36
TIMOR-LESTE: REFORMA SETÓR SEGURANSA Asia Report N°143 – loron 17, fulan-Janeiru, tinan 2008

143 Timor-leste-security Sector Reform-tetum Translation Version

Embed Size (px)

Citation preview

TIMOR-LESTE: REFORMA SETR SEGURANSAAsia Report N143 loron 17, fulan-Janeiru, tinan 2008

KONTEDU

SUMRIU EZEKUTIVU NO REKOMENDASAUN SIRA ...................................................... i I. INTRODUSAUN............................................................................................................. 1A. B. SETR SEGURANSA RAHUN ..................................................................................................2 XAMADA BA REFORMA .........................................................................................................3 KONTESTU REFORMA NIAN ...................................................................................................6 PLANU RRR..........................................................................................................................7 TRIAJEN NO MENTORIZASAUN ..............................................................................................8 FORSA 2020..........................................................................................................................9 PROGRAMA GOVERNU NIAN ................................................................................................10 LAKUNA SIRA LEI NIAN .......................................................................................................10 NASOINS UNIDAS ................................................................................................................12 DOADR BILATERL SIRA.....................................................................................................13 DIVIZAUN SERVISU ..............................................................................................................16 GOVERNANSAUN.................................................................................................................18 PROFISIONALIZASAUN NO DEPOLITIZASAUN .......................................................................18 RESPONSABILIDADE NO DIXIPLINA ......................................................................................20 INTELIJNSIA ......................................................................................................................21 REINADO NO PETISIONRIU SIRA.........................................................................................21 VETERANU SIRA ..................................................................................................................22

II.

FORSA SEGURANSA TIMOR-LESTE NIAN........................................................... 4A. B. C. D. E. F. A. B. A. B. C. D. E. F. G.

III. AUTR INTERNASIONL SIRA............................................................................. 12

IV. ASUNTU ESPESFIKU SIRA..................................................................................... 15

V. KONKLUZAUN ........................................................................................................... 23 APNDISEA. B. C. D. E. MAPA TIMOR-LESTE ...........................................................................................................21 GLOSRIU BA ABREVIATURA SIRA ......................................................................................22 KONA-BA GRUPU KRIZE INTERNASIONL ...........................................................................24 RELATRIU NO ESPLIKASAUN SIRA CRISIS GROUP NIAN KONA-BA ASIA ..............................25 KONSELLU FIDUSIRIU CRISIS GROUP NIAN ........................................................................27

Relatriu Asia N143

Loron 17, fulan-Janeiru, tinan 2008

TIMOR-LESTE: REFORMA SETR SEGURANSA SUMRIU EZEKUTIVU NO REKOMENDASAUN SIRADepoizde tinan haat Timor-Leste hetan tiha ninia independnsia, polsia no militr Timor-Leste luta hasoru malu iha estrada sira iha Dili. Krize iha fulan-Abrl-Juu, tinan 2006 nian husik tiha instituisaun rua nee rahun no forsa internasionl sira mak kaer fali seguransa. Krize nee hah tiha husi espulsaun militr kuaze metade no f efeitu ba forsa polsia nian rahun. Polsia ONU no forsa manutensaun ps neeb iha lideransa Austrlia nian, mantein seguransa iha situasaun ida neeb, enkuantu la iha pontu konflitu violentu ida, neeb sei dezorden. Se governu foun mak atu halo reforma ba setr seguransa nee ho susesu, tenke garante katak prosesu nee inkluzivu liuhusi halo konsulta pbliku no reziste ho esforsu hodi foti desizaun sira neeb autokrtiku. Aprosimasaun ida neeb komprensivu, sistemtiku, hanesan neeb rekomenda ona husi Konsellu Seguransa ONU nian, tenke bazeia ba anlize ida neeb realstiku kona-ba seguransa atul no nesesidade sira hametin lei nian. Anaunserke iha kompromisu apartidriu ba prosesu reforma nee, problema aspetu estruturl sira-nian haree hanesan seidauk rezolve no forsa sira seguransa nian neeb politizadu no la estavel. Problema sira-nee klean. Bele administrasaun ONU nian ka governu sira Timr nian neeb tuirmai halo esforsu sufisiente hodi harii konsensus nasionl kona-ba nesesidade sira seguransa nian no tipu forsa sira neeb apropriadu. La iha poltika seguransa nasionl ida, no iha espasu sira neeb importante iha lei neeb ralasiona ho seguransa. Polsia sofre husi estatutu inferir no interfernsia poltika ida neeb liu. Militr sei komersializa kona-ba ninia erozmu bainhira halo rezistnsia ba okupasaun Indonziu, maib seidauk hetan funsaun foun ida no tama tiha ona ho problema kompetisaun (loromonu-lorosae). La iha transparnsia no preparativu sira ho orden iha kontrolu poltiku nunee ms parlamentriu no supervizaun judisil ho respeitu ba forsa rurua nee. Governu neeb ukun iha fulan-Agostu, tinan 2007 iha tiha oportunidade ida enkuantu tropa internasionl sira mantein seguransa bziku no ONU oferese asistnsia hodi halao reforma neeb moos kona-ba setr seguransa, foti esperinsia sira husi pas sira seluk nian hafoin postu konflitu. Maib internasionl nia boa vontade neeb sei la bele para iha tiha ona sinl sira neeb hatudu doadr nia kolen entaun tenke halao lalais. Ba ninia parte, komunidade internasionl tenke halao servisu ida ke diak liu kona-ba halo koordenasaun ba ninia apoiu ba setr seguransa nee no hatan ba Timoroan nia prosesu reforma ida. Porezemplu, polsia ONU neeb halo triajen no mentorizasaun ba forsa lokl tenke treina diak liu ona no halo ona supervizaun, no responsivu liu ba rezultadu sira husi sira-nia kolega Timoroan sira. Partida ofisil ONU nian neeb lidera kona-ba reforma setr seguransa nian iha tinan 2007 nia rohan, signifika katak pozisaun ka pontudevista asuntu ida-nee foti ona durante eleisaun sira iha tinan 2007 nian, bele adianta liutn. Pergunta bziku kona-ba s mak halo buat neeb presiza atensaun partikulr. Iha tiha ona lia sira neeb la klaru (la iha distinsaun) entre polsia no militr. Prinspiu ida kona-ba reforma setr seguransa nian mak polsia tenke iha ninia responsabilidade prinsipl ba seguransa internu. Maib, polsia Timoroan sira seidauk simu rekursu sira, treinamentu no apoiu hodi kompleta knaar/funsaun idanee ho efetivu, no lder nasionl sira ms prontu tiha ona hodi bolu militr bainhira iha ameasa sira ba dezorden nian. Tenke simplifika estrutura sira polsia nian, ho nfaze makaas liu ba polisiamentu komunidade, hodi ajuda prevene situasaun lokl sira neeb la konsege trata tiha. Ho morl neeb inferir, so hadia liuhusi prosesu ida sustentadu kona-ba profisionalizasaun. Governu ninia planu atu transfere responsabilidade ba jestaun fronteira husi polsia ba militr, nee sala ida ke bele aumenta tensaun iha fronteira neeb demarka ona ho la diak, iha parte sorin neeb prezensa militr Indonziu nian boot. Nee ms bele haree movimentu forsa ida violentu husi komunidade sira neeb sente katak militr sei iha inklinasaun rejionl. Maib, nee ms sensivel wainhira militr atu toma responsabilidade tomak ba seguransa martima, nee preokupasaun ida importante ba Timor-Leste. Nee ms iha parte importante ida atu hodi halao iha f apoiu ba polsia, bainhira lakon kontrolu iha seguransa internu nian no atu atende ba dezastre naturl sira maib iha kazu rurua nee submete ba polsia no autoridade sivil sira. Introdusaun neeb planeia ona konaba rejistu obrigatriu ba ema hirak-neeb atu serve iha

Timor-Leste: Reforma Setr Seguransa Crisis Group Asia Report N143, loron 17, fulan-Janeiru, tinan 2008

Pjina ii

militr ka servisu navl nee la presiza no sei provoka problema sira iha forsa nia laran. Bele foti ona asaun balu lalika atu hein ba revizaun neeb komprensivu ba Konsellu Seguransa nian kona-ba: porezemplu, hasae salriu sira, hadia koordenasaun doadr, f atensaun ba lakuna lei nian no hadia prosedimentu dixiplinr sira. Maib kestaun prinsipl sira mak hanesan medida forsa nian, sosa ekipamentu boot, no definisaun ba funsaun militr no polsia tenke hein too prosesu konsultatitivu ida neeb permite sidadaun Timoroan hatoo sira-nia lian. Enkuantu sai husi mbitu relatriu nee nian, reforma sistema legl neeb luan liu nuudar rezultadu ida neeb esensil husi reforma setr seguransa, se Timor-Leste atu hetan sistema funsionamentu lei no orden ida. Gozu depoizde independnsia nian ramata tiha iha tinan 2006. Bele Timoroan sira ka Internasionl sira la iha tan deskulpa kona-ba la iha esperinsia ka la toman atu esplika liutn fallansu hirak-nee. Ho forsa internasionl sira neeb f lia seguransa provizriu, agora diak liuhotu no posivel mak oportunidade ikus ba governu no ninia parseiru sira atu halo reforma setr seguransa nee ho loos.

6. 7.

Dezenvolve estrutura intelijnsia nian ida neeb bazeadu iha lei no responsavel. Garante katak lei foun kona-ba pensaun sira kobre tan veteranu sira no liberaliza ka halakon limite idade nian.

Ba Prezidente no Primeiru Ministru: 8.Esklarese, liuhusi lei foun se presiza, ema neeb lidera knaar iha poltika setr seguransa nian no garante katak kondisaun sira aspetu konstitusionl nian tuir ona ho envolvimentu prezidensil nian iha setr seguransa.

Ba Misaun ONU (UNMIT): 9.F ba Unidade Apoiu Setr Seguransa rgaun prinsipl nee atu trata ho governu kona-ba reforma setr seguransa rekursu sira no pesol hodi asiste prosesu konsultasaun no halo revizaun neeb komprensivu.

Ba Polsia ONU: 10.Hadia treinamentu pr-estasionamentu ba polsia ONU nian, f nfaze liu ba kontestu lokl, prosesu ida neeb padronizadu ba mentorizasaun no perodu ida naruk liu ba ajustamentu ho prtika no prosedimentu sira ONU nian.

REKOMENDASAUN SIRABa Governu Timor-Leste: 1.F prioridade aas ba revizaun neeb komprensivu husi setr seguransa nian neeb hanaran tiha ba Rezolusaun Konsellu Seguransa ONU 1704 no relatriu sira ONU nian tutuirmai halo atrazu ba reforma sira neeb boot too ida-nee kompleta tiha. Esklarese no distingi knaar sira polsia no militr nian, garante katak polsia iha responsabilidade prinsipl ba seguransa internu no simu pesol neeb nesesriu, instrumentu sira, treinamentu no apoiu aspetu poltika. Hetan vantajen husi peritu matenek nian iha Unidade Apoiu Setr Seguransa UN nian hodi halao konsultasaun nasionl sira kona-ba reforma setr seguransa. Fahe petisionriu sira ka dezertr sira husi krize tinan 2006 nian neeb bele justifika ona krime sira husi hirak-neeb lori tiha kilat ilegl, insita tiha destrbiu ka responsavel ba asaun kriminl sira; konsidera ba amnestia uluk nian; no depoiz sei rezolve tuir lei. Estabelese mekanizmu supervizaun sira neeb forte no independente hodi investiga keixa sira kona-ba mlkonduta polsia no militr nian, hanesan neeb rekomenda ona husi Komisaun Inkritu (KI) ninia relatriu iha fulan-Outubru, tinan 2006.

Ba Polsia Timoroan sira: 11.Uza prosesu Reforma, Reestruturasaun no Rekonstrusaun (RRR) hodi hamenus nmeru unidade sira no estrutura sira jestaun/administrasaun nian. Halo polisiamentu komunidade sai prioridade ida ba forsa dezenvolvimentu liuhusi dezenvolve konseitu Timoroan nian no estabelese unidade koordenasaun ida iha kuartl-jerl.

2.

12.

3.

Ba Militr no Ministriu Defeza no Seguransa: 13.Hadia kualidade liuhusi prioritizasaun ba treinamentu ba ofisil sira nivel mdiu too aaltu nian, enkuantu forsa internasionl sira mak kaer hela responsabilidade operasionl sira, no liuhusi rekrutamentu ba pesol foun iha prosesu selesaun ida neeb reflete padraun sira militr profisionl nian ho vizaun sira futuru nian duk liuhusi halo ema rejista obrigatriu ba instituisaun.

4.

5.

Ba Militr no Polsia: 14.Halao formasaun konjunta atubele klarifika prosedimentu sira ba interasaun, inklui ajuda militr nian iha estadu emerjnsia.

Timor-Leste: Reforma Setr Seguransa Crisis Group Asia Report N143, loron 17, fulan-Janeiru, tinan 2008

Pjina iii

15.

Estabelese prosedimentu internu sira kona-ba keixa ho klaru, imparsil no garante pesol la tauk katak uza hirak-nee sei estraga sira-nia karreira. Kuda hahalok apartidarizmu, inklui liuhusi promosaun sira neeb transparente no dixiplina neeb bazeia ba prosedimentu internu no kritriu duk afiliasaun poltika esternu.

18.

16.

