ENGLISH SECTIONIn this issue an page 11

DATED MATERIALThis issue n[ „Vaba Eesti SSna”was mailed in New York onMay 1, 1996

VABA EESTI SÕNAFREE ESTONIAN WORD ISSN 8755-5808; Mailer # 834

Estonian Newspaper2nd class postage paid at New York, NY

Neljapäeval, 2. mail 1996 Thursday, May 2, 1996 Tbimetus: Tel: (212) 689-2939 Toimetus ja talitusNr. 18, (2433) XLVIII aastakäik No. 18, (2433) Volume XLVIII Talitus: Tel: (212) 686-3356 243 East 34th Street

Üksiknumber $1.- Single copy $1.- Fax: Tel: (212) 686-3356 New York, NY 10016

ENPA süüdistab VenemaadEuroopa Nõukogu nõuete eiramises

Euroopa Nõukogu Parlamentaarne Assamblees (ENPA) oli kõneall olukord Tšetšeenias, eriti Venemaa viimasekättemaksu rünnakupuhul, kus Tšetseenia president Dzohhar Dudajev sai surma.Valminud resolutsiooniprojektis süüdistatakse Venemaad EuroopaNõukogu (EN) nõuete eiramises ja kutsutakse Venemaa valitsustalustama Tšetšeenias tingimusteta rahuläbirääkimisi. ENPA-1 osalenud Eesti Riigikogu aseesimees Tünne Kelam kiitis heaks Itaaliadelegatsiooni poolt esitatud ENPA resolutsiooni parandusettepaneku, kus soovitatakse kriisi lahendamiseks peetavatelläbirääkimistel arvestada ÜRO põhikirjas ja Helsingi lõppaktisfikseeritud rahvaste õigust enesemääramisele.

Välisministeeriumi pressi- ja infoosakond, 25. aprillil

Tšetseenia president surmatudvenelaste raketirünnakus?

Tšetseenia president Dzohhar Dudajev, kes Eesti okupatsioonistvabanemise ajal teenis Vene sõjaväe koosseisus Eestis ja kes, tiivustatud Eesti iseseisvusest, läks erru Vene armeest ja naasis omakodumaale Tšetšeeniasse, et oma isamaa vabaduse eest vapraltvõidelda, sai väidetavalt surma 21. aprillil venelaste raketirünnakus.Vene relvajõud on eitanud seotust president Dudajevi surmaga japole seni Dudajevi hukkumist ametlikult kinnitanud. Dudajevi abideteatel maeti ta 24. aprillil Tšetseenia lõunaossa, kuid täpset hauakohta ei ole teatatud. Tšetseenia Vabariigi uueks presidendiks onZelimham Jandarbijev. Riigikogu Tšetseenia toetusgmpi liige JaanusBetlem on soovitanud presidendil, Riigikogul ja Eesti valitsusel saataTšetšeeniale kaastundeavaldus.

VM pressi- ja infoosakond, 24. aprillil

Vene välisministeerium tegi Eestithoiatava avalduse

Vene välisministeerium tegi 23. aprillil Eestit hoiatava avalduse,, kus süüdistatakse Eesti välisministrit Siim Kallast püüdes hirmu-' tada Euroopat müütilise Vene ohuga, et realiseerida Lääne sõjaliste

struktuuridega integreerumise kavasid ja selleks, et varjata Eestivenekeelse elanikkonna diskrimineerimist. „Vene-vastane poliitikaja pingete tahtlik provotseerimine kahepoolsetes suhetes on muutunud Eesti juhtkonna üldise poliitilise kursi üheks koostisosaks”väidab Vene välisministeerium.

VM pressi- ja infoosakond, 24. aprillil

USA pakub Eestile koostöödvõitluses kuritegevuse vastu

Budapestis viibis Eesti siseminister Märt Rask, kes märkis, etBudapestis toimunud Ungari politsei 115. aastapäevale jaRahvusvahelise Õiguskaitse Akadeemia avamisele pühendatudkonverentsil toimunud kohtumised olid Eesti korrakaitseorganiteedasisele arengule määrava tähtsusega. Lepiti kokku rahvusvahelistepolitseiinstitutsioonide juhtidega infovahetuse korraldamises.Läbirääkimistel rahvusvahelist politsei andmesidevõrku haldavaDrugs Enforcment Administration7 aseadministraatori StephenGreeniga lepiti kokku, et nende andmebaas avatakse Eestile lähiajal. Kohtumisel FBI direktori Louis Freeh’ga ja USA salateenistustedirektoriga olid tähtsaimateks märksõnadeks koostöö, koolitus jaabi. VM pressi- ja infoosakond, 24. aprillilVõõrriigi agendina andis ennast üles

1153 inimestKaitsepolitseile teatas enda seotusest võõrriikide julgeoleku-

teenistustega, peamiselt Nõukogude KGB-ga, kokku 1153 inimest.Mitteametlikel andmetel peaks Eestis praegu elama aga vähemalt10 000 võõrriikide eriteenistuste agenti. Agendid pidid Kaitsepolitseile oma koostööst teatama tänavu 1. aprilliks. Kaitsepolitsei teatel kuulub enamik 1153 inimesest seaduses ettenähtud korrasarvelevõtmisele kui Eestit okupeerinud riikide julgeolekuorganitevõi relvajõudude luure- või vastuluureorganite teenistuses olnud võinendega koostööd teinud isikud. End üles andnud inimeste nimesid ei avalikustata. Kui aga inimene pole ennast üles andnud,avalikustatakse tema nimi Riigi Teataja Lisas.

VM pressi- ja infoosakond, 24. aprillil

Ameerika eestlaskond austas Marylandi Rahvuskaartija Virginia Sõjaväeinstituuti

Eesti Rahvuskomitee Ühendriikides ja Baltimore Eesti Seltskorraldasid 20. aprillil kell 7 õhtulBaltimore Eesti Majas Marylandi Rahvuskaardi (Maryland National Guard — MDNG) jaVirginia Sõjaväeinstituudi (Virginia Military Institute — VMI)austamiseõhtu, kus tunnustatinende asutuste panust rahu, stabiilsuse ja demokraatia ülesehitamisele ja säilitamisele Eestis.

Maryland—Eesti RiiklikuPartnerluse Programmi (Maryland—Estonia State PartnershipProgram) raames korraldabMDNG Eestis nn. USA Euroopakaitsejõudude kontaktüksuste e.USA European Command JointContact Team programmi. Pärastkommunismi ikkest vabanemistasus Eesti üles ehitama oma relvajõude. Sellealastele jõupingutustele on suurt tuge pakkunudEesti kaitsejõudude täis- jaallohvitseride õppused, midaMarylandis on korraldatud jubarohkem kui kaks aastat. Marylandi Rahvuskaart on saatnud instruktoreid ja nõustajaid Eestisse abistama sealseid struktuurekaitse-, pääste- ja turvaküsimus-te lahendamisel. Teine ülemaaliselt tuntud asutus, Virginia Sõ-javäeinstituut, on rajanud programmi, millega ahistatakse EestiRiigikaitseakadeemiat, kus teatavasti õpetatakse välja juhtivatelekohtadele määratavaid kaitseväelasi, piirivalvureid, päästeteenis-tujaid, politseinikke ja korrekt-sioonitöötajaid.

TÄNUÕHTU KORRALDAJADJA KÜLALISED

Piduliku tänuõhtu peremehedolid Eesti Rahvuskomitee Ühendriikides esimees Juhan Simonsonja Baltimore Eesti Seltsi esimeesToivo Tagamets, peakorraldajaERKÜ liige ja BES-i endine esimees Fred Ise. Teadustas Marylandi endine noorsooküsimusteosakonna juhataja (Secretary ofJuvenile Services) Mare Saar.Aukülalistena võtsid toimunustosa Eesti Vabariigi suursaadikUSA-s Toomas Hendrik Ilves abikaasaga, Eesti suursaadik ÜRO-sTrivimi Veiliste abikaasaga, endine Marylandi osariigi kubernerWilliam Donald Schaefer japraegune Marylandi asekubernerKathleen Kennedy-Townsend.

AKTUSÕhtu algas vastuvõtuga Kuld

Lõvis hõrgutavate suupistete jakarastavate jookidega.

Aktuseks kogunes rahvas EestiMaja saali ja rõdule, mis viimseistekohani täis said. TeadustajaMare Saar tervitas külalisi ja tutvustas USA, Eesti ja Marylandi

lipu kandjaid: VMI kadetti Tar-vo Jürimäed ning AnnapoliseMereväeakadeemiamereväekadette Franck Persidskitja Elvira Baranovat. Juta Vaska-Zacharski klaverisaatel lauldiUSA hümni. Teadustaja tegilühikokkuvõtte VMI ja MDNGtööst Eesti heaks. Avapalvuse pidas pastor Gabriel HolmesMendelman, kes on teeninud Marylandi pealinnas Annapolisesasuva Pauluse luteri kiriku pastorina ja relvajõudude Missourisinodi luteri kiriku pastorinaUSA Annapolise Mereväeaka-deemias. Pastor Mendelman onteeninud ka Marylandi osariikli-ku politsei kaplanina. Tema vanemad emigreerusid EestistÜhendriikidesse 1920. aastatel.Oma palvuses palus pastorMendelman Kõigevägevamaltjõudu, et suudaksime vihagatäidetud maailmas külvataarmastust ja arusaamist. Ta palusjätkuvat indu kahe vabadust armastava riigi esindajatele, keskoostöös aitavad kindlustadavabaduse ja rahu säilimist Eestis.

Suursaadik Toomas Hendrik Ilves avaldas Eesti Vabariigi nimeltunnustust VMI ja MDNG tööle,mainides, et sellel nädalal Eestisviibinud NATO peasekretäri hinnangul olevat Eesti ..Partnerlusrahu nimel” -programmis ükskõige eeskujulikum liige. Sellesmängib kahtlematult suurt rolliUSA Rahvuskaardi huvi ning abi,tunnustas suursaadik.Asekuberner Kathleen Kennedy-

Townsend avaldas oma entusiastlikus sõnavõtus heameelt, et saabsiin viibida koos tulemusliku programmi algatajate ja edasikandjatega. Parast pikki kannatus-aastaid on taastatud iseseisvus,vaenlane on välja aetud, ütlesTownsend, esitades küsimuse:Kas on aga võimalik säilitadahabrast vabadust? Tänane õhtutõestab, et see on tõepoolest võimalik, jätkas asekuberner,rõhutades veelkord, kuivõrd heameel temal on, et Marylandmängib demokraatlike väärtustekinnitamises nii suurt rolli. BES-iesimees Toivo Tagamets andisTownsendile kuberner ParrisGlendening’ule edasi andmisekstänukirja.

Kohal olid ka VMI abijuhata-ja kolonel Edwin L. Dooley Jn,USA Rahvuskaardi Büroo rahvusvaheliste küsimuste osakonnadirektor, kolonel Vance Renfroe,USA European Command JointContact Team programmi juhataja asetäitja, kolonel Russel A.Denting, USA sõjaväelise side-meeskonna juhataja Eestis, jakolonel Larry W. Guderjohn,kellest kaks viimast lendasid

eriliselt selleks sündmuseksEuroopast kohale.

Marylandi Rahvuskaart onkahe aasta jooksul õppusteletoonud mitukümmend gruppining sel õhtul viibis kohal järjekordne grupp, mis koosneskaheteistkümnest Eesti Vabariigikaitsestruktuuride liikmest,eesotsas vanemleitnant JaanusVahersaluga.

Mare Saar luges ette Marylandi senaatorilt Paul Sarbanes’ilttulnud kirja. Tänu Marylandi-Eesti Partnerlusprogrammile onEestis tehtud suuri edusammedemokraatiat toetava infrastruktuuri taastamise suunas, kirjutasSarbanes ning soovis programmisosalejatele jätkuvat edu.

KONTSERTOSAKülaliste austamiseks esines

kontserdiga tunnustatud pianistja koorijuht Maaja Duesberg-Roos, kes esines oma ema HelenTobias-Duesberg’i sügavatundelise „Koraalprelüüdi” ja vanaisaRudolf Tobiase dramaatilise jajõulise ..Sonatiiniga C-duuris”.Kolmandaks oli pianist valinudhuna komponisti Ling Tsi Tao„Rahusilla”, mille Ling komponeeris Tiananmeni väljakul toimunud sündmuste tagajärjelvanglas istudes. Pala oli selleleõhtule eriti kohane, mainis klaverikunstnik, kuna selle loomiseajendiks on vabaduseiha ning ihavabalt laulda on omane ka eestirahvale. Sõrmedega klaveri keelinoppides kutsus solist esile ime-pehme tilina, mis meenutaskirahu õrnust ja haprust ning pakkus kontrasti pala teistes osadesesinevatele valjematele mürinatele. Viimaseks palaks oli MaajaDuesberg-Roos valinud Ameerika kultuurilise traditsiooniaustuseks M.L. Gersoni triumfaalse „Hommage a SamuelBarber”, mis komponeeriti Koreasõja lõpul võidulauluna. Dues-berg-Roosi hästi valitud programm mõjus liigutavalt ja ergutavalt.

PROKLAMATSIOON JAAUSTUSAVALDUSED

Teadustaja luges ette Marylandi esindajatekoja proklamatsiooni, milles õnnitleti (üllatavalt— eesti keeles) Eestit ja eestlasiveebruaris pühitsetud Vabariigiaastapäeva puhul. Proklamatsiooni algatajaks oli õhtu üks au-külalistest, Rahvuskaardi vanem-veltveebel Thomas Hutchins, keson ühtlasi osariigi edindajateko-ja Charles County esindaja.

Eesti abistajatele jagati väljaaustusavaldusega seinaplaadid.Esimene anti eestlaste heale

Järg 3. lk.

2 VABA EESTI SÕNA Nr. 18, neljapäeval, 2. mail 1996

„VABA EESTI SÕNA” - “FREE ESTONIAN WORD”ESTONIAN WEEKLY

Owned and published every THURSDAY by THE NORDIC PRESS, INC.243 East 34th Street, New York, NY 10016; Tel. (212) 686-3356

EDITORIAL OFFICE: 243 East 34th Street, Estonian House, New York, NY 10016;Tel, (212) 689-2939. Editor: Airi Vaga. Editorial board: William Salmre.Juhan Simonson ja Thurnas VagaBUSINESS OFFICE: 243 East 34th Street, Estonian House, New York. NY 10016;Tel. (212) 686-3356. Marel Purasson.BOARD OF DIRECTORS AND OFFICERS OF THIi CORPORATION: Olev Olesk, President; JüriMartinson, Vice President; Aime Andre, Secretary; Ines K. Horton. Treasurer;Counselc'urs — Hans Kobin, Juhan Simonson, Thomas Vaga.

Second class postage paid at post office NEW YORK, NY.SUBSCRIPTION RATES: by second class mail $52.00 a year, $27.00 - 6 mo. $14.003 mo. By Erst class mail $67.00 a year, $34.00 - 6 mo. $18.00 - 3 mo. Single eopy$1,00. Address change $1,00,ADVERTISING RATE: $12.00 per one column/inch. ADVERTISING deadline;THURSDAY preceding publication date.Opinions expressed in signed or initialed articles do not necessarily represent theviews of the editors, The editors cannot be responsible for unsolicited manuscripts.

VES fax: <21 2) 686-33S6

Postmaster: Send address changes to ’’Free Estonian Word”,243 East 34th Street, New York, NY 10016.

Tippkohtumise ootamatud plussidClintoni—Jeltsini järjekordne tippkohtumine Moskvas on nüüd

minevik, kuid mitte ajalugu. Ajalukku ei jää sellest mingit märgatavatjälge, välja arvatud vahest ehk see, et ta aitas otseselt või kaudselt jaladalt lüüa real valedel Venemaa, Tšetseenia sõja ja ka Eesti kohta.

Valel on lühikesed jalad. Kõige lühemad jalad olid Vene presidendiBoriss Jeltsini väitel, et sõjategevus Tšetšeenias olevat lõppenud. Sedaei uskunud isegi mitte tema „sõbcr” president Bill Clinton.

Clinton võrdles rahvamõna Tšetšeenias Ameerika Kodusõjaga... jasee oli juba omaette vale. Clinton sai selle eest nahutada mõneltkiameerika kommentaatorilt, jah, isegi ,, Washington Postilt”, mistavaliselt püüab Clintoni poliitikat õigustada. Pigemini, ütleb „Post”,tulnuks Tšetseenia probleemi võrrelda Puerto Ricoga, mille rahvaenesemääramisõigusesse Ühendriigid usuvad ja mis võiks olla niisiisVenemaale eeskujuks Tšetseenia rahva õiguste tunnustamisel.

Siinkirjutajal on parem võrdlus. Miks ei võiks Venemaale olla eeskujuks Eesti Vabariigi suhtumine Torgu kuningriiki Sõrve poolsaarel?

Eesti Vabariik ei ole plaaninud Torgu rahva vastu mingil määralrohkem genotsiidi kui USA oleks plaaninud Puerto Rico saare elanikevastu — see eest, et nad vahetevahel arutavad USA st lahkulöömist.See rahvaste enesemääramisõiguse kahesilmavahele jätmine USApresidendi poolt Moskva tippkonverentsil sundis ,, Washington Posti"ütlema:

„President Clinton ei osutanud demokraatiale mingit teenet, kui tanäitas end toetavat Vene teguviisi Tsetšeenias” (WP, 23. aprill).

Kaudselt tänu sellele tippkonverentsile tõusid aga ameerika ajakirjanduses päevakorda ka mitmed maailmas üha käibivad valed Eestikohta. Nende valede tõrjumiseks astus operatiivselt välja EestiVabariigi suursaadik Ühendriiges, Toomas Hendrik Ilves, just samapäeva ,, Washington Posti” veergudel. See oli tingitud asjaolust, etneed ebatõed, mille kummutamiseks suursaadik sule haaras, olid ilmunud lehe kaastöölise Lee Hoekstaderi reportaažis Narvast 2. aprilli,, Washington Postis”.

Valede allikaiks olid need mitmed Eesti venelased, keda Hockstaderoli intervjueerinud ja kelle arvamusi ta refereeris ilma omapoolsetseisukohta võtmata. See oli zurnaiistlikult muidugi õige, kuid pakkussamas paraku lisakäivet Moskvast inspireeritud Eesti-vastasteleargumentidele. Suursaadik Ilves pareeris need väited pealinnaloetavamas päevalehes, seades tõsiolud jalule järgnevas kuues punktis:

— Eesti kodakondsus ei olene rahvuskuuluvusest.— Eestis ei kehti totaalne riigiteenistuskeeld mittekodanikele nagu

näit. USA-s.— Venelastele Eestis ei ole keelatud maa ost või müük nagu näit.

venelastele Venemaal.— Legaalsed mittekodakondseil elanikel on Eestis hääleõigus

kohalikel valimistel.— Keeleoskusnõue kodakondsuse taotlejaile ei ületa kahe- ja poole

aastase lapse sõnavara (pensionäridele mitte sedagi).— Eesti valitsusel ei ole mingit osa õigeusukirikute omavahelises

konfliktis.

Kõigis neis punktides peegeldus läbi Hoekstaderi reportaaži venepropagandistide püüe väita just vastupidist.

Sellest hoolimata oli ameerika ajakirjaniku enda hinnang Eestilevägagi positiivne. (Vt. ka „Kõrge hinnang Eestile”, VES, 11. aprill).

Ta nimetas Eestit „postsovjetlikuks imeriigiks” ja ennustas Eestipääsemist Euroopa Liitu nelja aasta jooksul. Ta kaitses ka Eestiseisukohta Tartu rahulepingu suhtes, kirjutades, et venelased kardavadseda tunnustada järgnevail põhjusil: «Sellega möönaksid nad, etNõukogude okupatsioon oli ebaseaduslik, et venelaste sõjajärgnesisseränne Eestisse oli illegaalne ning et küüditamised ja hukkamisedolid kriminaalkuriteod”, (,, Washington Post”, 2. aprill).

Lee Hockstader viibis Balti ja Venemaa ringreisil, olles teel Moskvatippkonverentsile. Tema reportaažid aitasid siiski tõhusalt kaasa Baltiriikide olukorra tutvustamisele ameerika lugejaile.

ümar Mikiver

Saatuslik aprillPaistab, et aprillikuule koon

dub mitmesuguseid traagilisetähendusega sündmusi. Aastaarvult on need küll erinevad, agajuttu tuleb neist ikka aprillis.

Kuupäevalises järjekorrastuleb alata juba 18 aastat Ameerika avalikkust kummitanud nn.Unabomberi tabamisega 3. aprillil Montana osariigi metsasasuvas onnis. Theodore Kaczyn-ski — nii on mehe nimi — jälilejuhtis tema noorem vend David.

Ted Kaczynski ei ole küllkohtu poolt süüdi mõistetud,kuid kõik seni korjatud informatsioon viitab tema süüle. 18aasta jooksul alati eri paikadestväljasaadetud pakkpommideston 3 inimest surma ja 23 inimestvigastada saanud. Kõik Kaczynski ohvrid on olnud täiesti tundmatud Kaczynskile. Need onjuhuslikult valitud. Oma pommidega on Kaczynski püüdnudavaldada oma protesti moodsatehnoloogia ja üldse praeguseelustiili vastu, oma haiglases ettekujutuses uskudes, et tema pommid suudavad maailma muuta.Igatahes saab FBI nüüd kergemalt hingata.

Kanada ranniku lähedal hukkus 15. aprillil 1912. aastal suurejäämäega kokku põrgates tolleaja moodsamaid ja suuremaidreisiaurikuid «Titanic”. Ehitatud tolleaegse tehnika viimasesõna järgi, peeti seda aurikuthukkumatuse sümboliks. «Titanic” oli avareisil InglismaaltAmeerikasse ja tema hukkumineviis ookeanipöhja 1500 inimest.

Siinkirjutaja mäletab omalapsepõlvest, missugust kõneainet andis «Titanicu” hukkumineEestiski. Eriti liigutav oli «Titanicu” loos see, et hukkumise ajal

oli laeva orkester mänginud vaimulikku laulu «Jumal, suil’ligemal’ ihkab mu vaim”. Sellestajast võttis see laul siinkirjutajalemingi eriemotsionaalse värvingu.Nõudis aastakümneid, enne kuitehnoloogiline areng jõudis niikaugele, et suutis avastada «Titanicu” hukkumispaiga ja laevajäänused ookeani põhjas.

19. aprillil sai aasta täisOklahoma Citys, Oklahomaosariigis, teostatud kohutavastplahvatusest, milles Alfred P.Murrah’ nimelise riikliku kaheksakordse hoone terve esikülgvarises ja mis 168 surmasaanudja umbes 500 vigastatud ohvritnõudis. Plahvatuses, mis oliteostatud veoauto-täie põllurammust ja teistest ainetest koostatud lõhkeainega, süüdistatutekohtuasi tuleb arutusele kas k.o.aasta lõpul või tuleva aastaalguses Denveris, kuna arvatakse, et Oklahoma City ei garanteeri küllaldast erapooletust.

Selle traagilise sündmusegaühenduses tuleb mainida kafotot, mis kujutab tuletõrjujat,kes hoiab oma käte vahel väikestplahvatuses surmasaanud last.See foto puudutas üle maailmaõrna närvi ja sai kuulsaks nagu1989. aasta foto Beijingi Tiananmen! väljakult, kus üksik meeskartmatult seisis tankide-rivi ees.Aga siin Ameerikas tuli rahamängu foto kasutamise osas jasellel on oma komplitseeritudtagajärjed.

Kuigi aprillikuuga on seotudveel mitmesuguseid teisi sündmusi, tuleb neist silmapaistvamate hulgas nimetada ka Tšer-nobõli aatomienergia käitisestoimunud plahvatust 26. aprillil1986. aastal, s.t. 19 aastat tagasi.

Sellest aatomireaktori suurimastõnnetusest on juba mitu korda japõhjalikult kirjutatud, agasiinkohal võib seda uuestimainida. Sest alles nüüd, kümneaasta möödudes, on selle õnnetuse tegelikud tagajärjed võtnud selgema pildi. Kui pärastplahvatust N. Liidu poolt avalikkusele antud informatsiooniskõneldi ainult paarikümnestinimohvrist, siis nüüdseks onselgunud, et ohvreid oli mitusadatuhat, kui arvestada kiirituseohvritega, kelle arv järjestsuureneb, eriti laste hulgas.

Tšernobõli plahvatus nõudisohvreid ka eestlaste hulgas.Sundkorras saadeti plahvatusepiirkonda radioaktiivsusestpuhastama ka umbes 3000 eestielujõulist meest. Avalikkus ei olenende meeste hilisemast saatusestmidagi enam kuulnud.

Tšernobõli käitises töötas enneplahvatust neli reaktorit. Plah-vatunud reaktor kuidagi «balsa-meeriti” (aga selles on ilmnenudpragunemisi), kuid ülejäänudkolm reaktorit töötavad edasi,sest Ukraina on suures energiapuuduses.

