Postimees

83. aastakäik

J4mu& iga pärn omahmmikul

Toimetus ja peakontor Tartos, ülikooli t. 21/23.Toimetus ja kontor Tallinnas, Viru tn. nr. 11.Telefonid Tartus: Peatoimetaja Ja toimetuse sek

retär 2-86, Tartu teated 1-86, kaugekõned ja välispoliitika0-86., Arijuhatus 65, trükikojajuhataja 14-65 talitus 80,raamatukauplus 2-50. Posti jooksev arve nr. 2171.

Tel e f. Tallinnas: Toimetus 436-81, kontor 436-11.Käsikirjad hoitakse alal ainult sellekohasel soovil.

Kuulutusi võetakse vastu äripäevitl: ..Postimehe" peakontoris kl. 8.30-st kuni 18-ni. ..Postimehe" raamatukaupluses, Suurturg 16, kL 8-st kuni 17-ni, ..Postimehe" Tallinnakontoris kL 9-st kuni 15.30-ni. Pühapäeval: peakontoris teL 80. kL 18 kuni 20-nL

Dkilkmimbev 6 selili

Hinnata kaasandeks Igal pühapäeval> 4 " pflkelebt „S&deined"

postimehe" tellimishinnad:Fo stt g a: 1 kuu kr. 1.65, 2 kuud kr. 3.30, 3

Ole 3 kuu korraga tellides Iga liaakuu kr. 1.40, S k. kr. 12.80, 12 k. kr. 17.—. Villamaal* kr.A— kuu*Tellimishind Tartu linna tellijaile kajnkandn»laaga aa

võrdne postiga tellimise hinnaga. . .Postita (a a Tartus talitusest lie Srm viies) 1 kuu —«. i-WJ,

2 kuud kr. 3. , Zk. kr. 3.95, Üle 3 kuu korraga taUMea IgsJärgnev kuu kr. 1.15.

Aadressi muutmine 25 senti. _Kuulutuste hinnad: Kuulutuste kirjaga: kuulutust#

küljel 5 senti, teksti ees 12 senti, teksti sees 15 senti maa. noa»»otsimiskuulutused poole hinnaga. Kuulutuste koha valiku aoevatäidetakse ainult võimalust mööda.

Nr. 143 Teifipöetval, 30. mail 1939 Tänast lehte 10 lehekülge

"Le Matin" Eesti, Läti ja Leedu garanteerimisest

Seekord olewat seda walmis tegema Suur-Britannia.— Briti-Prantsuse ettepanekud anti MeMoskwas, kus nad on Kaalumisel

Pariisist, 30. mall. (Havas) ühenduses Prantsuse-Jnglise ettepanekutega Nõukogude Liidule arvab „Matin" teatada võivat, et Inglismaa on walmis tagamaprovotseerimata kallaletungiakti wastuBalti riike Leedut, Lätit ja Eestit.

ühtlasi margid leht, et Hollandi ja Helweetsia territoriaalset puutumatust tagatakse

Prantsusmaa ja Inglismaa poolt tingimusel, et need kaks erapooletut riiki hädaohukorral eelistaksid riskida kaasa tõmmatudsaada üldistesse vaenlikkustesse ennem, kuinad loobuksid oma iseseisvusest.

„Journal" kirjutab, et kui NõukogudeLiit võtab wastu temale esitatud vormelid,siis jääb Üle ainult korraldada teatavaidüksikküsimusi. Samuti tuleb välja töötadalõplik kokkulepete tekst Poolaga, Rumeeniaga

ja Türgimaaga. Prantsuse-Türgi leping sölmitakse arvatavasti lõplikult eelolevalteisipäeval või kolmapäeval.

Moskvast teatab Havas: Nõukogude Liiduväliskomissar Molotow võttis laupäevalkell 16 vastu Briti saadiku sir WilliamSeedsi ja Prantsuse charge d'afsaires'iPayartll, kes esitasid temale ettepanekudvastastikuse abistamislepingu sõlmimiseks.Läbirääkimine ei toimunud wäliskomissariaadis, vaid rahvakomissaride nõukogu palees Kremlis, milles nähakse märki, et Molotow võttis Seedsi ja Payart'i vastu mitteainult väliskomissarina, vaid ka rahvakomissaride nõukogu esimehena. Nende läbirääkimine kestis üle tunni. Läbirääkimisejuures viibis ka wäliskomissariabi Potemkin, kes õli tõlgiks Molotowi, Seedsi jaPayart'i vahel. Potemkini kaudu esitasMolotov mitmesuguseid küsimusi ja pärismõningaid selgitusi teatavate punktide kohta.

Läbirääkimise lähemate üksikasjade kohta

ei ole üheltki poolt veel midagi avaldatud.Moskvast teatab Reuter: Nõukogude va

litsus on praegu uurimas Inglise ettepanekuid. Kuuldub, et kui kokkulepe saavutatakse, siis sõlmitakse Inglise-Prantsuse-Weneleping Moskvas.

„Rohkem kui 200 diwiisi"

Milanost teatab DNB: „Relazioni Internazionali" kirjutab Saksa-Jtaalia liidulepingu kohta muuseas: Kes seda lepinguttähelepanelikult loeb. näeb kohe selle liiduolulist ja erilist iseloomu ühine vaatekohtEuroopa ajaloo ja saatuse suhtes. Kujutlusesaamiseks liidu strateegilisest positsioonist onküllalt vihjest, et Prantsusmaa omab teljesuhtes rohkem kui 700 kilomeetri pikkusepiiri. Sõja korral on Saksamaa ja Itaaliakäsutuses rohkem kui 206 maadiwiisi ja tuhandeid lennukeid. Moodsad mereväeüksused suudavad võistelda Londoni ja Pariisiomadega. Kas peab valitsema rahu või

sõda, see oleneb ainult Londoni ja Pariisi käitumisest. Saksa-Jtaalia blokile võidaksePrantsuse-Jnglise-Wene blokki wastu seadaainult paberil, aga mitte tõelikkuses. Need,kes loodavad niisugust tasakaalu, peaksidteadma, et 20. sajandi Euroopa tasakaal, kuita tahab olla kestev, peab olema laiaulatusliku asumaade revideerimise ja Saksamaakonstruktsioonist arusaamise tulemuseks. Lon

donis ja Pariisis peaks saadama aru, etDanzigi küsimuse ja asumaade probleemilahendamine on küll väärt Euroopa rahu.Kui aga siiski London ja Pariis jäävad omasõjapsühhoosi juurde ja kui neil on hirmõiglase ja ausa rahu ees, siis muutub esilemanatud relwakonflikt kindlasti tõelikkuseks,ütleb leht.

~Daily Telegraphi" diplomaatiline kirjasaatja seletab, et Briti ettepanekud näevadette- täiesti vastastikuse abistamiskohustuse,nii et ükski neist kolmest riigist ei saaks segatud Euroopa sõtta, ilma et teised teda abistaksid. Kui üks signataarriikidest oma kohustuste pärast teiste riikide suhtes kistakse sõtta,

astub abistamiskokkulepe automaatselt seadusjõusse. Kui üks riik, mida ei puuduta„antiagressioon", end ise kallaletungi wastukaitseb ja abi palub, antakse seda talle. PraktiüHt fee tähendab tagasipöördumist kollektiivse julgeoleku Printsiibi juurde.

Rootsi lahkub R.-liidnst?Oslost teatab DNB: „Norges Handels

og Sjöfartstidende" kirjutab erapooletuse küsi

muse kohta muuseas, et ümberpiiramispoliitrka loomulikuks tulemuseks on sõda, misvõib puhkeda kui mitte tänavu, siis tulevalaastal või lähema 10 aasta jooksul. Kuuldawasti on Rootsi välisminister Sandleravaldanud soovi, et Rootsi lahkuks Rahvasteliidust. Seda peaksid siis tegema kateised põhjariigid. Praegu seistakse erapooletuse poliitika ja Rahvasteliidu valiku vahel. Kuna Norra on seotud oma allkirjakaudu Rahvasteliiduga, siis ta ei ole vabastatud ka sanktsiooni- ja läbimarsikohustustest, kirjutab leht.

Moskwa eitab

Moskvast teatab Havas: TASS-i onvolitatud seletama, et teated, mille järgi olewat möödunud nädalal sõlmitud Wene-Türgi sõjaline kokkulepe, et vasta toele, sestNõukogude Liidu sa Türgimaa vahel ei olekunagi sõlmitud ühtki sõjalist kokkulepet.

Poolat informeeritakseWarssawist teatab DNB: Kõik siinsed

lehed awaldasid Warssawis dateeritud Inglise lehtede teated, et Poola walitsust informeeritakse pidewalt Briti-Nõukogude Liiduläbirääkimiste käigust. Poola korraldabsedamööda oma suhted Nõukogude Wenemaaga, mittekallaletungilepingu alusel. Lõpuks tähendatakse, et Poola-Nõukogude Liidu wahekorrad on rahuldawad.

Raskeid võitlusi Mandzhuuria-

Mongoolia piiril

1000 mongoollast enam kui 100 lennuki ja tankide toetusel ründamas. —42 lennukit alla tulistatud. Mandzhuuria teraw Protest Wälis-Mongooliale

T 0 k i 0 s t, 30. mail. (DNB) Mandzhuuria-Mongoolia piirilt teatatakse, et seal onpühapäeval täite olnud raskeid' võitlusi.

Umbes 1000 mongoollast, toetatunamehhaniseeritud üksustest ja enam kui 100-stlennukist, tungisid Nomohani piiri-raiooni,löödi aga Jaapani-Mandzhuuria ühendatudjõudude Poolt tagasi.

Mandzhuuria välisministeerium onWälis-Mongoolia valitsuse ees tõstnud teravat protesti piiririkkumiste pärast ia onnõudnud Mongoolia väeosade kohest tagasitõmbamist Piirirajoonist.

Kvantungi armee ametlikus teates öeldakse, et Jaapani ja Mandzhuuria Piirivalve on kasutanud oma piirikaitseöigustpärast seda, kui hiljutisele protestile vaatamata Wälis-Mongoolia väeosad uuestiründasid piiri lennukite ja tankide toetusel.

Tokiost teatab Havas: Domei agentuuriteatel on Jaapani lennukid viimastel päevadel alla tulistanud 42 lennukit, mis tulid Wälis-Mongooliast ja lendasid BuirNori järve kohal Mandzhuuria territooriumile. Sama! ajal on olla tulistatud ainultüks Jaapani lennuk. Mongoolia lennukeid,kellele iaapanlased tungisid kallale, oli enam

kui 100.Sbanghaist teatab Havas: Prantsuse

merejõudude juhataja Kaug-Jdas aseadmiral Decoux on esinenud energilise protcstiga Jaapani mercwäewõimude juuresSbanghais reisilaeva ..Aramise" kinnipidamise wastu Hiina rannikul 24. mail.

Tõeline lahingTokiost teatab DNB: Wälis-Mongoo

lia maa- ja lennuväe kallaletungile järgnes tõeline lahing, kusjuures ainult üksJaapani lennuk alla tulistati. Lendurilõnnestus laskewarju abil maanduda

Mandzhuuria territooriumile. Lennuwäerünnak pidi toetama umbes 1000-meheliseMongoolia wäe kallaletungi.

Buir Noori järwe läheduses on 20.—27.maini olnud korduwaid piiri wahejuhtumeid, kusjuures Jaapani Mandzhuurialenduritel on korda läinud alla tulistadahulk Mongoolia lennukeid.

Poolametlik Jaapani teadete agentuurawaldab esmaspäewal Peale lõunat Jaapani Kwantungi armee kõnemehe seletuse,milles toonitatakse, et wastutus nende Piiriwahejuhtumite eest lasub täielikult Wälis-Mongoolia sõjajõudude!, sest JaapaniMäed ei olewat ühelgi juhtumil alustanudpealetungi. „Kuid iga kord, kui Wälis-Mongoolia sõdurid alustasid rünnakut, löödi nad meriste peadega tagasi."

Arwesse mõttes seda, et Wälis-Mongoolia sõjajõud on wiimasel ajal teinud korduwalt katseid tungida Mandzhuuria territooriumile, on, lisas Kmantungi armee kõnemees juurde, see armee otsustanudtöötada lähedases kontaktis Mandzhuuriasõjajõududega Mandzhukuo territooriumikaitsmisel Wälis-Mongoolia rünnakutewastu. See koostöö on ka täielikus kooskõlas Jaapani ja Mandzhukuo wahel sõlmitud lepinguga, mille järgi mõlemad riigid on kohustatud töötama koos riigikaitsehuwidcs.

On selgunud, et ründawate Wälis-Mongoolia lennukite seas oli ka NõukogudeWene lennukeid.

Hiina ranniku blokaadShanghaist teatab DNB: Jaapani

mcrewäe kõnemees seletas esmaspäewal, et

Hiina rannik on blokeeritud ainult Hiinalaewadele.

See wastus anti küsimusele, mis Puudutas hiljutist Briti auriku „Rampura",Prantsuse auriku „Aramis'e" ja ühe Saksaauriku, samuti ka terwe rea wäiksematewälisriikide laewade kinnipidamist. Senikaua kui pole põhjust arwata, et wälismaalaew kannab Jaapanile waenlikku laÄmngit, ei otsita läbi ühtegi laewa, mille kodakondsus on ilmne, ütles kõnemees. Wiimased waljud sammud on paratamatu tagajärg neist juhtumitest, kus oli tegemistwälisriikide lipu kuritarwitamisega. Kuiaga laewa riikkondsuse suhtes tekib kahtlusi,

siis otsiwad Jaapani wõimud iga laewaläbi.

Seda Jaapani teadaannet wastu wottesei anna Shanghai tolliwõimud edaspidienam wäljaklaarimise dokumente wälismaa laewadele, kes sõidawad 9 Hiina sadamasse, mis asetsewad Kiangsu, Tshekiangi,Fukieni ja Kekiangi prowintsides ja onweel hiinlaste käes. Kitsendus astub jõusse 1. juunil. Nüüd küsiti, kas käesolewalkorral ei ole tegemist blokaadi wäljakuulutamisega.

Kõnemees wastas: „Need sammud tähendawad täpsalt seda, mida on mõeldud.Ja Jaapani merewägi hoolitseb selle eest,et kõik korraldused, saaksid täpsalt täidetud."

Hiinlaste suur wöitTshungkingist teatab Reuter: Hiina te

legrammide järgi on jaapanlaste suur rünnak Siangjangi ja Fantshengi linnade wastn Hani jöe kaldal, 175 miili Hankoust lo»-de pool, warisenud kokku Pärast meeleheit,likku lahingut, kus jaapanlased on kaotanud20.000 meest. Jaapani waed on alusta,nud tagasitõmbumist, et oma ridu bonta.da ja wäeosi ümber organiseerida.

"Valekolhoosnikud" Siberisse

9 milj. inimese jüripäew. Ko mmunistl. erakonna n«s dekreet

Moskwast, 30. mail. (Havas) Kommunistliku erakonna keskkomitee ja rahwakomissaride nõukogu wõtsid wastu tähtsadekreedi, mille eesmärgiks on kaitsta kolhooside kollektiiwset maaomandust püüetewastu muuta seda üksikute kolhoosiliikmeteindiwiduaalseks omanduseks. Ühtlasi sisaldab dekreet korraldusi „wale-kolhoosnikkude"

s. o. nende isikute wäljaheitmiseks, kes on astunud kolhoosi ainultselleks, et saada üht maaosa indiwiduaalseks harimiseks, hoidudes kaasa aitamastkollektiiwscs töös.

Dekreedis konstateeritakse, et paljud kolhoosnikud suhtuwad nende kasutusse antudmaatükkidele kui indiwiduaalsetele omandustele, rentides neid wõi andes kasutamiseks kolmandatele. Need, keda leitakse selles süüdi, heidetakse kolhoosidest wälja janeilt wõetakse nende maatükid. Maad,mis on ühendatud üksikutest maatükkidest,

peawad olema uuesti jagatud enne 15. augusti. Ainult talunikud, kes töötawadkolhoosile wähemalt 60 kuni 80 päewawastawalt piirkonnale, tunnistatakse koihooside liikmeteks.

Dekreedis rõhutatakse, et teatawad kolhoosnikud, kelle arw ulatub enam kui9.000.000, pühendawad kolhoosi töödelepalju wähem aega. Seega on dekreedi eesmärgiks wabastada märkimiswäärsel hulgal tööjõudu põllumajandusest, sest „walekolhoosnikud" heidetakse kolhoosidest wälja.Samuti on dekreedi eesmärgiks suurendadatalupoegade wäljarändamist piirkondadest,kus kõik maareserwid on ära kasutatud,suunates neid Itta ja Kaug-Jda poole.Teatatakse, et juba nüüd on terwed rongitäied kolhoosnikke sõitmas Kaug-Jtta põllumajanduspiirkondadest, mis on ülerahwastatud.

Wälisminister Selter Riias

Riiast, 30. mail. VälisministerMunters saabus reedel Genfist tulles tagasi Riiga.' Tagasisõidul minister peatuslühikest aega Berliinis, kus ta! oli juhusriigisekretär Weizsäckeriga ja riiginõuni!Gausiga tunduwalt edasi toita; läbirääkimisimittekallaletungilepingu sõlmimiseks. Laupäewal saabub lennukiga Riiga Eesti wälisminister Selter, et wälisminister Muntersiga lõplikult kokku kalastada Eesti jaLäti seisukohti ja pidada nõu läbirääkimistelõppjärgu üle, mida on arwatawasti oodata juba tulewal nädalal. Minister Selterlahkus Riiast pärastlõunase lennukiga.

200.000 meest kojuBurgosest, 30. mail. (DNB) Kind

ral Franco on teinud korralduse ühe uueaastakäigu meeste kojulaskmiseks. mis algab1. juunil ja lõpeb 7. juunil. Seega on pä-

rast kodusõja lõppu koju saadetud 5 aastakäiku meki. kokku umbes 200.000 meest.

Beck Moskwasse?

Londonist, 30. mail. (DNB)„News Chronicle" kinnitab ühes Warssawist pärit, teates, et Poola wälisministerBeck olewat wastu kutse tülcchWq

'Moskwat. 'Külaskäik toimuwat jyba "Me-"mal ajal ja selle eesmärgiks olevat pidaliläbirääkimisi Nõukogude sõjamoona saat-»mise üle Poolasse, kui ka uute raudtecliinide ehitamise üle mõlema maa wahel.

Warssawist teatab Havas: Teatatakse,et tundmatud on purustanud reedel Poolakonsulaadi aknad Königsbergis.

Warssawist teatab DNB: Torunis toimus Poola sookolite organisatsiooni koosolek, kus otsustati boikoteerida kõiki Saksacttewõtteid, firmasid ja kaupu.

#EMTHIII Esietenduseks lõbus Ja ajakohane „UFAMICNIKML nudi sfHm!

2utK?£ 3lacveg, vm &iisch

F PriEl naine juhib

Kaastegevad. Lõbus ja pöhadetujuline filmiteos sellest, mis siis juhtub,Leo Slezak kui naine asub perekonnas juhi kohale! Filmi haruldane

\ Rudolf Flatte näitlejate koosseis tagab ta nauditavuse JOiret&^fclSCT^Cl> Lisaks Ülihuvitav;vaade loomade

AN_ IJHAWIAJL MAHAMAJIIy !]  Ursula Delnert |«KB 10011180 NlO»l88AO

JBI' Uus nOFAM ringvaade ja E. Kultuuriilm! Noorsool ei uhatud!

Heatame oma lugupeetud, kaubatacoitaiaskonuale,

et peenviinatehas Osatthisus „Caloriea" oma osanike vähese arvu tõttu oli sunnitudoma nime ümber muutma usaldusühinguks, ning töötab nüüd edasi

Usaldusühing «CALORICA» Oliino & Ko

nime aiLKõige austusega U/U. „CALORICA" osanikud

Foto-amalöörtööde

vastuvõtmine

Vidrsk Särg & Ko Tartus,Võidu täo. 10, telefon 78

ILMUS

HäddPMsM.lo

Hind 25 senti Müügil kftlkfnl

Briti riigikaitse ja waimne

walmisolek

(~Postimehe" Londoni kirjasaatjalt)

Mr. Burgin, uus sõjawarustuse minister. ütles ühes ametlikus ettekandes, ta olewat imestunud, kui hästi olewat nüüd Inglismaa relwastunud. üsna kindlasti on talõigus. Briti tööstus oma kuulmatu tootmiswõime juures on kahtlemata saawutanudwäga palju möödunud kaheksa kuu jooksul,arwates scptembrikriisist.. Aga mitte ainult mr. Burgin Pole imestunud selle üle, mis ta nüüd maal kuulebja näeb. Iga wõõras, kes siin elab, ja eritiwecl iga wõõras, kelle ülesanne on tähelepanna, mis maal sünnib, peab olema sügawasti haaratud Briti rahwa möödunud tal-Wc jooksul toimunud muudatuse üle. Naguära pühitud näib olewat liberalistlik ..laselkäia"-l'üsteem. mis nii iseloomulik ingliseMeelelaadile ja inglise ühiskonnaelule. Hädaohu- wõi otsustamissilmapilkudel kaswabBriti rahwas tõsidus ja kindlus. Ja et seekord asi kujunes tõsiseks, selles ei tarwitsekellelgi kahelda.

Näib, nagu oleks kogu elu muutnud omapalet. Mitte, et oleks maad wõtnud mingieksalteerunud ja rahutu meeleolu seeWõimalus on briti meelelaadist kaugel. Jnglise otsustamistahe on jääkülm ja karm,ning kui see on ühenduses mingi eesmärgisaawutamisega. siis ta teeb seda Põhjalikult.- Seda wõib kuulda kõikjal. Perekonna

ringides keerleb jutuame ainult küsimuseümber, mida peaks tegema, et parima wõimisega isamaad teenida. Üks perekonna liikmeid registreerib end ühte, teine teise organisatsiooni. Nüüd. enne wõimalikku sõjapuhkemist, leidub nii palju organisatsioone,et teeni miswõimalused näiwad olewat loendamatud. Armee, laewastik, lennuwägi,ShuGrje, tagawaratuletõrje. ambulantsiorgaDMoonid jne. Wabatahtlikke woolabkokku, nõudmine aga keStab järjest. Kohwikutes ja baarides sumiseb jutt ainult ühelteemal riigikaitse diktaatorite aktsioonidewastu. Igaüks on omaette wälisministerja oma kindralstaabiülem!

;Jnb« Londoni wälimus annab tunnistust sellest, mis käimas. Nclsoni-sammasTrafalgar Square'il on kaetud walge hiigellõuendiga. mis peab möödujaile meenutama,et Inglismaa nagu suure meresangarigipäetzvil ootab, et igaüks täidab oma kohust.Samuti on Marble Archiga, mis niisamawõtab osa suurest wärbamiskampaaniast.Kõikjal näeb wärbamiskuülutusi paroolide

äa piltidega. Briti meelelaadi rahule onpeagu nagu proowiks, et pildid neil asishidelon n. ö. uus-asjalikud ja kained. Keegi eipüMMkitada rahutuid jaMWaWüd.

tciWWMk. kõnelowad MkecDWWamääd teenida on iga kodaniku kohus on domineerin» parool ja arwamine.

! Elamute-piirkonnas sõidab ringi tagawara tuletõrje tuliuute mootorpritsidega jadenlonstreerib neid publikule. Wabatahtlikub tuletõrjujad organisatsioonides, kes Peawad wõitlema tulikahjude wastu wõimalikelcnnurünnakute puhul Londonile, kannawadteraskiiwreid ja asbestrõiwaid. Inimesedpeatuwad, waatlewad ja küsitlewad.

Kümned tuhanded kohad wabatahtlikkudes organisatsioonides, purustamisbrigaa'dides sne. täituwad nüüd kiires tempos.Nende wabatahtlikkude organisatsioonide liikmed kannawad kuuerabatil wõi mütsil wäikest hõbeplaati, millesse on graweeritud tähed A. R. P. (Air Raid Precautions kaitse ohurünnaku wastu). Wiimaseil nädalail otse kubiseb neist wäikestest märkidest. Need tekiwad nagu seened pärast suwiwihma.

Isegi kinodes annab asjade areng endtunda. Aeg-ajalt ekraanil kutsutakse ülesühinema ühe wõi teise organisatsiooniga, japeagu iga kawa lõpeb piltidega, mis kujutawad üleswõtteid Inglise sa Prantsuse riigikaitsest. Tangikolonni ja pragisewaid kuulipildujaid terwitatakse käteplaginaga nähe. millest warem poleks wõinud undkinäha. Paremini kui kõik muu annab seetunnistust waimustusest. mis hõljub nüüdBriti saarte kohal.

Uut meeleolu wõib ka wälja lugeda wärbamisarwudest. Need kaswawad iga nädalaga. Territoriaalarmee on 1. aprillistsaadik kaswanud terwelt 128.156 mehewõrra. mis tähendab selle armee jõudu1935. a.! See selgub Meelgi paremini, kui pidada silmas nädala-aruandeid pärast 1. aprilli. Kuna territoriaalarmee wälijõud 1.aprillil oli 139.699 meest, on see järgmiselwiiel nädalal kaswanud wastawalt (ümmargustes arwudes) 19.999, 12.999, 15.299,46.599 ja 35.699 mehe wõrra.

Samasuguses tempos toimub wärbamine regulaarseks armeeks, ja juba mõninädal pärast 1. aprilli ületas see kõik rekordid maailmasõjast saadik.

Neil päewil walmis walitsusel Londoniewakueerimise kawa sõjajuhtumiks. Kunasell'' kawa walmistamine nõudis terweltkaheksa kuud, siis mõeldakse nüüd hirmuga,mis küll saab. kui tõepoolest peaks osutumawajaliseks ewakueerida suuri Londoni linnajagusid. Tõde Münchenist muutub iga päewaga ilmsemaks, nimelt et mõlemad lääneriigid olid täesi ettewalmistamatud traagiliseks murranguks rahwuswahelises Poliitikas.

Walminud kawa järgi ewakueeritaks Londonist wõimude eestwõttel terw. 3 milj. mimest. Juba see iseendast on hiigelettewõte.muutub aga Meelgi raskemaks selle tõttu, etneed kolm miljonit ewakueeritawat on lapsed, haiged ja inwaliidid. Suurem osa neistinimhulkadest lahkub Londonist rongiga,kuid ka autod ja bussid wõetakse tarwitusele. Mis Puutub lastesse, siis ewakueeritakse need koolidega, kus nad õpiwad, wõi kateisiti koostatud rühmades.

Sellele kolmele miljonile, keda walitsusLondonist ära wiib, lisandub weel miljoneid teisi, kes tahawad Londonist lahkuda.Walitsuse tööde puhul laste ja haigete ewakueerimise kawa wäljatöötamisel I'clgus. etumb. miljon tuba maanteede ääres on üüritud londonlastele sõja puhkemise juhtumiks.See tohiks tähendada, et wähemalt kaks millonit inimest —* kui mitte enam on wazahuse puhuks korraldanud end§ Londonistlahkumise. Seda silmas pidades on walitsus reserweerinud kaks suurt Londonist wäljawiiwat autoteed eraewakueerimiseks. Walitsuse Poolt ewakueeritawatega kokku tulebjärelikult Londonist sõja puhul transporteerida wähemalt wiis miljonit inimest.

Siiski pole need weel kaugeltki kõik linnast lahkuda soowijad. Niipalju kui arusaada, jääb kogu Citp tühjaks linnaks. Kõiksuuremad pangad ja paljud teised ettewõttcd on juba endi ewakueerimiseks korraldusiteinud. Ainus, kes näib jääwat paigale, onBank of England, mis pärast ümberehitustomab nii sügawale maa alla kaewatudkeldreid, et need on absoluutselt kindlad igasuguse pommituse wastu. Samuti jääbtühjaks Wcstminstcr ja üldse tohiks Londonsõja puhul jätta lageda linna mulje. Kõikministeeriumid lahkuwad. Kes soowiwadlahutust, peawad sõitma Oxfordi, kus istubThe Law Courts lahutusosäkond, ja sel. kel

on asja omawalitsuswõimude juurde, tulebsõita Londoni eeslinnadesse!

Näib. et Londonisse jääjatel jääb weelainult astuda sõjawäkke wõi wabatahtlike organisatsioonidesse!

Mingist Londoni elu nokauti-löömisestwaenlase rünnaku läbi ei saa olla juttugi.Kui mõnel waenlase lennukil üldse peaks õnnestuma pealinna kohale ilmuda, siis leiaksta eest tühjad ja mahajäet. majad. Inimesedja elu oleksid puistatud laiali maale ja kohtadesse, kus nad pole kättesaadawad lennurünnakuile, mille teostajaiks ei saa ollaiialgi suured armaadad.

Ch. P. B.

Kuidas Prantsus Moskwas käis 18

„Kas Napoleon vöi mina,

mõlemad meie enam walitseda ei saa," ütles keiser Aleksander, kui hülgas rahutegemisjuind

Saatjaskond astus keisri juurde, jamarssal Mortier, kes oli kõik teinud Kremlipäästmiseks, teatas kategooriliselt, et keiser

peab wiimasest wiibimata lahkuma, muiduähwardawat teda surm. Napoleon kõhkles.Alles eelmisel õhtul, astudes esimesena lossi,oli ta öelnud, pöördudes saatjaskonna poole:

„Nõnda siis, wiimati ometi olen Moskwas,tsaaride muistses lossis, Kremlis!"

Ta teadis, millist tähtsust omas KremlWene ajaloos ega suutnud uskuda, et peabsiit nii ruttu lahkuma. Lõppeks langesItaalia asekuningas Eugene, Napoleonilemmik, põlwili, paludes keisrit kiiresti lahkuda. Kõigilt poolt kuuldus juba kisendamist: „Kreml Põleb!" Lõpuks otsustas kdser üle minna Peetri lossi, mis seekord seisis wäljaspool linnajoont. Ta wäljus lossist saatjaskonna ja wana kaardiwäe saatelega puudunud Palju, et nad kõik oleksid hukkunud selle päästmiskatse juures. Marssalid läksid keisri kõrwal. Seda Kremlist lahkumist ei unustanud nad kunagi. Toomesiin kuulsaks saanud Segur'i jutustuse:

„Meid ümbritses leekide ookean.

Leek sulges meie ees kõik wäljakäigud kiudluseft ja paiskas meid tagasi esimeste wäljumiskatsete juures. Mõninga otsimise järelleidsime kiwimüüride wahel jalgtee, miswiis wälja Moskwa jõele. Seda kitsast teedmööda õnnestus Napoleonil, ohwitseridel jata kaardiwäel wälja libiseda Kremlist. Kuidmida wõitsid nad selle wäljapääsuga? Osutudes lähemal tulikahjule ei saanud nad eitaganeda ega jääda kohale. Kuid kuidasminna edasi? Kas sukelduda selle tulemerelainetesse? Need, kes jooksid linna, kurkudes

tormist, pimestatud tuhast, ei saanud aru,kus nad olid, kuna uulitsad kadusid suitsu jawaremete alla. Kuid igal juhul tuli rutata.Iga minutiga kaswas meie ümber leegihüürgamine. Ainus laineline ja ümberringihõõguw tänaw näis pigemini sissekäigunapõrgusse kui wäljapääsuna temast. Keisersööstis kõhklematult jalgsi sellesse hädaohtlikku käiku. Ta läks edasi läbi sütjiwatelõkete praksuwate wolwide mürina all, mistekkis palkide kukkumisest ja nende peale lan

gewate kuumaksköetud raudkatuste praginast. Need riismed takistasid ta samme.Läksime kahe tulemüüri wahel. Läbitungiwkuumus põletas silmi, milliseid muide tulilahti hoida ja suunata hädaohule...

Lämmataw õhk, tuhk ja sädemed, leegikeeled kõrwetasid õhku, mida meie sisse hingasime, meie hingamine muutus katkeliseks,kuiwaks, lühikeseks ja meie peaaegu lämbusi

me suitsust." Napoleoni ja ta saatjaskonna

päästsid juhuslikult wastutulewad sõdurid,kes läheduses riisusid.

Keiser asus elama Peetri loSsi.

Weel 2 päewa, 17. ja 18. septembril,möllas tuli, mis häwitas umbes % linnast.Tulikahjud kestsid ka nüüdki weel ja õietiöelda, ei möödunud päewagi üsna ilmanendeta prantslaste Kremlis oleku aegu.Kuid need ei sarnlenud enam sugugi sellewägewa tulemerega, milleks muutsid Moskwa suured 11.—18. septembrini kestwad tulikahjud, mis puhusid Pöörase tormina mituööd-päewa järjestikku.

Napoleon oli kogu aeg kõige süngemasmeeleolus: „See ennustab meile suuri õnnetusi," lausus ta, waadates waremeile jasuitiewale prügile, milleks olid muutunudkõige rikkamad linnaosad.

Peale kõige muu oli keisril nüüd täiestiselge, et Aleksandriga rahu teha on nüüdweelgi raskem kui seni. Ta ei teadnud siisweel, et sõda, mille luges Moskwa alistumisega lõppenuks, alles algas Wene rahwalepärast Moskwa hukkumist.

