10
Täna 12 lehekülge IUHVAIEHT Laupäeval, 6. aprillil |1940 Nr. 81 XVIII aastakäik Uksiknuuber 6 senti Briti oli sõja algul kaitsetu. Liitlaste sõjaettevahnistused alles viimase kahe nä dala jooksul lõpule jõudnud. Briti kindralstaabi üle ma lronside’i seletusi. Saksamaal raskusi heimshaveniti allveelaevadega ? 'ms *cm ■ ! põhjustest. dasid norra aurikut. SSSaksamaa ““ ^(cda-i j^nais^hvõi«^sse JSÄSäSs M.MWK — Sõjas peitub Saksa Qlöäa-Dancinq WtzZW tycaHCatdQ WWW WWZ x Lttuu ZOUM “3s“L KLEOPATRA 2. anne.

RAHVALEHT - DIGAR Eesti artiklid

Embed Size (px)

Citation preview

Täna 12 lehekülge

IUHVAIEHTLaupäeval, 6. aprillil |1940 Nr. 81 XVIII aastakäik Uksiknuuber 6 senti

Briti oli sõja algul kaitsetu.Liitlaste sõjaettevahnistused alles viimase kahe nädala jooksul lõpule jõudnud. Briti kindralstaabi ülema lronside’i seletusi.

Saksamaal raskusi heimshavenitiallveelaevadega ? 'ms *cm ■

! põhjustest.

dasid norra aurikut. SSSaksamaa ““ ^(cda-ij^nais^hvõi«^sse JSÄSäSs M.MWK —

Sõjas peitub Saksa

Qlöäa-Dancinq

WtzZW tycaHCatdQ

WWWWWZ

x Lttuu

ZOUM “3s“LKLEOPATRA 2. anne.

RAHVALEHTOaak !«• Mpi.*» kamarfML Tafaaata* Jm Mklllui TaUlu. Pifek *. - «tWnu UajutaU » rrtMMhiitoi _B*h*»l.kt\TalU»».

40-M. trükikoda 449-87, akaoadlUloon Ol-lk T^toold arakartarltuai Paktetm»-tkjkl (03-75, p4*vaandT*t«-<ta»«onnu tttüataja! 468-97. ärijuhi! 04-10.

Telliraliblnaadiföusršs i feiv/sÄ' ft»* »uk. ^viuV^-Ä^*kõik .Rahvkltha" tellijad saavad tellida .Ea maa päev»" 15-s juuremakaaca kuua.

VUlanula 4 kr tuua aadr*al mu vt .-'.1TalBioUl TOtavad 'aetu j[«atlL ^kä^k poetiadutuaed

Kl kuu Uladalal°afbelu^uLbr5»dnMadatakMriaeäa^ tuf •!

kgglgtoite hinnad!Tu«iIl*ta£rt*lnii*ii^U*hlnna*»' Kuulilt**»!»' vaat* T«Wn'ne*k4U*V-iSVlkk t K

Tslmatua. Pikk L H:KSngtonijldi

Xrtjuht, Pikk tl &<j, kl. li

fSroatbamlfeTS HispoonlaS. T- et rtiftbcb, et MpeeMS VlbuliSte mf*suhtunud HiSPa-nt- ludul»»- kui ueeuul. j- t-uuMj-l-odu»» huitatdeokoooiote ,o!tu»»rle«se. w-td tubli tuS-nE t»». Ta ^eetld-b, etPrantsuse P-triu-din- ta m°i«t„, e, m™» °i» ^ -t»p?-^>AP--l-men,ts, ipaüartt! Stäfoonla» *“<' m l,«t ««tutlaaduÄemltmatbotä h-r«»-u!,tsent», teo*. "1*.,»»!» «u>t««d PrautsulUtattga bit,-tuuri. ««>-»-->rt». ->» »m.Pt,Ltu,ed. eest i»»u

Ruateorimiseks ja mullapinna mi l jakuse süs-lamaalilisate tõstmiseks,

IZu lanvüamine pole tulnud küsmuie alla. Saksamaa õppis NÄ mõndagi wiimatest Maailnialõiast. Soo>

Soksam,sele abile. Seda Reynaud' waadekjagas ka Mandel, leS oli Llemenceau

Nldalal6pul«»t

4tMWUV"

Raske on ette ütelda, millised meetobid wötab tarwiiusele Paul Reynaud sõjapidamises wõi wõimalikrs

wane.HintM Blu*treerUttd trtUtkel MX'SnuUett* AmewUu-.■£LX™ - p,li'K«e«™. uu»,--.'^u--> “f w»”*1"

|UlJK2 sflnaia.rltWUuriB.