Käesolevate ridade kirjutamiseajal Moskvas toimuval maailmaindustrialiseeritud riikide konverentsil on arutusel ka Tšernobõlikäitise sulgemine. Ukraina onavaldanud nõusolekut seda tehaaastal 2000, aga ainult tingimusel, et lääneriigid kannavad miljarditesse dollaritesse ulatuvadkulud. Ukrainal endal ei oleselleks raha. Nagu ikka — Lääspeab maksma!

Need on aprillikuuga seotudtähtsamad sündmused, millestsiin juttu tuli teha.

J Kr.

,, Absolut” ja ,,Stolichnaya” vodkast Moskva kokkulepeteniMärtsivalimiste uue Riigikogu

sarkasm rahu- ja rõõmupühademõtte trotsimiseks just jõuludeeelõhtul ratifitseerida lepingudtsiviilrõivaisse ümberriietatudvene okupatsioonivägede enamuse Eesti riigi hoolekandekoor-maks, peaks nüüd õigustamatagasivaadet, kuidas seda tehti.

Esmalt Lätis ja siis Eestisalistuti Moskva diktaadileolulisel määral lääneriikide survelja kohalike oportunistide kaasabil. The New York Times’ikommentaator ja esseist WilliamSafire kirjutas lehe 8. augusti

1994.a. numbris 100 pealkirjaga«Clintoni heategu” («Clinton’sGood Deed”), The Guardian VUSA büroo juhataja MartinWalker avaldas WashingtonPost’is kirjutise «Clintoni salajastest õnnestumistest”, milleson hulk märkimisväärset.Pikema väljavõtte sellest esitas9.-15. septembri 1994.a. The Baltic Independent. Rööbiti Washingtoniga ootasid ka EuroopaNõukogu ja teised riikidevahelised organisatsioonid baltlastejäreleandmisi ja kiirustamistMoskva lepingutega. Suurbritan

nia ja Vene Föderatsioonivälisministrid, Douglas Hurd jaAndrei Kozõrev, kirjutasid 14.detsembril 1993. a. Izvestijaleühise artikli, kus nad propageerisid Venemaale eriõiguse andmist alaliseks sõjajõudude pidamiseks tema piiririikide territooriumidel. Artikli ingliskeelsetõlke tõi ära The Baltic Independent oma 1993.a. jõuluväljaan-des, koos ajakirjanik EdwardLucas’e analüüsiga, kes alustasütlusega, et tal on oma maavälispoliitika pärast häbi ollaBriti kodanik! Järg 6. lk.

Täiendusi täiendustele „Kas eesti rahval on ajalugu?”puhul

Ei ole mingit põhjust vastuvaielda Väino J. Riismandelisõnavõtule «Vaba Eesti Sõna”11. aprilli numbris minu 21.märtsi VES-i numbris ilmunudkirjutise «Kas eesti rahval onajalugu?” puhul. Sest V.J.Riismandel ise nimetab ju omasõnavõttu ainult selgituseks jatäienduseks minu 21. märtsi kirjutisele.

V.J. Riismandel kirjeldab eestlaste elu ühiskondlikku korraldust enne vallutamist saksa orduja taanlaste poolt 13. sajandilEesti aladel kui ilma ühtse riikliku keskvõimuta eksisteerimist,

mis aga ei takistanud arendadaoma rahvuslikku omapära. Agasellel puudus see nüanss, milleleminu 21. märtsi kirjutis tähelepanu juhtis — rahvuslikusteruditsioonist kantud ühtekuuluvustunne. Maakondlikesse ja ki-helkondlikesse koondistessekuulumist ilma poliitilise sihipä-rasuseta, mis takistas ka ühisekaitse loomist välise ohu puhul,peetaksegi eestlaste orjusse langemise põhjuseks. Jah, eestlasteomaaegne ühiskondlik elukorraldus võimaldas küll ulatuslikerüüste- ja rünnakretkede teostamist, aga need kuulusidrohkem surnud — kui nii võiböelda — ajaloo valdkonda kuielava, rahvusliku hõnguga ajalukku. (Muide, Ivar Leimuspaneb Sigtuna hävitamise eestlaste poolt 1187. aastal kahtlusealla, vt. «Rahvuslik Kontakt”

nr.4, 1995).Muidugi, eestlaste vabanemine

teoorjusest 1819. aastal, naguminu kõnealuses kirjutisesmainitud, on minu vääratus.Pidanuks olema pärisorjusest.(Süüvimine kubermangulistesseüksikasjadesse on meelega puudutamata jäetud.)

On rõõmustav, et minutagasihoidlik kirjutis on saanudtäiendust niisuguselt autoriteediltÕigusajaloo alal, nagu seda onVäino J. Riismandel.

Juhan Kangur

ÕiendusVES 16/96 2.lk. JKr. kirjutises«Möirga, Hiina” esineb vigakahju summas, mis Hiina CD-depiraatsusega USA-le toodab.Summa peab olema 2 miljarditdollarit.

Nr. 18, neljapäeval,2. mail 1996 VABA EESTI SÕNA 3

Ameerika eestlaskond austas...Algus I. lk.sõbrale, Marylandi osariigi endisele kubernerile William DonaldSchaefer’ile, kes Baltimore linnapeana andis oma tugeva toetuse1976 Ülemaailmsetele Eesti Päevadele Baltimore» ning Marylandi kubernerina toetas USApoliitilistes ringkondades Baltiriikide iseseisvumispüüdlusi.Marylandi—Eesti Partnerlus-programm loodigi sellel ajal, kuiSchaefer kuberneritoolil istus.Isikliku märkusena lisas Schefe-riga pikki aastaid töötanud MareSaar, et hoolimata Scheferi endasaksa päritolust, on tema sügavaimas südamesopis väga tähtiskoht siiski eestlastel. Tänutahvliandis ekskubernerile ToivoTagamets, kes ütles, et Baltimoreeestlaskonna suurt tänutunnet eioska keegi sel puhul sõnadessevormida. Schefer ütles end olevatliigutatud tunnustusest, kuna taoli sel õhtul Eesti Majja tulnudtähistama mitte enda, vaidMarylandi Rahvuskaardi saavutusi. Olen nii mitu korda Baltimore Eesti Majas käinud, ütlesekskuberner, et tunnen ennastsiin päris kodus. Ta lisas, et programmi loomise hetkest oli takindel olnud selle tulemuslikkuses, kuna sellega seotud inimesed on vastutustundlikud javõimelised igasuguse ülesandegahakkama saama.

Oma sõnavõtus tunnustasERKÜ esimees Juhan SimonsonVMI ja MDMG teenuseid järgmiste sõnadega; ,,Selle sajandijooksul on Ühendriikide rahvastja sõjajõude mitmel korral kutsutud kaitsma Euroopa ja teisteriikide vabadust ja õigusi. Oletealati tulnud õnnetumaid aitama... demokraatia kaitse on olnudteie missiooni tugisambaks. ...Tõstsime häält Nõukogude illegaalse okupatsiooni vastu ningjätkasime vabaduse ja sõltumatuse nõudmist Eestile, ja see päevsaabuski varsti pärast Berliinimüüri lammutamist ja Nõukogude impeeriumi lagunemist. ...Kontaktid ja vahetusprogram-mid suure mere poolt lahutatud(Eesti ja USA) valitsuse ja rahvavahel aktiveerusid peaaeguüleöö. ... Täna õhtul austameneid mainekaid ameeriklasi, keson ennast pühendanud Eestiabistamisele ning on sellega saanud Eesti ja tema rahva kõrgelthinnatud sõpradeks.”

Järgmine auplaat anti Marylandi Rahvuskaardi komandörilekindralleitnant James F. Fret-terd’ile. Teda austati ka aukirjaga oma isiklike teenete eest.Fretterd ütles end sügavaltaustatud olevat ning võttisMarylandi Rahvuskaardi nimelauplaadi vastu. Ta ütles, et temale esitatakse sageli küsimus —miks lähete kaugeid maid abistama, miks on USA vägesidsaadetud Bosniasse. Tema vastuseks on see, et ,,me püüame inimestele anda võimaluse elada”.Teda on inspireerinud eestlastevabadusearmastus ja entusiasmning sellepärast tuleb ka eestlastele anda võimalus inimväärseltja turvaliselt elada. MDNGtoetusel on Eestisse läinud õppusikorraldama erinevate aladegategelevaid sõjaväe- ja kaitse-eksperte.

Austati USA RahvuskaardiBüroo rahvusvahelise tegevuseosakonna juhatajat kolonel

Vance Renfroe’d. Teatavastihaldab USA RahvuskaardiBüroo USA valitsuse nimel part-nerlusprogrammi Eestiga ja veel17 Kesk- ja Ida-Euroopa riigiga.Oma sõnavõtus meenutas Ren-froe 1992.a. toimunud kohtumistpresident Meriga, kes sel ajalütles, et USA poolt välja pakutud programm on meeldiv, kuidet,,vaatame, kuivõrd visaks teieosutute — olete omale raske ülesande võtnud”. Aga täna õhtul,ütles Renfroe, võin kindlaltkõigile kinnitada, et oleme jäänud ja jääme edaspidigi vankumatult teid abistama.

Stuttgartis asuv USA kaitsejõudude Euroopa peastaaphaldab Joint Contact Team programmi ja korraldab USA relvajõudude kontaktüksuse töödEestis. USA kaitsejõudude Euroopa peastaabi Joint ContactTeam programmi juhataja asetäitja kolonel Russel A. Demingvõttis vastu järgmise auplaadi,meenutades USA sõjajõududestaabiülema Colin Powell’i sõnupärast Berliini müüri lammutamist: Nüüd tuleb olukordaära kasutada, et propageeridarahu, stabiilsust ja demokraatiattaasvabanenud riikides. Lootustja optimismi äratas Eesti ja USAsõjaväelaste hea koostöö ja üks-meelsus, lisas Deming.

Järgmise auplaadi sai sageliEesti majas külalisena viibinudUSA sõjaväelise kontaktüksusejuhataja kolonel Larry W.Gurierjohn, kes üllatas kuulajaskonda oma eesti keeles peetudtänukõnega. Olen reisinud üleEesti, rääkis Guderjohn veidikanges, kuid päris hästiarusaadavas eesti keeles, ning õppinud tundma selle maa keelt jakultuuri. Olgem uhked eestinoorte meeste ja naiste üle, kellest saavad Eesti tulevased juhid.Neile tutvustame USA sõjaväespõhjapanevaid demokraatiapõhimõtteid, moraali ja eetikat.Eesti jõuab kaugele oma saavutustega, mis peaksid olemasignaalituleks kõikidele Kesk- jaIda-Euroopa riikidele jälgimiseks, ütles Guderjohn.

Guderjohnile anti ka isiklikketeenuseid märkiv aukiri, millegatunnustati tema tööd kontaktüksuse juhtimisel ning isiklikkupühendust kogu programmile.

Auplaadiga austati VirginiaSõjaväeinstituuti, mis on loonudabistamisprogrammi Eesti Riigikaitseakadeemia toetuseks, aitamaks arendada selle õppekava ja-meetodeid ning eetika põhimõtteid. Teatavasti õpetatakse EestiRiigikaitseakadeemias välja kor-rektsioonitöötajaid, piirivalvureid, päästeteenistujaid jakaitseväelasi. Austuse võttisvastu kolonel Edwin L. DooleyJr., kes sai ka aukirja isikliketeenete eest. Dooley ütles, etVMI eesmärgiks on harida häidsõjaväelasi ja samas häid riigikodanikke ning selles langevad-ki kokku VMI ja Eesti Riigikaitseakadeemia eesmärgid — väljaõpetada inimesi, kes teenivadoma riiki kas piiril ja kinnipidamiskohtades või pääste- jakaitseteenistuses. Kuna ammusteolude sunnil jäi Eesti ilma sõjajärgsete aastate ülesehitamisabist— MarshalTi Plaanist — võikspraegust abi pidada VMI vilistlase Marshall’! nimel tagantjäreleantavaks abiks.

Tänusertifikaadid anti Marylandi politsei ja korrektsiooni-töötajate koolituskomisjoni eru-direktorile John A. Schuykr’ile,kes 1991.a. läks Eestisse korraldama korravalveametite abiprogramme. Tema korraldasMarylandi PolitseiakadeemiasEesti politseikadettidele õp-pevõimalusi ja õpetas mitu kuudEesti Riigikaitseakadeemias.Setifikaadi sai ka USA relvajõudude kontaktüksuse endineliige William H. Cronenberg III,kelle algatusel loodi VMI EestiRiigikaitseakadeemia abiprog-ramm.

Grupina austati MarylandiRahvuskaardi liikmeid, kellestmõned on mitu korda Eestiskäinud, seal isegi pikemat aegaelanud, et tagada programmihead kordaminekut: kolonel Howard Freedlander, kolonelWalter R. Mueller, kolonelleitnant James A. Adkins,kolonelleitnant Warner I. Sumpter, major William R. Everett,major Thomas G. Knight,vanemveltveebel (CSM) ThomasE. Hutchins ja vanemseersant(MSG) Kenneth W. Griffin, Jr.

Lõppsõnas tänas BaltimoreEesti Seltsi esimees Toivo Tagamets veelkord kõiki külalisi jasõpru Rahvuskaardist ja VirginiaSõjaväeinstituudist selle eest, etnad on aidanud tugevdada Eestisidemeid Läänega. Kava lõpetatiEesti hümni laulmisega.

ÕHTU KULD LÕVISÕhtu jätkus Kuld Lõvi kohvi

kus, kus pakuti suupisteid, kohvija kooki. Kohvilauda kaunistasidkaks hiigelsuurt torti, mis oliddekoreeritud Maryland-EstoniaState Partnership Program’iembleemiga.

KA MEEDIA HUVITUSJärgmisel hommikul ilmus

päevalehes Baltimore Sun tänu-tseremoonia lühikokkuvõte. Baltimore raadiojaama WJHU —FM-i saadetes räägiti sellest kahes esmaspäevahommikuses saates. New Yorgi Ameerika Häälebüroole andis Marylandi osariigi peaadjutant, kindralleitnantJames F. Fretterd intervjuu.Austamistseremoonia üks korraldajatest Fred ise oli 17. aprillililmunud pressiteates ennustanud,et tänuõhtu kujuneb rahvuslikkuja rahvusvahelist tähtsust omavaks, tähelepanuväärseks jameeldejäävaks ürituseks.

Osavõtjate ja aukülaliste hinnangul läks ennustus täide. Mitmed väljendasid korraldajatelesügavat rahulolu. Mälestusi sõbralikust ja hästi korraldatud aus-tamisõhtust kandsid koju kõikkülalised, kes oma osavõtugaEestit abistavatele Ameerikaorganisatsioonidele ja isikuteletänu avaldasid. „„ _Tiina Ets

ERKÜ tänukiriLp. hr. Toivo Tagamets, esimeesBaltimore Eesti Selts

Eesti Rahvuskomitee Ühendriikides nimel avaldan tänu Baltimore Eesti Seltsi juhatusele jaliikmeskonnale tähelepanuväärtabi eest 20. aprillil toimunud tänuõhtu aktuse ja kontserdi läbiviimisel. Teie panus oli tähtsaksteguriks ürituse heaks kordaminekuks.

Oleme väärikalt täitnud omakohustused ameerika sõpradevastu, kes on nii palju andnudEestile ja eesti rahvale.

Austusega, Juhan Simonson, esimees

Kes on kes Ameerikavabatahtlikus välisabis

Ameerika välisabi amet, U.S.Agency for International Development (USAID), avaldas s.a.aprillis teatmeteose 437 heategeva organisatsiooni 1994.a.tegevuse kohta, mis on registreeritud USAID poolt ja aktsepteeritud kui võimalikud partnerid. Balti organisatsioonideston registris neli: Eesti AmeerikaFond, Ameerika Lätlaste Assotsiatsioon (American LatvianAssociation), Leedu Lasteabis-tamisefond (Lithuanian Children’s Relief, Inc.) ja U.S. BalticFoundation.

Suurim sissetulek 1994.a. oliAmeerika Lätlaste Assotsiatsioonil, $1,087 190. Valitsus andistoetust ookeani transpordiks$20 000. Kulud olid $763 086,mis jagunesid järgmiselt: ülemereprogrammidele $194 087, tegevusele USA-s $322 884, asjaajamiseks $232 228 ja korjandusteläbiviimiseks $13 887.

U.S. Baltic Foundation sai valitsuse toetust $267 780 ehk 38%$701 211 suurusest kogusummast, mis sisaldab $58 790 väärtuses materiaalseid annetusi.U.S.B.F. kulud olid $537 760,millest ülemere programmideleläks $412 109, asjaajamiseks$60 749, korjanduste läbiviimiseks $64 902.

Eesti Ameerika Fond sai1994.a. valitsuse toetust $10 000ookeani transpordiks, mis moodustas 13% $71 641 suurusestüldtulust. Eesti Ameerika Fondi

arvelduses ei peegeldu materiaalsete annetuste väärtus. Tänudr. Endel Sepa poolt organiseeritud projektile Elmhurst (IL)Memorial Hospitaliga võib hinnata seda miljoni dollari suuruseks. EAF väljaminekute kogusumma oli $81 623. Ülemereprogrammile pühendas EAF$76 219, asjaajamisele $5219,korjanduse läbiviimiseks $185.

Leedu Lasteabistamisefondisissetulek oli $45 393. Ülemereprogrammile läks $41 050 ja asjaajamise kulu oli $1365.

Asjaajamine ja korjandusteläbiviimine hõivasid kuludest37,3% Ameerika Lätlaste Assotsiatsioonil, 23,4% U.S. BalticFoundationil, 3,1% LeeduLasteabistamisefondil ja 6,6%Eesti Ameerika Fondil.

USAID teatmeteose tiitel on,,Voluntary Foreign Aid Programs”. See on kättesaadavraamatukogudes valitsuse dokumentide kollektsioonis.

Abistamisorganisatsioonideleon AID registratsioon oluline,AID sõel on tihe, mis annab annetajatele ja võimalikele koos-töötajatele kindlustunde. TänuAID registratsioonile arenesEesti Ameerika Fondil tuluskoostöö Direct Relief Interna-tional’iga ja Sabre Founda-tion’iga. Ka Elmhursti haiglasuurannetuse hankimisel aitasAID registris olek kaasa.

Ago Ambre

„Hirm maiseks palgaks nuhilejälgi töö eest”

Iga kümnes inimene Eestis pidanuks üles tunnistama omaosa KGB-s või koostööd Eesti luureorganitega

Juhtkiri ajalehes ,,Meie Maa” 2. aprillilPealkirja all ,,Tegu, tagajärg ja

hingerahu” toob Saaremaal ilmuv,,Meie Maa” oma 2. aprilli väljaandes Ants Mägi juhtkirja, kusta käsitleb nuhkide hirmu endiseelu paijastumise pärast. Ta kirjutab:

„1. aprill sai sel aastal päevaks,mis on naljast kaugel — just seepäev lahutab sikud lammastest.Kaitsepolitsei ei ole ümber lükanudarvamust, et kuni kümnendik Eestielanikest on seotud KGB või Eestitokupeerinud riigi luureorganiteganing teinud koostööd. Niisüs pidanuks vastavalt seadusele 1. aprilliks kaitsepolitseile ülestunnistuseesitama iga kümnes inimene.

Eesti Kaitsepolitsei pressiesindaja on mõni aeg tagasi avaldanud,et ülestunnistuse teinud inimestearv on sadades. Nü või teisiti, olguluurajaid-nuhke meie seas igakümnes või sajas, arvata on, etmitte kõigil ei jätkunud mehisustülestunnistust kirjutada. Sest enneKapole ülestunnistuse kirjutamiston nad andnud allkirja teatudsaladuste pidamise kohta mitteEesti riigile, vaid teise riigivõimudele. Kes nüüd üles tunnistas, on Eestis riigisaladusekaitse all, kes seda ei teinud, peabedasi elama teadmisega, et ühelpäeval võidakse tema nimiavalikustada „Riigi Teatajas”. Javanad peremehedki võivad ennastmeelde tuletada.

Võib vaid kujutleda, mida niiend üles andnud kui ennast mitte

üles andnud nuhid nii praegu kuitulevikus läbi elavad. Ometi ei olepõhjust neile isikutele kaasa tunda, sest ise nad kunagi oma valikutegid, valides tollal kas elukogemusest või kasvatusest-kasvatamatu-sest sõltuvalt pealekaebamise januhkimise tee. Mis nad selle eestsaid, ei ole meile teada antud, seegion riigisaladus, kuid midagi juikka liikus — töökohad, autoostuload, sanatooriumituusikud, välisreisid... Suurem jagu eestimaalastest on alati teadnud, et toimissüsteem, mis mõjutas väga paljudeinimeste elu. Paljud mäletavadveel ise või mäletavad omasugulastest-tuttavatest, kuidasmõnel ebasoovitavaks tunnistatudisikul oli koristajast-valvuristparemat kohta taotleda mõttetu,kulakuks tehtute lapsed ei pääsenud kooli, end varjates ja hirmugaelada tuli aastakümneid. Nüüd onolukord muutunud. Needf kestollal nuhkisid ja peaiekaebasid,on täna ise sattunud olukorda, kuspeavad hirmu tundma oma nahapärast. See hirm ja hingerahupuudumine ongi tegelik karistuskannatuste eest, mida nad põhjustasid suurele osale eesti rahvast.

Et pealekaebajad ei olnud vaidüksikud erandid, vaid siiski arvestatav protesent meie kaaslastest,siis on naiivne loota, et minevik onminevikuks saanud ja enam meieelu ei mõjuta. Ülemöödunud nädalal mustati Sõnumilehes ajalehe

Järg 6. lk.

4 VABA EESTI SÕNA Nr. 18, neljapäeval, 2. mail 1996

Kirjandufi^KunstMi Muusikajp Kultuur |fl| Kriitik

New Yorgi Eesti Meeskoor tähistas aastapäevaLAULUS VÄLJENDUB EESTI RAHVA VABADUSE VAIM

Eesti Abistamiskomitee laekur Virve Vaher annab NYE Meeskoori esimehele Victor Nlgolile ületoetusena „kinnise ümbriku”. Vasakult V. Nigol, NYEHS-i esimees E. Rcinpõld, Virve Vaher, NYEM-ilaekur Leo Kull ja Eesti Abistamiskomitee esimees Voldemar Vaher

Üks meie hinnatumaid ja aktiivselt tegutsevaid eesti rahvuskultuuri arendavaid organisatsioone, NEW YORGI EESTIMEESKOOR, tähistas oma 46.aastapäeva piduliku aktusega jakoosviibimisega NY Eesti Majas.

Aastapäeva aktuse avas koori-vanem Iv. Endel Jaska, öeldestere tulemast kõigile. Pilt olipidulik. Koori liikmed olidpidulikult vormis, saal ja laudehitud lilledega, koori liikmeteabikaasad ja külalised olid saabunud austama laulumeestetööd. Kohalviibijate püsti seistestoodi sisse koori lipp, mille varras on täidetud lipunaelte jamärkidega aastate jooksul osavõetud laulupidudest, meeslaulu-päevadest, kontsertreisidest Euroopasse ja P.-Ameerika ulatusesning Austraaliasse. Lippuriteksolid U. Taps, R. Vänt ja H.Klaussen sini-must-valgetes sär-pides, valgetes kinnastes. Lipukohale jõudes laulis koor omamoto: ,.Eesti laul ja eesti meel,truuks neil jääme eluteel!”

Järgnes palvus koori liikme,õp. E. Ulp’i poolt, kes palusKõigevägevama õnnistust kooritööle ja selle liikmetele. Võimsaltkõlas koraal ,,Võta nüüd Isssan-dat, vägevat Kuningat, kiita”.

Möödunud aasta vältel lahkunud tegev- ja toetavliikmeid mälestati vaikse leinaseisakuga. Endistest laulumeestest läksid igavikuteele: Juhan Noormets,Aleksander Kankar, AleksanderSoosaar, Einar Puström ja endinekoori esimees Ants Pallop. Toe-tavliikmetest: Harald Raudsepp,dr. Edmund Leetaru, MartinTõõtsov ja prof. Paul Saagpakk.

Koori esimees V. Nigol rõhutas oma sõnavõtus koori tegevuse tähtsust ja tugevana püsimist.Ta tänas laulumehi nende ennastsalgava töö eest aastate jooksul, nädal nädala kõrval kestnudpingelise tegevuse läbiviimisel.Samuti tänas esimees toetavliik-mete panuse eest ja Eesti Abis

tamiskomitee pideva toetuse eest,milleta koori tegevus ei oleks majanduslikult võimalik.

Järgnes koori teenelise solistiHarry Verderi soolo, millestjooksid läbi võimsad marseljeesihelid.

