Embed Size (px)
Citation preview
Võõrkeel ja suunaainedRiiklik õppekava: https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/1140/1201/1002/VV2_lisa2.pdf#
Gümnaasium Inglise keel 1. KursusGümnaasiumi inglise keele 1. Kursuse eesmärk on teha kindlaks, et õpilased on omandanud põhikooli õpitulemused ja on valmis gümnaasiumis inglise keelt õppima hakkama. Korratakse üle põhilised õpioskused ja tehnikad ning pädevused.
Gümnaasiumitasemel edukalt õppimiseks peab õpilane:
1) olema saavutanud iseseisva keelekasutaja taseme, mis võimaldab selles keeles igapäevastes situatsioonides suhelda ning lugeda ja mõista eakohaseid võõrkeelseid originaaltekste;
2) olema huvitatud võõrkeelte õppimisest ja nende kaudu silmaringi laiendamisest;
3) olema huvitatud õpitavat keelt kõnelevatest maadest ja nende kultuurist;
4) oskama kasutada eakohaseid võõrkeelseid teatmeallikaid (nt teatmeteosed, sõnaraamatud, internet), et leida vajalikku infot ka teistes valdkondades ja õppeainetes.
Õppematerjalid:
First Certificate Masterclass (Oxford) või Upstream Upper Intermediate (Express Publishing)
Käsitletatavad põhiteemad: Keel ja kultuur, tujud ja tunded
Arendatavad oskused: tekstiloome, teksti analüüs, sõnavara õppimine, grammatika õppimine, eneseanalüüs
Hindamisel kasutatakse EKK poolt välja arendatud hindamismaatrikse.
Suuliste esitluste hindamine: http://www.ekk.edu.ee/vvfiles/0/National%20Examination%20Marking%20Scale%20for%20Speaking_061107.pdf
Kirjalike ülesannete hindamine: http://www.ekk.edu.ee/vvfiles/0/Hindamisjuhend_inglise%20keel_%202008.pdf
Gümnaasium Inglise keel 2. -3. kursus Kasutatav õppematerjal: Upstream Intermediate B2+
Käsitletavad põhiteemad:
2. Kursus: Iseseisev elu („Haridus ja töö“), töötamine („Haridus ja töö“),
3. Kursus: tänapäeva maailm („Eesti ja maailm, inimene ja ühiskond“), reisimine („Inimene ja ühiskond“).
Peamised õpieesmärgid:
1) Õpilane suudab mõista ja väärtustada mitmekultuurilist maailma,
2) Õpilane oskab ennast B2.1 tasemel suuliselt ja kirjalikult väljendada ning lugeda sellel tasemel tekste,
3) Õpilane oskab inglise keeles arutleda tuttavatel teemadel ja neid analüüsida
4) Õpilane saab iseseisvate ja grupiülesannete abil proovida läbi inglise keele kasutamist erinevates suhtlussituatsioonides,
5) Õpilane oskab adekvaatselt oma keeletaset hinnata ja selle arendamiseks sobivaid samme valida
Peamised keeleteemad:
Sõnavara: töö, palk, raha, tunded, tujud, oskused, iseloomuomadused, maja, mööbel, meedia, elustiil, puhkus, reisimine, transport
Grammatika: Artiklid, loetavad-loendamatud sõnad, ajavormid (Present Simple, Present Cont. Present Perf., Past Simple, Past Cont., Past Perf.), sõnade moodustamine, omadussõna lõpud, määrsõnad, ees- ja järelliited, eessõnad, võrdlusastmed
Rääkimine: pildikirjeldus, monoloog, argumendi ehitamine, nõustumine-mitte nõustumine, sotsiaalselt sobivad reaktsioonid
Kirjutamine: poolametlik kiri, kaebekiri, soovitus, artikkel, jutustus
Gümnaasium Inglise keel 4.-5. KursusKlass: 11
1. Õppekirjandus: B2+ õpik (kasutusel Upstream Upper Intermediate B2+ by Bob Obee – Virginia Evans, Express Publishing ja töövihik).
2. Õppeaine ajaline maht: 3 tundi nädalas (105 tundi õppeaastas)
3. Õppeaine eesmärgid: - B2.1 taseme keeleoskuse saavutamine.- Omandatud keeleoskuse praktiline kasutamine (funktsionaalse lugemise oskus, seletava sõnaraamatu kasutamise oskus, suhtlemisoskus nii kõnes kui kirjas, nõutavates ja vajalikes kirjaformaatides).- Erinevate õpistrateegiate kasutamise oskus (iseseisev töö allikmaterjalidega, rühmatöö, ettekanded, projektitööd).- Õpilase silmaringi laiendamine õpitavat keelt tutvustavate maade kultuuri, kirjanduse, kunsti, geograafia, poliitilise struktuuri, ajaloo jm. vahendamise kaudu.
4. Õppeaine sisu:
Käsitletavad teemad
Käsitletavad alateemad
Põhioskused ja mõisted
Arendatavad oskused Lõiming teiste ainevaldkondadega
Läbivad teemad
Inimesed janendevahelised suhted
Mina jaSõbradPerekondKoduPõlvkondadevahelise
Valdab grammatikat küllaltki hästi. Ei tee vääritimõistmist põhjustavai
KuulamineSaab aru nii elavast suulisest kõnest kui ka heli-salvestistest konkreetsetel ja abstraktsetel teemadel, kui kuuldu on üldkeelne ja suhtlejaid on rohkem
Psühholoogia(inimestevahelised suhted, emotsioonid, käitumine);
Kõnearenduslikud lugemis- ja kirjutamisteemad
Tehnoloogia ja muutuv maailm
Õppimine ja töö
d suhtedVälimus jaIseloomu-OmadusedKehakeelEmotsioonid
TeadussaavutusedArvuti meie elus
Looduskeskkond meie ümberLoodusõnnetusedInimtegevus ja keskkonnareostus
Kool ja ülikoolÕppimisvõimalusedÕpioskused ja strateegiadTulevikuväljavaated
d vigu. Aeg-ajalt ettetulevaid vääratusi, juhuslikke vigu ninglauseehituse lapsusi suudab enamasti ise end parandada.
Tunneb ja oskab kasutada keerulisemaid keelestruktuure (erinevad lausetüübid, umbisikuline tegumood, kaudne kõne, tingiv kõneviis, idiomaatilised väljendid, lauserõhk, artikli kasutamine,
kui kaks.
Saab aru loomuliku tempoga kõnest.
Suudab jälgida abstraktset teemakäsitlust (nt vestlus, loeng, ettekanne) ja saab aru keeruka sisuga mõtteἀvahetusest (nt väitlus), milles kõnelejad väljendavad erinevaid seisukohti. Mõistmist võivad takistada tugev taustamüra, keelenaljad, idioomid ja keerukad tarindid.
IT: arvuti ja selle kasutamise võimalused erinevates valdkondadesArvuti kui õpiabi.
Loodusained:bioloogia(loodus meie ümber, taimestik, loomastik);geograafia,(loodusnähtused, muutused looduses, inimese tegevus ja selle tagajärjed);
Majandusõpe(sissetulek ja selle kasutamine, maksud, tarbimine).
Eesti keel(keelestruktuurid:lauseehitus,sõnaliigid,tegumoed, kõneviisid, lausetüübid, idioomid,kaudne kõne, sidesõnad, -
Keelestruktuurid
Funktsionaalne lugemine
ElukutsevalikTöö ja töökohadSissetulek
parafraseerimine, sõnaliikide moodustamine,oleviku, mineviku, tuleviku ajavormid, eessõnad, infinitiiv/-ing vorm, modaalverbid).
nud/-tud vorm,gerundium, -ma/-dategevusnimi).
Kirjandus(valik inglise keelt kõnelevate maade olulisimatest kirjanikest läbi aegade).
Igapäevaelu
Sport ja tervis
Inimene ja
MajapidamistöödSisseostude tegemineVaba aja veetmise võimalused
InimkehaEluviisid ja toitumineHaigused ja arstiabiSpordialad ja sportimisvõimalused
LugemineLoeb ja mõistab mitmeleheküljelisi tekste (nt artiklid, ülevaated, juhendid, teatme- ja ilukirjandus), mis sisaldavad faktiinfot, arvamusi ja hoiakuid. Loeb ladusalt, lugemis-sõnavara on ulatuslik, kuid raskusi võib olla idioomide mõistmisega. Oskab kasutada ükskeelset seletavat sõnaraamatut.
Suudab lugeda pikki ja keerukaid, sh abstraktseid tekste, leiab neist asjakohase teabe (valiklugemine) ning oskab selle põhjal teha üldistusi teksti mõtte ja autori arvamuse kohta. Loeb iseseisvalt, kohandades lugemise viisi ja kiirust sõltuvalt tekstist ja lugemise eesmärgist.
Raskusi võib olla idioomide ja
Kehaline kasvatus(tervis, spordialad).
Ühiskonnaõpetus (riik ja kodanik, inglise keelt kõnelevate maade poliitiline struktuur ja sümbolid).
Kunst (maailmaklassika ja tänapäev kunstis, inglise
ühiskond
Kultuur ja meedia
Seadus ja kuritegevusÕigusemõistmineKaristus
Kunst ja kirjandusTeater ja filmRääkiv ja kirjutav ajakirjandusTV- ja raadiosaated
kultuurisidusate vihjete mõistmisega.
keelt kõnelevate maade kunstnikud, tuntumad muuseumid ja galeriid).
Muusikalugu(muusikaklassika ja kaasaegse muusika olulisimad esindajadinglise keelt kõnelevas maailmas).
RääkimineEsitab selgeid üksikasjalikke kirjeldusi üldhuvitavatel teemadel. Oskab põhjendada ja kaitsta oma seisukohti. Oskab osaleda arutelus ja kõnevooru
üle võtta. Kasutab mitmekesist sõnaἀvara ja väljendeid. Kasutab keerukamaid lausestruktuure, kuid neis võib esineda vigu. Kõne tempo on ka pikemate kõnelõikude puhul üsna ühtlane; sõna- ja vormi-valikuga seotud pause on vähe ning need ei sega suhtlust. Intonatsioon on enamasti loomulik.
KirjutamineKirjutab seotud tekste konkreetsetel ja üldisematel teemadel (nt seletuskiri, uudis, kommentaar). Põhjendab oma seisukohti ja eesmärke. Oskab kirjutada kirju, mis on seotud õpingute või tööga. Eristab isikliku ja ametliku kirja stiili. Oskab korduste vältimiseks väljendust varieerida (nt sünonüümid). Võib esineda ebatäpsusi lausestuses, eriti kui teema on võõras, kuid need ei sega kirjutatu mõistmist.
Oskab kirjutada esseed: arutluskäik on loogiline, tekst sidus ja teemakohane. Oskab refereerida nii kirjalikust kui ka suulisest allikast saadud infot. Kasutab erinevaid keeleregistreid sõltuvalt adressaadist (nt eristades isikliku, poolametliku ja ametliku kirja stiili). Lausesiseseid kirjavahemärke kasutab enamasti reeglipäraselt.
5. Õpitulemused:
Rääkimine:Oskab üksikasjaliselt kirjeldada. Esitab ja põhjendab suuliselt oma seisukohti. Kasutab mitmekesist sõnavara ja
väljendeid ning keerukamaid keelestruktuure. Võtab ladusalt ja takistusteta osa elavast vestlusest.
Kuulamine: saab aru kuuldud kõnest nii konkreetsetel kui abstraktsetel teemadel. Suudab jälgida ja mõista ettekannet või loengut ja eristada olulist infot.
Lugemine: Loeb ja mõistab pikemaid tekste, oskab neid refereerida ja funktsionaalset lugemisoskust kasutades olulisimast kokkuvõtte teha. Suudab kasutada ükskeelset seletavat sõnaraamatut.
Kirjutamine: Oskab kirjutada erinevaid ametlikke ja mitteametlikke kirju ning tunneb nende formaate. Oskab kirjutada esseed arutleval teemal ning oma seisukohti kirjalikult selgitada ja põhjendada.Tunneb erinevate loovtekstide (essee, raport jm.) struktuuri ja üleseituse põhimõtteid. Oskab koostada raportit ja elulookirjeldust. Oskab kirjutada ülevaadet raamatu, filmi, teatrietenduse vm. kohta.
6. Hindamine:
Hindamine toimub Pelgulinna Gümnaasiumi hindamisjuhendi järgi. Hindamisele kuuluvad kõik osaoskused . Hindamisele kuuluvad kirjalikud tööd (etteütlus, ümberjutustus, tekstiloome, sõnavarakontroll, grammatikatestid, teksti kokkuvõte jm.), suuline vastamine (jutustamine, presentatsioon, paaris- või rühmatöö) ja suuline või kirjalik kodutöö.