õilis mähmn fui kao- Kummalisi fcmrjustüttjpe nviödunud... .... tungides RwneenjaSse fad« pinfit. ., - ,rahuläbirääkimisiS. Ta luba» tegutse- fcCfc õli. ja terawiljatoga,varade ,L, KSSdaseS »i»k> »uu>

da kiirelt ja Stsuistawalk. Nii toimis ioallutarmse sibiga. Nüüd D-b ta v»u.«x ***»*_*T*™j£?%

Saktlasfe taavutuiedja Reynaud' plaanid.

Strataegillna ummik LUMrinM. — SahukardINHaata paalal piraat | «alltauaa rahatult Prunt-

ta ka Prantsuse Majanduselus oma hoiduda kordamast seda eksisammu,rahaministriks oleku keSlei. Ilma ühe- Nende riikide rikaste looduswaradegi erakonna seljatjoeka wõttis la en> ekspluateerimist ei saawuiato jõu e^adale ülesande, mille ees kõhklesid k° wägimallaga. Amull heawhtlitud ru-kõige julgemad. Temal on lahendada gid ^ wõiwad edukalt kaaia aidataprobleem, kuidas oma riiki wõidukalt -sakmmaa hüAasteke projektide troS- —wSIja tuua raskest teitetetraf!, mille timtifelf, seepärast püüab Saksamaa rof,»eI ammi töölisi

«<»[, '«i liebel, et fee »! « „« ^ » .» «L i, £ feJ “ m rt " '■'' ' ,Q duk.sioon! kah

^"", r.d ajal tagamad.

mitte ainult lennuliie ja all-. chitamikis, u,aid ka ma-,s sinate walmistamiseks Kagu-buroopast ! — - looduswarade elsplua-

tehtud. Clemenceau pidi kana ootama tJmni "aistoda kanpli, millega tasuda oi2- tundi. luni,,ui! P,-Ministrid oslawad ära

waldawa autoriteed! rajanduÄIke läbiräälimiSiega.

Selle rbatawalite sõja enme>'est päe.mast iaadik pole olnud nii 'uuri kaht-lüsi selle suhtes,

. „ — riigid umlmsatdasid rai,. '"^fl7s"'7m>nos"'peawäd" liitlased> mmgit lv.- wltissoipaliSle nende Puuetes wotta .J mn-^tulcöiri k"i nad ta*

Iikttt _ Balkaui rirkideil ikelersivuS. Tak>a« v n ?>,iifob in iaaMNtad" —Pranlnne saadikutekoda pole aga nioa on Itaalia diplomaatsei kaos- M-.,i Remiand' raadiokõn

meel weendunud, el Paul Reynaud abil sinUnud neid nüüd nähtwascki M 011 tori!TnnH teadlik LPrantsusmaa ainus woimalik nieenda. et i^icnulisle riikide annek- s<,mao majandusliku ek'patis!oonj

dachus Kagn-SuroopaS.

ls^ul Reynaud' raadiokõmmõjukamale iõjapidamis- r‘ A'““l

iftbc iareEe. p?üöb oobatalje mõle- pSästja. Pahura ja umbu'aldawo par- leriNuine po^e Saksamaale soodnS.il poo! Inguie kanalil, et walitmie ^mendiga selja taga wõib tal eba- Ta wajab wabatahtlikku kaaLtöödHetus toob muukme tö^apoliitikosie, Prantsusmaa wabastami- oina kaivade läbiwiimiseks. Tada hada.ti waiaia1,e. seni on iml- nt ftrateeqi!Hei*t ummikust, kuhu lelle läinud isegi nii kaugele, et näib, nagu M 'nrontiiiVvribo sepa laialdasi maa*t„w räerud peagu iS.el.kult Sakm. ^ tema liitlale on wiinud Daladier ^ tal korda läinud mõu.Äaka J' ^ ^ piduse jaLl/mn'mLn-Ä °k!°°n dVlo* sa Chamberlain. »-n-ma-d m* nõudmiS- üiU, ta. 1Heit tramem ata !«|til«nub. <ä,«„t(u|e »», pemnmiste, en H- «H «eäu,™"»» Seii on Ii»lo|«b eemole m*