,,New Yorgi Eesti Meeskoor, teieolete meie ainukene lootus, etsaaksime toredaid eesti laulekuulata New Yorgis. ”

Aktuse kõne pidas mitmekordne Eesti Haridusseltsi esimees, Eesti Abistamise Komiteepraegune esimees VoldemarVaher, kes meenutas E.V. peakonsul Ernst Jaaksoni tiivustavaid sõnu meeskoori tegevusestja eesti laulu sügavast tähtsusesteestlusele ja Eestile. „Laul seobmeie hinge meie päritolumaa jarahvaga. Selles kostab meie esivanemate vastupanu võõrastelesurvetele ning selles väljendubeesti rahva vabaduse vaim”,rõhutas V. Vaher laulusõbra,Ernst Jaaksoni tervitust 16 aastattagasi. Samuti tsiteeris ta surmaläbi lahkunud praost Kivirannaülendavaid sõnu meeskoori tervituseks. Peaaegu ahastuses küsis aktuse kõneleja, kus on eestinoored, ja tõi liigutava näite omaperekonnast, kus tema abikaasaVirvega on üles kasvatanud kakseesti meest, nendele eesti keele jaeesti meele juba kodust alatesandnud, kuid kiire elu või kauguste tõttu ei laula needki eestimeeskooris. Ta märkis, et nendeperekonnaelu näide sobiks kindlasti paljudele eesti peredele.

Ta lõpetas kõnetades NY EestiMeeskoori: ,,Teie olete meie ainuke lootus, et saaksime toredaideesti laule kuulata. Läheme koosvastu suurele tundmatule, teielaval meie ees lauldes, meie saalis teid kuulates. Tuhat tänu teile! Teie olete olnud 46 aastatmeie elule ehteks siin New Yor

gis. Pidage vaistu nii kaua kuivõimalik! ” lõpetas kõnelej a,soovides õnne aastapäeva puhul.

Järgnes soolo koori abijuhiltja teenekalt solistilt HillarSaarestelt, mis võeti vastu tugeva aplausiga.

Tervituse N.Y.E. Haridusseltsi nimel tõi esimees Endel Rein-põld. Eesti Abistamiskomiteenimel tervitas selle esimees Voldemar Vaher ja kingitusena andis kinnise ümbriku edasi laekurVirve Vaher. Selle võtsid tänugavastu koori esimees V. Nigol jalaekur Leo Kull.

Üllatusena sisenes saali terveNY Eesti Naiskoor, lauldes ter-vituslaulu oma sõpruskoorile.Tervituse Naiskoori poolt ütlesselle esinaine Kadi Sarv, andesüle kimbu roose.

Kirjalikke tervitusi oh palju jaajapuudusel neid ette ei loetud,küll aga kviteeriti tänutundega.

Edasi toimus traditsioonilinevanuselintide ja auaadresside väljaandmine.

Koorivanem E. Jaska ja esimees V. Nigol kutsusid kooriliikmeist välja lv. Leo Viru, kellele anti üle 10 aasta vanuselint,ja lv. Richard Kütt’i, kes sai 25aasta vanuselindi. Siis kutsutiette lv. Jüri Tassa, kellele anti ületraditsiooniline kunstiline auaad-ress tema 50 aasta juubeli puhul.Ankrumehena kutsuti väljakoorijuht Erik Veski, kellele anti üle 20 aasta vanuselint.

Nüüd kogunes koor laulmatraditsioonilist Miina Härma(1864-1941) ,.Meeste laulu”,mille sõnad on Jakob Liivilt jamis on sümboolseks lubadaseks:,,Nii tugevad kui kaljud suuresmeres on mehed igas eluvõitluses”.

Aktuse lõpetas koorivanem E.Jaska, tänades kõiki, kes aastapäeva heaks kordaminekukskaasa aitasid, ning osavõtjaid,abikaasasid ja külalisi.

Aktuse lõpul lauldi Eestihümni.

„ Tulised vankrid” — esiettekanneTORONTOS, Glen Gould Stuudios

Toronto eesti ühiskonna tänavuseks tähelepanuväärsemaks sündmuseks oli 24. märtsil Kanada EKK poolt korraldatud «Opera in Concert” vormis Kaljo Raidi ooperi «Tulised vankrid” esiettekanne GlenGould Stuudios. Huvi selle vastu oli siin suur, saal oli välja müüdudja mitmed pidid pettunult tagasi pöörduma.

Hannes Oja kirjutab 28. märtsi ,.Vaba Eestlases”, et Torontoeesti ühiskonnas oli see esmakordne sellises vormis kunstiteose esitamine, kus lavaline pilthakkas ettekujutuses elamateadustaja Mardi Valgemäesaatesõnades. Ooperi lavale toomine oli sünnipäevakingitus helilooja Kaljo Raidile tema 75. sünnipäevaks ja ilmselt oli see niiloojale kui ta teose ilust vaimustatud publikule elamuslikult liigutav ja soojendav, kuid sellesilmnes ka usulise veendumuse jakindluse suurus, mida heliloojapastorina on oma elus kogenud.Ooperilavastus andnuks muidugivaatajaile palju enam, kuidooperikontserdid on Torontomuusikaelus küllaltki sagedased.

Enne algust kinnitas Aino Uusroosiõied heliloojast juubilari K.Raidi, abikaasa Varje ja ta kak-sikõe Ilse rinnale. Siis alustasMardi Valgemäe ooperileajaloolise tausta andmisegaKreeka ja Väike-Aasia ruumis,

kus loodi algsed ristikogudused,kuid kus peagi algas kristlastetagakiusamine ja märtrisurmad.M. Valgemäe libretistina on andnud lühipildid etappidest, kusläbi isiklike katsumuste karastususukindlus, mida lõpuks vaid tulisai hävitada. Aine on seotudvägivalla vastu võitlemisega niimuistses Kreekas kui ka aastasajad hiljem kodulinna hävitamisel.

Ooperi orkestrit juhatas dr.Johannes Tall, laulsid sopranTiiu Reinau, metsosopranMonica Zerve, tenor GeoffreyButler, bariton Avo Kittask,«Estonia” koor Hilja Toomijuhatusel, pianistid Tiina Mitt-Kreem, Charles Kipper ja ArmasMaiste, Linda Fowl flöödil, EnnAllan Kuuskne saksofonil, AllarKaasik tšellol. Väga oskuslikultsuutsid nad kompaktse muusikalise vormi luua.

Ooperietendusele järgnes sün-nipäevane helilooja austamine.

Hannes Oja, Vaba Eestlane

Venelane toona ja tänaVüskümmend aastat tagasi,

23. veebr. 1946, tulles vastu lugejate soovile, avaldas AltenstadtiEesti Rahvusgrupi häälekandja,,Kauge Kodu” oma 67-ndasnumbris 2. veebr. 1920 kell 00:45Tartus allakirjutatud Eesti-N.Vene rahulepingu osaliseteksti. Väljaanne meenutas kameie rahusaatkonna esimehe J.Poska poolt sel puhul sündmusele antud hinnangut:,,Tänane päev on kõige tähtsamEestile tema ajaloos viimase 700aasta kestel, sest täna esimestkorda Eesti määrab ise omarahva tuleviku saatuse lõplikult.” Väljaande toimetus kinnitab, et selle mõistmiseks tarvitseb ainult lugeda kokkuleppeart. II-st, kus sõna-sõnaltmärgitakse:

,.Minnes välja Venemaa Sotsialistliku Föderatiivse Nõukogude Vabariigi poolt kuulutatudkõigi rahvaste vabast, kunitäieliku lahtilöömiseni riigist,mille hulka nad kuuluvad, enesemääramise õigusest, tunnustabVenemaa ilmtingimata Eesti riigirippumatust ja iseseisvust,loobudes vabatahtlikult ja igaveseks ajaks kõigist suverään-õigustest, mis olid VenemaalEesti rahva ja maa kohtamaksvusel olnud riigiõiguslisekorra kui ka rahvusvaheliste lepingute põhjal, mis nüüd siintähendatud mõttes edaspidisteksaegadeks maksvuse kaotavad.

Aktusele järgnes koosviibimine, mille kestel kostis laulu,sõnavõtte ja lasti toidul ningjoogil hea maitsta.

V.Nigol

Eesti rahvale ja maale ei järgneendisest Vene riigi külgekuuluvusest mingisuguseidkohustusi Venemaa vastu.”

Juba tollal, 50 aastat tagasi ja26 aastat pärast lepingusõlmimist, lisandus meenutatudlepingutekstile toimetuse kommentaar: ,,...22 aasta jooksulvõisime korduvalt veenduda kaselles, kuivõrd vähe peetakevenelaste poolt pühaks pühalikkelepinguid.”

,,Kauge Kodu” juhtivatekstoimetajateks olid vabariigiaeg-sed vastava haridusega, hea ettevalmistusega ja rikkalike kogemustega ajakirjanikud, kes tundsid põhjalikult ka metsikutestKrimmi steppidest ja Karpaadimägimetsadest läänepoolset Euroopat vallutama ilmunud slaavinomaadide kuni kolmanda sajandini ulatuvat ajalugu. Ühelgitollastest juhtivaist ajakirjanikestei olnud kunagi usku lepingutepühadusse venelaste jaoks. Kasolukord on muutunud täna,millal Moskva üldse ja avalikultTartu rahulepingut ei tunnusta?

J.J-as

Saadaval Jüri Lina raamatEesti hetkeseisust

Jüri Lina: «Mida Eesti ajakirjandus pelgab?” — Kirjastus«Referent”, Stockholm 1996.Hind $15 (koos saatekuluga).

Tellida saab otse autorilt: JüriLina, Friggs vägen 6, S-145 69Norsborg, Sweden. Raha saata:Roman Ubakivi, P.O. Box 838,New York, NY 10451.

Nr. 18, neljapäeva!^, mail 1996 VABA EESTI SÕNA 5

ARNE KALM 60 a. Eesti sõjaveteranide kokkutulek Upper Falls’isAprillikuu alguses pühitses Los

Angelesis hästi tuntud eestipoliitika- ja ühiskonnategelaneArne Kalm Los Angelesi,.California Club'i” ruumides oma kuuekümnendat sünnipäeva.

Juubilar sündis Tallinnas Jürija Aino (neiuna Kalm) Sammuliainukese pojana. Isa oli EestiVabariigi välisministeeriumiametnik. Emapoolne vanaisaAlfred Kalm oli agronoomiaharidusega ärimees ja laevaomanik, kes tihti välismaal tegutsedesviibis juba 1941.a, USA-s. 14.juunil 1941.a. küüditati Arnevanemad Siberisse, kusjuuresväike poeg jäi üksinda tuttavatehoole alla. Saksa okupatsiooniajal õnnestus Alfred Kalmiltütrepoeg tuua Stockholmi, kustnad 1945.a. emigreerusid Ameerika Ühendriikidesse ja asusidelama Kaliforniasse. Hiljemvanaisa adopteeris noormehe.

Lõpetanud 16-aastaselt kohaliku keskkooli, asus Arne edasiõppima California Institute ofTechnology ehitusinseneri teaduskonda, mille lõpetas BS cumtaude ja MS kraadidega. 1961 .a.lõpetas Harvard! ülikooli majandusteaduskonna magistri kraadigamagna cum taude.

Ameerika eesti ühiskonnas onjuubilari tegevus vägagi silmapaistev. Oli valitud VI, VII ja VIIIEesti Rahvuskomitee Ühendriikides Esinduskogusse ja tegutses Komitee peanõunikuna USALäänerannikul, selle juhatuseliikmena a. 1969-74. Neil aastailoli A. Kalmi peamine huvi Eestisaatuse tutvustamine laiemaleAmeerika ühiskonnale. Laitmatuinglise keele valdajana valiti tajuba 1962.a. Los Angelesimaakonna republikaanide parteieesti rühma esindajaks. Ühtlasitegutses ta nõunikuna samapartei rahvusgruppide organisatsioonis Washington DC-s jaoli tervet osariiki hõlmava,,California Republican HeritageGroups Council'i” esimeseksesimeheks 1972-74.a. Samaaegselt nimetati A. Kalm presidentNixoni valimiskampaania rahvusgruppide koordinaatoriks Kalifor-nias, saavutades selles positsioonis eesti ühiskonnale suurttähelepanu. Tema aktiivnepoliitiline tegevus leidis tunnustust ka teiste Ameerikapoliitiliste juhtide poolt, naguKalifornia senaator WilliamKnowland, rahvasaadik Dornan,Los Angelesi linnapea Yorty jt.Kalifornia kuberner GeorgeDeukmejian palus A. Kalmi abiosariigi valitsemises, nimetadesteda rahvusgruppide esindajanaliikmeks komisjoni, mis tegelestöölistreeningu fondi jagamisega.

Koostöös teiste Balti riikideesindajatega valiti A. Kalm1961.a. eestipoolseks aseesimeheks kolme rahvuse ühisesorganisatsioonis,,Americans forCongressional Action to Free theBaltic States" (ACA).

ACA toetas osariigi resolutsioone, mis nõudsid USA valitsuselt Balti riikide vabaduseküsimuse esitamist UN-ile. Hiljemühinesid samalaadsete resolutsioonidega rahvasaadikud üleUSA. Praegu töötab • seeorganisatsioon,,Baltic AmericanFreedom League” nime all.

A, Kalmi tegevusala on hõlmanud ka seltskondlikku tööd. Niion ta mitmel korral esinenudpeakõnelejana nii USA Lääneranniku Eesti Päevadel kui ka■Eesti Vabariigi aastapäeva aktustel mitmetes eesti keskustes: LosAngeleses, San Franciscos, Minneapolises, Baltimores ja Portlandis. Lääneranniku EestiPäevadel Vancouveris, Kanadaspeetud kõne kohta andis ajaleht,.Vancouver Sun” hinnangu:vaimustusega esitatud raskehoop kommunismi vastu”.

Oma vanemate küüditamisemälestamiseks on A. Kalmesinenud arvukalt peakõnelejanaiga-aastastel Los Angelesespeetud mälestusaktustel. Juba1986.a. ütles ta oma kõnes:,,kord läheb minu poeg oma juuriotsima. Minu unistus on, et ta 21.sajandil leiab Tallinnas mitteainult vanalinna ja perekonna jäljed, vaid ka vaba, dünaamilise jaelava Eesti riigi... iseseisva ühistusõna-, liikumis- ja usuvabadusega.”

Juubilar on töötanud majandusalal 35 aastat, spetsialiseerunud kompaniideostu/müügi, finantseerimise jastrateegilise planeerimise alal jaon alates 1984.a. eraettevõtte,,First Arcadia Corporation’i”peadirektor ja ainuomanik.

Arne Kalm on aktiivsemaidväliseestlasi Ühendriikides EestiVabariigi majanduslikul ülesehitamisel. Tema poolt loodud firma..American Baltic Capital” (ABC)esindab läänemaailma investeerijaid, kes soovivad läheneda eestiturule või kasutada eesti tööstusetooteid maailma turul. ABC investeerib kodumaistese firmadesse ja osaleb mitmeiserastamisaktsioonides, kaasa arvatud AS Esoil, RE Estonian Airjm. ABC filiaali ..Baltic Cresco”investeerimisgrupp on noorpangandusala spetsiaalfirma,mille tegevus hõlmab finantseerimise konsultatsioone,varade haldamist ja väärtpaberiteostu/müügi tehinguid. Crescoväärtpaberite AS on Tallinnaväärtpaberite börsi üks asutajaistliikmeist. Teatavasti alustab börsoma tegevust käesoleva aastajuunis.

A. Kalmil on esimesest abielustkolm last. 1975.a. abiellus tateistkordselt. Abikaasa Celia,pärit põlisest Los Angelesiperekonnast, tegutseb elukutselisena lillekunsti ja pidudeplaneerimise alal. On olnudkuulsa ..Pasadena Tournamentof Roses” lllleparaadi auhindadekomisjonis, osa võtnud kohalikeheategevate organisatsioonidetööst, teeninud Arcadia linna per-sonaaltoimkonna liikmena jaomab aktiivse poliitilise tegevuseeest mitmeid Arcadia linnapeakiitvaid proklamatsioone. CeliaKalmil on ettevõte, mis müüb fur-nituuri lillekunsti maailma turul.Koos abikaasaga võtab A. Kalmosa mitmetest laiaulatuslikestameeriklaste seltskondlikestorganisatsioonidest.

A. Kalmi vanaisa Alfred Kalmõppis Riia Polütehnikumisagronoomiat ja oli 1909.a. ÜSLiivika asutaja. Ka juubilar ArneKalm kuulub ÜS Liivika perre.

Andres Põlusaar

FAkTILINE MÄRKUS:18. aprilli VES-i esiküljel ilmus

Tunne Kelami kriitiline artikkelEuroopa Nõukogu Parlamentaarse .Assamblee (ENPA) rapor--tööri Rudolf Bindingi Eestikohta käiva raporti vastu. Vastavalt Kelami väitele oli see raport tendentslik ja sisaldas eba

täpsusi.Kriitilise lugejana tahaksin

sellele omalt poolt lisada, et avaldada vastulauseid ilma originaalse artikli või vähemalt selle objektiivse kokkuvõtte esitamisetaon tavaks kontrollitud, kuidmitte vabas ajakirjanduses. Minukogemused on näidanud,

Marylandis tegutseva EestiVõitlejate Ühingu juhatuse kutseltoimus Baltimore ja ümbruskonna eesti sõjaveteranide kokkutulek pühapäeval, 24. märtsils.a. ühingu esimehe, AugustKuklase kodus Upper Falls’is.Kavas oli peakoosolek, informatsioonide vahetamine, tegevusekavandamine eelseisvaks aastaks,päevakohane referaat, ülevaadekodu-Eestis asetleidvast sündmustikust, video-filmi vaatamine Ülemaailmsest Eesti Vabadusvõitlejate kokkutulekust Elvas ningkoosviibimine daamidega.

Osavõtjate kogunemine algaspühapäeval kell 3 p.l. Teekondpõlismetsa aladel looduslikultilusasse Upper Falls’i pakkuspäikeseküllasel kevadpäevalmeeldivat vaatepilti. Kohalesaabunud rahvuskaaslasi võttisvastu majaperemees koos lahkeltnaeratava abikaasaga. Järgnessissejuhatav kokteiltund, kusvahetati mõtteid päevasündmuste üle. Vanad lahinguvennadja sõbrad, mitmed nendestkaugemalt kohale sõitnutena,võisid üksteist jälle tervitada ningklaase tõsta. Lisaks II maailmasõjas idarindel võidelnudrelvavendadele oli kohal ka mitmeid, kes oma väljaõppe ninglahingukogemused saanud USAarmees II maailmasõja järgselajastul. Kell 4 p.l. kogunetikoosoleku ruumi. Samal ajalkogunesid daamid teisel korruselpaiknevasse kaminatuppaomaette vestlusringiks.

PEAKOOSOLEKPeakoosolekul ütles sissejuha

tavad tervitussõnad peopere-mees. Koosoleku rakendamiselvaliti koosoleku juhatajaks esimees August Kuklane ningprotokollijaks abicsimecs-sekre-tär Johannes Pedak. Loeti ettetervituskirjad ksv. Karl Raidmaltja ksv. Aleksander Järvelt, kestervislikel põhjustel ei saanud kohale ilmuda. Ksv. Leo Roometsluges ette pikema tervituskirjaleitnant Keremilt Kanadas.August Kuklane luges ette ilusatervituskirja, mille oli saatnud16. tankidiviisi ülem kindralMartin Friedrich Stange tublideleeesti sõjameestele, meenutadesvõitlusi ühise vaenlase vastu Narva rindel ja Sinimägedes.

JOHANNES PEDAKAULIIKMEKS

Erisõnavõtuga tegi ksv.Kuklane teatavaks, et EVÜMarylandis on otsustanud validaksv. Johannes Pedaku ühinguauliikmeks. Teade võeti vastutugeva aplausiga.

et igal argumendil on kaks külgeja seetõttu ei saa ma ühtegiseisukohta enne aktsepteerida,kui ma selle vastaskülge kaalunud ei ole.

LugupidavaltEndel Uiga

VES-i toimetus Endel Uigale:Mainitud VES-is toodud artik

kel ei olnud koostatud Riigikogu aseesimehe ja Eesti esindajaEuroopa Nõukogus hr. TunneKelami poolt, vaid oli kokkuvõte ,.Postimehes” 8. aprillil ilmunud Baltic News Service7 uudisest, mille VES oma lugejateleedastas. Hr. Bindingi raportitEesti kohta VES-i toimetusel ei ole.

E.V.Ü. Marylandis juhatus koos rev. komisjoniga. Esimeses reasvasakult: Rein Kreek, Johannes Pedak, August Kuklane, KonstantinReiman ja Johannes Sommer. Tagareas vasakult: Leo Roomets, Kalju Roomets, Leo Meigo, Heino Tuisk ja Kalle Teel.

KORRALINE KOOSOLEKPidulikule sissejuhatusele

järgnes koosolek päevakorras ettenähtud rutiinis. Kinnitati 1995.aasta aruanded ja eelseisva aastategevuskava, mis näeb ettereferaat- ja informatsioonikoos-olekuid, perekondlikke suvepäevi, vajaduse korral USA presidendile ja riigimeestele kirjadegareageerimist, osavõttu septembris Seedriorul, Kanadas, toimuvatest sõjameeste päevadest,koostöö jätkamist Eesti Keskorganisatsioonidega ja samutiBaltimore organisatsioonidegaEesti rahvuslike tähtpäevadetähistamist jne.

Peakoosolek avaldas tänu senisele juhatusele ja ametmeesteletehtud töö eest.

REFERAAT SAKSAMAAPOLIITILISEST JAMAJANDUSLIKUST

OLUKORRASTJärgnevalt esitas ksv. August

Kuklane huvitava ülevaate Saksamaa praegusest poliitilisest jamajanduslikust olukorrast ningseal esinevatest sisemistestvastuoludest. Tähelepanu väärivalttõusis esile Saksamaa sõbraliksuhtumine Eesti Vabariiki ja Saksariigi majanduslik abi Eestile.

Ettekandele järgnesid elavadsõnavõtud, millele referent andistäiendavaid seletusi, tuues esile kaSaksamaa abi Eesti sõjaväele.

EESTI OLUKORRASTÜlevaatliku pildi praegusest.

kodu-Eestist andis ksv. LeoMeigo, kes hiljuti naasis pikemaajaliselt külastusreisilt kodumaale.Ta oli mitme kuu jooksul kohanudpalju juhtivaid tegelasi niipoliitilisest kui ka majanduslikustringkonnast ja kõnelnud inimestega mitmetelt elualadelt. Sellestselgus Eestis valitsev poliitilinevõitlus ja edasirühkimine majanduslikul alal oma elujärje parandamiseks. See aktuaalne ja meilesüdamelähedane teema kutsus esilemitmeid sõnavõtte ka teisteltkaasvõitlejatelt, kes olid viibinudkodumaal külastusreisil. Karõhutati, et omaaegsed puna-tegelased on esile kerkinud riigimeestena.

Ksv. Lembit Roomets rõhutasoma sõnavõtus, et meie ei tohiunistada seda terrorit, mida eestirahval tuli üle elada vene kommunistliku okupatsiooni ajal ja peameolema valvel, et Eesti jääks vabakslääne orientatsiooniga riigiks.

Mõttevahetus lõppes sooviga, etmeie lootus tuleb rajada kasvavalenoorele generatsioonile, kesreisides vabas maailmas ja õppidesvaba lääne ülikoolides viib kodu-Eestisse demokraatliku mõtlemisviisi ja arengusuunad.

VALIMISEDSellega lõppesid arutused ja

koosolek jätkus päevakorrakohaselt. Valimistel kujunes juhatus järgmiselt: Esimees AugustKuklane, abiesimees-sekretärJohannes Pedak, kassapidajaHugo Nõmm, nõunikud mitmeteltaladelt: Heino Tuisk, Rein Kreek,Lembit Roomets, Leo Meigo jaKalle Teel. Revisjonikomisjon:Konstantin Reiman, KaljuRoomets ja Johannes Sommer.Valimised teostusid ühel häälel jakoosolekul valitses tõsine ja asjaliktöömeeleolu.

SELTSKONDLIKKOOSVI1MINE

Koosolekule järgnes ühine koosviibimine rikkalikult kaetudpeolauas, kus oli ilusaid sõnavõtte ja avaldati tänu peoperenaisele,pr. Renate Kuklasele, meeldivavastuvõtu eest. Kohvilauast siirdutikaminatuppa, kus toimus videofilmi vaatamine Elvas toimunudsõjaveteranide kokkutulekust.

Heas filmitehnikas esitatudülesvõtteis kerkis silmade ette tuttav suvine kodumaastik, kussirgetes ridades marssisid vanadsõjaveteranid lippude lehvides,orkestri marsihelidel, paraadi väljakule. Kuigi seekordsed marssijadolid kõrges elueas ja nende hulgasarvukalt invaliide, oli meestekehahoiak sõdurlikult sirge ja jalgliikus kindlalt marsitaktis. Kõlasidka tuttavad rivilaulud. KindralEinselni kõne oli lühike, sisutihe jaesitatud tugevas hästi kõlava? eesrikeeles ning see võeti publiku pooltvastu tugevate kiiduavaldustega.Sõjaveteranide osavõtt kokkutulekust ja paraadist oli rohkearvuline.Pärast filmi vaatamist keerlesvestlus kodumaa sündmusteümber, kus leiti, et peame pidevaltjälgima kodumaa poliitilist ja majanduslikku elukäiku ning kaasaaitama, et sini-must-valge lippjääks lehvima Kalevite kantsi.