Konsidera atu kondisiona asistnsia setr seguransa nian kona-ba progresu iha rea prinsipl sira reforma lei nian, hanesan ms iha dezenvolvimentu poltika seguransa nasionl ida no implementasaun rekomendasaun sira KI nian.

Dili/Brussels, loron 17, fulan-Janeiru, tinan 2008

Ba Doadr Bilaterl sira: 17.Estabelese mekanizmu ida hodi hadia koordenasaun kona-ba asistnsia ba setr seguransa no ezije pedidu sira hotu ba ajuda hanesan nee atu mai liuhusi ministriu defeza no seguransa.

Relatriu Asia N143

Loron 17, fulan-Janeiru, tinan 2008

TIMOR-LESTE: REFORMA SETR SEGURANSAI. INTRODUSAUNno estratjia sira dezenvolvimentu nian, hanesan ms halo koordenasaun hamutuk entre pas uma-nain no autr internasionl sira. Estratjia RSS Timor-Leste nian ida neeb komprensivu tenke koalia/trata asuntu sira justisa nian neeb importante no estadu direitu, inklui kapasidade judisiriu neeb la diak, eransa ida kona-ba impunidade, sistema detensaun ida neeb fraku, supervizaun parlamentriu no sosiedade sivil nian konaba instituisaun sira seguransa nian no problema sira neeb kria tiha husi grupu armadu sira las estadu nian, mak hanesan organizasaun arte marsil sira no grupubandidu sira kriminl nian. Ezaminasaun inisil ba relatriu ida-nee halao tiha iha Dili, Baucau no Los Palos iha fula-Agostu no Setembru, tinan 2007 no aumenta tiha too iha tinan nee ramata. Halao tiha ona entrevista neeb intensivu ho pesol nasionl altu nivel no pesol estranjeiru sira iha instituisaun prinsipl hirak-nee hotu.3 DevidudeCrisis Group ms halo tiha revizaun ba media lokl no aspetu teortiku literatura RSS nian. Dokumentu hirak-neeb konsulta ona, inklui publikasaun sira husi Komit Asistnsia Dezenvolvimentu (KAD) husi Organizasaun ba Kooperasaun Ekonmiku no Dezenvolvimentu (OKED), sai tiha ona forum ba konverjnsia opiniaun doadr nian kona-ba RSS. Lia orientadora KAD nian ba dala-uluk, Konflitu, Ps no Kooperasaun Dezenvolvimentu, tinan 1998, neeb hasae ona importnsia ligasaun entre seguransa no dezenvolvimentu. Sirania aumentu neeb foin lalais nee mak Manul KAD OKED kona-ba Reforma Sistema Seguransa (RSS): F apoiu ba Seguransa no Justisa, tinan 2007. Ms til mak Alan Bryden no Heiner Hanggi, Reformasaun no Reestruturasaun Setr Seguransa, Governasaun Seguransa iha Harii Ps Postu Konflitu, Sentru Jenebra ba Kontrolu Demokrtiku Forsas Armadas (KDFA), tinan 2005. Crisis Group halo relatriu kona-ba RSS inklui: Africa Reports N114, Eskapa Armadilla Konflitu: Promove Boa Governasaun iha Congo, loron 20, fulan-Jullu, tinan 2006; N104, Reforma Setr Seguransa iha Congo, loron 13, fulan-Fevereiru, tinan 2006; N67, Sierra Leone: Estadu Seguransa no Governasaun, loron 2, fulanSetembru, tinan 2003; Latin America/Caribbean Reports N21, Konsolidasaun Estabilidade iha Haiti, loron 18, fulan-Jullu, tinan 2007; no N12, Haiti: Seguransa no Reintegrasaun Estadu nian, loron 30, fulan-Outubru, tinan 2006; Asia Reports N138, Reformasaun Polsia Afghanistaun nian, loron 30, fulan-Agostu, tinan 2007; N24, Indonesia: Etapa sira Tuirmai iha Reforma Militr, loron 11, fulan-Outubru, tinan 2001; no N13, Indonesia: Reforma Polsia Nasionl, loron 20, fulanFevereiru, tinan 2001; Europe Reports N164, Reforma Polsia3

Krize poltika neeb doko Timor-Leste iha tinan 2006 muda tiha persesaun husi ONU ninia susesu harii nasaun nian ba estadu falladu ida iha prosesu nee.1 Lia-loos mak nee, iha espresaun neeb signifikativu liu, maib krize nee la hatudu sai problema fundamentl sira, liuliu iha setr seguransa nian, neeb seidauk hadia no bele lori hodi hafoun konflitu. Dezafiu sira setr seguransa nian neeb klean kultura ida violnsia poltika nian, insidnsia kriminalidade neeb aas, violnsia grupubandidu sira-nian neeb terroriza Dili kalakalan presiza resposta lubuk ida. Relatriu Crisis Group nian2 f tiha ona nfaze ba nesesidade hodi rezolve deskonfiansa neeb klean entre figura poltika sira altu nivel nian, kura kanek/hadia dezintegrasaun loromonu-lorosae no adota rekomendasaun sira husi Komisaun Verdade, Amizade no Rekonsiliasaun (CAVR) ninia relatriu Chega! (Enough!) (Too Ona!) . Relatriu ida-nee halo anlize ba dezafiu halo reforma ba instituisaun sira seguransa nian, konsentra ba militr (FALINTIL-Forcas Defesa de Timor-Leste, F-FDTL) no polsia (Policia Nacional de Timor-Leste, PNTL), tanba instituisaun rua nee mak iha sentru husi akontesimentu sira tinan 2006 nian no sai tiha ona foku ba esforsu sira reforsa nian. Bainhira halo nunee, Grupu Krize nee la aprova aprosimasaun ida ba reforma setr seguransa (RSS) nian neeb bzikamente trata ho forsa seguransa sira. RSS neeb efetivu ezije aprosimasaun ida neeb komprensivu, halo kombinasaun militr, aspetu poltika

Primeiru Ministru iha momentu nee, Jos Ramos-Horta, hatete ba Konsellu Seguransa iha loron 12, fulan-Fevereiru, tinan 2007: Balu iha pasadu otimstiku liu tiha, maib bele lori povu nee lakon perspetivu, lakon aspetu realidade nian, no sai pesimstiku wainhira primeira ves problema mosu. Loron ida sira hatete Timor-Leste istria susesu ida, loron seluk sira bolu Timor-Leste fallansu ida. Haree ms, Timor-Leste bele Sai Estadu Falladu, Associated Press, loron 6, fulan-Jullu, tinan 2007. 2 Haree Esplikasaun sira Crisis Group Asia nian N65, Eleisaun Parlamentr Timor-Leste nian, loron 12, fulan-Juu, tinan 2007; N50, Jestaun Tensaun sira iha Fronteira TimorLeste/Indonzia, loron 4, fulan-Maiu, tinan 2006; no Asia Report N120, Rezolve Krize Timor-Leste nian, loron 10, fulanOutubru, tinan 2006.

1

Timor-Leste: Security Sector Reform Crisis Group Asia Report N143, 17 January 2008

Page 2

limitasaun sira tempu nian, la iha posibilidade atu halo viajen ba rea sira fronteira Timr nian ka hodi halo entrevista ho pesol polsia no militr sira neeb ho diviza iha nivel inferir no mdiu ho estensivu. Iha istria badak pas nee nian, pas nee sai politizadu tiha, la iha tiha dixiplina no forsa seguransa ho estrutura la diak neeb amplamente hatudu tiha sira-nia kapasidade hodi halo ka agrava konflitu sosil. Problema setr seguransa nian mak rurua nee, kauza ida no sintoma ida husi konflitu poltika neeb luan liu. ONU iha tiha ona ninia misaun ba dala lima nian iha pas nee.4 Nee la bele fila beibeik mai atu halo reforma ba instituisaun sira neeb nia ajuda hodi harii tiha. Atu livre husi sklu neeb negativu, presiza aprosimasaun ida neeb sistemtiku no inkluzivu ba reforma setr seguransa, halo kombinasaun propritriu nasionl no ajuda internasionl.

individul ba mlkonduta.7 Insidente ida fulan-Dezembru, tinan 2004 nian neeb soldadu sira halo rungu-ranga iha estasaun polsia Becora nian, neeb sira-nia ofisil nain ida hetan tiha detensaun no hetan maltratu tuir alegasaun neeb iha,8 ezije kedas ofisil governu nian iha altu nivel atu koordena esforsu neeb iha hodi rezolve problema sira polsia-militr nian. Departamentu Estadu EUA nian hatete katak too tinan nee ramata so asaun konkretu neeb foti tiha ona mak halao tiha enkontru lubuk ida ho boa vontade iha perfl aas nian no jogu futebl ida entre [polsia] no [militr], neeb prezidente mak sai rbitru.9 Tensaun sira ms aumenta tiha durante tempu balu iha militr nia laran. Iha fulan-Dezembru, tinan 2003, hatun soldadu nain-42 husi sira-nia kargu, depoizde halo keixa kona-ba sira-nia espulsaun neeb la justu, distnsia sira viajen nian no komunikasaun sira la diak. Komisaun prezidensil ida iha fulan-Agostu, tinan 2004 nian sujere ona melloramentu sira, neeb la implementa tiha. Iha loron 26, fulan-Fevereiru, tinan 2005, soldadu sira grupu ida foti asuntu sira diskriminasaun nian no administrasaun la diak, diretamente ho prezidente. Sira-nia keixa sira hanesan ms soldadu sira nain-159 nian neeb hah tiha krize tinan 2006 iha fulan-Janeiru liuhusi keixa iha petisaun ida ba Prezidente Xanana Gusmo, hanesan komandante supremu militr nian, kona-ba diskriminasaun hasoru loromonu (westerners) no favorese husi lorosae (easterners). Depoizde simutiha deit resposta miniml ida iha semana tolu nia laran, petisionriu sira husik tiha sira-nia kazerna. Negosiasaun sira neeb halo nee so lori tan soldadu sira atu hamutuk ho sira, ka pelumenus atu abandona sira-nia postu sira. Iha loron 16, fulan-Marsu, militr nia xefe, Brigadeiru-Jenerl Taur Matan Ruak, halo tiha espulsaun ba soldadu nain-594, besik metade husi forsa nee.10 Iha fulan-Abrl nia rohan, petisionriu sira halao tiha manifestasaun ida durante loron haat nia laran iha palsiu governu. Komandante polsia Paulo Martins promete ona ninia forsa iha kontrolu tomak, maib bainhira violnsia moris ona iha palsiu nia liur, halo ema sivil nain rua mate tiha iha loron 28, fulan-Abrl, polsia sira la iha kapasidade atu kontrola situasaun. Violnsia neeb lidera husi juventude sira neeb hamutuk tiha ba protestu nee,

A.

SETR SEGURANSA RAHUN

Krize tinan 2006 nuudar akontesimentu lubuk ida neeb ikus liuhotu nian, neeb hatudu tiha problema sira klean entre no iha militr no polsia nia laran. Asaltu ida neeb ho alegasaun ba soldadu sira husi grupu polsia nian iha fulan-Setembru, tinan 2003 neeb hamosu tiha kontra/atake armada ida iha estasaun polsia Dili.5 Iha fulan-Janeiru, tinan 2004, iha konflitu ida durante jogu volleyball neeb halo polsia hetan detensaun provizriu husi soldadu sira iha Los Palos.6 Ida-nee hamosu kedas komisaun inkritu independente ida, neeb f tiha nfaze ba pontu importante sira [militr] nia kondisaun sira la diak ... maib [la] koalia kona-ba responsabilidade

Metidu Bosnia nian: La iha Progresu, No EU, loron 6, fulanSetembru, tinan 2005; N130, Polisiamentu ba Polsia iha Bosnia: Ajenda Reforma Liutn, loron 10, fulan-Maiu, tinan 2002; no N174, Militrn ida ba Kosovo?, loron 28, fulan-Jullu, tinan 2006. 4 UNAMET: fulan-Juu, tinan 1999-fulan-Outubru, tinan 1999; UNTAET: fulan-Outubru, tinan 1999-fulan-Maiu, tinan 2002; UNMISET: fulan-Maiu, tinan 2002-fulan-Maiu, tinan 2005; UNOTIL fulan-Maiu, tinan 2005-fulan-Agostu, tinan 2006; UNMIT, estabelese tiha husi Rezolusaun Konsellu Seguransa ONU 1704, S/RES/1704, loron 25, fulan-Agostu, tinan 2006; mandate neeb prolonga ona too loron 26, fulan-Fevereiru, tinan 2008 liuhusi Rezolusaun 1745, loron 22, fulan-Fevereiru, tinan 2007; iha ona prolongamentu ida liutn husi misaun Konsellu Seguransa ba Timor-Leste, loron 24 too loron 30, fulan-Novembru, tinan 2007, iha ninia relatriu loron 6, fulanDezembru, tinan 2007 ba Konsellu Seguransa (S/2007/711). 5 Relatriu Altu Komisriu ba Direitus Umanus nian kona-ba situasaun iha Timor-Leste, E/CN.4/2004/107, loron 19, fulanJaneiru, tinan 2004, pargrafu 27. 6 Relatriu progresu Sekretriu-Jerl nian kona-ba Apoiu Misaun Nasoins Unidas nian iha Timor-Leste, S/2005/99, loron 18, fulan-Fevereiru, tinan 2005, pargrafu 5.