- ~ " taiml«h,»l ehib tmoob, mtb0(„b t^*n,uä.iudllaft. Sol-Prantsusmaa lõppu," ütleS

tnKlafeb nnatanab nüib loMua oe 'pifbltit'' i»iist.'kiMn "HmeleU n»d l-i«»i-tu»lilttb t-w-d., wäitese Pau, 9)e,ra»b’ Poole, lõõt, W wtabdlba teraw-II Satt». ml“> leibiroinniM» tulud „„ ,

w-itleim meri P,»»t,u,e ,uh. tezewukt, ei sel-uiele IStM En,. «!li-,AnwadS-t,-.u»- ,»««lch°iblt>. k*Ufc> edi(eb, ntit,» tel taM liud-- • MU fct n,6itlllfe|<tmt». Mid» (MjiMk tu|t t-,otesewu,e« [Mnen.tbel. In ,U»M^ (5j^ {a d^o,u-»,il«-

wõimrlisem

tcž Sakia baasidele pole midagi uul.Kuid mõlema poole kahjudel pole wä-ga suurt lählusi nii 'uures 'õjas.Maal pole üldse olnud nimelamis-wäärseid kokkupõpkeid. LiirlaSte riiki.deS tuntakse ilmset ebamugawusi sõjapraeguse seisu puhul ja Prantsusmaal tibe seas Napoleonsee meeleolu wiiS walitiusekriisini.Nii Prantsusmaa! kui ka Inglis- . V™1 - -

maal kaswab rahulolematus lelle üle, ri.gimees kui Daladier. See,kuidai aSjad arenewad — õieli selleüle, ei nad ei arene. Nagu üks tera-

LK ÄTSUÄ ää «. ,s,ib,““‘?«iisrz"Knii hästi, nagu nad peaksid arenema, .'jr,taS Euroopa Diktaatorile waSku parem, mida pikemaks wenib sõda.ja et olu ord paraneks mõrgatawalt enne ,ov° Ta noudts PrantsuSmaa tza^maa skE-ide edu oleneb aas*^ ^ “m [,co. 'inurtmat af:mnmtt .pržpaama iõ,as kätest, mis talle antakle ^

mõ Ida ta f!,1,!u6 konserwatiiVlete rin- (efž n>äljaarendamise«s

l tegutsemist. Temast o, ei tema iveended erinesid diamet

Kuna meie kõik mõistame, milline! järgmine nmokus lelles kummali-

' ses 'öjaS. keeb Laklomaa wägo laial*dasi ja mõjumaid etkemaimistuli pi-

' wäga pitakS majandussõjaks.

kui ülemalt poolt olek-

firmamuSe ^arenemisi rabu hulka, pooldas la tugewaid aklsi- Sakiamno oiMniseerib mineraalidesuunaS, wa-L wastup-di - jöulilema diktaalorlike waheleiegamiSke ,a toUa.neie produktsioonlõiamaeliie ,a diplomaatilisi

m _uh«»' _ See ongi põhjus, mil*A«»*P MLMG tiMrf Daladier' asemele oj? Icd”11 ä jsttüÄ_ julgeb neile näkku nxiada

Bolkani

kindlustada ja ekspluateerida noideeliseid, ti muuta mõjutute lääneriikide blokaadi. Liitlated peaksid mõtlema sellele tähtsale sallile.

S«e ongi põhjus, miks Reynaud'

mõistab tõsiasju,julgeb neile näkku waadata ja mnabveene osamuse ning olsuStaivuse nrn*õega tegelemiseks.

„Ei saa välis*maa head!“

malvadcr meel ühe wõimaluieligi paaieda. Ja kõik. mida te:mõtutu waheletegamitega,rikkusime meelgi rohkem

) Wcnemaaga,

1 tagasi malmiStusid türklated abis^na lntlan wastulöõqis Musta

taukaasia piirkonnas. Ai

maldada Riimeenial keeldiiwat silhni-mist Sadtemaa nõuetele 'elle maa rik-kalike õli. ja terawiljaallikate eksplua.leerimites. Nüüd oga kardetak-e, et

sia ründamiteks. Kaheldataw on ka,kas ta lubab liitlaste iöjalaewul läbi-da Dardanelle ja Bosporust Musta

r pääsemiste.■lati lütlasl .