Vt. lisad.
7. Füüsiline õpikeskkond, õppevara:
Enamasti toimub õppetöö klassis, kus saab mööblit ümber paigutada. Lisaks õpikutele, töövihikutele, sõnastikele ning jaotusmaterjalidele toimub vastavalt võimalustele videote vaatamine ja CD-de kuulamine.
LISA 1
Numbrilistel hinnetel kasutatav viiepalliskaala.
Hinne Protsentskaala Hinde selgitus5 ehk „väga hea” 90 –100% Õpitulemused vastavad õpilase õppe aluseks olevatele taotletavatele õpitulemustele täiel määral ja
ületavad neid. Õpilase töö on õige ja täielik, loogiline ja mõtestatud, praktilises tegevuses ilmneb omandatu iseseisev ja loov rakendamine.
4 ehk „hea” 70 – 89% Õpitulemused vastavad üldiselt õpilase õppe aluseks olevatele taotletavatele õpitulemustele. Õpilase töö on üldiselt õige, loogiline ja mõtestatud, kuid pole täielik või esineb väiksemaid eksimusi, praktilises tegevuses jääb mõnel määral puudu iseseisvusest.
3 ehk „rahuldav” 45 – 69% Saavutatud õpitulemused võimaldavad õpilasel edasi õppida ilma, et tal tekiks olulisi raskusi hakkamasaamisel edasisel õppimisel. Õpilase praktiline tegevus või selle tulemus on põhiosas õige, põhioskused omandatud, kuid praktilises tegevuses, teadmiste rakendamisel võib esineda raskusi. Õpilane vajab juhendamist ja suunamist.
2 ehk „puudulik” 20 – 44% Õpitulemuste saavutatus, kui õpilase areng nende õpitulemuste osas on toimunud, aga ei võimalda oluliste raskusteta hakkamasaamist edasisel õppimisel. Õpilse töö tulemuses on olulisi puudusi ja eksimusi. Õpilane teeb rohkesti sisulisi vigu, ei suuda teadmisi rakendada ka suunamise ja juhendamise korral.
1 ehk „nõrk” 0 – 19% Õpitulemuste saavutatus, kui saavutatud õpitulemused ei võimalda oluliste raskusteta hakkamasaamist edasisel õppimisel ning kui õpilase areng nende õpitulemuste osas puudub. Õpilase tööst, praktilisest tegevusest või selle tulemusest järeldub nõutavate teadmiste ja oskuste puudumine
LISA 2
Kirja hindamine
Points Organization Vocabulary Grammar/ Spelling Tast achiement3 Reads like a letter (both
beginning and ending appropriate); well organised; paragraphs logical.Appropriate beginning: salutation (given) + an opening sentence (thanking for the letter, for example).Appropriate ending: a closing sentence (I’m looking forward to your letter, for example) + Yours, / Best wishes / Love, …
Vocabulary appropriate to the task
Only a few minor grammar and spelling mistakes (slips).
All three aspects thoroughly discussed.The three aspects that need to be discussed are given in the task. Discussion means that the aspect is not only mentioned but some additional information about it is given, at least two sentences per aspect (sentence = simple sentence; one complex or compound sentence = two simple sentences).
2 Beginning OR ending not appropriate OR paragraphs not logical
Vocabulary quite basic though conveys the meaning.
Several grammar and spelling mistakes OR some systematic grammar and spelling mistakes.
Two aspects discussed (one just mentioned).
Several mistakes: 5-10 mistakes.Systematic mistakes: the same mistake occurs more than once.
1 Beginning AND ending not appropriate OR no paragraphs.
Many words used inappropriately and inaccurately.
Grammar and spelling problems in almost all sentences.
Only one aspect discussed OR all three aspects mentioned.
0 Separate sentences, NOT a connected (cohesive and coherent) text.
Problems with vocabulary make communication impossible.
Completely ungrammatical. Has misunderstood the task.
LISA 3
Lühikesed- ja tarbetekstid (50 words ± 10%)
Points E- mail Apology Postcard3 Reads like an e-mail. Reads like an apology. Reads like an invitation.
Both beginning and ending appropriateAll aspects (aspects are in the task) discussedUp to 2 grammar or spelling mistakes (slips)40 - 55 words
2 Either beginning or ending inappropriate or missing.One aspect missing or unclear.3 to 6 grammar or spelling mistakes.Less than 40 words.
1 Both beginning and ending inappropriate or missing.Only 1 of the aspect used.More than 7 grammar or spelling mistakes.Less than 30 words.
0 Has misunderstood the task.Less than 25 words.
LISA 4
Enda arvamuse, ideede, õpitava teema kirjeldamine suuliselt, jutustamine:
Hinne Hinde selgitus5 Õpilane väljendab oma arvamust või ideid käsitletavast teemast selgelt, kindlalt ja põhjalikult. Analüüsib ja selgitab teemat väga
põhjalikult (näiteks 5st alateemast käsitleb kõiki) , kasutades teemakohast sõnavara.4 Õpilane väljendab oma arvamust teema kohta mõningal määral (näitekst 5st alateemast käsitleb 4), kuid arusaadavalt, esineb
väiksemaid eksimusi. Analüüsib teemat ja põhjendab oma arvamust, kasutades küllaldast teemakohast sõnavara.3 Õpilane väljendab oma arvamust teema kohta vähesel määral (näiteks 5st teemast käsitleb 3), esineb puudusi ja vigu. Alalüüsib ja
põhjendab, kasutades vähest teemakohast sõnavara.2 Õpilane väljendab oma arvamust teema kohta ebapiisavalt (Käsitleb vähem kui pooli alateemasid), esineb olulisi puudusi ja vigu.
Analüüsib ja põhjendab, kasutades vaid üksikuid teemakohaseid sõnu.1 Õpilane ei ole täitnud ühtegi ülal kirjeldatud õpitulemustest.
LISA 5
Suuline vastus: pildi kirjeldamine, vestlus
Points TASK ACHIEVEMENT COMMUNICATION VOCABULARY GRAMMAR PRONUNCIATION AND FLUENCY
3 The student successfully copes with the tasks.
The student successfully maintains communication: can begin, develop and end conversation, express his/her opinion and feelings, ask specifying questions if necessary.
Vocabulary is appropriate to the topic and varied, occasional inaccuracies may occur.
Speech is grammatically correct with minor slips. The student uses varied language constructions.
Pronunciation, intonation, word and sentence stress are correct. Speech is fluent in spite of occasional hesitation and pauses of thought.
2 The student generally copes with the tasks but occasionally needs the interviewer’s assistance.
The student can maintain communication with occasional slips, may ask for repetition of a word, question or sentence that he/she has not exactly understood.
Vocabulary is limited but sufficient for dealing with the topic.
Speech is generally grammatically correct, the occurring mistakes do not interfere with understanding.The student uses simple language constructions.
Pronunciation, intonation, word and sentence stress are generally correct. Some pronunciation mistakes and/ or unnatural intonation do not interfere with understanding. Speech is not sufficiently fluent; there are pauses while searching for words and grammatical forms.
1 The student can cope with the tasks only with the interviewer’s assistance.
Maintaining communication is difficult for the student, he/she cannot ask specifying questions.
Limited vocabulary, inaccurate and inappropriate use of words make it hard to understand the student.
Many grammar mistakes inspeech make it hard to understand the student.
Numerous mistakes in pronunciation, intonation and/or stress make it hard to understand the student. There are many long pauses in the student’s speech.
0 The student does not cope with the tasks.
The student cannot maintaincommunication and understand the interviewer.
Extremely limited vocabulary makes communication impossible
Numerous grammar mistakes make the speech unintelligible.
Completely faulty pronunciation, intonation, word and sentence stress make student’s speech unintelligible.
Gümnaasium Inglise keel 6. Kursus
Gümnaasium Inglise keel 7. Kursus2013 sügis
Gümnaasium Inglise keel 8. Kursus2013 sügis
Gümnaasium Inglise keel 9. Kursus2013 sügis
Gümnaasium Saksa keel 1.-3. KursusÕppeaine: Saksa keel
Klass: 10.klass / B1-keele sihttasemega
1. Õppekirjandus:
* Anne Lind jt, Deutsch XYZ, ein Lehrbuch für die X Klasse, Koolibri
2. Õppeaine ajaline maht: 105 tundi
3. Õppeaine eesmärgid:
Saksa keele kui B1-sihttaseme õpetusega taotletakse 10.klassis, et õpilane:
3.1 Säilitab huvi saksa keele õppimise ja saksa keelt kõnelevate maade kultuuri vastu.
3.2 Süvendab teadmisi saksa keelt kõnelevate maade maiskonnaloost.
3.3 Arendab erinevaid õpistrateegiaid keele osaoskuste – kuulamisoskuse, kõnelemisoskuse, lugemisoskuse ja kirjutamisoskuse –
omandamiseks.
3.4 Arendab lugemise kaudu iseseisva mõtlemise ja analüüsi võimet.
3.5 Arendab oskust väljendada kõnes ja kirjas oma seisukohti 10.kl õpitavatel teemadel, tuues välja poolt- ja vastuargumendid.
3.6 Oskab kasutada kakskeelseid sõnastikke, teatmeteoseid.
3.7 Kasutab keele õppimisel moodsaid meediaid: televisiooni, videotehnikat, arvutit, sh internetti.
3.8 Vaatab saksakeelseid TV-saateid, kuulab saksakeelseid raadiosaateid.
3.9 Arendab oskust võrrelda oma keelt ja kultuuri teistega, mõista ja väärtustada nende eripära, olla tolerantne.
4. Õppeaine sisu:
Käsitletavad teemad
Käsitletavad alateemad
Põhioskused ja mõisted
Arendatavad oskused Lõiming teiste ainevaldkondadega
Läbivate teemade käsitlus
Mina ja maailmEesti ja maailm
Kultuur ja looming
Keskkond ja tehnoloogia
Haridus ja töö
Eesti riik ja rahvas.Kultuuri-traditsioonid.Eesti koht maailmas.
Kultuuri-traditsioonid ja tavad
Keskkonna ja inimese suhted. Looduslik tasakaal. Kliimamuutused. Säästlik eluviis. Infootsing ja-vahetus.
Perekond, peresuhted, salliv eluhoiak. Õppeasutused.
Asesõnaliste sihitiste järjekord lauses.Wir geben sie ihm.
Kaudne küsimus küsisõnaga ja sidesõnaga ob.
Võrdluslause sidesõnadega ja/desto/umso.
Präsens
Infinitiiv:
Korralduse/käsu väljendamiseks Bitte einsteigen!
Tegusõnade
Kuulamisoskus* õpib teksti mõistmiseks ära kasutama mitteverbaalsete elementide olemasolu.* õpib keelendite/sõnade tähendust tuletama kontekstist/situatsioonist.* õpib kuulama, eristama kõike olulist tuttaval teemal.* õpib kuulamisel tegema märkmeid.* õpib tundma erinevaid kuulamisoskuse kontrollimise ülesandeid.Kõnelemisoskus* õpib jälgima suhtlusetiketti suhtlemisel eakaaslastega ja täiskasvanutega.* õpib kasutama kompensatoorseid strateegiaid: üleküsimine, uuesti alustamine.* õpib jutustama/vestlema iseendast, oma perekonnast, suhetest perekonnas, elust ja tööst maal.* õpib aktiivselt osalema vestluses, omandab selleks vajalikud keelendid.Lugemisoskus* õpib sõnade ja keelendite
Loodusõpetus, bioloogia: käitumine looduses, loodus ja looduskaitse.
Ajalugu: saksa keelt kõnelevate maade sümboolika, tähtpäevad, kombed, sündmused ajaloovaldkonnast).
Inimeseõpetus: viisakas käitumine, võimed, tugevused, nõrkused, koostöö ja teistega arvestamine.
Tehnoloogiaoskus: arvuti kui erinevate tööde teostamise vahend, suhtlemisvahend ja
Iseseisev lugemine ja kuulamine.
Loovtööde kirjutamine (elulugu, kokkuvõtted, artiklid).
Rolli- ja suhtlusmängud.
Keelekeskkonnas täidetavad ülesanded – Rahvusraamatu-kogus Saksa, Šveitsi ja Austria lugemissaalid.Saksa saatkond.Info otsimine erinevatest saksakeelsetest teatmeallikatest (seletav
Inimene ja ühiskond
Kohustuslik kooliharidus. Vajalikud eeldused oma tööga toimetulekuks.