Relatriu progresu Sekretriu-Jerl nian kona-ba Apoiu Misaun Nasoins Unidas nian iha Timor-Leste (ba perodu husi loron 14, fulan-Agostu too loron 9, fulan-Novembru, tinan 2004), UNSC S/2004/888, loron 9, fulan-Novembru, tinan 2004, pargrafu 11. 8 FDTL Ataka Estasaun Polsia Becora, UNMISET Daily Media Review, loron 17, fulan-Dezembru, tinan 2004. 9 Relatriu Pas nian kona-ba Prtika Direitus Umanus, tinan 2004, Departamentu Estadu U.A. nian iha www.state.gov. 10 Ba informasaun liutn kona-ba akontesimentu sira tinan 2006 nian, haree Crisis Group Report, Rezolve Krize Timor-Leste nian, op. cit.

7

Timor-Leste: Security Sector Reform Crisis Group Asia Report N143, 17 January 2008

Page 3

tun ona ba Estrada sira kapitl nian, no Primeiru Minsitru Mari Alkatiri halo pedidu ba militr atu hodi restaura orden. Tropa sira neeb la iha esperinsia atu kontrola ema barak, estasiona tiha iha loron 29, fulan-Abrl, no rezulta tiha mate tolu. Iha loron 3, fulan-Maiu, xefe polsia militr, Major Alfredo Alves Reinado, no ninia ema nain sanulu-resin-hitu sai tiha hodi halo protestu, saida mak sira temi tiha militr nia intensaun tiru ema sivil sira. Semana haat tuirmai mosu tiha insidente sira neeb violentu, inklui oho polsia ida neeb sein arma iha Gleno; konflitu ida entre ofisil militr sira no Reinado nia grupu iha Fatuahi, besik Dili; no atake konjunta husi petisionriu sira, ema sivil armadu no polsia iha kuartl-jerl militr nian iha Tacitolu, neeb halo ema nain lima mate tiha. Atitude inimigu nian aumenta entre polsia no militr neeb sae too iha asaltu ida ba kuartl jerl polsia nian iha loron 25, fulan-Maiu. Mezmuke esforsu sira mediasaun nian halao ona husi militr ONU nian no konselleiru sira polsia nian, polsia dezarmadu nain sia mak hetan tiha oho. Tanba luta nee namkari no grupu bandidu sira kuaze juventude sira loromonu nian halo ona movimentu liuhusi sidade, governu bolu ona ba forsa internasionl manutensaun ps nian. Too tempu neeb restaura fali orden, ema nain-38 mak mate tiha, nain150,000 mak sai tiha dezlokadu, metade husi militr mak abandona tiha ona ha hasai tiha ona, no polsia sorin-balu mak namkari tiha.11 Iha loron 8, fulan-Juu, ministru estranjeiru halo pedidu atu estabelese Komisaun Espesil Inkritu Independente (KII) (Independent Special Commission of Inquiry (CoI)) ida. Komisaun estabelese tiha tuir apoiu husi Altu Komisriu ONU nian ba Direitus Umanus, komisaun nee publika tiha ninia relatriu iha loron 2, fulan-Outubru, tinan 2006.12 Depoizde forsa internasionl sira too iha fulan-Maiu, tinan 2006 nia rohan, hadia ona seguransa, maib sei kontinua ho violnsia neeb signifikativu. Ema barak mak mate tiha iha entre fulan-Agostu, tinan 2006 too fulan-Fevereiru, tinan 2007 nian ramata, duk durante

krize nee rasik.13 Eleisaun prezidensil no parlamentr sira-nia entre fulan-Abrl no Juu, tinan 2006 nian haree deit insidnsia sira uitoan violnsia nian neeb relasiona ho kampaa, maib problema alarga ona iha fulanAgostu, tinan 2007 nian, depoizde Prezidente RamosHorta bolu Aliansa Maioria Parlamentr (AMP)14 Xanana Gusmo nian hodi forma governu. Ema sira halo distrbiu, barak liki bandeira Alkatiri nian, partidu Frente Revolucionria de Timor-Leste Independente (FRETILIN) neeb fiar katak nia mak tenke forma governu nee tuda-fatuk no sunu edifsiu sira iha Dili, Baucau no fatin seluk. 15

B.

XAMADA BA REFORMA

Krize tinan 2006 nian konsentra tiha atensaun internasionl nian ba problema sira institusionl no poltika kona-ba servisu sira seguransa nian. Hirak-nee mosu tiha ona pelumenus hah iha tinan 2004, bainhira Sekretriu-Jerl ONU nian Kofi Annan hatoo tiha ninia preokupasaun kona-ba falta/la iha klaridade/esplikasaun kona-ba knaar polsia Timoroan nian no forsas armadas sira, liuliu relasiona ho preparativu sira ajuda malu nian hodi f apoiu ba podr sivil.16 KII estabelese tiha depoizde krize neeb konklui tiha katak governu nee ladun pro ativu hodi fo atensaun ba falta sira poltika seguransa nasionl nian no problema sira neeb evidente iha laran no entre [polsia] no [militr].17 Relatriu Sekretriu-Jerl nian loron 8, fulan-Agostu, tinan 2006 ba Konsellu Seguransa f ona nfaze ba nesesidade revizaun setr seguransa ida neeb komprensivu:

11

Kuartl-jerl nasionl no distritl Dili [polsia] nian fahemalu tiha depoizde akontesimentu violentu hirak-nee iha fulanAbrl no Maiu, hanesan halo tiha estasionamentu ba unidade sira polsia espesil nian iha distritu sira Bobonaro, Aileu no Baucau, UNSC S/2006/628, loron 8, fulan-Agostu, tinan 2006, pargrafu 59. Iha distritu sira kontinua halao nafatin funsaun servisu polsia nian neeb konvensionl, entrevista sira Crisis Group nian, Dili no Baucau, fulan-Agostu-Setembru, tinan 2007. 12 Relatriu Komisaun Espesil Inkritu Independente Nasoins Unidas nian ba Timor-Leste (CoI), loron 2, fulan-Outubru, tinan 2006, relatriu kompletu iha www.ohchr.org/english/countries/tp/docs/ColReportEnglish.pd.f.

Violnsia mosu filafali iha Timor-Leste, The Australian, 24 Setembru 2006. 14 AMP konsiste husi Kongresu Nasionl de Rekonstrusaun de Timor-Leste (CNRT), Partidu Demokrtiku (PD) no Aliansa Asosiasaun Sosil Demokrata Timorense/Partidu Sosil Demokrata (ASDT/PSD). 15 Iha Dili, iha insidente barabarak kona-ba tuda fatuk, sunu roda no tiru, nunee ms sunu edifsiu alfndega nian too mutuk. Iha Baucau, edifiiu sira organizasaun non governamentl Katliku (NGO) hetan tiha sunu, hamutuk ho uma-armazn ministriu agrikultura nian no edifsiu tribunl nian. Iha loron 9-10, fulan-Agostu, uma 323 hetan tiha sunu iha Uato-Lari (Viqueque) no Venilale (Baucau). Entrevista sira Crisis Group nian, Dili, loron 4, fulan-Agostu, tinan 2007 no Pedro Belo no komandante polsia, Baucau nian iha loron 1, fulan-Setembru, tinan 2007. Pelumenus ema nain-4,000 dezloka tiha iha Baucau no Venilale. Haree tiha ONU hanesan pro-Xanana nian, ms sai alvu: iha loron 11, fulan-Agostu, konvoi karreta sira ONU neeb halo viajen husi Baucau ba Viqueque hetan tiha atake no sunu tiha karreta ida. 16 Relatriu Sekretriu-Jerl nian kona-ba Apoiu Misaun Nasoins Unidas nian iha Timor-Leste, UNSC S/2004/333, loron 29, fulan-Abrl, tinan 2004, pargrafu 6. 17 Komisaun Inkritu, op. cit., B. Deskobertu sira 224. (a).

13

Timor-Leste: Security Sector Reform Crisis Group Asia Report N143, 17 January 2008

Page 4

[A]tu rezolve krize foin lalais nee nian ho efetivu, aprosimasaun ida neeb olstiku ba setr seguransa sei presize katak koordena esforsu sira iha rea sira polisiamentu no defeza nian. Konaba ida-nee, misaun avaliasaun rekomenda estudu ida neeb komprensivu, envolve parte sira hotu neeb relevante husi governu no sosiedade sivil, kona-ba knaar no nesesidade sira setr seguransa nian iha futuru, sira rurua nee hotu [militr] no [polsia]. Revizaun nee tenke halo avaliasaun ba ameasa sira neeb Timor-Leste enfrenta, rurua hotu ameasa internu no ameasa esternu, no opsaun sira ba dezenvolvimentu setr nee nian. Nee ms tenke hatoo difikuldade sira neeb rel, neeb konfronta ona ho setr nee too ohin loron, inklui tensaun sira entre [militr] no [polsia], no dalan sira neeb, relasaun entre sira rua nee bele muda tiha husi kompetitivu ba kooperativu.18 Refernsia sira Sekretriu-Jerl nian ba revizaun ida neeb komprensivu no aprosimasaun ida neeb olstiku reflete hanoin ida agora nian katak presiza atu fo atensaun no trata hamutuk asuntu sira seguransa no dezenvolvimentu nian. Depoizde ajuda doadr nian falla tiha, barak liu iha pas barabarak hodi prevene konflitu sivil iha tinan 1990 sira-nian, dezenvolvimentu no estabelesimentu sira seguransa nian rekoese iha nesesidade ida atu servisu hamutuk liu. Medida lubuk ida neeb respetivamente kagoriza ona hanesan estrutura ka diretu, no koersivu ka las koersivu, neeb identifika tiha ona ba situsasun sira postu konflitu nian. Medida sira estrutua nian inklui estratjia sira poltiku nian ba dezenvolvimentu kapasidade institusionl; poltika sira ekonmiku nian mak hanesan asistnsia dezenvolvimentu; medida legl sira hodi ajuda harii sistema sira justisa nian neeb efetivu no justu; no medida sira seguransa nian, mak hanesan reforma estrutura, profisionalizasaun no kontrolu sivil kona-ba militr no polsia. Medida diretu inklui hetan faktu diplomtiku, dilogu no mediasaun; kauza/motivasaun sira investimentu nian (ka komrsiu no sansaun finanseiru sira); medida legl sira, abranje husi mediasaun, arbitrajen no ajudikasaun ba prosedimentu sira krimi internasionl nian; no, radikl liuhotu mak intervensaun militr no asunsaun temporiu kona-ba responsabilidade seguransa nian husi ajnsia internasionl sira. Nee, pbliku ms simu tiha ona katak reforma neeb efetivu presiza doadr no resipiente sira atu foti aprosimasaun ida neb olstiku ba setr seguransa, neeb inklui ajnsia sira governu nian no instituisaun seguransa sira neeb baibain ladun hetan atensaun. Mezmuke, nee esensil liu katak esforsu sira RSS inkluzivu husi autr lokl sira hotu neeb defini ona husi kontestu lokl no mai husi vontade poltika lokl.

II.

FORSA SEGURANSA TIMORLESTE NIAN

Violnsia tinan 2006 nia abut sira mak iha desizaun hirakneeb foti ona kona-ba setr seguransa nian iha tinan hirak molok no hafoin independnsia iha tinan 2002. Bainhira Indonzia sai iha fulan-Setembru, tinan 1999, Indonesia husik hela Timor-Leste ho moos no instituisaun sira la funsiona. Kuaze funsionriu sira hotu governu nian, inklui polsia sira, halai sai tiha ka milsia pro integrasaun sira no militr Indonzia duni sira atravesa tiha fronteira. Instituisaun ida husi sira uitoan neeb sei tomak mak movimentu rezistnsia armada, FALINTIL, neeb, embora provokasaun boot, hela nafatin iha akantonamentu iha Aileu too iha momentu halao referendu nian, no hela iha-neeb, frasaun sira aumenta tan, ba fulan sanulu-resin-hitu enkuantu ONU hanoin atu halo saida ho problema ida-nee.19 Forsa Intervensaun neeb xefia husi Australia (INTERFET) mak prenxe kedas seguransa neeb mamuk, enkuantu Administrasaun Tranzitriu ONU nian ba Timor-Leste (UNTAET) hahu dadaun harii administrasaun ida. Fofoun atensaun barak fo polsia simu ona montante ida neeb la hanesan baibain iha atensaun lalais, buat diak ida iha teoria, maib ladun efetivu tanba kapasidade internasionl no peritu neeb limitadu.20 Kontinjente Polsia sivil ONU nian (CivPol) hah tiha halao treinu ba rekruta sira Timoroan iha fulanMarsu, tinan March 2000 iha academia polsia nian iha Dili. Rekruta nain-1,700 mak tuir ona treinamentu bziku durante fulan tolu, enkuantu polsia sira uluk tempu Indonziu nian halao treinu intensivu durante semana haat. Kadete sira hotu ms simu ona instrusaun iha servisu nian durante fulan neen iha sira-nia estasaun polsia sira distritu ka sub distritu nian.21 Forsa polsia nee harii tiha iha fulan-Agostu, tinan 2001, embora kontrolu Timoroan nian tomak foin mai deit iha fulanMaiu, tinan 2004.19

18

UNSC S/2006/628, op. cit., pargrafu 62. Haree ms UNSC S/2007/513, 28 Agostu, tinan 2007, pargrafu 28, no Rezolusaun Konsellu Seguransa 1704, op. cit., 4 (e).