24. septembril 1812. a. algas würstDolgorukowi majas tegewust sõjawäljakohus, mis armuta mõistis surma neid, kedakahtlustati tulikahjude tekitamises. Napoleon ise ütleb oma 20. septembril kirjutatudkirjas Aleksandrile, et ta olewat juba jõudnud maha lasta 100 süütajat. Ja loomutruu illustratsioon: „Tänawail wedeleb palju surnud inimesi ja hobuseid, Tweri bulwaril on palju poodud ja mahalastud inimesi pealkirjaga: Moskwa süütajad." Napoleoni kiri keisrinna Marie Luisele „stiliseerib" nagu alati sündmust.

Lõõmawa tulikahju ajal kirjutatud kiri käibjärgmiselt:

„Mu sõber, kirjutasin sulle Moskwast.Mul polnud ettekujutust sellest linnast. Temas oli 500 samasugust ilusat lossi naguElysee loss, sisustatud prantsuse maitse järele kuulmatu toredusega, mitu keiserlikkulossi, kasarmuid, suurepärased hospidalid.Kõik see on kadunud, tuli õgib kõik ja sedajuba neljandat päewa. Kuna kõik wäikesedkodanike majad on Puust, siis süttiwad nadnagu tikukavbid. Kuberner ja wenelased süü

tasid linna metsikus wihas oma kaotuse pärast.

Siiski jääb sõjamäele weel küllalt järele jaarmee leidis siit igasugust rikkust, sest selles

korralageduses langeb kõik riisujate, kätte.Wenemaale on see kaotus hiiglasuur. Tema kaubandus on sellest tugewasti wapustatud. Need lurjused on läinud oma ettewaatuses selleni, et nad on ära wiinud wõi häwitanud tulikahjupritsid."

Rahu! Wiibimata rahu Aleksandrigasee on Napoleoni esimeseks ja peamiseks

soowiks pärast Moskwa tulikahju ja just siinootas teda kogu ta ajaloolise karjääri kestel suurim ebaõnn.

Mis sündis Peterburis?11. septembri paiku lewisid Peterburis

esimesed kuuldused Kutuzowi suurest wõidust

Borodino juures. Rõõmus sõnum, missaabus parajasti tsaari nimepäewaks, pidas õukonna ja kogu pealinna Peaaegu kakspäewa meeldimas elewuses. Kuid juba 13.septembril saabus tsaari juurde kurjcerRostoptshini poolt teatega, et Moskwa on

ära antud ja 3 päewa pärast tõi ka Kutuzowioma kurjeer lühikese teate. Nõnda ei wõinud jääda mingit kahtlust Borodino lahingu tulemuste kohta. Tänapäewal nawotse uskumatuna, et Kutuzow informeerisriigipead tähtsa lahingu tulemusist astesüheksandal päcwal pärast sündmust ja kakspäewa pärast seda, kui waenlane oli wallutanud pealinna. Põhjusena, miks ta loowutasMoskwa waenlasele, toob ta ette Wene wäenõrgenemise pärast Borodino kaotust. Kiri lõpeb sõnadega: „Julgen Teile truualamlikultteatamaks teha, kõige armuliseni keiser, etwaenlase sisseminek Moskwasse ei tähendameel Wenemaa wallutamist."

Kutuzow WaikibPärast seda lakoonilist kirja waikis fcld

marssal. Kuigi keiser erilises kirjas, warjamata oma rahutust ja Sankt-Peterburgilinna Mallanud kurbust, palus feldmarssalilkirjutada iga kahe öö-päewa järel, ei saabunud Kutuzowi poolt ainsatki rida kahe nädala jooksul.

Aleksander ei tee rahuKüll aga saabus Peterburi Aleksandri

juurde polkownik Mischo üksikasjalise aruandega. 7 aastat hiljem andis Mischo mainitud jutuajamise Aleksandriga edasi Weneajaloolasele Mihhailowski-Danilewskile,kellele oli ülesandeks tehtud 1812. a. ajalugu kirjutada ja kes selleks korjas materjali.Mischo olewat eriti rõhutanud sõjamäe soowi wõidelda wiimse weretilgani ja kartust,et wõib-olla keiser nõustub rahu tegema Napoleoniga. Sellele wastanud Wene keiser:„AH, polkownik, teie kergendate mu hinge,te rahustate mind! Noh! Pöörduge siistagasi sõjamäkke ja öelge minu wahmatelepoistele, öelge kõigile mu headele alamaile,kus teie tee teid mööda wiib, et kui mul poleenam ainustki soldatit, siis astun ise omahea aadli ja oma heade talupoegade etteotsa

ning kasutan ära kõik oma riigi abinõud (janeid on enam, kui seda arwawad minuriigi waenlased). Kuid kui on jumaliku ettenägemise tahtmine, et minu suguwõsa peablakkama walitsemast isaisade troonil, siisära kasutades kõik abinõud, millised on mulummuses, kasmatan enesele habeme waatsiiani" ja ta osutas oma rinnale, „ja tahan süüa kartuleid oma miimase talupojagakaugeil Siberi vyhjamail„en— kui ma kirjutan alla oma isamaa ja oma heade alamatehäbile, kelle ohwreid ma mõistan hinnata.Ettenägemine katsub meid, lootkem, et tameid ei jätaks maha!"

Ning tsaar lisas juurde: „PolkownikMischo, ärge unustage seda, mida teile praegu kõnelesin. Wõib-olla meie kunagi malestame seda hea meelega. Napoleon wõi mina,kas tema wõi mina, aga koos meie enamwalitseda ei wõi. Olen teda tundma saa

nud. Mind ta enam ei peta!" f(Järgneb.)

Õige vaim

Joh. Hiiemets

51

Sestsaadik ta poleks enam nagu tahtnud tehamuud, kui viibida Paabu juures ja kuulata ta pehmet häält. Südamel oli nii hea tunne, et Paap onligi ja Issand on ligi ning kõik muu jäi eemale.Ununesid pahur mees ning viis omavehel kisklevat last, ja päevaste talituste lõppedes ruttas tavahel Paabu poole neilgi päevil, mil ei olnud lugemist. Mees püüdis vahi vastu hakata, kuid naisesüdame sunni vastu ei saanud temagi.

Varsti sai Jumal kätte ta mehegi, kes koheviina maha jättis, ning paar vanemat lastki pöördus. Nii sai nende kojast palvekoda, mida vahelPaapki külastas.

Paabul oli siiski midagi südamel. Tal oli küllrõõm Made pöördumisest, kuid üks asi näis ikkaveel lahendust vajavat.

„Tead sa, armas õde," lausus ta kord. „Kassul pole tunnet, et meie vahel on veel midagi, mistuleks ära kaotada. Juba sellest ajast, kui memõlemad noored olime ja kurat meid patule kihutas. Teeme seda nüüd ja palume andeks."

Made pale lõi helendama ning Paap märkas,et ta on veel päris kena. Hetkeks tekkis tal kahtlus, kas see ongi ainult Isanda vägi, mis neid teineteisega köidab. Kas ei hiili kuskil jälle kuradiirvitav pale?

Nad põlvitasid üheskoos ja palusid südamest.Tõustes oli mõlemail kergem ning piinlik mälestus näis kaduvat. Kuid tunded jäid ikkagi elevile ja Issanda rahu oli edaspidigi kõige selgemini nende juures just siis, kui nad olid kahekesi.

Tunnid Tallimal kestsid talve läbi. Mõnikordavaldas Issand end eriti võimsalt ja siis varisesidpõrmu mitmedki tugevad mehed. Pöördunute arvkasvas üha suuremaks ja varsti hakkas palvelisitulema teistestki küladest. Sageli kestsid lugemised öö läbi. Oli ju talvel rohkem vaba aeganing inimesed said enam mahti hingetoitu otsida.

Kuid oli neidki, keda Issand kätte ei saanud.Mitmed mehed käisid korduvalt tundides, aganende näole jäi püsima umbusk ja muie. Nad eimõistnud, miks inimesed peaksid ahastama ja värisema.

Nende südame tuimus tegi Paabule tuska.Sageli tundus talle, nagu oleks ühes nende meestega tulnud palvustele mingi vastane vaim, misvähendas ta väge. Üks neist uskmatuist, HansuPeep Haanjast, julges kord Paabuga vaidlemahakata.

See sündis ühel hilisel õhtutunnil, üldise palvuse lõpul, millal osa inimesi oli juba lahkunud.Peep ei tahtnud mõista, miks inimesed peavadpattude pärast niipalju hirmu ja ahastust tundma.

„Miks see Issand Jumal laskiski siis inimesipatuseks saada? Teab, mis lõbu talle teeb, kuiinimesed nüüd kisendavad ja kaebavad!..."

„ Armas vend!" kostis Paap, „ei see ole Issanda süü, et inimesed pattu langesid. Ta jukeelas neid söömast sellest puust seal paradiisiaias. Aga näed, inimesed astusid üle temakeelust."

..Nojah, aga miks ta siis pani selle imelikupuu sinna paradiisiaeda? Aadam ja Eeva lähevad iga päev mööda ja juba kaugelt mõtlevad, etnäe, puu on küll, aga süüa ei tohi! Eks neile siis

läinud viimaks kõik muu vili läilaks ja nad arvasid, et ainuke maitsev vili on just see keelatudvili..."

„Oh, armas Peep, ära räägi nii kergemeelsetjuttu. Jumal andis ju inimestele õiguse validahead ja kurja. Ta nägi ette ka nuhtluse neile, kesvalivad kurja. Selleks nuhtlejaks sai kurat ja taon seda sinulegi, kui sa ei pöördu!"

„01gu nüüd küll, aga ma ei saa aru, miks Jumal pahandab, kui keegi valib kurja. Sa ise juütlesid, et ta andis õiguse valida head või

kurja. Kui Jumal lubas valida ka kurja, miks tasiis pahandab veel?."

„Ei, kulla Peep, see pole küll nii, et Jumallubas valida niisama, ilma et sellest midagi tuleks.Ta ütles ju kohe, et ärge sööge sellest puust, sestsiis saate surmalasteks. Nii on see nende enestesüü, et neid paradiisist välja aeti, ja nende patupärast peame kannatama meiegi. Eks me kannqendas kõik seda needust, seda Aadama pattuJajah, see ei olnud Jumala, vaid inimeste enestesüü, et nad sõid sellest puust, et nad lasksid endmeelitada kavalast maost, sellest kiusajast kuradist. .."

..Nojah, aga milleks Jumal selle maogi sinnaaeda pani, mao või kuradi, nagu sa ütled? Justkui õunad ise veel poleks küllalt meelitavad, tulebkurat appi ja näitab omaltki poolt, et vaadakeikka neid õunu olete küll püstirumalad, kui teneid ei söö!... Ütle, kulla prohvet, misjaoks kurat sinna aeda lasti?"

„Kuule, Peep, ära aja sõgedat juttu Sa jutead isegi, et kurat on algusest saadik seatudvaenlaseks, seatud kiusama inimesi. Inimeste asion aga kuradile vastu hakata. Aadam ja Eeva eioleks tohtinud kuradi meelitusi kuulda, siis poleksnad ka hakanud sööma sealt keelatud puust"

Vaidlus kippus juba ägedaks minema, kuidPeep ei tahtnud ikka veel jätta. Vaadates Paabule kavalalt luuraval pilgul, küsis ta siis: '

»Ütle mulle veel, armas Paap. kumma lõi Jumai enne, kas kuradi või inimese'"

„Inglid olid enne inimesi, ju siis ka kurat olijuba enne olemas..."

..Nojah, seda ma tahtsingi sult kuulda. Tähendab, et enne kui Jumal inimese lõi, tegi ta jubakmsaja valmis. Aga ütle nüüd. niie oleks Jnudsus, kui Aadam ja Eeva ei oleks pattu teinud?

(Järgneb.)

Nad põlvitasid üheskoos ja palusid südamest.

2 Teisipä-w-l, 30. mail 1939. a. .P D S ® i M B E S* Nr. 143

Suures nagusas valikns

kirikulauluraamatuidpakub

raamatukauplusTartus, Suurturg ltj.

Petseri ahervarte piirkond ümberplaneerimisele

Weel esimesel pühal tõusis aherwartest tulekeeli. Otsitakse sissepõlenud wäärtasju. Toitlusta?mine jätkub endiselt

TuleotLvrit© arv suurenes kuuele

Eile heitis Petseris hinge kuues tuleõnnetuse ohwer. Nimelt suri Seersant JaanKütt 7. rügemendi 1. pataljonist. Kütil olimaja Wõru tänawal, mis hukkus koos seesolewa wallaswaraga. Masendusest sai Küttnärwishoki. Püüdel maja põlemise ajalpäästa sellest weel, mis wõimalik, oli ta roninud maja katusele, et katuse kaudu tuuawälja mõningaid asju. Suure kuumusekäes sattusid temale mootorpritsi weeojad,mis tõid mehele külmetuse ja järgnema kopsupõletiku. Kütt oli kogu aeg meelemärkuseta ja andis sonides lakkamatult käsklusi tu

letõrjele juhtida wett maja katusele.Teise püha hommikul kell 10 toimus tu

leohwri Aleksandra Jwanowa matmine,millest wõttis osa kogu linna rahwas. Linnawalitsust esindas matusel linnapea Nikolai Grüntha! ja abistamisekomiteed komiteeesimees Aleksander Smirnow.

Esimese püha õhtu! kella 21 ja 22 wahel

lõid lõõmama aherwartel tulepesad,kusjuures kümnes kohas tuli kustutustöödläbi wiia mootorpritsi abil. Ainelist kahjusealjuures ei tekkinud, kuna tulepesad asusid

aherwarte keskel. Wähemad tulepesad likwideeriti neile pangega wett peale kandes.

Kogu pühade ajal on Petseri aherwarsikülastanud üle maa sajad autod Tallinnast,Viljandist, Tartust ja mujalt. Ka käis palju huwireisijaid rongidega waatamas tuleõnnetuse kohta.

Teisel nelipühal toimus lwnawolikogu nõupidamine,

kus esijoones mälestati tuleohwreid püstitõusmisega. Järgnes linnapea ettekanne tule alguse, selle lewiku ja üldise olukorra kohta. Ühtlasi andis linnapea ülewaate abistamiskomitee tegewusest ja abiStamisaktsioo

ni suunast. Arutati ja tülewikukawatsusi,

kusjuures asuti enam-wähem ühisele seisukohale, et teatud rajoonides, mis on aherwaremeis, tuleb läbi wiia osal. ümberplaneerimine, kuid sellejuures tahetakse wõimalusepiirides arwesse wõtta kõigi endiste krundiomanike õigusi ja eesõigusi. Planeerimistöid tahetakse läbi wiia nii kiirelt, kui see onmõeldaw, milleks tänaseks saabub PetseriTeedeministeeriumi eriteadlaste komisjon.

Ühtlasi onselgunud, et õnnetuse ulatus on tingitudosalt ka asjaolust, et esimese tulepesa lähedu

ses asus Tiiwiku kaltsuladu.Kuna tuul oli kõwa, siis haaras ta laost

puntrawiisi kaltse ja kandis neid 10 meetrikõrgusel tuulekeerises edasi, kusjuures põlewad kaltsud sattusid kokku tuldwõtwate Pilpaja laastukatuStega, tekitades leegid, milliseid

tuul jällegi omakorda edasi kandis. See onüks wäga olulisi tule kiire lewiku Põhjusi.

Nagu teada, häwis osaliselt ka linna tapamaja. Seepärast on lubatud lihunikkudel suuri loomi tappa kodus ja tapamajakontoris, mis jäi alles, toimub ainult tembeldamine. Väiksemaid loomi ja sigu onsiiski wõimalik tappa tapamaja kõrwalruumides.

Ikka weel on siin-seal aherwarte wahelnäha inimesi, kes otsiwad oma endiselt elukohalt tuha alt waranduse jäänuseid. Niion mitmed paljakspõlenud leidnud aherwarte wahelt üles oma kuld- ja hõbeasju.Toitlustamine ja riietamine jätkub endiselt.

Petseri linnawalitsus kogu ametkonnagaei saanud mõeldagi pühade pidamisele, sestoldi kogu aeg jalul, et korraldada Hädawajalikku. Samuti töötasid wahetpidamata toitlustamis- ja rõiwastega warustamispunktid.

Inimesed tules

Linakaupmees Kostini abikaasa Olga Kostini tulle jäämise kohta kuulub huvitavaid üksikasju. Nimelt püüdnud ta weel wiimasel silmapilgul päästa wäärtasju ja sularaha. Põlevasmajas abistas teda sõjaväelane, kelle kätte O.Kostin ulatas raske kohwri mitmesuguste kuld- jahõbeasjadega, milliseid tal õnnetus päästa söögitoast. Raha oli magamistoas, kuhu õnnetu täiehooga tormas. Et vaheuks oli suletud, siis eiteadnud ta aimata, mis teises toas sündis. Hoogajooksis ta magamistuppa, ent vahepeal oli majateise korra põrand juba sisse langenud. Nii jooksis O. Kostin, ilma et oleks suutnud enam peatuda, lõõmawasse tulle, kukkudes teiselt korraltalumises ruumis mässavasse tulckeerisesse. Sõdur ei saanud enam aidata ja O. Kostin põlestäielikult.

Restoran „Must Kassi" pidaja abikaasa Aleksandra Jwanow suri reedel maahaiglas kopsupõletikn tagajärjel, kuigi surm waritses teda ka PSletishaawade pärast. A. Jwanow, kes wiibis õnnetuse algul restoranis, ruttas koju, et päästasamuti wäärtasju. Maja oli waid ühe trepigaja sisfepääsemise ajal oli trepikoda tulcwaba. Möni minut hiljem oli aga tagasitee juba tule pooltsuletud ja J. pääses wälja põlewa küünlana. Tawiskus aias olewasse lompi, milles leidus waidpori ja langes meelemärkusetult kokku. Hiljem,kui ta sealt poja ja tuletõrjuj. poolt päästeti, oliülekeha põlenud rasketesse tulehaawadesse.

Mihhail Kasmin, elukutselt aiand uskonsulent,hukkus tuttawa wara päästmisel. Nimelt aitas tawälja kanda Jegorowi kauplusest poekraami, misviidi aia tagumisse nurka. Kandmisel tuli mööduda mesipuudest. Mesilased, hullunud Põletavast kuumusest ja suitsust, langesid mehele pilvena. Vaatamata maas püherdamisele ei suutnud Kasmin vabaneda metsikuks muutunud mesilindudest. Ta sai tuhanded nõelad kehha ja surihiljem mürgitusse.

Marie Suija oli wanake, kes juba Pikemataega oli haige. Masendavast õnnetusest ehmunult suri ta südamerabandusse. Laiba waljatoomine tulest oleks nõudnud uusi inimelusid.

Viiendana hukkus kodutu Peeter Makrõdin,kes sattus wiinastanuna tulekcerisesse, kust ta eileidnud enam väljapääsu.

Jäljetult kadunud on ka veel praegu ZinaidaMuraweiski, kelle kohta seni pole mingeid teateid. Samuti pole leitud, ka tema jäänuseid.

Kaheksa raskemalt tulehaawu saanud kannataja seisukord on endiselt raske, kuid mitte eluohtlik.

Esimesed ohwrid paigutatimulda

Laupäeval toimus O. Kostini, M. Kasminija Peeter Makrõdini matusetalitus. Kõik kolmtuleohwrit maeti Petseri Apostliku Õigeusu kalmistule.

Petseri tuleõnnetuses kannatanutele 4304.50 kr. Pakke on toodud 250 isikM ja asutiselt

Tartlased sahtawad korjanduste heatahtlikult

Päewaleht „Postimche" poolt organiseeritud korjandus Petseri ja Wõõpsu tuleõnnetuses kannatanute abistamiseks onkandnud õige häid tulemusi. Kolme päewajooksul on kogunenud rahalisi annetusi„Postimehe" raamatukaupluse kaudu Petseri tuleõnnetuses kannatanute abistamiseks

3493 krooni 30 senti, kuna „Postimehe" talituse kaudu on tehtud petserlaste abistamiseks annetusi 811.20 krooni. Wõõpsutuleõnnetuses kannatanute abistamiseks onlaekunud summasid 575 krooni 45 senti jaWasknarwas tuleõnnetuses kannatanuteheaks 50 kr- Kokku on tuleõnnetuses kannatanute abistamiseks „Postimehe" poolt organiseeritud

korjanduse kaudu laekunud rahalisi annetusi

ligi 5000 krooni.Lisaks rahalistele annetustele on toodudpaljude isikute ja asutiste Poolt „Postimehe" raamatukauplusesse 250 mitmesu

gust riidepakki. . „Laupäewase päewa jooksul tehti «Postimehe

raamatukaupluse kaudu wäga elawalt rahaustannetusi. Suurematest annetajatest tvaarusmärkimist: 3. Suurtükiwäegrupp 240 kr..Eesti Noorsoo Kaswatuse Seltsi Tütarlaste gümnaasiumi õpetajad ja õpilased 212,42 kr.,Tartu Köhtuametkond 160,50 kr., Tartu linnaivälispolitsci 133,10 kr., A/S Uswansky jaPojad töölised, meistrid ja ametnikud 70,75kr., O. Luik äriteenijate ja töölistega 53,35 kr.,Tartu Ringkonna Kodutütred 46 kr., Õ/K...Kooliwara" 42,20 kr., Riigi Keskgrhiiwi direktor, ametkond, teenijad ja kaastöölised 41 80 kr., ülikooli haawakliinik 36,50 kr. jaElektritarwete wabrik E. T. K. 36,50 kr.Alljärgnewalt toome loetelu nende kohta, kes onweel teinud rahalisi annetusi ja kelle poolt ontoodud mitmesuguseid pakke puudustkannatajateleedasisaatmiseks:

J. P. 1 pakk. S. P. 3 kr.. E. St. 1 pakk riideid. A. T. 10 senti, L, Wassil 1 pakk riideid W. Lilleorg 1 pakk, P. Tanni

5 kr.. A. Linno 4 pakki. H. Otsing 1pakk. $. 3 1 pakk. H, tiines 1 kr., Kaiawere akgk. Loonisring 2 kr.. Kruus riideid,J. Oia l kr.. K. L. pakk riideid ja 2 kr..A. Mael 1 pakk, A K. pakk laste riideidPaurson 1 vakk ja 1 kr., A. M. 2 pakki.J. L. 1 vakk. M. 3nle 2 kr.. Ed. Epro Z 0 m willast riiet, B. Wiires 5 kr., Fleimow

2 kr., A. P 2 pakki. H. Koppel 10 kr.,H. Pikksalu 1 pakk. Ilse E. 1 pakk. J. O.

1 pakk, A. Nurm 1 pakk. J. R 1 pakk.E. R. —2. kr.. W. 2 kr., O. K. 1 kr..

A. Keskküla 1 kr., H. P. pakk. M. J. 1 pakk, J. Ojaperw 3 kr., J. Lampson 1kr.. Hollmann 1 pakk ja 2 kr., J. R. 1pakk. H. Waino 1 pakk. S. B. 1 pakk, Krist.Põwwat 1 kr., eestlane Tartust toiduaineidja riideid, L. Hopp 2 pakki, K. Wõõbus 1 pakk, A. Jasmin 5 kr., Talwi Jaldre 10 kr., B. J. 1 pakk. A. Swik 1 pakk willast riiet, E..P. 5 kr., Juli Tootsi 1 kr.,J. Allaste 10 kr., K. Heinrichson 1 pakk,J. Lepp 3 kr., A. Parila —1.50 kr.. W. Ballod

2 kr.. E. A. 1 pakk. A M. 1 pakk. W.Schwalbe 2 pakki, kirjaga saatnud 5 kr.,J. Liiw 4 kr.. Mary Eller 1 pakk, N. W.

riideid ja 5 kr., Lohkwa algkool 6,50 kr.»Kommertskool l pakk, A. K. 1 kr., O. Lumi

10 kr.. B. Jaanwärk 3 pakki. A. Palo 1 pakk ja 1 kr., J. lurak 3 kr., S. Grinzestein

1 pakk. Jaan 1 pakk. A. Reinhold 1 pakk.Firma A. Suur 3 kr., A. W. 2 kr., Ewert

1 pakk. E. Zirnask 1 pakk. M. K. 2 pakkiriideid, C. Feimann 1 pakk, S. R. 1 pakk.W. Jakobson 1 pakk, A. Pacftoi 1 pakk.A. Kwiiger 1 pakk. J. Luksep 10 kr.. E.Lang 1 kr., N. Kaplinska 1 patt, M. Egorow 1 pakk ja 5 kr.. E. K. 2 pakki, Niilender 1-pakk. A. Perlman 3 pakki, E.Tingan 1 kr., J. M. 1 pakk, E. Luterus 1 tekk ja 2 kr.. M. 3 pakki. M. Levik 2tekki. J. M. 1 kr.. O. T. 10 kr.. E. M. 1 pakk ja 5 kr.. K. M. 1 pakk. D. S. 5kr., Tartu 1. algkooli 2. kl. 3.30 kr.. AiaäriK. Will 25 kr., dr. H. Sepp 3 kr.. A. W.

pakk. prof. Waldes pakk riideid.Wõõpsu tuleõnnetuses kanna

täitutele 575 kr.Seni on laekunud Wõõpsu tuleõnnetuses kan

natada saanute abistamiseks ..Postimehe" raamatukaupluse kaudu 575 kr. 45 senti. Sellestsummast on saadetud edasi 542 kr. 60 senti. Lisaks waremnimctatutele on Wõõpsu tuleõnnetuseskannatanutele annetanud järgmised isikud ja asu

tised:

S. Room vakk. E. W. 1 pakk. O. L.50 senti. B. P. 1 patt. E. K. 1 kr..

S. S. 3 pakki. Wana halli peaga talumees1 patt E. Kalmre 2 kr.. Tartu Õpetajate

Seminarilt 22,50 kr., F. Läte 60 kg herneid, J. J. pakk raamatuid. Eesti Hüpoteegivank 10 kr.. J. Oja 1 kr., L. Heinrichson

1 pakk, J. lurak 2 kr.. Firma A. Suur 2 kr.. Tartu Ringkonna Kodutütred 25 kr..J. M. 1 kr.

Wasknarwa tuleõnnetute abistamiseks 50 kr.

Keegi L. O. on Tallinnast saatnud ..Postimehe" raamatukauplusele Wasknarwa tuleõnnetuteabistamiseks 50 kr.

Lluuapauga kaudu1713 trooni

Rahaliste annetuste kogumine Tartulinnapanga kaudu Petseri tuleõnnetuteheaks on arenenud õige elawalt. Kolmepäewa jooksul on Tartu linnapanka laekunud rahalisi annetusi isikutelt ja asutistelt1715 krooni, missugune summa on saadetud juba edasi Petseri linnawalitsusele tuleõnnetuses kannatada saanute abistamiseks.

Laupäewase päewa jooksul laekus linna-Panga kaudu Petseri tuleõnnetuses kannatanute abistamiseks kokku üle 500 krooni.

üksikutest annetajatest määriksid märkimist:A/S. Prow. Julius Lill 200 kr.. Tartu 1.gümnaasiumi õpetajad ja õpilased 117 kr..Tartu linnawalitsuse Sotsiaalosakonnalt, kuhulaekus suurem summa hr. Lcminilt 50 kr.,kokku 63 kr.. Widrik Särg ja Ko-lt 50 kr.K. Ennus ja Poeg 50 kr.. Mclangc kohwitööstus firma A. Lõhmus 10 kr.. Tartu Peetrikoguduse 2. pihtkonna leerilastelt lo kr., Ed.Uusen 5 kr., pnukaupmees H. Rebane 5 kr.,pnukaupmecs A. Siloiv 5 kr., ehikusetteMõljaJ. SÄiffer 5 kr., chitnsettewõtja T. Kingcr

5 kr.. Trükikoja ..Warraku" om. A. Annuk 5 kr., mctsarööstur S. Rinne 5 kr. ärimeesD. Pasternak 5 kr., metsakaup.nccs J. Pügi

3 kr., ärimees J. Kituna 3 kr... tundmatu5 kr.. E. J. 5 kr., mööblitööstuse omanik

A. Toom 5 kr. Teiste poolt annetatud summadon nendest wäiksemad.

MMiMtl lÖlßülflS Wlit

Petferi ülesehitamisele asutakse juba lähemal ajal

Petserit ja Petseri tuleõnnetuid külastas27. mail sotsiaalminister O Kask. keda saatis sanitaarkindral Leesment ühes PunaseRisti juhtiwate tegelastega. Petserisse saabus minister kl. 12.30. kus wõttis osa Tuleõnnetuid Abistawa Komitee koosolekust. Taawaldas oma sügawamat kaastunnet tuleõnnetule puhul.

Linnapea N. Grünthal esines aruandenasenise tegewmc üle tuleõnnetute abistamisel,

millele järgnesid ligemad selgitused üksikalade juhtidelt. Minister Kask kiilis heakssenised korraldused. Ande juhtnööre tulewaseks tcgewuseks ja soowides sama tööindu,millega on asutud uue elu korraldamisele,ta andis lootusi, et walitsuse sa kogu Eestirahwa abiga ehitatakse waremetele uus elu.uus linnaosa, ja et saatus jagab ka uut õnne.

Aruannetest selgus, et toitlustamine,rõiwastamine ja töötute mujale juhtimineon korraldatud eeskujulikult. Korjandusttuleks edasp. juhtida majatarwete ja seemnewilja kogumise suunas, eriti nende heaks,kes saanud kannatada külaelanike verest.

Koosoleku lõppedes, mis kestis üle kahetunni, tutwuti toitlustamise ja rõiwawarus-

tuse wäljajagamise punktide tööga. Samuttkülastati Punase Risti poolt korraldatudlastekolooniat. kus peawariuta lapsed leiawad asutist kodu. Toitlustamispunktis vakuti külalistele lõunat, kus koos kannatanuteaa lõunastati ia weenduti. et Naiskodukaitse toidud on tõesti maitsewad sa toitwad.

Edasi waadati hukkunud linnaosa. Pikemates westlustes paljude kannatanutega

sõudis minister Kask et Petseri elanikkond on õnnetuses jäänud mehiseks. asudes uuele ülesehitamistööle. Kuigiõnnetus oli wäga ei ole see suutnud murda petserlaste wisadust ia lootustuuele elule. Minister Kask andis lootusi,et juba ligemas tulewikus asutakse ülesehitamise korraldamisele ja elu endisse roopasse seadmisele.

Külastati weel kalmistut, kus toimuSkolme tuleohwri matusetalitus. Kalmistultsõideti maahaiglasse. kus tutwuneti raskemalt kannatada saanute olukorraga.

Minister Kask koos saatjatega lahkuSPetserist sama päewa õhtupoolikul.

Sotsiaalminister Petserist

ia IDõõpsust

Kuidas<kawatsetakse seisukorda lahendada

Neil päewil Petseris ja Wõõpsus wiibinud sotsiaalminister O. Kask jutustas eileõhtul ajakirjanikkudele oma muljetest õnnetuskohtadelt ja kawatsustest tuleõnnetut»abistamise korraldamisel. Siseminister peatus läbisõidul WZõpsus, tutwunedes sealseolukorraga. Ministri arwates Wõõpsu ülesehitamisele asudes

ei tuleks Wõõpsu alewikus mahapõlenudmaju mitte enam kõiki üles ehitada.

Tulikahju puhul peawarjuta jäänud wõõpslased on paigutatud kõik alewikku korteritesse.

Sellest nähtub, et Wõõpsus on niiwõrd paljuwabu kortereid, et alewiku ülesehitaminesamas ulatuses oleks asjatu.

Osa tuleõnnetuse läbi kannatanudkrundiomanikke peaks katsuma koha peal oma

maa edasi müüa ja asuma elama Räpinassewõi sisemaale.

Petseri suur tuleõnnetus on sotsiaalministrile jätnud masendawa mulje, sedaenam, et tuli on seal häwitanud ka hulga suuremaid kahekordseid elamuid südalinna rajoonis. Edasi minister märkis, et omawalitsuse juhid, eesotsas linnapea ja riigiwõimuesindajad koha peal on ennastsalgawalt töötanud. Samuti on kohalik seltskond olnudwäsimatult tegewuses õnnetute abistamisel.Osa peawarjuta jäänud petserlasi on paigutatud korteritesse ümberkaudseisse küladesse

ja teistele leitud ruumi mujale, nii et ühiselamuis enam pole Peawarju otsijaid. Pühade laupäewal ilmus ajalehtedes teade,nagu kawatseks Petseri seltskond paludadekreedi andmist, mis keelaks korterihindade

tõstmise. Koha peal on aga selgunud, etPetseri pärast dekreedi andmiseks ei ole

wajadust,

sest kui peaks juhtuma, et üksikud kohapealsed

majaomanikud ja ärimehed kamtawad kaaskodanike õnnetust ärewust tekitamaks hinnatõstmiseks, siis on sisekaitseülemal wõimalusneid Petserist wälja saata. Toiduaineid ja warustust tuleb praegu rohkesti üle riigi kokku.Sealjuures juhitakse tähelepanu sellele, etleiba on liiga palju kokku toodud. Olekssoowitaw, et edaspidi saadetaks aineid, miskauemini alal hciduwad. Samuti on soowitaw, et kaaskodanikud üle riigi oma

annetustes püüaksid saata ka majapidamistarbeid ja tööriistu.