Oli hiline õhtutund, kuiseltskond alustas kojusõitu, võtteskaasa mälestusecF külalislahkestilusast sõdurikodust.

J. Pedak

6 VABA EESTI SÕNA Nr. 18, neljapäeval, 2. mail 1996

ESTOEXPRESSSAVES YOU MONEY

ON FLIGHTS TO

ESTONIACRUISES ♦ TOURS 4- CARS 4 HOTELSSCANDINAVIAN BONUSPASS FREE WITH TICKET

For information and reservations please contact:

TRAVEL SERVICE425 Madison Avenue, New York, NY 10017212 832-8989 800 677-6454

KASUTAGE ALANDATUD KEVAD-SUVEHINDU TALLINNA

paljudest kohtadest USA-s ja KanadasSamuti saadaval soodsate hindadega reise Kariibi saartele,

Euroopasse, Aasiasse ja Austraaliasse

Infoks palun helistageAIREX TRAVEL AGENCY

382 Broad AveLeonla, N.J. 07605

(800) 955-7370(201) 944-1273 (201) 947-2189

Pakume odavamaid lennuhinduTallinna USA-at või Kanadast

Palun helistage meile piletite kohta informatsiooni saamiseks

Ferrante Travel Center 135 Broad Ave. Palisades Park, NJ 07650

1-800-654-2432 (201) 592-8780

„Absolut” ja „Stolichnaya” vodkast..,

NEW LATVIAN AGENCYfor ALL your travel

-Special prices on cruises-TALLINN * RIGA

Best Year round Fareswith

^0F=/NNR/RfRiga Ven Travel, Inc.136 West Main Street

Bay Shore, NY II706-8815516 665445 * 1 800 256 6646 * Fax 516 665 6164

MÜÜGIL kassetid keskealistele ja vanematele:Katrin Karisma & Tõnu Kilgas

Maantee KantriUntsakad

SeelikukütidMõnusate lugude top jne.

NOORTELE:Eesti & Euro-Hits

Helistada telefonil: (718) 236-1158Hind $10 + saatekulud

„Hirm maiseks palgaks...”Algus 3. lk.

Algus 2. lk.Nii Satire kui Walker kir

jeldavad Clintoni aktiivsetsekkumist okupatsioonivägedeküsimustesse alates kohtumisestJeltsiniga Vancouveris 1993.a.Ühenduses lätlaste vastupanugaJeltsini nõudmistele kutsuti lätipoliitiliste rühmituste juhtkondade 13-liikmeline delegatsioonValgesse Majja. Kuna sealsamaaegselt toimusid Clintonitervishoiureformi programminõupidamised, jutles lätlastegapeamiselt abipresident AlbertGore. Lätile eriti kriitilise Skrun-das asuva vene radarjaamaedasitöötamise probleemi kergendamiseks lubati Ameerikakaasabi ning pikapeale saavutatimingi eelkokkulepe. Venelastelelubati sõjajõudude väljaviimiseks toetust 160 miljonit dollarit.Vene ohvitseridele, kes tahavadoma enda kodumaale maja võikorterit soetada, lubati anda25 000-dollarilisi väärtpabereidehk nn. „voucher’eid”, mis Sa-fire’i sõnul palju suurejoonelisem, kui on olnud USAomade sõjaveteranide toetamine.

Näib, et Eestiga läks Clintonillibedamalt kui Lätiga. PresidentMeri ei oodanudki Washingtonimanitsemisi, vaid avaldas isesoovi Jeltsiniga käsi kokku lüüa,kasutades vajaliku audientsisaamiseks Clintoni kaasabi. 6.juulil 1994 esines Clinton suurel

kõnekoosolekul Riias. The NewYork Times’i teatel aplodeeris35 000-pealises kuulajaskonnasainult üks Ameerika saatkonnatöötaja kõneleja noomitustele,kes šokeeritud lätlastelt nõudisikka veel enam kannatlikkust jasõprust venelastega. LäinudRiiast edasi ,,G7”-riikidetippkohtumisele Napolis, andisClinton, Walkeri artikli kohaselt,Jeltsinile edasi Meri kirja,sooviavaldusega Jeltsiniga lepingu asjus kohtuda. Sama kirjutis ja ka Safire’ artikkelrõhutavad ka Clintoni hilisemaidtungivaid soovitusi Meri soovirahuldamiseks. Näib, et Jeltsininõuandjad ei lootnud Meriltsaada, mida tahtsid. DiplomaatVitali Churkin käitunud MerigaSafire’ meelest jämedalt (,,rudely”) ja Walkeri arusaamiselolnud ka vastuvõtt Moskva lennuväljal tagasihoidliku kraadigaametisiku poolt, kalkuleeritultvähem kui seisusekohane. Walker jätkab, et jõudnud Jeltsinijuurde, olnud seal laual pudel„Absolut” ja teine ,,Stolich-naya” vodkat. Jeltsin, kes olnudneid juba proovinud, alustanudpika vihase sõnadevalangugaeestlaste tänamatusest venelastekohtlemisel. Meri vastanudJeltsini õnnitlemisega rubla inflatsiooni vähenemise puhulning, kuigi peaaegu karsklane,

Eesti Ekspress väljaandjat HansH. Luike. Püüti jätta muljet, etLuik on ülikooliajal kaevanudorganitele oma toonaste kaaslaste peale. Millegipärast ei pidanudSõnumileht vajalikuks tutvustada artikli autori Eve Blumanitausta. Fakt on see, et artikliautoriga lähedalt seotud EeroBluman töötas nõukogude luureohvitserina. Pärast EV taastamist sai temast juhtiv majanduspolitsei töötaja, kes oli sellesametis viimase ajani.

Sõnumilehe lugu paneb sügavalt järele mõtlema selle üle,miks ikkagi üks kolmest suurest

nõustunud kaasa jooma.„Vodka või kaks. Või kolm.” Jaraport jätkub veel järgmiselt:

„Öö lõppedes olid pudelidtühjad ja põrandal vedelesidpurunenud portselanitükid.Võib-olla oli see kogemata,maha pühitud Andrei Kozõrevija Vitali Churkini Vene välisministeeriumi grupi liikmetepoolt, kui need sööstsid sisse javälja Jeltsini poolt karjutudkäskude peale, et ,,olgu see korda tehtud kokkuleppe ajaks!”(,,Get this fixed into a deal!”).Võib-olla portselan oli põrandalevisatud vihas. Seletused erinevad. Kuid ähmase koidu saabudes oli kokkulepe alla kirjutatud(„sealed”) ja kui Meri jõudistagasi Eesti pealinna, Tallinna,ütles ta U.S. suursaadikule Robert Frazur’ele: „Ütle hr. Clintonile, et Eesti ei unusta üalgi,mis ta on meie jaoks teinud.Iialgi!”

Ajakirjas ,,Luup” oli 18.detsembril 1995.a. Tiiu Jaaksonikirjutis pealkirjaga,.Kokkulepevõi kinkeleping”. Autor lasebtunamulluse juuliöö produktiiseloomustada kolmel meieavalikkusele hästi tuntud isikul jaka vene võimu esindajail.

Sirgejooneliselt iseseisev eurominister Endel Lippmaa leiab, et,,lepingud teevad meist Venemaa

Eesti päevalehest avaldab ilmselgelt küündimatu loo ja ei uuri võiei avalda loo tausta. Tänaseks onselgunud, et Sõnumilehes endaski töötab nõukogude luuremine-vikuga tegelasi, kes ei saanud võiei tahtnud soppa avaldamata jätta. Kui nii kummalised mõjudtoimivad ajakirjanduses, siis eiole alust arvata, et teistel elualadel oleks teisiti. Ja kui see on nii,siis mõjutavad toonased luurajadmeie elu tänagi.

Hirm, et nuhi teod tulevadavalikuks, ongi tegelik mainepalk jälgi töö eest,” lõpetab AntsMägi.

protektoraadi”. Eesti delegatsioonis eksperdina tegutsenudriigikogu liige Mart Nutt ütleb,et see, millele 26. juulil alla kirjutati, vastas praktiliselt täiesulatuses venelaste poolt jubakevadel esitatud nöumistele ja etleppest jäid välja kõik Eesti ettepanekud. Jeltsin ise teatanudkohe pärast allakirjutamist agentuurile ,,Interfax”, et Venemaategutses väga järsult ja saiseepärast, mida tahtis. NingVene delegatsiooni juht VassiliSvirin deklareerinud, et Eestispeavad saama elamisloa ka endised KGB ja sõjaväe vastuluurepensionärid, kui nende praegunetegevus ei ole vastuolus Eestijulgeolekuga. Elamisloa taotlustvõivat tagasi lükata ainultjuhtudel, kui on ette näidatadokumendid, mis tõestavad isikuohtlikkust. (Nimeliselt suveräänne Eesti ei saagi iseseisvaltkellelegi elamisloa andmisestkeelduda, sest lepingu kohaseltosaleb vastavas valitsuskomisjonis ka CSCE välisriikide esindaja. E.P.). Nn. erusõjaväelastearv olevat Eestis praegu umbes10 500 pluss perekonnad, mispuudutab ka nende hulgas nn.püssidega pensionäre.

Endel Lippmaa peab võimalikuks, et osa sõjaväepensionärideks nimetatuid on tegelikult

JUST RELEASEDINGMAR RECENT VIDEOS:

,,The Past and Presentin Estonia”

This is our fourth year in Estoniawith video cameras, two hours ofthe sights and sounds of Estonia today. See the progress, festivitiesand the problems, the old and thenew.

..Ingmar’s EUROPEby CAR”

A two hour video trip to about twodozen countries, colorful and instructive. Share Ingmars experiences from many years as a«car gypsy” in Europe.

The tapes are still priced $20.00each pluss $4.00 per order forS&H

To ORDER (VISA/MASTER)call: 805 929 3750 or mail yourcheque to: INGMAR PRODUCTION, Nipomo, CA 94333-0343,USA.PS. Still available our (2—2 hourtapes) «Visit Estonia — Summer1994”, priced $32.00 for both.

Vajatakse KODUABILIST/HOOLDAJAT Chicago lähedale. Soovijatel palume kirjutada VES-i kontorissemärgusõnaga ,,Koduabiline”ja teatada oma aadress ningtelefon kontakti võtmiseks.

Soovin tutvuda nägusa eestlan

naga. Vastused selle lehetalitusse. Märgusõna „Tartu”

us dollari kurssEestis

Apr. KROON +/-30 12.2400 0.000029 12.2400 0.000028 12.2400 (0.0032)27 12.2432 0.000026 12.2432 0.000025 12.2432 0.090424 12.1528 0.016823 12.1360 0.027222 12.1088 0.062421 12.0464 0.000020 12.0464 0.000019 12.0464 0.0744

endiselt ka Vene Föderatsioonisõjaväelaste nimekirjas, sest,,vastasel korral ei oleks neilesaanud jätta kätte ka relvi”.

Kui eelnevas arutletud juuliööoli masendav kogu eestlaskonnale, siis Eesti juhtkonnal tulebsellele lisaks maadelda ka veelprobleemidega, kus selle öö otsused on otseses vastuolusseadustega. Mari Nutt leiab, et joleks mitmele poole tulnud jjuurde kirjutada fraas, et |,,vastavalt Eestis kehtivaile |seadustele”. Nähtavasti seda ei gtehtud. Kuigi ei saanud olla Iununenud, et vene poolt on |varemgi nõutud, et Eesti omi Iseadusi muudaks. Riigikogu 1väliskomisjoni esimehe EinoTamme sõnul ei pakkunud karatifitseerimisele eelnenudÕiguslik ekspertiis (Justiitsministeeriumi poolt) lahendusi, kuidasviia lepped Eesti seadustegavastavusse.

Erich Park

Nr. 18, neljapäeval,2. mail 1996 VABA EESTI SÕNA 7

ERKÜ XVI E ESINDUSKOGU VALIMISEDKes võib valida?Valida võib eestlane (kes

rahvuselt, kodakondsuselt, USAeesti perekondliku kuuluvuse tõttu registreerib ennast eestlasena),kes on vähemalt 18 aastat vana,elab legaalselt USA-s, toetabERKÜ eesmärki ja selle läbiviimist, ei ole karistatud kurjategija ja valib ainult ühekordselt.

Juhised valijatele1. Valimised toimuvad sala

jaselt ja ainult kirja teel.Kohalikke valimispunkte ei ole.

2. Valmismaterjal saadetaksekõigile, kelle aadress meil on olemas. Valmismaterjali võib kaküsida ERKÜ Valimiste Peakomiteelt, P.O. Box 43901,BALTIMORE MD 21236-0901.

3. Valimismaterjal koosnebvalijatõendist, valimissedelist jakahest ümbrikust. Igale valijaleainult üks valimissedel ja üksvalijatõend. Iga valimissedeligaPEAB kaasuma valijatõend.

4. VALIDA VÕIB AINULT40 KANDIDAATI, sest ERKÜXV Esinduskogu oma 1996. aasta jaanuarikuu kirikoosolekugamuutis kodukorda — enam ei olevaja 50 kandidaati.

5. Muudatusi ja täiendusivalimissedelil ei ole lubatud.

6. Valmissedeli ja valijatöendivõib saata Valimiste Peakomiteele kättesaamise päevast kunivalimistähtpäeva keskööni,milleks on 3. juuni 1996. Kui kirjaümbrikul on hilisem postitempli kuupäev, loetakse valimissedel mittemaksvaks.

VALIMISTOIMING1. Valimised toimuvad valimis

sedeli kaudu. Võib valida kuni 40kandidaati, täites ruudu kandidaadi nime ees.

2. Täidetud valimissedelasetada väiksesse ümbrikku jaümbrik kinni liimida.

3. Suuremasse ümbrikku(millel on Valimiste Peakomiteeaadress) asetada täidetud valijatõend ja väike kinniliimitudümbrik, milles on valimissedel.

4. Suurem ümbrik nüüd kinniliimida, märgistada ja postitali-tusele üle anda.

5. Pidage meeles, et kõigehilisem postitempli kuupäev kirjaümbrikul võib oDa 3. juuni 1996.

ERKÜ Valimiste Peakomitee

KANDIDAADID

YLO ANSONYlo Anson on sündinud 1930.a.Pärnumaal. 1944. aastal siirduspõgenikuna Saksamaale. Keskhariduse omandas GeislingeniEesti Gümnaasiumis. SaabusUSA-sse 1949.a., asudes Ohio,

hiljem Connecticuti osariiki.Lõpetanud Connecticuti Ülikoolielektri-insenerina 1954. a.Litsentseeritud insener NewYorgi, Connecticuti ja Massachusettsi osariikides. OhvitserUSA maaväes; lõpetas sõjaväeKindralstaabikooli 1972.a. Re-servüksuste koosseisudes olnudumbes 30aastal, viimati koloneliauastmes. Läks erru 1987.a.Töötanud kohaliku elektrifirmajuures regionaalse operatiiv-osa-konna juhatajana. Läks pensionile 1991.a. lõpus. Tegevuseesti organisatsioonides: ÜEKN(liige 1978.a-st, juhatuses 1989.a-st, esimees alates 1993); EestiVabadusvõitlejate Liit (esimees1978.a-st); ERKÜ (viimased 9aastat rev.kom. liige); Ülemaailmne Eesti VabadusvõitlejateLiit (esimees 1972. a-st, siis abiesimees tänaseni); EELK Connecticuti koguduse nõukogu liige; Eesti Võitlejate Ühing Connecticutis (esimees viimased 19aastat).

VELJO ARENGVeljo Areng on sündinud 1933.a.Tallinnas. Õppinud GeislingeniEesti Gümnaasiumis; lõpetanudUSA-s Purdue Ülikooli ehitusalal. Elukutselt ehitusinsener japreagu partner firmas Dragan-Areng Assoc. Silver Springis,Marylandis. Olnud WashingtoniEesti Seltsi algaastatel kauaaegnejuhatuseliige; ESTO’76 majanduskomitee liige; ESTO’80 jaESTO’88 komiteede juhatustes;ESTO’84 USA komitee esimees;ERKÜ XII, XIII, XIV ja XVEsinduskogu liige; ÜEKNjuhatuse liige-laekur. Kuulubakadeemiliselt korp! Rotaliasse.

LILIAN G.G. BEINLilian G.G. Bein on sündinud1930.a. Tõrva linnas. Üles kasvanud Pärnus. Raamatukoguhoidja kraad South CarolinaCollege’ist. Üle tosina aasta olnud tegev üksik-gaidina NewYorgi malevas. Praegu Connecticuti osariigi ainuesindaja National Federation of music Clubsjuhatuses. BATUN-i juhatuseseesti sektsiooni liige. New YorgiEesti Haridusseltsi liige ja spet-siaal-projektide grupi liige juhatuses. Eesti Kultuurfond Ameerika Ühendriiges esinaine.

VELLO EDERMAVello Ederma on sündinud

1934.a. Rakveres. LõpetanudGeorge Washington UniversityWashingtonis. Ajakirjanik, välissuhete politoloog, rahvusvahelise massikommunikatsioonispetsialist, juhtivatel kohtadel„Ameerika Hääles”. 1960-1993 USAInfoagentuuri (USIA) ametnik(nüüd pensionil); ,.Ameerika Hääle” uudiste keskosakonna peatoimetaja; Euroopa uudiste peatoimetaja; AH Euroopa keelteosa-konna (nende hulgas Baltiosakonnad) asedirektor; USIAuuringuteosakonna Balti, Nõukogude Liidu ning Ida-Euroopaspetsialist, eriti USA—NL-isuhete, meedia ja gallupite alal.USA armee vastuluure reservohvitser. Viimased kaks aastatÜEKN-i esindaja Washingtonis,eriti tegev Kesk- ja Ida-Euroopakoalitsioonis. Endine BaltimoreEesti Seltsi juhatuse liige. EÜS-ivilistlane ja endine Baltimore-Washingtoni koonduse esimees.

ENN FREYEnn Frey on sündinud 1937.a.Tartus. Lõpetas Geislingeni EestiAlgkooli ja USA-s St. JosephiÜlikooli majandusteaduse jatoidutehnika aladel. Korp!Vironia liige. Sundaega teenismaaväes lahinguluure üksuses.Töötab toidusaaduste firmastoodangu ja tehnika alal direktorina. Oli ESTO’92 komitee liige,kuulus New Jersey Balti Vaba-duskomiteesse ja New YorgiEesti Haridusseltsi esindusse.Praegu ÜEKN-i Kanada esindaja; ERKÜ New Yorgi piirkonnadirektor ja juhatuseliige-sekretär.

PEETER GRÜNER on sündinud Tallinnas 1937.a. Põgenesemaga Saksamaale 1944.a.,emigreerus San Franciscosse1950.a. Lõpetas keskkooli 1954.a.; San Francisco State College’!1978.a. 1955-1976 USA sõjaväeteenistuses: 10 aastat orkestrandina, siis administratiivjuhata-jana samuti inglise keele õpetajana 1965-66 Saigonis Vietnamis;puhkepaigale läks 1976 ülem-veebli aukraadis. Viimased 12aastat pensionifondide revident,nüüd puhkepaigal. SF Eesti Seltsijuhatuse liige ja esimees 1978-84

PEETER GRÜNERja 1994-; EOLL esimees 1982-83;SF Eesti täienduskooli õpetaja1980-81; SF Segakoori juhataja1980-84. Organiseerinud kuuskonteineritäit abipakke SanFranciscost Eestisse 1992-1995.EELK San Francisco lut. koguduse laekur 1994, esimees 1995.

ASTRID JAANSON

Astrid Jaanson on sündinud1930.a. Nai', as. Lõpetas Geislingeni Eesti Gümnaasiumi. Õppis Harper Collegers ja Northwestern Universitys. Arvtterevi-deerija Marshall Fieldi kaubamajas. Oli tegev IllinoisiRepublican Party organisatsioonis. Organiseeris Kesk-Läänestoetusi Eesti heaks Eesti-Amee-rika Fondi kaudu. KorraldanudKLENK-Geislingeni Eesti Gümnaasiumi kokkutulekuid Chicagos. Aktiivne EELK ChicagoEsimeses koguduses ja ChicagoEesti Majas.

JAAK JUHANSOOJaak Juhansoo on sündinud1942. a. Põltsamaal. Omabfotoreproduktsiooni ettevõtteWaltham Massachusettsis. Ta onBaltic-American Society of NewEngland aseesimees; Massachusettsi Ikestatud Rahvaste Komitee laekur; Connecticuti EestiVõitlejate Ühingu sekretär;abilaekur ja Kanada delegatsiooni esimees ÜEKN-is; BostoniEesti Seltsi auliige ja praeguneesimees; ERKÜ XV Esinduskogu liige. Akadeemiliselt kuulubkorp! Fraternitas Esticasse.

LYA M. KARMLya M. Karm on sündinud1957.a. Great Neck’is New Yor-üs. Lõpetas SUNY-Binghamtoniülikooli BA kraadiga keemiaalal. Korp! India liige. Lõpetasarstiteaduskooli 1983 ja prakti-r .is sisehaiguste erialal GeorgeWashingtoni Ülikooli haiglas.On töötanud Kaiser-Permanentearstina sisehaiguste erialal 9aastat. Washingtoni Eesti Seltsijuhatuses 1985-88, esinaine1988-91; planeeris ja koordineeris vastuvõtud mitmele Eestitipp-poliitikule sel ajal. ,,Estonia” Laeva Hukkumisfondi

juhtimiskomitee esinaine (korjatiüle $60 000). ERKÜ XV Esinduskogu liige. Tahab kaasa aidata ERKÜ struktuuri uuendamisele, et see oleks rohkem kooskõlas tänapäeva olukorraga.

GILDA M. KARUGilda M. Karu on sündinud1951.a. Oceanportis New Jerseys. Lõpetas Lakewoodi EestiTäienduskooli, kus ta ka hiljemõpetas. Lõpetas Vassar College’iAB kraadiga poliitilistes teadustes ja oli aktiivne Kesk-Hudsonieesti seltskonnas sei ajal. Lõpetas Chicago-Kent College of LawJ.D. kraadiga. Akadeemiliseltkuulub korp! Indiasse. Oliaktiivne rahvatantsus, gaidluses(n.gdr.) ja muudes rahvuslikestegevustes. Töötanud 21 aastatPõllumajanduse Ministeeriumistoidumarkide programmis, ollesolnud 15 aastat Kesk-Lääne rajooni osakonna ülem. ERKÜEsinduskogu liige ligi 18 aastat.Üle 10 aasta olnud põhjapoolseKesk-Lääne piirkonna direktorja eestlaste esindaja Chicago- jaIllinoisi osariigis, kus tal on headsuhted kuberneri bürooga. Paarviimast aastat olnud ERKÜ õigusnõunik. Chicago EELK Esimese koguduse laekur ja kirikunõukogu liige. Ta on aktiivneArlington Heightsi Naishääleta-jate Liidu (League of WomenVoters) liige ja praegune esinaine, Chicago Vassar Klubinõukogus ning Chicago, Balti,Illinoisi ja Ameerika õigustea-dusseltside liige. Tema saavutused on ära toodud raamatutes,,Who’s Who of AmericanWomen” ja ,,Who’s Who in the

Midwest”. Järg 8.1k.

8 VABA EESTI SÕNA Nr. 18, neljapäeval, 2. mail 1996

VELLO KARUKSVello Karuks on sündinud 15.juunil 1927, Haridu RakvereGümnaasiumis ja NorrköpingiTehnilises Instituudis Rootsis.Teises maailmasõjas Eesti lennu-üksuses. Olnud E.S.S. Kalevi osakonna esimees ja Jõekääru .staadioni ehitu.stoimkonna esimees.Seattle’i Eesti Seltsi juhatuseliige.Tunnustus- ja tänukirjad saanudEesti Komiteelt ja E.V. Kaitsevägede juhatajalt panuse eestEesti iseseisvuse taastamisel.EABS-i abiesimees ja praeguseERKU Esinduskogu liige. Abielus ja 3 lapse isa. Akadeemiliseltkuulub korp! Rotaliasse,

HANS KOBINHans Kobin on sündinud 1921.a.Eestis. Elukutselt elektriinsenerelektro-optika ja raali erialaga.Kolme ERKÜ Esinduskogu valimiste peakomitee liige. ESTO’92majandustoimkonna juhataja jalaekur. Korp! Sakala Ühendriikide koondise selle aasta esimees.ÜEKN-i sekretär 1987. aastastalates. The Nordic Press, Inc.(„Vaba Eesti Sõna") juhatuseesimees ja korporatsiooni president 1989-1995.

MAILA KÕIV AMaila Kõiva on sündinud 1938.a.Tartus. Õppinud Northern Illinois ülikoolis. Olnud keskkoolis 12 aastat õppejõud;aidanud korraldada esinemisiõpilastele poliitilistel aladel (kaEesti kohta). KLENK-i jaChicago Eesti Maja asutajaliige.Õpetanud Chicago Eesti Koolis6 aastat. Olnud hundude jagaidide juht. Korraldanud noorte suvelaagreid, näidendeid jaspordivõistlusi. Võtnud aktiivseltosa Chicago Eesti Näitetrupitegevusest. Tegutsenud kiriku

kooli ja noorte lauluõpetajana.Sooritanud osariigi kinnisvara-agendi eksamid ja icgutsenudsellel alal 12 aastat. PraeguseERKÜ Esinduskogu ja sellerev.kom. liige.