Ba fundasaun no dezenvolvimentu FALINTIL nian no ninia relasaun ho FRETILIN, haree Relatriu Crisis Group, Resolving Timor-Lestes Crisis, op. cit., pp. 2-5; ms Vizaun jerl FALINTIL nia Transformasaun ba FDTL no ninia Implikasaun sira, Lao Hamutuk Bulletin, vol. 6, no. 1-2, Abrl 2005; no Edward Rees, FALINTIL Iha Presaun Foras De Defesa de Timor Leste. Dkada Tolu kona-ba Dezenvolvimentu Forsa Defeza iha Timor Leste, 1975-2004, DCAF, dokumentu traballu no. 139, Abrl 2004. 20 Tpiku liu, foku ba militr, ho polsia kuaze hanoin liutiha. Otwin Marenin, Restaura Sistema Polisiamentu iha Nasaun sira maka estraga husi Konflitu: Prosesu, Problema sira, Vizaun sira, DCAF, dokumentu okazionl no. 7, Juu 2005, p 26. 21 Ludovic Hood, Reforma Setr Seguransa iha Timor-Leste, 19992004, International Peacekeeping, vol.13, no.1, Marsu 2006, p. 64.

Timor-Leste: Security Sector Reform Crisis Group Asia Report N143, 17 January 2008

Page 5

Oin seluk, pozisaun ONU nian kona-ba FALINTIL inklui hasees-an no hanoin neeb la realistiku. Rezolusaun Konsellu Seguransa 1272 (tinan 1999) la f lia orientadora neeb klaru, no ofisil sira la iha serteza, se sira iha permisaun hodi asiste grupu armadu nee ka lae.22 Sira balu argumenta katak Timor-Leste la presiza forsa defeza nasionl ida; Xanana Gusmo ninia planu ba ps liuhusi CNRM (Konsellu Nasionl Rezistnsia Maubere, depois hanaran fali CNRT) planeia ona forsa polsia territoril ida neeb organiza husi ONU maib las militr tanba Timor-Leste lakohi tan iha funu.23 Enkuantu Polsia Sivil (CivPol) no forsa sira neeb lidera husi Australia kaer seguransa interna no fronteira, haree ona katak ofisil sira-nee atu haluha ona kona-ba gerrilla sira, neeb sira hetan akantonamentu iha kondisaun sira neeb la diak iha Aileu. Wainhira motivasaun ONU nian komesa menus ona, lder Timoroan sira responde ba ameasa sira neeb entende ona, no oportunidade atu disolve FALINTIL lakon ona. Roque Rodrigues, ofisil Timoroan neeb iha momentu nee hanesan snior iha Eskritriu Dezenvolvimentu Ba Defeza, esplika tiha: Ita hanoin forsa polsia ida sei natoon, maib akontesimentu sira fulan-Setembru [tinan 1999] nian hakaas ita atu konsidera fali. Ida-nee klaru ona katak intelijnsia Indonziu nian iha milsia sira-nia kotuk no katak iha envolvimentu husi TNI [militr Indonzu] .Ita presiza iha forsa defeza ida: kiik, efetivu no subordena ba podr poltiku neeb eleitu demokrtikamente.itania eroi sira mak FALINTIL. Ida-nee la bele simu atu dezarma sira . FALINTIL oferese ona hodi sai sentru [militr] nian. 24 Planu ida neeb sei sai ba Forsa Defeza Timor-Leste (FDTL, hanaran fali FALINTIL-FDTL ka F-FDTL depoizde independnsia) bazeia ba estudu ida neeb halao tiha husi UNTAET no lideransa CNRT nian husi Kings College, Londres.25 Ida-nee oferese opsaun tolu

kona-ba konfigurasaun forsa nian, no UNTAET no CNRT hili tiha ida terseiru: militr ida neeb forte ho pesol nain-3,000, sira balu regulr, balu rezerva sira voluntriu nian. Rezolusaun Konsellu Seguransa 1338 f ona apoiu ida-nee iha fulan-Janeiru, tinan 2001, ezije komunidade internasionl hodi f finansiamentu no asistnsia tknika no enkoraja UNTAET hodi halao knaar koordenasaun nian.26 Ofisialmente, militr harii iha fulan oin, ho membru sira FALINTIL nain-650 neeb hili ona ba ida-nee no apoiante sira FALINTIL nian, antigu komandante xefe, Xanana Gusmo, iha pozisaun prinsipl sira.27 Funu-nain sira neeb sei iha liufali nain-1,300 neeb trata liuhusi prosesu demobilizasaun ida neeb falla tiha hodi satisfs sira-nia espetativu sira no nesesidade sira ekonomia nian.28 Polsia no militr harii tiha durante perodu UNTAET nia ukun, antes Timor Leste kaer governasaun tomak. Maib ONU falla tiha hodi hatuur fundasaun (baze) sira neeb natoon ba setr seguransa iha forma lei bziku no dokumentu sira planeamentu nian, apoiu administrativu no mekanizmu sira ba kontrolu demokrtiku, ka hodi dezenvolve konsensus nasionl ida kona-ba poltika sira seguransa nian no estrutura liuhusi konsultasaun sira.29 Governu ida-idak Timor-Leste nian la halo buat barak atu korrije omisaun hirak-nee. Forsa militr nian ho membru sira nain-1,435 iha fulanJaneiru, tinan 2006 tun ba nain-715 depoizde krize nee, ho proporsaun neeb tun husi ema loromonu sira husi

22

Rezolusaun Konsellu Seguransa 1272, S/RES/1272, 25 Outubru 1999. Kona-ba konfuzaun durante knaar ONU nian relasiona ho FALANTIL haree, Hood, Reforma Setr Seguransa, op. cit., p.70; no David Law, Setr Seguransa Postu-Konflitu, DCAF, dokumentu poltika no. 14 Juu 2006, p. 9. 23 Planu Ps Timor-Leste, CNRM, iha www.uc.pt/timor/cnrm. htm#peacepl; ms Vizaun jerl ida Transformasaun FALINTIL nian, op. cit. 24 Kuota tiha iha Dokumentu sira TL ba Ameasa Seguransa Postu Independnsia, Janes Intelligence Review, 1 Outubru 2001. Eskritriu Dezenvolvimentu Ba Defeza kuazeke hanesan rgaun independente ida hodi f asistnsia no konsellu tkniku no atividade treinamentu militr bilaterl espsializadu. 25 Estudu Independente ida kona-ba Opsaun sira Forsa Seguransa nian no Reforma Setr Seguransa ba Timor-Leste,

Sentru ba Estudu sira Defeza nian, Kings College Londres, Agostu 2000. 26 Rezolusaun Konsellu Seguransa ONU 1338, S/RES/1338, 31 Janeiru 2001, para. 6. 27 Numeru ida ladun boot husi eis kombatentes FALINTIL nain-1,300 neeb la inklui iha forsa foun nee iha relasaun ida neeb la diak ho Gusmo no komandu altu nivel FDTL nian husi insiu tinan 1981, Edward Rees, ONU falla atu integra veteranu FALINTIL sira, bele halo Timor-Leste falla, Opinuaun Online Austrlia, 2 Setembru 2003. 28 Revizaun ida Operasaun Ps nian: Rasaun Ida atu halo Mudansa, Timor-Leste, Konflitu Seguransa & Grupu Dezenvolvimentu, Kings College, Londres, 10 Marsu 2003, para. 52. 29 Las deit iha falta boot husi jestaun sivil no apoiu administrativu ba forsa seguransa rua nee (la iha ministriu), maib la iha mekanizmu forml atu halo supervizaun ruma neeb independente kona-ba forsa sira. Misaun susesr UNMISET, la bele halo servisu iha setr seguransa neeb uluk halo husi UNTAET, no ema barak duun ofisil altu nivel sira tanba komportamentu neeb ladun diak, situasaun ida neeb sai aat liu tanba la iha lideransa neeb hatete ho loloos nian iha altu nivel OUN nian, Hood, Reforma Setr Seguransa, op. cit., pp. 61 no 74.

Timor-Leste: Security Sector Reform Crisis Group Asia Report N143, 17 January 2008

Page 6

pursentu 65 too pursentu 28.30 Militr konsiste husi kuartl-jerl ida iha Tacitolu no batallaun rua: batallaun ida iha Baucau no ida seluk, membru sira-nee barak liuhotu mak hetan demisaun iha tinan 2006, iha Metinaro. Iha ms unidade sira apoiu nian, inklui polsia militr, lojstika no intelijnsia, no komponente naval kiik ida. Polsia konsiste husi ofisil sira nain-3,207, neeb sira nain-1,258 iha eskritriu iha Dili.31 Tuir ezbosu planu reforma nian neeb Crisis Group hetan ona, forsa nee kompostu husi funsaun no unidade polisiamentu nian neeb barak damais ho unidade ketaketak iha unidade 40 resin mak fahe tuir lia komandu funsionl rua nee.32 Lei orgnika tinan 2004 nian kona-ba polsia nian esplika unidade importante sanulu.33 Hatutan tan, nee iha too iha unidade sira distritu sanulu-resin-tolu, akademia polsia ida, eskritriu tika profisionl nian no sira-nia estrutura komandu nian. Agora daudaun, unidade barak liuhotu seidauk iha forsa neeb nakonu ka la funsiona, tanba ofisil sira tenke servisu hamutuk ho polsia ONU ka hein hela sertifikasaun. Prezensa internasionl semi permanente neeb boot nuudar pontu prinsipl ida kona-ba rea seguansa nian, iha tempu hirak-neeb atu barak liu fali duke forsa Timorense sira. Iha tinan 1999, INTERFET ho nia tropa neeb barak liu hotu, iha tropes nain-11,000 husi nasaun 22. Forsa manutensaun ps nian iha nain-8,500 tanba seguransa hadia ona no ONU assume ona komandu, no tun ba forsa nain-5,000 iha independnsia iha fulanMaiu, tinan 2002. Iha momentu krize tinan 2006, forsa

estranjeiru sira, inklui observadr militr sira, menus kala iha ema nain-40. Polsia ONU nian tun tiha husi ema nain-1,640 nmeru neeb aas, ba nain-26 deit, molok akontesimentu sira tinan 2006 nian.34 Estasionamentu postu krize nian husi Forsa Seguransa Internasionl xefiadu husi Australia (ISF) nee sae too tiha iha ema nain-1,286.35 Iha fulan-Janeiru, tinan 2008, iha tiha polsia ONU nian nain-1,473 iha pas nee, menus tiha uitoan husi nain-1,635 iha fulan-Agostu, tinan 2007.36 Seguransa sei hela hanesan problema ida, liuliu iha Dili, neeb violnsia kriminl no konflitu sira kalakalan nian entre grupu bandidu sira kontinua, embora iha prezensa polsia no militr internasionl. Polsia ONU nian hetan akuzasaun kona-ba falla atu f seguransa liuliu iha rea sira neeb sensitivu, mak hanesan kampu dezlokadu siranian (IDPs).37 Hanesan rezultadu ida, Unidade sira Polsia Formadu para militr ONU nian (FPUs, haree iha kraik), ka ISF, mak trata/rezolve ona distrbiu pbliku sira, tanba rurua nee ninia lei sira fo kbiit makaas liu. Raru atu hetan polsia Timoroan sira iha estrada sira iha Dili, bele ho kontra parte sira ONU nian ka mesak. Militr hela ho loloos iha sira-nia kazerna sira.

A.

KONTESTU REFORMA NIAN

Hanesan neeb f ona nfaze husi KII iha krize tinan 2006, presiza atu hah revizaun ida neeb komprensivu kona-ba setr seguransa nian, liuhusi halo avaliasaun ba ameasa internu ka esternu neeb Timor-Leste enfrenta. Knaar, forma no medida forsa sira seguransa nian tenke reflete avaliasaun ba ameasa hirak-nee. Embora Timor-Leste ninia istria kona-ba invazaun no okupasaun husi Portugs, Japons no Indonziu sira, iha posibilidade kiik atu hasoru ameasa militr esternl nian. Pas ida-nee la iha importansia jeoestratjiku, so ho Austrlia deit karik. Ida-nee susar atu imajina fali katak

Iha Setembru 2006, forsa konsiste husi (pesol 95) iha Kuartl-Jerl, Unidade Komunikasaun Forsa nian (FCU) (21), Unidade Polsia Militr (18), Primeia Batallaun (317), Komponente Navl (83), Unidade Lojstika Forsa nian (63) no Sentru Treinamentu Nicolau, Metinaro (118). Hatutan tan, eis membru sira husi Segundu Batallaun 43 tuir hela kursu. Nmeru estatstika sira kuartl-jerl militr nian iha fulan-Agostu, tinan 2006 nian disponivel ba Crisis Group, iha fulan-Setembru, tinan 2007. Kategoria sira lorosae no loromonu kalkula tiha ona iha baze bam distritu tolu neeb lorosae (Lautem, Viqueque no Baucau) no distritu sanulu-resin-tolu neeb loromonu (inklui Dili). 31 Nmeru sira iha fulan-Juu, tinan 2007 UNSC S/2007/513, op. cit., para. 25. 32 Juu 2007 ezbosu Planu Estratjiku Organizasaun PNTL ba Reforma, Reestruturasaun no Rekonstrusaun, Komponente Polsia neeb kompleta ona husi UNPOL. 33 Estrutura Orgniku Polsia Nasionl Timor-Leste, governu nia dekretu-lei 8/2004, neeb promulga iha loron 6, fulan-Maiu, tinan 2004. Unidade sanulu nee mak: investigasaun kriminl sira (neeb inklui unidade ema vulneravel sira), maria, trnzitu no protesaun Estrada, protesaun komunidade, protesaun VIP, migrasaun, informasaun, no unidade espesil tolu: Unidade Intervensaun Rpida (UIR), Unidade Patrullamentu Fronteira (UPF) no Unidade Polsia Rezerva (UPR).

