NiitNiit

Helina ReinoHelina ReinoGAGGAG200920096 kl. 6 kl. õppematerjalõppematerjal

Niidu üldiseloomustusNiidu üldiseloomustus

Niit on puudeta või väheste puudega Niit on puudeta või väheste puudega ala, kus kasvavad põhiliselt rohttaimedala, kus kasvavad põhiliselt rohttaimed. . Kasvutingimuste alusel jaotatakse niidud 4 Kasvutingimuste alusel jaotatakse niidud 4 suurde rühma: suurde rühma:

aruniidudaruniidud lammi- e luhaniidudlammi- e luhaniidud ranniku- e rannaniidudranniku- e rannaniidud soostunud niidud. soostunud niidud.

AruniidudAruniidud kuivadel või parasniisketel aladelkuivadel või parasniisketel aladel. . kujunemisel on oluline osa heinaniitmisel ja kujunemisel on oluline osa heinaniitmisel ja

karjatamisel.karjatamisel. liigirikkadliigirikkad kui esineb puurinne, siis on puisniit.kui esineb puurinne, siis on puisniit. Aruniidud jagunevad:Aruniidud jagunevad:

• Looniidud (alvarid)Looniidud (alvarid)• NõmmeniidudNõmmeniidud• PaluniidudPaluniidud• PärisaruniidudPärisaruniidud

Puisniit Laelatul

Looniit e Looniit e alvaralvar

asub kuivadel paepealsetel aladelasub kuivadel paepealsetel aladel mulla kiht on väga õhuke ja kuivmulla kiht on väga õhuke ja kuiv levinud põhja-eesti rannikualal ja saartellevinud põhja-eesti rannikualal ja saartel tihti kasvab seal kadakastihti kasvab seal kadakas

NõmmeniitNõmmeniit

asub liivastel luidetelasub liivastel luidetel taimed madalakasvulised ja paiknevad taimed madalakasvulised ja paiknevad

hõredalthõredalt palju on kanarbikku ja samblikkepalju on kanarbikku ja samblikke

PaluniitPaluniit

muld on toitainetevaenemuld on toitainetevaene taimeliike on vähetaimeliike on vähe neid on harva ja väikesel pindalalneid on harva ja väikesel pindalal seal kasvab palju kõrrelisiseal kasvab palju kõrrelisi sageli on nad karjatatavadsageli on nad karjatatavad

PärisaruniitPärisaruniit

kujunenud:kujunenud: lagedaks raiutud metsa,lagedaks raiutud metsa, põõsastiku, põõsastiku, puisniidu või puisniidu või mahajäetud põllu asemele.mahajäetud põllu asemele.

neid on tugevasti mõjutanud neid on tugevasti mõjutanud maaparandus. maaparandus.

Lammi- e luhaniitLammi- e luhaniit

nimetatakse ka nimetatakse ka luhaniitudeksluhaniitudeks.. Neid leidub Neid leidub järvede, jõgede ja ojade üleujutatavateljärvede, jõgede ja ojade üleujutatavatel

madalatel madalatel kallastelkallastel. . Lamminiidud on Lamminiidud on kujunenud enamasti kujunenud enamasti

lammimetsadest.lammimetsadest. Enamasti on need niidud lagedad. Rohurindes kasvab Enamasti on need niidud lagedad. Rohurindes kasvab

palju aruniitude taimi. palju aruniitude taimi. Kui lamminiite ei niideta ega kasutata karjamaana, siis Kui lamminiite ei niideta ega kasutata karjamaana, siis

kasvavad need kiiresti kinni. kasvavad need kiiresti kinni.

Soostunud niidudSoostunud niidud

Soostunud niidud esinevad Soostunud niidud esinevad nõgudes või nõgudes või madalatel tasandikel. madalatel tasandikel.

Nad on Nad on üleminekukooslusteks aruniitude ja üleminekukooslusteks aruniitude ja madalsoodemadalsoode vahelvahel –seal kasvab mõlemaile –seal kasvab mõlemaile kooslustele iseloomulikke taimi. kooslustele iseloomulikke taimi.

Need niidud on Need niidud on tekkinud peamiselt aruniitude tekkinud peamiselt aruniitude soostumiselsoostumisel või soostunud metsadest. või soostunud metsadest.

RannaniitRannaniit

Rannaniit on rohttaimedega kaetud tasane ja Rannaniit on rohttaimedega kaetud tasane ja madal, madal, mereveega üleujutatavmereveega üleujutatav

Karjatatav, vahel ka niidetav ala. Karjatatav, vahel ka niidetav ala. Avarad lagedad rannaniidud on Avarad lagedad rannaniidud on sobivaks sobivaks

elupaigaks merelindudeleelupaigaks merelindudele (kurvitsatele, (kurvitsatele, hanelistele, luige-, pardi- ja hanekogumikele).hanelistele, luige-, pardi- ja hanekogumikele).

Rannaniitude Rannaniitude taimestikku kujundavadtaimestikku kujundavad peamiselt meretuulte põhjustatud soolase vee peamiselt meretuulte põhjustatud soolase vee üleujutusedüleujutused. .

RoostikudRoostikud

Rannaroostikud tekivad lauge mereranna Rannaroostikud tekivad lauge mereranna toiteainerikka vee ja mudase põhjaga aladel.toiteainerikka vee ja mudase põhjaga aladel.

Roostiku põhiosa moodustab Roostiku põhiosa moodustab pilliroogpilliroog, mis , mis võib soodsates tingimustes kasvada kuni 10 võib soodsates tingimustes kasvada kuni 10 cm päevas.cm päevas.

Pilliroogu on inimene juba aastasadu Pilliroogu on inimene juba aastasadu kasutanud katusematerjalina, roomattideks, kasutanud katusematerjalina, roomattideks, loomasöödaks.loomasöödaks.

Kasutatud kirjandusKasutatud kirjandus

http://bio.edu.ee/taimed/general/ http://www.loodusemees.ee/aa/mi/020508aa085.jpg http://www.estonica.org/failid/199/matsalu_lamminiit.jpg http://bio.edu.ee/taimed/general/images/soostniit.jpg http://bio.edu.ee/taimed/general/images/niit.jpg http://raunz.pri.ee/gallery/albums/2007-07_laane_eesti_trip/p7170123_p2gari_sass

i_rannaniit.jpg http://3.bp.blogspot.com/_lsLgOfrfcW4/ShBQg2_ZTQI/AAAAAAAAGbs/http://3.bp.blogspot.com/_lsLgOfrfcW4/ShBQg2_ZTQI/AAAAAAAAGbs/

RHXUTS8gJxM/s320/P5170026.JPGRHXUTS8gJxM/s320/P5170026.JPG http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/4/40/Jussi_heath_in_autumn.JPGhttp://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/4/40/Jussi_heath_in_autumn.JPG http://www.karularahvuspark.ee/files/images/E-post/sooniit.jpghttp://www.karularahvuspark.ee/files/images/E-post/sooniit.jpg http://www.cs.ioc.ee/tfp-icfp-gpce05/pictures/rannaroostik.jpg http://www.cs.ioc.ee/tfp-icfp-gpce05/pictures/rannaroostik.jpg