MATI KÕIVAMati Kõiva on sündinud 1936.a.Karksis. Lõpetanud ConnecticutiÜlikooli insenerina ja Marylandi Ülikooli magistrikraadiga ad-ministratiivalal. USA armeekolonel-leitnant; lõpetanud kolmkõrgemat sõjakooli. Töötanudosariikides ja eraorganisatsioonisjuhatajana; praegu Marylandiosariigi transportministeeriumiuurimiste- ja tehnoloogia-osa-konnas. ERKÜ liige 21 aastat,nendest 8 juhatuseliige. ÜBAK-iesimees 2 aastat ja praegu sellejuhatuse liige. ÜEKN-i liige 12aastat. Endine Eesti SkautideMalev USA-s juht, ConnecticutiSkautrühma juht, ConnecticutiEesti Seltsi esimees, ChicagoEesti Kooli juhataja ja ChicagoEesti Maja asepresident. Korp!Fraternitas Estica liige.

JYRI KORKJyri Kork on sündinud 13. nov.1927 Tartus. Õppinud TartusTreffneri gümnaasiumis 1942-44.Kuulipildur Eesti Diviisis 1944-45, raskelt haavatud Sileesiarindel. Lõpetanud GeislingeniEesti Gümnaasiumi 1947 jaMarylandi Ülikooli 1956 cumlaude\ saanud magistrikraadiastronautikas 1958. TöötanudNASA s 31 aastat ruumilendudealal (212 Delta raketti). ERKÜEsinduskogus alates 1958;ÜEKN-i juhatuses; ESTO Inc.aseesimees ja EABS-i nõunik.Töötanud 06.93-10.95 EKJ Peastaabis Tallinnas kindral A. Einselni info-ohvitseri ja isiklikunõunikuna.

JUHAN LIIKANE on sündinud1931.a. Hiiu-Kärdlas. Lõpetanudalgkooli 1944.a. Tallinnas, Geislingeni Eesti Gümnaasiumi1949.a. ja University of Washington Medical School’i Seattle’is1958.a. Teenis USA armees Saksamaal psühhiaatrina 1962-64 ja1964-ndast aastast peale samalalal töötanud San Franciscoümbruses. Aastate jooksuleestlaste üritustest aktiivselt osavõtnud ja ERKÜ Esinduskogukandidaadina huvitatud väliseestlaste organiseeritud elu säilitamisest ja korruptsioonivastasetegevuse arendamisest Eestis.

JUHAN LIIKANE

JÜRI LINASKJüri Linask on sündinud 1939.a.Tartus. Lõpetas Geislingeni EestiAlgkooli. Lõpetas University ofConnecticuti farmaatsia alal jasaavutas doktorikraadi biokeemias UCLA-s. Praegune professionaalne siht on suunatud USAalghariduslikele probleemidele.Elab New Jerseys. Abielus, kakstütart. Olnud pidevalt seoseseesti vabadussõitlusega. Olnudtegev eesti kirikus, seltsides,skautluses ja rahvatantsu-, näite-ning spordiringides. ERKÜ XVEsinduskogu liige. Toetab noorteeestlaste õppe-külastusreiseEestisse ja ka USA-sse.

VEELIKS LINGVeeliks Ling on sündinud1931.a. Muhu saarel. Asus USA-sse 1949.a. Lõpetas MississippiState University BS kraadiga.Töötas erafirmades arvepidajanaja viimased 20 aastat föderaalvalitsuse rahvaloendusbüroos jarahaministeeriumis. Nooremskautmaster, osalenud skautlusesSaksamaal ja Ameerikas. KuulusERKÜ varematesse koosseisudesse. Elades New Yorgis, oliThe Nordic Press, Inc., EestiMaja ja NYEHS-i juhatusteliige. Elab Marylandis abikaasa,tütre ja kahe pojaga.

VAIKE LUGUS on sündinud1924.a. Tallinnas. LõpetasTallinna Linna Ii TütarlasteGümnaasiumi. Jätkas õppimistTallinna Soisiaaiinstituudis, miskatkes põgenemisega Saksamaale. Oli Geislingeni suurlaagri sot-siaalõde ja Geislingeni EestiTeatri näitleja. 18 aastat Connecticuti Eesti Seltsi esinaine; eesti

kooli õpetaja ja juhataja Willi-manticus. Oli Eesti ÕpetajaleKeskühingu dclegaat ÕpetajateMaailma Liidu Kongressi!Kingstonis Jamaica* ja Washingtonis D.C.; ESTO’76 Peakomitee ase-esinaine; ESTO’80 ja ’88USA Komitee ERKÜ volinik

VAIKE LUGUSning ESTO’92 Peakomitee sekretär. Oli järjest kaheksa (7-14)ERKÜ Esinduskogu liige;ÜEKN-i aseesinaine ja ERKÜaseesinaine. Elukutselt õpetaja.Kasvatusteaduse ia haridusalamagister. Esinenud ettekanneteja kõnedega kongressidel ningrahvuslikel üritustel.

JÜRI MARTINSONJüri Martinson on sündinud1936.a. Tallinnas. LõpetasUSA-s University of Connecticuti keemia-teaduskonna. Ülendati sõjaväe nooremleitnandiks.Teenis Saksamaal soomusdiviistsja kaks aastat Vietnami rindel.Lõpetas US Army Command'and General Staff College’!.Töötas Pemagonis; oli abiprofessor Renselaeris ja West Poin-tis. Siirdus eraellu leitnant-kolo-neli aukraadis. Töötab Aero-space’i firma tööstuse juhatajana. Kuulub Connecticuti EestiSeltsi, ERKÜ XV Esinduskogusse ja The Nordic Pressi juhatusse.

LISA A. METSLisa A. Mets on sündinud1954.a. Michiganis, On praegunevanem administraator asutusesCenter for Research on Learningand Teaching Michigani Ülikoolis Ann Arboris. On olnud õppejõud Vincennese Ülikoolis Indianas, kus on õpetanud kõrghariduse administratsiooni. Onolnud ka ,,research associate”

Michigani Ülikooli astustesCenter for the Study of Higherand Posisecondary Education jaNational Center for Reasearch toImprove Postsecondary Teaching and Learning. 1987-90.a. oliadministratsiooni ja planeerimiseabipresidendi vanemaks assistendiks Northwestern Ülikoolis(Evanston, IL). Omab BA Michigani Ülikoolist, MA IndianaÜlikoolist ja lõpetab PhD-dMichigani Ülikoolis. On viimastel aastatel osa võinud Metsaülikoolist Kanadas ja onMichigani KLENK-i konverentsi juhatuses. 1991.a. oli EELK

j Michigani koguduse abisekretär.On liige ja endine esinaine BalticNations Committee of Michi-gan’is.

OLAF PIKATOlaf Pikat on sündinud 1933.a.Tartus. Lõpetanud NorthwesternÜlikooli haldusalal. EndineERKÜ liige; koostanud voldiku„Estonia — The Case of aSoviet-Occupied Contry”.

ILMAR FLEERIlmar Pleer on sündinud 1926.a.Tallinnas. Lõpetanud TallinnaReaalkooli, Rugers UniversityEksekutiivide Instituudi. Endinemetsavend Tartumaal, vabadusvõitleja, II maailmasõja ja,,külma sõja” veteran. Elukutseline noortejuht, skautmaster, Skautide Maleva liige,endine juht. ERKÜ Kesk-Lõunapiirkonna direktor; ESL-i Esinduskogu liige. Olnud tegevjärgnevais organisatsioonides:NYEHS (Noorteosakonnaesimees, revisjonikomisjonis);NY Meeskoor (liige, teenelinetoetajaliige); NY Eesti Teater (in-spitsient, kaasnäitleja); NewYorgi Eesti Ev. Luteriusu kirik(liige, nõukogüLiige, kiriku esindaja lõuna-osariikides); EestiAbistamise Komitee (juhatuseliige, esindaja lõuna-osariikides);ERKÜ (vanim liige, pidevalt alates 1956. aastast, osalenud laekurina, aseesimehena ja esimehena,olles eelmine ERKÜ esimees);ÜEKN (liige, aseesimees jaesimees); 1976.a. ESTO patroon;Balti Maailmanõukogu (liige jaesimees); Eesti Vabariiklastepartei (asutajaliige ja esimees,VP Keskkomitee liige); DallaseEesti Selts (liige, aseesimees.

Järg 9. lk.

Nr. 18, neljapäeval,!, mail 1996 VABA EESTI SÕNA 9

esimees); USA presidendi pooltmääratud mitme Ameerika valitsuse nõuandva komitee liikmeks.Tehes 1973.a. Helsingi konverentsil Eesti vabastamise eesttööd, vangistatud Soomes EestiNSV Ülemnõukogu ja KGBnõudmisel (osa neist tegelasteston praegu Eestis kõrgetelkohtadel). Eesti patrioot, kesoma eluaja andnud eestlusetööle, mitte palgalisena, vaidomast vabast ajast ja armastusestoma isamaa vastu.

esimees ja juriidiline nõuandja1985-1992. Eesti Kongressi liige1990-1992; EV VII Riigikoguliige 1992-1995 (Põhiseaduse

ANNE MARIE PÜÜS ALUArme-Marie Püüsalu on sündinud 1931.a. Tallinnas.

Lahkunud sõja ajal EestistSaksamaale. Lõpetanud Olden-burgi DP laagris eesti gümnaasiumi. Abiellunud Saksamaal(abikaasa suri USA-s 1968), 2last. Tulnud USA-sse 1961.a.New Yorgis olnud FederatedWomen’s Club’i liige (Baltiosakond) ja Haridusseltsi nais-osakonnas. Töötanud 33 aastatHertz Rent-A-Car’ile. Läinudpensionile 1995.a. augustis.Elanud 25 aastat Oklahomas.Kuulub Oklahomas järgnevaisseorganisatsioonidesse: OklahomaCity Stamp Club; Chamber of

Commerce — InternationalVisitor Council; Embroiders’Guild of America; SkandinaaviaKlubi. FAA juures hoolitsebvälismaalt tulevate, tavaliseltõhuliikluse korraldajate eest, keson siin kursustel harilikult 6-8nädalat.

JAAK RAKFELDTJaak Rakfeldt on sündinud 25.augustil 1946 Stokholmis. Tulikoos perekonnaga Kanadasse1949.a. ja sealt edasi Ühendriikidesse 1950.a. Algharidusenalõpetas Newfane Central Schooli1964 Buffalo, NY, lähedal;SUNY Geneseos (BA 1968);Suracuse’i Ülikooli (MSW 1972,M.Phil. 1982, Ph.D. 1983 sotsiaalteaduste aladel) ja Yale’iÜlikooli (Postdoctoral Fellow,School of Medicine 1986-88).Käesoleval ajal on AssociateProfessor School of ProfessionalSutdies & Human Services,Southern Connecticut State

Universitys ja Assistant ClinicalProfessor of Psychiatry YaleÜlikoolis. Avaldanud teaduslikke artikleid (ka eestikeelseid)omal alal. Loenguid pidanudTartu Ülikoolis, Kultuuripäevadel, Tartu Instituudis, Metsaülikoolis ja New Yorgi Eesti Haridusseltsis (eestlaste rahvuslikuidentiteedi säilitamise teemal jaTartu Ülikooli aastapäeva aktusekõne uuesti esitamisel). On olnud E.L.L.A. (Estonian-Lat-vian-Lithuanian Alliance) juha-tuselüge, Rootsi delegaat ÜEKN-i Esinduskogus, VI ÜlemaailmsetEesti Rahvuskongressi korraldava toimkonna laekur ja ERKÜXV Esinduskogus. Abielus KristiRannaga ja kahe tütre, Kaili jaKiia-Mai isa. Akadeemiliseltkuulub korp! FraternitasEsticasse.

ENDEL REINPÕLDEndel Reinpõld on sündinud1926.a. Põltsamaa vallas. Õppinud Põltsamaa alg- ja keskkoolis kuni sõjaväkke mobiliseerimiseni. Lahkus üksusegaPaldiskist Saksamaale 1944.

Võitles Eesti Diviisiga Oppelniall, sai haavata ja pääses haiglagaläände. Langes ameeriklastele sõjavangi ja oli 15 kuud Prantsusmaal. Peale vabanemist õppisMemmingeni ja Geislingeni gümnaasiumides. Emigreerus 1949.a.USA-sse. 1950-52 teenis USAarmees. Pärast seda elas

Clevelandis, kus võttis osasealsete organisatsioonide tööst.1963.a. asus Idarannikule jatöötas Citibank Data Centeris.1991. aastast alates pensionär.Võtab osa siinsete eesti organisatsioonide tööst juhatuselükme-na. Kuue ERKÜ Esinduskoguliige; praegu aseesimees ja peasekretär. Skautluses 1946-ndastaastast alates. Oli 7 aastat

malevajuht ja 8 aastat ESL-ipeaskaut.

JUHAN K. RAIDMAJuhan K. Raidma sündis 1947.a.Saksamaal. Emigreerus peregaUSA-sse, kus lõpetas MarylandiÜlikooli 1969.a. mehaanikainseneri kraadiga. Olnud suurteehitusprojektide tehniline juht janõuandja nende omanikele. Võtnud elavalt osa eesti ühiskonnaelust Baltimore’is; olnud aktiivneeesti noorte organisatsioonides;noorem skautmaster Eesti Skautide Malev USA-s; BaltimoreEesti Maja juhatuseliige. EladesNew Yorgis, OÜ paar aastatNYEHS-i juhatuseliige. Praeguon Baltimore Eesti Seltsi

juhatuseliige. Kandidaadi üle-ameerikalised tutvused ja väliseestlase kogemused varuvad tedalaiarinnalise ülevaatega eluolustning võimaldavad temaltänapäeva nõudmiste rakendamist läänemaise praktikaga.

LAINE S. REBASSOOLaine Rebassoo on sündinud1972.a. Rhode Islandil. Lõpetanud College of St. Rose ÜlikooliBS kraadiga õppides pedagoogikat ja sotsioloogiat. Korp!Filiae Patriae liige. LõpetanudEesti Kooli ja käinud eesti leeris.Oli kasvataja ja abijuhatajaJõekääru Suvekodus Kanadas,hellakeste abijuht Järvemetsagaidlaagris ja Long Islandi LasteSuvekodu juhataja möödunudsuvel. Albanys laulnud kirikukooris, rahvatantsurühma,,'Tuuliku” liige, õpetanud Albany/Schenectady Eesti Koolis rahvatantsu. New Yorgi rahvatantsurühma ,,Saare vikat” liige jaesines nendega Eestis 1994.a.tantsupeol. Õpetab NYEHS-iEesti Koolis maateadust jarahvatantsu. NYEHS-i büroojuhataja. ERKÜ XV Esinduskogus.

MARJU RINK-ABELMarju Rink-Abel on sündinud1948.a. Geislingenis. LõpetasUniversity of Pennsylvania; Columbia Ülikooli MS kraadigaraamatukogunduses ja University of Marylandi MS kraadigaraalisüsteemide juhendamisealal. Õppis Soomes Eesti üliõpilaste toetusfondi stipendiaadina.Akadeemiliselt kuulub korp!Filiae Patriae koosseisu. Töötanud üle 20 aasta General Accounting Office’is Washingtonis,D.C. raamatukogu- ja datasüs-teemide juhatajana ning viimatiadministratiiv-raalisüsteemidekoordinaatorina. On olnudERKÜ liige viimased kuusaastat. Kuulub ERKÜ juhatusseja esindab ERKÜ-d ÜEKN-ijuhatuses ja Ühendatud BaltiKomitee juhatuses. Oli Washingtoni Eesti Seltsi juhatuses 1980-88 ja esinaine viis aastat. Korraldas ESTO’76 raamatumüüki.

K. JAAK ROOSAARE on sündinud 1954.a. New Yorgis.Lõpetas 1976.a. American University Washingtonis, D.C. BA-ga (magna cum Iaude) kommunikatsiooni ja poliitiliste teadmistealal; saavutas J.D. kraadi1979.a. Washingtoni College ofLaws, American Universitys.Valitud ERKÜ-sse alates 1980,olnud juhatuses 1983-1992, ase-

K. JAAK ROOSAAREkomisjonis 1992-1994, Väliskomisjonis 1994-1995). Korp! Liivika (USA-s) liige. EELK BergenCounty koguduse liige. Välis-Eesti Ühingu liige (Tallinnas,alates 1995). Toimetanud ja kirjutanud ,,Vaba Eesti Sõna” ingliskeelset lehekülge aastast 1989.Skautluses 1960. aastast alates,on nskm. Valitud Bogota, NJBoard of Educationi liikmeks1980-1989. Elukutselt jurist jaajakirjanik. Vandeadvokaadi õigused NJ osariigis, WashingtonDC-s, föderaalkohtutes ja USAÜlemkohtus. Riigikogus on võidelnud väliseestlaste õiguste eest,eriti kodakondsuse ja õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise küsimustes. Töötab peamiseltEestis, kuid alaline elukoht onendiselt New Jerseys. Kandideerib edasi olla ERKÜ liige, kunaselle positsiooni autoriteet võimaldab tal väliseestlaste õigusikaitsta nii Eestis kui ka USA-s.

ERICH SIISMETSErich Siismets on sündinud 1928.aastal Kaanjärve talus Rakverelähedal. 1944.a. sõjakeerisesSaksamaale saabunud. Lõpetanud Geislingeni Gümnaasiumi1949.a. ja samal aastal siirdunudAmeerikasse. Teeninud 2 aastatAmeerika sõjaväes Korea sõjaajal. Peale sõjaväeteenistustlõpetanud Rensselaer Polüteh-nilise Instituudi Troys NY-ismasinaehituse alal ja töötanud 35aastat United TechnologiesCorp. Uurimiskeskuses EastHartfordis Connecticutis, kunisiirdunud pensionile 1992.a.Registreeritud elukutselise insenerina (P.E.) Connecticutis.Olnud tegev Connecticuti EestiSeltsi juures üle 30 aasta, ollesabiesimees või esimees. Aastaidosalenud CES-i rahvatantsijaterühma juhina ja tantsijana.Tegev EELK Connecticutikoguduse nõukogu liikmena.Korp! Ugala USA koondiseabiesimees. Kohaliku linna,,Planning and Zoning” komisjoni liige, rahukohtunik (Justiceof Peace) ja ,,Republican TownCommittee” laekur. Huvialakson olnud põllumajandus ja omatalus tõuloomade (AmericanPolled Herefords) arendamine.

JUHAN SIMONSONJuhan Simonson on sündinud1933.a. Tartus. LõpetanudPennsylvania Ülikooli regionaalse planeerimise alal. 'löötanud1960-ndast a. saadik NJ osariigivalitsuse juures. Aktiivselt osavõtnud USA eestlaskonna tööstja tegevusest. Tutvustanud EestitAmeerika ühiskonnas lugejakirjade, artiklite, kõnede ja mitmesuguste eriprojektide kaudu.Juhatuseliige Eesti Skautide jaGaidide Sõprade Seltside LiidusUSA-s ja The Nordic Press, Inc.Liige paljudes eesti ja balti organisatsioonides. Olnud nõuandjaks Rutgersi Ülikooli juuresTartu Ülikooliga seotud koostööprojektide alal. ERKÜ Esinduskogu liige 1965-ndast a. saadik jaolnud esimees 1978-ndasr a, kunitänaseni. Akadeemiliselt kuulubEesti Üliõpilaste Seltsi.

ERIC SUUBERGEric Suuberg on sündinud1951.a. New Yorgis. LõpetanudMIT Ülikooli majandusteadusemagistrikraadiga ja keemiainseneri doktorikraadiga. Korp!Sakala liige. Elanud Long Islandil, Bostonis ja Pittsburghis.Elab praegu Providence’isRhode Islandil ja on elukutseltprofessor seal asuvas BrowniÜlikoolis. Juhtivalt tegev Ameerika Keemikute Ühingus (ACS).Kütuste- ja energiaküsimusteekspert, uurinud keskkonnakaitsega seotud küsimusi, nende hulgas ka põlevkivi kasutamist.Olnud tegev Balti Noorte Kongressi juhatuses. ERKÜ juhatuseja Eesti Üliõpilaste Toetusfondiliige. Ta on eriti huvitatud eestiülikoolide ja üliõpilaste abistamise küsimustest. OsalenudERKÜ-nimeliste stipendiumidekorraldamises Tartu Ülikoolis jaTallinna Tehnikaülikoolis 1995.aastal.

OLAF TAMMARK on sündinud 1921.a. Tartus. LõpetanudHugo Treffneri Progümnaasiu-mi; Jäneda Põllunduskeskkooli;Sõjakooli Bad Tölis ja Polütehnikumi Giessenis ehitusinsenerina. Lie. Professional EngineerWisconsini osariigis. 1941. a.vabatahtlik Idarindel. VõidelnudDemjanski kotis, Narva, Kriva-soo ja Tartu rinnetel, kus kolmkorda haavatud. Metsavennana1945.a. detsembris Valgamaalvangistatud. Üle 8 aasta poliit

vang Järg 10. lk.

10 VABA EESTI SÕNANr. 18, neljapäeval, 2. mail 1996

OI AF TAMMARKN. Liidu vanglates ja Siberissunnitöölaagrites. Alates 1978.aastast ERKÜ Esinduskogus.1978-1992 Eesti VangistatudVabadusvõitlejate Abistamisetoimkonna juhataja USA—s.1990-1992 Eesti Kongressidelegaat Ühendriikidest. ERKÜEsinduskogu piirkonna direktor.Akadeemiliselt kuulub korp!Fraternitas Esticasse.

JAAN TIIVFlJaan Tiivel on sündinud 1912.a.Helmes Valgamaal. LõpetanudTartu Ülikooli õigusteaduskonna cum taude 1938. Eestis olnudElva linnasekretär, diplomeeritud edasiõppija Tartu Ülikoolisja vandeadvokaadi-abi. Rinde-ohvitser 11 maailmasõjas. OmabRaudristid II ja I. ERKÜ Esinduskogu liige, kuhu valitudsenini 12 korda. Olnud kahelperioodil, kokku üle 16 aasta,ERKÜ peasekretär. Aktiivneliige paljudes eesti organisatsioonides. Kirjutab luuletusi.Korp! P.otalia vilistlane.

JÜRI TÄHTJüri Täht on sündinud 1930.a.Tartus. 6-aastaselt hakkas õppima tšello mängimist ParfeniValgemäe juures. 8-aastaseltesines Eesti Raadios Felix Moorilastetunnis. Põgenes 1941.a.Heilbronni Saksamaale, kusjätkas tšellotunde ja 1943.a.võitis Stuttgarti Konservatooriumis oma vanusegrupis esimese jaüldhinnangul teise koha. Jätkastsellomängu õppimist MaxNauberi juures. Lõpetas 1947.a.Geislingeni Eesti Gümnaasiumi;1948.a. õppis tsellot StuttgartiKonservatooriumis kuni USA-sse emigreerumiseni 1951.a. Saistipendiumi Dana College’ isseNebraskas ja lõpetas 1952.a.B.A. kraadiga muusikas. TeenisUSA lennuväe orkestris 4 aastat.1956.a. siirdus elama New Yorki,kus saavutas 1958.a. ManhattanSchool of Music M.A. kraadimuusikas. Töötas tšellistina paljudes tuntud USA idakaldaorkestreis. Aastast 1969-1983 olitegev Broadway teatriorkestritekoosseisus. Andis tšellotundekeskkooliõpilastele ning osalestihti eestlaste üritustel NewYorgis, Los Angelesis LEP-11963 ning Seattle’is 1981. Asustööle Ameerika Hääle juurdeWashington D.C.-sse 1983-ndalaastal. Ameerika Hääle Eestiosakonna juhataja alates 1992.

MAARIT VAGAOli tegev gaidluses Stockholmisja Göteborgis Põhjala-tütardelipkonnas. On osalenud eesti koguduste tegevuses, eesti rahvatantsus — hetkel Lakewoodirahvatantsutrupi ,,Randlane”koosseisus —, töötanud Lakewoodi Eesti luteriusu kiriku,Lakewoodi Eesti Täienduskoolija L.I. Lastesuvekodu muusikaõpetajana. Lõpetas Bob JonesÜlikooli Lõuna-Karoliinas B.M.kraadiga kirikumuusikas. Jätkablauluõpinguid ooperi alal. OsalesLõuna-Karoliinas Rep. CarrolCambell (R) Re-election Campaign toimkonna liikmena.Töötab eesti keele ametlikutõlgina USA välisministeeriumis.Esineb solistina eesti kogudustesja paljudel eesti ja ameerikaaktustel ja üritustel. Esines heamenuga Skandinaavia FestivalilEesti rahvuse esindajana Waterloo Villagers 1995.a. suvel jaSoome suursaadiku vastuvõtulNew Yorgis. On ERKÜ XV Esinduskogu liige. Töötab osaliseajaga ERKÜ arveametnikuna/bürootööjõuna. Abielus ja kolme lapse ema. Akadeemiliseltkuulub Eesti NaisüliõpilasteSeltsi.