30

Revizaun ida kona-ba Operasaun Ps nian, op. cit., para. 33; Balansu Militr, 2005-2006, International Institute for Strategic Studies (IISS), p. 275; misaun polsia multilaterl, Stockholm International Peace Research Institute, Yearbook 2007, p. 145. 35 Balansu Militr 2007, IISS, p. 351. ISF hah tau hamutuk tropa Australianu nain-925, Malzia nain-219 no Nova Zelndia nain-142. Tutuirmai, Malzia sira retira tiha; iha Setembru 2007, iha kala besik tropa Australianu nain1,100. 36 Relatriu semanl, 6 too 12 Janeiru 2008, Polsia ONU; Polsia nain-914 klasifika ona hanesan polsia komunidade, Polsia nain-559 hanesan parte unidade polsia formadu; So nain-72 deit mak feto, sira hotu ofisil komunidade nian. 37 Entrevista Crisis Group, ofisil altu nivel polsia ONU nian, 23 Novembru 2007.

34

Timor-Leste: Security Sector Reform Crisis Group Asia Report N143, 17 January 2008

Page 7

Indonzia hakarak hetan filafali Timor-Leste. Bele oins deit, hanesan rai kii-oan ida neeb kiak hela entre nasaun rua neeb boot, la iha rasaun forte ba TimorLeste hodi konfia ba militr konvensionl neeb bele deskoraja invazaun. Sei iha dezafiu neeb signifikativu kona-ba seguransa esternu nian, maibe ladun relasiona ho lokalidade. Fronteira ho Timor Barat (Indonzia nian) la demarka ka guarda ho diak no kria kondisaun neeb suporta ema sira neeb hatama sasan ilegl, tanba iha diferensa entre sasn folin (presu) no jestaun neeb la diak kona-ba komrsiu ofisil. Ema barak sei hanoin kona-ba milsia sira mak responsavel ba violnsia neeb akontese molok no hafoin akontesimentu sira tinan 1999. Timor-Leste ms afetadu husi krime transnasionl, mak hanesan trfiku ema no inklui ms droga sira no terrorizmu. Iha tasi, Timor-Leste hasoru dezafiu boot hodi proteje rekursu naturl sira husi peska ilegl no garante seguransa transportasaun martima no halo plataforma mina nian neeb lejtimu.38 Dokumentu Forsa 2020 (haree iha kraik) kria tiha hanesan deklarasaun vizaun ida ba dezenvolvimentu forsas armadas, no nunee f atensaun liu ba ameasa esternu duke ameasa internu. Mezmu nunee, ninia lista kona-ba ameasa internu hanesan tuir-mai: asaun subversivu sira kontra estabilidade nasionl no orden konstitusionl; konflitu internu (insurreisaun populr, coup dtat, revolta militr no konflitu internl ho reperkusaun internasionl); no krime organizadu (trfiku droga, pirataria, sirkulasaun sasan ilegl, imigrasaun ilegl, lavagem de dinheiro no seluseluk tan). Lista kona-ba ameasa esternu nian ladun transparente, deklara buat barak neeb la presiza, no la esplika diferensa entre ameasa husi militr Indonziu no ameasa husi milsia sira neeb ho baze iha Indonzia: krime iha tasi-laran neeb organizadu; atividade sira neeb subversivu husi membru sira eis milsia neeb besik iha fronteira; atividade kriminl husi grupu hirak-nee; fronteira husi parte Indonzia nian sei militarizadu ba razaun estratjiku sira;38

posibilidade neeb militr Indonzia, ka elementu sira tama iha laran, bele permite invazaun sira eis milsia nian hodi atravesa fronteira neeb bele ameasa relasaun diak ho Indonzia; no intervensaun esternu rezulta husi ameasa global ida (terrorizmu, dezastre naturl, no asuntu seluseluk neeb relasiona ho estratjia no poltiku) neeb dalaruma Timor-Leste ninia viziu la bele kontrola.39 Invazaun sira milsia nian no infiltrasaun atravesa fronteira nian nuudar preokupasaun sira neeb lejtimu, maib dokumentu nee koalia boboot kona-ba ameasa esternu, no nunee kria planu dezenvolvimentu neeb la realistiku. Ita bele komprende tanba saida Timor-Leste hakarak iha material hotu-hotu hanesan nasaun seluseluk, inklui militr ida, maibe governu tenke kuidadu atu la bele dramatiza liu ameasa esternu sira, no ho ida-nee la fo atensaun neebe apropriadu ba problema rel sira seguransa internu nian. Tuir loloos, ameasa sira neeb boot mai husi krime, violnsia poltiku no instabilidade internu inklui konflitu entre instituisaun sira seguransa nian rasik. Fator tuir mai bele kria situasaun neeb perigu tebes-tebes, hanesan: violnsia barak neeb durante nee realasiona ho poltiku, la susar hetan kilat, lei la implementa ho efetivu, juventude barak mak la servisu no Ema Dezlokadu Internu sira (IDPs).

B.

PLANU RRR

Akordu suplementr neeb hasai iha loron 1, fulanDezembru, tinan 2006 entre ONU no Timor-Leste defini sira-nia knaar respetivu iha reforma polsia. Akordu nee kontein elementu rua: ida prosesu triajen no prosesu mentorizasaun ba rekonstrusaun polsia, no planu Reforma, Reestruturasaun no Rekonstrusaun (RRR) ba dezenvolvimentu no fortalesimentu institusionl.40 Observadr internasionl sira kritika ona planu nee hanesan lista neeb hakarak halo, maibe la iha orsamentu atu suporta lista ida-nee, no ezbosu nee hakerek tiha ona lah konsultasaun ho Polsia Timoroan, enkuantu ofisil sira Timoroan hatete ida-nee servii liu ba nesesidade internl ONU nian duk sira-nian rasik.41

39

Komandante militr, Tuar Matan Ruak, hatoo lia-fuan neeb ladun realistiku katak Timor-Leste lakon millaun $35 tinatinan ba invazaun peska sira, besik trplu husi orsamentu defeza nian millaun $12.8, entrevista sira Crisis Group nian, Dili, Agostu-Setembru 2007.

Defeza 2020: Dezenviolvimentu Forsas Armadas TimorLeste 2005 2020, 20 Jullu 2006, p. 30, iha www.timorleste.gov.tl/mindef/Eng/Defence%20&%20Security/Force%202 020/DEFENCE%202020.pdf. 40 Akordu Suplementr disponivel iha www.security councilreport.org/atf/cf/%7B65BFCF9B-6D27-4E9C-8CD3-C F6E4FF96FF9%7D/TL%20Police%20Agreement.pdf. 41 Entrevista Crisis Group, ofisil internasionl sira, Dili, 29 Agostu 2007, no konversasaun liuhusi telefone, 27 Dezembru 2007. Dokumentu nee iha deit lian-Ingls, no suporta deklarasaun katak polsia la envolve tiha iha ninia preparasaun.

Timor-Leste: Security Sector Reform Crisis Group Asia Report N143, 17 January 2008

Page 8

Eis vise reprezentante espesil sekretriu-jerl (DSRSG), Eric Tan, hatete katak polsia ONU nian mak hakerek tiha, depoizde aprezenta tiha ida-nee ba governu iha loron 18, fulan-Jullu, tinan 2007 sira foin hatete katak polsia Timoroan sira mos ajuda hakerek dokumentu nee.42 Planu nee, neeb f impresaun ida kona-ba atu halo buat hotu-hotu dala ida deit, inklui separasaun podr sira entre ministriu interir no polsia no deskrisaun objetivu sira iha rea haat: governansaun, operasaun, administrasaun no formasaun. Planu nee intende nudar dokumentu operasionl ida neeb determina no prioritiza objetivu sira, fahe responsabilidade ba unidade sira, halo lista indikador komportamentu no f prioridade aas ba polisiamentu komunidade, enkuantu la iha definisaun no implementasaun detalladu kona-ba konseitu nee.43

Painl avaliasaun inisialmente konsiste husi vise ministru interir, reprezentante sira husi polsia ONU nian, eskritriu prokuradr-jerl nian no Igreja no membru ida husi Konsellu Superir ba Defeza no Seguransa.47 Iha teoria, kandidatu ida-ida hetan tiha ezaminasaun husi ekipa tkniku ida, neeb halo rekomendasaun sira ba painl. Kandidatu ida neeb mak simu ona, simu sertifikasaun provizionl no kursu formasaun semana ida, tuir ho formasaun iha servisu durante fulan neen ho polsia orientadr ida husi ONU nian,48 hodi lori ba sertifikasaun finl. Too prosesu nee ramata ona, polsia ONU nian no FPU sira, hanesan unidade espesil ONU nian neeb armamentu no xefia husi ekipa nasionl, responsabaliza ba servisu polisiamentu.49 Implementasaun triajen nee ms iha problema. Polsia Timoroan no membru ida husi ekipa tkniku nee kritika tiha prosesu ida-nee ba Crisis Group. Membru nee hatete katak iha rekomendasaun atu halo investigasaun liutn ba [polsia] balu, tanba kazu kriminl ka dixiplinr, maib oras nee daudaun sira servisu fali ona hanesan ofisil polsia sira.Dalaruma desizaun sira neeb foti ona la bazeia ba rekomendasaun sira neeb ami f. Foti desizaun sira la bazeia ba evidnsia.50 Relatriu Sekretriu-Jerl ONU nian iha fulan-Agostu, tinan 2007 hatete katak ofisil polsia nain 44 deit husi sira nain 88 iha Dili mak kompleta ona mentorizasaun durante fulan neen no simu ona sertifikasaun finl. 51 Nmeru kiik nee normal deit, liuliu iha kapitl, tanba krize tinan 2006 konsentra iha fatin nee. Maib se prosesu kontinua hanesan nee, barak husi ofisil sira nain-1,650 neeb sei iha sistema polisia nian, sei la liu prosesu nee no bele forma ema lubuk boot ida neeb uluk servisu iha rea

C.

TRIAJEN NO MENTORIZASAUN

Prosesu triajen ramata ona iha fulan sanulu-resin-neen nia laran, iha loron 1, fulan-Dezembru, tinan 2007. Haktuir ba ofisil sira polsia ONU katak ofisil polsia sira nain-3,110 mak rejista ona no verifika/identifika ona relasiona ho asaun dixiplinr ka kriminl sira uluk nian;44 ofisil sira nain-1,274 mak hetan ona sertifikadu provizionl no nain-186 mak hetan ona sertifikadu finl (kompletu).45 Verifikasaun nee, naturalmente liga ho krize tinan 2006, sai revizaun ida kompletu liu kona-ba ofisil ida-idak nia nota (arkivu). Iha distritu sira neeb polsia kontinua halao servisu durante krize nee, iha komprensaun uitoan kona-ba tanbas mak sira halao tiha triajen no bainhira mak sira atu hetan mentorizasaun. Rudolfo Tor, komandante polsia ONU nian, hatete ba Crisis Group kona-ba triajen nee nee las akuzativu, nee verifikasaun deit. Ami envolve Igreja, tribunl sira no ONG sira hodi haree se [ofisil sira] envolve tiha iha krime sira.46

42

Entrevista Crisis Group, Vise SRSG Eric Tan, Dili, 5 Setembru 2007. 43 Komentriu hirak-nee bazeia ba ezbosu ida kona-ba planu neeb fornese ba Crisis Group iha Juu 2007, Planu Estratjiku Organizasionl ba Reforma PNTL [Polsia], op. cit. Vise SRSG Tan sublia tiha governasaun no administrasaun presiza atensaun boot liu, entrevista Crisis Group, Obrigado Barracks, Dili, 5 Setembru 2007. 44 Revizaun Mdia UNMIT, 16 Novembru 2007. 45 Relatriu kona-ba Misaun Konsellu Seguransa ba TimorLeste, 24 too 30 Novembru 2007, UNSC S/2007/711, 6 Dezembru 2007, para. 8. 46 Entrevista Crisis Group, Komandante Rodolfo Tor, 3 Setembru 2007. Mentorizasaun loloos halao husi leten mai kraik. Entrevista ida-nee halao tiha iha Obrigado Barracks, las iha Kuartl-jerl polsia nian, neeb tuir ba ofisil sira,

eskritriu ida f ba Komisriu Tor, besik ba ninia kontra parte polsia, sempre mamuk. 47 Triajen PNTL Fila ba Servisu, Lao Hamutuk Bulletin, vol. 8, no. 2, Juu 2007. La iha ona vise ministru interir dezde fulan-Jullu, tinan 2007. 48 Abilidade sira inklui: profisionalizmu, integridade, komunikasaun, dilijnsia, servisu sira trnzitu nian, investigasaun, fatin sira krime nian, atendimentu no uzu forsa, entrevista Crisis Group, ofisil altu nivel polsia ONU nian, Dili, 29 Agostu, tinan 2007. 49 Unidade Polsia Formadu (UPF) ONU nian nuudar elementu polsia espesializadu iha armamentu neeb dalaruma halo reasaun lalais bainhira akontese violnsia. Ho nmeru pesol too nain-140 husi pas ida deit, sira prenxe mamuk ida entre forsa manutensaun ps ho arma boboot, no polsia regulr lah arma ka lori deit arma kikoan. Oras nee daudaun sira mai husi Bangladesh, Pakistaun, Malzia Portugl (unidade rua). Haree, konfernsia imprensa UNMIT, Obrigado Barracks, Dili, loron 16, fulan-Fevereiru, tinan 2007; no unidade polsia espesializadu halao knaar postu konflitu nian neeb boot liu iha misaun ONU nian, Servisu Notsia ONU nian, 29 Abrl 2006. 50 Entrevista sira Crisis Group, Dili, Agostu-Setembru 2007. 51 UNSC S/2007/513, op. cit., para. 26. Haree ms, Triajen PNTL, op. cit.