On soowitaw, et abiandmisel kaasa aitawad

üksikud kutsekojad. Nii näiteks oleks soowitaw, et käsitöö ala! saadetaks kingseppadele,rätsepatele ja teistele ametimeestele wastawaid tööriistu. Maaomawailtsuste ülesandeks oleks abi korraldamine lagedaks põlenud põllumajapidamistele, eriti oleks wajoseemet, sest külwiaeg on käes. Peawarjutaon jäänud ka Petseri linnawalitsus, kelleleabistawa käe peaks ulatama Linnade Liit,aidates ehitada üles uut hoonet. Tähtis on,et elu rutem läheks normaalseisse roopaisse,seepärast on tähtis, et osa

Petseri inimesi, kes põllutööd tunnewad,juhitaks juba lähemal ajal maale põllu

töödele. 'Sellele aitawad kaasa Põllutöökoja konwendid, kelle esindajad koha peal wastawaid tööjõude registreeriwad, kusjuures abistamiskomitee põllutööle sõitjaile annab prii sõiduja aitab ka rahaliselt kaasa. Seejuures saadetakse kõigile sisemaale sõitjaile järele nendeosa üle riigi kokkutulnud annetustest ja warustusest. Ei ole soowitaw, et petserlasedasuksid pealinna ja põlewkiwi rajooni, kussuwel walitseb tööliste küllus. Ainult majateenijast on wõimalus Tallinnas kohti saada.Edasi sotsiaalminister märkis, et arwatawasti juba täna sõidab Petserisse teedeminis

teeriumi erikomisjon, kes koos linnawalitsusega

ärapõlenud rajooni osaliselt ümber planeerib.

Paistab siiski, et wäga suuri muudatusi eiole wajalik teha. Ainult osa liiga wäikseidkrunte tuleb ühendada. Loomulik, et uuedelamud tulewad tulekindlast materjalist. Selleks astub majandusministeerium samme,et soodustatud alustel muretseda Petserisseehitusmaterjali. Wõib arwata, etärapõlenud rajooni ülesehitamine algab juba

kõige lähemal ajal.

Petseris wiibides sotsiaalminister oli käinudka maahaiglas, kus wiibiwad rawimisel tuleõnnetusel kannatada saanud. Nende seisukord on üldiselt rahuloldaw, peale ühe, kellewigastused on mõrdlemisi rasked.

Lõpuks sotsiaalminister weel kord toonitas kohalike wõimukandjate ja seltskonnaohwrimcelsct tööd õnnetute abistamisel, jamärkis seejuures, et kawatsus on wõtta abikspalgalisi isikuid, kuna inimeste wabatahtlikul

ülepingutusel on ka omad piirid. Nende palgaliste tasu maksaks sotsiaalministeeriumwõi suuremad keskorganisatsioonid.

Terwe meie awalikkus üle riigi ja kõikrahwakihid on sooja südamega petserlasteõnnetusele kaasa elanud ja aitawad kaasa, etPetseri saab kiiresti üle raskustest ja elu sealläheb oma normaalset käiku.

Peawarjutute abistamine Petseris. Pahemal: Naiskodukaitse liikmed kaaluwad walmis toiduainete väkke, mis lähewad wäljajagmmfels. Keskel: Noorkotkas annab valke üle abiwajajaile. Paremal: Tshekisaba Kaitsemalewa hoones. tshekkide wastu jagatakse tule

õnnetuse läbi kannatanuile toitu ia riideid. *

SotfiaalnchMe? V. Kast steSkel)Petseris kõnelemas tule läbi peawarjuta jäänutega. Ministri kõrwal Petseri linnapeck

Grünthäl, wasakul prefekt Kard.

Nr. 143 POSTIMEES» Teisipäeval, 30. mail 1939. a. 3

(Jarg 4. leheküljel.)

Välimust kaunistab

se ja hoolitsemise ci/ vahendid kõigile gg

lõiäiri-iooii

Saadaval:

A.-S. Prov. Jul. Lill* kF. Zimmermann, I, Himmelhoch, « lella», I«Alfa», E. Kombe, A. Valdas, E. Päit. >H

mmmmmmmmmmmm 9

 WNIIiniHIHM

IKAWEJ

RMKU Liidu MeskutfeLiit palub Kiki kohalikke» ühinguid

r. aidata kaasa Petseri tuleõnnetuse läbi kannatanute abistamiseks, kogudes oma Mkmetett ja uhmau sõpradelt annetuji nn rahas kui asjadena. Koauiud annetused saata Petseri RMKII Jll10.Waksali tn. 18 Petseri, kus kohaliku NMKÜ juhatus korraldab abistamist ühisest teiste Pct]cnorganisatsioonidega.

„Wane«mise" etendus tnleõnnetustes kannatanute heaks

„Wanemuise" teatrivalitsuse 26. skp. otsusekohaselt annab „Wanem«ise" teater 31. mail kl. 8õhtul oma käesolewa hooaja wiimaseks etenduseks J. Kalmani opereti ~Montmartre'i kannike,mille sissetulek läheb käesoleval kevadel suuremates tuleöunetustes kannatanute abistamiseks.EtenduS on Lldhindadega. Peale etenduse onteatri tegelaskonnas käimas korjandus tuleõnnetuses kannatanute abistamiseks.

Etendus ka Knressaare teatrilt31. skp. korraldab Kuressaare teater erakor

raTtse etenduse, mille sissetulek läheb Petseri tulikahjus kannatanute heaks. Tegelased csinewad ,el

puhul täiesti tasuta.

500 krooni eest rttdewarnstnfiTartu linnapea kindral-maj. A. Tõnissoni

üleskutse peale on teatanud linnawaliisuse sotsiaalosakonnale kaupmees 51. Lepp, et tema annetab puudustkannatajate varustamiseks mitmeiuguseid riietusesemeid 250 krooni ,Mtomawillawabriku poolt on annetatud 217 kr. waartuses samuti mitmesugust riiet ja riidekraann.Annetustel saadud rõiwawarustis on saaderudjuba edasi Petseri Imnawalitsuse käsutusse, etkohapeal oleks wõimalit seda puuduftkannaiajatele

wälja jagada.

Wiljandi linnalt 1000 kr.Puhadelaupäevasel koosoleku! Wiljandi liu

navalrtius otsustas määrata Petseri tuleõnnetusel kannatanute abistamiseks 1000 krooni- Seesumma saadeti telegraafi teel Petseri linnavalitsuse korraldusse.

Naiskodukaitse Sakalamaa ringkond tegi tea-

tavaks, et ta Wõtab vastu annetusi riiete, toiduainete ja raha näol kaitseliidu Sakala malewastaabis Jakobsoni tän. 16, kus on awatud vastuwõtupunkt.

Wiljaudi kino „Tähc" pidaja W. Luik otsustas annetada Petseri tuleõnnetuses kannatadasaanute toetuseks pühadelaupäewa õhtuse etendusepuhta sissetuleku.

Wiljandist 400 Kilo riideidPunase Risti Wiljandi komitee otsustas toi

me panna ülelinnalise korjanduse Petseri tuleõnnetusel kannatada saanute heaks ja juba pühadeeel awati „Koidu" seltsis wastuwõtupunkt. kuhutoodi kokku mitmesuguseid riideid, jalanõusid,pesu jne., millest moodustati kokku 11 Pakki, kogukaaluga 400 kg. Annetused saadeti juba teelePetseri poole. Pakkides on osa päris uus:, sekvotstarbeks äridest ostetud esemeid. Pärast puh:algab ülelinnaline korjandus Punase Rist, komitee korraldusel, kus korjajad käitvad majastmajja.

Wiljandi kino „Tähe" omaniku W. Luik'ipoolt pühade laupäeval filmi „Suur walssetendus, millest sissetulek oli kinoomaniku poolimääratud Petseri tuleõnnetuses kannatada saauute abistamiseks, tõi sisse bruttotuln 117 kr.Kui Wiljandi linnawalitsus, arwestades etenduse eesmärki, loobub sellelt nõudmast lõbustusmaksu, siis läheb see summa terwelt tuleõnnetuselkannatanuile.

Hoogne korjandus TõrwasTorwas moodustatud Petseri tuleõnnetute

abistamise komitee iegewus korjanduse näol areneb hoogsalt. Peale linnawaliisuse poolt annetatud 100 krooni on annetanud suuremaid rahalisisummasid wccl Tõrwa Ühispank ja Helme Ühispank. kumbki 50 krooni. Ka eraisikutelt on laekunud toetussummasid üsna suurel määral.

Türil algas korjandusE P R Türi komitee korraldusel algas TÜ

ril ülelinnaline korjandus Petseri tuleõnnetuteabistamiseks. Ka Türi linnawalitsus tahab oraaniseerida tuleõnnetute abistamist, Milleks unnawanema algatusel peetakse organi, atstoomde jaasutiste esindajate nõupidamine abistamrskonu

tee loomiseks. . ~Punase Risti e,ime,e paewa korjandusel

saadi raha üle 100 kr., Peale selle on wastu woetud riideid ja jooginõusid. Kodanikud on suytutnnud korjandusse soojalt.

"Õnn on inimese enese teha"

„KorraliK tööd armastaw ja aus riigikodanik meie riigis ei jää kunagi hätta"

Wabariigi Presidendi ja Haridusministri õnnitlused noortele

' Teisel kewadpühal oli Tallinnas, „Esionia" kontsertsaalis korraldatud Tallinnaalgkoolilõpetajate päew. Pidulikult dekoreeritud kontsertsaali kogunes rohkesti noori

algkoolilõpetajaid koos oma wanematega.Kohal oli palju koolitegelasi ja õpetajaid.

Pidulik aktus algas ühise koraaliga,mille järgi ütles awasõna linna kooliwalitsuse juhataja mag. J. Kents, kes pöördns terwitusega algkoolilõpetajate poole., Seejärel kuulasid nooredl Wabariigi Presidendi K. Pätsi mis anti edasi raadio kaudu. President kõneles algkoolilõpetajaile kokkuwõttcs järgmist:

> Armsad lapsed! Teie aStute suuremalt osalttegewasse ellu. Eesti riik on suurte jõupingutustega nii kaugele saanud, et ta on meie rahwakoolinii kõrgele tõstnud, nagu see suurtes manades rhtideS on. Mitte uksi sellepärast ei ole meee omakooli nii kõrgele tõstnud, et meie oleksime tahtnudteistega võistelda ainult mingisuguse edevusepärast, waid et meie wäikese rahwa elus on teadmistcl palju suurem tähtsus kui teiste suurte rah-

et haritud rahvas suudab neidülesandeid täita paremini kui kusi suuremad rahvahulgad ei ole saanud põhjalikku alghari»«». T«>- lähete elln. .teie sUm°ei»«i »teie tunnete maailma juba oma. koolis saadudteadmiste järele paremini kui teie relkäijadpoltved. Teie olete julgemad, tere usaldate ennastrohkem ja teie kätes lähevad tööd paremmi kuinende kätes, kes ainult ühe või pa"raastatsaidendistes rahwskoolides õppida. Mina sooviksinteile, et läheksite ellu tõsiste kaalumistega. et tewaliksite endale elukutsed, mis teid wõiksid rahuldada. Teadke, et õnn on inimese enese teha. jakui inimene tahab oma elu õnnelikult lõpule wua,siis peab ta ise enese Ae koht»u,Sist,a olema,järele kaaluma, mis tema võib la kui kaugeletema soowid wõiwad ulatuda, üleliigse apumiSmiga. üleliigsete nõudmistega ellu nunna

tähendab iseennast õnnetuks teha.Mida väiksemalt. Mida julgemalt, kindla

malt meie oma elu rajame, seda kindlamale eesmargile jõuame ükskord wäl,a. Waikfelt onpalju suuri inimest oma elu ja ettevõtteid aluStanud ja suurtena on nad lõpetanud. Enese ülewalwelolct, enesekaalumme, enesehindamine, s«eon suur kunst, mida igaüks ei oska teha. Midarohkem aga inimene haritud on, seda rohkem ym-

dab ta ennast õiglasemalt ja seda rohkem suudabta oma eluga rahul olla. Nüüd, kus teie läheteoma wanemate tiiwa alt wälja, kus teie jätateoma kooli ja õpetajad jumalaga, tuletage meelde,kui palju armastust, kui palju sooja osawõtmist,kui palju head on teile need inimesed teinud.Lapsed, olge tänulikud neile ja ärge unustageneid iialgi. Ärge unustage seda oma teadmisteallikat, oma rahwakooli.

Mina riigipeana soovin, et teist kõikidest saakstd korralikud wabariigi kodanikud, et teie elu oleksõnnelik, et teie rahulolemisega wöiksite nende omailusamate aegade peale tagasi waadata ja et teiewöiksite oma tõsise ja suure armastusega andaoma perekondadele, oma rahwale, oma riigiletagasi seda head, mis teile nooruses ellu kaasa onantud. Minge julgelt wastu kõikidele eluraskustele ia teadke, et korralik, tööd armastaw, ausriigikodanik meie vesti riigis kunagi hätta ei jaa.

Rajage oma eluõnne ilusalt, julgelt, korral»-kult ja saage õnnelikuks oma elus, armsad lapsed.

Seda soowib teile Wahariigi President teietähtsamal elutnnnil.

> Wabariigi Presidendi kõnele järgneshümn-

Raadio kaudu t .pöördus noorte poole ka haridusminister

- kol. A. laakson,kes märkis: . .

Täna seisate oma elutee tähtsa kilomeetriposti juures. Wähemalt kuus kooliaastat on teikseljataga. Teie ca kohta on see pikk aeg. Tanaon teie rõõmupäew. Wõite rajada oma tdod iatulewikka nüüd kindlale alusele algkooliharidusele. See ei ole wäike saawntus. sest algkoolihariduse tase on küllaltki kõrge. Teadmiste kõrwal olete omandanud palju wäärtuslikke oskusi iaharjumusi, m kõige tähtsam nende hulgas onoskus teha pnsiwalt ja kawakindlalt tööd.

Tänane Päew on rõõmupäewaks ka teie wanematele ja hooldajatele, kes teie koolitamiseks ontoonud tihti suuri ohwreid. See päew on Adupäevaks ka kooli õppejõududele. Rahuldustundega wõite waadata oma tööviljale. Täna tunnete eriti selgesti oma kutse tähtsust: teie homteoma käes noorsugu, sellega rahwa ja rirgl tulewikku. Teie töö on suur ja wastutusrikas. «eepidupäew peab walmistama rõõmu ka kool» uiaipidajaile, omawalitsuse ja organisatsioonide ,uhtidele. Teame lõik. et hariduse kulud moodustawad suure protsendi omawalitsuste kulude kogusummast. Aga need kulud, ehkki nad sünmtawadmõnel pool nurinat, kuuluwad kõige wil, alamatekulude hulka, sest kool kaswatab riigile ja rahwa-

le seda, mis on kõige wäärtuslikum eI«S elujõulist kodaniK.e, neid. kes peawad wõtma omaõlgadele wastutuse riigi ja rahwa saatuse eest.Eriti tuled Pidada wiljakateks neid kulusid, missuunatud algjCoolt arendamisele, fVft algharidus

ja algkool on kogu meie kultuurilise elu wundamendiks.

Teile, armsad koolilõpetajad, on tänane Päewlihtlast armsate mälestuste päewaks. Koolis õppifite e»d painutama ühiskondliku korra alla ja seeoli teie esimeseks riigiks. Siin tekkifid teil tugewad sotsiaalsed tunded ühtekuuluwus ja ühistunne. tugewad sidemed ühendasid teid kaaslastega. Seeparast seguneb teie rõõmusse ka nukrust. Lahkudes koolist ärge lõdwendage sidemeidfeltsilistega. Wõtke eeskuju kesk- ja kõrgematekoolide lõpetajaist ning moodustage ka algkooliwilistlaskogud.

Teie tahaksite heita tana pilku ka tulewikule.See on aga teie silmade eest warjatud. Tänastelõpetajate seas wõib olla neid, kes tulewikus seisawad waga wastutusrikkal kohal riigi elus, kuidenamik on neid, kes täidawad oma kohuseid lihtkodanikkudena. Wõtke kaasa teadmine, et elule eianna wäärtust mitte see seisukoht, millele inimene on tõsnud, mitte wäline au ja hiilguS, waldinimese enda tublidus, tema hinge õilsus, karakteri kindlus ia see wiis, kuidas ta suudab end tehakasulikuks ühiskonnale. Ja lahkudes koolist pidage meeles, et sellega ei jää teile weel selja tahaõppimine. Kogu elu on suur õppimine. Algharidus, mille olete omndanud, on waid aluseks,millele rajate oma edasise õppimise. Soowin teileelluastumiseks palju õnne ja jõudu.

Peale muusikalisi ettekandeid algkooliõpilaste orkestrilt sa laulukoorilt wõttissõna Tallinna linnapea A. Uesson, kesterwitas algkoolilõpetajaid Tallinna linnawalitsuse poolt ja andis ühtlasi üle linnawalitsuse kingituse parimaile algkoolilõpetajaile- Wiimaseid oli igast algkoolist üks õpilane. kokku 38, kes said iluköites „Kalewipoja". Kiiduawalduöte saatel terwüasriigi- sa hariduselu juhte üks algkooli 5.klassi õpilaste esindaja. Samuti lausus tänusõnu kool lõpetajaile ning wanematelealgkoolilõpetajate esindaja.

Noorte meeleoluka aktuse lõppsõna ütlcs koolide inspektor A. Kuks. Peale E.Wõrgu hoogsat ühislaulu „Kodumaa walgusid noored rõõmsalt laiali.

Peaminister Rõuges ja Mõnistes

Enamlaste wõimu alt wabancmise 20. aastapäewa pidustused

Teisel suwistepühal toimus Lõuna-Wõrumaal kaks suuremat enamlise terrori altwabancmise 20. aastapäewa pühitsemist,nimelt Rõuges ja Mõnistes. Pidustusistwõtsid osa peaminister K. Eenpalu ja kaitseliidu ülem kindral J. Orasmaa.

Rõuges pühitseti kaitseliidu kohalikumalewkonna korraldusel Rõuge asundusepuiestikus kolmekordset tähtpäewa. NimeltRõuge wabastamise ja kaitseliidu Rõugemalewkonna 20. aastapäewa ning malewkonnale annetatawa lipu pühitsemist ningüleandmist. Peaminister K. Eenpalu kooskindral Orasmaaga ja maawanem A. Kohweriga saabusid Rõugesse mõni minut pärastkella 12. Neid terwitati auwärawa ees.Paraadi wõttis wastu kindral Orasmaa.Jumalateenistuse ja lipu õnnistamise toimetasid praost Randweer ja õpetaja Laurson.Naiskodukaitse Rõuge jaoskonna esinaine pr.M. Harju ulatas lipu kindral Orasmaale,kes selle edasi andis malewkonna pealikuleA. Sillale. Pärast lipu kohalewiimist pöördus kindral Orasmaa sõnawõtuga kaitseliitlaste poole. Peaminister K. Eenpalu terwitas nii kodukaitsjaid kui ka Rõuge rahwast.Ta tähendas, et lipu saab wäeosa ainult ükskord oma kestwusel, saab lipu selleks, et teha

ajalugu. Lipp kohustab meid koostööks, sõpruseks ja headeks wahekordadeks. Jätkugurahulik töö kõigis meie eluawaldustes, sestwalitsusel on Põhjust kindlasti arwata, etEesti ei saa praegusel raskel ja rahutul ajaltõmmatud wõitluse keerisesse. Palun Rõugemalewkimnal, naistel ja noortel walwel jatöös olla armastuses oma kodu jd rahwa,riigi ja walitsuse wastu. Peaministri kõnelõppedes lauldi hümni. Peaminister K.Eenpalu ja kindral J. Orasmaa auks hüütikolmekordne elagu.

Kell 15.30peaminister ühes teiste külalistega jõudis

Mõnistesse,

kus samuti toimus enamlaste wõimu altwabastamise 20. aastapäewa pühitsemine.Peaminister wõeti wastu auwärawa juures.

Paraadi wõttis wastu peamimsre«. v*palu. Aktuse awas pealik kes terwitas siinses ümbruskonnas wmdelnud> wcteraane. Mõniste wabastamüep on osa wotnud i° peaminister Ä. Empaln 1° imdral

J. Orasmaa. . ,Peaminister oma kõnes luhttš tähele

pann sellele, et Mõniste pidupaewal wtrfbrobkesti neid. kes siinseis raskeis wottmsison kaotanud omakseid. Meist el tohl kaduda see waim ja waprus. nns tookordjaiftirt wõitjaks. Annaks Jumal et meil selused rasked ajad kunagi ei korduks. Saab seeaga paratamatuks, siis olgu õnn meile samaarmuline kui toogikord. kui meie omai waimult olime waprad ja kanged. Nuud, 20 aastat hiljem, on Euroopas tekkinud meeleolud,mis meie olemise ja iseseiswuse panekud nagu

katsele küsimisega, kas meil pole oodatasamasuguseid päewi. Valitsus on meie walispoliitika juhtimisel püüdnud kmdlustadameie erapooletut seisundit, kuid üldise raywuswahelise plahwatuse korral pole iusuwõimatu, et langeme kokkupõrgete kecrisevse.Oleme selle waltimiseks kõik teinud. Olemetänulikud nendele rahwastele. kes toeta gdmeid wõitluses iseseiswuse ceft._ Meie et oleend annud ühegi rahwa käsutusse ega wõimujuhtida, ei kummalegi poole, kelle kätes seisab praegu Euroopa kaart. Tahame omaerapooletust ja iseseiswust ise kaitsta, samutiotsustame ise, kas meil on hädaohtu wõi eiole. Meid ei ähwarda praegu keegi. On agatähtis, et meie read oleksid nii korraldatud, etiga silmapilk wõiksime kohe wastu astudaneile, kes siia tahaksid tulla korda pidama.

' Seepärast peab iga meie kodumaa nurk olema selleks walmis ja end selleks aegsasti

L korraldama.Lauldi hümni, mille järel kõneles kind

ral Orasmaa. Reserwkapten A. Karineelandis ülewaate Vabadussõja ajal Mõnistesolnud wõitlustest. Terwitussõnu ütlesid maawanemad A. Kohwer ja W. Wellner. Pärast

t õhtulauas wiibimist peaminister alustastagasisõitu. Teda olid saatma kogunenudrohkesti rahwast ja orkester.

Häireseisukord tühistatudHaagist, 30. mail. (Havas) Hollandi

kaitseminister tühistas 11. aprilli dekreedi,millega Hollandi kaitsejõud seati häireseisukorda. Kaitseministri arwates on seisukordnüüd wähem alarmeeriw ja ei ole Põhjustarwata, nagu tekiks lähemal ajal tarwidusüldmobilisatsiooni wäljakuulutamiseks.Siiski ei ole ära muudetud osalist mobilisatsilwni, wälja arwatud, et teatawad motoriseeritud kategooriad on järkjärgult asendatudtööta töölistega. Samuti ei ole tehtud muudatuU kaitseabinõudes, mis on wöetud tarwitusele Piki maa- ja merepiiri.

Teater ja muusika

Meeslaulu Seltsi lauluharjutus on kolmapäeval, 31. mail, kell 8 õhtu! 5. algkoolis.Pühapäevase raadios esinemise tõttu kõigililmumine kohustuslik.

J. ülemaalisest Meeslaulupäevast osavõtvate Tartu linna ja ümbruskonna kooride eelproov on neljapäeval, !. juunil kell 7 õhtul5, algkoolis, Lina tn.

Walitsuse kriis Türgimaal

Ankarast. 30. mail. (DNB) Kohtuminister Fikret Silay ja monopoli ja tolliminister Fikret Silay ja monopoli- ja tollict, nagu teatatakse alnetlikus teadaandes, pühenduda erakonnatööle. Rahwasaadik FethiOkyar nimetati uueks kohtuministriks jarahwasaadik Rais Karadeni monopoli- \a

tolliministriks. . .Itahwasaadik Fethi Okiyart üllatuslik

nimetamine kohtuininistriks on äratanudsuurimat huwi ja tähelepanu siinses awalikkuses. Aga poliitilistes ringkondades arwatakse, et see nimetamine on ainult ajutine jaüleminekuaja iseloomuga. Juba waremriigipresident Jsmet Jnönü Poolt teostatudwalitsuse üinbermoodustanliste ajal on peetud Fethi õiyari kandidaadiks, kellel olewatkõige röhkcm wäljawaatcid wälisministrikohale. Ühtlasi tema on Inglise poliitikapooldaja, üks süitnc ajaleht teatab, et Aukara ringkondades on walitsemas arwamine,

et Fethi Okiyar asuwat lähemal ajal Peaministri kohale. Kuuldub, et praegune Pea-

minister Saydam asub rahwuskoqu esimehekohale, mille jtücjt Fethi Okiyar saatvat peaministriks.

Wihmased pühad

Tallinnas

2500 tvälisiuristi Tallinnas #„wihmawarjus"

Tänawused suwistepühad walmistasidtallinlastele teatawa pettumuse. Kunatawaliselt suwisted oma ilusate kewadeilmadega meelitawad linlasi ärkawasse loodusse, siis Pidid Paljud tallinlased sellesttänawu loobuma. Niinelt esimesel PühalTallinnas peaaegu wahet pidamata walasränka wihma ja ilm oli ühtlasi wilu. Kesjuba warakult, pühade laupäewal, lahkusidlinnast, sõites kaugemale, need ei wõinudilma üle nuriseda, kuna wihma walaswaid Tallinnas ja ümbruskonnas. JaTallinnast wäljasõitjaid oli pühade laupäewal wõrdlemisi rohkesti, milleks meel:-tas ka ilus kewadeilm.

Raudteejaamades tekkis kohati sabasidpiletikassade taha, olgugi, et oli korraldatudmitmeid lisaronge, mis ka reisijaist olidtulwil. Lisaronge läks Tartu 3, Narwa 1,Haapsallu 1 ja Pärnu 2. Balti jaamastsõitis pühade laupäewal wälja umbes12.000 inimest, Sadama jaamast umbes2200 inimest. Laewadega lahkus Tallinna sadamast ligi 1000 inimest. 0.-Ü.„Mootori" omnibustega sõitis maale ligi3500 tallinlast. Kokku jäi Tallinn pühade aja! rahwast „waesemaks" ligi 20.000inimese wõrra.

Linn „rikastus" aga selle eest pühadeksturistidega. Wiimaseid saabus peamiseltHelsingist Tallinna sadama kaudu. Pühadeks tuli Tallinna ligi 2500 wälisturist:,neist rõhuw enamus soome üliõpilasi jakooliõpilast. Esimene püha oma rängawihmaga ei pakkunud aga wälisniaalastelewõimalust linnaga tutwumiseks. Turistidtäitsid selle eest kõik lokaalid, kus elu keeskõrgelt.

Matusepaik RakwereWallimäel

Rakwere Wallimäel sattusid töölisedmõni Päetv taaasi linnuse tahwli auau lae-Mamisel wanale matusepaipale. Setti ijdsn--I'äilinud inimese luukere, mille suures olrpuss. Linnawalitsuse korraldusel kaewamistööd katkestati. Nüüd kais kopal katsekaewandusi toimetamas Sulo Kaart paridusministeeriumist. Luustiku leiukoha suurest kaewati labti umbes 1.30X1.80 meetrisuurune maa-ala, mille suures atvastatiwanaaeane matusepaik.

Wäljakaewatud maa-alalt leiti neljatäiskaswanu ja ühe lapse luustikud, ühe juurest tuli kaewamisel wälsa ka raudnaelu ia surnukirstude jäänuseid. Kaewamistöö lõpul leiti weel hästisäilinud luukere. mille kolba ümber wõis näha peaehtejäänuseid, mis oli nähtawasti nahast jametallniitideaa. mille tõttu kolbale oli jäänud tumcrohelisi waseoksüüdi jälai. Kolpühes peaehte säilinud osadena wiidi uuriiniseks kaasa. Tõenäoliselt on selle abil

wõimalik täpselt kindlaks määrata aega.millal matmine toimus.

Luustikud leiti keskmiselt 50—60 sm süaawuselt.

Ahwenamaa kindlustamine algab

Soome ja Nootsi õigustatud astuma wastawaid samme

Rahwasteliidu nõukogu ei suutnud teha otsust

Genf ist, 30. mail. (DNB) Rahwasteliidu nõukogu tuli laupäewa õhtul kell18.30 kokku awalikuks istungiks, et lõpetada Ahwenamaa küsimuse arutamist.

Aruandja Bourquin esines oma informatiiwse aruandega Ahwenamaa küsimuseüle. Selles aruandes öeldakse muuseas, etSoome ja Rootsi walitsuste ettepanekuidAhwenamaa saarestiku elanikkude tagatisteasjus, mille järele walwab Rahwasteliidunõukogu, ei tohi mingil wiisil takistada.Mis puutub Ahwenamaa saarestiku erapooletusse ja mittekindlustamisse, siis on nõukogu piirdunud sellega, et wõtta üle Ahwenamaa konwentsiooni artikkel 7-das sisalduwaid teatawaid funktsioone. Selle artiklisuhtes ei teostata mingeid muudatusi.Märgukirjade wahetusest signataarriikidewahel selgub, et nende wahel on saawutatud üldine kokkulepe Soome-Rcotsi ettepanekute rakendamise asjus. Nõukogude Wene esindaja on nõudnud Ahwenamaa küsi-Miise arutamise edasilükkamist põhjendusega, et tema walitsus ei olewat saanud wajalikke teateid, et wõtta seisukohta nimetatud küsimuses. Et mitte takistada sedaseisukohta, piirdub Rahwasteliidu nõukogusellega, et ta wõtab teatawaks ülalnimetatud asjaolud, öeldakse aruandes.

Seejärel, esinesid seletustega Rootsi jaSoome esindajad, kes toonitasid, et na»peawad Rahwasteliidu nõukogu menetlustlõppenuks ja Peawad endid nüüd õigustatuks tarwitusele wõtma teatatud abinõusid.Nõukogude esindaja põhjendas oma ettepanekut Ahwenamaa küsimuse arutamise edasilükkamiseks oma endiste argumentidega.

Soome delegaat Holsti seletas Ahwenamaa küsimuse kohta muuseas, et Soome jaRootsi walitsused teatawad Rahwasteliidunõukogule tähtaja, millal teostatakse Ahwenamaa saarestiku põhjaosas ettenähtud abinõud. Soome ja Rootsi walitsused on andnud Nõukogude walitsusele kõik teated, mison antud ka 1021. aasta konwentsiooni signataarriikidele. Alles ühe nädala eest esitas Nõukogude walitsus Soomele küsimusisõjaliste probleemide asjus. Soome was-

tas, et ta ei woi awaldada mingisuguseidsõjalisi saladusi ja et ükski konwentsioonisignataarriik ei ole nõudnud selliseid teateid. Seepärast ei wõi Soome seada Nõukogude Liitu olukorda, millres ei ole teisedriigid. Edasi on Nõukogude Liit nõudnudlähemaid seletusi Rootsi osa kohta rahuajal. Seda Rootsi osa on selgitatud mõlema walitsuse wahelistes nootides teistelewalitsustele. Lõpuks tänas Holsti aruandjat ja Rahwasteliidu nõukogu liikmeid,kes on toetanud Soome ja Rootsi ettepanekuid.

Rootsi wälisminister Sandler seletasmuuseas, et Rootsi peab loomulikuks huwi,mida Nõukogude Liit tunneb Ahwenamaaküsimuse suhtes. Aga ta loodab, et Nõukogude Liit asub lõpuks positiiwsele seisukshale Soome ja Rootsi poolt taotletawate eesmärkide suhtes, mis oleks kõigi Balti mereriikide huwidcs. Sobiwal ajal teatab Rootsi Rahwasteliidu nõukogule, millal käesolewal aastal astub jõusse uus rezhiim,ütles Sandler.

Nõukogude esindaja Maiski seletas, etNõukogude Liit ei tunne Ahwenamaa saarestiku kindlustamise eesmärke ja kelle wastu ehitatakse neid kindlustust. NõukogudeLiit kaalub seda küsimust. Kiirustatud jaülc-pca-kaela tehtud otsus oleks ebasoowitaw, mis wõiks hädaohustada ka üldist ralm. Seepärast on Nõukogude Liit arwamisel, et otsus nimetatud küsimuses tulebedasi lükata. Aga see ettepanek ei ole leidnud soodsat wastnwõttu. Seepärast tunnebNõukogude Liit end kohustatud olcwat hääletama Rootsi-Toome kawa ja aruandewastu, kui see Peaks hääletusele tulema, ütles Maiski.

Lõpuks teatas Maiski Rahwasteliidunõukogu esimehena, et Ahwenamaa küsimuse aruanne ja ühenduses sellega antud selekused märgitakse protokolli, mis tähendabseda, et Rahwasteliidu nõukogu ei tee mingit otsust Ahwenamaa küsimuses. Seejärellõpetas ta Rahwasteliidu nõukogu 105. istungjärgu.