VOLDEMAR VAHERpiimanduse kvaliteedikontrollialal. II maailmasõja veteran.Tegevus eesti organisatsioonides:ERKÜ juhatuseliige; EestiAbistamise Komitee esimees; endine kauaaegne NYEHS-iesimees ja auliige; NY EestiSkaudi-Gaidisõprade Seitsiesimees (25 a.); Eesti SkautideGaidide Sõprade Seltside Liidujuhatuseliige; Eesti SpordiliitUSA-s juhatuseliige. Huvialad;mastersport, male, bridž.

AINO LIIS TÕÕTSOVAino-Liis Tõõtsov on sündinudNew Yorgis 1969. aastal.Lõpetas NYEHSeltsi Eesti Kooliparima lõpetajana ja õpetas sealühe aasta laulmist ja usuõpetust.Lõpetas Rennselaer PolütehniliseInstituudi BS kraadiga tsiviil-insenerina. Töötab samal alalHNTB Corp.-ile. Esindas USA-d,,Miss ESTO” kandidaadinaEesti Päevadel New Yorgis. Onaktiivne Schenectady rahvatantsurühmas ,,Tuulik”; Bergenimaakonna eesti kiriku kogudusenõukogus; Lakewoodi skaut-gaid-laagris; New Yorgi EestiNaiskooris ja ERKÜ XV Esinduskogus. Elab abikaasaga WestOrange’is New Jerseys.

HENNO UUSHenno Uus on sündinud 1931.a.Võrus. Lõpetanud WyomingiÜlikooli insenerina. Omandanudmagistrikraadi majandusteaduses Lõuna-Kalifornia Ülikoolis.Lõpetanud lennuväe Air Command and Staff College’i.Teeninud 21 aastat ohvitserinaUSA lennuväe lendavaskoosseisus. Osalenud Vietnamiõhusõjas. Praegu erus majoriauastmes. ERKÜ Esinduskogusalates 1987-ndast aastast;ÜEKN-i aseesimees. Juhatuseliige Eesti VabadusvõitlejateKeskuses ja Eesti Arhiiv Ühendriikides; Connecticuti Eesti Võitlejate Ühingu abiesimees; EestiOhvitseride Keskkogu ,,Auraa-matu” andmetekogu komisjoniesimees.

MAARIT VAGA on sündinud1966.a. Soomes. Alustas algkoo-liõpinguid Stockholmi Eestikoolis ja jätkas neid GöteborgiEesti koolis. Lõpetas VancouveriEesti Täienduskooli kiitusega.

MARKUS VAGAMarkus Vaga on sündinud1968.a. Helsigis, Soomes. Õppinud Stockholmi, Göteborgi jaVancouveri Eesti koolides. Lõpetas Vancouveri Eesti Täienduskooli 1980.a. Jätkab kunstiajaloo õpinguid Rutgers ÜlikoolisNew Jerseys. Alustas teoloogilisiõpinguid Bob Jones ÜlikoolisLõuna-Karoliinas (2 1/2 aastat)ja jätkab neid Eesti UsuteaduseInstituudis Torontos, eesmärgilsaada eesti kirikuõpetajaks.Teenib EELK Philadelphia kogudust jumalateenistuste pidamisega, esineb eesti aktustel jaüritustel palvustega. Alustabmaikuus osaajaliselt graafiku jakujundajana ,,Vaba Eesti Sõna”juures New Yorgis, Akadeemiliselt kuulub Eesti ÜliõpilasteSeltsi.

VOLDEMAR VAHERVoldemar Vaher on sündinud1923.a. Eestis. Alg- ja keskhariduse saanud kodumaal. Ülikoolilõpetanud Saksamaal. MS teadusliku kraadi omandanudUSA-s Cornell Ülikoolis 1953.aastal. Olnud teenistuja mitmeNew Yorgi suurfirma juures

ILMAR VANDERERIlmar Vanderer on sündinud1968.a. New Yorgis. Omandaspoliitiliste teaduste kraadi DukeÜlikoolis ja omab tõendid filmi-ning video-alal. Korp! Esticaliige. Kauaaegne osavõtja NYEHaridusseltsi tegevusest. Rohkesti esitanud artikleid ,,Vaba EestiSõnadel”. ESTO-dest osavõtjaalates 1976-ndast aastast.ESTO’92 välisreklaami direktorja ajalehtede vahendaja, koostades reklaam-materjali ülemaailmses ulatuses. ERKÜ XVEsinduskogu liige. Oli välisreklaami koordinaator LibertyScience Centeri juures. Tegutsebsidepidamise direktorina BalticBNI ettevõttes.

VIKTOR V. VINKMANViktor Vinkman on sündinud1927.a. Tormas. Õppis Mustveegümnaasiumis, kust astusvabatahtlikuna sõjaväkke. Saipaar korda haavata ja viibisaasta pärast sõda haiglais ja van-gilaagreis. Jätkas USA-s õpinguid kirja teel ja õhtukoolis.Praegu töötab vanema elektriinsenerina FW USA Corp.juures. Olnud üliõpilaskonna jaEÜS-i esimees; Seabrooki jaBaltimore’i skautüksuste juht;skautlaagri juht; loodusraja juhtja kauaaegne Järvemetsalaagriala tehnilise osakonna liige.Vabadussõjalaste ühingu jaBATUN-i juhatuste liige. Korduvalt valitud ERKÜ Esinduskogusse ja selle juhatusse.

URMAS J. WOMPA on sündinud 1952. aastal Torontos.Elanud New Jerseys, Baltimore's, Chicagos, Hartfordis jaNew Yorgis. Õppinud CornelliÜlikoolis (B. Arch.) ja University of Chicagos GSB-s (MBA).Elukutselt väärtpaberite analüüsija investeeringute seltside

URMAS J. WOMPAtegevuses üle aastate. UBA/BATUN-i president ja nõuandjaEesti Vabariigi ÜRO esinduses.ERKÜ Valimiste Peakomitee

Ilmar Mikiver;

,,Olen ma PK?”Ameerikas nüüd

,,poliitiliselt korrektne" (politically cor-rect). Oli aeg, kus ta tahendas „isiklikkuarvutit” (personal computer), aga seeaeg on ammu möödas. See oli turumajanduse aeg, kus ei osatud riiklikultmõelda. Nüüd on riigiasutustes, ametiühingutes ja kõrgkoolides kõige tähtsam,et taidad ,,poliitilise korrektsuse”tingimusi või vähemalt ei vaidle neilevastu.

Siinkirjutajat kui pensionäri see küllenatn palju ei ohusta. Kuid tugejatele võinende noorematele sugulastele väikesekspro memoriaks panen järgnevalt kirjakuus tähtsamat -ismi, millest poliitilinekorrektsus minu tähelepanekute järgikoosneb,

1. Kommunism: Pole õige, et Nõukogude Liit varises kokku kommunismiäparduse tõttu. Põhjuseks oli, et rumaladmehed Moskvas ei osanud kommunismirakendada.

2. Feminism: Ainus õige naisõigusluson roili-feminism (gender feminism).Naiste ja meeste bioloogilised erinevusedei loe, loeb ainult nende ebavõrdne rollühiskonnas. Lihtsast võrdõiguslusest eiole küllalt. Tuleb aru saada, et mehi eiole ühiskonnas praktiliselt tarvis.

3. Rassism: Kui mittevähemusse kuuluvkandidaat (olgu siis riigiasutusse, tööstusse või kõrgkooli) edestab vähemusekandidaadi 10 punkti võrra, siis tulebviimase hindamisskaalat alandada 11punkti võrra, nii et sisse pääseb ikkagivähemuse kandidaat. See ei ole rassism,vaid rassinormimine (race norming).

_4. Muitikulturalism: Ameerika kuikõigi rahvaste ,,sulatustiige!" on ajalugu.Igal immigrantide grupil on nüüd õigusmoodustada omaenda getot kõigi õigustega ja ei ühegi kohustuseta. Ehk nagukirjutab ajakirja „lnsight” kommentaator Michael Rust: ,,Muitikulturalismjagab ameeriklasi üha enam konkureerivateks enklaavideks, mis püüavad manipuleerida ariigivõimu ainult enda huvides” (..Washington Times", 16. märts).

5. Afrotsentrism: Vanad kreeklasedvarastasid antiikkultuuri Egiptuselt, misoli praktiliselt musta rassi riik. Inimkondja kogu tema kultuur pärinevad niisiisAafrikast.

6. Lesbianism-homoseksuaalsus: Kõikabielud sõlmitakse taevas. Seega tulebpühaks pidada ka naiste laula'amistnaistega ja meeste laulatamist meestega.

Poliitiliselt korrektsesse käitumismallikuulub kindlasti veel rohkem -isme.Näiteks et meestel tuleb hoiduda heitmastnaistele väga sõbralikku pilku. Seda onvõimalik tõlgendada „seksuaalseahistamisena”. Sellekohast -ismi ei tulemul praegu aga meelde, seepärastlõpetan kokkuvõtliku hoiatusega niimeestele kui naistele:

Mitte vaielda ühegi vastu ülal loetletud-ismidest. Nimelt võib teie vaidluspart-ner tunda end sel juhul ohvriks-tooduna(victimized) ja viia asja kohtusse.Kohtutes aga mõistetakse tänapäevalohvritele mitme miljoni dollarilistvalurahasid. Ja kes meist on miljonär?

Nr. 18, neljapäeva],2. mail 1996 VABA EESTI SÕNA li

FREE ESTONIAN WORDVABA EESTI SÕNA Thursday, May 2, 1996

Rain Pilve’s Racing Debut in the USABv Agu Ets

Estonian-Americans HonoredMaryland National Guard and

Virginia Military Institu zThe Estonian American National Council, Inc. (EANC) and the

Baltimore Estonian Society (BES) jointly held an awards ceremonyand concert on April 20th at the Baltimore Estonian House to recognizethe Maryland National Guard (MDNG) and the Virginia Military Institute (VIM) for their contributions to peace, stability, and democracyin Estonia. Following are the remarks by Juhan Simonson, presidentof the Estonian American National Council, Inc. at the EANC awardsceremony and concert:

Distinguished Guests, Honorees, Ladies and Gentlemen,On behalf of the Estonian American National Council, I welcome

you here tonight. Our organization represents the Estonian-Americancommunities throughout the United States and we may indeed saythat all eyes are upon us at this historic moment.

This is a happy occasion — we are celebrating the restored freedomand independence in our land of ancestry, the Republic of Estonia,and at the same time we are honoring our fellow Americans whohave contrubuted so much to assure that freedom and independencewill continue to flourish in that small nation along the Baltic Sea.

Your contributions to Estonia are in the finest traditions of theUnited States of America. During this century the people of theUnited States and her Armed Forces have been called upon manytimes to defend the freedoms and rights of nations in Europe andelsewhere in the world. You have always come to the aid of thoseless fortunate and you have always made the defense of democracythe bulwark of your mission.

At the end of World War II, in the spring of 1945 in Europe,thousands of Estonians were scattered as refugees throughout war-ravished Germany- Many of us here tonight had reached a safe havenin the U.S. occupation zone of Western Germany. We were homeless.Our homeland Estonia was suffering under brutal Soviet oppression.We had no place to go. At that critical period in our lives, the UnitedStates Armed Forces came to our aid by providing us shelter, food,clothing and other necessities of life. A network of refugee campswas set up with the assistance of the U.S. military.

A few years later, the United States of America opened her doorsto refugees from those camps in Western Europe, and more thanten-thousand Estonians arrived on these shores under the DisplacedPersons Act of 1948. We bacame citizens of this great land andassumed the responsibilities and duties that go along with thatpriviledge.

At the same time we continued to speak up against the illegal Sovietoccupation of our homeland and we continued to demand freedomand independence for Estonia. That day came shortly after thecrumbling of the Berlin Wall and the disintegration of the Sovietempire. Freedom and independence was restored in Estonia.

The Embassy of the United States of America began its diplomaticmission in Tallinn, the capital of Estonia, and contacts and exchangesbetween the government and people of these two nations, separatedby oceans and seas, were activated almost overnight. A host of U.S.assistance programs, both civilian and military, went into effect.

Tonight we are honoring a group of distinguished Americans whohave dedicated themselves to assist Estonia and in that process havebecome cherished friends of Estonia and the Estonian people.

We commend the Maryland-Estonia Partnership Program underwhich the Maryland National Guard is providing assistance toEstonia, the United States European Command, the United StatesMilitary Liason Team in Estonia, the Virginia Military Institute,which has an active exchange program with Estonia, and all membersof these organizations who have personally contributed to therecovery of Estonia from half a century of Soviet rule. As importantly, we wish to thank those who as private citizens, outside ofthese organizations, have substantially contributed to these recoveryefforts.

Fellow Americans, we salute your commitment and dedmTron indefending and furthering the ideals of freedom, democracy and independence in Estonia. God bless you! Thank You

In“Vaba Eesti Sõna”

today* The Front Page (FP), right,

article (continued on page three)gives a detailed description of theevening given in honor of the staffand officers of the Maryland National Guard and the VirginiaMilitary Institute in Baltimore (seespeech printed on this page) by theEstonian American National Council and the Baltimore EstonianSociety in recognition of thesubstantial programs by bothmilitary organizations in supportand for the furtherance of peace,stability and democracy in Estonia.Please see article printed in FEW,Nr. 16, April 18, and “Vaba EestiSõna” nr. 15, April 11.

* The Short News Items on theFP report: Accusations from theParliamentary Assembly of theCouncil of Europe directed againstRussia for punitive attacks againstChechnya that resulted the deathof President Dudayev. Russia Ischarged with ignoring the principlesof the European Union and is called upon to enter into unconditionalpeace talks immediately.

The Estonian ParliamentaryChechen Support Group has called upon the government and president to send offical notes of sympathy to the Chechen people uponthe killing of Dzhohhar Dudayev bya Russian rocket attack.

1153 persons had registered withthe Estonian State Security Policeby the April 1st deadline as formeragents of a foreign power, mainlythe KGB. Estimates state that atleast 10,000 persons have servedas government and military intelligence and espionage agents inthe service of occupying powers inEstonia.

* JKr. writes, on the EditorialPage (EP), that April is a fatefulmonth because of the tragic eventsIn its calendar: the (arrest)Unabomber whose letter bombskilled three and injured 23 people:the sinking of the Titanic; themurderous explosion againstOklahoma City Federal Building;the catastrophe of Chenobyl tenyears ago with hundreds ofthousands of victims, many stillundetected, because of the radiation. Soviet Estonia was forced byMoscow to send 3000 healthy mento participate in the clean up of theradiation; nothing has beenpublished of their fate and health.Now the West has received, asusual, a request from Ukraine tofinance the shutting down of thepartially operating Chenobyl reactors and the construction of newones for the energy starved land.

* The Arts and Culture Page(ACP) features the New York Estonian Men’s Choir's 49th anniversary in expressing the Estonianspirit of freedom through song.

* The ACP also carries newson the premier of Kaljo Raid's newopera ,,Chariots of Fire” in concertperformance at the Glen GouldStudios in Toronto, Canada. Thelibretto was written by Dr. MardiValgemäe (Dean of English Department, Lehman College). The composer as a Baptist minister hasgiven a musical dramatization andstructuring, a metaphor, to thecourage of faith in face of persecution and violence from the time ofthe Early Martyr Church to our century when the composers hometown was burned.

Rain Pilve, Estonian race car drivermade his racing debut in the USA atRoad Atlanta on April 22,1996, competing in the World Sport Racer(WSR) series sanctioned by the International Motor Sports Association(IMSA). Rain drove a factory sponsored WSR, powered by a 1.6 literrace-tuned Toyota engine. Althoug hefinished seventh in his class, Rain wasgenerally satisfied with his performance in a car type he had never raced before on a circuit he had neverseen before. The race also providedRain with his first experience at a flying start.

During qualification runs onSaturday, April 20, Rain was fifth inhis class with a time of 1:32.697 onthe 2.52 mile circuit for an averagespeed of 98 MPH. Pole position inthe class was held by Mike Davieswith a time of 1:29.892 and 100MPH. After qualifying Rain said:“The car is interesting to drive butI am not experienced with it and weare trying to get the suspension setright.”

On race day (the sun brokethrough the clouds and started drying the track from the previousnight’s downpour) the World SportsRacers were joined on the track bycars of the International SportsRacer class, powered by the strongerFord engines. In the grid of 33 cars,Rain was in position 15 when therace began, although he was fifth inthe WSR class. During the first fewlaps, Rain began to challenge forfourth place. On lap 6, as Rain attempted to pass, two cars bumpedand Rain went spinning into theguard rail. Despite damage to theright side Rain returned to the trackand continued to race in 9th place.For the remainder of the race, Rainworked himself to seventh place.

Although disappointed Rain

The National Forum Foundation(NFF) sent recently a group of fiveAmerican volunteers on a three monthassignments overseas, two of them toEstonia, as a part of the NFF’s continuing American Volunteers for International Development (AVID)program.

The AVID volunteers will provideon-site training and consultation inCambodia, Estonia and Poland.

Ms. Rachel Stein has been assigned to the Jaan Tõnisson Institute inTallinn, Estonia. Drawing on herbackground in NGO (Non-goven-ment organization) developmentand fundraising, Ms. Stein will assistJaan Tõnisson Institute in its workto improve NGO develpment andnetworking in Estonia throughseminars and training sessions. Ms.Stein is currently a Program Coordinator for Philadelphia Friends of

* The pictures and shortbiographies of the 48 candidatesfor 40 places on the EstonianAmerican National Council’s bodyof representatives are given onpages 7-10. The election will takeplace by mail during the month ofMay. The last mailing date in marked June 3rd. The Election Committee has given the directions on theelection on page 7.

accepted the results and will learnfrom this experience. This was hisfirst flying start and he said he wouldmove out more aggressively at thegreen flag, trying to pass a car or twobefore the first turn. He felt hewould have done better had hedownshifted for the uphill Turn 1and passed the car he later bumpedin passing. Rain remarked that, “thecompetition is markedly tougherthan in Europe”.

Rain drives for the APEX RacingTeam of Tallinn, Estonia, and hascompeted extensively in WesternEurope during the past three years.Sponsors include such well knownEstonian companies as Norma,Lukoil, and Estonian Air. His appearance at Road Atlanta wascooperative venture between APEXRacing and World Sports Racers, themanufacturer of the cars. DwayneAnderson Racing Enterprisesprepared Rain’s car as well as twoother factory cars. Rain’s appearance at Road Atlanta wasmanaged by Rich Deremer of LongIsland, NY, a former race car driverwho is actively promoting EasternEuropean drivers on the US roadracing circuits. He was assisted byAgu Ets, an Estonian-American whoprovided press releases, pit notes,and background information to themedia. Agu also interviewed Rainfor Estonian telvision.

Road Atlanta is a scenic coursenestled in the foothills, about anhour’s drive mortheast of Atlanta,Georgia. Rain was complimentary ofthe course saying, ’’The track is veryfast with few possibilites for passing.The hilly terrain and many blindcurves are especially interesting. Thiscourse in unique to my experience.”

He liked the climate and the greenfoliage but found the characteristicred clay of Georgia “strange”.

Outward Bound. Ms. Stein previously worked as the Deputy Director ofthe Prague-based InformationCenter for Foundations (ICN).

Dr. Lilya Wagner has been assigned to the U.S.-Baltic Foundation(USBF) in Tallinn, Estonia. Dr.Wagner will utilize her sixteen yearsof expertise in non-profit management and development to provideconsultation and training to EstonianNGOs in areas of fundraising, mediarelations, and program design.

Dr. Wagner speaks Estonianfluently.

The National Forum Foundationis a non-profit, non-partisan, 501(c)(3) research and educationorganization dedicated to promotingpolitical and economic freedom. Ad-ditonal information on the AVIDand other democracy building programs is available from the NFF.

East Coast Estonian hitsthe the road with Band

Following the April 9th releaseof Their debut EP I Was Dog onReprise records, Love in Reverseis heading out to the West coast.The band, including local EstonianAndres Karu, as well as MicaelFeretino and drummer Dave Hal-pern, will be appearing in the

following cities:May 5, - San Diego, CA Brick byBrick, showtime 11:00pm. May 8,- Hollywood, CA Dragonfly,showtime 10:00pm. May 10 - SanJose, CA Cactus Club, 11:30 pm.May 12 - San Francisco, CA, DNALounge, 10:30 pm.; May 14 -Cacramento, CA The Dress Club,10:00 pm. May 17 - Portland, ORLa Luna, 10:30 pm. (advancetickets only $2) May 19 - Seattle,VVA The Pioneer Square Theatre,8:30 pm. (All info current as of this printingis subject to change. Call locally to confirm)

Love in Reverse will be occupyingthe opening slot for Gravity Kills onthese dates. A full album by the bandshould be expected in June.

The band, once known as DOG,now begins to radiate their aura inan ever widening pattern across thepopulace and the face of the globe.This is but the first warning/advancenotice as Love in Reverse publiclyimprint their indelible mark musically and otherwise on as yet unsuspecting world. Find them now, beforethey find you!

T. Andra

National Forum Foundation senttwo American Volunteers to Estonia

12 VABA EESTI SÕNA Nr. 18, neljapäeval, 2. mail 1996

Kus? Mis?[ NEW YORK |

Eesti Maja juhatuse bürooBüroojuhatajaLaine Rebassoo

Tel: 212 684-0336(Büroo lahti reisipäevast laupäevanikell 9-5, kolmapäeviti kuni kella 7-nija laupäeviti kuni kella 3-ni)Kungla kohvik: Eve Saar

Tel: 212 532-4515T QLEKUAJAD:

Teisipäeva 12:00 — 7:00 p.l.Kolma-neljap. 12:00 — 9:00 p.l.

Reedel 5:00 — 9:00 p.l.Laupäeval avatud koolipäevadel

kell 10:15 e.L—3:00 p.l.Pühapäeviti ja esmaspäeviti

köök suletud

N.Y. EESTI NAISKOORharjutab regulaarselt kolmapäevitikell 6 New Yorgi Eesti Majas.

Esinaine Kadi SarvTel. 914 446-7237

N.Y. EESTI MEESKOORharjutab regulaarselt kolmapäevitikell 7:15 p.l. New Yorgi Eesti Majas.

Esimees Victor NigolTel. 201 337-8664

NYEHS BRIDGE-klubikohtub regulaarselt neljapäeviti NewYorgi Eesti Majas kella 12-6 vahel.Info: VolH Vaher, tel: (718) 326-0144.

RAHVATANTSUGRUPI„SAARE VIKAT44HARJUTUSED

reedeti kell 7:30-10:30 p.I.

NY EESTI KOOLKooli juhataja dr. Toomas Sõrra

Tel: (718) 834-0100KOOLIPÄEVAD:mai 4 ja 18Kooli lõpupidu toimub 18. mail.

SKAUTÜKSUSHundukarja, parvepoisid! Koondused toimuvad pärast Eesti Täienduskooli lõppu NY Eesti Majas.Karjajnht ngdr. Krista Tammarn

Tel. 908 251-44S3

EESTI KEELE KURSUSED„Estonian for Beginners and

advanced students”Eesti keele ja kultuuri kursus täiskasvanutele, algajatele ja edasijõudnutele toimub New Yorgi Eesti Majas teisipäeviti ja neljapäeviti kell 6 p.lKursusest huvitatuil võtta ühendustNYEHS-i telefonil: 212 684-0336.Lektoriks Juta Kurman.

„THRIFT-SHOP” ManhattanilEesti abistamiseks

avatud Gustav Adolfi kiriku juures(155 East 22 Street). Lahtioleku ajad:neljapäeviti kell 4-7, reedeti 11-6 jalaupäeviti 10-4.

MARK KOSTABI Cable T V-s K-SPAN ;hannel 34 kolmapäeviti kell9 p.l. i 'tvustab Kostabi World’iloovat ja ärilist tegevust.

Reedel, 3. mailkell 7 p.l. esineb PÄRNU TEATER,,ENDLA” New Yorgi Eesti Majasmuusikalise programmiga ,,Oh armastus, sina kallis magus mesi!”.

Pühapäeval, 5. mailkell 4:30 p.l. Eesti Majas NY EestiNaiskoori KONTSERT.

KUNSTINÄITUSI19. aprillist - 11. mait

SOHOs (Fourth Floor Gallery’s, 420West Broadway) on NationalAssociation of Women Artists, Inc.poolt korraldatud kunstinäitus, kuson esitatud amstnik Ilse Leetarultkaks tööd: ..Meri ja kivid’’ ja,,Sügis”. Galei:i on avatud teisipäevast laupäevani ket1 11 e.L- 6 p.l.

3. maise t LtesKunstnik Sirje Okas Ainso töödenäitus ,,Byron’s Stea< House &Pasta”, 55. Carmine St., New York,

NY 10014. Tel. (212) 647-1840.Näituse teemaks on „Save the Rainforests!”, kus kunstnik Sirje OkasAinsolt on näitusel 14 tööd.