Värdinandl seiklusi.

samuti ränga hoobi diktaatoritesatsioonilise kohtamitega Brenneris,mi» tugewdaS uueSti Saksamaa jaItaalia lökwunud sidemeid.

A Kõik need sündmuted kutsusid esileEamiuSttiStormi Prantsusmaal, mi-

pichkis troonilt Ühe walitluse. Usaldusekaotute Daladier' ja tema waliiiute-vastu lingiS rahma lungiw Ivow jõu-

bSrra Koduiik nimriab isrgi Ivabrikü725. see riie meil siit kodumaalt on oärit. ' '

Kodusiele üükonnatäie

3 libteUb floiüi l

SVSIiaS™ Äi,V'Sga^w "p ^°aia wbins"

r"“i* “äite“ ‘«S:»”ä ar®

niisama lihtsa rvaümuscgo, kui tulid

SlSlInrX *flI -nfB8 l'vvinn>.fflTfft meeliiatuna. >

. Tundku e

Kui sõlmitakselepinguid välismaalastega.

ssasÄtreUemmiWmtum peo6 tarpiittuf» juh.

tÄa_!ob<miff täfirimmi ieCÄv, *t mälll-maarai,, peol, ftrmiõinotab, omanbamit,ja Bflflronbamife leofcui* iärai m'l awsl>batub Rng, jMtaia* nr UV? — 1939 a

fu! !a amalifätquMtlub(rttt taala anoatub) [urliDilifeb tftlub«HÜI omandada wõi oma roaftntf!, ialatuiubr, a>z,-a 'Hin^arcfi' ainult üle*

.uhtudel, !u: 7vä,>rmoo^awk> uurtaob maju

Soome alustas malandus-UhHu kokkutõmbamist.

Kaotati põllumajanduse eksportpreemiad. - Põllumajandus saab aastas kuni 125 milj. marka vähem. -Kariloomade tapmise keeld kogu Soomes.

Soome ostis USA-stsuurtiikke.

205 vagunit viljatules.

tSU. Riigi —! .iOumot.nliB.fUEsust, milpnKvlt igat naita, maksrawadmiljaaMmemtoe, mi* mAiPunut aastal

tt vaUtkife määrake, m'4 boSa» Mf

Tanner }#: ***l Wtn ministrit. M mata-mai ift UmUjeui tJäfl, nimelt Komini»,tee, wältsminiskrr |a taakanbatminiltcc,»n tsmitiNtl taitBkanalM liltaiti». Unekomirssnl liikmeist kuulusid Apel Belitsa-

<DRB.) eSiHlu" 'reede! HSmiias h»'gkltutilastju umbe* AIS magunü milja. ,mts

süstKu/tS^""^!»^esthd reede «ärast-lõunani, sai kaheksa tuletõrjujat asaltseltraskeBti -igastaL. Senist, stturdinsntl-must. jsrele puhkes tuli lavhasne Üheki-N-dal karral asetsemas masinaruumis. Oast»'lustakakse, et siin an teaemlft raske sada-tanzhiaktiga Ungari majandusele. HtnriiRkoUufid hinnatakse umbes mikjaniie

f uleb näitus „t.apshällist koolipingini",

I^oskeLiL IVO mudel.

te luurab alt tõusnud (uni fslmoniifartisis«,n»a»e«. finta Saame piBumajoirtu*letlas sitraft lõka erakarraiiK, raskusteees. nulttsug wsimaiuks wilsaweapree-

ms. Helsingi. 6. apr.Siin amaidati älbint karil»,°

nttt taimilt keeld, mis «siu, kade feMuS,iõu.lf, chrandrks an karilaama» laswntatud

erilist liSa. ühevegkel, karil»» ma de tn»,milt keeluga analkati mafriiba miiiigikeeld.

Uusi mehi kaubalepingutekomisjoni. ^ t « s

FTA. iHavas.! Siin trbti teatamaksSsome kgudglepingutr kamisjeni uus ksos.

I tsudalepingute k»misj»n m»,du«.

SunttevakueeMutl pUKrevatlkoju.