Loodushoidlik ja inimsõbralik olemise viis. Iga inimese kordumatu eripära. Suhtlusvahendid. Meedia kui suhtluskanal ja –vahend.
rektsioon.
Indefinitatikel: venige, einige, manche.
Omadussõna käänamine: Nominativ, Akkusativ.
Enesekohased tegusõnad.
Käänamine: Genitiv.
Nimisõnade ja omadussõnade tuletus. Suffixe.
mõistmiseks kasutama piltide, konteksti või sõnaraamatu abi.* õpib tekstist leidma olulist (globaalne lugemine).* õpib tekstist leidma endale vajalikku teavet (selektiivne lugemine).* õpib teksti lugema ja mõistma detailselt.* õpib lugemise käigus tegema sisukokkuvõtet.* õpib tundma erinevaid lugemisoskuse kontrollimise ülesandeid.Kirjutamisoskus* õpib kirjutama veatult saksa häälikuid ja häälikuühendeid.* õpib kirjutama õpitavaid sõnu ja keelendeid ja vajadusel kontrollima (õpiku sõnastiku abil).* õpib vajaliku sõna leidmist ükskeelsest sõnastikust.* õpib kirjutama lühikokkuvõtteid kuuldust ja loetust, kirjutab teateid, isiklikku kirja, esseed (seisukohavõtmine), ankeeti.* õpib koostama isikukirjeldust; elulookirjeldust.
informatsiooni otsimise vahend.Matemaatika: arvude nimetused (vanus, kellaaeg, sünniaeg jne), jooniste ja graafikute interpreteerimine.
Emakeel: sõnaliigid, lause, käänamine, pööramine, tegusõna, ajad, kõneviisid.
Perekonnaõpetus: suhted perekonnas, kohustused perekonnas. Elukutsevalik, riskid.
sõnaraamat, internet). Audiovisuaalsete materjalide kasutamine.
5. Õpitulemused
5.1 Kuulamisoskus
* Mõistab kõike olulist endale tuttaval teemal.
* Saab aru aeglaselt ja selgelt edastatud raadio- ja telesaadete põhisisust, kui need käsitlevad päevateemasid või talle huvitavaid teemasid.
* Mõistab otsesõnalist faktiteavet igapäevaelus ja tööga seostud teemadel. Tabab nii peamist sõnumit kui ka spetsiifilisi üksikasju, kui
hääldus on selge ja tuttavlik.
* Mõistab lihtsamat tehnilist ja suunavat infot.
* Mõistab enamiku salvestatud materjali sisu, kui teema pakub huvi, kõne on selge ja jutt kirjakeelne.
5.2 Kõnelemisoskus
* Oskab ettevalmistatuna üldsõnaliselt esineda endale tuttaval teemal.
* Oskab vastata esinemisjärgsetele küsimustele, mõnikord võib paluda küsimust korrata.
* Oskab põhjendada oma seisukohti.
* Teab suhtluskeelendeid vestluse alustamiseks, jätkamiseks ja lõpetamiseks, oma seisukohtade põhjendamiseks.
* Saab hakkama keelega maal, kuhu sõidab (Eu, B1 taseme kõne).
5.3 Lugemisoskus
* Mõistab lihtsaid tekste, kui teema kuulub huvivaldkonda.
* Oskab leida ja mõista üldteavet igapäevatekstides.
* Leiab lihtsas leheloos olulisema, kui teema on tuttav.
* Mõistab üldist arutluskäiku tekstis, kuid ei pruugi aru saada üksikasjadest.
* Mõistab sündmusi, tundeid, soove kirjeldavaid isiklikke kirju määral, mis lubab pidada kirjavahetust tuttavaga.
* Mõistab seadmete selgeid lihtsaid kasutusjuhendeid.
* Loeb lihtsat faktiteavet rahuldava arusaamisega, kui teema kuulub huvivaldkonda.
* Oskab loetud teksti lihtsustada, liigendada.
5.4 Kirjutamisoskus
* Oskab kirjutada õpitud teemadel jutustavat laadi tekste, milles väljendab oma tundeid, mõtteid, arvamusi (nt isiklik kiri, e-kiri, blogi).
* Oskab kirjutada õpitud teemal oma arvamust väljendava lühikirjandi.
* Oskab kirjutamisel vajalikku sõna leida sõnastikust.
* Oskab kirjutada õpitavaid sõnu ja keelendeid ja vajadusel kontrollida (õpiku sõnastiku abil).
* Oskab täita formulari, kus küsitakse isikuandmeid.
* Oskab kirjutada oma elulugu.
6. Hindamine
* Hindamine toimub protsessihindamise ja arvestusliku hindamise kaudu.
* Arvestuslik hindamine toimub teema käsitluse lõpus suulises või kirjalikus vormis ja on aluseks kursusehinde panemisel.
* Protsessihindamine toimub igapäevase töö käigus.
* Kursustehinne pannakse välja vastavalt kursuste arvule (1).
7. Füüsiline õpikeskkond, õppevara:
Klassiruum 109
Tehnilistest vahenditest on klassis kompuuter ja CD-mängija.
Klassis on 14 õpilaskohta.
* Erika Vihman, Deutsch, Wiederholen wir Grammatik, klasse 7 – 12
* Laine Mutt, Deutsch Übungen
* Kassett – Klasse X
Internetis: www.edlv.ee; www.goethe.de
Gümnaasium Saksa keel 4.-6. KursusKlass: 11. klass / B1-sihttasemega keel
1. Õppekirjandus
Anne Lind, Anne Mandri jt. Deutsch XYZ, Lehrbuch für die 11. Klasse, Koolibri
2. Õppeaine ajaline maht: 105 tundi
3. Õppeaine eesmärgid:
Saksa keele kui B1-sihttaseme õpetusega taotletakse 11. klassis, et õpilane:
3.1. omandab keeleoskuse tasemel, mis võimaldab autentses võõrkeelses keskkonnas iseseisvalt toimida;
3.2. mõistab ja väärtustab oma ning teiste kultuuride sarnasusi ja erinevusi;
3.3. analüüsib oma teadmisi ja oskusi;
3.4. süvendab teadmisi saksa keelt kõnelevate maade maiskonnaloost;
3.5. arendab oskust väljendada kõnes ja kirjas oma seisukohti 11. kl õpitavatel teemadel, tuues välja poolt- ja vastuargumendid;
3.6. oskab kasutada saksakeelseid teatmeteoseid;
3.7. vaatab saksakeelseid TV-saateid, kuulab saksakeelseid raadiosaateid.
4. Õppeaine sisu:
Käsitletavad teemad
Käsitletavad alateemad
Põhioskused ja mõisted Arendatavad oskused Lõiming teiste ainevaldkondadega
Läbivate teemade käsitlus
Eesti ja maailm
Kultuur ja looming
Keskkond ja tehnoloogia
Haridus ja töö
Geograafiline asend ja kliimaKultuuri-traditsioonidEesti koht maailmas
Kultuuri-traditsioonid ja tavad.Saksalaste kultuur
Geograafiline keskkondElukeskkondKeskkonna-teadlikkus
HaridusTööeluElukestev õpeVajalikud eeldused oma tööga toimetulekuks
Sõnajärg kõrvallausesAsesõnaliste sihitiste järjekord lausesLauseKaudne küsimus küsisõnaga ja sidesõnaga obKõrvallaused sidesõnadega damit, als, denn, seit, während, bis, da
Võrdluslause sidesõnadega je/desto/umsoTegusõna pööramineFutur IPlusquamperfektKonjunktiv II sein, werden, modaaltegusõnad
Würde+InfinitivPassiv: Präsens, PräteritumInfinitiv: korralduse/käsu väljendamiseks
TegusõnaAbitegusõna: werden; enesekohased tegusõnad; tegusõnade rektsioon;Oleviku kesksõna(Partizip I)Nimisõna ja artikkelKäänamine, GenitivDemonstrativartikel: derselbeIndefinitartikel: venige,
Kuulamisoskus# õpib kuulama, eristama kõike olulist tuttaval teemal# õpib keelendite/sõnade tähendust tuletama kontekstist/situatsioonist# õpib tundma erinevaid kuulamisoskuse kontrollimise ülesandeid# õpib kuulamisel tegema märkmeid
Kõnelemisoskus# õpib jutustama/vestlema iseendast, oma perekonnast, elust ja tööst, suhetest sõpradega# õpib kasutama kompensatoorseid strateegiaid: üleküsimine, uuesti alustamine# õpib aktiivselt osalema vestluses, omandab selleks vajalikud keelendid
Lugemisoskus# õpib sõnade ja keelendite mõistmiseks# õpib tekstist leidma olulist (globaalne lugemine)# õpib tekstist leidma endale vajalikku teavet (selektiivne lugemine)# õpib teksti lugema ja mõistma detailselt# õpib lugemise käigus tegema sisukokkuvõtet
EmakeelSõnaliigid, lause, käänamine, pööramine, tegusõna, ajad, kõneviisid. Hea emakeeleoskus loob saksa keele õppimiseks soodsad eeldused.
MatemaatikaJooniste ja graafikute interpreteerimine Poes käimine (arvutamine, käibelolevad rahaühikud).
LoodusainedKeskkonnakaitseOhustatud loomaliigid, looduskaitsealad Eestis ja Saksamaal.Keskkonnasõbralik ja –säästlik käitumine.
SotsiaalainedRiikide sümboolika, tähtpäevad, kombed, eakohased aktuaalsed ühiskondlikud teemad.
InimeseõpetusMina ja teised.
Eri liiki eakohaste tekstide kuulamine ja lugemine.
Adapteeritud eakohaste tekstide iseseisev lugemine.
Loovtööde kirjutamine.
Rolli- ja suhtlusmängud.
Meedia- autentsete audio-visuaalsete materjalide kasutamine.
Keelekeskkonnas täidetavad ülesanded – Saksa, Šveitsi ja Austria lugemissaalid.Saksa saatkond.Goethe-Institut.
Inimene ja ühiskond
ElulaadVäärtus-hinnangudInimeste-vaheline suhtlusEbaterved eluviisid, kuritegevus
einige, manche…
AsesõnaUmbmäärane asesõna: einer, keiner, keder, emand, irgend…Siduv asesõna der/das/dieEessõnad (aega ja kohta väljendavad), wegen
Sidesõna (rinnastavad)denn, nicht… sondern; zwar… aber; entweder… oder; sowohl als auch; weder… noch.
Alistavad sidesõnaddamit, als, seit, um, obwohl
Siduvad määrsõnaddarum, trotzdem, deswegen
SõnatuletusEnam kasutatavad nimi-, omadus- ja tegusõnade tuletusliitedKonversioon – das Gehen
# õpib tundma erinevaid lugemisoskuse kontrollimise ülesandeid
Kirjutamisoskus# õpib kirjutama õpitavaid sõnu ja keelendedi ja vajadusel kontrollima (sõnastiku abil)# õpib kirjutama lühikokkuvõtteid kuuldust ja loetust, kirjutab teateid, isiklikku kirja, esseed, ankeete
Igapäevaelu.Õppimine ja töö.Vaba aeg.
PerekonnaõpetusSuhted perekonnasKohustusedElukutsevalikRiskid
TehnoloogiaoskusArvuti kui erinevate tööde teostamise vahend, suhtlemis- ja informatsioonivahend.
KunstiainedSaksa keele kultuuriruumi kuuluvad riigid, kirjandus, kunst, kultuuriline mitmekesisus.
Info otsimine erinevatest saksakeelsetest teatmeallikatest.
5. Õpitulemused
Õpitulemuste kirjeldamisel on lähtutud Euroopa keeleõppe raamdokumendist B1/2 tasemele.
5.1. Kuulamine
Saab kuuldust aru, taipab nii peamist sõnumit kui ka üksikasju, kui räägitakse üldlevinud teemadel (nt uudistes, intervjuudes,
spordireportaažides, ettekannetes, loengutes) ning kõne on selge ja üldkeelne.
5.2. Lugemine
# Loeb ja mõistab mõneleheküljelisi selge arutluskäiguga tekste erinevatel teemadel (nt noortele mõeldud meediatekstid, mugandatud
ilukirjandustekstid).
# Suudab leida vajalikku infot pikemast arutlevat laadi tekstist.
# Kogub teemakohast infot mitmest tekstist.
# Kasutab erinevaid lugemisstrateegiaid (üldlugemine, valiklugemine).
# Tekstides esitatud detailid ja nüansid võivad jääda selgusetuks.
5.3. Rääkimine
# Tuleb enamasti toime vähem tüüpilistes suhtlusolukordades.
# Kasutab põhisõnavara ja sagedamini esinevaid väljendeid õigesti; keerukamate lausestruktuuride kasutamisel tuleb ette vigu.