1 LONG ISLAND |Laupäeval, 11. mail

kell 1 päeval EMADEPÄEVAjumalateenistus Holy Trinity kirikus,240 Lincoln Ave, Rockeville Center,L.I. Long Islandi Eesti Seltsi korraldusel. Teenib õpetaja Uudo Tari,orelil helik. Ingrid DeSisto. Järgnebkohvilaud.

Laupäeval, 18. mailkell 1 p.l. L.I. Eesti Kodus New YorgiEesti Naiskoori KONTSERT.

1 LAKEWOOD 1LAKEWOODI EESTI KOOLKooli juhataja Luule Prima, tel:(908) 363-3612.

RAHVATANTSUGRUPI«RANDLANE14 HARJUTUSED

reedeti kell 8-10 p.I. Lakewoodi EestiMajas. Juhatajaks Karin Lichters.

Laupäeval, 4. mailkell 5 p.l. PÄRNU teater,,ENDLA” esineb näitemängu jamuusikalise programmiga, „Oharmastus, sa kallis magus mesi!”

| BALTIMORE |EESTI MAJA

tel.: (410) 327-7634Baltimore LAULUMEHEDharjutavad teisipäeviti kell 700 õhtul.

Pühapäeval, 5. mailPärnu teater ,,ENDLA” esinebBaltimore EESTI MAJAS. „Oh,armastus, sa kallis magus mesi!”

Baltimore EESTI KOOLtuleb kokku pühapäeviti kell 9:20 eJ.kuni 1.30 p.l.Kooli emadepäev on IL mai! kell 3p.l. Kooli VÄLJASÕIT toimub kasI. või 2. juunil Sandy Point StateParki. Informatsiooniks võibhelistada Ants Põldmäele, tel: (410)661-1787.

1 KESK FLORIDA |Informatsiooniks KFES-i tegevusest: Juta Kõik Uusvell, tel: (813)787-4649 või Leena Aare, tel:(941) 792-8367.

Seltsi korralised koosviibimisedtoimuvad iga kuu esimeselpühapäeval kell 2 p.l. SPIFFS-iruumides, 2201 First Ave North, St.Petersburg, FL. Koosviibimised onkohvilauaga, külalised teretulnud.

Pühapäeval, 2. juunilviimane koosviibimine SPIFFS-isk.o. kevadel. Nägemiseni oktoobris.

1 CLEVELAND 1Jumalateenistused toimuvad

Ungari kirikus, West 98. tän. jaDenison Ave. nurgal Clevelandis.Koguduse organist on Peeter Orro.

Pühapäeval, 26. mailkell 1 p.l. KOGUDUSE AASTAPÄEVA jumalateenistus. Teenibpeapiiskop Udo Petersoo ja õp. Ando Kass.

| CHICAGO 1Chicago Eesti Maja telefon:

(847) 537-8016Neljapäeval, 9. mail

kell 5 p.l. Pärnu teater ,,ENDLA”trupi vastuvõtt ja toitlustamine. Baar

avatud. Reeddj 10 maj,kell 6 pJ. esineb Pärnu „ENDLA”teater lõbusa muusikalise ettekandega ,,Oh armastus, sina kallis magusmesi” direktor Ain Roosti juhtimisel. Kohvik avatud. Sissepääs $15.00

Pühapäeval, 12. mäilkell 1 p.l. EMADEPÄEVA lõunasöök, korraldab Gunnar Auksi abis-listega.

Pühapäeval, 19. mailkell 11 e.l. Chicago Eesti Segakoori

harjutus. Kell 12:00 avatakseKUNST & KOHVIK, väljapanekudmaalikunstist, graafikast, skulptuurist, rakenduskunstist ja käsitöödest.Korraldavad: Mia Kaldalu, EneMaru ja Helmut Kilgast. Lähem in-formatsion erilehel. Kell 1:00 p.LKohvik; perenaised: M. Kaldalu, E.Maru ja M. Sagi.

Pühapäeval, 26. mailkell 1:00 p.l. lõunasöök, perenaised:R. Võhma, R. Pank ja V. Hein. Keü2:00 pJ. EELK Chicago PauluseKoguduse Nelipühi jumalateenistus.Teenib õpetaja A. Talistu.

EELTEADE:VÕIDUPÜHA ja JAANIPÄEVtoimub CEM-s 22. juunil.

1 MINNESOTA |Jumalateenistused toimuvad kell 2

p.l. Läti kirikus: 3152 17th Ave, S.Minneapolis. Järgmine 12. maii.

| SEATTLE |Seattle E.E.LK. koguduse jumalateenistused toimuvad Seattle Läti kirikuspühapäevadel, 12. mail, 9. juunil kell2p.I.

| PORTLAND jPortlandis toimuvad jumalateenistused Portlandi Läti kirikus,5500 EW Dosch Rd. kell 11 e.l.Jumalateenistus 19. mail.

| SAN FRANCISCO 1Pühapäeval, 30. juunil

JAANIPÄEV Sonomas, CA Fin-nish-American Home Ass. majas.

1 LOS ANGELES JLos Angelese EESTI SEGAKOORIharjutused toimuvad igal reedel kell7:30 õhtul Eesti Majas. Uusi liikmeidvõtame rõõmuga vastu.

Tugev toetusTallinna

LastehaiglaleTallinna Lastehaigla (TL) sai 27.

märtsil kätte varustuse saadetise,mille rahastas Eesti Ameerika Fon-.di ja Washingtoni Eesti Seltsi pooltkorraldatud tuluõhtu, Uue Aastavastuvõtt Eesti Vabariigi suursaatkonnas Washingtonis. Sama ettevõtmine tõi ka Tallinna Linnamisjonile $3400, mille eest saabusLinnamisjonilt südamlik tänu.

Eriti head meelt valmistas Tallinna Lastehaigla arstidele ar-troskoop, mille ostmiseks haiglalendal raha nappis. Saadetisekoguväärtus oli EEK 220 000.Saadetise komplekteeris DirectRelief International, Inc. (DRI).Eesti Ameerika Fond kandis DRI-le üle $1700 kvaliteedi kontrolli japakkimise eest. Ka sai TallinnaLastehaigla rahalist toetust $2000ehk EEK 22 750.

Lastehaigla peaarst Merika Martinson kiitis saadetise kvaliteeti,märkis korralikku, professionaalsetpakkimist ja tundis head meeltsellest, et saab selle raha, midaoleks pidanud nende asjadeostmiseks välja andma, kasutadaoperatsioonisaalide remondiks.

Tallinna Lastehaigla operatsioonisaalide ehituseks on saadud riigiltEEK 500 000, kuid vaja on EEK 5,1miljonit. TL Toetusfond korraldabmais Tallinna Draamateatristuluõhtu, millest peaks puhastulunalaekuma EEK 80 000. Möödunudaastal sai TL annetuste näol Eestiskokku EEK 470 000.

Eesti Ameerika Fond jätkabtoetuste vastuvõtmist Tallinna Lastehaigla heaks aadressil:Estonian American Fund, Inc.P.O. Box 13266Silver Spring, MD 20911-3266.

Kohalik eestlaneansembliga ringreisile9. aprillil 1996 ilmus müügile an

sambel Love in Reverse EP(lühiplaat) I was Dog väljaantudReprise plaadifirma poolt. Ansambel, varemalt tuntud DOG’lna, siirdub nüüd USA Läänerannikule etenduste ringreisiga koosseisus kakohalik eestlane Andres Karu jaMichael Ferentino ning trummerDavid Halpern.

Ansambel on sõlminud kokkuleppe Reprise/Warner Brothersmuusika firmaga ja täis plaati onoodata juunis. Lühidal ringreisilLäänerarnikule täidab, ehk õigemini, voolab üle äärte Love in Reversesoojenduskohal Gravity Kills nimelisele ansamblile. Love in Reverse allesalustab muusikaalset energia ja aurasirutust laiemale publikule. Varstitunneb terve maailm nime: Love inReverse. Ärge jääge ootama sedaaega, kogege neid praegu - otse kohe- kui nad alles alustavad omasõltumatu märgi põletamist inimsookui ka maailma palgele.

Kavas on ettenähtud: San Diego,CA Mai 5 - Brick by Brick klubis kl.11:00 pm.; Hollywood, CA Mai 8,Dragonfly, kl. 10:00 pm.; San Jose,CA Mai 10, Cactus Club, 11:30 pm.;San Francisco, CA Mai 12, DNALounge, 10:30 pm.; Sacramento, CAMai 14, The Dress Club, 10:00pm.;Portland, OR Mai 17, La Luna.10:30 pm. (eelmüügil piletid ainult$2.); Seatlie, WA Mai 19. ThePioneer Square Theatre, 8:30 pm.(Kõik info on praegune ja võib muutudapisut. Helistada kohalikult kinnitamaksaegu.) Igal juhul! huvitavad ajad onveel ees... T# Andra

ESTO’964. - 7. augustil Stockholmis8. -11, augustil Tallinnas

Pärast seda ESTO’96 jätkub paljudes maakondades.

Ristsõnad nr. 867Ants Pallop

Paremale: 1. Noot, 3. ühepoisteorganisatsiooni liige, 8.puudus, vajak, defitsiit, 14. ja17. eesti vanasõna, 18. räni-happe sool, 19. hõbeda tähis,20. ühe Toronto eesti lehepeatoimetaja, 22. ettejõud-mine, 24. tiislit rangidegaühendav rihm, 27. viljatera,28. noot, 29. samuti — tagurpidi, 30. nii nimetasid vanarooma ajaloolased meie kodumaad, 32. ameriitsiumi tähis, 33. naisenimi, 34. arstitiitel lühendatult, 35. naisenimi, 37. viisakusetutel, 39.variseridest eraldunud usulis-poliitilise rühmituse üigeJuudas I sajandil, 41. ihaldus,tahe, 42. meri Euroopas, 43.astatiini tähis.

Alla: 1. Vanamoelinearvestusvahend, 2. ebaloogilisus, 3. visand, 4. vanatüdrukute oodatud külaline, 5.hüüdsõna, 6. uustulnuk, 7.sõna-sönalised väljavõttedmingist tekstist, 8. sedaviisi,9. lihasuretaja, 10. olen sunnitud, 11. vertikaalseltasetsevate keeltega klaver, 12.truu, 13. sina, 15. sidesõna,16. Chopin’i õpetaja, 21.Kreeka pealinn Ladinakeisririigi ajal, 23. sõjakoolikasvandik, 25. jõgi Soomes,26. tina tähis tagurpidi, 31.tuulehoog, 32. rohumaa, 33.number, 36. endine Portugaliasumaa Aasias, 37. jõgi Itaalias, 38. noot, 39. noot, 40.kuju sumeri mütoloogias.

LAHENDUS nr. 866Paremale: 1. Paraguai, 8.

üheksa, 13. Ärike, 14. udemed, 16.ka, 17. ,.Kunsti Lehed”, 19. me,20. geomeetria, 22. an, 24. null,26. me, 27. sa, 28. Lima, 30. edu,31. sigma, 33. iks, 34. USA, 36.giidid, 38. ava, 40. pp, 41. Perot,43. Dee, 45. äi, 46. ait, 48. pank,49. laser, 51. Plauen, 53. akaatsia,56. At, 57. metall, 58. loeng.

Alla: 1. Pakane, 2. aru, 3. ringlus, 4. Aksel, 5. geto, 6. Auleegion,7. idee, 8. Ümera, 9. Hedi, 10. Ed.,11. skeem, 12. Aa, 15. ehtsad, 18.immigrant, 21. alk, 23. Malai, 25.udupilt, 29. isa, 32. mitkal, 33.ideaal, 35. A.P., 37. Idla, 39.värin, 40. papa, 42. epee, 44.ESTO, 47, ta, 50. ese, 52. ura, 54.kl, 55. Ag.

Nr. 18, neljapäeval,2. mail 1996 VABA EESTI SÕNA 13

Aleksander ErsIN MEMORIAM

JärelehüüeARVO HORMILE

Eesti Üliõpilaste Seltsi USAKoondusel on tulnud sel aastalvastu võtta kolm suurt kaotust.Esimesena kustus auvill ArturGrönberg. Temale järgnes ootamatult vill Ants Pailop. Ja nüüdsängitame mulda vill AleksanderErsi põrmu. Aga laiemas mõtteset leina üsknes EÜS, vaid tegemist on kaotustega kogu valis*eesti rahvusgrupi ulatuses, sestneid mehi pole kerge asendada.

Aleksander Ers sündis Tallinnas 28. augustil 1910. Seal kulgeska tema haridustee algkooli jakeskkooli (Tallinna PoeglasteReaalgümnaasium) ulatuses.Viimase lõpetas ta 1929. aastal.Peale kohustuslikku sõjaväeteenistust 1, Soomusrongi rügemendis ning õpinguid Tondi Sõjakooli aspirantide kursusel, läksA. Ers taas erru reservohvitseriauastmes.

Aleksandrit kutsus nüüd kõrgharidus ja ta astus 1931. aastalTartu Ülikooli majandusteadus-konda. Esialgne kava oli õppetööd hiljem jätkata Londonis(School of Economics and Political Science), kuid just neil aastail laienev majanduskriis tegiseda võimatuks. Nii jäi Aleksander Ers edasi õppima Tartus,nüüd juba filosoofia teaduskonnas, et saavutada gümnaasiumiõpetaja diplomit ajaloo alal.Kohe peale ülikooli astumistühines ta Eesti ÜliõpilasteSeltsiga (1931. a. sügis), pidadesseal rida ameteid, arhivaaristkuni esimeheni (1938 I). EÜS-iinnustunud ja aktiivseks liikmeksjäi Aleksander Ers kuni surmani.

Ülikool lõpetati 1939. aastalväga heade tagajärgedega. Pealelõpetamist täiendas A. Ers ennastõpetamistehnika alal ülikoolijuures asuvas Didaktilis-Metoo-dilises Seminaris, mis andis ülikooli diplomile lisaks ka gümnaasiumiõpetaja kutsetunnistuse. Algas viljakas ajalooõpetajakutsetöö Tartu Kolledžis ja Tartu Kommertsgümnaaasiumis.See kestis vahepealsetest raskustest hoolimata läbi vene ja saksaokupatsioonide kuni 1944. aasta

suveni. Siis aga pidi AleksanderErs, nagu paljud kaasmaalased,kodumaalt lahkuma. Põgenemistee viis üle Pärnu ja RiiaSaksamaale, Stuttgarti. Kui sõdalõppes, oli otsene hädaoht seljataga, kuid ees ootas tume pagulaspõlv. Aleksandrile omaseenergia ja pealehakkamisega lõita siingi kohe käed külge. Koosprof. Bernhard Jürgensiga asutati UNRRA ja USA sõjalisevalitsuse nõusolekul StuttgartiEesti Komitee. Loodi sidemed kaläti ja leedu pagulasringkonda-dega ning sellest kasvas väljasuurem Balti laager, mille juhatajaks sai Aleksander Ers kuiEesti Komitee esimees.

Varsti viis elutee teda edasiülikoolilinna Tübingeni, kus taoli sealse Eesti Komitee ja pagu-lasüliõpilaskonna esimeheks.Tübingeni ülikoolis alustas A.Ers uuesti õppetööd ajaloo doktorandina. On märkimisväärne,et ta samal ajal võttis endaleajalooõpetaja ülesanded Geislin-geni eesti gümnaasiumis. Seetähendas väsitavat edasi-tagasirongisõitu kahe linna vahel. Selline olukord kestis kuni aastani1951, mil ta õp. R. Kivirannapoolt antud käendusega saabusUSA-sse.

Algas uus, visa ülesehitustööuutes oludes, seekord NewYorgis. Nagu teame, polnud algus USA-s meie akadeemiliseharidusega põgenikele kerge.Tuli startida hoopis madalalt janii töötas ka A. Ers esialgu nn.superina, kuid tõusis aja jooksulsuurema elamuprojekti kinnisvarade administraatoriks. Ometiei suutnud aastaid kestnud kuuepäevased töönädalad teda pidurdada püüetes hariduse järele..Igapäevase leivateenimise kõrvaljätkas A. Ers õpinguid Columbiaülikoolis ajaloo alal. Ta sooviksoli doktoritöö Eesti iseseisvusesünni kohta. Jälle aga astussaatus vahele, sest tervislik olukord tõmbas piiri.

Aleksander Ersi viljakas tegevus pagulasorganisatsioonidesläks aga hooga edasi. Juba viie

kümnendatel aastatel oli taRahvuskomitee liikmeks ja EestiAkadeemilise Koondise asutajaning esimees. Ta peamine energiaoli aga rakendatud USA suurimakoguduse, New Yorgi EELK(Lexington Ave.) koguduseteenimisele. Seal oli ta paljuaastaid nõukogus, kiriku büroojuhataja ja aastatel 1977-86koguduse esimees. Veel 1994 võttis ta esimehe kohustused taasenda peale, kuid halvenev tervistegi sellele lõpu. Aleksandrittundsid kõik kui lugupeetud,aktiivset, kohusetruud ningtasakaalukat inimest. Probleemelahendas ta alati rahulikult,mõlema poole seisukohti arvestades. Eks see iseloomu omadustuli ühiskondlikus töös suurekskasuks ja oli ta ettevõtetes üheksedu aluseks.

A. Ersi isikliku elu suursündmuseks oli abiellumine 1952.aastal USA-s Irene Pärnaga.Rida aastakümneid oldi lähedaselt teineteisele seltsiks, kuniIrene 1989 manalasse varises. Siitpeale elas Aleksander üksi.Nende poeg Andrus on aga isaltpäritud ettevõtlikkusega rajanuduue elutee ja on isa jälgedes tegevka EÜS-is.

Nagu varem öeldud, oli Aleksander Ersile ta akadeemilinekodu - EÜS - väga südamelähedane. USA-sse saabudesosales ta kohe 1950. aastal asutatud USA Koonduse tegevuses.Süt peale näeme vill A. Ersi nimeKoonduse ajalooraamatus pidevalt. Teiste ametite kõrval oli ta1978 ja 1979 Koonduse esimeheks. Suurteoses ,,EÜS Paguluses” (1979) oli tema sulest USAKoonduse ajalugu aastatel 1950-54. Kui Seltsi globaalset tegevustkoordineeriv Vanematekoguroteerus USA-sse, valiti vill A.Ers 1978. aastal selle esimeheks.Tema ajastul viidigi läbi eelmainitud koguteose avaldamine.Olgu mainitud, et Vanematekogu järjekordsel USA-sseasumisel 1991 nõustus A. Erstaas esimehe ülesandeid endapeale võtma.

Aleksander Ersi leinateenistustoimus 17. aprillil LexingtoniAve. kirikus - paigas, mille eestlahkunu oli aastakümneid hoo-

Arvo Horm sündis Vastselii-nas 8.10.1913 ja lõpetas Võrugümnaasiumi 1933. aastal, kusolime koolivennad. Meie hilisemelutee, kuigi erinevatel radadel,kulges tihedal sõpruslikul rajal.Horm lõpetas Tartu Ülikooli majandusteaduse 1938. aastal ja oliülikoolis kuni okupatsioonialguseni vanemaks assistendiksprof. Nikolai Kaasikule ja JaanTõnisoniie.

Okupatsiooni ajal võeti üleEÜS Põhjala maja TallinnasKaubanduse KorraldamiseKomiteele ja mitmed EÜS Põhjala liikmed olid sokutanud endid sinna tööle. Sellest ajastmäletan ühte kuriooslikkujuhtumit. Arvo Horm oli saanudkaadri ülemalt korralduse seadaüles punane nurk. Ta kutsusmind appi ja nii dekoreerisimepunase nurga värviliste ilupa-beritega. Kui töö oli valmis, tulikaadri ülern vaatama ja jäisoolasambana meid jõllitama japurskas välja: ,,Teie kuradidolete seadnud üles tsaari lipuvärvid, kui teie oleksite kasutanudEesti Vabariigi värve, ma oleksinehk aru saanud...”.

Esimese küüditamise ajal otsisime pelgupaika, Horm Viljandis ja mina Võrus. Sakslastetulekul saime Võrus kokku.

1943. aasta aprillis olime koosväikeses purjepaadis, et koos

litsenud ja mida ta kalliks pidas.Palju sõpru, kaastöölisi ja tuttavaid võtsid ärasaatmisest osaning viimse tervitusena kõlasidkirikuruumis arvukad järelehüüded.

Oleme lõpetanud linnulennulise ülevaate ühe tubli eestlaseelust. Lõplikus analüüsis aga eimäära järelhüüded inimese väärtust ega tema suurust ümberseisjate hinnangus. Need on lahkunu kujundanud ise oma elutööga, oma vahekordade kaudukaasinimestega, oma panusegaühiskonnale. Ja neist lähtudesjääb Aleksander Ers kauaks püsima meie mälestustes.

Raul Pettäi

teiste üheteistkümne ülikoolipoisiga Eestist sõita Soome. Ilmoli tormine. Paadi juhiks oli üle70-aastane kalur. Vesi voolaspidevalt üle paadiserva ja paadi-juht palus tungivalt meil paadistvett välja kühveldada. Enamuspaadis olijatest olid merehaigedja apaatsed. Mäletan, et ArvoHorm oli vähestest, kes pidevaltvett paadist välja tõstis. Temaloli visadust ja samuti oli temalkindel siht, selgitada maailmalekommunismi hädaohtu.

Olles saabunud Stockholmi,juba mõni päeva hiljem ilmusidRootsi õhtulehtedes A. Hormikirjutused kommunismi hädaohust lääne maailmale. Algas kapõgenikeühiskonna organiseerimine, milles Horm oli algatajaja juhtiv organiseerija. 1944. aas-talolid paljud sajad Eestist Rootsi saabujad tänuvõlglased Hor-mile, kelle juhtiv käsi oli tegevRootsist paatide saatmisegaEestisse ja nende vastuvõtmisegaGotlandil.

1947. aastal läksid meie teedlahku, kuid side püsis. Temaltsain 4. aprillil s.a. kirja, mis oli12-leheküljeline. Plaanitsesimeeeloleval suvel kokku saada. Pidime üksikasjus kokku leppimatelefonis. 17. aprilli varahommikul sain ,,Teataja” telefonistkurva teate: Arvo Horm olisuusatamisel kukkunud läbikevadise hapra jäa ja ta oli leitud16. aprillil.

Hormi lugematud kirjutised 53aasta vältel jäävad püsima pärastteda, aga Eesti on kaotanud üheoma parimate hulka kuulunudtõsise eestlase ja kommunismilehauakaevaja.

Arvo Hormi jäävad leinamatema naine Maarja, tütar Anne-Mari, poeg Peeter ja lapselapsedning sõprade pere.

Puhka rahus, kallis sõber!Alfred Treiman

,, Jumal vaatab taevast inimlastepeale, et näha, kas on mõistlikku, kedagi, kes otsib Jumalat. ”

Laul 53,3

KIRIKUTE TEATEDNEW YORGI EESTI EV.LUTERIUSU KOGUDUS

Lex.Ave. & 88 StreetHooldaja õpetaja Uudo Tari

tel.: (203) 633-6661Esimees Voldemar Lundre

tel.: (516) 484-1764Koguduse postiaadress: P.O.Box 481Grade Station, New York NY 10028.Kantselei aadress: 107 East 88 St. Apt.2-B NY 10128, telefon: (212) 534-5704.Leinataliluste 24-tunnine valvetelefon:(212) 289-8775.

Pühapäeval, 5. mail kell 2 p.l. jumalateenistus. Teenib õp. Uudo Tari. Organisthelik. Maaja Duesberg Roos. Koosviibimine kirikusaalis.

Laupäeval, 11. mail kell 1 pJ. jumalateenistus Long Islandil Rockville Centeris.Teenib õp. Undo Tari, Orelil helik. IngridDeSisto, Koosviibimine,

Emadepäeval, 12. mall jumalateenistusLex. Ave. kirikus kell 2 p.l. Teenib õp.Uudo Tari. Organist helik. MaajaDuesberg Roos. Koosviibimine kirikusaalis.

Pühapäeval, 26. mall kell 2 p.l.Taevaminemisepüha jumalateenistus,miile peab õp. Uudo Tari. Organist helik.Maaja Duesberg Roos, Koosviibiminekirikusaalis.

EELK NEW YORGIPAULUSE KOGUDUS

Kirik: 155 East 22nd Street, NYCKoguduse õpetaja Thomas Vaga

Te!.: 90S 370-8317õpetaja kantseleitund Manhattanilteisipäeviti kella 9-4. Kaasaskantav telefon: 1-908-670-6512.

Organist: Ingrid DeSistoKoguduse esimees: Endel Reinpõid

tel.; 212 685-0776

Pühapäeval, 12. mail kell 2 p.l.EMADEPÄEVA kirik. Teenib praostThomas Vaga. Solistina poistetrio, PeeterFischgrund, Gunnar Tamm, Tarmo Tammaru. Orelil helik. Ingrid DeSisto.Kohvilaud.Tooge oma lapsed kirikusse ja tulge ise kaasa.Lastele akendega varastatud mängutuba, kuhukostab jumalateenistusi, aga kust d kosta laste hääled kirikusse.