Tapal avastati vana matusepaik

Muinsuskaitse inspektori korraldusel sõitis haridusministeeriumist Tapale uurimistööle Sulo Kaart, kes asub tööle Tapal asuvasõjaväeosa talu põldudel, kus paari päeva eestleiti rohkesti inimluid. Nimelt märgati traktoriga kündmisel, et sügavama künni juurestuleb maa seest välja pealuid ja inimese luustiku osi. Künni tööd katkestati, sest oli ilmne,et künni juures avastati senitundmatu matusepaik.

Kuningas Karol Ankarasse?Ankarast. 30. mail. (Havas) Mõne

des rinakondades arwatakse. et Rumeeniakuninaas Karol sõidab Ankarasse. Selleteate põhjuseks on arwatawasti asjaolu, etkuninaas Karol lahkus laupäewal Bukarestist teadmata suunas.

Toimetusele saadetud kirjandus~Mele Noorus" nr. 5. Suvealbumina ilmu

nud numbris kirjutavad dir. V Alttoa vr"Tn N' Ruus'dr- M- Kask- sm":

O. S. Marden: Tee oma elust meistriteos£ä,Sk?e 2 75 1 Ok'?,Ud TreU- 225 "I- H,n<i

Tartus 1939 a. Kirjastus"Maailmas on küllalt oma elu-a karile

joosnud ja õnnetuid inimesi, kes peavad päedef iaaraiqkVUelema neÜe ebasoblvail tööalanih, 3fai • ,ma oma selle asemel etüarimateVatr„USlikl,d «W-K-M» lliKniec, omaparimate võimetega. Nende inimeste eluosUarS1SeendffjUS SelleS' et "ad V7edada nn? avastada ja kasulikult raken

teoa °f'Ud tCha °ma elu nie-striteoseks. O.S.Mardem raamat annab elavas esi-

77 nUkiete Varal mõ3uvaid napu«u l • inimese endaavastamise ia

-õilistamise kõrges kunstis, mida omades igaviKrtn vt , oma elu körgeimal maaral

I f saavutades isikliku õnne jaolles kasulik ühiskonnale.

„P O s T I M B .# S*Nr. 143

4 Teisipäeval, 30. maN 1989. a.

Annetusi petseciasteie

Algus z. küljel

Kaks päewa raskeid wõistlusi mootorsõidukeile

Eesti Z-päewa-fõit mõõdus suuremate wiperusteta. Startijad asusid teele läbi tugewa wihmawalingu. Anna Sauga mootorrattal ei olnud meestest sugugi halwem

Tähelepanekuid sajakilomeetrise kiirusega kihutawalt autolt

Eesti 3-päewa-fõit autodele ja mootorratastele lõppes eile õhtul Tallinnas. Kolmeväewa kestel wõistlejad läbistasid kõik meiemandril olevad maakonnalinnad, sõites kokku maha umbes 1200 km. sooritades seeiuure vastavaid erikatseid kiirus-, mäe- jamaastiku sõidus. Wõiftlns osutus raskcimaks, mis seni korraldatud meie mootorsportlastele, ja pani põhjalikult proovileiuhi võimed ia masina vastupidavuse.Wõistlustec. mis tepi peaaeau ringi ümberEesti, läbistas väga mittnesugused ja raskedmaastikud. Ka ilm oli kohati ebasoodne.Waatamata raskustele enamik autosid iamootorrattaid lõpetas sõidu esialgsete kokkuvõtete järgi üsna heade tagajärged. Kunapunktide arvestus täpsussõidu juures onaegavõttev töö, võib neid tagajärgi oodataalles neljapäeva õhtuks.

3 päewa-sõit möödus suuremate õnnetusteta. Esimesel võistluspäeval kukkuskurvil raskemalt O. Kunskmann 11 km kaugusel Haapsalust. Kannatada saanud mootorrattur toimetati Haapsalu haiglasse möödasõitja H. Perteni poolt, kes võistles kaasaautol.

Esimesel võistlupäewal. mil sõideti Tallinnast Haapsalu—Pärnu ja Tallinna tagafi. oli ka teisi kukkumisi ia mõned võistleiad loobusid. Esiincscl päeval startinud 37võistlejast jäi teisel hommikul särele 31.Tartu startis eile hommikul 23 autot jamootorratast. Neist langesid teel väljaveel mõned.

3-päewa-söidn raskeim teeosa TallinnPaide Wiljandi Walga Wõru

ja Petseri kaudu Tartu sõitis kaasa ka meietoimetuse liige, kes jutustab allpool omamuljetest.

Starter gaas sidur. Meie „Peuge»t"ärkab, tõmbub pehmelt ja sööstab porisedes tihedasse vihmavalingusse. Stardime „Kolmepäewa-söidn" pikemale ja raskemale teeosale.Ees on tubli tööpäew sõitu Lõuna-Eesti „laiuelises liivakastis", kus maantee lookleb nagu siugmägede vahel ja iga künka taga waritseb ohtlikkurw.

Halvemat ilma ei oleks isegi paharet osanud soovida. Nagu oleks kõik taevaluugid korraga avanenud nii voolab vett alla ojadena.Waefed mootorratturid ei tahaks täna ollanende nahas.

Tsiklid libisevad ja künnavad porri laiadvaod.

Mehed ise oma nahkwammusteS on märjad kuituukrid.

Meie oleme end üSva mugavalt mahutanudneljaiftmelisfe.

Nagu tiipfussõitudel ikka, on viidud läbi

ülesannete jaotus: , ..Roolimees temal on silmis ainult tee ja körvad lahti juhiste kuulamiseks. Muu üle eimurra ta pead. Teised aga mõõdavad, uurivadkaarti ja arvestavad, et jõuda SigekS ajaks kontrollpunkti ja orienteeruvad kaardil, jälgides teed.

„Lts«, vasakule, otse... kiirust, kiirust..."Jalg vajutab gaasikangi ja kiirusmõõtja osutpusib 80-nel. Meie ..prantslane" sööb ahneltkilomeetreid. Lips-lips! on möödas paar piimavankrit, mis logistavad linnast kodu poole. Paarveoautot jaab selja taha ja siis

hakkame küttima eessöitjaid.63. kilomeetripoSti juures lipsamegi ühest mööda.Ta! on mootor lahti ja tossab vihmas kui saunakeris.

Keskpäeva»» oli aega veel umbes tund. kuitinahallis taevas tekkis kämblalaiune triip. Seesiis venis kui taigen rulli alla ja varsti lõi kogulaotus heledaks. Päikegi naeratas nii, et põldudel tõusis auruwina. Sõit läks märksa lustakamaks. Maantee ääres võis juba näha rahvastlehvitamas möõdasõitjatele ja „vauu sõpru"wasakkäelifi hobuscmehigi ilmus teele.

Huvi näib mootorimeeste kihutamise vastuolevat suur.

ühel teeristmel on maapoisid jalgratastega trobikonnas koos ja viipavad õige suuna poole, teisalpikutavad kraavikaldal neiud ja lehvitavad.Meeleolukaid puhadepildikesi võib noppida teelt.

Nii me sõitsime ja sõitsime, luni paistis suits...Põleb" oli esimene mõte. Kihutasime kuismasin võttis, aga suits aina taganes, kuni puudevahelt paistis »,susla" saba. Peagu koos suitsewa veduriga jõudsime Paide esimesse kontrollpunkti.

Siin veidi oodata, kuni saabub aeg. Kontrollloart esitada ja taas ruttame edasi.

Pärast Paidet ja

Wöhma ümbruses oli viletsam tee,mida tundsime kontides pika reisi kestel. Seeeest aga enne Wiljandit veeresime nagu laual.Kiirusmõõtja osut vajus paremale ja kõikus üle

saja küllaltki 5,5 hobusejõu kohta.Kella Paiku paistsid Miljandi tornid.

Keerame kohe südalinna ja satume rahwamurrukeskele. Siin on asi korraldatud päris võistlustestiilis. Kriipski tõmmatud tänavale ja publikulepandud toolid nööri ette. Kaitseliidu mehed,nagu mujalgi, korraldavad kontrolli.

Tee Malgani pole kiita. Siin peaaegu oleksajanud alla lapse, kes näpp suus seisabkeset teed. Kuid pidurid kuulavad sõna.

Olemegi Läti piiri ääres ja varsti Malgas.Siin läheb kõik nobedasti ja varsti noolime edasimööda piiriwecrt Mõru poole. Kell näitab 3ligi.

Päeva raskeim sõit algab 68. kilomeetritulbajuurest: mäesöit Haanja ja Kasaritsa küngastel.Oleme stardivalmis aega on 3 minutit. Sealkoxraga ütleb kapten hiioblsönnmi

..Kumm on tühi".Oi seda ribinat-rabinat, mis siis lahti läks. ttksmees väntas, teine võttis kummi ja kolmaspumpas. Aga õigel ajal sõitsime välja. Andisronida ja rabelda seal liiwastcl mäenõlvakutelja valvata salakawalaid kurwe, kuid ..prantslane" ei jätnud jonni. Ega vist trahvipunktesaanudki, kui lõpuks Mõrus meie aeg kirja pandi.

Tartu—Petseri oli pikem teeosa. Siiski nagukodutee, kadus see 110 km üsna kiiresti. Ainulttolmu oli palju, sest Petseri ja Tartu ümbrusolid hommikusest wihmast jäänud ilma. Jubahämardus, kui meid võtsid wastu Tartu Näituswäljaku lehvivad lipud. 500 km oli õnnelikult selja taga. 12 tuubi sõitu kasina toidu japuhkusega pole naljaasi au masinale ja roolimehele!

Joh. Tomson üldwõitja?Eile õhtul leigus mitteametlike kokku

võtete järgi, et ..Kolme päcwa-sõidu"üldwöitjaks on tulnud Johannes Tomson.kes sõitis motorrattal TNB. Tomsonkuulub Kaitseliidu Tallinna Male ma kergediwisjoni ja Äcootorspordi Klubisse. Taomandab seega kaitseliidu ülema. Tallinnaülemlinnavea ja ..Päewalehe" rändauhin

nad.

Pareina meeskonna tiitli saab arwatamasti Mootorspordi Klubi meeskond, millesse kuuluwad Johannes Tomson, LembitPaav ja Aarne Raidla.

Ainus naiswõistleja Anna Sauga,tuleb arwatawasti oma klassis wähemaltteisele kohale.

Rakvere auto. millel tegi kaasa sõidu meie lehe esindaja; autost paremal juht Arnold Woolmaa. Keskel ainuke naiswõistlcja prl.A. Sauga startimas oma mootorrattal, ja Paremal võistluste väikseim auto putukas.

Õnnetusi ja kuritöid

Pudelite ärawaheta

tnitte tõi surma

Mina asemel jõi seebitiwilahustPühade eel toodi teatawasti Wiliondi

linnabaialasse rawile Viljandi sepp JaanVaarmaa. 4J a. wana, eluk. Pikk tän. 17,kes kogemata wiina pähe oli joonud seedikiwilahust. Kuigi W. eksitust kohe ott taidanud ja lahuse wälja oksendanud, põletassee tal siiski wögikõri ja mao. Haiglas püütiV. elu päästa maooveratjioniga. kuid poletuehaawad osutusid liiga rasketeks ja meessuri warsti.

Mõrw Kolga wallasPühade laupäewal toimus Kolga wallas &ütt-

Abla kiilus Jakobi talus roim, mille ohwriks langes Tnllinna elanik Juhan Mägi.

Juhan Mägi, tee sõitis pühade laupäewal>tiiu Abla külla oma sugulasi külastama, wiibisõhtul Jakobi talus. Tulistamine sündis õhtut'üll ja laikjakz oli kohalik elanik Albert Silberbcrg, 2! a. wana. Ta tulistas Mäge Mausersüsteemi püstolist ja lask tabas Mäge rindu südame piirkonda surmawalt. Tapetu J. Mägi oli

aastat wana ja elas Tallinnas Sõja tn. 46-20.Laskja, kes on kohatik elanik, wõeti wahi alla.51u«ldawasti toimus mõrw romantiliste! põhjustel. Asja juurdlrwad politseiwõimud-

Rööbastel magaja õnnelikuinak

Oma õnne eest peab maksma nüüd 11) krtrtwa jaostounakolitunit karistas 11) kr. wõi

't-äöpäemasc arestiga Wasüli .NoSlawi seepärast,et mees oli rittnund feilctoljoit määrust ja »valinud eneiele magamiskohaks raudtee. TcejnnreZsõitis mehest rong ü>e.

Äoslow, kes ametilt raudteetööline, oli jäänud hiljuti Palupera raudteejaama lähedal raudteeroolmstc wahcte magama. Mees oli wiinastttund olekus ega kuulnud lähenema rongi murinai ja selle märguannet. Vedurijuht ei suutnudrr gi pidurdada ja vikk kaubarong weeres mehestiile. Pungi fcicinajnämif   ronis ühe wiimasewae tui alt wälia w. lellel polnud mingisuguseid wigaslusi. imu-t. oli rong mehest üleläinud ilma talle häda sünnitamata. Ainult kaineks oli tciinid erakordne juhtum mehe.

Sõduri surm auto all

Teisel suwistepühal juhtus Tallinna lähedalHarku mõisa juures kurb õnnetus ühe sõjawäeweoautoga, mis nõudis ühe sõduri elu. Nimeltsõitis Harku wangimaja poolt sõjawäe wahtkondweoantol Tallinna poole. Veoautol oli 6 sõjawäelast. Harku vangimajast Tallinna Poole, kusmaantee teeb järsu kurwi, sõitis autole waStu.2 jalgratturit. Viimased sõitsid määrusewastaselt: Lks neist muuseas keset teed. Weoauto juht,et waltida Pealesõitu jalgrattureile, juhtis autoparemale tee äärde, kus see aga sattus pehmelekraawikaldale, mille sisse wajus. Seetõttu kalduska auto kummuli, kusjuures Lks Tallinna garuisoni wäeossa kunluw sõdur, Erni Pajur, 22 a.wana, kukkus õnnetult weoauto juhiruumi allu.Veoauto raske juhiruum muljus tugewasti sõdnrit ja surm oli silmapilkne. Õnnetus juhtuskell 14.40. Tegemist on õnnetu juhusega, kusjuures süüdi on jalgratturid määrustewaStascssõidus.

Loomad surid wingu

Tulikahju Tartu wallasOöl wastu esimest suwistepüha umbes

kella V2I ajal süttis põlema Tartu wallasAleksander Fellttle kunluw Peetriaadu talakarjalaut, millisele kahjututele pandi piirkoduste wahenditega enne tuletõrje kohalejõudmist. Kuna karjalauda hoonel olid suletud uksed ja aknad, siis tuli ei saanud kiiresti

lewida edasi. Kuid õlgede ja sõnniku põlemisest tekkinud wingu lõppesid laudasolewadloomad 2 hobust, 1 warss, 1 lehm ja .1wasikas. Peremehe A. Felli kogu kahju 1130krooni. Hoone, mis jäi tcrweks, oli lindlustatud 2035 kr. wäärtuscs.

Näitleja juubelikinkide waraswõeti kinni

Tearawasti waraswti mõne aja eest Wiljan--di „Ugala" tearri näitlejal' kaks iuubeltsmginasaadud eset, porlsigarr ja uur. 40 kr. koguwäärruies. Rüüd kriminaalpolitsei selgitas warga,kelleks osutus paremalt Marguste eest karistatudArmi Wardja. 27 a. wana. tÜhtfasi saadi käitewarašiatab porlsigarr, mille W. oli müün. ebaü.Seni on leidmata uur, mille waras müünud timbmalule iitfitlc.

Kärkna mõrwar tabati

Oli parajasti end saunaspesemas

Mõrtvariks tuntud retsidiivistTuwistepiihade lanpäcwa õhtupoolikul um

bes 147 paiku Tartu kriminaalpolitsei tabasKärkna poemehe Jüri Kulla mõrwari JohannesJaani p. Baumanni, lelle siiiiteo kohta politseilolid kindlad andmed iuba warem käes. Kriminaalpolitsei tabas mõrwari Kudina wallaft. knimõrwar oli parajasti oma tuttawate pool endsaunas pesemas. Mõrwar oli muretsenud endale tugcwnjõulnc Colt-lüotcemi püstoli» millegalubanud tabajaid tulistada, kuid seda ta ci saanud teha.

Nagu selgub, on toimunud mõrw Kärknns J.Baumanni poolt rsmnspäewal, 3. mail kella 24 wahel, tuna tegelikult see awastati tolmapäewnl II). mail.

Nagu tabamise iärel selgub, siis mõrwar ontoimetanud oma julma teo rööwimise sihiga.Mõrwar J. Banmann, wõtnud õigeks Jüri Kulla tapmise, juhatas kätte Kullalt rööwitud uuri,jopi ja Tnndjärwr wallast A. Kuusmalt warastatud püssi, millega pandi toime mõrw. Need olita jätnud ja peitnud Kndinn walda ühe tuttawapoole.

Mõrwari isikust oli kriminaalpolitsei teadlikjuba aegsasti ja jälgis teda hoolsasti, kuid tamõrwar püüdis end warjata wiimasc wõimaluseni.

Mõrwar Johannes Banmann on 47 a> wana.Ta on tuntud politseile wana retsidiwistina.Mõrwar Banmann on olnud korduwait trellidetaga. Ta wabanes wiimati möösnnnd aasta lii.detsembril, ins kandi? 4-a. wangimnja karistustwarguste eeü. Banmann, wabaucuud wanglast,wiibis algul mõtti aeg kliinikus rawimisel, millejärel ta halkas jätkama wana ..õpitud ametit"J. Banmann on üles taswannd Wnsula järwe läheduses ja pidanud seal ka kunagi wäiketalnndit.Ta on abielus ja tal on tn lapsed, kes juba täiskaswanud. Naisest, kes turraUt inimene, elab J.Banmann lahus juba üle kümne aasta. Tabamisesilmapilgul J. Baumannil oli pikk habe. kuna toorem olid tal aetud ära isegi wurrud. Katuntakse mõrwarit juba uoormeheaastaist heakütina.

Kalmistnrüüstamine ja muidwargusi

.liriminaalpoliijoiie teatas Äiljaudi Eha tn.nr. l elittsew ,\ohan žirkei. ta awasmuud neilpäeiuii, et Ei aa nt foaudu-e kalmistul tema hauapUv.uU on warastamd uks meetripikkune elupuu,müüue iintvtepa ii.es fisiub. Mai) ju 1 tr.

3iit-i liciffor. fcll; eluk. Jaa-

ma faii. 3, amaldas, rt tema lukustamata keldriltutt luara-narub 20-liiniltnc pndel punase sõstraweini ja tiiiit fartnlifott, mida uähtawasti iar=uutatud piidelt kaudntsteks. Kogukahjtr 14 kr.

Viljandi wallas Vtiratit muna» cturuuu Hans2ims teatas, et tema im ja: Heino 2tmul on 27.skp. Viljandis jalgratas ära warastatud Tartulatt. 90 Liiale kaupluse eeit. Vargus toimitud.1 min. jooksul. Kahin <;» kr.

Joobnu suitsetas küüni põlema?

Täaassikma walla-: Mttrsi liifu heinamaaliil riiv pühade, lanpäemal lell 3.4."» niana heiuafüiui, iniü oli taina mln omanika ?ln!S äkarlroma. Oüüu. mille wäcirtns -'OO kr., Põles mannimaha. .siohaicfutimuö läna-jji;mu tuletõrje kustutas niie lõplikult. .Üiiitb mic masiu kindlustatud ei olmtd.

üiäid, a mli ai! jaamid nfepue enewaatamamic läbi. küelmiid õhtul fcll ±2 on nähtub küünilähedal joobnult lamamas jamas liuillas Üicbasmtalus etntjenmt Alekiauder pahani v. oui.Äi ima no seletas itlcfuulautijel, ot ui oloioar iõcpooleit joobnult küür ii lähedale põõiasü magamaiaännd. kuid ütles cnd mirte unieiaivat, et ia tuteqa ole!;- cncluaa:aiuantlt ümber käinud, •Vmtnutüul ioalpci\a la arpaund ia läinud künnist mõõda kadu poole, Mäletas muide ka. et vuuietauubpaberossi

Saun küdes omapeade kunisüttis

Tarwasm mallas Hans ?lmoni Miia iainsvnhkes pühade lanvaemai kell 18 tuli _ wianjanim-:-. Parajasti köeti launa ahin. kusjuures tulimi jäetud jarelemaimeia. Õnneks lats karda niide koduste abiliõlidcpa piiri oanna. li"t launiitus naaberhoonele'! eemal ja ieda piira!id peakopi lehtpuud, iiis teiicd hooned hädaohtu ei iattuuud. 2anuai põle: ära tatu-o, laai ja o;a Kiren. .Üahjit on umbes 350 tr. Hoone, mille ioaai-

JOO kr., oti tindknslallld..Eeslis" Ü5O kr. eelt.

Käeluumurdeid kehalise arenemife kontrollimisel

Praegu on Narwas käimas õpilaste keha--Tiic arenemise fontvolliminc maStaiuatc ipori-1 itc katsete waral. Mahe* algkoolis juluiis soe'ilguste katsete juures 3 raskekujulist õunetuii.Nimelt valemi linawabriku algkoolis kukkus \i--aastane Ewald Waatjepp nii õunettilt. et talmitrbufib mõlema käe luud, Üreenhokmi t. ulgkoolis murdus., ühel õpilase! kõrgushüpete toor,-tainiiel parema käe luu ja teil cl õpilaul tuääuduskäeluu paremalt õlaii.

Jwdu politseikiaowka

Raadil jooksis auto kraawi *Teises suwistepüha hommikul juhtus auto

õnnetu? -iJVtit kuuta piire? aiumal Olarma maanteel, iHaabi mõisa fruusaauiiti kohal, fu? lõtti?kraawi sõidu au lo Hvaawifõibni sai iõi«õu seltskonnast põrutada ja feraentaib ioiaa?;ii!'iauto? miibimtd nai?tcral)wa?.

cuuaa metsas wälkus nn aaituvistepithal korralda? -tHbtaubmi|e ühittg Zuuga metia

walja]õidiu ciuuial tekki? õhtupoolikul tval jatõttiuite Eduard Pärna, ,Uar! tl'iaiuti?:c ja tLufl»U Kousa wahel faffu?. kaklusel loodi M wlannistele pudeliga pahe ja E, Pärnale uoaaa näkkuja kaela.

Põik tänawal kakeldiNeedc hilisõhtul umbe? kella lil paiku mi

nut? Põik ru. nr. li maia kohal kaklus, r.ulleftwõtfib oia Elmar Laar. ?lde tliannwee. iluau'!Teder, tllupttst Traat ja Tergei Aleksejew. .kaklusel au tekitatud Elmar Laarile kerqcid kehatvipastusi.

Räpinas kõlas wõimas laul

RiigiwoliKogu esimees prof. J. Uluots laulupäewal

Nelipüha esimesel päcwal toinms Räpinas suur laulupäcw, mille korraldas NapinaHariduse Selts. Laulupäew peeti looduslikult kaunis Aiauduskeskkooli pargis. Päewaawas Näpina Hariduse Seltsi esimees N.Hindo. Peokõne pidas Riigivolikogu esimees prof. J. Uluots.

Seekordne laulupäelv õnnestus üleootuste. Laulupäewa puhul olid majad lipuehtes ja rahwast hakkas kogunema juba warakult. Kell il hommikul Peeti laululawalühendatud kooride eclproow. Selleks ajaksoli suurem jagu segakoore juba saabunud.Kell 1 1 toimus ap. õigeusu kirikus jumalateenistus, mille lõppedes algas kell 1 p. l.ew. lut. kirikus suurem kontsertjumalateenistus. Kirik oli rahwast tulnul ja kuulati ettekandeid hunüga. Kell 3p. l. koguneti spordiplatsile ja siirduti rongkäigus Aiandustestkooli parki laulupeoplatsile. Rahwa meeleolu aina tõusis, kuna warSti pidi kõlamawõimas laul wastwalminud laululawalt.Ligi lauljat, paljud neist rahwarõiwais

ja kooride wormis, asusid lawale. fanfaaridehelide lõppedes atvas Räpina 7. laulupäcwaHariduse Teltsi esimees N. Hindo, kes tuletas ka meele wiimastel tuleõnnetustcl kanna

kannid ja foowitas neile jõudumööda annekada. Selleks toimus kassade juures korjandns.

Warsti kuuldus ühendatud segakoorideltJ. Aawikn „Noorte laul" helilooja Rich.Ritilngn juhatusel. Wahcldumisi juhatasidühend, koore Rich. Ritsing ja Wold. Konsap.Publiku poolt wõeti laulud clawate kiiduawaldnstcga wastn ja tuli korrata mitmeidhelitöid. Orkestri ettekandeid juhatas Räpinamalewkonna orkestrijuht Eik Toimi. PealeRäpina koguduse organisti H. Kändi koinponeeritud helitööd fantaasia kantaadist„Kalewipoeg" orkestri ettekandel pidaspeokõne prof. J. Uluots.

LaulupäeM lõppes parimas meeleolus jaõnnestus igakülgselt. Õhtul peeti rahwamajas pidu, kus haridusseltsi teatriring ettekandis „Niskamäe leiwa".

Tartu sai automaattelefoni-keskjaama

Montööridel oli pühade ajal kibe töö. Autojuhid ootawad Pikisilmi automaattelefoni

Sumistevühade laupäewa õhtu saabumisel,kui kõikjal tõmbnti tagasi argipäcwa askeldusist. ilmusid korragaTartu tänawannrkadelemeestegrupid, kel seisisees kiire töö. Need olidtelefonimontöörid, keskasutasid vaari tegcwuswaikset päewa. etTartut wiia üle automaattelefonitc. Uue automaattelefonijaamatööle laskmiseks olid viihad nagu loodud, kunasiis oli telefoni kasutamine wäike.

..Puudub 5 minutitkuuest!— Wecl oumõni minut aega."lausub meeskonna juht,„et Mana kaablit ühen-duskapis katki lõiaata ja ajuda uue liiniühendamisele." Mehed ootawad Barklaiplatsi taga ühenduskapi juures signaali, etpeatselt teostada Tartu telefoniasjandusesajaloolist momenti. Raekoja tornist kostabkuus pauku ja kohe on ka esimene automaattelejon töös. Montööri käed harutaw. ühenduskapis juhtmeid ja terasmaa lõikab sahinal läbi jämedat kaablit. Nii algas telesoniaboncntide ülewiimine automaattelefouile.

Niontöör-töösalaad liikusid pühade jooksul nii öösi kui päewal ühest telefoniühenduskapist teise juurde ja iga minutiaa laicnes Tartus automaattclesoni kasutajate arm.

Peaaegu kolmandik linna sai automaatkeskjaama kaudu kõnelda juba laupäewa õhtul. kuid ülejäänud osal tuli päew wõi paaroodata. Aiõned abonendid ei saa telefonikasutada wecl ka täna. kuid hiljemalt 1. junniks loodetakse kogu linn wiia üle automaat-

telefonile. Ühenduste tegemist tänawateltakistas ka wihmafadu. mistõttu wöis mitmel vool tänawanurkadcl näha telke, kusmontöörid wihmawarjus töötasid.

Wana telefoni ei saanud enam laupäewaõhtust alates ükski tartlane kasutada, sestühendused olid end. keskjaamaga katkestatud.Tuli oodata uue ühenduse saanust. Kuiduue ühenduse saamine polnud uii lihtne. Niion ka täna weel täbaras seisukorras autojuhid, kes scisawad oma ootekohtadel. Antoseisukohtadek olewad telesonikavid ei mahutanud korraga kaht telefoniaparaati ja niiei saadud sinna waremalt asetada uut telesomaparaati. Teda tehakse hiljem. Tenikaua aga ei saa keegi telefoni keel autot seisukohalt wälja tellida. Pühade ajal julmu?ses suhtes nii mõnegi tartlasega wipcrusi.eriti lecrilastel. kes haarasid wiima'el minutil telefoni järele, et kohale tellida autot,millega teha lereisöuu kirikusse.

Ajalooline hetk ühe telefoniabonendi kodus wabastatakfeköidik-traadist uus nägus automaattelefon.

Nr. 143 „PUSTI^EES. Teisipiiewal, 30. matt 1939. a. 5

Xui tali külida,

miks tarvitab ta just Nivea-hafhba|sastat, vastaksta: "Vaadake kord minu hambaid, nad on järjekindla hammastehoole tulemus Nivea-hambapastagk " Nivea-hambapasta on pehme, meeldivamaitsega ja täiesti kahjutu. Miljonid Inimesedtarvitavad teda igapäev hammastehooleks.Hinnad 50 senti ja 75 senti Werner Mehks, Tallinn

)NNlk-lkmbafias4a mflwßm

Naine ja kodu

Mttmekülgae täiendustoot

endise õmbluskooli asemelKülaskäigul Rakke Naistäienduskooli.Kui wanasti täiskaswanud peretütred

saadeti linna mõne õmblusmamsli juurdeend selles kunstis täiendama, siis saada sealtainult ühekülgseid teadmisi. Paratamatultpidi siis siirduma weel n. n. keedukooli, kuitaheti wähegi ajaga kaasa sammuda ja endaedasiarendamise peale mõtelda. Nüüd onrõõmustamaks nähteks see, et ka maal neile

õpilastele, kes on lõpetanud 6-klassilisealgkooli, püütakse anda weel täienduskoolide

näol edasiarenemise wõimalusi, millest ükssarnane naistäienduskool töötab Rakkes1937. aastast alates. Nimetatud kool, mistöötab härra A. Kikase juhatuse all, lasebkäesolewal kewadel wälja oma esimese lennuõpilasi.

Selleks puhuks oli õpilaste tööde näituskorraldatud, kus esinesid silmapaistwal kohaliaunikirjalised kudumistööd ja rõiwastusesemed, alates imikusärgist ja lõpet. õhtukleidiga, millised olid walmistatud õpilastepoolt õpetaja M. Jereti juhatusel.

Eriti oli wäljapanekute hulgas püütudkäsitleda rahwuslikke tikandeid ja motiiwe,samuti oli pandud rõhku lasteriiete rahwapärasuse peale.

Koolis püütakse läbi wõtta kõik alad, mispuutuwad kodumajandusesse, sest kuigi koo

lil puudub wastaw kari, kus korjandustpraktiseerida, siis sooritatakse seda lähedalasumas suurkarjapidamises härra R. Kahari juhatusel.

Tähelepanu wäärib weel mitmekülgnekudumisõpetus, kus õpilased walmistawadise mitmesuguseid ehislõngu (esektlõngu).Kudumist õpetab prl. E. Rajasalu.

Samuti on rõhku pandud pesuõmblemisele, sest rääkimata seljapesust on peenikekodulinane woodipesu rikkalikult kaunistatud tikanditega.

Säärased täienduskoolid pole mõeldawadmitte üksi talulastele, kes oma edaspidist elu

oma isatalus juhtima hakkawad, waid kasuur hulk käsitööliste lapsi on õpilasteseas. Nad püüawad saada wastawaid teadmisi majapidamises ja kodumajanduses, etsellega saawutada märgatawaid soodustusiedaspidistes teenimiswõimalustes. Meiejärjest arenew põllumajandus nõuab wilunud ja mitmekesiste teadmistega töökäsi,niihästi perenäisi kui perenaiste abisid.

Kõnetades mõnda õpilasist, saame kuuldaüllatawa tõsiasja: „Kuhu mõtlete minna,kui lõpetate kooli?" Juhtus olema õpilane, kellel wanematel pole talumajapidamist. „Lähen tallu teenijaks, mul kohtkiMalmis waadatud." „Kas linn ei mee

lita?" „OH, ei! Kuiw, kiwine, tolmune linn ei asenda meie kaski ega heinamaad. Olen armastanud maad lapsest saadik ja siia ma jään." Nähtawasti on möödas ajad, kus maalt tungiti linna, et siit ker-

gemat elujärge otsida. Nüüd on suudetudkaswatada õpilastesse la armastust maawastu, mis omakorda on tugemaks tagatiseks koolis walitsewa õige kaswatuswiisikohta.

—ret—

Weidi ajakohast toiduksAhwenasupp

I suurem ahwen. 1 sibul, kartuleid, weidiWõid. hapukoort, tilli.

Puhastatud kala keedetakse wäheses soolagamaitsestatud wccs sibulaga pehmeks. Kala jagatakse suuremateks tükkideks, eraldades luud.Leem kurnatakse läbi sõela, lisatakse wõid ningkartulid ja keedetakse kuni wiimascd pehmed, lisatakse siis kalatükid ja peenestatud till. Süüakseniisama wõi segatult hapukoorega wõi hapukoorega ja munarebuga.

SparglisuppPeenikesed noored sparglid lõigatakse tükeks

ja keedetakse wäheses lihaleemes wõi soolagamaitsestatud wees pehmeks, pead eraldi. Kui warred on pehmed, surutakse nad läbi jämeda sõelaja lisatakse spargli kceduleent wajalikul määral.Keedunõu põhjas hautatakse wäheses wõis weidijahu ja lisatakse sellele weidihaawal leem ühessparglipeadcga ja aetakse kõik wecl korraks keema. Enne jerwcerimist wõib supi hulka kloppidawcel toorest uiuna ja supile lisada peenestatudtilli.