# Väljendab end üsna vabalt, vajaduse korral küsib abi.
# Hääldus on selge, intonatsiooni- ja rõhuvead ei häiri suhtlust.
5.4. Kirjutamine
# Oskab koostada eri allikatest pärineva info põhjal kokkuvõtte (lühiülevaade sündmustest, isikutest).
# Oskab kirjeldada tegelikku või kujuteldavat sündmust.
# Oskab isiklikus kirjas vahendada kogemusi, tundeid, sündmusi.
# Oskab kirjutada õpitud teemal oma arvamust väljendava lühikirjandi.
# Oma mõtete või arvamuste esitamisel võib olla keelelisi ebatäpsusi, mis ei takista kirjutatu mõistmist.
6. Hindamine
# Hindamine toimub protsessihindamise ja arvestusliku hindamise kaudu.
# Arvestuslik hindamine toimub teema käsitluse lõpus suulises või kirjalikus vormis.
# Protsessihindamine toimub igapäevase töö käigus.
# Kursuste hinded pannakse välja vastavalt kursuste arvule (3).
7. Füüsiline õpikeskkond, õppevara
Tehnilistest vahenditest on klassis arvuti ja CD-mängija. Klassis on 14 õpilaskohta.
# Lehrbuch für die 11. klasse – Deutsch XYZ, Koolibri, A. Lind jt
# Arbeitsheft – Deutsch XYZ, Koolibri, A. Lind jt
# CD – Deutsch XYZ, Koolibri, A. Lind jt
# internetis: www.edlv.ee; www.goethe.de
Gümnaasium Saksa keel 7.-9. Kursus1. Õppekirjandus:
Lehrbuch Deutsch XII, Koolibri 2005
Helle Kasesalu, Ellen Liiv, Mare Lillemäe
2. Õppeaine ajaline maht: 60 tundi, 2 kursust
3. Õppeaine eesmärgid:
Saksa keele kui B1-sihttaseme õpetusega taotletakse 12. klassis, et õpilane:
3.1 Tunneb huvi saksa keele õppimise ja saksa keelt kõnelevate maade kultuuri vastu.
3.2 Süvendab teadmisi saksa keelt kõnelevate maade maiskonnaloost.
3.3 Täiustab oma erinevate õpistrateegiate pagasit keele osaoskuste – kuulamisoskuse, kõnelemisoskuse, lugemisoskuse ja
kirjutamisoskuse – omandamiseks.
3.4 Oskab kasutada kakskeelseid sõnastikke, teatmeteoseid.
3.5 Kasutab keele õppimisel moodsaid meediaid.
3.6 Vaatab saksakeelseid TV-saateid, kuulab saksakeelseid raadiosaateid.
4. Õppeaine sisu:
Käsit-letavad
Käsitletavad alateemad
Põhioskused ja mõisted
Arendatavad oskused Lõiming teiste ainevald-
Läbivate teemade
teemad kondadega käsitlusHaridus ja töö
Eesti ja maailm
Kesk-kond ja tehno-loogia
Elukestev õpe ja karjääri planeerimine.Haridussüsteem ja õppimis-võimalused Eestis ja õpitava keele maades.Töö ja tööpuudus.Õpioskused ja eksamitehnikad.
Eesti valitsemiskord, majandus, kultuuritavad, rahvusvahelised suhted; (teemad: Estland – politisches System; Estland – Europa).
Maa ja linn, urbaniseerumine Loodus – looduskaitse, loodusrikkused; tervis ja ohutus.
Artikli kasutamine;Nimisõnade grammatiline sugu,adjektivische Nomina.
Omadussõnadest moodustatud nimisõnade käänamine.Kaheosalised sidesõnad (sowohl… als auch; nicht nur… sondern auch; weder… noch).Sidesõna nachdem.
Sõnatuletus, tegusõna; sidesõnad obwohl, weil.Infinitiv mit oder ohne zu.
Konjunktiv I, II.Tegusõnade rektsioon.
Sünonüümid.
Eessõnad.Homonyme Verben.Omadussõnade käänamine.
KuulamisoskusÕpilane süvendab eelnevates klassides õpitud oskusi:¤ Õpib eristama kuulatavast tekstist vajalikku informatsiooni.¤ Õpib kuulama, eristama ja mõistma kõike olulist tuttaval teemal.¤ Õpib sõnade/keelendite tähendust tuletama kontekstist/situatsioonist.¤ Õpib tundma erinevaid kuulamisoskuse kontrollimise ülesandeid: ja/ei-vastustega ülesandeid, multiple-choice-ülesandeid jm.
LugemisoskusÕpilane süvendab eelmistes klassides õpitut:¤ Õpib tekstist leidma olulist (globaalne lugemine).¤ Õpib tekstist leidma endale vajalikku teavet (selektiivne lugemine).¤ Õpib teksti lugema ja mõistma detailselt.¤ Õpib lugemise käigus tegema sisukokkuvõtet.¤ Õpib tekstisorti muutma, omandab oskusi teksti lihtsustamiseks.¤ Õpib tundma erinevaid lugemise kontrollimise ülesandeid (sobitusülesanded, tekstiosade korrastamine sisu järgi, teksti kokkusobitamine jm).KõnelemisoskusÕpilane süvendab eelnevates klassides õpitut:¤ Õpib tegema sisukokkuvõtteid loetust, samuti ettekandeid 12.kl õpitavatel teemadel.¤ Õpib aktiivselt osalema vestluses, omandab selleks vajalikud keelendid (vestluse
Emakeel: sõnaliigid, lause, lauseliikmed; omadussõna, nimisõna käänamine jm.
Kirjandus: Saksa klassikud.
Matemaatika: statistikate lugemine.
Geograafia: Austria, Šveits, Saksamaa, Liechtenstein – asend, pindala, kliima, keskkonna-kaitse.Ajalugu:Eesti – Euroopa, Saksamaa – Euroopa, Saksamaa
Ajaleht „Presse und Sprache“ – artiklite lugemine saksakeelsetest ajalehtedest.
Teemad:Fookuses.Elu Saksamaal.Majandus, tehnoloogia, keskkond.Kultuur, meedia.Noored Saksamaal. – Tekstide iseseisev lugemine, ettekandmine.
Rolli- ja suhtlusmängud
Keele-keskkonnas täidetavad ülesanded – Saksa, Šveitsi ja Austria
Väärtu-sed ja kõlblus
Keskkond ja jätkusuutlik areng.
Mina isiksusena teiste seas, õigused ja kohustused, sotsiaalsed probleemid, eripära, võimed, eelistused, tugevused, nõrkused.
Võrdlusastmed als oder wie.einige, viele, venige.
Arvsõna.Käskiv kõneviis.
Asesõnad.Personal-, Reflexiv-, Possessiv-, und Relativpronomen.Passiv (Vorgangspassiv, Zustandspassiv, Passiv mit Modalverb)
alustamiseks, jätkamiseks, lõpetamiseks; nõusoleku, mittenõusoleku väljendamiseks jm).¤ Õpib kasutama kompensatoorseid strateegiaid: üleküsimine, uuesti alustamine jm.¤ Õpib kasutama suhtlemiskeelendeid õige tunderõhuga/intonatsiooniga.
KirjutamisoskusÕpilane süvendab eelmistes klassides õpitut:¤ Õpib kirjutama õpitavaid sõnu/keelendeid ja vajadusel kontrollima (õpiku, sõnastiku abil).¤ Õpib vajaliku sõna leidmist ükskeelsest sõnastikust.¤ Õpib koostama/kirjutama isiklikku kirja, poolametlikku kirja, esseed (seisukohavõtt).¤ Õpib koostama elulookirjeldust.
lähiajalugu 1989-2009.
Perekonna-õpetus:suhted perekonnas, kohustused perekonnas.
lugemissaalid
Informatsiooni saamine Goethe-Instituudi koduleheküljelt.
Osavõtt viktoriinidest edlv.ee leheküljel.
5. Õpitulemused
Õpitulemuste kirjeldamisel on lähtutud Euroopa keeleõppe raamdokumendist B1 tasemele.
5.1 Kuulamine
¤ Saab kuuldust aru, taipab nii peamist sõnumit kui ka üksikasju, kui räägitakse üldlevinud teemadel ning kõne on selge ja üldkeelne.
¤ Oskab tavakõnes mõista detailset teksti, mis on vahetult seotud õpilasele oluliste eluvaldkondadega.
¤ Oskab sõnade/keelendite tähendust tuletada kontekstist/situatsioonist.
5.2 Lugemine
¤ Mõistab jutustavat laadi teksti põhiideed ning suudab jälgida sündmuste arengut.
¤ Suudab leida vajalikku infot teatmeteostest ja internetist.
¤ Oskab kasutada kakskeelseid tõlkesõnastikke.
¤ Suudab leida vajalikku infot pikemast arutlevat laadi tekstist.
¤ Kasutab erinevaid lugemisstrateegiaid (üldlugemine, valiklugemine).
¤ Oskab loetud teksti lihtsustada, liigendada.
¤ Isiklikes kirjades suudab piisavalt aru saada, mida keegi kirjutab oma elamuste, tunnete või soovide kohta.
5.3 Kõnelemine
¤ On võimeline ühinema vestlusega ja avaldama arvamust, kui kõneaine on tuttav.
¤ Kasutab õpitud väljendeid ja lausemalle õigesti; spontaanses kõnes esineb vigu.
¤ Tuleb enamasti toime vähem tüüpilistes suhtlusolukordades.
¤ Oskab põhjendada oma seisukohti.
5.4 Kirjutamine
¤ Oskab kirjutada õpitud teemadel lühikesi jutustavat laadi tekste, milles väljendab oma tundeid, mõtteid, arvamusi (isiklik kiri, e-kiri,
blogi).
¤ Oskab kirjutada lühikest ja lihtsat teadet (postkaart, küllakutse, tänukaart).
¤ Koostab erinevaid tarbetekste (teadaanne, kuulutus).
¤ Oskab koostada eri allikatest pärineva info põhjal kokkuvõtte.
¤ Oskab kirjutada õpitud teemal oma arvamust väljendava lühikirjandi. Oma mõtete või arvamuste esitamisel võib olla keelelisi
ebatäpsusi, mis ei takista kirjutatu mõistmist.
6. Hindamine
¤ Hindamine toimub protsessihindamise ja arvestusliku hindamise kaudu
¤ Arvestuslik hindamine toimub teema käsitluse lõpus suulises või kirjalikus vormis.
¤ Protsessihindamine toimub igapäevase töö käigus ja aitab tasakaalustada kursusehinnet.
¤ Kokkuvõtva hinde sisu kajastab õpilase osaoskuste omandamise taset 50% - 74% on hinne „3“.
7. Füüsiline õpikeskkond, õppevara:
Tehnilistest vahenditest on klassis arvuti ja CD-mängija.
Klassis on 14 õpilaskohta.
¤ Lehrbuch für die 12. Klasse – Deutsch XII, Helle Kasesalu, Ellen Liiv, Mare Lillemäe, 2005
¤ Arbeitsheft für die 12. Klasse – Deutsch XII, Helle Kasesalu, Ellen Liiv, Mare Lillemäe, 2005
¤ Ajaleht „Presse und Sprache“
¤ Internetis: www.goethe.de
www.edlv.ee
¤ PONS - sõnastikud
¤ Eesti-Saksa ja Saksa-Eesti koolisõnaraamatud
¤ Eksamimaterjalid harjutamiseks, Koolibri, 2003
Gümnaasium Saksa keel C-keelena
Keeletase: A1
Klass: 10-12
Tundide arv: 70 tundi (2 nädalatundi)
Õppesisu:
1. Riigid ja kultuur2. Vabaaeg (hobid)3. Kodu ja lähiümbrus (mugav kodu, elu Eestis ja Saksamaal)4. Igapäeva elu. Õppimine ja töö (unistuste töökoht, erinevad ametid, päevaplaan)5. Kodukoht Eestis6. Mina ja teised (mina, minu pere ja sõbrad)
Läbivad teemad:
1) „Õppimine ja töö” – elukestev õpe ja karjääri planeerimine;
2) „Kodukoht Eesti” – keskkond ja jätkusuutlik areng;
3) „Riigid ja nende kultuur” – kultuuriline identiteet;
4) „Igapäevaelu. Õppimine ja töö“, „Riigid ja nende kultuur“, „Vaba aeg“ – teabekeskkond, tehnoloogia ja innovatsioon;
6) „Mina ja teised“, „Kodu ja lähiümbrus“, „Kodukoht Eesti“, „Igapäevaelu. Õppimine ja töö“, „Riigid ja nende kultuur“, „Vaba aeg“ – väärtused ja kõlblus.