, ,-irduda lagal! -ma ksduuaila. Itti i

20 milj dollarit laenuülesehituseks,ms. washiugtaa. S. aar. 1Ha»a»>

sõjadeparkemang teatad, et ta mllös Sao- imele 32 kahrisatastlft Mamisteri mllüsrit. !200 mSlikahurlt ja laskema»»a. See Briti 'päritoluga materjal asttti ühendriikidepaal, pärast Maailmasõda ja maadutasosa neist kahurwäe materjali tagamaiadeft,mida USS pakkus «iiügtts erapaaleimekeriikidele. Materjali ei saadud müüa R. Lii-dn-Saome lansiikti ajal. kuna ainult mitlc-sõdima» kilgid möksid testida relmi Ühend-

Pommid ministrit. Istmete Ml.

surma (SloDflatibt* I

j Itaalia hõwituslennukil,

" Mõlemad piloodid |8tb

sösawSeline tfoort une, riigipiiril,

Kopenhaagen, 6. apr.TTS, iDRB.i R»°tsi ia Dueme «abcl

miibis saamil saame reifiaurikuid Raoltzsadamais. Nad nn nõid jäle alustanus

karvakses ksngressilk n

dastariliseft laenust kasutada osa Saameilleschitamisets. IeSse Ilmes äkleS, et pärad sõja lõppu Saame malirsus an teaicmudUSS ekspan- ja tmparipansale. kelle lau-du laenud antakse, °k laadetamasti mähe-mall »sa mainitud laenust lubatakse kasutada «rsehitustttks.

K:ritegu jaristus.

• fitcbel j ruulwii

-7,E?‘

göö/jslee/u. mõnii.->! !e - 3 i -

h 3! pai t ih-ttu

latO 'jjauhiie lo

vena Dandeiile

Keemiline leib...Suhkur puust ja söest...Vill lammasteta...Kautsuk lubjast ja söest...Sünteetiline bensiin...

NftIST TXNAPXEVA 1ME-DKT KÖMEI.EB XSJA1LMU-

TEADUSPURUSTAB■ MONOPOLID

SARJAS ..MAAILM VAERACSIL-

VArani tltBunuä: Coltn Roa*— MAAILM VAEKAUSIL.

— MIUONIU Ei MILLESTKI.

SARJA KfULCVAD5 TEOST,SAAVAD tausta ESIMESENA

LOODUS

Eesti raamatud teelMoskvasse.

■SLS

damileks Moikmas,

Meie õllvfiliodelt.Kaevandustesse nõutaksehindade kontrolli-

• näituse ülespanemisega Mosktvas malmis, !sel läljmti põhimõttest, et tuna see eeriiraamaiumiiiuS oleks NSükogube Denes esimene ja meie keele mähese tundmise päras!sea, meie raamaiunäiluseb marwall wõilsib

Ei>algn« meie raamatute walik-iiimerls!sisaldas umM 2600 raamatu!, wäheneS

takse pShiendamaniIt liia käreieks.

Köc4o'ewol nädalal !urs i

aineliSiel põhiustcl seispolnud wõimaluft raamatuid cpöörduda iiriuktusle pool^ palmega, et n«

stirsasin,ad. peale ühe erandi, tulid teilepõimele ka lahkesti mast»- Eeeli RahuMuuseumi Arhiiwraamatukoqu kogudest tlaadud laenuks >val,apanekud eesli raama

Tööliste ia <Mni|ale palsa-mudad eesõigustatud nõuet!

Muudetakse t^viilkohtuinda-tnise seadust.

i Moikmas arvatud ^ nädalal.

Joaveski puupapivabriku töölisedMadal toalagi

joopt. kuid ikka fai [imelfro^

Peale S<'|a[anbub lunnilöökanriiike ffarl

i ]a hakanud nuti- ^

Nõmme malaomantkõ

TabaTtd kiiremat ühendust Ja odavamat büttealnet

sellega fa Palgad.

Virumaal 7.700 talu

posiüalitus. taub«fbctolitu4 Kogutud andmed äifii c fs?uinõudmiste suhte» seni wervuuduie all. mis mosokiid kokku ligi b09

" ' ' ' ' ''' tveepuuduseWoo ja Aühwi

Esimese; neid on MeenälsaS 892 ja

e panemata. WSHenmlt ei Wirunmal latinaia!-ud nõudmiste suhte» seni wervuuduie all. "midagi täitnud. Peakoosolek kinnitas n-eemõnnisekobia.

-eelarwe. Liilmsmok»... endiseks. siäeSolewal „ . ....

b sell» korraldada liikmetele milmelugu- teise; !id kursusi sa tellida oma Ititmetele ta!-«U odawantal küttematevjali,Edasi otsustati pöörduda meel kord raud-ole põimega sõidukiiruse toft-

i-Nõmme elektritel. Juha-oltti uute likkmeuna — J- A ar-I. Põ 11 upüü ja,». Laan.