Timor-Leste: Security Sector Reform Crisis Group Asia Report N143, 17 January 2008

Page 9

seguransa no agora la satisfeitu no presiza ajuda atu hetan empregu alternativu. Mentorizasaun, hanesan triajen, ms las prosesu ida neeb ezatu. Revizaun ida kona-ba esforsu inisil ONU nian hodi harii servisu polsia, sublia problema sira tuirmai nee: kontinjente inisil nee falta treinadr/formadr neeb kualifikadu no peritu sira dezenvolvimentu institusionl nian; konsultasaun kona-ba formasaun no estrutura forsa Timoroan nian neeb limita tiha ba lder sira CNRT nian; tknika sira entrevista nian neeb la apropriadu; no prefernsia hatudu ona ba respondente neeb koalia Ingls.52 Prosesu mentorizasaun agora nian bele enfrenta risku neeb hanesan. Polsia ONU nian husi pas 40 resin, 33 iha Dili deit, barak liuhotu husi sira neeb simu ona treinu iha loron tolu too loron lima deit.53 Mentorizasaun loroloron nian rejista ona iha formulriu ida, neeb sai hanesan kartaun pontus nian ba ofisil neeb hetan mentorizasaun. Iha konfuzaun beibeik kona-ba s mak tenke tuir mentorizasaun, bainhira no tans, no ida-nee aumenta inserteza iha forsa nee. Polsia ONU nian lori ba iha diresaun rua. Sira mak responsavel ba hametin lei no seguransa pbliku, no ms iha tempu neeb hanesan tenke f formasaun ba kontra parte Timoroan. Maske ofisil polsia ONU sira servisu ba kurtu prazu deit fulan neen too ualu sira tenke mantein vizaun longu prazu nian relasiona ho prosesu mentorizasaun nee. Dalaruma, uza sertifikasaun provizionl hanesan rasaun ida hodi la inklui ofisil Timoroan iha servisu polisiamentu nian.54 Presiza halo padraun ba sistema mentorizasaun atu rezolve inserteza hirak-nee no garante fali ofisil Timoroan sira katak sira las simu deit ttika sira polisiamentu nian husi Pakistans ida, Australianu, ka Zimbabwe ida, maib nuudar parte ida husi prosesu neeb rigorozu no planu ho diak. Maske polsia ONU kompostu husi nasionalidade barabarak, sei la sai problemtiku se iha treinamentu padronizadu no prosedimentu sira no sistema feedback neeb permite sira atu halao funsaun hanesan unidade ida neeb kohesivu. Eis VRESJ Tan hatete katak vise komandante polsia ONU nian dezenvolve hela instrusaun ida ba mentorizasaun.55 Konkorrentemente, polsia Timoroan kria hela sira-nia baze-dadu rasik no kusionriu hodi uza52 53

iha prosesu nee nia klaran no nia rohan hodi halo avaliasaun ba orientadr sira.56 Pasu hirak-nee sensivel maib tarde.

D.

FORSA 2020

Tuir insidente jogu bola voli Los Palos nian iha tinan 2004, komandante militr Taur Matan Ruak forma tiha ekipa ida (inklui konselleiru internasionl sira) hodi kompleta dokumentu vizaun estratjiku longu prazu ida ba forsas armadas. Dokumentu nee ho objetivu atu tau hamutuk elementu sira husi relatriu sira neeb ketaketak kona-ba insidente Los Palos no kona-ba planu sira dezenvolvimentu forsa nian neeb determina deit etapa ida ba ida no etapa anul sira, nunee ms atu halo Timorizasaun ba prosesu kriasaun politika nian no trata situasaun ida neeb mezmu botas sira ms tenke husu ba doadr sira.57 Dokumentu Forsa 2020 nee nuudar testu aspirasionl ida, determina meiu-ambiente estratjiku, doutrina defeza no kapasidade sira forsa defeza nian hanesan enfrenta iha tinan 2020 no liutn. Iha relatoriu hatete katak Matan Ruak frustradu ho reasaun inisil husi lder poltiku sira, maib ho ninia atitude firme hetan rezultadu; embora seidauk liu husi parlamentu, halo ona planu hodi monitoriza ninia implementasaun (haree iha kraik). Dokumentu nee, neeb ramata ona iha tinan 2006, maib so publika deit antes eleisaun sira tinan 2007 nian, iha ojetivu atu la bele hare deit ba proposta sira, modelu no estudu sira neeb bazeia ba konseitu sira neeb importa ona, no imajina forsa ida ho total ema nain3,000 iha tinan 2020 hanesan kompara ho tropa sira loron tomak nian iha nain-1,500 neeb mensionada iha estudu Kings College neeb hakerek tiha iha tinan 2000 no sujere atu halo servisu militr obrigatoriu hodi alkansa figura ida-nee. Militr enfrenta ona problema boot kona-ba falta profisionalizmu no politizasaun neeb exesivu, no la bele uza militr hanesan eskola mandatriu ida ba juventude dezempregadu. Servisu militr obrigatoriu bele sai poltika ida neeb atrativu hanesan dalan ida emprega no kuda dixiplina ba juventude Timoroan, maib, las militr nian funsaun atu f servisu no edukasaun no la iha kapasidade atu enfrenta dezafiu hodi halo administrasaun relasiona ho treinamentu badak ba ema sira neeb tuir servisu militr obrigatoriu.. Wainhira hakarak hadiak profisionalizmu, diak liu gasta orsamentu ba formasaun

David Law, Setr Seguransa Postu Konflitu, op. cit., p. 9. Entrevista sira Crisis Group, ofisil sira polsia ONU nian balu, Novembru 2007. Sira-nia treinamentu konsiste husi loron tolu iha akademia polsia, depoizde sira too ona iha TimorLeste. 54 Entrevista Crisis Group, ofisil internasionl, Dili, 29 Agostu 2007. 55 Entrevista Crisis Group, Vise SRSG Eric Tan, Obrigado Barracks, Dili, 5 Setembru 2007.

56

Hanesan deskreve ona iha entrevista Crisis Group, konselleiru polsia internasionl sira, Dili, loron 6, fulanSetembru, tinan 2007. 57 Entrevista Crisis Group, S. Chandrabalan, konselleiru espesil ba ministriu defeza, Dili, 6 Setembru 2007.

Timor-Leste: Security Sector Reform Crisis Group Asia Report N143, 17 January 2008

Page 10

ba ema lubuk ida neeb hakarak tuir sira nia karreir iha militr. Liutn, programa servisu militr obrigatoriu atu rekruta ema barak damais. Pelumenus, kala besik mane nain-50,000 ho idade entre tinan sanulu-resin-ualu no 30 mak disponivel ba servisu militr obrigatoriu no ms feto ho numeru hanesan ema barak liu duk presiza ba militr ida neeb iha ema nain-3,000.58 Wainhira oferese posisaun ba ema husi distritu sira neeb reprezentante ladun barak, no determina lia karreira sira neeb klaru ba rekruta foun sira no hadia alojamentu no salriu, buat ida-nee hanesan dalan diak liu atu kria forsa ida neeb kompetente, duk obriga ema lubuk ida atu tama militr iha tempu badak wainhira ema sira lakohi. Forsa 2020 propoin unidade terrestre rua (pursentu 45 husi total forsa nee), forsa navl kiik ida (pursentu 35), komponente apoiu no servisu (pursentu 15) no unidade komandu (pursentu 5).59 Forsa 2020 sujere atu dezenvolve sistema intelijnsia militr ida, forsa ariu no kapasidade defeza ariu entre tinan 2020 no 2050 no ms kapasidade kontrolu espasu iha longu prazu tebetebes (tinan 20502075). Hanesan bele antisipa ona, hirak-nee mak ambisaun sira, akompaa ona husi fotografia sira aviaun jatu-funu nian, r-ahi funu sira no tankedegerra sira, hetan kritika makaas. Ministru Negsius Estranjeirus iha momentu nee, Alexander Downer, klasifika tiha planu nee kompletamente la realstiku, f abertura ida ba FRETILIN atu akuza nia mete iha eleisaun sira Timor-Leste nian.60 Kongresu Nasionl Rezistnsia De Rekonstrusaun De Timor-Leste (partidu poltiku CNRT, neeb forma husi Gusmo iha tinan 2007) denunsia ona planu FRETILIN nian atu gasta rendimentu mina-rai nian ba ativu militr nian, enkuantu pas nee sei iha ema dezlokadu internu, no sira balu sei traumatizadu.61 Reprezentasaun sira neeb sala no ezajerasaun sira nee halo frustradu ema sira neeb hakerek ezbosu dokumentu nee: Ami la iha planu atu sosa kedas kaaun ida.62

Lder defeza Timoroan sira hanoin atu foti Fiji hanesan modelu ida.63 Ninia populasaun menus husi millaun ida bele kompara ho Timor-Leste nian, no volume no knaar/responsabilidade sira militr Fiji nian ho klaru influensia tiha autr sira Forsa 2020. Fiji, neeb la iha servisu militr obrigatoriu, iha soldadu ida ba sidadaun nain-259; Forsa 2020 rekomenda ema nain-3,000, nunee rasio iha Timor-Leste hanesan forsa nain-1 ba sidadaun nain- 346.64 Maib, komparasaun hanesan nee ladun efetivu. Volume militr nian tenke reflete ameasa seguransa nian. Liutn, se militr boot demais, makaas liu ka politizadu, nee sai ameasa seguransa nian hanesan iha Fiji.65

E.

PROGRAMA GOVERNU NIAN

Iha fulan-Outubru, tinan 2007, parlamentu aprova tiha programa governu foun nian neeb forma tiha husi Xanana Gusmo, mezmuke FRETILIN nudar partidu opozisaun nian reklama katak seidauk iha debate sufisiente no ms governu foun implementa programa barak husi ninia administrasaun uluk nian.66 Seguransa hanesan asuntu importante neeb atu hetan prioridade boot iha tinan 2007, maib too tinan nee ramata, rea nee mak hetan progresu neeb kiik liu. Kaptulu VI husi programa nee imajina uluk tiha konkluzaun sira neeb posivel iha estudu setr seguransa nian ida neeb komprensivu, propoin atu f kontrolu ba navl no servisu sira fronteira nian ba militr, no konsolida unidade polsia paramilitr sira. Tanba governu seidauk rezolve tan problema importante sira nee, haree hanesan mudansa hirak-nee sei la implementa lalais. Molok implementa mudansa hirak-nee, diak liu halo prosesu konsultativu ida.

F.

LAKUNA SIRA LEI NIAN

Lei sira neeb regula forsa seguransa sira la kompletu. Ida-nee mak kria situasaun ida neeb politika setr seguransa nian normalmente dezenvolve tiha iha instituisaun sira-nia laran, no la dezenvolve husi rgaun58

Nmeru neeb hasai ona husi sumriu bulletn neeb temporriamente alista nmeru populasaun nian, Census 2004, Timor-Leste. 59 Defeza 2020, op. cit., p.126. 60 Ezbosu Militr Timor-Leste nian la realstiku: Downer, The Australian, loron 8, fulan-Juu, tinan 2007; no Interfernsia Austrlia nian iha eleisaun Timor-Leste la aseitavel, komunikadu Mdia FRETILIN, loron 16, fulan-Juu, tinan 2007. 61 CNRT Konsentra Ba Rekonstrusaun Duk F Arma Ba Timor-Leste, Komunikadu Mdia CNRT, 15 Juu 2007. 62 Entrevista Crisis Group, Dr Roque Rodrigues, eis ministru defeza (Maiu 2002-Maiu 2006), konselleiru prezidente nian kona-ba reforma setr seguransa, Dili, 1 Setembru 2007.

63

Entrevista Crisis Group, Dili, Agostu-Setembru 2007. Modelu Fiji invoka tiha liuliu husi Taur Matan Ruak, entrevista Crisis Group, 27 Agostu 2007. 64 Governu Fiji halao ona estudu ida (Salvaguarda Ps no Properidade) iha tinan 2004 neeb konklui katak Fiji la presiza militr ida, maib tanba susar atu disolve sira, pelumenus nee tenke reds ba 1,650. 65 Dezde independnsia iha tinan 1970, Fiji iha ona kudeta haat (ida, iha Maiu 2000, lidera husi sivil). Ida foin lalais mak iha 2 Dezembru 2006 husi komandante militr Frank Bainimarama. 66 Programa IV Governu Konstitusionl 2007-2012, iha www.laohamutuk.org/misc/AMPGovt/GovtProgramEng.pdf.