Põhimõisted/grammatika:
Nimisõna: nimisõna käänamine: Nominativ, Akkusativ, Dativ; ainsuses ja mitmuses
Asesõna: asesõnade käänamine: Nominativ, Akkusativ, Dativ; ainsuses ja mitmuses, wo?
Omadussõna: omadussõnade käänamine akkusatiivis nii ainsuses kui ka mitmuses, võrdlusastmed
Tegusõnad: pööramine olevikus ja lihtminevikus
Lauseõpetus: kõrvallaused (mit weil und dass)
Artiklid: artiklite tundmine ja kasutamine
Praktilised tööd ja IKT rakendamine:
1. Ettekanne unistuste elukutsest – internetist otsida põnevaid näiteid (fotod, videod)2. Õpilased õpivad kasutama veebisõnaraamatut, näiteks DWDS.DE.3. Sõnavara kinnistamine sõnamängude ja –kaartidega Quizlet veebikeskkonnas.
Õpitulemused:
Pärast esimest aastat valikaine õpilane1) tunneb erinevaid keeli kõnelevaid rahvaid ja nende kultuure;
2) mõistab oma ning teiste kultuuride sarnasusi ja erinevusi ning väärtustab neid;
3) omandab edasiseks õppimiseks vajalikud oskused, mis tõstavad enesekindlust võõrkeelte
õppimisel ja võõrkeeltes suhtlemisel.
4) saavutab keeleoskuse taseme, mis võimaldab tal igapäevastes suhtlusolukordades toime
tulla;
5) oskab kasutada eakohaseid võõrkeelseid teatmeallikaid (nt teatmeteosed, sõnaraamatud,
internet), et leida vajalikku infot ka teistes valdkondades ja õppeainetes.
6) saab õpitud temaatika piires aru lausetest ja sageli kasutatavatest väljenditest;
7) kirjutab lühikesi tekste õpitud temaatika piires;
8) on omandanud esmased teadmised õpitava keele maa kultuuriloost;
9) töötab iseseisvalt, paaris ja rühmas;
10) hindab õpetaja abiga oma tugevaid ja nõrku külgi seatud eesmärkide järgi ning vajaduse
korral kohandab oma õpistrateegiaid.
Lõiming teiste ainevaldkondadega (praktilised näited, tegevused):
Eesti keel
- kasutades emakeele tundides õpitud teadmisi loovtöö (vabajutt, jutt pildi, pildiseeria, küsimuste, skeemi, kaardi või kava toel, fantaasialugu) kirjutamise ja jutu ülesehituse kohta (alustus, sisu, lõpetus) harjutavad õpilased lühemate tekstide kirjutamist, näidise järgi erinevate tekstide, nt sõnumite, lühikeste kirjade, lühijuttude jmt kirjutamist saksa keeles;
Geograafia
- õpilased tunnevad tähtsamate Euroopa riikide pealinnu ja lippe, oskavad öelda keeli ja rahvusi;Matemaatika
- õpilased harjutavad arvutamist lihtsamate tehetega;Muusika
- õpilased tunnevad tähtsamaid saksa keelseid jõululaule ja oskavad neid kaasa laulda;Kunst
- õpilane oskab kujundada kaarte ja oma tehtud jutukesi, koostab ristsõna joonistuste abil;Arvutiõpetus
- õpilased teevad viie nädala jooksul Moodle kursuse läbi
Õppevahendid:
Aufdestraße, Müller, Storz: „Lagune“ A1 (2006)
Allvee, Kangro, Taimsoo: „Deutsch – kein Problem“. Lehrbuch 1, Teile 1-2 (2006)
Lepp: „Grammatik ist kinderleicht!“ (1999)
Õpetaja koostatud harjutuslehed ja paljundused.
„Schritte International 1“ (A1) + CD (2006)
A1 – keelekasutaja:- Saab aru tuttavatest sõnadest ja fraasidest, mis puudutavad teda, tema perekonda ja tema vahetut ümbrust, kui inimesed räägivad aeglaselt ja selgelt.- Saab aru tuttavatest nimedest, sõnadest ja väga lihtsatest lausetest näiteks siltidel, plakatitel või kataloogides.- Oskab lihtsal viisil suhelda tingimusel, et vestluspartner aeglaselt räägib, vajadusel öeldut kordab või ümber sõnastab ning teda vestlemisel aitab. Oskab küsida lihtsaid küsimusi ja neile vastata.- Oskab kasutada lihtsaid fraase ja lauseid kirjeldamaks kohta, kus elab, ja inimesi, keda tunneb-Oskab kirjutada lühikest ja lihtsat teadet (näiteks postkaarti puhkuse-tervitustega) ning täita formulare (näiteks hotelli registreerimislehte, kus küsitakse isikuandmeid: nime, aadressi, rahvust/ kodakondsust).
Hindamine:
-vastavalt kooli hindamisjuhendile ja Euroopa keeleoskustetasemetele
-võimalikud arvestusliktööd(suulised ja kirjalikud vormid): lugemisoskused, dialoog, etteütlus, ümberjutustus, väike kiri/ kirjand
Füüsiline keskkond, õppevara:
-Võõrkeeleõpe korraldatakse (võimalusel) rühmades ja/või klassides
-Võõrkeele eesmärkide saavutamiseks on olemas vajalikud õppematerjalid, tehnilised abivahendid ja ruumid
Gümnaasium vene keel 1.-9. kursusKlass: 10-12kl.
Tase: B1-B2
1. Õppekirjandus: А.Метса «Твой собеседник», …. «Трудно быть молодым», Л.Лееси «…», Н.Замковая и И.Моисеенко «Продолжим знакомство…»
2. Õppeaine ajaline maht: 175 tundi 3. Õppeaine eesmärgid:
Keeleoskuste ja vilumuste arendamine Eesti ja maailma kultuuri ja ajaloo huvi toetamiseks ja õppimiseks Oskab eesmärke püstitada, hinnata saavutatuse taset Õpib kasutama erinevaid õpistrateegiaid Tolerantsuse arendamine Jätkab töötama keskkonnas püstitatud eesmärgi saavutamiseks Karjääri planeerimine Erineva infotehnoloogia kasutamine õppeprotsessis
4. Õppeaine sisu:
Käsit
levad teemad
Käsitlevad alateemad
Põhioskused ja mõisted Arendatavad oskused Lõiming tesite ainevaldkondadega
Läbivate teemade käsitlus
Võõrkeele õppes rakendatakse väga
Läbivate ja käsitlevate
1) Eesti ja maailm
Eesti riik Geograafiline asend ja kliima
mõistab tele- ja raadio ilmasaadete sisu; on/omab arusamm ja suudab jutustada
kodumaa asendist maailmakaardil;
B1
Kuulamine:
saab aru loomuliku tempoga kõnest; mõistab tele- ja raadiosaadete sisu, kui hääldus on selge ja tuttav
Lugemine:
loeb ja mõistab lihtsa sõnastusega tekste; suudab leida vajalikku infot erinevatest infoallikatest; oskab kasutada erinevaid sõnastikke
Rääkimine:
Oskab lihtsate lausetega väljendada oma seisukohti; on võimeline ühinema vestlusega kasutades õigesti õpitud materjali,spontaanses kõnes esineb vigu
Kirjutamine:
Oskab kirjutada õpitud teemade alusel jutustavat ja tarbetekste(isiklik ja ametlik kiri, kuulutus, teadanne)
palju emakeeles omandatud oskusi ja teadmisi ja kantakse seda üle teise kultuurikonteksti (lause ehitus, teksti ümberjutustus, kirjandi struktuur, ilmekas lugemine)
Geograafia
Ajalugu
Kirjandus
Kunst
Psühholoogia
Valik: Tehnoloogia ja ühiskond
teemade vastavus:
(läbivat teemat „Tehnoloogia ja innovatsioon“ käsitletakse iga teemas
Kultuuriline identiteetKodukoha ja
Venemaa lugu ja kultuur.
Vaatamisväärsused ja maalilised kohad
on arusamm ja saab jutustada erinevatest Eestimaa ja Venemaa vaatamisväärsustest, maaliliistest kohtadest ja linnadest;
õpib „reisides“ ajaloo ja kultuuri (on võimeline turistidega vestlus ülal hoidma
Eesti ja teised riigid
Mitmekultuurne ühiskond
enesehindamine Euroopa Liidu keeleoskustasemete süsteemi skaalal;
jätkab Eesti ja teiste riikide rahvusvahelise koostöö õppimist
Grammatika:
Oskab üsna õigesti kasutada tüüpkeelendeid ja moodustusmalle.Grammatilised vead ei pea mõistmist takistama.
B2
Kuulamine:
saab aru loomuliku tempoga elavast ja helisalvestistest suulisest kõnest konkreetsetel ja abstraktsetel teemadel
Lugemine:
2) Haridus ja töö
Pere ja kasvatus
Perekonna väärtushinnangud
teab ja oskab rääkida perekonnasuhetest ja omavahelisest mõistmisest, traditsioonidest;
teab ja oskab oma esivanematest jutustada (sugupuu)
Kunst
Psühholoogia
Kirjandus
Kodanikual
gatus ja ettevõtlikkus
Elukestev õppe ja karjääri planeerimine
Keskkond ja jätkusuutlik areng
Pere ja töö Töö ja elukutsed
oskab jutustada keda/mida ta lapsepõlves mängis;
saab jutustada oma vanemate elukutsetest;
saab iseloomustada erinevaid erialasid
Haridus Õppimisvõimalused Eestis ja välismaal
õpib erinevate õppimisvõimaluistega; tutvub õpeasutustega ja pakuvate
õppivormidega; tutvub koolikeskkonna traditsioonide ja
noorteorganisatsioonidega
juhtida
Kirjutamine:
Oskab kirjutada õpitud teemade alusel seotud tekste(isiklik ja ametlik kiri, kuulutus, teadanne, kirjand)
Grammatika:
Tööelu Karjääri planeerimine
tutvub erinevate elukutse iseloomustamisega;
õpib vajalikud teadmised oma tööga toimetulekuks;
õpib koostama eluloo (CV), osalema töövestlusest
3) Kesk
kond ja tehno
loogia
Gegraafiline keskkond
Keskkonna ja inimese suhted
tutvub loodusnähtustega, nende ilmumistega, nende mõju inimese elule;
tutvub tingitud ohtudega keskkonnale ja inimestele (kliima ja kliimamuutused)
Geograafia
Ühiskonnaõpetus
Kunst
Tervis ja ohutus
4) Inimene ja ühis
kond
Inimene kui looduse osa
Tasakaal inimese ja looduse vahel
uurib loodushoidlikku, inimsõbralikku ja tervislikku eluviisi;
kordab keele grammatikat teemas „Eluring“ (aastaarvud)
Bioloogia
Inimene kui indiviid
Inimestevahe
line suhtlus
Inimsuhted (isiklikud, emotsionaalsed, sotsiaalsed; väärtushinnangud, vaated elule ja ühiskonnale)
Infovahendid
uurib meediat kui suhtluskanal ja -vahend
Psühholoogia
Kirjandus
Ühiskonnaõpetus
Valik: Tehnoloogia ja ühiskond
Teabekesk
kond
5) Kultuur kui looming
Tutvumine eesti ja vene kultuuriga
Looming
tutvub kultuuritraditsioonidega ja tavadega (kõneetikett, vanasõnad, rahvatarkused; arhitektuur ja kunst)
tutvub vene luuletaja/kirjaniku elooga ja loominguga;
loeb teoseid originaalis;
Kirjandus Ajalugu
Kunst
Keskkond ja jätkusuutlik areng
5. Õpitulemused:B1
Omab ettekujutust põhilistest pere- ja ühiskonnaväärtustest Tunneb huvi Eesti ja Venemaa ajaloost ja kultuurist samuti geograafilisest asendist ja kliimatingimustest Võib õpitud temaatika piires vestlus ülal hoida
B2
Tunneb huvi õpitavat keelt kõnelevate maade kultuurielu vastu, loeb võõrkeelset kirjandust, vaatab filme, ja telesaateid, kuulab raadiosaateid
Seostab omandatud teadmisi nii võõrkeelte valdkonna kui ka teiste valdkondade teadmistega Seab eesmärke ja hindab nende saavutatuse taset ning valib, vajaduse korral muudab oma õpistrateegiaid ja kasutab erinevat
infotehnoliigiat
7. Hindamine: vastavalt kooli hindamisjuhendile ja Euroopa keeleoskustetasemetele
(1) Hinde «5» («väga hea») saab õpilane, kelle suuline vastus (esitus), kirjalik töö, praktiline tegevus või selle tulemus on täiel määral õppekava nõuetele vastav (95-100%). Hinde „5-„ saab õpilane tulemusega 90-94%.
