Järgmisel päeval kuulis pühadeks kogunenud suur rahvahulk, et Jeesus tuleb Jeruusalemma,ja palmipuude oksi võttes läks rahvas välja talle vastu ja hüüdis:"Hoosanna!Õnnistatud olgu, kes tuleb Issanda nimel,Iisraeli kuningas!"Aga Jeesus leidis eeslisälu ning istus selle selga, nõnda naguon kirjutatud:"Ära karda, Siioni tütar!Ennäe, su kuningas tulebeeslisälu seljas istudes."Esialgu ta jüngrid ei mõistnud seda, aga kui Jeesus olikirgastatud, siis tuli neile meelde, et see oli kirjutatud tema kohtaja et nad temale seda olid teinud.Siis andis Jeesusest tunnistust rahvahulk, kes oli tema juures,kui ta Laatsaruse hauast välja hüüdis ja tema surnuist üles äratas.Just seepärast rahvahulk tuligi talle vastu, et ta kuulis tedaolevat teinud selle tunnustähe.Variserid ütlesid nüüd üksteisele: "Eks te näe, et te eisaavuta midagi! Vaata, kogu maailm jookseb tema järele!"

Seda rääkis Jeesus. Ja ta tõstis oma silmad taeva poole ja ütles: "Isa, tund on tulnud, kirgasta oma Poega, et ka Poeg kirgastaks sind, nagu sina oled talle andnud meelevalla kõigi olendite üle, et ta annaks igavese elu igaühele, keda sina talle oled andnud.Aga igavene elu on see, et nad tunneksid sind, ainsat tõelist Jumalat, ja Jeesust Kristust, kelle sina oled läkitanud. Mina olen sind kirgastanud maa peal, lõpetanud töö, mille sa mulle andsid teha, ja nüüd kirgasta ka sina, Isa, mind enese juures selle kirkusega, mis mul oli enne maailma rajamist sinu juures! Ma olen teatavaks teinud sinu nime inimestele, keda sina mulle oled andnud maailmast. Nad olid sinu omad, ja sina oled andnud nad mulle ning nad on pidanud sinu sõna.Nüüd on nad ära tundnud, et kõik, mis sina oled andnud mulle, on sinu juurest, sest need sõnad, mis sa oled andnud mulle, olen mina andnud neile ja nemad on need vastu võtnud ja tõesti ära tundnud, et ma olen pärit sinu juurest, ning uskunud, et sina oled minu läkitanud. Mina palun nende eest, maailma eest ma ei palu, vaid nende eest, keda sina oled mulle andnud, sest nad on sinu omad. Ja kõik minu oma on sinu oma ja sinu oma on minu oma, ning mina olen kirgastatud nendes. Ja mina ei ole enam maailmas, kuid nemad on maailmas, ning mina tulen sinu juurde. Püha Isa, hoia neid oma nimes, mille sina andsid mulle, et nad oleksid üks nii nagu meie! Kui ma olin koos nendega, siis ma hoidsin neid sinu nimes, mille sina andsid mulle, ja varjasin neid ning ükski ei hukkunud neist peale hukatuse poja, et Kiri läheks täide.Nüüd aga tulen ma sinu juurde ja räägin just seda maailmas, et minu rõõm oleks täielikult neis enestes. Mina olen andnud neile sinu sõna ning maailm on vihanud neid, sest nemad ei ole maailmast, nii nagu minagi ei ole maailmast. Ma ei palu, et sa võtaksid nad ära maailmast, vaid et sa hoiaksid neid kurja eest. Nemad ei ole maailmast, nii nagu minagi ei ole maailmast.Pühitse neid tões: sinu sõna on tõde! Nii nagu sina läkitasid minu maailma, läkitan ka mina nemad maailma. Ja ma pühitsen ennast nende eest, et ka nemad oleksid pühitsetud tões.Aga ma ei palu üksnes nende eest, vaid ka nende eest, kes nende sõna läbi hakkavad minusse uskuma, et kõik oleksid üks, nii nagu sina, Isa, minus ja mina sinus, et nemadki oleksid meis, et maailm usuks, et sina oled minu läkitanud. Ja mina olen andnud neile selle kirkuse, mille sina oled andnud mulle, et nad oleksid üks, nii nagu meie oleme üks: mina neis ja sina minus, et nad oleksid täielikult üks, nii et maailm tunneks ära, et sina oled minu läkitanud ja et sa oled armastanud neid, nii nagu sa oled armastanud mind. Isa, ma tahan, et ka need, keda sa mulle oled andnud, oleksid minuga seal, kus mina olen, et nad näeksid mu kirkust, mille sa oled andnud mulle, sest sa oled mind armastanud enne maailma rajamist.Õige Isa, maailm ei ole sind tundnud, aga mina tundsin sind ning need siin tunnevad, et sina oled minu läkitanud. Ja ma olen neile andnud teada sinu nime ja annan teada seda, et armastus, millega sina oled armastanud mind, oleks nendes ja mina oleksin nendes.