Timor-Leste: Security Sector Reform Crisis Group Asia Report N143, 17 January 2008

Page 11

koordenasaun ida ka la kumpri tuir planu ida tomak.67 Seidauk iha poltika seguransa nasionl neeb komprensivu tebes-tebes, mezmuke tuir pedidu sira husi sekretriu estadu sira ba defeza no seguransa, Unidade Apoiu ba Setr Seguransa ONU (UASS) nian aprezenta tiha dokumentu ida kona-ba enkuadramentu nee ba governu iha meadus fulan-Dezembru, tinan 2007. Haktuir ba konsultasaun ministeril sira, espera katak iha fulanFevereiru, tinan 2008 autor Timor-Leste nian atu hasai ezbosu ida, neeb depois sei revee tiha tuir supervisaun no estudu ida neeb komprensivu liu, parese iha fulanNovembru, tinan 2008.68 Sein doutrina seguransa nasionl ida neeb unifika ona, pas nee depende ba apoiu husi fonte oioin, inklui konstituisaun, lei sira Timor-Leste nian, regulamentu sira, dekretu-lei sira no orden ezekutivu sira neebe hasai husi administrasaun tranzitriu ONU (UNTAET) nian entre tinan 1999 no tinan 2002 no lei sira Indonzia nian.69 Barak liu husi lei setr seguransa nian, dezde independnsia pasa tiha ona liuhusi dekretu, la liu husi parlamentu no tanba ida-nee la liu prosesu neeb involve ezaminasaun, transparnsia no lejitimasia.70 Iha fulan-Maiu, tinan 2004 dekretu kona-ba estrutura orgniku militr nian neeb substitui tiha ho dekretu 15/2006, neeb promulga iha fulan-Novembru, tinan 2006. Artigu sira husi dekretu tinan 2004 nian neeb la revoga tiha relasiona ho kriasaun no konduta kona-ba rgaun oioin durante krize, dezastre ka dezastre pbliku. Kualkr situasaun hanesan nee tenke deklara ona husi governu, hamutuk ho prezidente, bainhira iha dezorden sira neeb sriu ka lemolemo kona-ba orden pbliku, neeb bele halo dezestabilidade institusionl neeb boot liuhotu, maib la justifika deklarasaun ida imediatu konaba estadu de stiu ka emerjnsia. Militr tenke asiste polsia no autoridade sivil sira seluk bainhira akontese krize, dezastre ka dezastre pbliku neeb estipula tiha ona husi prezidente no gabinete krize. Polsia nia knaar, hanesan deskreve ona iha Artigu 2, Lei Orgniku 8/2004, mak atu garante manutensaun orden pbliku, seguransa no ps haktuir ho lei seguransa internu nian iha situasaun neeb instituisaun sira funsiona ho normal. Iha situasaun exesionl sira, ninia kompetnsia mak hirak-nee foti ona husi lei kona-ba defeza nasionl, estadu de stiu no estadu de emerjnsia. Problema sira mosu iha situasaun neeb seidauk defina loloos ka seidauk klaru, entre situasaun neeb

instituisaun sira funsiona ho normal no situasaun exesionl: Oins mak ida-nee klaru ba polsia, bainhira sira bele permite justisa tranzisionl funsiona no bainhira mak tenke aplika justisa forml?71 Forsa 2020 fo orientasaun informl (tanba seidauk hetan autorizasaun husi lei), nunee iha tiha ona dezenvolvimentu sira kona-ba lei nian foin lalais nee, neeb relasiona ho militr, inklui rejime ida neeb uza hodi hasae diviza membru sira nain-203 iha loron 23, fulan-Novembru, tinan 2007, kdigu kona-ba dixiplina militr nian, lei orgniku ba ministriu defeza, alterasaun sira ba lei orgniku forsa defeza nian no lei ida ba servisu militr obrigatoriu.72 Progresu liutn mak atraza tiha tanba lei sira neeb vigora dadaun komplikadu no ms tanba konselleiru sira mak fornece husi ONU no doadr sira la iha espesialidade neeb apropriadu.

71

67 68

KI , op. cit., para. 137. Entrevista telefone Crisis Group, ofisil internasionl, 27 Dezembru 2007. 69 KI, op. cit., para. 107. 70 Korrespondnsia e-mail Crisis Group, observadr internasionl, 17 Dezembru 2007.

Entrevista Crisis Group, ofisil internasionl sira, Dili, 23 Jullu 2007. 72 Dekretu-lei 17/2006 kona-ba Regulamentu Dixiplina Militr; dekretu-lei 16/2006 kona-ba Estatutu Orgniku Ministriu Defeza nian; dekretu-lei 15/2006 kona-ba Estatutu Orgniku F-FDTL nian; lei parlamentr nmeru 03/2007, Lei Servisu Militr, loron 21, fulan-Fevereiru, tinan 2007; no rezolusaun governu nian no. 4/2007, Efetivu neeb tinatinan tama ba iha FALINTIL Forcas de Defesa de Timor-Leste, loron 21, fulan-Marsu, tinan 2007.

Timor-Leste: Security Sector Reform Crisis Group Asia Report N143, 17 January 2008

Page 12

III. AUTR INTERNASIONL SIRABaze legl ba intervensaun no asistnsia internasionl ba setr seguransa iha Timor-Leste kompostu husi akordu bilaterl no rezolusaun sira ONU nian neeb oioin. Rezolusaun Konsellu Seguransa 1704 (loron 25, fulanAgostu, tinan 2006) neeb estabelese tiha UNMIT no f tiha ninia responsabilidade ba ps no seguransa no hodi asiste governu Timorense kona-ba reforma setr seguransa. Akordu suplementr loron 1, fulanDezembru, tinan 2006 entre ONU no Timor-Leste defini tiha ONU nia knaar kona-ba halo reforma no rekonstrusaun ba forsa polsia.73 ISF neeb lidera husi Austrlia f ajuda adisionl ba polsia ONU nian no unidade sira FPU bainhira presiza. Ninia estadu defini ona husi dokumentu tolu: troka karta korrespondnsia loron 25, fulan-Maiu, tinan 2006 entre Timor-Leste no Austrlia, Akordu Forsa Estadu nian neeb hakotu ona husi governu rua nee iha loron tuirmai, no memorandu intendimentu ida (MoU) entre Timor-Leste, ONU no Austrlia iha loron 26, fulan-Janeiru, tinan 2007. Memorandu Intendimentu (MoU) nee determina tiha mekanizmu trilaterl hodi kobre kooperasaun no fahe informasaun iha nivel operasionl no diskute kona-ba normalizasaun forsas armadas sira-nian. Sira halao enkontru semanl, ka bainhira primeiru ministru konvida atu halo enkontru ka husi pedidu membru sira-nian. Maibe, iha konfuzaun entre knaar sira polsia ONU nian no FPU sira no ISF, neeb hatudu ona husi debate konaba s mak iha autoridade legl hodi kaer ofisil rebelde Alfredo Reinado. Konselleiru internasionl sira mai husi ONU no doadr bilateral sira, inklui sanulu-resin-hitu husi Austrlia iha tinan 2007 (hodi aumenta too pelumenus rua iha tinan 2008), nain ualu husi Portugl nain rua husi Nova Zelndia.74 Portugl no Malzia iha sira-nia akordu rasik ho Timor-Leste, neeb inklui sira-nia konselleiru sira no esforsu sira dezenvolvimentu kapasidade nian. Doadr sira komesa hamenus apoiu ba Timor-Leste, no autr poltiku Timoroan sira presiza atu rekoese katak sira-nia pas las ona nasaun favoritu husi komunidade

doadr nian.75 Se Timor-Leste hakarak asistnsia nee kontinua, tenke prova katak nasaun nee sei presiza asistnsia hirak nee. Observadr ba longu prazu ida mak hatete tiha: Too agora, ema hotu-hotu so deskreve TimorLeste ho lia-fuan didiak deit luta ho valor ba independnsia, projetu harii nasaun neeb ambisiozu husi ONU, pas nurak liuhotu, no ms susesu diak ida. Iha situasaun ida-nee, no meiuambiente Dili nian neeb isoladu tiha, susar ba komunidade internasionl hodi atitude firme ba governu, no ms susar ba nasaun joven ida neeb kiak ... hodi dezafia inisiativu sira komunidade internasionl nian. Agora, ema hotu-hotu haree realidade....Timoroan bele iha sira-nia osan rasik, maib komunidade internasionl, no Timoroan sira rasik, dalaruma presiza hatudu kompromisu makaas, hodi konsidera ba Timoroan millaun ida, neeb durante nee dalaruma la hetan konsiderasaun neeb diak husi komunidade internasionl no sira-nia lder.76

A.

NASOINS UNIDAS

Timor-Leste haruka surat ida ba Sekretriu-Jerl iha loron 11, fulan-Juu, tinan 2006 no husu misaun polsia, militr no sivil Nasoins Unidas nian ida ke forte, hodi konsolida ninia ps no liberdade neeb mann ho susar. Resposta nee positivu. ONU rekoese katak problema sira nee presiza aprosimasaun ida neeb inkluzivu ho esforsu sira neeb kombinadu husi lideransa Timorense, instituisaun sira no komunidade internasionl no katak presiza tiha ONU nia kompromisu durante perodu ida tinan hirak nia laran.77 Rezolusaun 1704 siik ona nesesidade hodi fornese polsia ONU nian too nain-1,608, no hanesan anota ona iha leten, polsia ONU membru 1,635 iha ona terrenu iha fulan-Agostu, tinan 2007. Rezolusaun nee ms fo knaar ba ONU atu f apoiu ba rekonsiliasaun nasionl iha nivel lideransa nian, durante eleisaun parlamentr no prezidensil sira no implementa lei internu. ONU iha Unidade Apoiu Setr Seguransa (UASS) atu asiste governu hodi halao estudu ida neeb komprensivu kona-ba knaar no nesesidade sira setr

73 74

Akordu Suplementr, op. cit., liuliu seksaun 11. Australianu sira namkari iha lokalidade sira defeza nian tomak, inklui ministriu defeza; Portugs sira iha fatin tolu: Metinaro, Hera no hamutuk ho konselleiru Nova Zelndia nain rua, iha kuartl-jerl militr, Tacitolu. Informasaun inklui iha Dezenvolvimentu Kapasidade Defeza husi Komunidade Internasionl iha Timor-Leste, dokumentu esplikasaun Konsellu Seguransa nian husi Programa Kooperasaun Dezenvolvimentu Austrlia, loron 30, fulan-Agostu, tinan 2007, neeb hetan husi Crisis Group, fulan-Setembru, tinan 2007.

75

RESJ ONU Atul Khare hatete nia f tiha ona nfaze kona-ba asuntu ida-nee ba lder poltiku sira, enkontru Crisis Group, Dili, loron 3, fulan-Agostu, tinan 2007. 76 Konversasaun telefone Crisis Group, Edward Rees, loron 17, fulan-Setembru, tinan 2007. 77 UNSC S/2006/628, op. cit., V. Komitmentu Sustentadu no aprosimasaun ida koordenadu, pargrafu sira. 40-41.

Timor-Leste: Security Sector Reform Crisis Group Asia Report N143, 17 January 2008

Page 13

seguransa nian iha futuru.78 Unidade ida-nee hatene kona-ba sensitividade sira iha ninia mandatu nee las atu reforma maib atu asiste no f apoiu. Maib, iha Seminriu Reforma Setr Seguransa datoluk nian iha loron 16, fulan-Agostu, tinan 2007, lder Timoroan hatete sira ladun fiar katak ONU hanesan organisasaun diak liuhotu atu halo reforma, tanba ONU rasik mak kria instituisaun sira. Ofisil altu nivel ida neeb Crisis Group husu ona, oins mak ONU sei uza ba RSS, hatete katak nia la gosta tebes-tebes ideia ida-nee.79 Maib, prezidente konfirma tiha iha enkontru ida iha loron 11, fulanOutubru nian entre ninia ekipa RSS, VRESJ Tan no UASS katak sei tau hamutuk hotu esforsu sira. Mak importante tenke esplika didiak kompromisu no responsabilidade sira ida-idak. ONU tenke klarifika saida mak iha tiha ninia mandatu hodi halao iha prosesu revizaun nee; governu tenke hatete se governu la aseita. Hanesan nee ms, se governu propoin poltika sira neeb la diak, ONU presiza atu deklara ninia preokupasaun sira ho klaru. ONU enfrenta dezafiu fundamentl kona-ba nesesidade atu RSS hodi sai propriedade lokl ho insufisinsia sira neeb klaru kona-ba prosesu lokl, liuliu la iha konsultasaun. Iha evidnsia balu katak wainhira ONU relata ba New York, ladun refleta problema neebe rel. Porezemplu, iha relatriu Sekretriu-Jerl nian ba Konsellu Seguransa iha loron 28, fulan-Agostu, tinan 2007, hatete katak sira hetan susesu ida wainhira seminriu tolu halao ona husi Grupu Traballu Konjunta Revizaun Setr Seguransa, preside hamutuk husi reprezentante altu nivel sira ministriu defeza nian, ministriu interir nian no UNMIT.80 Seminriu datoluk, iha loron 16, fulan-Agostu, neeb envolve prezidente, primeiru ministru no ministru foun sira seluk, hodi diskute oins mak bele avansa prosesu nee. ONU relata tiha katak lder Timrooan sira hatoo tiha sira-nia kompromisu makaas hodi halao revizaun komprensivu nee no simu UNMIT nia apoiu ho diak.81 Partisipante sira hatoo opinaun neeb la hanesan. Duk hatudu kompromisu makaas, prezidente sai ajitadu katak enkontru neeb nia inisia tiha nee sei lao nafatin ba oin no haree ba katak nia hirus, tuir ofisil nain ida neeb

prezente, katak ONU mak Obriga sira tenke simu buat nee [RSS].82 Vizitante sira altu nivel ONU nian mai Dili iha tinan 2007 nia rohan, inklui Sekretriu-Jerl Ban Ki-moon, Vise Sekretriu-Jerl ba Departamentu Operasaun Manutensaun Ps nian Jean Marie Guhenno no delegasaun Konsellu Seguransa, hotu-hotu f nfaze kona-ba nesesidade hodi halo revizaun no reforma. Maib, susesu kona-ba RSS nian sei depende ba oins mak ONU administra ninia relasaun sira ho Timor-Leste no Timoroan uza ajuda hotu-hotu neeb oferese ka lae. Seidauk iha evidnsia kona-ba deklarasaun primeiru ministru nian katak Timor-Leste hakarak uza didiak investimentu no konfiansa neeb kontnuu husi komunidade internasionl.83

B.