(2) Hinde «4» («hea») saab õpilane, kelle suuline vastus (esitus), kirjalik töö, praktiline tegevus või selle tulemus on üldiselt õppekava nõuetele vastav, kuid pole täielik või esineb väiksemaid eksimusi (80-84%). Hinde „4+“ saab õpilane tulemusega 85-89%. Hinde „4-„ saab õpilane tulemusega 75-79%.
(3) Hinde «3» («rahuldav») saab õpilane, kelle suuline vastus (esitus), kirjalik töö, praktiline tegevus või selle tulemus on üldiselt õppekava nõuetele vastav, kuid esineb puudusi ja vigu (56-69%). Hinde „3+“ saab õpilane tulemusega 70-74%. Hinde „3-„ saab õpilane tulemusega 50-55%.
(4) Hinde «2» («puudulik») saab õpilane, kelle suuline vastus (esitus), kirjalik töö, praktiline tegevus või selle tulemus on osaliselt õppekava nõuetele vastav, esineb olulisi puudusi ja vigu (20-49%).
(5) Hinde «1» («nõrk») saab õpilane, kelle suuline vastus (esitus), kirjalik töö, praktiline tegevus või selle tulemus ei vasta õppekava nõuetele (0-19%).
A1 A2 B1 B2 C1 C2
MХ
ISTM
INE
Saan aru tuttavatest sхnadest ja fraasidest, mis puudutavad mind, minu perekonda ja minu vahetut ьmbrust, kui inimesed rддgivad aeglaselt ja selgelt.
Saan aru fraasidest ja sageli kдsutatavatest sхnadest, mis on vahetult seotud mulle oluliste valdkondadega (nдiteks info minu ja mu perekonna kohta, sisseostude tegemine, kodukoht, tцц). Saan aru lьhikeste, lihtsate ja selgelt vдlja-hддldatud ьtluste pхhisisust.
Saan aru pхhilisest infost selges tavakхnes tuttaval teemal: tцц, kool, vaba aeg jne. Saan aru aeglaselt ja selgelt edastatud raadio- vхi telesaadete pхhisisust, kui need kдsitlevad pдevateemasid vхi mulle huvitavaid teemasid.
Saan aru pikematest kхnedest ja ettekannetest ning tuttava teema puhul isegi nende keerukamatest nьanssidest. Saan aru enamiku teleuudiste, publitsistikasaadete ja filmide sisust.
Saan aru pikemast tekstist isegi siis, kui see pole selgelt liigendatud ja seosed on esitatud kas kaudselt vхi vihjamisi. Saan suurema vaevata aru tele-programmidest ja filmidest.
Saan vaevata aru igasugusest kхnest, olenemata sellest, kus seda esitatakse. Saan aru ka kiirkхnest, kui mulle antakse pisut aega hддldusviisiga harjumiseks.
KU
ULA
MIN
E
Saan aru tuttavatest nimedest, sхnadest ja vдga lihtsatest lausetest nдiteks siltidel, plakatitel vхi kataloogides.
Saan aru vдga lьhikestest lihtsatest tekstidest. Oskan leida eeldatavat spetsiifilist informatsiooni lihtsatest igapдevatekstidest (nдiteks reklaamid, tццpakkumised, prospektid, menььd, " sхiduplaanid), samuti saan aru lьhikestest lihtsatest isiklikest kirjadest.
Saan aru tekstidest, mis koosnevad sagedamini esinevatest vхi minu tццga seotud sхnadest. Saan aru sьndmuste, mхtete ja soovide kirjeldusest isiklikes kirjades.
Saan aru aktuaalsetel teemadel kirjutatud artiklitest, kus autorid vдljendavad mingeid kindlaid seisukohti vхi vaatenurki. Saan aru tдnapдevasest proosast.
Saan aru pikkadest ja keerulistest tekstidest, nii olustikulistest kui ka kirjanduslikest, tajudes nende stilistilist eripдra. Saan aru erialastest artiklitest ja pikematest tehnilistest juhenditest isegi siis, kui need vahetult ei puuduta minu eriala.
Saan vaevata aru kхigist kirjaliku teksti liikidest, sealhulgas abstraktsetest, struktuurilt ja/vхi keeleliselt keerulistest tekstidest, nдiteks kдsiraamatutest, erialastest artiklitest ja ilukirjandusest.
LUG
EM
INE
Oskan lihtsal viisil suhelda tingimusel, et vestluspartner aeglaselt rддgib, vajadusel цeldut kordab vхi ьmber sхnastab ning mind vestlemisel aitab. Oskan kьsida lihtsaid kьsimusi ja neile vastata.
Saan hakkama igapдevastes suhtlusolukordades, mis nхuavad otsest ja lihtsat infovahetust tuttavatel teemadel. Oskan kaasa rддkida, ehkki ma ei oska veel ise vestlust juhtida.
Saan enamasti keelega hakkama maal, kus see on kдsutusel. Oskan ettevalmistuseta vestelda tuttaval, huvitaval vхi olulisel teemal: pere, hobid, tцц, reisimine ja pдevasьndmused.
Oskan vestelda piisavalt spontaanselt ja ladusalt, nii et suhtlemine keelt emakeelena kхnelevate inimestega on tдiesti vхimalik. Saan aktiivselt osaleda aruteludes tuttaval teemal, oskan oma seisukohti vдljendada ja pхhjendada.
Oskan end mхistetavaks teha ladusalt ja spontaanselt, vдljendeid eriti otsimata. Oskan kдsutada keelt paindlikult ja tulemuslikult nii ьhiskondlikel kui ka tццalastel eesmдrkidel. Oskan avaldada mхtteid ja arvamusi ning vestluses teemat arendada.
Saan vaevata osaleda igas vestluses ja diskussioonis ning oskan idioome ja kхnekeelseid vдljendeid. Oskan tдpselt edasi anda tдhendusvarjundeid. Vajadusel oskan lausungi ьmber sхnastada, nii et vestluses osalejad seda vaevalt mдrkavad. S
UU
LIN
E
SU
HTL
US
Oskan kдsutada lihtsaid fraase ja lauseid kirjeldamaks kohta, kus elan, ja inimesi, keda tunnen.
Oskan kдsutada mitmeid fraase ja lauseid, et kirjeldada oma perekonda ja teisi inimesi, elutingimusi, hariduslikku tagapхhja, praegust vхi eelmist tццd.
Oskan lihtsate seostatud lausetega kirjeldada kogemusi, sьndmusi, unistusi ja kavatsusi. Oskan lьhidalt pхhjendada ning selgitada oma seisukohti ja plaane. Oskan edasi anda jutu, raamatu ja filmi sisu ning kirjeldada oma muljeid.
Oskan selgelt ja ьksikasjalikult kдsitleda ainest laias teemaderingis, mis puudutab minu huvialasid. Oskan selgitada oma seisukohti aktuaalsetel teemadel, tuues vдlja erinevate arvamuste poolt-ja vastuargumendid.
Oskan keerulisi teemasid tдpselt ja ьksikasjalikult kirjeldada, vдlja tuua alateemad ja olulisemad punktid ning teha kokkuvхtet.
Oskan esitada selge ja ladusa, kontekstile vastavas stiilis kirjelduse vхi pхhjenduse, millel on loogiline ьlesehitus, mis aitab kuulajal mдrgata ja meelde jдtta kхige olulisemat.
SU
ULI
NE
E
SIT
LUS
KIR
JUTA
MIOskan kirjutada lьhikest ja
lihtsat teadet (nдiteks postkaarti puhkuse-tervitustega) ning tдita formulare (nдiteks hotelli registreerimislehte, kus kьsitakse isikuandmeid: nime, aadressi, rahvust/
Oskan teha mдrkmeid ja koostada vдga lihtsat isiklikku kirja, nдiteks kellegi tдnamiseks.
Oskan koostada lihtsat seostatud teksti tuttaval vхi mulle huvi pakkuval teemal. Oskan kirjutada isiklikku kirja, milles kirjeldan oma kogemusi ja muljeid.
Oskan kirjutada selgeid ja detailseid tekste mulle huvi pakkuvas teemaderingis. Oskan kirjutada esseed, aruannet vхi referaati, edastamaks infot ning kommenteerides ja pхhjendades oma seisukohti.
Oskan ennast vдljendada selges, hдsti liigendatud tekstis, avaldades oma arvamust vajaliku pхhjalikkusega. Oskan kirjutada kirja, esseed vхi aruannet keerukal teemal ja esile tхsta olulisemat. Oskan
Oskan kirjutada ladusalt ja selgelt vajalikus stiilis. Oskan koostada keerulisi kirju, aruandeid vхi artikleid, esitada ainest loogiliselt liigendatuna nii, et lugeja suudab eristada olulist. Oskan koostada erialaseid
KIR
JUTA
MI
NE
Tabel. Euroopa Nхukogu keeleoskustasemete sьsteem: enesehindamise skaala
võimalikud arvestusliktööd(suulised ja kirjalikud vormid): lugemisoskused, dialoog, etteütlus, ümberjutustus, väike kiri/ kirjand
Lühikirjandi (200 sõna) ja kirja (120 sõna) hindamine
Lühikirjandi eest on võimalik saada kuni 12 punkti. Lühikirjandis hinnatakse nelja aspekti: sisu, õigekirja, sõnavara ja ülesehitust. Lõplik punktisumma saadakse osatulemuste liitmisel. Näiteks: kui kirjandi sisu on hinnatud 3 punktiga, õigekirja 2 punktiga, sõnavara 2 punktiga ning ülesehitust ja struktuur 2 punktiga, siis on õpilase lõpptulemus 3 + 2 + 2 + 2 = 9 punkti.
12 punkti – 100%
9 punkti – 75% vastavalt riikliku õppekava hindamisjuhendile õpilane saab hinne “4” (hea)
Punk- Sisu Õigekiri Sõnavara Ülesehitus ja struktuur
tid
3 Tekst vastab teemale, on
üldistusjõuline ja isikupärane,
mõtted on esitatud selgelt ja
veenvalt
Tekstis on 0 – 6 õigekirjaviga. Sõnavara on ulatuslik
ja lausestus mitmekülgne
Tekst on liigendatud tervik,
ülesehitus on loogiline ja sidus
2 Tekst vastab teemale, kuid
on üldsõnaline, mõtted on
esitatud arusaadavalt.
Tekstis on 0 – 10 õigekirjaviga. Sõnavara ja lausestus
on kohati ühekülgsed
Tekst on tervik, ülesehitus on
loogiline, kuid lõigu piiridel
esineb liigendusvigu
1 Tekst vastab üldjoontes
teemale, kuid mõtted on
kohati seosetud ebaselged
Tekstis on 0 – 12 õigekirjaviga. Sõnavara ja lausestus
on algelised
Teksti ülesehituses on
vastuolud, teksti osades esineb
liigendusvigu.
0 Tekst ei vasta teemale Tekstis on rohkem kui 12
õigekirjaviga
Sõnavara ja lausestus on
sobimatu
Tekst on vormitu, ülesehitus
ebaloogiline
8. Füüsiline keskkond, õppevara: Võõrkeele õppe korraldatakse (võimalusel) rühmades ja/või klassides Võõrkeele eesmärkide saavutamiseks on olemas vajalikud õppematerjalid, tehnilised abivahendid ja ruumid
Gümnaasium rootsi keel – 1.-2. kursus
Tase: A1
Klass: 10-12
Tundide arv: 70 tundi (2 nädalatundi)
Õppesisu:
7. Riigid ja kultuur8. Vabaaeg (hobid)9. Kodu ja lähiümbrus (mugav kodu, elu Eestis ja Saksamaal)10. Igapäeva elu. Õppimine ja töö (unistuste töökoht, erinevad ametid, päevaplaan)11. Kodukoht Eestis12. Mina ja teised (mina, minu pere ja sõbrad)
Läbivad teemad:
1) „Õppimine ja töö” – elukestev õpe ja karjääri planeerimine;
2) „Kodukoht Eesti” – keskkond ja jätkusuutlik areng;
3) „Riigid ja nende kultuur” – kultuuriline identiteet;
4) „Igapäevaelu. Õppimine ja töö“, „Riigid ja nende kultuur“, „Vaba aeg“ – teabekeskkond, tehnoloogia ja innovatsioon;
6) „Mina ja teised“, „Kodu ja lähiümbrus“, „Kodukoht Eesti“, „Igapäevaelu. Õppimine ja töö“, „Riigid ja nende kultuur“, „Vaba aeg“ – väärtused ja kõlblus.