Räimed mädarõikagaIV2 kg räimi, 200 g mädarõigast. 3 klaasi

parajat äädikat (weiniäädikas). weidi suhkrut.Puhasrarud wärsked räimed soolatakse wei

di, weereratakse riiwsaias wõi rukkijahus japraetakse pannil mõlemalt poolt. Praetud räimed asetatakse kordamisi mädarõikaga nõusse jakallatakse üle suhkruga keedetud äädikas jahtunult.

Täidetud kurgidSuuremad, jämedamad kurgid kooritakse, lõi-

gatakse umbes 4 sentimeetri paksusteks häiludeksja wõetakse teelusikaga pehme sisu wälja. Wiilud asetatakse enne serweerimist weidikeseks ajakslahjendatud äädikasse, siis waagnale ja täidetaksejärgmise seguga: külmad keedetud kartulid lõigatakse peeneks, samuti hea lahja sink ning segatakse hapukoorega, maitsestades mädarõikaga wõiriimitud juustuga. Pealt kaunistatakse peenekslõigatud, keedetud munaga ja tilliga.

Maitsew lehtsalatSalatilehti. rediseid. 1 tomat, hapukoort,

sidrunimahla, weidi suhkrut.Sobiwatcks tükkideks tükeldatud (rebitud) sa

latilehed, wiiludeks lõigatud redised ja tomat segatakse hapukoorega, millele lisatud weidi sidrunimahla ja suhkrut.

Hautatud kartulid peterselligaTaldrikutäis keedetud kartuleid, wõid, jahu,

i/2 f piima, soola, sibulat, rohkesti peterselli-

kartulid lõigatakse neljakandilistekstükekS Wõi ja jahu keedetakse läbi ühes riimitud sibulaga, lisatakse piim, siis kartulid, maitsestatakse soolaga ja hautatakse kõik hästi läbi, lõpuks lisades peeneks lõigatud petersellileht!.

Körwitsakompott rabarbriga250 g rabarbrit. 400 g kõrwitsat, 100 g suhk

rut, Vi l mett, sidrunikoort. Vi spl. kartulijahu.' Rabarber ja kõrwits lõigatakse tükcks. Wesi

keedetakse maitseainetega. Selles wccs keedetakserabarber ja tõstetakse waagnale. Samas wceskeedetakse kõrwits ja tõstetakse samuti waagnale.Vedelikule lisatakse külmas wecs segatud kartulijahu, lastakse keema minna ja walatakse ülerabarbri ja kõrwitsa waagnale.

mm leiha»»M"

Oru „pruuttdekooli" hoone pidMku õnnistamise eel

«Laisku meil ei sallita-

Läinud aasta nowembris alustas Orultööd kodunduskool. Kool kolis oma uudemajja sõjaseisukorras", sest siis ei olnudweel osal ruumidel põrandaidki all ning õpetajad olid sunnitud elama koolimaja lähedalwäikeses majakeses. Peale mõnekuulist töödsaadi suur maja enamwähem korda ningpeale krohwimisi ja wähemaid korrastamisitänawu kewadel toimetatakse lähemal ajalkoolimaja pidulik õnnistamine. Kuna Wabariigi President wõtab õnnistamisest kind*lasti osa, ripub temast õnnistamise täpneaeg.

President K. Päts on wõtnud kooli omaerilise hoole ja kaitse alla. Tema kontrollibisiklikult kooli arengusuunda ning aitab

ka ma\(mbu§litult kooli tegewusele kaasa.Nii kinkis ta koolile kitsasfilmiaparaadi koosmitme filmiga. Saali toredad ja erilaadilisedarmatuurid on samuti presidendi kink ja samuti maal kantselei seinal. Kool tahab K.Pätsi teeneid ja sügawat hoolt omalt poolttänutäheks wäärilkalt jäädwustada. Milkombel, see on weel saladus.

Oru kodunduskooli uus suur hoone tõusebmajesteetlikuna ning walgena Toila kaluriküla ja Oru lossi wahelisel maa-alal kõrgel põhjakaldal. Alt mererannast pakub hoone toredat waadet, kuid weelgi ülewam onwaade koolimaja torni tipust. Siit näebkaugele merele, metsarohkele sisemaale jakiirakäärulisele rannajoonele.

Toredas majas elutsewail tüdrukuil janende õpetajail on aga Mähe aega nautidaümbruse looduse suurepäraseid waateid, sest

' „laisku meie koolis ei sallita",ütleb koolijuhataja prl. Jalwendi. Koolitöö oleks nagu rakendatud teisegi põhimõttejärgi, mis kõlab: „Naist saada ei ole raske,head perenaist leida on aga kunst." Nii ole'wat mehed omawahel kord arutanud ja koolon selle tarksõna rakendanud omagi tööl.

Kõik koos olijad tüdrukud peawad tegema läbi tugema töökooli, et ellu minnes osa

; ta toimetada ja teha kõik. mis wajalik majapidamise korrashoidmiseks ja kaunistamiseks. Siia hulka knuluwad näiteks õmblemme, triikimine, kudumine, kangaseadmine, lastekasmatus, toiduwalmistamine,loomakaswatus, aiandus, mesindus jne.Arwestades praegust kewadist aega töötatakse praegu koolis kõige enam aias. Uushoone ehitati küll keset' toredat männimetsa,

kuid mändidest üksi on Mähe. Tuli rajadaoma juur- ja puuwiljaaed ja kaunistadakoolimaja ümbrust ilupuude ja -põõsastega.Seda on tänawu tehtud ja tublide tagajärgedega. sest juba on kaswamas mitusadailupuud-põõsad ning aedki wõtab enda allaaukartustäratawa maa-ala.

Kogu selle tööga peawad hakkama saama

65 tütarlast, kes õpiwad Oru kooli kahesklassis.

Kool töötab kahes harus:keskkooli ja eriklassi rühmades. Esimene onkolmeaastase kursusega, siia wõetakse algkooli lõpetanuid ja lõpetamisel omand, keskkooli tunnistus, mis samawäärne kõikideteiste keskkoolide lõputunnistustega. Teisepääsemad kõrgema haridusega tüdrukud, õppe

töö kestab waid ühe aasta ja siin omandatakse peamiselt praktilisi oskusi tegeliku eluwõitluse jaoks. Kui eriklassi õppekawakoosneb pea ainult praktilise töö tundidest,tuleb keskkooli grupil ..higistada" tublisti kateoreetiliste ainete kallal, sest rohkete tegelike tööde sooritamise kõrwal tuleb jn läbiWõtta kogu keskkooli kursus. Eriklassis ontänawu 32, keskkooli klassis 33 õpilast.

65 wallatule ja elurõõmsale tulewaseletublile perenaisele lisandub suure ja moodsa koolihoone elanikena kuus õpetajat kakõik preilid. Kogu majas on waid keskküttemees „tugewamast soost". Mis ime siis, etjuba senise lühikese tegewusaja kestel kohalikud elanikud on jõudnnd õppeasutuse ristida pruutidekooliks!

Elamu Wflimhi

MMne elamu wälissew on kõige wastawam meie ilmastikule

Oleme korduvalt juhtinud tähelepanu meie ehitusviiside revideerimise fvajadusilelaka üksikuid revideerimist vajavaid ebituSküsimust puudutanud. MS tähtsamaid kusimus»elamute välisseinte materjali ja ehitusviisi ksifimuS. Enamikul meil praegu püstitatava,uon materjalid mitte küllalt otstarbekohaselt ära kasutatud ja seinad ei tule selletõttu kuillait m ilikud. on liiati kallid ja külmad. Kõike seda oleme seni käsitlenud ainult üldsõnaliselt. Ta ai?tes toome aga rea üksikasjalisemaid kirjutisi vastava ala eriteadlase poolt elamusemte eykohta. Sellega tahame levitada oma lugejaskonnas teadmisi ehitusmaterjalide pSHiomad s ?iarutada viise, kuidas tuleks materjale seinas kõige otstarbekohasemalt kasutada. Selliste ,enajal saaksid meie ehitajad paremini kaaluda üksikute seinatüüpide haid ja halbu kulg»» nc » ymahust ja nende küttekulusid, et siis nende teadmiste najal teaduslikumalt teha otsuseid seina

Järgnevad sclgituSartiMd on meie soovi kohaselt kirjutanud Tehnikaülikooli ebllusosakormaüliõpilane J. vint, kes töötades abijõuna Ehitusõpetuse laboratooriumis, on ligidases kontaktis fca*

toimuvate uurimistöödega. Toimetus.

Kui Lõuna-Euroopa riikides eluhoone inimesele peab pakkuma kaitset peamiselt wihmade, tuulte, osalt ka liigse kuumuse wastu,esitatakse Põhja-Euroopas ja ka meil eluhoonele rida erinõudeid. Külmale ja karmilekliimale wastawalt astuwad põhjapoolsetesmaades esile kiwist seinatüüpide asemele üldiselt soojapidawamad Puuseinatüübid. KuiPoolas ja sellest lõuna pool olewates riikideswõime ka maal leida palju kergeid tettiskiwimaju, siis meie maal pole see tüüp, nagu meteame, peaaegu üldse lewinud ja seda sellesthoolimata, et meie maa on pea kõikjal kaetud rikkalikkude kiwilademetega ja telliskiwide walmistamise oskus meie maal on peaaegu sama wana kui igal pool mujal Euroopas. Ning ka wiimasel ajal, mil riiklikkudetelliskiwitehaste asutamisega on püütudmaa! hoogsalt propageerida telliskiwihooneidja põllumeestele müüakse soodustatud hinnaga riikl. juurdemaksu kaudu odawaid telliskiwe, ei näi asi omawat erilist hoogu.

Kus peitub wiga?Wõib-olla on meie kliima niiwõrd karm,

küttepäewi niiwõrd palju, et üldse ei kolbasenine telliskiwiehituse wiis? Kuidas on küsimuse lahendan, meist põhjapoolsemad kõr

ge ehituskultuuriga rahwad Rootsi, Norra,Soome? Kuna ligi pool kogu meie rahwuslikust kapitalist on mahutatud hoonete alla,siis on need küsimused meile eriti aktuaalsed.

Et sellesse olukorda täit selgust tuua, seadis juba mõned aastad tagasi tehnikaülikooliehitusõpetuse laboratoorium Prof. L. J ü rgensoni juhatusel muu hulgas eneseleeesmärgiks, uute, mujal kõrge ehituskultuuriga maades aga sageli juba aastakümneidtarwitusel olewate ehituswiiside sobiwuse jaotstarbekohast kindlakstegemise meie oludes,

kusjuures on ka konstrueeritud rida Pärisoriginaalseid, eriti meie niiskele ja karmileilmastikule wastawaid seinatüüpe ja seinaisoleerimiswiise. Populaarsel kujul selle töötulemusi oli esitatud Tallinnas ka äsjalõppenud näitusel „Moodne Elamu". Ehitustehniliste küsimustega enam ühenduses seiswad lugejad wõib-olla teawad, et neid tulemusi on pidewalt teadusliku töö kujul awaldatud ka prof. L. Jürgensoni ja assistent A.Weski kirjutisis Jnseneridekoja ajakirjade§ „Tehnika ajakiri" ja „Tehnika Kõigile".

Püüame nüüd lähemalt waadelda, mid a sisaldawad need tulemused. Tuleb öelda,

et mitmes suhtes on nad wäga huwitawad,ja arwestades meie seniste üldiste tõekspidamistega, ka otse üllatawad.

Nagu täpsed mõõtmised ja arwutused onnäidanud, meie kliimas, kus aastas küttepäewi, s. t. päewi, mil elamu wajab kütet, onwäga palju, on wäga suur protsent elamukasutamise kuludest tingitud elamu kü tm i s e w a j a l i k k u s e st. Ning see asjaolu

paneb mõtlema. Kuiwõrd üks seinatüüp jaehitusmaterjal teisest on enam soojust läbilaskew, seda iseloomustab järgmine pilt, mispärit tehnikaülikooli ehitusõpet. labor, kogustja mis ka esines eelpoolnimetatud näitusel.

Iga seina kõrwal asuw tulp iseloomustab seina kogumaksust. Selle ülemine osa ku

jutab kättemaksust, alumine näitab seinahinda, mis langeb selle eluea igale aastalewõrdseis osades, nn. aastamaksust.

_ Nagu näha, on kättemaksus kõigil seintel

wõrdne (0,72 krooni aastas ruutmeetri kohla) ja paremal olem halg piltlikult kujutab,et 58 kg tuleb osta aastas puid iga ruut-

meetri seina kohta, et teha tasa sooja kaotust

läbi seina. Wasakult alates on kujutatud tawaline 6-tolline wooderdatud palksein (paksus 22 sm), sits 1 m Paksune telliskiwimüür.edasi 33 sm paks tsementöõneskiwi-sein roogplaat woodriga ja 1 kiwi Paks kergetellisseinwoodriga, mille kogupaksus 40 sm. Nagunäha, on nende ühe ja sama soojapidawusego

seinte hind hoopis ermew.Neid andmeid maadeldes tõuseb terwe

küsimuste mägi. üürnik nõuab, et elamuoleks soe majaomaniku huwides peaks olema elamu odaw. Rahwamajanduse huwidespeaks olema elamu soe ja odaw, sest iga kalor(soojuse mõõduüksus) soojust, mis woolanud

läbi seina, on rahwale samahästi kui kaduma läinud, sest see kõduneb kasutamiskõlbmatult koos elamu kõdunemisega. Neilenõuetele sageli wäga terawal kujul seltsiwadtuletindlus ja muud nõuded.

Õigustatult küsib lugeja, ' missugust seinatüüpi siis lõpuks walida, et see oleks rahwamajanduslikult kõige kasulikum. Naguawaldatud teaduslikkudest aruannetest selgub, on meil nüüd küsimust haaratud n. ö.otse sõrmedest ja on majanduslikust küljestläbi uuritud meil juba kasutamist leidnudseinad ja ka need seinatüübid, millised tule-Mikus wõiksid leida kasutamist.

Majanduslikkuse kindlakstegemine on saawutatud sel teel, et on teoreetiliselt armutatud ja täpse, eriti selleks konstrueeritud aparaadiga kontrollitud iga seina soojaläbilaskwus ja aasta jooksul läbi seina ruutmeetriläinud sooja hulk on ümber arwutatud sentidesse. Sellele soojakulule on juurde lisatud seina ruutmeetri maksus aastas.

Tulemused on huwitawad selles osas, etmeil kõige enam lewinenud seinatüüp, nimelt p u u s e i n, on ka täpse! uurimisel osutunud wäga majanduslikuks, kui

mitte arwestada selle tuleohtlikust. Nõndaon esimeses järjekorras saepurutäidisega sein.

Paremuse järjekorras on roogplaat-sein jasiis kohe tuleb „kurikuulus nopsa" sein, millekohta wäga elawalt kirjutatud head ja halba.Järgnewad tawaline 6-tolline palksein, topeltpalksein jne. Meil seni kõige enam lewinenud kiwiseina tüüp kahe kiwi paksuneõhuwahega tellissein on Peaagu wiimasel kohal, mis tõendab, et meil senine tulekindlate seintega elamute ehitamine ei ole seisnud majanduslikkuse pinnal. Üldiselt tuleksrõhutada wooderduse head mõju kiwiseinteomaduste parandamisel. Materjali otstarbeka kasutamisega wõime saada kiwiseina.milline niihästi soojapidawuselt kui ka ehitusmaksuselt ei tule kallim puitseinast.

See oleks üldpilt, mis meile aga esitabrea küsimusi. Milles õieti seisab ühe seinatüübi paremus teise ees? Kuidas ehitadaüht ja teist seina ehitustehniliselt õieti?Missuguseid materjale walida? Kuidas sooja hulk, mis woolab läbi seina, suhtub soojahulgale mida kaotame läbi akende, uste, läbi

lagede ja põrandate? Kui suur on ühe wõiteise seina tuleohtlikkus ja milles see õieti seifafe?. Jne.

Kõikide nende küsimuste lahendamise jätame järgnewate kirjutiste hooleks, kuswaatleme kõiki seinatüüpe üksik, kõigi nende

heade omaduste ja wigadega. Kuid kõige-

«-•-SSlffÄ

___ J. Hint.

Oru kodunduskooli hoone

Oru kodunduokooli õpilased köögis

EHITUSMATERJALIDE VÕRDLEV SOOJAPIDAVUS

; N£ VOODERDATUD PUHSEiNfIOft, PEAKS MASSIIVNE RRSKETEI. Qn-(Ir,tVUS£LT V^RC'i TRRINQUSEIT MOODNE VOODERDATUD KIVISEM SUUDi-fR v pF,K^'NE.

& MAKSUSES VÕISTELDA PUITSEINAGA, TCRV!SMo!Dl;hKu.

Riigi Ringhääling korraldabkuuldemängude wõistluse

Kuuldemäng kui iscseisew kunstiline zhanr onalles wördlemisi noor, nagu pole ju weel ei teakui Pikka minewikku millelgi, mis on ühendusesraadioga. Aga ometi wõib juba hakata kõnelema ka kuuldemängust kui alasi, millel on wälsawaatcd kujuneda iseseiswaks kunstialaks. Sugulased on teater ja film, sugulane nendega on kakuuldemäng; aga neil sugulastel on igaühelka teataw omapära.

Heade kuuldemängude hankimine on ringhäälingutclc küllalt raskeks ülesandeks. Muidugisaab kuuldemängudena esitada enamikku lawadraamasidki lähendustena ja ümbertöötustena

aga suuromat menu publiku hulgas ja suuremaid kunstilisi wäärwsi näiwad saawutawateriti kuuldemängudeks kirjutatud asjad. Tulebju pidada silmas, et kuuldemängu kuulajale kõikmängu sisu peab selguma tekstist ja kaasaskäiwatest heliefektidest, kuna ta ei saa kasutada arusaamise toeks silma, nagu kinos wõi teatris.

Eesti ringhäälingut huwitab lisaks muule

muidugi omarepertuaari küsimus. Kuna Rmghäälingu kuuldemängud tähendawad ühele osalekuulajaskonnast ainukest teatrit, millele nad ligipääsemad, siis on kuuldemängudel ees üllas eesmärk saada tõeliseks heaks rahvateatriks, seeeeldab kõige muu kõrtval ka algupärast repcrtuaari, meie endi kirjanikkude loomingut. Et nnsuguse algupärase knuldemängu-kirjanduse tekkimist õhutada, on Niigi Ringhääling kuulutanudwälja ivastatva wõistluse.

Wõisticwate kuuldemängude keskmine pikkuspeaks wastama umbes 60-minutiliscle ettekandeajale. Soomitaw ci ole ettekandckcstwus alla 43ja üle 70 minuti. Käsikirja ulatus peaks selleleivastatvalt olema 50.000 kuni 70.000 täheruumi.

Käsikirjad tulewad saata Riigi Ringhäälingule. Tallinnas, hiljemalt 13. oktoobriks 1939. a.Nad olgu kirjutatud masinal ja kandku märgusõna.Neile olgu kaasa pandud sama märgusõna kandewkinnine ümbrik, mis sisaldab autori nime jnaadressi.

Wõistluse shüriisie kmilnwad NR saatekawajuhataja, NR kuuldemängude toimetaja, RN

dramaturg, üks esindaja Eesti Näitekirjanikkude

ühingust ja üks esindaja Eesti Kirjanikkude Liidust.

Zihürii poolt auhinna wääriliseks tunnustatnd .kuuldemängude eest on Rügi Ringhäälingultmääratud järgmised auhinnad: 1 esimene auhind300 krooni; 2 teist auhinda ä 200 krooni ja 2kolmandat auhinda ä 150 krooni.

Raadioaparaatide pitseerimisest

Määruse järgi raadiokuulamise lõpetamisesttuleb kirjalikult teatada kohalikule postiasutiselehiljemalr juuni- wõi detsembrikuu jooksul. Kui teade on hiljem esitatud, siis seda eiarwestata ja raadioaboneudilt nõutakse sisse järgnema poolaasta raadiomaks.

Kui abonent on raadiokuulamiscst loobunud,siis kuulub temal allcsolcw raadioaparaat pitseerimisele 7 päcwa jooksul, arwatcs kuulamisestloobumise teadaande esitamisest. Pitseerimisttoimetawad raadioabouendi asukoha lähemadpostiasutiscd ja aparaadi omanikule antakse wälja wastaw tõendis.

Raadioaparaadid, mis kuuluwad neile isi-

kuile, kes raadiokuulamisest on loobunud enne15. detsembrit 1938, wõi neile, kes sein ei oleraadioabonendiks astunud, kuulumad samuti pitseerimisele, kui need on kasutamiskõlwulised, kusjuures tähtsust ei oma asjaolu, kas aparaati kasutatakse wõi mitte. Pitseerimiseks tulewad aparaadid esitada lähemale postiasutisele hiljemalt 15. juun i k s 1939. Kui aparaati eisoowita lasta pitseerida, siis tuleb aparaadi omaniklil astuda raadioabonendiks.

Kui raadioabonent müüb oma aparaadi, siis

ma see juure? õllest teatauue omaniku nime m elukniL " * aparaadi

pitseeritud e?.ma* fortQŠ Dnteatama lädemale Ohustatud

cdasimüümilcjt wSi andmilcs,

forišwtofferahakmhwina fun? 100 "frJn 1' nacb eüeühe kuuni 00 froont toü: aresti kuni

6 ZtipytaMi, U. auril 1939. a. o 8 T l M E ;fi 8* Nt. 145

Sport

£eedu ieistkotdseU meiskibs

Euroopa korvpslliesivOlstlustel Kaunases võttis Eesti meeskonnalt teise koha napp kaotusPrantsusele. Eesti võitis toredusmängus lätlasi 26:25

Eesti meeskond Leedu publiku lemmikuks

Esimesel suvtjsteptthal lõppesid ÜMIIMMpidulikult Euroopa korvpallimeistrivõlstluaed.

mis olid kestnud 7 päeva. Pärast plngerlkkaid võistlusi tuli teistkordselt Euroopameistriks Leedu rahvusmeeskond, kes võitisainukese meeskonnana kõik oma vastased.

Eesti korvpalli rahvusmeeskond jäi küll5. kohale, kuid .sellest hoolimata võib meiemeeskonna mänguga rahule jääda. Euroopakorvpallimeistrivõistlustel saavutati rida I—2.punktilisi võite, mis näitas, et koos oli mitmeid võrdvõimelist meeskondi. Võidu võisotsustada tihti ainult õnnelik juhus.

Ühe säärase 2-punktise kaotuse tõttuvõistluste viimasel päeval Prantsusele pidiEesti meeskond 2. kohalt langema hoopis5. kohale.

Viimased mängud.

Kahel viimasel võistluspäeva] olid tulemused järgmised:

Laupäeval: Eesti-Läti 26:25, Leedu-Soome 112:9, Prantsuse-Ungari 45:19 jaPoola-Itaalia 43:27.

Pühapäeval, võistluste viimasel päeval:Prantsuse-Eesti 33:31, Läti-Poola 43:20, Ungari-Soome 45:6 ja Leedu-Itaalia 48:15.

Eestl-Läti mänglaupäeval oli võistluste pinevaim. Esimeselpoolajal saavutasid lätlased edu 12:6, kuidteine poolaeg kuulus täielikult eestlastele.Peagi oli seis viigistatud ja eestlased asusidjuhtima. Leedu publik ergutas lakkamatulteestlasi, hüüdes kooris ..Eesti. Eesti". Mõlemad meeskonnad mängisid ennastsalgavalt jajuhtisid vaheldumisi. Lõppvileks oli seis tasakaalus 24:24. Tuli lisaaeg, mida saatis kõrvulukustav publiku ergutuskisa eestlastele. Siisviskas Veskila 26:24, veel vabavise lätlasteltja Eesti oli võitnud Läti.Dramaatiline võistlus Eesti ja Prantsusmaa

vahel

lõppes alles lisaajal Prantsusmaa *napi võiduga 33:31. Mängu normaalaeg lõppes 28:28.Eestlased 1. poolajal ei saanud kuidagi kiireid prantslaste läbimurdeid takistada ja viimased läksid juhtima 17:9. 2. poolajal jõu-

dis Eesti järele ja möödus ning seis oli 26:24kolm minutit enne lõppu. Siis Eesti meeskonnale õnnetuseks prantslased saavutasid28:26, kuid Amon viigistas viimasel sekundil28:28. Lisaajal eestlased jällegi ei katnudvastaseid ja mäng lõppes 33:31. Eestlasedolid täielikult väsinud, kuna eelmise õhtumäng Läti vastu võttis nendelt jõu. Ka soodustas ledulasest kohtunik Cerekas prantslastetoorest mängu.

Võistluste lõpul jagati meeskondadeleauhinnad ia õhtul oli korraldatud Leedu siseministri poolt raut, kus viibisid paljude riikide, nende seas ka Eesti esindajad. Lõpp.tseremoonial sai Eesti meeskond jälle tormiliste ovatsioonide osaliseks, kus hüüti korduvalt „Eesti, Eesti".

Lõpptulemus

Kõike kokku võttes kujunes lõpptulemusena järgmine järjekord: Leedu, Läti, Poola,Prantsuse, Eesti, Itaalia, Ungari ja Soome.

Eesti rahvusmeeskond saabub tagasikodumaale täna.

Jximu Hewis~Jxictu Olümpia 2:0

Pärnulaste tore mäng kodulinnas

Esimesel suvistepühal peeti liiduklassijalgpallimeistrivõistluste sarjas Pärnu Tervise ja Tartu Olümpia vaheline matš Pärnustaadionil. Võistlust juhtis O. Lõvi.

Matii üllatuslikuks tulemuseks oli PärnuTervise teenitud võit 2:0 Tartu Olümpia üle.Viimase võidu puhul on Pärnu Tervisel lootusi paremal juhul jääda edasi liiduklassi.

Matš algas Tervise ülekaaluga ja koguvõistluse olid tervislased pealetungil. TartuOlümpia värav oli korduvalt tules. Esimesepoolaja alul oli Tervisel kasutada penaltykick fouli eest, mis ei aimud väravat. 25. min.tegi Tervis 1:0. Pä. Luksi väravalöögist sat-

tus pall Olümpia kaitsja Murdi jala kauduvõrku. Tervis võitis poolaja tulemusega 1:0.Teisel poolajal jätkus Tervise ülekaal. 50.min. tuli 2:0. Pä. Luksi söödust lõi vä. Sikk8 meetrilt püüdmatult Olümpia võrku 2:0.

Pärnu Tervis mängis hooaja parimamatfii kodulinna suurearvulise publiku rõkkava ergutuskisa saatel. Meeskond esinestervikuna ühtlaselt hästi ja eriti tubli oli uusväravavaht Siliksaar, kes startis suure väljapaistvusega juba Riias. Tartu Olümpia mängei küüninud tasemelt viimase aja võidukateleesinemistele Tallinnas.

Eesti Mängude tehnilised juhid olid koos

Suviste pühade ajal viibisid Tallinnaskoos Eesti Mängude tehnilised juhid üleriigi. Kokku olid kutsutud, .võimlemise jarahvatantsude instruktorid, samuti Ha noortevõimlemisrühmade juhid. , Tallinnas oli, selpuhul koos 50 juhti. Kokkutulnud juhtideleanti selgitavat informatsiooni Eesti fytängudenläbiviimise tehniliste küsimuste kohta.

Estonia võitis Riia Hakoahi7:1

Läti juudi jalgpallimeeskond Riia Hakoah.pidas Tallinnas oma teise mängu eile. Selvõistlusel mängis riialastega meie meister»meeskond Estonia ja saavutas nende üle suurevõidu 7:1 (3:0). Estonia oli kogu mängu kestel ülekaalus. Uue mehena mängis Estoniaedurivis Türi Spordiringist üle tulnud Mardo,kes esines väljapaistvalt hästi.

Eesti, Läti ja Leedu jalgpallimeistrid kohtuvad

Läti jalgpallimeister Liibavi Olimpijapühitseb suvel oma 30 a. juubelit. Sel puhulkorraldatakse jalgpalliturniir, millest võtaksid osa Eesti, Läti ja Leedu jalgpalli meistermeeskonnad. Eestit esindaks seega Estonia.Turniir toimuks juulikuu esimesel poolel.Läti omalt poolt on välja pannud väärtuslikuhõbekarika.

T. T. S. Võru „Jlmarine"2:0

Teisel nelipühal kohtusid Tartus Tammestaadionil Lõuna-Eesti ringkonna A kl. sarjasTartu Trükitööliste Spordiringi ja Võru„Umarise" jalgpallimeeskonnad.

Tartlased alustasid mängu päikese soo-dustusel. Juba algminutitest peale selgusnende kerge ülekaal ja poolaja lõpul ei saanudvõrulased oma väljakupoolelt palli ära. Sellelevaatamata ei saanud tartlased väravat. Teistpoolaega alustasid tartlased suure hooga j?3. minutil ps. Bulla lõi 1:0. Järgnes tartlastesurumine, mille tulemusena ts. Tassa meestetihnikust lõi 2:0, millise tagajärjega mänglõppeski.

Seega saavutas TTS-i jalgpallimeeskondkaks väärtuslikku punkti, sest Võru «Ilmarist" peeti praegu kõvemaks ringkonna jalgpallimeeskonnaks.

A. Hallik 400 m 50,3ÜENÜ Tall. osakonna kergejõustiklaste

kontroll-treeningul saavutas A. Hallik pühadelaupäeval Kadrioru staadionil väga hea resultaadi 400 meetri jooksus. Ta kattis selle distantsi ajaga 50,3 sek., milline tulemus on V.Nesterovi nimeTseisva rekordi kordamine.

Noorte valikvõistlused ValaasValikvõistlused Valgamaa noorte mees

konna koostamiseks Eesti Mängudest osavõtemiseks toimusid Valgas garnisoni spordiplatsil rohkearvulise osavõtuga. Esikohtadeletulid: Kuul: 1) V. Rebane (Valga) 13,17, 2)E. Starke (Valga) 12,72, 3) L. Pihlamägi (V.)12,43. Ketas: 1) E. Starke (V.) 36,25, 2) R.Pulga (V.) 33,99, 3) V. Järve (V.) 32,30.Oda: 1) A. Uibo (V.) 53,82, 2) V. Merilind(V.) 52,30, 3) E. Starke (V.) 49,85. 100 mjooks: 1) H. Kaljulaid (V.) 11,9, 2) A. Kuhi(V.) 12,0, 3) O. Neemeste (Tsirgulinn) 12,2.400 m jooks: 1) J. Munda (V.) 57,0, 2) J.Roosimägi (V.) 57,2, 3) A. Kuhi (V.) 59,1.1000 m jooks: 1) V. Sulin (Karula) 3.00,3.Kaugus: 1) J. Munda (V.) 5,71. Kõrgus: 1)R. Sauerstein (V.) 1,65, 2) H. Kaljulaid (V.)1,60, 3) L. Pihlamägi (V.) 1,60. Kõrgushüppesoli 8 osavõtjat, kes kõik ületasid 1,55 kõrguse.Noorte valikvõistlused jätkuvad Valgas laupäeval, 3. juunil, kuna osa koolinoori ekskursiooni tõttu ei saanud sellest osa võtta. Tõrvas ja Pukas toimuvad valikvõistlused pühapäeval, 4. juunil.

Võimlejatele ja

Rahvatantsijatele

Tartumaa Mängudest on võimaldatudosavõtt ka neile vÕimlejaile ja rahvatants!-jaile, kes sfeni' veel registreeritud ei ole ja sedateevad'veel 2. juuninu

Võistlustest on võimaldatud kõigil osavõtt, vaatamata sellele, kas nad end eelregistreerimisel registreerinud on või mitte.

, Kergejõustikuvõistlused algavad laupäeval, 3. juunil, kell 12.00 (Tallinna tn. spordiväljakul) ja lõppvõistlused samal päevalTamme staadionil. Raskejõustikuvõistlusedalgavad kell 21.00 Ülikooli võimlas. Võimlejate ja rahvatantsijate kogunemine on pühapäeval, 4. juunil, kell 7.30—8.30 hommikulTartu, Tamme staadionile ühisharjutuseks.

Riia Hakoah V. S. Sport3:2

Riia juutide jalgpallimeeskond „Hakoah"võistles 1. suvistepühal Tallinnas, Kadriorustaadionil V. S. Spordiga. Mäng toimusvihmasajus ja selle võitis „Hakoah" tulemusega 3:2, poolajal juhtisid riialased 1:0.

ELVA MALEVKONNA SPORDIVÕISTLUSED JÄID ÄRA

2. pühal pidid Elvas toimuma Elva malevkonna spordivõistlused. Hommikul olid üksikud võistlejad kogunenud sõjalisele kolmevõistlusele, Jkuid vihma tõttu tulid võistlusedära jätta. Kergejõustiklasi polnud üldse kohale ilmunud, sest vihmasadu kestis lakkamatult.