DOADR BILATERL SIRA

Fofoun ONU ladun hakarak envolve ho militr, ho nunee militr tenke husu ajuda husi doadr bilaterl sira.84 Aprosimasaun ad hoc ida-nee, kria duplikasaun balu, konfuzaun no la iha efisinsia, no la iha mekanismu neebe diak atu prioritiza pedidu sira. Kompaktu Internasionl mak sai hanesan mekanizmu koordenasaun boot ba rekuperasaun postu konflitu nian,85 no prioridade sira mensiona iha Kompaktu nee hatama ona ba konsellu ministru sira iha loron 31, fulan-Outubru, tinan 2007, inklui Protesaun no Seguransa Pbliku. Maib mekanizmu ida-nee, neeb lidera husi governu nee, envolve deit Austrlia maibe doadr bilaterl sira seluk lae, mezmuke foin lalais nee iha estudu ida neeb hatudu ona katak pursentu 82 husi apoiu entre tinan 2002 no 2006, nee kompostu husi apoiu bilaterl.86 Se kompaktu nee atu hetan susesu, kompaktu nee tenke koordena atividade sira hotu doadr nian.

82

78 79

Rezolusaun Konsellu Seguransa 1704, op. cit., para. 4 (e). Entrevista Crisis Group Dili, loron 6, fulan-Setembru, tinan 2007. 80 Seminriu ba dala-uluk, iha loron 18, fulan-Jullu, tinan 2007, haree ba ezbosu planu reforma polsia (ERRR); ba dala-rua nian, iha loron 26, fulan-Jullu, ezamina ona planu sira dezenvolvimentu polsia no militr no identifika ona rea sira neebe halo operasaun hamutuk. 81 UNSC S/2007/513, op. cit., para. 28.

Entrevista Crisis Group, ofisil internasionl, Dili, loron 5, fulan-Setembru, tinan 2007, konfirma ona ho lia-fuan neeb ladn krtiku husi entrevista Crisis Group, Dr Roque Rodrigues, loron 1, fulan-Setembru, tinan 2007: Hau hakfodak uitoan ho arrognsia UNMIT nian, dehan ema ida-nee b ministriu defeza hanesan konselleiru, ema ida-nee b ministriu interir.Ema estranjeiru sira la hatene ema Timoroan nia modelu servisu hamutuk. Ami Timoroan mak tenke deskobre ami-nia modelu aprendizajen. 83 Sita ona husi Departamentu ONU nian kona-ba Informasaun Pbliku, Notsia sira no Divizaun Mdia, New York, loron 10, fulan-Setembru, tinan 2007. 84 David Law, Setr Seguransa Postu Konflitu, op. cit., p. 9. 85 Kompaktu Internasionl ba Timor-Leste, Enkuadramentu ida ba Asaun, halo husi sekretariadu kompaktu, eskritriu primeiru ministru nian, Dili, tinan 2007. 86 Revizaun kona-ba Kooperasaun Dezenvolvimentu iha Timor Leste, fulan-Agostu, tinan 2007, halao ona husi Ajnsia Norwegia ba Kooperasaun Dezenvolvimentu.

Timor-Leste: Security Sector Reform Crisis Group Asia Report N143, 17 January 2008

Page 14

Austrlia lidera intervensaun internasionl sira iha tinan 1999 no 2006. Ninia konselleiru sira mak kaer pozisaun iha ministriu defeza, militr no polsia, no nia f tiha ona treinamentu rurua hotu, trenu iha rai-laran no iha Austrlia ba pesol seguransa liuhusi ninia kooperasaun defeza no programa sira dezenvolvimentu polsia nian, neeb konstitui projetu konjunta ida ho RU neeb sei ramata iha fulan-Dezembru, tinan 2008. Primeiru Ministru foun, Kevin Rudd, durante ninia vizita ida mai Dili iha fulan-Dezembru, tinan 2007, konfirma katak Canberra nia kompromisu atu mantein prezensa tropa nian too tinan 2008, maib la iha serteza, bainhira liu tiha tempu ida-nee. Portugl f treinamentu ba militr no fornese konselleiru neeb hah iha fulan-Agostu, tinan 2007, iha konselleiru nain ualu iha ministriu ka estrutura militr nian. Treinamentu nee baibain koordena tiha ho programa kooperasaun defeza Austrlia nian. Lisboa f tiha apoiu ba navl liuhusi fornese r-ahi rua iha tinan 2002 no treinamentu ba ofisil nain rua iha Portugl durante tinan ida. Influnsia neeb bele haree mak ninia kontribuisaun ba polisiamentu, mak paramilitr Guarda Nasionl Republikanu (GNR) Unidade Polsia Formadu (FPU), neeb hetan respeitu husi lideransa Timorense no keesidu ba ninia modelu forte.87 Malzia, neeb uluk sai doadr boot segundu ba ISF, neeb iha polsia nain- 140 kria FPU ida iha Dili neeb kompostu husi polsia neeb espesialista halo kontrolu ba ema barak. Ninia treinamentu ba polsia no militr, neeb konsiste husi kursu lubuk boot ida, tau tan asistnsia finanseiru no asistnsia tknika, suspende tiha ona dezde krize tinan 2006.88 Jeralmente, Malzia hakarak garante

katak ninia ajuda ba Timor la hakotu ninia relasaun ho Indonzia, nunee Malzia foti posizaun la aas liu iha Austrlia no ONU nia kotuk. Xina f tiha ona apoiu lojstika, karreta no programa treinamentu nian ba militr. Vizita sira altu nivel nian halao tiha ona ho susesu neeb halo relasaun diak ho Militr Libertasaun Povu (MLP) (Peoples Liberation Army (PLA)) nian.89 Dezde tinan 2004, militr nain sanulu-resin-neen hetan tiha ona treinamentu iha Xina, iha programa sira treinamentu ba tinan ida ka fulan neen nian, inklui kursu sira komandu nian, manutensaun kareta, komunikasaun no estudu sira estratjiku (hotuhotu iha lian-Ingls). Timor-Leste asina tiha akordu kooperasaun ida ho Beijing iha loron 27, fulanDezembru, tinan 2007 neeb inklui millaun $7 ba kuartl-jerl militr foun. Prezidente Ramos-Horta uluk halo tiha pedidu ba asistnsia hodi harii kazerna militr nian. Polsia ms simu tiha ona asistnsia, hanesan farda, sistema radiu no treinamentu ba komponente navl. Xina ninia influnsia signifikativu neeb iha rezultadu barak husi diplomasia neeb diak, hanesan ms gastu neeb makaas.90 Ninia diplomata sira f nfaze ba Crisis Group katak Xina la iha interese estratjiku sira iha TimorLeste no katak PetroChina, depoizde insiu avaliasaun szmiku iha rai-maran, la iha planu liutn. Maib, Xina, hanesan ms doadr sira seluk, tenke garante katak ninia asistnsia neeb jenerozu, tenke uza ona ho efisiente liuhusi koordenasaun ho ONU no doadr asistnsia sira seluk. Brazl foun lalais nee tuir hotu iha esforsu sira kooperasaun internasionl, no Timor-Leste sai tiha ona nuudar resipiente ba ninia asistnsia neeb iha

87

Dokumentu sira neeb fornese ona ba Crisis Group husi ofisil internasionl sira, fulan-Outubru, tinan 2007, no entrevista Crisis Group, adidu defeza Portugs, Dili, loron 29, fulan-Agostu, tinan 2007. Ofisil GNR sira barak liuhotu husi 217 (iha fulanSetembru, tinan 2007) mak iha rotasaun husi Irak. Ramos-Horta deklara ona: Reforma [polsia nian] krusil tebetebes ba nasaun ida-nee nia estabilidade, no ita sei hakarak atu hametin ita-nia kooperasaun ho Portugl iha setr ida-nee. Ita fiar katak modelu ida hanesan GNR hatudu nee, diak liu ba Timor-Leste, UNMIT, Media Monitoring, loron 19, fulan-Novembru, tinan 2007. Husi FPU haat nee, FPU Portugs nian mak uza tiha ona liuhotu, entrevista Crisis Group, ofisil polsia internasionl altu nivel, Dili, loron 4, fulan-Setembru, tinan 2007. 88 Militr nee hetan tiha ona asistnsia tkniku no administrativu, nunee ms treinamentu: tinatinan, soldadu nain tolu too nain lima mak atende ona kursu sira mak hanesan treinamentu kombate nian no sobrevivnsia; iha tinan 2003, haruka mekniku sira ba hodi hanorin manutensaun ba kamioneta sira militr nian; iha tinan 2006, pesol servisu Timoroan nain tolu tuir iha r-ahi maria ida durante fulan tolu ASEAN training cruise. Polsia simu tiha ona treinamentu fulan ida ba jestaun altu nivel nian iha akademia polsia Malzia nian; kursu bziku ba inspetr durante tinan ida; kastete no

plaka defeza nian ba UIR; treinamentu espesializadu ba TI; no treinamentu bziku fulan tolu ba guarda prizaun sira neeb finansiadu husi Programa Nasoins Unidas ba Dezenvolvimentu (PNUD). Entrevista Crisis Group, charg daffaires, embaixada Malzia, Dili, loron 3, fulan-Setembru, tinan 2007. 89 Asistnsia Xineza nian ba militr dezde tinan 2002 mak millaun $1.8. Informasaun iha pargrafu ida-nee no pargrafu tuirmai husi entrevista sira Crisis Group nian. Xiong Lichun, advogadu poltiku, no Lt. Col. Tao Fei, asistente ba adidu militr, embaixada Xineza, loron 5, fulan-Setembru, tinan 2007. 90 Kuaze millaun $40 mak gasta tiha ona, barak liuhotu ba projetu konstrusaun boot sira, inklui ministriu negsius estranjeirus foun no palsiu prezidensil, maib ms ba projetu sira sade nian, formasaun funsaun pbliku, kuda hare bridu no viajen sira lideransa nian ba Beijing. Dezde tinan 2004, doutr Xins nain sanulu-resin-rua iha Timor-Leste halo ona tratamentu ba ema moras sira nain-80,000 resin. Funsionriu pbliku no pesol tkniku nain-300 resin mak simu tiha ona treinamentu iha administrasaun, turizmu, planeamentu urbanu, investimentu komrsiu, dezenvolvimentu ekonmiku, indstria sira ho teknolojia aas, agrikultura, jestaun dezastre no promosaun no tratamentu ofisil sira, ibid.

Timor-Leste: Security Sector Reform Crisis Group Asia Report N143, 17 January 2008

Page 15

proporsaun boot.91 Metade husi partisipante nain-30 neeb tuir kursu treinamentu dahuluk ba polsia militr durante fulan neen, halai sai tiha ho komandante polsia militr, Alfredo Reinado. Ema nain-42 hetan graduasaun iha fulan-Agostu, tinan 2007. Sarjentu nain lima haruka tiha ona ba tuir treinamentu iha Brazl, neeb ms servisu hamutuk ho koljiu ida neeb fo treinamentu vokasionl nian. E.U.A. Departamentu Estadu ninia programa ba Treinamentu no Formasaun Militr Internasionl (IMET) iha objetivu atu f oportunidade sira ba ema sivil no [militr] hodi atende kursu sira neeb f nfaze ba prinspiu sira kona-ba militr neeb lidera husi ema sivil, respeitu ba direitus umanus, no lei funu nian.92 Iha tinan fiskl 2006, ida-nee konsiste husi estudante militr nain rua mak atende Fort Bragg durante fulan rua atu estuda kualifikasaun asuntu sivil, ho tan treinamentu lianIngls. UE seidauk f asistnsia espesfiku ba forsa seguransa sira. Bainhira ninia eskritriu iha Timor-Leste alarga ona no sai ho estatutu delegasaun iha tinan 2008, UE sei presiza atu garante katak nia las aumenta ba problema sira neeb iha ona kona-ba koordenasaun doadr nian.

IV. ASUNTU ESPESFIKU SIRARevizaun neeb komprensivu, neeb prioritiza ona husi ONU nee seidauk implementa. Norwegia, Austrlia no PNUD iha ona kompromisu millaun $1 ba programa nee, maib orsamentu nee karik la sufisiente. Se orsamentu la too, programa nee bele sai ladun komprensivu no finalmente bele falla.93 Governu ms presiza atu konsulta ho komunidade Timorense sira, no konsulta peritu sira neeb servisu iha Unidade Apoiu ba Setr Seguransa (UASS) ONU nian. Oras nee daudaun, bele hadia buat balun, no la presiza hein tan ba halo revizaun, inklui: konsolida fundasaun legl sira neeb ad hoc no ketaketak husi setr seguransa no fornese sistema ida neeb trnsparente kona-ba verifikasaun no avaliasaun; harii ka hadia fasilidade bziku sira mak hanesan alojamentu hela/moris nian, neeb importante ba motivasaun; halo revizaun ba salriu sira iha setr seguransa tomak; iha fulan-Dezembru, tinan 2007, governu aumenta ona