Põhimõisted/grammatika:
Nimisõna: en ja ett sõnade tundmine
Asesõna: isikuliste asesõnade käänamine
Omadussõna: omadussõnade käänamine, võrdlusastmed
Tegusõnad: pööramine olevikus ja lihtminevikus
Lauseõpetus: kõrvallaused ( med eftersom, för att, darför att), lauseliikmete õige järjekord
Artiklid: artiklite (en/ett) tundmine ja kasutamine
Praktilised tööd ja IKT rakendamine:
4. Ettekanne unistuste elukutsest – internetist otsida põnevaid näiteid (fotod, videod)5. Sõnavara kinnistamine sõnamängude ja –kaartidega Quizlet veebikeskkonnas.
Õpitulemused:
Pärast esimest aastat valikaine õpilane1) tunneb erinevaid keeli kõnelevaid rahvaid ja nende kultuure;
2) mõistab oma ning teiste kultuuride sarnasusi ja erinevusi ning väärtustab neid;
3) omandab edasiseks õppimiseks vajalikud oskused, mis tõstavad enesekindlust võõrkeelte
õppimisel ja võõrkeeltes suhtlemisel.
4) saavutab keeleoskuse taseme, mis võimaldab tal igapäevastes suhtlusolukordades toime
tulla;
5) oskab kasutada eakohaseid võõrkeelseid teatmeallikaid (nt teatmeteosed, sõnaraamatud,
internet), et leida vajalikku infot ka teistes valdkondades ja õppeainetes.
6) saab õpitud temaatika piires aru lausetest ja sageli kasutatavatest väljenditest;
7) kirjutab lühikesi tekste õpitud temaatika piires;
8) on omandanud esmased teadmised õpitava keele maa kultuuriloost;
9) töötab iseseisvalt, paaris ja rühmas;
10) hindab õpetaja abiga oma tugevaid ja nõrku külgi seatud eesmärkide järgi ning vajaduse
korral kohandab oma õpistrateegiaid.
Lõiming teiste ainevaldkondadega (praktilised näited, tegevused):
Eesti keel
- kasutades emakeele tundides õpitud teadmisi loovtöö (vabajutt, jutt pildi, pildiseeria, küsimuste, skeemi, kaardi või kava toel, fantaasialugu) kirjutamise ja jutu ülesehituse kohta (alustus, sisu, lõpetus) harjutavad õpilased lühemate tekstide kirjutamist, näidise järgi erinevate tekstide, nt sõnumite, lühikeste kirjade, lühijuttude jmt kirjutamist saksa keeles;
Geograafia
- õpilased tunnevad tähtsamate Euroopa riikide pealinnu ja lippe, oskavad öelda keeli ja rahvusi;Matemaatika
- õpilased harjutavad arvutamist lihtsamate tehetega;Muusika
- õpilased tunnevad tähtsamaid saksa keelseid jõululaule ja oskavad neid kaasa laulda;Kunst
- õpilane oskab kujundada kaarte ja oma tehtud jutukesi, koostab ristsõna joonistuste abil;Arvutiõpetus
- õpilased teevad viie nädala jooksul Moodle kursuse läbi
Õppematerjalid:
Nyborg, Pettersson, Holm: „Svenska utifrån“ (2001)
Göransson, Helander, Parada: „På svenska!“ + 4CD (2007)
Scherrer, Lindeman: „Rivstart A1+A2“ (2007) – õpik
Scherrer, Lindeman: „Rivstart A1+A2“ (2007) - töövihik
Õpetaja koostatud harjutuslehed ja paljundused.
A1 – keelekasutaja:- Saab aru tuttavatest sõnadest ja fraasidest, mis puudutavad teda, tema perekonda ja tema vahetut ümbrust, kui inimesed räägivad aeglaselt ja selgelt.- Saab aru tuttavatest nimedest, sõnadest ja väga lihtsatest lausetest näiteks siltidel, plakatitel või kataloogides.- Oskab lihtsal viisil suhelda tingimusel, et vestluspartner aeglaselt räägib, vajadusel öeldut kordab või ümber sõnastab ning teda vestlemisel aitab. Oskab küsida lihtsaid küsimusi ja neile vastata.- Oskab kasutada lihtsaid fraase ja lauseid kirjeldamaks kohta, kus elab, ja inimesi, keda tunneb-Oskab kirjutada lühikest ja lihtsat teadet (näiteks postkaarti puhkuse-tervitustega) ning täita formulare (näiteks hotelli registreerimislehte, kus küsitakse isikuandmeid: nime, aadressi, rahvust/ kodakondsust).
Hindamine:
-vastavalt kooli hindamisjuhendile ja Euroopa keeleoskustetasemetele
-võimalikud arvestusliktööd(suulised ja kirjalikud vormid): lugemisoskused, dialoog, etteütlus, ümberjutustus, väike kiri/ kirjand
Füüsiline keskkond, õppevara:
-Võõrkeeleõpe korraldatakse (võimalusel) rühmades ja/või klassides
-Võõrkeele eesmärkide saavutamiseks on olemas vajalikud õppematerjalid, tehnilised abivahendid ja ruumid
Gümnaasium - Creative Writing 1.-3. kursusLoovkirjutamise aine läbimise tagajärjel oskab õpilane:
1) Kirjutada erinevaid tarbetekste (kiri, aruanne, essee, artikkel, arvamuslugu, intervjuu, ülevaade, kokkuvõte jt), teab millest need koosnevad ja vastavaid vormistusreegleid,
2) Kirjutada erinevaid vabavormis tekste (jutustus, lugu, muinasjutt, luuletus jt) ja oskab neid ära tunda ja analüüsida,
3) Omandab kõrgel tasemel täpse kirjaliku eneseväljenduse oskuse,
4) Oskab valida sobiva kirjaliku eneseväljenduse vormi ja seda efektiivselt kasutada
Õppematerjal:
Õppematerjalina kasutatakse erinevaid päriselulisi näidistekste, mille abil õpilased saavad oma tekste luua.
Aine on sügavalt praktilise väljundiga ning pea iga tund loovad õpilased oma teksti, olles kursuse lõpuks saanud võimaluse vähemalt 10 erinevat tekstivormi ise praktiliselt ära katsetada.
Aine teemadevalik on mõjutatud võõrkeele põhikursused olevatest teemadest, keskendutakse teemadele: „Inimene ja ühiskond“, „Eesti ja maailm“, „Väärtused ja kõlblus“
Gümnaasium – Literature 1.-3. kursusLiterature aine läbinud õpilane:
1) On tuttav kõikide peamiste tekstiliikidega (artikkel, essee, kiri, poeesia, loovkirjandus jt),
2) Oskab tekste süvitsi analüüsida
3) Oskab tekstist infot leida (funktsionaalne lugemine)
4) Oskab hinnata teksti kvaliteeti ja objektiivsust
5) On kursis kirjandusklassikutega
6) On kursis nüüdiskirjandusega
7) Mõistab ja tõlgendab võõrkeeles loetut
Õppematerjal:
Õppematerjalina kasutatakse erinevaid tekste:
- artiklid- raamatukatkendid- esseed- intervjuud- tarbetekstid- populaarteaduslikud tekstid- luule
Gümnaasiumi võõrkeele ainekava (Vene keel ärikeelena ja Vene kultuur, ajalugu ja kirjandus)
Klass: 10-12kl.
Tase: B1-B2
1. Õppekirjandus: I. Mangus „Vene keel algajatele ja taasalustajatele“, I. Mangus „Vene ärikeel“, L. Leesi „Vene keel on minu kirg“, L. Leesi „Vene keel on minu õnn“, К.Алликметс «У самовара», К.Алликметс и Л.Ведина «Славные имена России», И.Мангус и А.Белоглазова «Формула русской души», … . Губиева «50 русских текстов»
2. Õppeaine ajaline maht: 105 tundi 3. Õppeaine eesmärgid:
• Keeleoskuste ja vilumuste arendamine Eesti ja Vene kultuuri ja ajaloo huvi toetamiseks ja
õppimiseks
• Õpib tundma seoseid Eesti ja Vene kultuuri vahel
• Oskab eesmärke püstitada, hinnata saavutatuse taset
• Tolerantsuse arendamine
• Karjääri planeerimine
• Erineva infotehnoloogia kasutamine õppeprotsessis
4. Õppeaine sisu:
Käsit
levad teemad
Käsitlevad alateemad
Põhioskused ja mõisted Arendatavad oskused Lõiming tesite ainevaldkondadega
Läbivate teemade käsitlus
Haridus ja töö
Kontaktandmed
Sissejuhatus
teab ja oskab rääkida endast;
oskab koostada kirjalikke tekste (ankeedi täitmine; ametlik ja isiklik kiri koostamine; tänu, palve, pretensioon ja volitus kiri koostamine; kuulutused ja teised poolametlikud dokumendid )
B1
Kuulamine:
saab aru loomuliku tempoga kõnest; mõistab tele- ja raadiosaadete sisu, kui hääldus on selge ja tuttav
Lugemine:
loeb ja mõistab lihtsa sõnastusega tekste; suudab leida vajalikku infot erinevatest infoallikatest; oskab kasutada erinevaid sõnastikke
Võõrkeele õppes rakendatakse väga palju emakeeles omandatud oskusi ja teadmisi ja kantakse seda üle teise kultuurikonteksti (lause ehitus, teksti ümberjutustus, kirjandi struktuur, ilmekas lugemine)
Läbivate ja käsitlevate teemade vastavus:
(läbivat teemat „Tehnoloogia ja innovatsioon“ käsitletakse iga teemas
Rääkimine:
Oskab lihtsate lausetega väljendada oma seisukohti; on võimeline ühinema vestlusega kasutades õigesti õpitud materjali,spontaanses kõnes esineb vigu
Kirjutamine:
Oskab kirjutada õpitud teemade alusel jutustavat ja tarbetekste(isiklik ja ametlik kiri, kuulutus, teadanne)
Grammatika:
Oskab üsna õigesti kasutada tüüpkeelendeid ja moodustusmalle.Grammatilised vead ei pea mõistmist takistama.
B2
Kuulamine:
saab aru loomuliku tempoga elavast ja helisalvestistest suulisest kõnest konkreetsetel ja abstraktsetel teemadel
Lugemine:
loeb ja mõistab tekste, mis sisaldavad faktiinfot, arvamusi ja hoiakuid;
Psühholoogia
Valik: Karjääriõpetus
Haridus Töö ja elukutsed
saab jutustada kaasaegsetest ja populaarsematest elukutsetest;
saab iseloomustada erinevaid erialasid
Elukestev õppe ja karjääri planeerimine
Õppimisvõimalused Eestis ja Venemaal
õpib erinevate õppimisvõimaluistega;
tutvub õpeasutustega ja pakuvate õppivormidega Eestis ja Venemaal
Tööelu Karjääri planeerimine
õpib vajalikud teadmised oma tööga toimetulekuks;
koostama eluloo (CV), osalema töövestlusest;
telefonikõned (ametlikud ja mitteametlikud);
vestlus avalikus kohas (kontoris, saatkonnas, jne.)
Elukestev õppe ja karjääri planeerimine
3) Kesk
kond ja tehno
Inimene kui indiviid
Inimsuhted (isiklikud, emotsionaalsed, sotsiaalsed; väärtushinnangud, vaated elule ja ühiskonnale)
Tehnoloogia ja ühiskond
Psühholoogia
Teabekesk
kond
loogia
4) Inimene ja ühis
kond
Inimestevaheline suhtlus
Infovahendid
uurib meediat kui suhtluskanal ja –vahend (internet: koduleht, vene ja eesti otsingumootorid; info otsimine)
suudab loetud teksti põhjal teha üldistusi (põhimõted)
Rääkimine:
kasutab keerukamaid lausestruktuure, võib esineda vigu; väljendab ennast selgelt, suudab esineda monoloogidega; suhtleb erinevatel teemadel, oskab vestlust juhtida
Kirjutamine:
Oskab kirjutada õpitud teemade alusel seotud tekste(isiklik ja ametlik kiri, kuulutus, teadanne, kirjand)
Ühiskonna
õpetus
Valik: Tehnoloogia ja ühiskond
Kirjandus Ajalugu
Kunst
Tervis ja ohutus
Keskkond ja jätkusuutlik areng
Kultuur kui looming
Tutvumine eesti ja vene kultuuriga
Looming
tutvub kultuuritraditsioonidega ja tavadega (kõneetikett, vanasõnad, rahvatarkused; arhitektuur ja kunst)
tutvub vene luuletaja/kirjaniku elooga ja loominguga;
loeb teoseid originaalis;
Õpitulemused:B1
Omab ettekujutust põhilistest pere- ja ühiskonnaväärtustest Tunneb huvi Eesti ja Venemaa ajaloost ja kultuurist samuti geograafilisest asendist ja kliimatingimustest Võib õpitud temaatika piires vestlus ülal hoida
B2
Tunneb huvi õpitavat keelt kõnelevate maade kultuurielu vastu, loeb võõrkeelset kirjandust, vaatab filme, ja telesaateid, kuulab raadiosaateid
Seostab omandatud teadmisi nii võõrkeelte valdkonna kui ka teiste valdkondade teadmistega Seab eesmärke ja hindab nende saavutatuse taset ning valib, vajaduse korral muudab oma õpistrateegiaid ja kasutab erinevat
infotehnoloogiat
Hindamine: vastavalt kooli hindamisjuhendile ja Euroopa keeleoskustetasemetele
(1) Hinde «5» («väga hea») saab õpilane, kelle suuline vastus (esitus), kirjalik töö, praktiline tegevus või selle tulemus on täiel määral õppekava nõuetele vastav (95-100%). Hinde „5-„ saab õpilane tulemusega 90-94%.