R e i n o k I e ,

„4juaituv iuiitaalON AJAKIRI. UI 8 NAISIKOIQE ENAM RÕÕMUSTAB.

LaupäevaI, 6. aprillil I

Soome sõda ja nimeotsijad.Sündmused, mis mõjustavad auta Rimada valikul, — Aastaa|ad inspireerivadsaavlavaldaiaid.

Vall». J* HnuT*ln«Mt«U saadud andmetel t>n II oa Petserimaa, Haaremu ]» Pirnonma. ku on tsbU-'«ö bnnl l. jaa- vait *eel W M * protsenti vfiJmpiinMte pewbonn*.W^tUnM^vl^SSlfe T»lk£ DimoriejfB Islknlit Kõige rohkem on TWrnpir£eid nitne-*J'l*r.TB,t- T65r»pnrn»t« perekonnanimedega* Jfti vp*l *Usaks^sõllete*kokknvõftele **„n141.1.», MstUnt, mis on 16 proUenU eestlaste üldarvest. jf vfltete largi käesoleva aasta Mlmwwl veerandil pere-

X6l«e pabin raad võõrapärast perekonnanimedest knnnanlme eestistanud 5230 isikut^°i?‘ * J5** '™0- 5Jfi6 m1usl0b mcri Ln 'auqus«d. fii. meie kobnnimepd Seolt oma lähemas,«r„LNk r°» Ä^L»i

, .MMZE KKWM- ffM-M--mn _i *.u t*lt. .uim L.-ne ^ ä^alete? ei^ia^^da,

K i C 1 TOfl‘f nob ie« mmmiutw ’™ Kimebeltorsalbomiie ketus näeb wma Esirinnn^E^ub^u.. ,Y~“'‘ =•.«.--- 1 , r:-tammest). Cjcjw*, Woog, Soolol),, nxiatflwl .forvoj >oõju f«-fl,*amtie motv. ,.-,sirqe„io„> ,« cls esitas perrionnamme °°djne._ , ta mm , ,enM,.!,ol;,l«tn J5 , -tarn* , muU la hmlub md.•UJI"« looc^roi nti« |c mu u:>8 a,a. ^ ,* . on bo n mõtte-tJ' : 11! “6\, \ ViTWü sa Ä.1»!», Its- 1..1I Mmnt k.lyyv™ u.

nu kalasadam kerkib.

I, ; ,'u . „ , 1 i i » »,-»-> •• l»l -' . ' m - - ü! üi kontrollida piuoo. «onmmli; luitiim.O lm»*™,; muu--:ts : - . k 1 tj r t 1.

■v'- , 1/.''''

- i > 7^,:-:

ŠSSSKr"“■■ i ■' —^.na !aa « s.s brasat* «p,:a kuuta^V’- man "it " üh°H"^«,St« •aor/> -ar-n taa-eSa «tu'0 SB ‘ -&'«« " t'V ~ « 5*t. wo ru> l.lin'i,h' - ' ««u' ?° .e. ,a vroo m mine, u|t p ai i-m n„ n i ii n h', J MunkW U o a, a, „»rt| ,[>• % nõ a nl/rr ?, tf ar-õoar « o fu"u' lT| " , ' i Wi6fel ro wroi, rt tiähniorro! uni lm tõm m-b»l fmn ri \ ’ l^.uVml** - C tal- -onn tänref, ra^ri, r, p n^ a H- u -unu e, u e H u n !a f 0, ^ , 1. kmg .3 * m ' Ii Et, V, ei tCemme

oh tegemm mmape,«ffln ^ ^ ^ t.dti. ShndgU aga ei olnud napa ulepaa.n ,all. -ahe -aad, raa„a. ,a,r tegcma. las laulma wöi ^iakima n^g8NVZL. ÄLaMisN SäTES

eemalt tume tenrg — tee oh >aaee männif tniitS meele, et nxmemaP mebed juba sen- muutudu- ,a otil!.:? mmP -rdTuul o!kt: Pöördunud põhjal t^-, wule tõtidteS olid pootdunnd tamii P-"'d 'oudnd r.n ImMä me

.„™ä ^7... .1.. ™«;v , -. v;1,?.e jargt. Eemal inal lamas uks kogu kurn,1, 1 crat lm- u ,,-M.i -,.