Kui nüüd Pilaatus neid sõnu kuulis, tõi ta Jeesuse välja jaistus kohtujärjele paika, mida hüütakse Kivipõrandaks, heebrea keelesaga Gabbataks.Aga oli paasapühade valmistuspäev, umbes keskpäev. Ja taütles juutidele: "Ennäe, teie kuningas!"Need aga hüüdsid nüüd: "Vii ära, vii ära, löö ta risti!"Pilaatus ütles neile: "Kas ma pean teie kuninga risti lööma?"Ülempreestrid vastasid: "Meil ei ole kuningat, vaid on keiser."16Siis andis Pilaatus Jeesuse nende kätte risti lüüa.Nad võtsid nüüd Jeesuse -Jeesus lüüakse ristija ta läks välja, kandes ise oma risti Pealuuasemeks hüütud paika, midaheebrea keeles kutsutakse Kolgataks.Seal nad lõid risti tema ja temaga koos kaks muudsurmamõistetut, teine teisele poole, aga Jeesuse keskele.Aga Pilaatus kirjutas ka sildi ja pani selle risti külge.Sellele oli kirjutatud: "Jeesus Naatsaretlane, juutide kuningas."Seda silti luges palju juute, sest paik, kus Jeesusristi löödi, oli linna lähedal, ning silt oli kirjutatud heebrea,ladina ja kreeka keeles.Juutide ülempreestrid ütlesid siis Pilaatusele: "Ära kirjuta"Juutide kuningas", vaid "Tema ütles: Olen juutide kuningas.""Pilaatus vastas: "Mida olen kirjutanud, seda olen kirjutanud."Kui sõdurid olid Jeesuse risti löönud, võtsid nad ta rõivad jajagasid nelja ossa, igale sõdurile ühe osa. Nad võtsid ka särgi, särkoli aga õmblusteta, kootud ühes tükis ülalt alla.Nad ütlesid siis üksteisele: "Ärgem rebigem seda katki, vaidheitkem liisku, kellele see saab", et läheks täide Kiri:"Nad on mu rõivad omavahel jaganud,ja riiete peale liisku heitnud."

Pärast seda ütles Jeesus, teades, et kõik on juba lõpetatud, etKiri läheks täide: "Mul on janu."Seal seisis äädikat täis anum. Nad torkasid nüüd äädikagaimmutatud käsna iisopi roo otsa ja ulatasid selle tema suu juurde.Kui nüüd Jeesus oli võtnud äädikat, ütles ta: "See onlõpetatud!" ja, langetanud pea, heitis hinge.

Aga pärast seda palus Arimaatia Joosep - ta oli Jeesusejünger, kuid salaja, sest ta kartis juute - Pilaatuselt luba võtta Jeesuse ihu. Ja Pilaatus lubas. Siis ta tuli ja võttis Jeesuse ihu.Siis tuli ka Nikodeemos, kes kord varem oli tulnud Jeesuse juurdeöösel, ja tõi kaasa sada naela mürri ja aaloe segu.Siis nad võtsid Jeesuse ihu ja mähkisid ta surilinadesse kooslõhnarohtudega, nõnda nagu on juutide matmiskomme.Seal paigas aga, kus ta risti löödi, oli aed ning aias uushaud, kuhu ei olnud veel kunagi kedagi pandud.Sinna nad panid nüüd Jeesuse juutide pühade valmistuspäevapärast, sest see haud oli lähedal.

Maarja Magdaleena tuli hauale nädala esimese päeva varahommikul,kui oli alles pime, ja nägi, et kivi oli haualt ära tõstetud.Ta jooksis siis ja tuli Siimon Peetruse ja selle teise jüngrijuurde, keda Jeesus armastas, ja ütles neile: "Nad on Issanda hauastära viinud ja me ei tea, kuhu nad on ta pannud."Peetrus läks nüüd välja ja see teine jünger ka ning tulid haua juurde.Nad jooksid mõlemad koos, ent teine jünger jooksisPeetrusest kiiremini ning jõudis haua juurde esimesena.Ja kummargil sisse vaadates nägi ta surilinu. Ometi eiastunud ta sisse.Siis tuli ka Siimon Peetrus temale järele ja astus hauda sisseja nägi maas olevaid surilinuja higirätikut, mis oli Jeesuse pea ümber olnud, et see ei olnudkoos surilinadega, vaid eraldi kokkumässituna teises kohas.Nüüd siis läks hauda sisse ka see teine jünger, kes esimesenaoli hauale tulnud, ning nägi ja uskus.Sest nad ei teadnud veel Kirjast, et ta peab surnuist üles tõusma.Jüngrid läksid nüüd taas ära kodu poole.

Kui nüüd selsamal nädala esimesel päeval oli õhtuaeg ja seal,kuhu jüngrid olid kogunenud, olid uksed lukus, sest nad kartsid juute,tuli Jeesus, jäi seisma nende keskele ja ütles neile: "Rahuteile!"Kui ta seda oli öelnud, näitas ta neile oma käsi ja külge.Siis said jüngrid rõõmsaks Issandat nähes.Jeesus ütles nüüd neile taas: "Rahu teile! Nõnda nagu Isa onläkitanud minu, nõnda saadan ka mina teid."Kui ta seda oli öelnud, puhus ta nende peale ja ütles neile:"Võtke vastu Püha Vaim!Kellele te iganes patud andeks annate, neile on need andeksantud, kellele te patud kinnitate, neile on need kinnitatud."