ÜENÜ Tall. os. HelsingiPallon-Pojat 3:1

Helsingi „Pallon-Pojat" jalgpallimeeskond võistles pühade laupäeval TallinnasÜENÜTO meeskonnaga. Mäng peeti TJK-iväljal ja selle võitis ÜENÜTO tulemusega3:1 (2:0). Kaks väravat lõi ÜENÜTO heaksPeebo ja ühe Laving.

Soome üliõpilassportlasiTartus

. EÜS „Põhjala" ja Etelä-Suomalainen Osa. künta vahelisi võistlusi

2. šuvistepühal viibis Tartus EÜS «Põhjala" külalisena Soomest Etelä-SuomalainenOsakunta üliõpilasi, arvult 57. Osa soomlasi saabus Tartu, 2. suvistepüha hommikul,tulles Tallinnast, kuna teine osa, nimeltSoome korvpalli rahvusmeeskond, tuli Kaunasest. Eestis viibimise ajal sooritasid soomlased «Põhjala" kaasvõitlejatega rea võistlusivahelduva õnnega.

1. suvistepühal Tallinnas peetud pingpoogi võistlus soomlaste ja EÜS «Põhjala"vahel lõppes «Põhjala" võiduga 8:1. Kuidseevastu pidid tartlased vastu võtma kaotusevehklemises, mis korraldati Tartus. Soomlaste 3-liikmeline meeskond võitis siin täielrindel, õhtul toimus Ülikooli võimlas korvpallivõistlus. Soomlaste meeskonnas mängisidkaasa ka 7 meest, kes saabusid hommikulKaunasest Euroopa korvpalliesivõistlustelt.Soomlased pidid siin vastu võtma kaotuse43:17, poolaeg 26:10. Järgnes jõukatsuminemales 6 laual. Etelä-S. O. meeskonnas mängis kaasa ka Soome esimaletaja Kaila. Maleskujunesid tagajärjed järgmisteks: Kaila (S.)

Laht 1:0, Kalske (S.) Tarkpea Lignell (S.) Norviit 0:1, Nieminen (S.)

Ruut 1:0, Luho (S.) Laigna 0:1.Partii Paavola (S.) Kriisk on katkestatud.

Tartus viibimisel kasutasid soomlasedvõistlustest ülejäänud vaba aja Tartuga tutvumiseks. Etelä-Suomalainen Osakunta onSoome suuremaid üliõpilasühendusi, kunatema liikmete arv ulatub 1200-le. EÜS «Põhjala" sooritab neile vastukülaskäigu Soome.

Tartust lahkusid külalised möödunudööl, sõites tagasi Tallinna, kust nad hommikupoolikul sõidavad Soome tagasi.

Helsingi „Pallipojad" Tartu „Kalev" —1:0

1. nelipühal kohtusid Tartus Tammestaadionil Soome A kl. jalgpallimeeskonnaHelsingi „Pallipojad" ja Tartu „Kalevi" jalgpallimeeskonnad. Külalised valmistasid teatava pettumuse, sest mäng oma tasemelt eiännud oodatut. Ka „Kalevi" noorendatudmeeskond ei esinenud seekord ühtlaselt jaedurivil puudus löögivõimsus.

Mäng algas soomlaste väikese ülekaaluall, mille tulemusena 1. poolaja 30. min. nendekesktormaja Saarinen lõi teravalt umbes 15meetrilt värava vasakusse nurka 1:0, millinevärav jäi kogu mängu kohta ainukeseks.

Teiseks poolajaks oli Kalev oma meeskonnas rea ümberpaigutusi ette võtnud jamäng hakkas paremini sobima, mistõttu soomlaste värava ees oli rida hädaohtlikke momente. Mängu viimased 10 minutit kuulusidsoomlasile. Mäng lõppes seega soomlastevõiduga 1:0.

Kohtunik Kõrtsi vilistamisega jäi umbespaarisajapealine vaatajaskond rahule.

Esta lõi Narva THK-d 4:0Tugeva vihmasaju all võistlesid 1. suviste

pühal Kadrioru staadionil Narva THK jaEsta jalgpallimeeskonnad. Võistlus toimusliiduklassi esivõistluste sarjas ja selle võitisEsta ülekaalukalt 4:0 (3:0). Selle kaotusejärele on nüüd lõplikult kindel Narva THKväljalangemine liiduklassist, ka 2 viimasemängu võitmine ei suudaks enam narvalasipäästa.

Olümpia napp võit ViljandisTeisel suvistepühal oli Viljandis jalgpalli

võistlus, kus kohtusid Viljandi Tulevik jaViljandi Jalgpalliklubi, kumbki oma teisemeeskonnaga. Mäng lõppes tagajärjega 4:3Jalgpalliklubi kasuks. Teisena mängis Tartuliiduklassi meeskond Olümpia Tuleviku esimese meeskonnaga, milline mäng lõppesOlümpia võiduga 3:2.

Odaw Läti raha halwab

Lõuna-Eesti kaubandust

Kaub.-Tõõstuskoja Walga esinduse märgukiri. Kliiringsüsteemitõttu saab kaupmees Lätist kauba kallimalt kui tarwitaja

Kaubandus-Tööstuskoja Walga esindusepoolt saadeti märgukiri Kaubandus-Tööstuskojale, milles palutakse samme astudaWalga ja teiste Läti Piiri lähedal asuwatekeskuste kaupmeeskonna kaitseks ebanormaalses olukorras, mis tekkinud seoses latikursi langemisega. Teatawasti müüdi Lätilatte meie wabaturul juba alla 50 sendija Eesti Pank müüb praegugi 62 s. eest.Tingitult kursiwahest ja mõnede kaupadeodawusest Lätis. hakkasid meie kaubatarwitajad end nende artiklitega warustamaomal käel, tuues näit. jalgrattaid läbi tolli,kuid siiski tublisti odawamalt, kui wõimalik müüa meie kaupmeestel, kes oma kaubadsaawad kliiringsüsteemi alusel. Selle tagajärjel langes Walgas jalgrattakaupmees-

te läbimüük minimaalseni, kuna aga Läti--Walgas üks äri on müünud tänawu jubaeestlastele ligemalt 1000 jalgratast, naguwäidawad Walga kaupmehed esitatud märgukirjas.

Halwemaks on sama märgukirja järgimuutunud ka pudukaupmeeste olukordEesti-Walgas, kuna öeldakse, et „ainultnaiiwsed ostawad weel kosmeetikawahendeid ja pudukaupu Eestist, kuna neid saabLäti-Walgast tunduwalt odawamalt." Tollipunktis on säärast oma tarbeks äritsemistpeaaegu wõimatu takistada, kuna näiteksüht paari sukki jalast wõi Lätis ostetud pesu pole õigust ära wõtta ega tolli alla arwata. Eesti-Walgast käiakse aga isegi toiduaineid üle Piiri ostmas, kuna toiduaineidwähesel mõõdul (kuni 1 kg) pole keelatudkaasa tuua. Nii näiteks saab Lätist wõidmeie rahas 1,25 s. kg, tublisti odawam tu

leb ka sink, piim j. m. !Küsimus puudutab eriti walusalt Wal

ga kaupmceskonda, kellel isegi wäike ostjaskond linna tagamaast eraldatuse tõttu. Seetõttu Kaub.-Tööstuskoja Walga esinduspalub Koda astuda samme Läti konkurentsiwältimiseks Walga ja Walgamaa kaupmeeskonnale.

Kinnitati aruandeidVabariigi Presidendi otsusega kinnitati Riigi

Sadamatehase 1937./38. aasia tegewuse aruanneja wäljaweo soodustamise erifondi aruanne 1.aprillist 1937. aastast kuni 31. märtsini 1938.aastani tasakaalus ja saldoga kr. 61.596.28.

Poolteist kg hõbeaardeid Jõelähtmest

AardeleLd on pärit muistse iseseiswusaja lõpult. Leidja saab korraliku leiutasu

Jägala lhtnaselt leiti gooti sõlg

Hiljuti tuli haridusministeeriumi Jõelähtme walla Kostiwere küla Arali taluperemees Jul i u s Urm ja tõi kaasasuurema hõbe-aarde leiu, millele oli juhuslikult sattunud põllul äestades. Nimelt jäiäestades äkke pulga taha mingi ese. mis läheinal waatlusel osutus massiiwseks hõbe--kaelawõrnks. Kohta lähemalt silmitsemahakates awastnski aardeleid, mis on wiimastel aastatel suuremaid ja kõrge teadusliku wäärtusega.

Aardeleid koosneb 5 hõbekaelawõrust,

millised on wõrdlcmisi jämedad, punutudkeskosa sa lapikuks taotud otstega, mis käiwad haagiga kiuni. Peale selle tuli sealtpäcwawalgcle wecl 5 hõbe-hoburaudsõlge,kusjuures kõik sõled eranditult on kaare keskosas warustatud pealeasetatud ornamentaalse lisandusega. Mitmel sõlel on kaar janõclapära warustatud ornamentidega. Leidsisaldas wecl ühe hvbetraadist punutud sõrmuse sa 18 hõbedast rinnalehtc. mis kaetudmitmesuguste pressitud geomeetriliste ornamentidega, teiste seas ka haakristidega.Leiti weel üks ilustustega hõbenaast, milleotstarwe teadmata, 112 hõbemünti, neist 8warustatud kannaga kaelas kandmiseks. 104hõbemüntidest on õhukesed, ühelt poolt löödnd nn. „brakteaadid". Aardelcidu kuuluswecl kaelakee siilistest ja kollastest klaashelmestest.

WaranduS oli peidetud 30—35 sm sügawusic

Leiukohale sõitis walja muinsuskaitse inspektor mag. E. Laid, kes sooritas seal täiendawaid kaowamisi. Kaewamise tulemustest ja J.Urmi seletustest saadi järgmine Pilt:

Leiukoht asetses Arali talu ejumajast umbesm Põhja pool, lamedal künkal, mis on põllu

all. Maapind on liiwakas ja on omal aja! sisaldanud rohkesti salaliwe. Wiimaseid on sealt rohkesti kõrlvaldatud. Tõenäolik on, et leid asetsesmõne salakiivi all. 51 ui liwi kõrwaldati, kerkisleid küüniga esile. Arwatawasti oli leid maetud 110—35 sm snaawnsse. Täicndawal kaewamisel tuli weel waija 'J münti, üks hõbepesasolew :näekristokl-.hc ja umbes 50 klaashelmest,mõne! weel Vo ülane niidike taga. Kaewamiseloli wöimati! teha kindlaks, et leid oli asetatudkasetohu sisse. Aimelt leidus seal kasetohu kiht,mille peal wahenditult asetses leid. J. Urmiseletuse järgi olid lend koos, ainult kaelawõrudolid äkke poolt eemale kantud.

Höbeleiu wanus 736 aastatAardelcid on hnwitawamaid ja rikkaliku

maid Pvhja-Eestis leitud aardeleide. Esemetewormide järai on ta kuuluw numbes 13. sajandialgusse. Müntide järgi on wõimalik leidu dateerida edaspidi täpselt. On wõimalik, et leidon asetatud maapinda muistse wabaduswöitluseaial, kus maeti warandnsr sõja eest maha. Huwitaw cu, et lostiwerest on warem leitud üks

11. sajandisse kuuluw hõbe-aardeleid, mis säilitatakse Tallinnas Eestimaa Kirjanduse Ühingumuuseumis. Hõbe aardeleide on leitud Tallinnalähedal weel Mõigust ja Kurnast.

Kuna kõik need leiud on wäärtuslikud hõbeleiud, tekib küsimus, mis on tinginud sealse omaaegse jõukuse. Säärased aarded wõisid kuuludaikkagi waid jõukaile inimestele, kuna aga Tallinna ümbruskonna põllupind on waene.

Nähtawasti oli sealse jõukuse põhjuseks teisitegureid. Ajaloolased on warem kordnwalt wäitnud, et muistsed eestlased olid suuresti tegewuseskaubandusliku läbikäimisega Wcnemaa ja läänemaailma wahel, eriti transiitkaubanduses. Wöimalik on, et Tallinna ümbruskonna talupojadaktiiwselt wõtsid osa kaubanduslikust liiklemisestja seetõttu rikastusid.

Kaalumisel selgus, et aardeleid kaalub 1,4 kg.Mainimata ei saa jätta leidja J. Urmi

teadlikkust leiu suurest teaduslikust wäärtusest,mille tõttu ta leiu kohe toimetas haridusministeeriumi. Leidja saab ka wõrdlcmisi rikkalikutasu, mis ületab kaug. summa, mille ta oleks saanud mõne kullasepa käest.

Lõnna-Wenemaa sõlg Jägala linnuselSeoses Jägala Jõelähtme linnamäe plaanis.

tamisega Sõjawäe Topograafia Osakonna pooltkäis mag. E. Laid neil päewi! koos kapten Ugandija leitn. Wellemaga kchal ja tutwunes Jägalalinnuse ehitusega. Juhuslikult toimus seal teineharukordne leid, mis lebas wahenditult maapinnal. Nimelt on tegemist nn. gooti sõlega, miSon pärit Löuna-Wenemaalt. See pronksjölg kuulub 6—7. sajandisse p. Kr. f. ja esines Kiicwiümbruskonnas. Sellised sõled puudusid seni täiekikult Baltimail ja fee on esimene eksemplar.Tõenaoliselt sattus sõlg siia kaubandusliku läbi-karmise teel.

Sõle! on labidataoline pea ja lai profileeritud jalg. On tõenäolik, et sõle keegi leidis põlluharimise juures ja selle tähtsust mitte osateshinnata, wiskas sõle kõrwale. Jägala liunuse otsekohesest lähedusest on leitud aaremai teisikeskmisse rauaaega kuulnwaid esemeid. Nii leidis k. a. maikuus Tõnis Leete linnamäe wallikraawi kohalt pronksist pajulche taolise odaotsa.samuti on sealt leitud Lks pronksist rihmajagaja ning mingi määramata otstarbega pronksriist.

Need leiud tõendawad, et Jägala linnus ontarwitusel olnud juba K.—7 sajandil p. Kr. f.,mis on küllaltki huwitaw tõsiasi.

Jõelähtme aardeleidülewal ja paremal hoburauakujulised hõbesõled: wasakul keskel hõbedast rinnalehed. allhõbemündid: keskel kaelawõrud; all paremal nurgas sinistcst ja kollastest klaashelmes

test kaelakee.

Nr. 148 POSTIMEES* TeisipSewal, 80. mail 1939. a. 7

Põlevkivi

mootoripetrooleum

jälle piiramata hulkades saadavalISVa senti kg neto franko Kohtla,14Va senti kg neto franko Iga sihtjaam.

Müük vaadiviisi.

A -S. ESIMENE EESTI PÕLEVKIVITÖÖSTUS, end. Riigi Põlevkivitööstus.Juhatus ja müügibüroo: Tallinn, Valli 4—3. tel. 450-85 ja 450-62.

TARTU TEATED

Uihm võttis tortlostelt Kevadpeo

PSllud said kauaoodatud kosutust. Pidu aga uurjus

Suur rahwastewool raudteel ja omuibustel

Tänawu möödusid suwisted Tartuswõrdlemisi waikselt. Kuigi ilmajaam ennustas pühadeks muutlikke ilmu, oli nelipüha laupäew rohkesti lootusiandew ja tõotas kujuneda ilmastikult wähemalt rahuldawaks.

Seda lootust jagasid ka kodanikud, kespühadeks Tartust ära sõitsid. Kõik Tartustwäljuwad rongid, omnibused ja laewad olidtulwil sõitiaist. Pühade laupäewal töötatiTartu raudteejaamas maksimaalse koormatisega. Kuna laupäewal Tartu jaamastlisaronge ei läinud, siis suurendati sõiduplaanis ettenähtud ronge lisawagunitega.Mootorwaguneid asendasid auruwedurid,

millele lisati waguneid taha arwul. Waatamata sellele, et

rongide koosseisu suurendatimaksimaalselt wagunitega, oli küllalt suurtrügimine jaamas ja wagunites. Kunajaamaametnikud kõige sellega juba ette arwestanud olid. siis suudeti kindlat kordaluues kõik reisijad ära mahutada. Õnnetusimingisuguseid ette ei tulnud.

Wäga elaw tegewus oli ka bussijaamas.Et reisijaid rahuldada, siis liikusid pühadelaupäewal suurematel liinidel jõuwankridkuni kolm korda päewas. Nii wiidi reisijaidhommikul, õhtupoolikul ja isegi õhtu eel sihtkohtadesse. Kuna wastawa määruse kohaselt peawad liinipidajad kõik reisijad suutmaära wiia, siis polnud kellelgi ka waja kartusttunda, et teda maha jäetakse. Omnibusikasutatakse aga wiimasel ajal wäga rohkesti.Üksi A. Kook'i bussijaama kaudu läks Tartustpühade eel laiali

ligemale 2000 kodanikku.

Sellele seltsiwad aga weel teised liinipidajad.Ka laewasadamas oli liikumine elaw.

Eriti suur tung oli aurik ..Lainel", mispeab ühendust Tartu ja Lääniste wahel.Kuid ka lähematesse laewasadamatesse japeatuskohtadesse sõideti rohkesti.

Lõbustuskohad ja kohwikud leidsid vühade laupäewal wõrdlemisi tagasihoidlikkukasutamist. Nähtawasti eelistati siiski enamkodustes ringkondades wiibimist.

Kuna esimesel Pühal oli ilm wõrdlemisi

ilus, siis kasutasid tartlased seda ohtrastijalutamiseks. Kõik puiesteed, pargid jaEmaiõe-äärsed

kaldad olid jalutajaid tulwil.Ka sõideti mootorpaatidega rohelisse, kuhuwõeti ..külmarohtu" kaasa. Seepärast oliõhtupoolikul mootorpaadisadamas rohkestikuulda ka tagasisõitjate ..grüünetajate" lauluhäält.

Esimesel pühal olid kinod ja lokaalidlahti. Neid kasutati ka juba märksa elawamalt. Selle eest olid aga kohwikud suletud.Kuna kohwikukülastajad polnud sellest teadlihid, siis käidi keskväewal järjest kohwikuteuste taga kolistamas. Sisse muidugi eisaadud. Hiljem pandi ustele ka silt. et kohwik suletud.

Teisel suwistepühal pidi toimuma Raadipargis Tartu Malewa ja NaiskodukaitseRingkonna kewadpidu. Selle läbiwiimiseksolid malewlased ja naiskodukaitse liikmedjuba warahommikust peale platsis. Kuigiilm palju head ei tõotanud, asuti ometikraamiweole parki, sest loodeti ilma varanemist keskväewal. Naiskodukaitse liikmed hakkasid ka juba warakult suppi Walmistama. etõigeks aiaks toiduga walmis saada.

Ilm muutus aga kella 9 paiku hommikul weelgi halwemaks. Sadu tihenes jawõttis needki lootused, mida Peategelasedseni olid hellitanud. Enne keskpäewa lakkasküll suurem sadu, kuid uduwihm jäi püsimaõhtupoolikuni. Lisaks sellele oli ilm ka ja-Hedawõitu.

Kõigil neil asjaoludeltuli kewadpidu ära jätta.

Üksikud inimesed, kes parki siiski ilmusid,said maitsta rammusat suppi, mida müüdisoowijaile. Supp oli walmis ja selle realiseerimiseks tmli kasutada wäheseidki wõimaiusi.

Kunas katsetatakse rahwapidu uuesti korraldada. selle kohta puudub esialgu selgus.Arwatawasti leitakse selleks sobiw aeg sügisel. Lähemad pühapäewad kewadel onaga kõik suuremate sündmustega kinni. Niion järgmisel pühapäewal Tartumaa Mängud. siis tuleb laulupidu ja sellele järgnewad Eesti Mängud Tallinnas.

A. Paabo loomaarstiteadusedoktoriks

Suwistepühade laupäewal kaitses TartuÜlikooli aulas looma-sisehaiguste kliinikutvanem-assistent Albert Paabo oma doktoriwäitekirja. Pärast edukat doktoritöö kaitsmist tunnistati A. Paabo loomaarstiteadusedoktoriks. Doktori astme sai ass. A. Paabotööga: „Kunst-tehislikust pneumotooraksifthobuste kroonilise kopsu alweolaaremfüseemi rawimisel".

Pidulikku promotsioonrkoosolekut juhatas

loomaarstiteaduskonna dekaan prof. F. Laja ja promoweerumist jälgis hulk loomaarstiteaduskonna õppejõude ja üliõpilasining teisi asjahuwilisi. Ametlike oponentidena wõtsid töö kohta hindawalt sõna prof.M. Tiitso, prof. J. Kaarde ja Prof. A.Laas, kes toonitasid töö suurt tähtsust Hobüste rinnuse rawi alal, märkides, et mainitud uurimus on pöördelise tähtsusega settehaiguse rawimisel.

Eesti Kuttuurfilmi ringwaatedTartu kinodes tuleb eeloleval nädalal ekraa

nile Eesti Kultuurfilmi kroonika nr. 63. Sisu:1. Eesti-Soome õpilaspäewad Tallinnas. 2.

Väljapanekuid kunsti kewadnäituselt. 3. Emadepuhkekodu Elwas. 4. Üliõpilased Paju monumendi püstitamistõõdel. 5. Kodumajanduse Instituudi uus hoone. 6. Liiklemisnädal Tallinnas.

Tallinna esietenduskinodes näidatakse: EestiKultuursilmi ringwaade nr. 64. Sisu: 1. TuleHLwitustõö Petseris. 2. Nurgakivi asetamineWestholmi gümnaasiumi uuele hoonele. 3. Ratsarugemendi ratsa- ja rattawõistluscd. 4. Eestiuus resijateaurik „Bironia" proovisõidul. 5. 1.Sakala Mängud Viljandis.

Tartu noorkotkad olid laagrisPärast koolitööst wabanemist läksid kohe

„Ugala" ja „Lcmbitu" rühmade noorkotkad laagrisse Tartu lähedal asuwa Wasula järwe äärde.Laager kestis 4 päetva.

Laagrisse oli püstitatud kuus telki. Laagerjagunes kolmeks telkkonnaks. Kogu töö ja tegewus oli rajatud telkkondade-wahelisele wõistlusele.

Laupäewal kell 10 toimus laagri awamine,millest wõltis osa ka laagri wanem „Ugandi"mlwk. pealik ltn. E. Paats ja mlwk. lippur nk. R.Warema.

Laagri pealikuks oli nk. O. Mihkelsaar. Toitlustamist juhtis pk. L. Kõiw. Toidu walmistasidnoorkotkad ise. Warustuspealikuna tegutses pk.M. Abcl.

Laagrist jõuti tagasi teise Püha keskpäewal.

Cfthitalf„Tulu" naisrinq korraldab ekskursiooniTartu Tarwit. ühing „Tulu" naisring korral

dab 4. ja 5. juunil ekskursiooni Põltsamaa-Tallinna. Ärasõit omnibusel 4. juunil kell '/z? homm.Kastani 8. Tallinnas külastatakse ETK tehaseidja ka pealinna teatrit. Ette on nähtud ühislõunaja ühiskorter nii mees- kui ka uaiskülalistele.Tagasisõidul peatutakse Türil raadio-saatejaamaga tutmumiscks. Osa wõtta soowijaid palutakseend registreerida 30. maini T. ü. „Tulu" koutoris. Kastani 8. makstes ette sõidukulud.

Õdwalwe apteekidesOõl waStu kolmapaewa on awatud järg

mijed apteegid: J. Lill, Narwa tn. 20; H. Snmer,Kindral Põdra m. g ja linnaapteek. raekojas.

Tartu tuletõrje andis Petseriskustutustöödeks 1.750.000 liit

rit wett' Tartu Vabatahtlikul Tuletõrjel on walminud kokkuwõte kustutustööde käigu kohtaPetseris. Täpsetel andmetel sõitis TartustPetseri tuletõrjet abistama Tartu Wabatahtlikust Tuletõrjest 101 meest, kes wiisidsiit kaasa ronijate auto „Abistaja", weemuretsejate kompanii mootorpritsi ,Meeroti" ning lisaks nendele weel ühe aurupritsi ja ühe käsipritsi. Juhtiwatest jõududest olid Petseri tulikahju kustutamisel kaastegewad brigaadi pealik J. Roo, brigaadipealiku.abi K. Reinhold. weewarustusepealik Ä. Reinkordt, esimese diwisjonipealiku abi E. Aints, esimese diwisjonironijate 1. kompanii pealik J ä e g e l, temaabi Hertzmann, sanitaarpealik dr.Priks, aurupritside kompnii Pealik J-Klade ja abi O. Ilp-

Brigaadipealiku J. Roo arwamise järgioli aga Petseris tulikahju kustutamas ametlikust arwust suurem meeskond, kuna wägapaliud tuletõrjujad olid kohale sõitnud erawiisil.

Tartust Petseri sõitnud meeskonnal ontulnud õige tüsedat tööd teha. Nii näitekson ronijate autoprits „Abistaja" seal töötanud kokku 13,5 tundi, kuna weemuretsejate

„Weerott" andis kustutamiseks wett 5,5tundi. Kaasawiidud käsipritsi! oli 8-tunnine tööpäew, kuna aga auruprits töötas9,5 tundi. Kokkuwõtete järgi andsid Tartutuletõrjujad nende abil tulikahju kustutamiseks 1.750.000 liitrit wett. Wee wõtmiseks ja kohalejuhtimiseks oli Tartust kaasawiidud woolikuid üle 2 kilomeetri.

Nakkushaigusi 87 juhtuMöödunud nädalal ei waibunud Tartus

leetrid, waid nädala jooksul esines 72 uutleetreisse haigestumist. Arwatawasti nuud,mil koolides õppetöö on lõppenud nina õpilased laiali sõitnud, wäheneb ka leetritessehaigestumine. Teistest nakkushaigustest esines möödunud nädalal kurguhaigust 3. sarlakeid 3. tiisikust 6 ja suguhaigust 3 juhtu.Kokku oli kõiki nakkushaigusi 87 juhtu.

Tartu kinod„ATEEN". Heinrich Seileri teose järgi

lavastatud film „N ii peavad olemamehed" on käesoleva hooaja suurimaidvarietee- ja tsirkusefilme. Teoses antaksekujukas ülevaade tsirkuse- ja varieteeteatrikulissidetagusest elust ühes seal valitsevateintriigidega, kui ka sõprusest ja seltsimehelikkusest. Me näeme, kuidas leidliku ideetõttu tähtsusetu tütarlaps võib tõusta mõnepäevaga teatri peanumbriks, samas jälle kuulsuse veelgi kiiremat langust! Piits ja paitused need mõisted iseloomustavad seesugustelu. Filmis näeme hulga etteasteid ja stseenemaneežis, akrobaatikat, lõvidetaltsutamist japeatrumpi: tantsu vihaste lõvide keskel.Sündmuste areng on küllalt temporikas ja seeteeb filmi vastuvõetavaks ka neile, kes tsirkusefilmidest palju ei hooli. Peaosades esi-

nevad Hertha Feiler, Hans Söhnker, PaulHörbiger, Hans Olden ja Charlott Daudert.Eriti allakriipsutamist nendest väärib HertaFeileri loomutruu mäng ja ta sarmikas kuju.Peale selle jooksevad veel lisafilmid.

„LAINE". Kuulus lavastaja Forzano onloonud huvitava filmi, mille tegevus arenebMaailmasõja taustal. Film „13 meest ja1 suurtükk" kujutab omapärast episoodikahe võitleva vaenulise poole vahel. Ükskahur, mis hästi maskeeritud, tekitab vaenlase ridades kabuhirmu, kuna tema tabavusedon alati täpsed ja eksimatud. Tarvis on leidatolle legendaarse kahuri asukoht. See leitaksegi. Aga kuidas ja kes on äraandja? Selleprobleemi kallal käibki filmi peamine tege-

vus. Lavastaja on suutnud üksikuid stseeneniivõrd põnevalt edasi anda, et pealtvaatajakogu aeg jälgib kasvava huviga arenevatsündmustikku. Hästi ja veenvalt on kujutatud ka kolmeteistkümne kangelase sõprust javendlust ning nende patriotismi. Kuigi näitlejad on meile pea kõik tundmatud, suudavadnad ometi luua meeldejäävad kujud. Filmivõib soovitada. Peale selle näeme ekraanilveel lisaeeskava.

„CENTRAL". Esimesel ja teisel pühallaste- ja oorsooetendus „õnneseen", ..Petispruut" ja värviline heligrotesk ..Tuhkatriinu".

„ Apollo". ..Honolulu".„Metropol". „Tõuse ja võitle".

tänaseid silnnipäeivi

Prof. dr. pliil. K. Ramul 60-aastane

K. Ramul sündis 30. mail 1879. aastalSaaremaal. Ta isa oli Lümanda õigeusu kiriku preester, kes oli tuntud ka heliloojanaja kirjanikuna. Hariduse omandas Kuressaare gümnaasiumis, Riia vaimulikus semina-

ris ja Peterburi ülikooli ajaloo-keeleteaduakonnas, mille 1908. aastal lõpetas. Teotsesselle järel Peterburi erakeskkooles ajaloo, ladina keele ja filosoofia propedeutika õpetajana. 1911. a. oli ta lühemat aega õpetajaksOrsha linnas Mogilevi kubermangus, kuidsiirdus siit veel samal aastal Vilkomiri linna,kus töötas linna tiitarlaste-gümnaasiumi direktorina ja poeglaste-gümnaasiumi ladinakeele ja filosoofia eelkursuse õpetajana, valmistudes samal ajal vene magistrieksamile filosoofia alal.

Maailmasõja ajal ettevõetud koolide evakueerimise järel siirdus Ramul kodumaale jatöötas 1916. a. sügisest alates Tallinnas linna tütarlaste kommertskoolis ajaloo ja ladinakeele õpetajana, õpetades samal ajal Vestholmi gümnaasiumis vene keelt ja reaalkoolisajalugu ning filosoofia eelkursust. 1919. a.esimestel kuudel võttis Ramul kooliõpetajateroodu sõdurina osa Eesti Vabadussõjast. Sama aasta sügisel kutsuti ta filosoofia dotsendiks asutatavasse eesti ülikooli. Märtsis1928 valiti ta erakorraliseks professoriks Tartu ülikooli filosoofia õppetoolile. 1925—1980.a. oli ta filosoofiateaduskonna dekaaniks ja1930.—36. a. töötas didaktilis-metoodilise seminari juhatajana. Käesoleval aastal kaitsesedukalt oma doktori-väitekirja.

1921. aastal pani Ramul aluse Tartu ülikoolis eksperimentaal-psühholoogia ja eksperimentaalpedagoogika laboratooriumile, jätkas ka järgnevail aastail selle korraldamistmoodsate põhimõtete järgi ja on selle, hoolimata rineiiste vahendite vähesusest, väljaaicrdanud eeskujulikuks teadusliku töö kabinetiks. 1920. a. asutas ta ühes teiste õppe-

jõududega Akadeemilise Filosoofilise Seltsi iaon olnud sene esimeheks* JaSelle seltsi koosolekuil on ta pidanud rea

ettekandeid mitmesuguste Küsimuste üle omaerialalt, avaldades ühtlasi mitmesuguseidtikleid eriküsimuste üle ajakirjus ja ajalehiT

Väljaspool ülikooli on prof. Kamul töötanud õppejõuna Tartu keskkoolides PaUa5. losoofiaõpetamise toimkonna esüJieheks°J™"tanud mitut puhku teaduslikul otstarbel välisriikides ja võtnud osa rohketest vniicuressidest psühholoogia ja filosoofia alal.^'

Akadeemiliselt kuulub nrof KR"liliõpilaskonvent Bakafa" vUisUas^eS"!

m uiTköoT kiria"ik'

goog Tallinnas"°Und

luka valla. Virumaal aastal Xl-klndlual-asselts

ter, sünd. 30 mail ixq'* * ma3andusminis-Johannes KlLutn, o,'*' "ar>d™dk

tuministeeriumi nõunik ' sünd K°h'a. Keilas. ' d- 3{)- mail 1896.

ülem, v" peastaabivallas Pärnumaal. Vana-Kari.te

XÄS.Ä—nSaf-"

Luba kipfi uurimiseksMajandusministeeriumi Mäeameti poolt on

antud Jaan Rosenbergile luba kivsi uurimiseksmaa-alal. mis asub Petseri maakonna piiridesLuba on antud 6 kuu peale.

Täna pühitseb 60 a. sünnipäeva Tartu ülikooli filosoofiateaduskonna filosoofia erakorraline professor, endine dekaan, Akadeemilise Filosoofia Seltsikauaaegne esimees ja paljude akadeemiliste organisatsioonide tegelane dr. phil.Konstantin Ramul.

Noori koolipingilt ellu

Meeleolukas aktus algkooli lõpetajatele „Wanemuises". „Wu«dame«t on tugew iga hoon»ehitamiseks". Parimatele Lõpetajatele klassis kingituseks „Kalewipoeg

Tartu linna algkoplide lõpetajad koosõpetajate ja lastewanematega kogunesid suwiste teise Püha keskpäewal „Wanemuise"kontsertsaali, et ühiselt pühitseda Tartu algkoolide lõpetajate päewa. Juba hulk aegaenne aktuse algust oli „Wanemmse" saalikogunenud õige suur pere algkoolide õpilasi.Kui tawaliselt on õpil. kogunemistel tähelepandud erilist elewust. siis seekord kokkutulnud õpilastele oli nagu igale majutatud teatud tõsiduse Pitser. Paljudelgi on nagukahju lahkuda koolist, mis oli neile aastaidteiseks koduks.