Tallinn-Nõmme

„ ^ rr i„V7"".' 'läänerindel.

Bjiplnt tžjolif iialmit \ \' ' linti""’ " ‘ ‘ " «»l,

; ; „,kw, *„ r,r* “VRn ''KiV?;Hr- * >6« ^ ta r. x. , UÄi*»**.' »•» Sm*.^sš.WSrSfeÄ5"'

IHJHäHH Ä„, „^ : fc .'■QfggrJS WEW5-?£®iTÄ VWSS-ÄŠ? VGru elu.

SPORDIPIDUvu: tOUIPALUVÕimUIFR KRULL - HERMESrauta ..aua0« aaatat.

Eesti paviljon Mllaano messilViHadakontsiMMks rtnBMdp«|a mHiM I» TilUnni panoraam.

31a.. pbaia», « «■ !-—«-» '?!*Ihltnäbaiul Mul-

Tallinna malitrWäktliiMdmaadlusat

Rahvatantsu ia võimlemisemeistrivõistlused

3H£Srs£fvl’’’.”/; Russia

i n?* 'SrvTSiXnX ss^Ärww^jf??s1'"arS'ar“«»*»>•ass i.!,ek°HÄ« pe®«l#ni fo*[‘

äfSääliPšE

IllSi MZW mmm 8NZ1M “ ~ = """ ^ “ ““ "" “

22-ÄS*^ ^

S^f£ £TJT I,n”“SHSffSt as'!

rÄiawa ! “i'H'%äi,j;ä^ä ^Äsrasrs^ 1 *8Ä!" ‘“Zf " ""M

Tallinna kirikud~—:B£s'= SS:SHMlf----- =rss« -.- --äSä: : !sžHE--.r=rr3««rf«. Krll Vilä latttftimoloMfn. Kr"- 55t. {iiuIututanD - 5r>. Oi. Klaus ja f!. 7 Õ6t. Imilm.i.-unf, õp. Sl iaS--wä!f ,JL«

rr. ,7*7 - 47 v.. , 7 . „« .-äeä *. ™ ,,«ell 8 Ifl«:num<J;a:ttn. — op. 8. läte. N. Hll homm C* 8 Ifi orr «tB T Ifl* X f i, 'n n i'-' .-i .

r'' -°P ^ ie..in.^n ^ - .r-e ^°l-k le« , *nW Wahht SM-

ss i UZJrrs "|r{ ;v,"“ f£rms& str n„,;sol Kt■"«SÄÄJ: io ta.. »..». t£fi2Sg%IS*

■ _ ----- - " '

WSLK- MMM K2ls -KMKZ

Üle Seeme lahe jääkerve.Õhuelamusi pooltühjal lennukilkahe pealinna vahel.

„Kui pole Kar jalal,rSs pole vaja ka

Viiburit.“

itf-Sbv™: —ršSK W Ä Sr“Sr5V"S|?'5f

ilÜHilHf S3

WIWZZ llPflfrE:“m...„„heidetudssüssiskisrS“Äi 1L,1^-":'7.'L!ä ääärssaK^ss^xssrijsz sästäisäs saa-avÄtt ■aiwasssrar.-. KBssRsr&sfsassii?rs s^-^-SeSrr,-.“;»r. sr»;.‘:sra„„s.”s.rs'r stas?--•“* ssr* — -

WM^AZ WMWW M-ZZWD MMMM MMMNt,„e, kui eaared käue.d J. .tol ».,- ot.lt 1,1 laeoato-el J. UmW -1I»W- L»» M~MMi mM «■ >- ?>kub “»»!>?« “M -»».» —T.l.lllela.Ukud.I,

«Sanomalehtimies» sõjarindel.Sõlaklr|asaat|ald praegu Helsingis 15—20, (aremalt oli aeM kuni 120! — Hollandi ajakirjanik sai pea-ndklllust haavata. — Belglanna — alnuka nalsreporter, kes päises trendile. — Sakslased et pääsenudsõjategevuse juure. — Sõjaspetsld, kes tundsid kõiki moodsa sõja küsimusi.

^ Sajakltdeeutjad^OT ^laialt eöltnad .01 eeelUuldeJählkohda. Soome Juhtivad oh- meee oli aflia keetel aaanud vhodata ai- uaaed omaaesaetel*

p»..

gässrÄftass; E“?Sf5=ÜS3 -SlItSKsS^b-tulda-e JetulootieLb Xg*L "4g&JB!