(2) Hinde «4» («hea») saab õpilane, kelle suuline vastus (esitus), kirjalik töö, praktiline tegevus või selle tulemus on üldiselt õppekava nõuetele vastav, kuid pole täielik või esineb väiksemaid eksimusi (80-84%). Hinde „4+“ saab õpilane tulemusega 85-89%. Hinde „4-„ saab õpilane tulemusega 75-79%.
(3) Hinde «3» («rahuldav») saab õpilane, kelle suuline vastus (esitus), kirjalik töö, praktiline tegevus või selle tulemus on üldiselt õppekava nõuetele vastav, kuid esineb puudusi ja vigu (56-69%). Hinde „3+“ saab õpilane tulemusega 70-74%. Hinde „3-„ saab õpilane tulemusega 50-55%.
(4) Hinde «2» («puudulik») saab õpilane, kelle suuline vastus (esitus), kirjalik töö, praktiline tegevus või selle tulemus on osaliselt õppekava nõuetele vastav, esineb olulisi puudusi ja vigu (20-49%).
(5) Hinde «1» («nõrk») saab õpilane, kelle suuline vastus (esitus), kirjalik töö, praktiline tegevus või selle tulemus ei vasta õppekava nõuetele (0-19%).
A1 A2 B1 B2 C1 C2
MХ
ISTM
INE
Saan aru tuttavatest sхnadest ja fraasidest, mis puudutavad mind, minu perekonda ja minu vahetut ьmbrust, kui inimesed rддgivad aeglaselt ja selgelt.
Saan aru fraasidest ja sageli kдsutatavatest sхnadest, mis on vahetult seotud mulle oluliste valdkondadega (nдiteks info minu ja mu perekonna kohta, sisseostude tegemine, kodukoht, tцц). Saan aru lьhikeste, lihtsate ja selgelt vдlja-hддldatud ьtluste pхhisisust.
Saan aru pхhilisest infost selges tavakхnes tuttaval teemal: tцц, kool, vaba aeg jne. Saan aru aeglaselt ja selgelt edastatud raadio- vхi telesaadete pхhisisust, kui need kдsitlevad pдevateemasid vхi mulle huvitavaid teemasid.
Saan aru pikematest kхnedest ja ettekannetest ning tuttava teema puhul isegi nende keerukamatest nьanssidest. Saan aru enamiku teleuudiste, publitsistikasaadete ja filmide sisust.
Saan aru pikemast tekstist isegi siis, kui see pole selgelt liigendatud ja seosed on esitatud kas kaudselt vхi vihjamisi. Saan suurema vaevata aru tele-programmidest ja filmidest.
Saan vaevata aru igasugusest kхnest, olenemata sellest, kus seda esitatakse. Saan aru ka kiirkхnest, kui mulle antakse pisut aega hддldusviisiga harjumiseks.
KU
ULA
MIN
E
Saan aru tuttavatest nimedest, sхnadest ja vдga lihtsatest lausetest nдiteks siltidel, plakatitel vхi kataloogides.
Saan aru vдga lьhikestest lihtsatest tekstidest. Oskan leida eeldatavat spetsiifilist informatsiooni lihtsatest igapдevatekstidest (nдiteks reklaamid, tццpakkumised, prospektid, menььd, " sхiduplaanid), samuti saan aru lьhikestest lihtsatest isiklikest kirjadest.
Saan aru tekstidest, mis koosnevad sagedamini esinevatest vхi minu tццga seotud sхnadest. Saan aru sьndmuste, mхtete ja soovide kirjeldusest isiklikes kirjades.
Saan aru aktuaalsetel teemadel kirjutatud artiklitest, kus autorid vдljendavad mingeid kindlaid seisukohti vхi vaatenurki. Saan aru tдnapдevasest proosast.
Saan aru pikkadest ja keerulistest tekstidest, nii olustikulistest kui ka kirjanduslikest, tajudes nende stilistilist eripдra. Saan aru erialastest artiklitest ja pikematest tehnilistest juhenditest isegi siis, kui need vahetult ei puuduta minu eriala.
Saan vaevata aru kхigist kirjaliku teksti liikidest, sealhulgas abstraktsetest, struktuurilt ja/vхi keeleliselt keerulistest tekstidest, nдiteks kдsiraamatutest, erialastest artiklitest ja ilukirjandusest.
LUG
EM
INE
RД
ДK
IMIN
E
Oskan lihtsal viisil suhelda tingimusel, et vestluspartner aeglaselt rддgib, vajadusel цeldut kordab vхi ьmber sхnastab ning mind vestlemisel aitab. Oskan kьsida lihtsaid kьsimusi ja neile vastata.
Saan hakkama igapдevastes suhtlusolukordades, mis nхuavad otsest ja lihtsat infovahetust tuttavatel teemadel. Oskan kaasa rддkida, ehkki ma ei oska veel ise vestlust juhtida.
Saan enamasti keelega hakkama maal, kus see on kдsutusel. Oskan ettevalmistuseta vestelda tuttaval, huvitaval vхi olulisel teemal: pere, hobid, tцц, reisimine ja pдevasьndmused.
Oskan vestelda piisavalt spontaanselt ja ladusalt, nii et suhtlemine keelt emakeelena kхnelevate inimestega on tдiesti vхimalik. Saan aktiivselt osaleda aruteludes tuttaval teemal, oskan oma seisukohti vдljendada ja pхhjendada.
Oskan end mхistetavaks teha ladusalt ja spontaanselt, vдljendeid eriti otsimata. Oskan kдsutada keelt paindlikult ja tulemuslikult nii ьhiskondlikel kui ka tццalastel eesmдrkidel. Oskan avaldada mхtteid ja arvamusi ning vestluses teemat arendada.
Saan vaevata osaleda igas vestluses ja diskussioonis ning oskan idioome ja kхnekeelseid vдljendeid. Oskan tдpselt edasi anda tдhendusvarjundeid. Vajadusel oskan lausungi ьmber sхnastada, nii et vestluses osalejad seda vaevalt mдrkavad. S
UU
LIN
E
SU
HTL
US
Oskan kдsutada lihtsaid fraase ja lauseid kirjeldamaks kohta, kus elan, ja inimesi, keda tunnen.
Oskan kдsutada mitmeid fraase ja lauseid, et kirjeldada oma perekonda ja teisi inimesi, elutingimusi, hariduslikku tagapхhja, praegust vхi eelmist tццd.
Oskan lihtsate seostatud lausetega kirjeldada kogemusi, sьndmusi, unistusi ja kavatsusi. Oskan lьhidalt pхhjendada ning selgitada oma seisukohti ja plaane. Oskan edasi anda jutu, raamatu ja filmi sisu ning kirjeldada oma muljeid.
Oskan selgelt ja ьksikasjalikult kдsitleda ainest laias teemaderingis, mis puudutab minu huvialasid. Oskan selgitada oma seisukohti aktuaalsetel teemadel, tuues vдlja erinevate arvamuste poolt-ja vastuargumendid.
Oskan keerulisi teemasid tдpselt ja ьksikasjalikult kirjeldada, vдlja tuua alateemad ja olulisemad punktid ning teha kokkuvхtet.
Oskan esitada selge ja ladusa, kontekstile vastavas stiilis kirjelduse vхi pхhjenduse, millel on loogiline ьlesehitus, mis aitab kuulajal mдrgata ja meelde jдtta kхige olulisemat.
SU
ULI
NE
E
SIT
LUS
KIR
JUTA
MIOskan kirjutada lьhikest ja
lihtsat teadet (nдiteks postkaarti puhkuse-tervitustega) ning tдita formulare (nдiteks hotelli registreerimislehte, kus kьsitakse isikuandmeid: nime, aadressi, rahvust/
Oskan teha mдrkmeid ja koostada vдga lihtsat isiklikku kirja, nдiteks kellegi tдnamiseks.
Oskan koostada lihtsat seostatud teksti tuttaval vхi mulle huvi pakkuval teemal. Oskan kirjutada isiklikku kirja, milles kirjeldan oma kogemusi ja muljeid.
Oskan kirjutada selgeid ja detailseid tekste mulle huvi pakkuvas teemaderingis. Oskan kirjutada esseed, aruannet vхi referaati, edastamaks infot ning kommenteerides ja pхhjendades oma seisukohti.
Oskan ennast vдljendada selges, hдsti liigendatud tekstis, avaldades oma arvamust vajaliku pхhjalikkusega. Oskan kirjutada kirja, esseed vхi aruannet keerukal teemal ja esile tхsta olulisemat. Oskan
Oskan kirjutada ladusalt ja selgelt vajalikus stiilis. Oskan koostada keerulisi kirju, aruandeid vхi artikleid, esitada ainest loogiliselt liigendatuna nii, et lugeja suudab eristada olulist. Oskan koostada erialaseid
KIR
JUTA
MI
NE
Tabel. Euroopa Nхukogu keeleoskustasemete sьsteem: enesehindamise skaala
võimalikud arvestusliktööd(suulised ja kirjalikud vormid): lugemisoskused, dialoog, etteütlus, ümberjutustus, väike kiri/ kirjand
Lühikirjandi (200 sõna) ja kirja (120 sõna) hindamine
Lühikirjandi eest on võimalik saada kuni 12 punkti. Lühikirjandis hinnatakse nelja aspekti: sisu, õigekirja, sõnavara ja ülesehitust. Lõplik punktisumma saadakse osatulemuste liitmisel. Näiteks: kui kirjandi sisu on hinnatud 3 punktiga, õigekirja 2 punktiga, sõnavara 2 punktiga ning ülesehitust ja struktuur 2 punktiga, siis on õpilase lõpptulemus 3 + 2 + 2 + 2 = 9 punkti.
12 punkti – 100%
9 punkti – 75% vastavalt riikliku õppekava hindamisjuhendile õpilane saab hinne “4” (hea)
Punk-tid
Sisu Õigekiri Sõnavara Ülesehitus ja struktuur
3 Tekst vastab teemale, on
üldistusjõuline ja isikupärane,
mõtted on esitatud selgelt ja
veenvalt
Tekstis on 0 – 6 õigekirjaviga.
Sõnavara on ulatuslik
ja lausestus mitmekülgne
Tekst on liigendatud tervik,
ülesehitus on loogiline ja sidus
2 Tekst vastab teemale, kuid
on üldsõnaline, mõtted on
esitatud arusaadavalt.
Tekstis on 0 – 10 õigekirjaviga.
Sõnavara ja lausestus
on kohati ühekülgsed
Tekst on tervik, ülesehitus on
loogiline, kuid lõigu piiridel
esineb liigendusvigu
1 Tekst vastab üldjoontes
teemale, kuid mõtted on
kohati seosetud ebaselged
Tekstis on 0 – 12 õigekirjaviga.
Sõnavara ja lausestus
on algelised
Teksti ülesehituses on
vastuolud, teksti osades esineb
liigendusvigu.
0 Tekst ei vasta teemale Tekstis on rohkem kui 12
õigekirjaviga
Sõnavara ja lausestus on
sobimatu
Tekst on vormitu, ülesehitus
ebaloogiline
Füüsiline keskkond, õppevara: Võõrkeele õppe korraldatakse (võimalusel) rühmades ja/või klassides
Võõrkeele eesmärkide saavutamiseks on olemas vajalikud õppematerjalid, tehnilised abivahendid ja ruumid