Kõigepealt kuulati Riigi Ringhäälingukaudu edasiantud Wabariigi Presidendi K.Pätsi sõnawõttu ja terwitust noortele elluastujatele, mille lõppedes lauldi hümni.lärgnewal sõnawõtul ka haridusministerterwitas radio teel noori ja õpetajaid.

Päeva kohapealsete ettekannete osa algaslinna 11. algkooli mandoliiniorkestri ettekannetega. Terwitufega algkoolide lõpetajate poolepöördus linna kooliwalitsuse juhataja K. Luik,kes oma sõnavõtus terwitas kokkutulnuid linnapea ja linnavalitsuse poolt. Suurt tanu on väärinud koolide juhatajad ja õpetajad, kes nendeaastate jooksul on näinud waewa õpilaste kaswatamisel ja õpetamisel. Lõpetajate poole pöördudes lausus K. Luik:

„Teile, noored algkooli lõpetajad, on tana-Vune kewad eriliseks suursündmuseks. Lõpetadesalgkooli, arwab teist igaüks, et

olete ühe täktso osa oma tööst teinud.Kuid ärge arvake kunagi, et sellega lõpeb tähtsam ja raskem osa teie elust. Siit õieti algabkiteie elu. Seni tuli teil käia üht teed, oli tarviskoguda teadmisi elu jaoks. Sammusite oma vanemate ja õpetajate käekõrval seda üht teed.Nüüd seisate teelahkmel. Uks osa jätkab oma hariduse täiendamist, teine valib kutseala.

Olete ehitajad olete rajanud vundamendioma elule.

See on tugev vundament, millele on võimalik rajada isegi kõige suuremaid hooneid.

Hoone ilu aga oleneb igast ehitajast enesest.Seda tuleb teil õppida. Saates teid ellu, ütlemeteile „õnn kaasa"."

Järgnevalt andis linna koolivalitsuse juhataja K. Luik välja iga algkooli parimale lõpetajale linnavalitsuse kingitusena iluköites „Kalewipoja".

Algkooli 5-ndate klasside esindajana tervitas lõpetajaid 3. algkooli õpilane W. Roor-

tautS, soovides õnne lõpetajatele. „Need pifikesed pahandused, mis teil koolielu? on olnud,unustage. Kooliwennalik ja südamlik kaepigistus teile kaasa ellu."

Lõpetajate esindajana kõneles linna 8. algkooli lõpetanud Harri Pahn, kes tuletas meeldeneid aegu, kus nad ema käekõrval tulid kooli jakui suurt tänu on nad nüüd võlgu vanemateleja õpetajatele. „Algkool oma soojade ja valgetening puhaste ruumidega oli meile kujunenud teiseks koduks, tänu Tartu linnavalitsusele, keson kandnud kulusid meie kasvatamisel. Olgemalati valmis kaitsma oma iseseisvust sõna jateoga," ütles lõpetajate esindaja.

Algkoolide juhatajate ja õpetajate nimel tervitas lõpetajaid Algkoolijuhatajate Kogu esimeesJ. Jänes: „Oleme üheskoos töötanud ja Lksteist hästi tundma õppinud. Nüüd lähevad meieteed lahku võib-olla, et juhus ja kõvemad sidemed võivad meid jällegi kord kokku tuua. Parimatele lõpetajatele on antud kingituseks „Kalewipoeg". Sirvige veel enne lahkumist üheskoosseda raamatut. See raamat on täis julgust jakangelasmeelt."

Eeskawalises osas esitas 11. algkooli mandoliiniorkester mitmeid ettekandeid koolijuhataja

W. Marweti juhatusel. Klawerisoologa esine»16. algkooli õpilane Liia Tiit ja Õpetajate seminari algkooli õpilane Maike Äärma esitas utt*lugemise.

..Kalewipoia" iluköites said:Heljo Rebane 1. algkool, Märt Talwik 2.algkool, Harri Pahn 3 algkool, Kalju Asusaar

4. algkool, Heljo Randjõe 5. algkool, MaikePurkas 5. algkool, Mailiis Uts K. algkool.Elwi Migla 7. algkool, Linda Zakk 8. algkool, Silwia Haugas 9. algkool, Ruth Lias 10. algkool, Meinhard Kasan 11. algkool, Edgar Engel 12. algkool, Irina Belousow 13. algkool, Sergei Lemmerhirt 14. algkool,Ilmar Tiqane 15. algkool, Harri Potsepp—-15. algkool, Herbert Objartel 16. algkool, RivaKweit 17. algkool, Harlef Pilter Ohtualgkool, Arnold Loorents Kaagwere Lastekodualgkool, Eha Augla Tartu Opetajateseminarialgkool.

„Kalewipoja" iluköites said 22 õpilast.Igasse raamatusse oli kirjutatud lühike pühendus millele olid alla kirjutanud linnapea ja linnawalitsuse liikmed.

Kesk- ia kutsekoolide lõpetajaid

Nelipühade reedel vabanesid õppetööstTartu ala-, kesk- ja kutsekoolid nina gümnaasiumid. Lõppaktustel said kätte küpsustunnistused ala- ia keskkoolilõpetajad (wiimastest vaid tütarlapsed), kuna aümnaasiumides tänavu lõpetajaid ci ole. Täna alaa-sid meesõpilastele riigikaitselised õppused,mis kestavad lv. juunini. Selle järel an-

takse ka neile kooli- ja klassikursuse tunnistused kätte.

Kuid ka tütarlapsed ei vabanenud lõplikult, sest tänavu esmakordselt korraldatakse neile mõnepäcvalised õhukaitsekursused.

Toome allpool keskkoolilõpetajate (poealaste) ja kutsekoolilõpetajate nimed.

Sihtasutus Eesti Noorsoo KaswutuseSeltsi Tütarlaste Gümnaasiumi Kõduma

janduskooli lõpetasid:

Leida Jürgens, Linda Karden, Eha Kikkas,Kunda Koort. Juta Kurwits, Hilja Lemming,Meta Linnas. Felicitas Luiga. Dagmar Melts,Elwi Mitt, Marta Oja. Helga Põhjala. JutaRiikoja, Linda Rondik. Elsa Rästa. Leida Sikk.Leili Sirgo, Wilja Tewet, Malju Tuha ja Walwe Mares.

Tartu Linna Tütarl. Majapid. täienduskooli lõpetajaid:

Alide Arm, Hildegard Hansen, Helju Kase.Hilja Koger, Hilda Köisi, Weronika Luik. kiitusega. Ellen Massakas, Ennlie Normann. Elga Otsason. Anni Ponna, kiitusega, Leida Pärtin, Erna Räni, kiitusega, Magda Sapp, Ella Tiks, Wilma Pähn, Linda Mägi. Juta Põllusaar, kiitusega,Helgi Täht, kiitusega, Edjeu Pihlau, Endla Grünberg ja Elwira Merela.

Tartu Naisühingu Kutsekooli lõpetasidRõiwaõmblemise osakonnas:

Hilja Eenmaa, Jraida Helwik, Aino Jänes, Manuella Laidjärw, Meta Meus, Elfriide Panksepp,Alma Pruwli, Meta Rammus, Aino Rannik,Nina Seljugin, Karin Shabak, Hilja Simm,Marta Temmer, Laine Mikkelsaar ja ArmildeWahi,

Tikandite osakonnas:

Endla Kaldemäe, Elise Linde, Aleksandra Nõmm,Luise Parmo, Linda Rebane, Laine Rähni,Salme Peik ja Anete Wannus.

Kudumise osakonnas:

Agnes Kalda, Ewa Lohuaru, Erna Lüüs, AlideMoorkop, Urwe Mäll, Aino Press, Aino Pöör.

Keraamikaosakonnas:Walentine Ramul ja Ainu Tower.

Tartu Tehnikatäienduskooli ehitustehnikaklassi lõpetasid:

Feliks Adrat, Etvald Engel. Boris HZim,Uno Rehemaa. Sulcw Rõkk, Albert Suu ia Alf

red Wellering. 1 \Elektrotehnikaklassi lõpetasid:

Wlktor Hellenurme, Wnda Kalberg, Uno Kallaste, Lembir Kolk. August Konn, Kahu Patune, Erwin Paawcl, Raimond Riomar. Johannes RuuSSewerin Sinisalu. Kuno Teder ja Kalju Utsal. '

Koolivalitsuse juhataja K. Luik pidamas kõnet alakoolilõpetajaile. Kõrval algkoolideparimad lõpetajad, kes said kingituseks ..Kalevipoja^

Soojem ja wähem

wihma

Teisipäewal: päewal keskmise kiirusega põhjast lääne poole pöörduwaid tuuli, wahelduwarohkusega pilwitus. kohati harwenewad ja kergedhoogwihmad. Temperatuur Mähe kõrgem.

Eesti oli eile keskpäewal B—l 2 kr. sooja iasadas kohati wihma.

8 Telfipilewal, 30. mall 1939. (L •F. 08TIMBB8"Nr. 143

Ringi ümber kodumaa

TartumaaltAuto hirmutas hobuse kraawi. Neljapäewal

kukkusid Puhja wallas Tartu-Wiljandi maanteelKawilda ap. õigeusu kiriku lähedal wankrigamaantee kraawi Puhja walla taluperenaine AdelePuidak ja kaasasõitja Aliide Kärner. Esimeneneist sai üldise põrutuse, kuna teisel olid haawadjalal, nõnda et pidi arstiabi tartvitama.

Kannatada saanud olid matuserõngis loitma»fed sõitjad, ja kraawikukkumise põhjustas matuse»rongi mööda laskow weoauto juht, kes samal ajalkäiwitas auto, kui wiimane hobune oli auto kohal.Muidu autot mittekartew hobune ehmus suurestmootortpõrinast. ja kõrwale hüppe tagajärjelpaiskas wankri kraawi.

Joobnult wankxi alla. Puhja walla Komunitalu peremees Kristjan Karja wiis neil päewilsigu Puhja Majanduse ühisuse juurde Eksporttapamajja saatmiseks. Koduteel ta kukkus wank--ril asetsewalt kastilt wankri ja hobuse wahele. janii õnnetult, et ohjad jäid käe ümber, ja rulludes ka ratta wahele, lohistasid meest kaasa. Tapäästeti juhuslike möödaminejate poolt wankriümber-paistamise abil. Kruusane teepind oliumbes pool veanahka kokku rullinud, nõnda etloigastatu tuli Tartusse rawile saata. Wigastatuseisukord on raske ja muu seas on temal rääkimineraskendatud.

Wõnnus suureneb telefoniabonentide arw.Wõnnus on praegu hoos suur telefonipostide püstitamine ning telefoni liiniwedu. 1. juuniks tahetakse rahuldada Lääniste, Kõnnu. Sootaga.Hammaste, Kurista. Wõnmt ja Terikeste uuedtelefoniabonendid. Uut telefoniliini tõmmatakse20 km. Kastre-WLnnu keskjaama juure tuleb 32telefoniaboncnti, endistega kokku saab 60.

Nime muutmist naiskodukaitse jaoskondades.Tartumaa naiskodukaitse peres muudeti wasta-Walt waldade reformiga tekkinud muudatustelenimed mõnedel jaoskondadel. Malewa plk. kol.P. Asmuse käsukirjaga on nimetatud Toolamaajsk- Leewaku jsk., Rlistwere jsk.—Wedu jsk.ja Härjanurme jsk. Saduküla jaoskonnaks.

Kambja wallas anti toetufi. Kambja walla1539./40. a. eelarwe korras anti toetust Kodijärwe Haridusseltsi „Tõrwiku" raamatukogule ülalpidamise kuludeks 75 kr. ja raamatute ostmiseks100 kr.. Kambja Haridusseltsi awalikule raamatukogule 100 kr., Vabadussõja monumendi püstitamise komiteele 50 kr.. Kambja walla Tuletõrjeühingule toetuseks ja mootorpritsi muretsemiseks410 kr., Kambja koguduse suwisele lasteaiale 30krooni ja wõidupüha pühitsemise komiteele ningteiste seltskondlikkude ürituste korraldamiseks 50kr. suuruses.

Peedu suwituSkohag algab turuptdamine. Peedu juwituskoha korraldamise seltsi poolt awatiPeedul, arwates 25. maist, suwitussesoon ühes turupidamisega. Turgu peetakse kolm korda üädalas. igal teisipäewal, neljapäewal ja lauväewalkell 6—B-ni. Turu korrapidajaks on seltsi pooltpeedulane Kusta Jllison.

Omnibuseühendus Palamusel. Alates 22. skp.sai Palamuse omnibuseühenduse Tartuga ja Kaarepere raudteejaamaga, ühendus Tartuga sün»nib Kudina Maarja-Magdaleena kaudu kordpäewas edasi-tagasi, minekuga Palamuselt kell5.50 homui ja tulekuga Tartust kell 15.30Üihendusepidamiue Palamuse ja Kaarepere jaamade wahel toimub kaks korda päewas. f. o. hommikul Tallinnast tulewa postrongi wastu ja õhtulTallinnast ja Tartust tulewate rongide wastu,mis wahetuwad Tabiweres. kusjuures omnibusootab jaamas kuni Tartu rongi päralejõudmiseni,et tuua siis mõlemapoolseid reisijaid korraga Palamusele. Nimetatud ühendusepidamine firma A.Kooki poolt on terwitatud palamuslaste poolt jatoob liiklemisse suurt kergendust. Kahju ainult.

et liinipidaja on sunnitud Tartuga ühendusepidamise Pärast hommikuse Palamuselt Kaarepere jaama sõidu ette wõtma liig warasele postirongile,milleks ainult üksikuid sõitjaid leidub, kuna kopalurahwas kasutab Tartu sõiduks peamiselt Kaareperest kell 6.34 wäljuwat mootorrongi ja kell 9.32minewat rongi. Õhtune ühendusepidamine jaamaga on kõigiti sobiwal ajal.

WalgamaattSuured mustlasmatused Sangastes. Lau

päewal, 27. mail toimusid Sangastes suuredmustlasmatused, miS kohapeal tekitas elawat huwi. Maetawaks oli 95-aastane Rakwere mustlane Siimann, kes möödunud Sangaste laadalsuri ja keda ta wiimasel teekonnal oli saatma tulnud wähemalt 60 suguwenda Tartust, RakverestWõrust, Walgast ja mujalt. Siimann oli luteriusku ja maeti Sangaste kalmistule luteriusnkommete kohaselt, kuid muu matmistseremoouiamustlaste laagris Sangaste laadaplatsi ligidalWäike-Emajõe kaldal toimus rändrahwa kommetekohaselt.

Surnukirst laibaga asus eraldi telgis, milleümber naised laulsid kaebelaule, kuna teises telgismatuselaua ümber söödi ia joodi. Hoolimata suurest wmrahulgast, mis peietel tarwitati. ei esinenud ühtki rahurikkumist, waid kogu toiming möödus waikselt. Ei puudunud ka plckkpärjad kadunu kalmule asetamiseks ja lilled. Kohal wiibisidka mitmed üsna jõukad Rakwere mustlased. Leidus isegi üks, kellel Rakweres kaks suurt maja.aga nagu mees ise seletas, ei anna rännukirgrahu, niipea kui kewad saabub. Matustelegi muillasest majaomanik saabunud reisi pealt.

ViljandimaaltJuulikuul jätkuwad kaewamised Lembitu lin

nusel. Nagu haridusministeeriumi kutseoskuseosakond Wiljandi maawalitsusele teatab, jätkuwadtänawu suwel haridusministeeriumi toetusel kaewamistööd Suure-Jaani Lembitu linnamäel 7.juulist kuni 15. sept. Muinsuskaewamisest wõtabosa 10—15 üliõpilast ühes kaewamistööde juhataja prof. H. Mooraga. Palutakse eelmise aastaeeskujul wõimaldada kaewajatele korterit ühesööbimiswõimaluscga Suure-Jaani kodutööstuskoolis.

Sürgawere ühispank ja piimaühing ühe katuse all. Sürgawere walla likwideerimste järelSürgawere ühispank kolis kohaliku ühispiimatalituse ruumesse. Siin on pangal ja ühispiimatalitusel ühine raamatupidaja. Rahwas on üsnarahul lellega, et mõlemad ühistegelised asutisedtöötawad nüüd ühise katuse all. Meeleldi nähtaksjamas majas ühiskauplustki. Loodetakse, et seeei jää ainult soowiks.

Wabadussõja monumendi püstitamise wallakomiteesid. Wabadussõja üleriikt. monumendipüstitamise walla komiteed moodustati neil Päewil Kõpus ja Taeweres. Kõpus kuuluwad juhatusse wallawanem M. Meet esimehena, abidenaA. Halme ja T. Saarcpera, sekretärina wallasekretär J. Rannap, abina J. Ehapalu, laekurinaõp. G. Küla ja abina Emma Laane. Taewereson komitee esimeheks wallawanem H. Waga, abidSürgawere algk. juhat. A. Kümnik, J. Talur jaKaansoo algk. juhat. T. Kiwimaa, sekret. wallasekretär J. Kiwistik. abid. J. slirimäe ja A. Põldaru, laekur J. Linde, abi N. Siiwi ja ametita juhatuse liige H. Laud.

Wõhma algkoolis awatakfe lasteaed. WõhmaNaisselts palub Wiljandi maawalitsust registrecrida oma lasteaed, milline awatakse Wõhma alg»kooli ruumides suwekuudeks, 15. juunist kuni 15.augustini. Lasteaeda wõetakse umbes 50 last,kusjuures õppemaksu! tuleb tasuda 1 kr. lapseltkuus. Lasteaia juhatajaks on prl. Maria Lahi.

£übi kodumaa linnade

ElwastPLHad jäid waikseks. Elwas jäid suwiste

pühad waikseks. Pühiks saabus kohale küll üsnaarwukalt suwitajaid, neist osa kraamiga, osa agalühemaks ajaks. 1. püha wõimaldas wähemaltjalutamist, kuid 2. pühal pidurdas wihmasaduüldse liikumist. Supelrannas oli näha 1. pühallinlasi liikwel wähewõitu, 2. pühal haigutas sealtühjus. Rannas oli katsutud enam-wähem kordaluua. sest mõnedki korraldustööd on weel pooleli.Pühiks awas uksed ka ujula einelaud.

üenülaste matk õnnestus. UENÜ Elwa osakond korraldas 1. pühal matka lähemasse ümbrusse muinsuskohtadega tutwumise otstarbel. Kuigiilm polnud eriti meelitaw, kogunes matkaleminejäid üle 36. Külastati muistset kiwitalmu Jakobi talu maal. sus selgitawa sõnawõtuga esines A.Kuus. Seejärel siirduti Wapramäele. kus aegawcedeti mängudega ja lõbutsemisega. Koduteelpeatuti Peedu Kerikmäe linnusel, kus wäikese ülewaate esitas linnuse kohta M. Lukk. Matka wõibüldiselt õnnestunuks pidada.

Koolilõpetajate aktus. 2. pühal korraldatiElwa koolimajas tänawustele koolilõpetajateleaktus, millest osawõit jäi wihamase ilma tõttuwähepoolseks. Kuulati ära riigijuhtide kõned.Sõnawõttudega esinesid koolijuhataja J. Lang jalinnawanem W. Telling. Wiimane andis üle..Kalcwipoja" köited paremaile lõpetajaile Haljand Noormaale ja Melosiine Kaarile. Tänawu lõpetasid Elwa algkooli 14 noort. Aktuseloli ka mitmeid ettekandeid noortelt.

Suwitajate wool muutus elawakS. Reedelmuutus suwitajate wool Elwa õige elamaks.Kraamikoormaid saabus hommikust alates, peamiselt weoautodega. Rohkesti perekondi tahabpühad weeta juba Elwas. seepärast asuti kohekoolitöö lõpu järel kolima. Aadresslauas on suwitajate registreerimine muutumas üsna elawaks. Kuigi suwitushooaeg algab ametlikult 1.juunil, on suba laekunud ka suwitusmaksu.

Huwitaw kohtuprotsess. Reedel oli Elwajaoskonnakohtus arutusel protsess, mille eelloodkoha peal rohkesti kõneainet andnud. Jüri Bergeni pärandustombu hooldaja Linda Rahi süüoistas Anguste Sturmi ja Rud. Partsi üheskoosteotsedes wägiwaldselt kaebaja Malbuses olewatesse ruumidesse öö ajal tõkete kõrwaldamise teel

tungimises. Linda Rahi, kes surnud Jüri Bergeni tütar, pidas Auguste Sturmi majas kauplust, kuid kolis lihawõttepühade ajal Sturmi majast ära, jättes kohale ainult wähesel määral esemeid ega andnud korterit majaomanikule üle,seletades, et tal on õigus ruume oma käes hoidakuni jaanipäewani. Auguste Sturm oli agakaupluseruumid wälja üürinud Rud. Partsile.8. mai ööl olid Sturm ja Parts tunginud köögiakent kõrwaldades Bergeni walduses olewatesseruumidesse ning Parts ongi jäänud nendesseruumidesse elama. Kohtualused end süüdi eitunnistanud. Seekord protsess jäi pooleli.

OtepäältProgümnaastum saatis ellu kolmanda lennu.

Otepää gümnaasiumis ja progümnaasiumis olikoolitöö lõpuaktus reedel kell 11. Aktusel oli kalastewanemaid, kooli endisi kaswandikke ja kohapealseid seltskonnategelan. Koolitööst andis _ ülewaate dir. E. Laanpere. Termitusi ütlesid linna-

wanem J. Niklus, lastewancmate komitee esimeesK. Waldsoo ja wilistlaskogu esimees A. Mälk.Rändauhind korwpallis anti üle gümnaasiumi esimesele klassile. Progümnaasiumi paremad lõpetajad Erika Waldsoo sa Aksel Tammur said liugiks raamatu.

Progümnaasium saatis sel kewadel ellu kolmanda lennu. Lõpuklassis oli õpilasi 23. Lõpetajaid on 16, järelkatsed on 6 ja kursust kordama jäi 1 õpilane. Lõpetajaist said lõputunnistused ivaid 8 tüdrukut, kuna poistel kestawad weclriigikaitselise õpetuse päewad.

Lõputunnistused said: Hanimagi Ilse, Kattai Elsa, Krepp Salme, Maidla Hilja, Mägi Koidula, Ojaste Hilja, Sagar Juta ja WaldsooErika.

Sõnarohke linnawolikogu koosolek. Reedeõhtune Otepää linnawolikogu koosolek oliwaidlusrikas ja sõnarohke. Linna algkooli õppenõukogu ja hoolekogu poolt oli esitatudpalwe muuta koolimaja esine plats, mida praegulaadaplatsina kasutatakse, rahwapargiks, sest laadaplats oma tolmu ja laadapildiga ei sobi kooliakende alla. Linnawalitsus ei pooldanud seda.sest plaanerimiskawas ei ole sinna parki eitenähtud ja kawa on kinnitatud. Ka laada Pidauriseks ei ole mujal paika.

Linnawolinik J. Waher waidleb linnawalitsuseseisukohale ägedalt lvastu. Ta leiab, et plaanerimiskawa saab muuta ja laadavlatsi pole tarwiõki.

pidada ka linna ääres tänawail.P'kkare waidluste järele otsustati pargi rajamist. nutte pooldada. Waidlusi tekitas ka F.

Nrklute palwe. kes Pärnu tänawale ostetud tänaivale ulatumat maja ilma edasi nihutamataumber ehttada soowis. Ka see paltve otsustatieitaivalt. Jaatawalt otsustati Endla Kaugun paltve lubada Walga tänawale uuesti korraldatudrrmrdesse alvada restoran.

Kohtuwaheaeg 1. juulist kuni 15. augustini.Otepää jaoskonnakohtus on selgunud kohtuistungite suwine waheaeg, mis kestab 15. juulist kuni15. augustini. Suwepuhkusel on kohtusekretär A.Kese 15. juunist kuni 15. juulini ja kohtunik H.Priimägi ja kantseleiametnik A. Mõltus 15. juulist kuni 15. augustini. Kohtuniku puhkuselolckultäidab tema kohuseid Elwa jaoskonna kohtunik P.Tamm ja kohtusekretäri asendab puhkuse ajalkantseleiametnik.

MalgastBasseinis käib korraStustöõ. Linna supel

basseinis on Praegu käsil korrastustöö, et wõi<maldada weespordiharrastajatele basseini kasutamist. Tuuliste ilmade tõttu liigub basseinümbruses küll weel wähe rohivast, aga suplejaitjuba leidub, peamiselt õpilaste hulgast. Tänaivrlaieneb basseini ümbrus Tamme pargi wõrrakuhu üle oja sild ehitatakse. Sinna on ette nähtnd juurdepääs Riia tänawa kaudu, milleks linnawalitsus omandas Kikkaini krundist tänawalaiuse maariba. Lõplik knrrastuskawa on praegiwäljatöötamisel.

Kontsert Petseri tuleõnnetuses kannatanu!abistamiseks. Kaitseliidu Walga malcwk. korra!dusel toimub reedel, 2. juunil kontsert „Säd>'aias, mille sissetulek läheb Petseri tuleõnnenii.läbi kannatanute abistamiseks. Kontserdi alanekell 20.

TõrwastTõrwa ühispanga hoone kerkib. Tõrwa ühiS

panga uus maja Tarin tänawal on hakanud kerkima juba üsna ameerikaliku kiirusega. Sellelajal, kui weel täitvad tööd maja alla ehitatawagaasikaitsemarjendi kallal, olid suwistepühage alguseks kerkinud maja müürid esimese majakorra ulakuses.

Suwitajad otsiwad kortereid. skuna Tõvwassuwitushooeag algab tawalisclt hiljem kui teistcs suwitusliunadcs, siis Tõrwas käib alles suurehooga mankuulamine siinsete suwitusolude suhtes.Liunawalitsusele saabub iga pncw telefonilisi sakirjalikke järelepärimisi smvitusmõimaluste, pansionide ja crui korteriolude suhtes. Korteriotsimiskel eelismtakie suwitusrajooui lähemas naabruses asuwaid kortereid ja siin on neid juba terwerida suweks ette kiuni pandud. Suwituskorteriteseisukord Tõnvas näitab üldiselt paranemise tendenrsi. Nagu ette näha. algab PeasmvitushooeagTõrwas juuni kuu teisel poolel, kuna rohkem korterinõudmisi langeb just sellele perioodile ja juulikuule.

Wabadusparki suweks raadiomuusika. Niinagu eelmisel suwel, nii ka eelolewal korraldatakse Tõrwa Wabaduspargis suwitushooajawältel suwinmusikaua raadiomuusika. Peale selle Kaitseliidu Tõrwa kompanii orkester annab suwe'. wälwl pargis terwe rea kontserte.

Weowoorimeestel jätkub tööd. Nii nagu eelmistcl aastatel nii ka tänatvu suwel on Tõrwaweowoorilnecstel üõi?a rohkesti tööd ja teenistustning seda eriti linnas teolsilolowate suuremateehituste tõttu, mille juurde toimub krunsawedupäewad läbi.

Reisijateliiklnses järjekindel tõus. Naguwõib margata, toimub Tõrwa saabuwatel omnibuseliiuidcl järjekindel rcisijateliikluse tõus, kunaomnibuste enamik saabub sihtpunkti alati täiekoovmatisega. Niilvõrd palju sõitjaid Tõrwa liiuidel pole olnud ennem märgata. Wähe on reisijaid ainult Tõrwa-Holdre omnibuseliinil. mis onTartu-Tõrwa omuibuseliini igapäewaseks jätkuksja asus tööle alles hiljuti.

Tõrwa Progiimnaasiumi lõpetasid 32 õpttast. Tänawu kewadel lõpetasid Tõrwa Progümnaasiumi järgmised õpilased: Anton. Anti; Antou. Johannes; Aral, Helga; Eincr, Meelik;Hanson. Helgi; Horn, Helmi; Jõemets. Helwi;Lagos. Erita; Laiwerik, Lembit; Leesment, Heino; Lepp, Sylwia; Lillipuu. Amanda; Lillipuu.Leeni; Luik. Ülo; Maasik, Erich; Maaten, Har»ry; Madisson, Linda, Marks, Ilse; Matson,Juhan; Mikkelsaar, Ago; Nachbar, Johannes;Raidwee, Olga; Ritson, Olew; Roowere, Leopold; Sild, Alfred; Soowares. Heino; Tamm,Paul; Tera, Irene; Toomlaan, Lembit; Tuwi,Richard; Waldna, Elju; Wister, Lilli. Õppeaastat kordama jäi 1 õpilane ja 15 õpilasel jäidjäreleksamid.

WõrustProgümnaaslnmi lõpetajaid Wõrus. Siht

asutise „26õrnu?aa Rahwachariduse Seltsi Eragümnaasiumi" progümnaasiumi lõpetas tänawukewadel üldse 23 õpilast. A-llassi 30 õpilasest lõpetasid järgmised 25: Eusrosiine Glaser, SilwiaHelekiwi, Helgi Kanger/ Ilse Müürsepp, AnnaRand,vere, Linda Sikk, L. Tuwikcne. OlindeIlmbleja, lulius Perw, Woldemar Toonrjõe,Wello Ebber, Robert Grai, Kristohlv Kaldma,Eugen Kapp, iial ju Korrol, Endel Kääparin, L.Ojala. Beruhard Palrscp, Bernhard Pettäi, JaanSamarütel, Lembit Seim, Aksel Zuppur, KaljuTann, Eino Tõnismäe, Heldur Waask. B-klassi30 õpilasest lõvctasid ainult 13 järgmist: E.Hommik, L. Kraag, Walida Mihkelsoo, AkselPütiep, A. Torop, Wäino Kaldma, Walter Kork,Voldemar Kana, 28. Lindsaar, R. Mängli, W.Mängli, A. Pruuli, A. Taalwelt.

Suvelmaja asetati kohale. Neil päewil awancsid wõrulaslele korrapärased supluswõimalusedlinna supelmaja püstitamisega. Ka on teostatudjärwe kaldal mõningaid korraldustöid» Plaazhseisab aga esialgu endises korraldamatus olukorras.

WiljaudistWiljandi wajav pühapäewast ühendust Pär

nuga. Paaril eelmisel aastal Wiljandi Põllumeeste Seliti Kandandnsosakonna käes oli Wiljundi Kõpu kanaküla -- Äilingi-Nõmme

Pärnu ommlmseliiu, kus peeti ühendust suwelja ainult pühapäcmiti. Tänamu liitluskomitee eilubanud enam sellel linnil ühendust pidada, lubades hoolitseda rahuldama raudteeühenduse eest

köncsolewate linnade mahcl. St kihtimahakanudsuwine sõiduplaan siiski ei rahulda liini piirkonnasõitjate nõudeid, esitas liinipidaja palme, et kõnesolvmat ühendust tänamugi lubataks pidada.Maanteede talitus saatis palme seisukoha amaldamiseks viljandi maamalitsusele. Wiimane

asus täiesti pvoldalvale seisukohale liini uuestiawamise kuumuses.

k 4 isikut jõuMnnkrijuhi katsetel. Pühadelaupäeival olid Wiljandi maawalitsuse juure? särjekordsed jõumaukrijuhtidc katsed. Juhikutset taotles seekord rekordanv isikuid 14. Wiis isikutkukkus katsetel läbi, kahe kohta mõnesugustel põh

justel ci saadud seekord teha lõppuotfust, kunasõiduload said karte, järgmised 7 isikut: Aug. Laos

6. liik, Arnold Kaarmäc —> 3. 1., Otto Lossman 4. 1., kõik Wiljandi st; Ed. TurskLaatrest 4 1., Hans W innal McleSkist, MartinSaar Holstreft ja Cd. Toomsalu Wõhmast kõikG. liik.

Uusi pensionäre. Riigi- ja omamalitsusteemjäte pensonikomisjoui wiimascl istungil, kus oliläbiivaatamiscl 4 isikut, tunnistati neist pensioniõiguslikuks 2: end. Soosaare Mallasekretär, praegune Woisiku Malla abisekretär Johan Jürgens,39 a. mana, kaotanud tööjõust 70 prots., ja Kansre metskonna Tedre Mahtkonna metsawahtJaan Ztaao. tjõ a. mana, kaotanud tööjõust 79prots.

Wiljandi eragümnaasiumi naisõpilaste õhukaitse 'ja esrnasabi eripäewad korraldab linnakooliwalitsns 31. mail, 1., 2. ja 3. juunil. Kogukoolist moodustatakse üks õppegrupp. Juhatajakson dir. M. Warrik, kuna õppejõududeks koolidearst dr. J. Wares. tuletõrje Wiljandi brigaadiPealik J. Rebane ja linna gaasikaitse instruktorL. Tammaru.