Õige elab usust Kristusesse.

EELK SCHENECTADY-ALBANYpihtkond

Kirik: Immanuel Lutheran Church1850 Union St. Schenectady

Koguduse õpetaja Thomas Vagatel.: 908 370-8317

Organist Silja SepmanLaupäeval, 11. mail kell 3 p.l,EMADEPÄEVA jumalateenistus. Teenibpraost Thomas Vaga, orelil Silja Sepman.Solistina esineb LauluansambeL Järgnebkohvilaud päevakohase kavaga. Samas kaKUNSTI- ja KÄSITÖÖNÄITUS.

EELK CONNECTICUTIKOGUDUSE

jumalateenistused Connecticutisja väljaspool

Koguduse õpetaja Vaideko Kangrotel.: (203) 423-7526

EMADEPÄEVA KIRIKANDOVERIS

Pühapäeval, 12. mail kell 2 p.l. tee nr,6 ja Long Hill Rd. nurgal Congregationalkirikus. Teenib abipraost VaidekoKangro. Orelil David Almond. Ettekandeid ja kohvilaud.

VABAÕHU KIRIKANDOVERIS

Pühapäeval, 26. mad kell 2 p.l. EestiMaal. Teenib õp. Vaideko Kangro.Kohvilaud. Vihma korral on teenistusAndoveri Congregational kirikus. Pärastkohvilauda toimub koguduse täiskogukoosolek.

EELK LAKEWOODIPÜHAVAIMU KOGUDUS

Kirik: 607 East 7th Street, Lakewood N JKoguduse õpetaja: Thomas Vaga

tel.: 908 3 70-8317Koguduse esimees: Harry Must

tel.: 908 363-1336Organist: Maria Star

Jumalateenistused igal pühapäeval kell 10.

PÜHAPÄEVAKOOL iga kuu kolmandalpühapäeval jumalateenistuse ajal.Juhatavad Erik ja Karin Moü.

LAUPÄEVAL, 4. mailUSA I praostkonna SINOD LakewoodiEesli Kirikus algusega kell 10.Jumalateenistus armulauaga algab kell3:30 pJ.Lõunasöõki pakutakse kell 12.00.

Pühapäeval, 5. mailkell 10 jumalateenistus. Jutlustab õp. AlarHelstein. Toimub Martin Tõõtsovi mälestamine. Kohvilaud.BIBLESTUDY every Monday at 7:30.

Õige elab usust Kristusesse.

EELK SEABROOKIKOGUDUS

Koguduse õpetaja Philip Tammaru68 Cedarbrook Ave., Bridgeton, NJ

08302, tel.: 609 455-6749

Jumalateenistused iga kuu esimesel,kolmandal ja viienda] pühapäeval kell10:45.Pühapäeval, 12. nudi kell 10:45 EMADEPÄEVA jumalateenistus.

EELK BALTIMOREMARKUSE KOGUDUS

Markuse kirik, 1900 SL Paul SL

Koguduse hooldajaäpetajaMichael G. Viise

Pühapäeval, 12. mail kell 2 p.l.EMADEPÄEVA jumalateenistus. Teenibõp. Alar Helstein, orelil pr. Juta Vaska-Zacharski. Kasutusel laululehed.

EELK MICHIGANIKOGUDUS

SL Paul’i läti kirikus, 30623 West 12 MileRd., Farmington Hills, Ml

Koguduse esimees: Loit Maripuutel.: (313) 663-0238

Pühapäeval, 26. mail kell 2 p.l. jumalateenistus. Teenib õp. Kersti Kiitune!. Orelildr. Arvi Sinka. Järgneb kohvilaud.

EELK CHICAGOESIMENE KOGUDUS

2618 N. Tolman A ve, Chicago, IL60647, tel.: (312) 252-8470

Pühapäeval, 12. mail kell 10:30 eJ.EMADEPÄEVA jumalateenistus. Teenibõp. T. Tralla. Hiljem päevakohane koosviibimine kohvilauas.

JUMALATEENISTUSMILWAUKEES

Laupäeval, 4. mall kell 2 p.l. kohalikusLäti kirikus. Emadepäeva jumalateenistus armulauaga. Teenib öp. ArnoldTalistu. Teenistusele järgneb koosviibimine kohvilauas.

EELK CHICAGOPAULUSE KOGUDUS

Ilse Võõbus, esinaine100 Forest Place li P7, Oak Park, IL

60301, tel.: 708 386-6274Pühapäeval, 12. mail kell 2 p.l. emade

päeva jumalateenistus Luther Memorialkirikus, Chicagos. Teenib õp. Tiit Tralla.Orelil Regina Võhma. Teenistusele järgneb koosviibimine kirikusaalis. Kohvilauakorraldamisel abistab kogudusemeespere.

EELK LOS ANGELESEKOGUDUS

859 Cedarwood SL, Orange, CA 92669Õpetaja kt. Peet Jürgenstein

912 N. Lemon HA, Anaheim, CA 92805Tel.: 714 778-3117

Koguduse esimees: Heino NurmbergTel.: 714 633-3234

KIRIKUD:Los Angeles: Latvian Ev. Luth. Church,1927 Riverside Dr.Oranges: Christ Lutheran Church, 2715E. La Veta Ave.

Pühapäeval, 19. mail kell 2 p.l. jumalateenistus Orange kirikus. Teenib õp.kt.Peet Jürgenstein. Organist Tiia Mik-kelsaar. Kohvilaud.

Pühapäeval, 26. mall kell 2 p.LTaevammimispüha jumalateenistus LosAngelese kirikus. Teenib õp.kt. PeetJürgenstein. Oreganist Tiia Mikkeisaar,Kohvilaud.

EESTI BETAANIANELIPÜHI KOGUDUS

150 East 62 Street, NYC(United Methodist Oim chl

Tel.: (516) 561-1621Jumalateenistused iga kuu esimesel jakolmandal pühapäeval kell 2 p.l.Pühapäeval, 5. mail keO 2 p.l. jumalateenistus ISSANDA LAUAGA. JuhatabLeevi Kiil. Kaastegevad: Ilmar Kaevats jaLeonard Heinmets.

Pühapäeval, 19. mail kell 2 p.l.EMADEPÄEVA jumalateenistus.Kõneleb pastor Hans Mirka TallinnaEelemi kogudusesL Juhatab Leevi Kiil.Laulu ja muusikalisi ettekandeid. Jumalateenistusele järgneb kohvilaud ja koosviibimine.

Kõik on südamlikult teretulemast!

14 VABA EESTI SÕNA Nr. 18, neljapäeval, 2. mail 1996

Ootamatult lahkunud

Cora Kelder’itmälestab kurbuses ja avaldab

sügavat kaastunnet perekonnale

Viktor Kõressaar

Õnnetuse tõttu lahkus Rootsis markantsem pagulusajaEesti eest võitleja, sõber ja akadeemiline seltsivend

Arvo HormMälestavad sügavas leinasAlfred ja Valli Treiman..Jaak ja Jean Treiman

EÜS Põhjala Ühendriikides

Armast

Arthur Treude’tmälestavad ja avaldavad kaastunnet perekonnale

Raim ja Silvia Jürisson

Mälestame kurbuses

Arthur Treude’tAvaldame kaastunnet perekonnaleHans, Härda & Peter Kuisk

Manala teedele läks armas sõber kodulinnastHaapsalust ja kallis EÜS-i seltsivend ning vabadusvõitleja

Auvil! rer.oec. cand.

Artur GrönbergSüdamlik kaastunne abikaasa Kristiinale ja tütar

Tiiu-Maile perekonnaga ning õde FriedaleMälestavad sügavas kurbusesIra ja Lembit Laasberg

Ristsõnal on mustad ruudud...

Dr. Ants PallopIN MEMORIAM

Sellest on tagasi vaid mõned aastad, kui välis-eesti ajalehtedeveergudel ilmusid südamlikud õnnesoovid dr. Ants Pallopile tema65. elujuubeli puhul. Avaldatisuurt tunnustust ta viljaka töö eestigal alal ning sooviti talle jõuduselle jätkamiseks eelolevatelaastatel.

Vahepeal pole mingil viisil vähenenud tunnustus ega Ants Pallopirohkearvuliste sõprade soepoolehoid temale. Ainult — Antsu ennast pole enam meie keskel...suure ootamatusena levis A.Pallopi surmateade märtsi viimaselnädalal. Tõsi küll, mõnigi meist oliteadlik ta haigusest ning olukorratõsidusest, aga Antsu erakordsetvitaalsust arvestades püsis lootuskuni viimse momendini. Sedavalusam on nüüd kaotada headsõpra, suurepärast inimest, tulihingelist eestlast. Teda jäävad leinamaeelkõige abikaasa Anita, pojadErie perega ja Tarmo, vend Jaanning õde Viima perekondadegaKanadas. Neile lisandub suurearvuline sõprade ja tuttavate pereüle kogu maailma.

Dr. Ants Pallop on omaelutööga nii isiklikul kui ühiskondlikul alal ise püstitanud tähelepanuväärse monumendi. See paistabimposantse tervikuna isegi kauguses, kus silm monumendi üksikuidkive enam ei eralda. Aga just sellepärast olgu antud ülevaade AntsPallopi viljakast elust ja tegevusest, et ei ununeks kokkukantudkivide väärtus.

NoorusaastadAnts Pallop sündis 4. mail

1928 Tartus kohtuniku pojana.Ta isale oli Vabadussõja teeneteeest annetatud talu Tartumaal,Mäksas, mis Antsule taastati jamillest ta unistas kui armsastkodust kuni surmatunnini. A.Pallopi haridustee viis lootusrikkalt üle Rakvere III algkooli,Tartu poeglaste ja Hugo Treff-neri gümnaasiumide, kuid katkessiis 1944. a. sügisel, mil sõjakutsetõi teda lennuväe abiteenistuslaste ridadesse. Järgnesid sõjateed ja vangilaager Saksamaal.Helge punkt selles traagikas oli,et suure põgenemise ajal pääsesidSaksamaale ka Antsu perekond— isa-ema, õde ja sülelapsestvennake. Ajaga õnnestus luuakontakt pojaga vangilaagris jatänu isa pingutustele ja eestkostmisele sai Ants sealt viimaksvabaks. Perekond oli jälle koos.Raske elukool oli aga vahepealnoorukist kasvatanud kaine mõtlemise ja visa, edasipüüdlikuiseloomuga mehe. On vahest õigeväita, et Ants Pallopi edaspidiseedukuse juured peitusid just siin.

Algas elu põgenikelaagris. Haridustee jätkus Ants PallopilMemmingeni eesti gümnaasiumis, mille ta lõpetas cum taudeaastal 1948. Pärast lõpetamisttöötas ta IRO-s büroojõuna, viimati Kanada väljarännu osakonna juhatajana. Liginesid suuredemigratsioonisaastad. Tänu

UNRRA/IRO üliõpilaste hool-dusohvitserile Heidelbergi ülikooli juures, Mr. William Sud-deth’ile, avanes Ants Pallopilvõimalus juulis 1949 tulla USA-sse, et esimese eestlasena alustada õpinguid Mississippi StateCollege’i juures. Selle tubli ameeriklase teeneks (ta oli ise päritMississippist) tuleb lugeda, et eelnimetatud ülikooli võeti vastuaja jooksul mitukümmend eestinoort. Olen aga kindel, et olulistosa mängis siin laitmatu reklaam, mida Ants Eesti nimeletegi. Tänini mäletavad AntsPallopi kindlameelset ja tasakaalukat isiksust tookordsed eestlastest koolikaaslased, kellele taoli midagi vanema venna taolist,neid julgustades ning koos hoides. Peale õppetöö põllumajandusosakonnas (animat husbandry) ja töötamise YMCA juures,tegeles Ants Pallop agaralt Eestiolukorra selgitamisega, esinedespidevalt kõnedega kohalikes organisatsioonides. Niisuguse terava vaimu ja väsimatu energiagaõnnistatud noore juhul polnudime, kui aastal 1952 ka see koollõpetati cum taude.

Elutöö algabJärgnesid esialgsed tööaastad

Purina Põllundusfirma juures jahiljem Wallmark detektiivfir-mas, kus Ants Pallop oli Buffaloharuosakonna juhatajaks. Määravaks eluvaatuseks kujunesidaga aastad 1958-62, mil AntsPallop taotles Cornelli ülikoolijuures loomaarsti diplomit.Õpingud lõpetati edukalt 1962 jasiit peale lisandus nimele juba,,Dr.”, ehk siinse keelepruugijärgi ,,DVM”. Tuleks kindlastiära märkida, et sellesse perioodi

kuulub ka perekondlik suursündmus — abielu aastal 1959 AnitaPärnaga (kes, muide, oli Antsuklassikaaslane Memmingenis).Anitast sai Antsule suurepäraneelu- ja mõttekaaslane, kahe tublipoja ema ning hiljem väsimatupartner kutsealalisel tööpõllul.

Peale mõneaastast tööd praktikandina Plainfield’is, NJ, astusdr. A. Pallop tähtsa sammu, mismääras edaspidise elu. Augustis1964 sai temast Bernardsville’i(NJ) loomahaigla uus omanik.Rännu- ja otsinguaastad olid seljataga. Muidugi ei tähendanudsee silmapilkset edu. Tuli aastaidrabada ennastsalgavalt, et sissetöötada ja jalule seada arstipraktika, soetada kliendid, saavutadakutsealaline tunnustus. Antsu tundes polnud aga eriline üllatus, etkõik need eesmärgid aja jooksulsaavutati. Selle tõendiks on suurarv tema käe alt läbi käinud neljajalgseid — jah, ka kahejalgseidja hoopis jalgadeta — elukaid,pluss nende tänulikud omanikud.Aga saavutati palju enamgi. NÜ olidr. A. Pallop BemardsvilleM linnatervishoiu nõukogu liige ja president ning aastatel 1973-74 kohaliku Rotary klubi president. Antsust ja Anitast (koidiku naisklubijuhtiv tegelane ja president) saidBernardsville’i linna üldtuntudkodanikud ja tunnustatud eriteadlased linna tervishoiu alal.

Sellel viljakal tööpõllul tegutsesdr. A. Pallop üle kolmekümne aasta. Alles 1995 otsustas ta minnapuhkepaigale. Kahju, väga kahju,et ta seda ärateenitud, muretumataega sai nautida nii vähe!Töö ühiskondlikul põllulDr. A. Pallopil oli terve arusaa-

Järg 15. Ik.

Puhka rahus, armas sõber

Grigori (Karli) KattaiAvaldan kaastunnet abikaasale

ja tütardele perekondadegaMälestab kurbuses

August Aint

MM^MiiniHiin miilil 1 1Lahkus armas bridü sõber

Grigori KattaiMälestavad leinas ja avaldavad kaastunnet

abikaasale ja perekonnale

Helmut KissaTamara Lemhofer

Helga ja Lino QuirkoHans Rodendau

Valdek TalviOskar ToombuuVoldemar Vaher

Sügava kurbusega mälestame

Grigori Kattai’dHelve Ludi

Vello Ludi perekonnaga

Lahkus meie juhatuse liige ja suur spordisõber

dr. vet.

Ants PallopMälestab sügavas leinas

Eesti Spordiliit USA’s

Ootamatult lahkus igavikku meie armas sõber

dr. vet.

AntsMälestame kurbuses

Virve-Kai ja Joe BullaLy ja Toomas Kiim

Meeli ja Heino MaasikasFilitsata ja Alfred Skonberg

Anne TreumuthOlev Kaldre

Maret ja Herbert LääneLya ja Raimond Pais

Laine ja Carl Skonberg

Nr. 18, neljapäeval,!, mail 19% VABA EESTI SÕNA 15

Lahkus igavikku meie kauaaegne sõber

Eduard NormetMälestavad leinas ja

avaldavad kaastunnet perekonnale

Elly ja Edward HaasNanny ja Ilo JohansonEllen MätlikJuuli ja Aarno PärnaSelma RaidlaHelmi RikmaMargot ja Udo RuusmaAgnes ja Albert Siska

Lahkus aatekaaslane ja hea sõber

Elmar Tammist1.6.07 — 21.3.96

Mälestavad leinas ja kaastundes abikaasale

Walter HiirJaak MassakasKarl ja Tiia MikkelsaarWerner ja Leida MossaRaivo ja Susan NeggoRein ja Ilse NeggoFriedrich ja Ester Pokk

Lahkus meie armas, kauaaegne sõber

Magda IlvesMälestavad leinas

Melita ja Johannes Toming

Lahkus meie kauaaegne, armas sõber

Eduard NormetMälestame kurbuses ja

avaldame sügavat kaastunnet omastele

Irene Helle ja KenHelmut perega Väino perega

Puhka rahus, armas

Eduard NormetMälestavad kurbuses

Leili ja Bill MiniardToomas ja Kay Raag perekonnagaOlev ja Karen Isak perekonnaga

Lahkus meie armas asutajaliige

Eduard NormetLeinas mälestab imUapapolise Eesti Selts

Dr. Ants Pallopln memoriam

Algus 14. lk.mine demokraatia, tõelise rahvavalitsuse olemusest - kui tahadmidagi muuta, siis ära virtse kõrvalseisjana, vaid astu ise esile jalöö käed külge. Ameerika sisepoliitikasse sekkus A. Pallop muuhulgas Goldwateri ja Reagani valimiskampaaniate aktivistina, samuti tegutses ta ConservativeCaucus’e 5. piirkonna direktorina.Selle kõrval jätkus üha suuremahooga juba Mississippis alustatudEesti tutvustamise töö, millest tunnistavad lugematud kõned jaajaleheartiklid.

Dr. A. Pallopi tegevusest eestiorganisatsioonides võiks kirjutadaraamatu. Sirvides tema poolt aastakümnete jooksul peetud albumeid, kus talletatud kõik ta tegevusega vähegi ühendusesolevadajaleheartiklid, saab lugeja allesmõjuva ülevaate A. Pallopi panusest. Tuleb ikka ja jälle imetledaammendamatut energiat ja elavathuvi, millega töö läbi viidi. Pidiolema väga sügav veendumus jaeelkõige suur rahvustunne, sest nü-sama kuivast kohusetundest polekskaugeltki piisanud. Ehkki, naguöeldud, monumendi imetlus einõua iga üksiku kivi vaatlust, olgusiinkohal siiski linnulennuline ülevaade Antsu laiahaardelisest tegevusväljast.

Millest alustada? Kas aastatepikkune töö Eesti Spordiliidu juhatuses ja esimehena? Paljud EestiMängud Lakewoodis ja spordihallid - ikka oli seal Ants Pallopi nimiesirinnas. Või Eesti Rahvuskomitee USA-s, kus dr. A. Pallop oli 6.esinduskogu juhatuse liige ja hiljem ERKÜ välisvõitluse toimkonna koordinaator? Tema poliitilinehuvi ulatus kaugemalegi. Nii oli taEesti eksiilvalitsuse portfellitaminister alates 1973 kuni okotoob-rini 1992, mil eksiilvalitsus omavolitused Tallinnas Riigikogule üleandis. Lisaks oli dr. A. PallopEesti Demokraatliku Uniooni esindaja ning üks Americans forCongressional Action (AC A) asutajatest ja kauaaegne esimees. Ülejäänud organisatsiooniline kuuluvus on ikka veel pikk: LakewoodiEesti Võitlejate Ühing, Eesti Agronoomide Ühing, SATUN, EestiTeaduslik Ühing jne. Akadeemiliselt kuulus A. Pallop Eesti Üliõpilaste Seltsi ridadesse. Ka seal andis ta oma panuse, kinkides suuremarahasumma EÜS-i Tartus asuva ajaloolise hoone restaureerimiseks.

Ja viimaks: kes meist saaksunustada toredaid, ekspertlikkeristsõnu, mis aastakümneid ilmusid „Vaba Eesti Sõna” ja teisteajalehtede veergudel. Ikka need„Pealinn Euroopas” või „Tuntudprantsuse kirjanik”. Oli vahelgisuuremat peamurdmist ja sõnaraamatutes tuhnimist. Aga iga kord,kui ajaleht saabus, ei saanud ennepanna pliiatsit käest, kui kõik valged ruudud olid õigete tähtedegatäidetud. Nagu teada, on heas ristsõnas musti ruute üsna vähe. Kõikteised on valged, täis elu ja eluavaldusi, Alates 25. märtsist on agameie ristsõnal ainult mustadruudud... Raul Pettal

TänuavaldusSüdamlik tänu kõigile, kes minu

armsa abikaasa ja kalli õe ElfriedeTruu leinateenistusest osa võtsid,teda viimsele teekonnale saatmatulid, kurba sündmust lilledegakaunistasid, leinakuulutuste,isiklike ja kirjalike kaastundeavaldustega meie leina leevendasid.

Eriline tänu praost ThomasVagale südamliku leinatalituse jalohutavate sõnade eest. Samuti täname hr. Müürisseppa soojasõna-lise järelehüüde eest.

Siiras tänu Eesti Kodu juhatu-

Puhka rahus, armas

Helju Limbeksünd. Võsu

Mälestab sügavas leinasElla Noormets

Lahkus meie armas kolleeg

Helju LimbekMälestavad kurbuses

Tartu Vanemuise teatri kaaslasedErna Pallo-Randrna

Dagmar Järvel

Lahkus armas Seltsi liige

Eduard NormetKaastundega perekonnale, leinas

Kesk Florida Eesti Selts

Lahkus igaveseks meie armas

Eduard NormetMälestavad leinas

Sven Ali Tootsi Evi Stefanski

Lahkusid meie ühingu liikmed

Aleksander Ersja

Grigori KattaiMälestab leinas ja avaldab kaastunnet perekonnale

Long Islandi Eesti Võitlejate Ühing

Lahkus meie armas sõber

Aleksander ErsMälestavad leinas

Vinna ja Richard KlattenbergOodu Koeru

Harita ja Vladimir MüüriseppAsta ja Harald Salumäe

Filitsata ja Alfred SkonbergVirve ja Voldemar Vaher

Mälestame

Cora Kelder’itja avaldame kaastunnet Tõnisele ja perekonnale

Aire ja William SalrnreIvo, Pia ja Tiina

sele sealsete ruumide kasutamise eest peiede korraldamiseks ja kõigilepaljudele sõpradele, kes igati olid abiks, toeks ja trööstiks meie

kaotuses ja leinas. Tänutundesabikaasa Edward ja õde Meeri

H VABA EESTI SÕNA Nr, 18, neljapäeval, 2. mail 1996

Puhka rahulikku und, minu armas, hea emake

Alide Johanna Seppsündinud Traat

Mälestan Sind armastuse ja tänugaSinu 18-dal surma-aastapäeval, 2. mail

Emakene -jäävad alles Sinu armastus,Sinu headus ja õrnus

Lahkus meie armas abikaasa, isa ja äi

Eduard Normetsünd. 2. juulil 1901 Tuhalaane vallassurn. IS. aprillil 1996 Eustis’es, FL

Mälestavad sügavas leinasabikaasa Armapoeg Hennominia Carmensugulased Eestis

Lahkus ootamatult kallis abikaasa ja ema

Cora Keldersünd. 28. nov. 1951 Texases

surn. 3. aprillil 1996 New Jerseys

Mälestavad sügavas kurbusesabikaasa Tõnislapsed Lisa ja Thomas

Vaikselt uinus igaviku unne minu armas õde

Ella Tammemägisünd. Einer

14. märtsil 1911, Helme, Eesli2. aprillil 1996, New York, NY

Leinab

Alide Einer Tillman

Lahkus kallis ema, vanaema ja õde

Helju Limbeksünd. 8. jaanuaril 1921 Tartus

sum. 23. aprillil 1996 Beverly’s, Mass

Mälestavad kurbuses

Alice Mespak

tütar Carmen ja Peeter LevensonTracy, Deni ja Adam

poeg Peeter ja Harriet LimbekAndrew ja Amy

vend Taavi ja Alide Võsu Austraalias

Oma armast vennapoega, ristipoega

Märt Vuurmann’isünd. 28. veebruaril 1939. a. Pärnus

surn. 15. aprillil 1996. a. Pärnus

mälestan vaikses leinas

tädi Linda Piile

Kauaaegset perekonnasõpra

Evald Nurmis’tmälestavad leinas

ristitütar Marta Kaisma EestisLydia Rossner

Hans A. ja Olga Pakler

Armast

Magda Elise llves’tsünd. 22. mail 1906 Tallinnas

surn. 21. aprillil 1996 Maywood, NJ

mälestavad

Tom Barry abikaasagaRuth Stang abikaasaga

Marianne MittalJohn Lossman

Aura Raud

Lahkus 20. märtsil 1996

Gotthard KevvaiVõitleja Eesti Leegioni 45. rügemendis

Maetud Tallinna Metsakalmistule

MälestavadHeinold ja Els Okas

Lahkus siit maailmast kauaaegne perekonnasõber

Ermi SoometMälestavad kurbuses

Rita TubalkainLinda ja Oscar Uusima

f~ BEsrrr