TüriZiTüri Progiimnaastumi 20 lõpetajat. Türi

unna progümnaasiumi 3. lennu lõpetas 20 järgttft õpilast: Liisi Are, Heino Eeesorg, Augustllni. Aino staare, Hans Kiwilo. Fred Kraaw. Arenli Lage. Wilma Lnberg, Ellen Lõhmus. Lemit Baumwerk, Eogar Priinits. Alfred Raamat,llfrcö llme Rõuk, Helmut Saarmann,V">e Saks, Asta Zoilts. Wello Ware, Edlaö.hli Wooremaa ja Lembi: Wihwclin.

Paberiwabriiu töölised pidasid üldkoosoleku,tiin na bc n lix: biit ii üldkoosolekul oli kõne all.nhkraja kusimns. Enlmiolel aastatel jäi wabrik.üöiic-u' vi-Vcajaic- seieuca, uiuawu aga tööseisa-Ln eVtniL,"initnarast looliud saamad puhkust oja»

kaupa. Wabriku tööseisukorrast andis ülewaatetöölisnõukogu esimees R. Hermann. Selgub, etwabrikul on pabcritellimisi keskmiselt. Wäheselarwul on ka tselluloosi tellimisi. Lähematel kuudel wõetakse osa wallandatud töölistest weelgitagasi.

RaKwerestÕhukaitse juhtidele eksamid. Kolmapäetval

lõpeb Naktveres korraldatud õhukaitse juhtide kursus, millest wötab osa 56 inimest. Kursuse lõpupeiewal korraldatakse osawõtjatele eksamid.

Politseiametnikud õpiwad autojuhtimist. Rak-Mere politseiametnikkude kogu korraldusel toimuwad praegu Naktveres autojuhtimiskursuscd politseiperele. Osawõtjaid on ka maalt, samuti eri

politseidest. .Kontrollitakse tulekaitseavinousid. Tuleohu

wastu wõitlemiseks on politsei hakanud Rcrkweresteostama kontrolli käitiste tulekaitseabinõude juures. Samasugune kontroll tahetakse läbi wiia kaeramajades, kus esijoones läbiwaatamisele woctakse korstnad ja ahjud.

NarwastPraegu on käimas Narwa teatri walitsusel

lepingu sõlmimine näitlejatega eelolewaks hooajaks. Suurem osa endisi näitlejaid jääb Narwa teatri juurde edasi. _ On kuulda ainult opereti primadonna Marju Pecrna lahkumisest.Näitejuht A. Piller, kellega on teatril leping 2aastaks, jääb ka eelolewaks hooajaks reatri juurde- Mitmed näitlejad on esitanud palgakõrgenduse nõudmisi, millele aga teatriivati:uis poleseni wccT waslusr andnud.

Kambja tuleõnnetuse kahjusuurenes

Pühade reedel Kambja wallas juhtunud tu.leõnnetust on wiimastel päewadel ametiwõimudselgitanud, kusjuures on selgunud täpne kahjusumma, tule tekkimise põhjus ja tule tekkimisessüüdlane. Teatawasti tuli häwitas Parwe taluswiis kõrwalhoonet. Peremees Alb. Kewend hindas algul oma kahju 17.150 kroonile, kuid hilisemal selgitamisel kahjusumma suurenes, lähenedes20 tuh. kroonile. Summa suurenes peamiselt wallaswara arwel. kuna selgus, et tulle on jäänudrohkel arwul ka wilja ja kartuleid. Täpne kahjuon 19-800 kr. Kindlustatud olid kõik 5 mahapõlenud hoonet, kokku 7500 kr. eest, kuna wallaswaraoli kinnitamata.

Tule tekkimises on süüdlaseks taluteenija.Neiu oli teinud karjaköögis tule pliidi alla ja isetuppa läinud, kuhu jäänud ligi pooleks tunniks.Neiul oli 1. suwistepühal leeriõnnistamine ja taoli ametis leeriks ettewalmistuste tegemisega,jättes oma otsesed ülesanded leitvawauemate majas hooletusse. Zarjaköögist eemaloleku ajal olituli sattunud pliidi alt pliidi lähedasse laastu-Prahi hunnikusse ja selle kaudu oli tuli laienenud

hoonele ning sealt omakorda edasi teistele ehitistele.

Neiu wõetakse wastutusele tulega hooletultümberkäimises ja tulekolde walweta jätmise Pärast.

Saun hukkus tulesHolstre wallas Miisu külas Alu talus elut

scw Juhan Miil teatas politseile, et ööl wastu28. skp. kell 2 öösel on teadmata põhsustel süttinud tema talu wihusaun. Sauna oli köetud eelmisel päewal kell 15, kuna tema ise käinud saunas kella 21—22 wahel. Saun oli kindlustamata ja omaniku kahju ulatub 100 kroonile.

Vahistati arwataw tulesüütajaTcatawasti süttis Türil nädalapäewad tagasi

põlema Vaino tn. 5 asetsew- Jaan Riisalulekuuluw elumaja ühes kõrivalhoonetega, mispõlesid maha. Tuli arwati oleivat puhkenud süütamisest, kusjuures süütamises kahtlustati majaomaniku poega Jaan Riisalu, 23 a. wana, kes olieelmisel õhtul olnud wanematega riius ja koduntlahkudes ei lubanud enam kunagi tagan tulla.Peale tulikahju oli poeg nädalaväewad kadunud.1. pühal ilmus ta koju, kus politsei ta Mahistas.

15 looma hukkus tules

Tulesüütamine Tõllustes äpardunud kosjakäigu pärast

Saaremaal Pihtla wallas Tõllustes põles pühade laupäewa öösel maha Jaan Roomus'e karjalaut ühes seesolewate loomade,põllutööriistade ia muu warandusepa. Loomadest hukkusid tules 7 lehma, üks pull. 2wasikat. 3 siga, 2 põrsast ia 20 kana. Päästasuudeti ainult 2 hobust ia kümmekond kana.Peale loomade häwitas tuli niidumasinakoos wiljaniitmisseadeldiseaa. looreha. reaskülwimasina, wiljasorteeriia, 5 wankrit. 4rege. 70 wakka wilia ia suuremal hulgalmitmesugust muud kraami. Maja oli endine Tõlluste mõisa karjalaut, õlgkatusegaia tule wastu kindlustatud 3000 krooni eest.kuna wallaswara oli kindlustatud 2000krooni eest. Kuigi kogukahju alul on selgumata. ületab see tublisti kindlustussumma.

Tulikahju tekkimise põhjuseks on kuritahtlik süütamine. Karjalauda süütas põlema J. Rõõmus'e naabruses. Kuuse talus,elutsew 32-aastane Woldemar Nigul kättemaksuks. Süütaja ilmus ise veale hoone

põlemist kohaliku konstaabli murde ia laskisend wabistada. kuna ta sündmuskohal eisulgenud enam wiibida. kartes kohalikurahwa poolt omakohut. Konstaabli suurdePõgenes ta kodunt metsade kaudu. W. Nigulpõeb tagakiusamismaaniat. ia on üldiseltnärwiline. Ta kartnud, et Rõõmus tedataga kiusab, mispärast tekkinud tal kättemaksuiha Rõõmuse wastu. Nimelt käisNigul talwel RõõmusY tütrel kõssas, kuidtulemusteta. Oma kosjarcisi äpardumisekirjutas Nigul Nõõmus'e arwele ia sepitseswiimase wastu kättemaksu. Ta saatis ähwarduskiriu Rõõmus'ele ia teatas ka mitmele kohalikule elanikule ia konstaablile, etta tahab RõõmusYle kätte maksta. Ennesüütamist RõõmusYle kirjutatud ähwarduskirsas tähendas Nigul peale muu. et ta iätkab kättemaksu RõõmusYle ka peale karjalauda mahavõletamise eest saadama karistuse kandmist. Süütaja paigutati Kuressaare manalasse.

Raadio ringhäälingu kawa

WAja msatal

Kolmapäewal, 31. mail7,00 üratusmäng. Wõimlemine. 7.20

Lige aeg. Ilmateade. Päelvauudised. 7,30Hommikukontsert (helipl.). 3,15 HommikupalwuS abipraoft P. Kuusik (Jaani kirikust) 8,35Tallinn ja Türi: Turuteated. 17,50 Teated jareklaam. 13,00 LLonid Nübenberg: Räimedesuitsutamisest ja kuiwatamisest. 18,15 Ehaminade'i pisipalu (helipl.). ».4S,So....MrjanduSKkuduudised (Tartust). 13.50 Lauluansamblid, „TheMllS Brothers" .The Borwell ZiSters" (hpl.).Seletused Leo Tauts. 19.30 Wälispoliitilinetvestlus peatoimetaja Eduard Laaman. 19,50Corso-trio kontsert. 20,30 Hakkame pildistamal20,40 Päewauudised ja sporditeated. 21,00 Oigeaeg. Teated. 21,10 Puhkpillitwartett mängibtuntud laule. Aleksei Hartmann (1. tromvet),Enno Lehis (2. trompet), Eerik Arepalu (metsasarw) ja Lembit Kärner (tromboon). Hermann:shii Kungla rahlvas... Rahwawiisid: ~Kuikallist kodust läksin" ja „Meil õitslvad lilled".Hermann: Mingem üles mägedele. Pacius:Kuule, kuidas hääli helab. Hermann: Isamaamälestus. Saebelmann: Kaunimad laulud.21,25 Türi: Põllumajandusloenduse juh. J. Kurkus: Kuidas wastata põllumajanduslikele küsimustele. 21,40 Türi: Põllumajanduslikud teated.21.25 Tallinn ja Tartu: Helisilmimuusika (hpl.).A,50 Mag. Aleksander Elango: Kuidas wõiks kodu awardada laste silmaringi (lastevanematele.Tartust). 22,05 Haydni-kontsert (helipl.). Helilooja I'3o. surmapäewa puhul. 22,50 Lige aeg.Päewauudised ja sporditeated .

Neljapäewal, 1. juunil7,00 Äratusmäng. Wõimlemine. 7.20

Lige aeg. Ilmateade. Päelvauudised. 7,30Hommikukontsert (helipl.). 8.15 Hommikupalwus õp. mag. .K, Saarse (Jaani kirikust).3,35 Perenaistele. 8,40 Turuteäicd. 17,50 Teated ja reklaam. 18,00 Muusika kohlvikust „Harju". 18,30 „Oi sulvi, rõõmus mängumaal"Jälle laule ja lugusid mudilastelt endilt (mudilastele). 19,00 Tartu kui eesti laulupidude sün.nipaik peatoimetaja Jaan Kiisberg. 19,20Eksootilisi tantse (helipl.). 19,55 Akajanduslitringtvaade toimetaja Leo Grandberg. 20,10Malepartii NR raadiokuulajad (20.). Suurmeister Paul Keres (Tartust). 20,20 Itaalialaule. Arno Niitof (bariton). Verdi: aariaoop. „Trubaduur". Tosti: Wiimne laul. Berdi:monoloog oop. „Rigoletto". Buzzi-Peccia: Lolita. 20,40 Päewauudised ja sporditeated. 21,00

Õige aeg. Teated. 21,10 Wiis minutit terwisele dr. med. M. Kask (Tartust). 21,12 Awaral merel ja kauges sadamas. Sõna- ja muusikapõimik. Koostanud Paul Härma. KaastegewadPaul Härm (laul) ja Ruut Tarmo (deklamatsioon). 22.00 Shakespeare muusikas (helipl.),22,50 .Lige aeg. Päewauudised ja sporditcared.

Reedel, 2. juunil' 7,00 Äratusmäng. Võimlemine. 7,20Lige aeg. Ilmateade. Päewauudised. 7M>Hommikukontserr (helipl.). 8.15 Hommikupalwus õv. G. Klaus (Jaani kirikust». 8,35 Tallinn ja Türi: Turuteated. 17,50 Teated ja rekftrnnr. Arwo' End: Räimede soolamisest.18,15 Marionettide etteaste (helipl.). 18J30„Lu>gu tülitikkudest ja tväikesesi Ennust:, "A.

Dahlbergi kuuldelugu (lastele). 19,00 Triomuusika. Corso-trio. 19.50 Sisepoliitiline Westlus Ilmar Raudma. 20,05 Pizzicato (helipl.).20,30 Lngcsportlastele. 20,40 Päewauudised jasporditeated. 21.00 Lige aeg. Teated. 21,10Lõõtspillilugusid (helipl.). 21,25 Türi: Vct.arst Hermann Talts: Lammaste terwishoiust.21,40 Türi: Põllumajanduslik päewaküsimus.21.25 Tallinn ja Tartu: Kuulsad sopranid laulawad (helipl.). 21'50 Lmad wõõrsil (1.).Karl Kesa westleb Warssawi eestlastega (heliüleswõte). 22,25 Poola muusika lhelipl.). 22,50õige aeg. Päewauudised ja spovditeated.

! „Nõmme K. L. S."15,00 heliplaate. 16,00 heliplaate ja teateid,

Laupäewal, 3. juunil7 Äratusmäng. Võimlemine. 7.20 Lige aeg.

Ilmateade. Päewauudised. 7,30 Hommikukontsert(hpl). 8,15 Hommikupal.—õp. A. Soomre(Jaamkivikust). 8,35 Perenaistele. 8,40 Turuteated.17,50 Teated ja reklaam. 18,00 Lcorrit) Rüõenberg: Näimejahust ja -õlist. 18.15 Coates: süit„Kolm meest" (helipl.). 18,30 Kotkasilm ja Karukäpp Hiiu- ja Saaremaal. Eroald Paikrematkaville (noortclel. 19.00 Ariur Rinne laulab (helipl.). 19,20 Dr. A. Rannes: Tööstus eesti ekspordi alustugi. 19.40 Nädalalõpukontsert shelivl.). 20,30 Saatekawa-westlus.20,40 Päewauudised ja sporditeated. 21,00 Ligeaeg. Teared. 21,10 Bana tantsumuusika (hvlJ.22.00 Sõidame nädalalõppu pidama!" Kuuldepilte rohelisfc-sõiljaie juhtumustest keivadööl.Seadnud Paul Viiding. 22,50 Lige aeg. Päewauudised ja sporditeated. 23.00—24,00 Tantsu,muusika. John Pori orkester.

„Nõmme K. L. S."15.00 heliplaate. 16,00 heliplaate ja teateid.

' Nõmme K. L. T"' Pühapäewal. 4. juunil 1939.' 15,00 heliplaate. 15 30 ins. Ewald Mägiraadiowcstlus. 15.45 ..15 minutit tantsu" (hlv.).1600 fcrlinlaafo ia ieateid.

Taimekaitseteade 27. mailLöuna-Eestis on porganditel esimene päriS

leht juba ilmunud. Sellel ajal hakkab porgandeid kahjustama porgandi lehekirp. kes munebmunad lehele. Munadest koorunud tõugud imewad lehest mahla, mistõttu leht tõmbub kortsuja juur jääb arenemata.

Lehekirbu kahjustuse ära hoidmiseks tulebporgandeid pritsida petrooleumi emulsiooniga.

Petrooleumi emulsiooni walmistamiseksMaetakse: petrooleumi 400 a. rohelist seepi 100 g.piima 300 g ja wett 10 liitrit. Sellest saab 10liitrit emulsiooni.

Walmistamine sünnib järgmiselt: rohelineseep lahustatakse keemas wees ja segatakse piimaga. Palawa seebi ja piima lahusele lisataksepetrooleumi juurde ja loksutataksc vlekkst nõusumbes 10 minutit. Pärast seda lisada umbes200 g külma Mett juurde ja loksutada uuesti 5minutit Saadud emulsioon Mölada ülejäänudMette, segada hästi läbi ja tarwitada Mõimalikult kohe pritsimiseks, sest seismisel eraldub petrooleum kergesti.

Pritsida tuleb niiwõrd rohkesti, et taimedtilguMad. Pritsimist tuleb korrata taks kordao>-päcMaslc Mahcaegadcga.

Nr. 143 „P u S T I M E B 8* Teiflpiiewal, 30. mail 1939. a. 9

Iga Isa ja ema tellib oma pojaleja tütrele meie parema noor*

soosjakirja ..LASTELEHE"

Kohtu võre

tagant

Eksitust wekslil WSib parandadaToomas Pool oli wälja annud Jaan Isa

kule 1000 kr. suuruse weksli. Hiljem ToomasPool suri. wcksel protestiti ja sundotsusegamõisteti Toomas Pooli pärandustombult weksliwõlg wälja.

Toomas Pooli pärandustomp palus kohuttühistada see sundotsus ja wabastada teda maksmisest selle weksli järgi, sest weksli wäljaandmiseaeg „15. aprillil" oli ilmselt parandatud wastawa märkuseta weksliandjana allakirjutanud Toomas Pooli poolt.

Ringkonnakohus rahuldas Toomas Pooli pärandustombu nõude, kuid Kohtukoda tühistasringkonnakohtu otsuse ja lükkas Toomas Poolipärandustombu nõude tagasi. Kohtukoda leidis,et parandus wekslil on õiendatud Weksli seadusepar. 13 nõuete kohaselt weksliandja allkirja eesza seepärast tunnistas weksli makswaks.

Toomas Pooli pärandustombu kaebuse pealeriigikohtusse wiimane seletas, et Kohtukoja otsus on seadusepärane. Weksliseaduse par. 13 tähendatakse, et „parandused wekslis, mis muudawad selle sisu oluliselt, märgitakse weksliandjaallkirja ees." Kes neid parandusi märgib on

jäänud seaduses täplelt tähendamata. Sellepärastpeab järeldama, eefee märkija wõib olla mitteüksi weksliandja ise, waid ka mõni teine isik weksliandja nõusolekul. Praegusel korral oli Toomas Pool oma allkirjaga warustatud täitmataweksliplangi annud Jaan Jsakule. Sellist täitmata weksliplanki kellelegi edasi andes on edasiandja annud sellega ka plangisaajale õiguse sedatäita weksli sisuga kas isiklikult wõi wiimasenõusolekul kellelgi kolmandal isikul. Kui plangi täitmisel weksli sisuga juhtub mõni eksitus,siis loomulikult on selle täitja õigustatud omaeksitust ka parandama ja sellekohast õiendustwekslil ära märkima weksliandja allkirja ees. Onwcksel täidetud teisiti, kui oli kokku lepitud, siisselle tõendamine lasub isikul, kes seda wäidab.Praegusel juhul Kohtukoja järeldusel nõudja sellist asjaolu pole tõendanud, mispärast kohtukojaotsuse tühistamiseks puudub seaduslik alus.

Rarwa „pommimees" kohtusNarwas elu ts. 17-a. noormees W. Fadejew oli

walmistanud püssirohust paukpadruni, mille laskis plahwatada Suur tän. 4 asuwa maja koridoris. Plahwatus ei tekitanud küll mingit kah-

ju, kuid häiris majarahwast. Kohtus ei teadnudkaebealune oma teguwiisi millegagi põhjendada.Püssirohu olewat talle muretsenud keegi 13-aastane Ilmar S. Kohus karistas ulakat noormeest 2-nädalase wangistusega tingimisi.

Naine süüdistas meest lehmadei,. warguses

Msa Nigula, elukoht Tähtwere wallasTammoja talus, süüdistas oma meest Alfred Nigulat warguses. Süüdistaja seaduslik abielumees oli warastanud 6. märtsil eeltähendatud talu lukustamata laudast Liisa Nigulale kuuluwad3 lüpsilehma ja ühe sea kokku 460 kr. wäärtuses.

Kohtus süüdistaja, Alfred Nigula „õrncmPool", seletas, et tema mees olcwat müünud ärapalju L. Nigula warandust, mispärast ta anuudRingkonnakohtule palwe, meest tunnistada pillajaks. Sel ajal, kui L. Nigula wiibinud selle asja Pärast Tartu Ringkonnakohtus, oli tema meessalaja jälle ära müünud kolm lüpsilehma ja ühesea. Need loomad kuulunud L. Nigulale eriwarandusena. A. Nigulaga naine abiellunud 2,5 a.tagasi ja ta tulnud naise juurde elama nö. koduwäina. Nigula abikaasa elawat Praegu weelnaise juures.

Tunnistaja Linda Müürsepp seletas müümise kohta, et süüalune talitanud sel puhul kiirestija ütelnud, et nüüd saan ma weel midagi müüa,warsti tunnistatakse mind pillajaks. Süüalunejoowat tihti.

Tartu 4. jsk. _ kohtunik otsustas A. Nigulasüüdi tunnistada ja karistada 7-kuise wangimajaga.

Maja ühisomanikud peawadremondikulud kandma

ühiseltJohannes Klaus oli oma peale wõtnud re

monditööd majal, millel oli 7 ühisomanikku. Ähisomanikud olid pidanud koosoleku ja otsustanudremonditööd läbi wiia ja selle läbiwiimiseks wolitati majawalitsejat, kes andiski töö teha Johanncs Klausile. Koosolekust ei olnud aga osa wõtnud üks maja osanikkudest Anna Lunin. Hiljem,kui töö oli tehtud, tasus iga osanik JohannesKlausile 1/7 osa remondikuludest, s. o. 79 kr. 78senti. Anna Lunin aga keeldus tasumast omaosa, seletades, et ta ei ole koosolekust osa wõtnudja ei ole remonditegemist kellelegi ülesandeksteinud.

Johannes Klaus pöördus kohtu poole ja palus Anna Luninilt wälja mõista 79 kr. 78 senti.Jaoskonnakohtunik rahuldas nõude, kuid ringkonnakohus tühistas jaoskonnakohtuniku otsuse jalükkas nõude tagasi, leides, et remonditegija wõiwat remondi kulusid nõuda waid neilt kaasomanikelt, kellelt on ta töö wõtnud.

Johannes Klausi kassatsioonkaebusel riigikohus tühistas ringkonnakohtu otsuse ja saatisasja ringkonnakohtule tagasi uueks otsustamiseks.Riigikohus seletab, et Balti Eraseaduse par. 937selge sõnastuse kohaselt lasuwad ühisomandi korrashoiu jaoks hädawajalikud kulud kõikide kaasomanikkude peal, kes peawad neid tasuma wõrdselt oma osade suurusele, samuti kui kõiki teisikinniswaral lasuwaid koormatist.

Põdra tapmise eest 4 kuukswangimajja ja IVVV kr.

Riigikohus kinnitas Rakwere ringkonnakohtuotsuse, millega oli mõistetud Alekiander Kutsarneljaks kuuks wangimajja selle eest. et ta oli tapnud Pada wallas Tonda metskonnas põdra. uht*lasi mõisteti Aleksander Kutsarilr wälja jahikaprtali kasuks 1000 kr. ja riigi kasuks 60 krooni kohtulõiwu.

Raske ülesanne Rakweremajaperemehele

Kolmapäewal oli Rakwere 1. jsk. kohtumkujuures arutusel omapärane kohtuprotsess, kussüüaluseks oli majaomanik K. Sreirik. Majaperemees ehitas ilma linnawal. loata aknad suuremaks, mida ta wastawa sundmäärusejärgi teha ei tohtinud, sest hoone on puust jaasub kiwimajade rajoonis. Majaperemees wöetiselle süüteo pärast wastutusele ja jaoskonnakohtunik karistas teda 25-kroonise wA7-päetvase arestiga, ühtlasi kohustus majaperemees kuu aja jooksul oma maja endisesse seisukorda tagasi seadma. Kui peremees seda ei tee.siis wiiakse ümberehitus läbi linna Poolt kaebealuse kulul.

10 XilslpZtwal, m. woR MK, «TV ö s T T M 15 U S" rrr.

Wastutaw peatoimetaja Jaan KHsderg.Väljaandja: E. Jt./Ü. ..Postimees".

Trükitud ..Postimehe" trükikojas, TartuS.

I Jjta Jwtim I

Sünd. 13. dets. 1914. a.Surn. 27. mail 1939. a.

I Vaikses leinas Ada fa omaksed I

| MdaHossiet I

H (sünd. NieMnder) H

I sünd. 24. Il 1868. surn. 27. V 1939 H '

  Vaikses leinas õde H

Lahkunud kolleegi

Kari Kivi

sünd. 24. aug. 1878, surn. 26. mail 1939

mäle s t a bPetserimaa Õpetajate Liit

H Manalasse varisenud kallist abikaasat, ema ja õde H

| Amanda-Helene Eidok'it |

B (sünd. Kekkar) HH sünd. 25. I 1896, surn. 29. V 1939,

mälestavad sügavas leinas

B mees, lapsed, vend, õed |a omaksed IB Kirstupanek 30. mail kell 8 õhtul Toomel I Haavakliiniku surnukambris. Mulda- jB sängitamine 31. mail kell 7 õhtul surnukambrist Peetri-Maarja kalmistule.  

]

VEOÄRI:

J oa. niin |Veoautod 2—5 tonnil. 1igas. vedudeks, koli» 'misteks saadaval. Liiva

t I, fõe ääres. tel. 18-46 j

3mf«i»nrrrn >HpHBHppUH i

Ruumi puuduselalandatud

hinnad. -

Tartu TMstuskeskkooll

TARTU AUTOKOOLKalda tän. 16, telef. 26-15.

Viimasele enne suvist vaheaega algavale

kiirkursusele

võetakse uusi õpilasi vastu kuni 1. juunini s. a. Ettevalmistus IV liigiauto ja V, VI ja VII liigi mootorratta juhtimisloa saamiseks daamideleja härradele. Sellel kursusel on erilised soodustused maksvad. Eksamkooli juures, õpperaamatud ja ühiskorter kasutada. Rutake iilesandmis

tega. Koolijuhataja.

Lutikate

hävitamiseks nõudkeäridest pudet

RM vedelikku

Kulli-. IDllll

ja pinnaraiujaid on tarvis. J. H. Kaplan. Lao 45.

Surma läbi lahkunud head majaprouat

Utti

mälestab leinasI pecekond £äte I

t Annd Lange

* Z/14. I 1867, f 29. V 1939

, Puusärkipanek kolmapäeval, 31. Vkell 5.30 p. 1. Puiestee 6ö ja sealtmuldasängit. U&penski kalmistule.

Väikses leinas omaksed

Smitafw£e

voodlalnskottide täitekseriliselt valmistatud

puukiudu

(hügieeniline, pehme, tolmuvaba). Terve pall5 kr., pool palli 2Yz kr.

Soovitab

S. RINNE puu- ja puukiutööstus Tartus, Viljandi tn. 8. Telef. 34-04.

Müüa

rehepeksusnrnüuur

firma „Vihterle"püstaurukatel, V/% h.-j. Töötab 8 atm. Vähenekütteainetarvitus. (Köetav saepuru ja turbaga.)Kõrenduse I küla rehepeksu-ühisus. Aadress:Kudina p.-ag.

Müüa lahtine, 7 istmel., 18 h.-j. „Buick"

auto

Sõitnud 54.000 km. TURU 94.

Mesinikele

testi tacusid

kunstkärgi, mesindustarbeid jne. „ERIKA", V-dTõnisson & Ko, Tartu, Suurturg 2. Telef. 27-79.

RATSARÜGEMENT ostab suuremal arvulhäid valgeid

päevakohase hinnaga. Lähemaid teateid rügemendi staabist igal tööpäeval kella 3—13.

MAJANDUSÜLEM

tuntud headuses soovitab firma R. ANDREAE,Tartu, Tiigi 69. Telef. 30-51.

teatri ringreis

Niskamfie leib jHella Vuolijoe näi

dend 4 pildis.PUKAS

teisip., 30. mail.ELVAS

kolmap., 31. mail.

Etenduste algus linnades kell 8 õhtul,maakohtades kell 9

Vanemlike teater

Saksa Teatri ruumes.!Kolmap., 31. mail1939. a. kell 20 (8 5.)Tfinavu kevadelsuurematel tule*

õnnetustel kanna"tanule heaks

üldhindadega

Montmartre'ikannike

Imre Kälmäni operett3 vaatuses.

Pääsetähtede eelmüükTeater & Muusika äris,Võidu tn. 6, kogu päevja etenduse õhtul kella18 alates teatri kassas.

Kapitaalremondi lõpetanud, väga heassõidukorras

sõidumasin(tõld), f-ma „Dodge-Brothers", tuleõnnetuse tagajärjel Petseris

müüa. Hind kokkuleppel. Kirj. saataPetseri, Riia 69, JaanLillole edasiandmiseks.Masinaomanik.

Eht vene

IiDD-H iO

fetnuDDilolD

Piirisaarest, müüa.Tartu, Fortuuna 15.Vastutus.

Müüa korras petrooleumi-

mootorfirma „Deutch", 6 h.-j.ja korras lamav aurumasin, firma „Carskott", topelt-eksts.,6X12 h.-j. Küsida Põiktn. 7—B. P. Arder.

Müüa

puhwetsöögilaud, kummut,toolid, postamendid,varn, araukaaria. Salme tn. 2—l.

Müüapehme mööbel

soodsalt (korralik garnituur), ka osadena.Kastani 35—3. '

eetmnelsffCfo) sojauba,WWUÜIA otri, kaeruIK""!? Tiigi tän. 6,

'twf Tartus.

Vilunud

liMoiMit

45—50 a. van., vajatakse PÄRNU arstiperekonda s»a. poisijuurde. Saksa keele oskus tarvilik. Palk20—25 kr. kuus. Kirj.Pärnu postkontori„Poste-restante »r.40566".

liii

on maale tarvis, keskoolist vaba, või vanem. Kaupa tehakse31. mail, kella 9—VzW.„Tartu" sissesõiduhoovNarva tn.

Vajatakse

liisi

Turu 94.

| Vajatakse ärasõidukskeeduoskusega

majateenijatAleksandri 4, „Tella".

Soovin osta pruugitud, kuid korras mehhaniseeritud

telliskivi

lõikusraami

mis kohane oleks aurujõul tööt. 4000—6000tk. päevas telliskividelõikamiseks. TeatadaMõniste p.-ag., pk. 38.B. Kuus.

Ostan väikesemootorratta

„Maico" või mõne teise sellise tüülji. Teat.firma, sõitnud km,aastamudel, hind jm.Teat. ~Postim." rmt.-kpl. „Uuem mootor

ratas". '

Soovitakse osta ehituse jaoks lõhutud !

oiflolie;

Pakk. J. Künnapuule, iPuiestee 49-b, telef. :

29-29. ]

Soovin osta vähetarvitatud paadi

lAillM

2—4 h.-j. Pakk. palunsaata ..Postini." rmt.-kpl. ..Mootor 2—4".

Ostan pruugitudm&Oblit

riideid, pesu, raamatuid ja kõiksugu pööningukolu. Kirjad..Postimehe" rmtkpl...Ostja Võõpsust".

Korralik

möbl. tuba

välja üürida uues majas. Hermanni 17—2Telef. 39-96. Näha kl.16—20.

Ilus tubaüürida üksik, ametiskäijale isikule. Sealsamas ka pilliroogtmüüa. Tamme puiesteenr. 13—1.

Uihmm

Põllumehed, ehitajad, siin

mfiOraeppadeartellid

võtavad müüride, soovi korral ühes kõigitöödega, ehitamisi,Tööle ilmumine kohe.Teat. kirjal. Petseri,Paju tn. 9. Tapel.

13-a. tütarlaps

karja aala

väikesesse tallu. TullaKroonuaia t. 29, kioski.

Gümn. astujaile annab

 oinniilD

tunde gümn. õpetaja.Kloostri 6—l. Ilmudakl. 3—7 p. 1.

Wubuudus

Mina, Alma Unt, vabandan end Palupera6-kl. algkooli juhatajapr. Leida Miks'i eestema au haavamises 22.aprillil 1939. a. õpilastejuuresolekul.

Elumuutuse tõttukiiresti edasi anda hea

toiduainete

kauplus1 ühes piimapoe, leivaküpsetuse ja õllemüügiga. Lähem. Barklaiplatsi kioskist.Soovin üürida kiiresti

toiduainetekaupluse

ruumeSoovitav piimapoega.Pakk. „Postim." rint.-kpl. ..Kiiresti 2616".

lii

..Postimehe" üksiknumbrid müügil jubsilmumispäeval, ai. kl.2 p. 1. Arno Laumets'akaupluses.

IMasthl

I klaasi" II pühkljaga Jkindel sõit iga I

H ilmaga. Ta on Ivalmistatud  

tuntud täpsu- Isega ja tuge-  

S vuses. Ka koor-    mava järjekind-  H la töö juures H

tema ei lakka HW töötamast I

I Ins.I ErikKoch I

I Tartu, Suur- II turA 3, II korr. II lallinn, Vene I

misrasmsiaq

Paremas linnajaostoiduainete- ja piima*

kauplusära anda kõige kai*,baga. Teat. Vaba tn. Z,puutööstus Siska.

-TT!Z .3SPS

Lp. nkkad kodanikud Tartus, kes teiston nii kaastundlik juvõtab

Umis

korraliku 18-a. noormehe. Kirjad palun..Postimehe" rmtkpLms. ..Kodu magussõna".

Keskealine, terve, hegiseloomuga üksik pv,soovib

tutwusthingelise, kodu armasetava härraga (lahut.või lesk). Kirj. „Postimehe" rmtkpl. ~Unustatud naine".

Neiud 17—30, kes onkokkuhoidliku iseloomuga ja ärist huvitat.,teiega

tutvuksharitud, karske maanoormees.

Oman 3500 kr. jaavan lähemal ajal äriTartusse. Kirjad Rõuge postkontori isikutunnistuse nr. 526737'*ettenäitajale.