Ameerika kokkerspanjelid

Sille Selge 10. klass

Sissejuhatus

Ameerika kokkerspanjel on levinuim spanjelitõug ja viimaste aastate üks populaarsemaid koeratõuge Eestis.

Sisukord

•Iseloom•Välimik•Hooldamine•Veidi ajalugu•Terviseprobleemid•Kas Teie tõug?•Koerte ja kutsikate hoolsus toidu suhtes•Toituvus periood•Vormi hoiak•Kirjeldus

Kirjeldus

Oma pisikeste kuldsete lokikeste, lühikese paksu koonu ja mustade säravate nööpsilmadega on Ameerika kokkerspanjeli kutsikas pesueht mängukoer. Seepärast ongi nii kerge unustada, et selles paksujalgses ringipaterdavas kaisukarus peitub kirglik jahimehehing.

Iseloom

Ameerika kokkerspanjel on elav, temperamentne ja uudishimulik koer, alati valmis kõigis pere tegemistes kaasa lööma. Ta on lõbus ja mänguhimuline seltsiline lastele, kuid peab tunnistama, et "ameeriklane" on ka väga iseteadev ja last tavaliselt "karjajuhina" ei tunnista.

Välimik

Ameerika kokkerspanjel on tugeva, kompaktse kerega ja tugevate jäsemetega koer. Käppadel, rinnal ja kõhu peaaegu maani ulatuv ilus karv ja kaunikujuline pea suurte tumedate silmade ning pikkade kõrvadega teevad temast kahtlemata ühe atraktiivseima koeratõu üldse.

Hooldamine

Lopsakas ja kaunis karv on selle tõu omapära - valides "ameeriklase" olete valinud ka väga töömahuka karvahoolduse. "Ameeriklane" on tõeliselt kaunis vaid näitusepäeval või vastpestuna, föönitatuna ja kammituna. Selleks, et ta ka igapäevaelus hea välja näeks ei tohi unustada, et korrapärasus on karvahoolduse "a" ja "o".

Veidi ajalugu

Ameerika kokkerspanjel kui tõug hakkas kujunema XX sajandi algul, kuid alles 1945. aastal tunnistati ta omaette tõuks. Tänapäeval on ta Ameerikas üks populaarsemaid tõuge. 80.ndate aastate keskel jõudis see tõug ka Eestisse. Eesti esimese ameerika kokkerspanjeli tõi pr. Lilian Hanniste Venemaalt. 1988. aastal tõi pr. Mall Vähi Ameerikast beezi isase Golden Kelli, kes on avaldanud Eesti "ameeriklaste" populatsioonile väga suurt mõju

Terviseprobleemid

Kuna tõusiseselt on probleemiks pärilikud silmahaigused peaks kõiki aretuses kasutatavaid koeri uurima HC, PRA ja RD suhtes. Eestis on see soovitav, küll aga Soomes ja teistes maades kohustuslik. Ka esineb epilepsiat ja maksahaigusi. Aretuseks ei soovitata kasutada epilepsiadiagnoosiga järglasi andnud koeri, samuti epileptikute lähisugulasi. Selle haiguse suhtes ei kehti terviseuuringute kohustust ega piiranguid pesakondade registreerimisel ja seega on võimaliku epilepsiakandja kasutamine kasvatajate südametunnistusel.

Kas teie tõug?

Ameerika kokkerspaniel on õige tõug inimesele, kellele meeldib ilus koer, keda kõik imetlevad ega põlga vaeva koera kauni välimiku nimel. Sel juhul võite oma "ameeriklase" üle tõesti õigusega uhkust tunda. Ameerika kokker ei ole pelgalt diivanikaunistus, vaid rõõmsameelne, energiline ja temperamentne koer, kellele meeldib, et temaga tegeletakse, kes naudib pikki jalutuskäike metsas või vabas looduses.

Koerte ja kutsikate hoolsus toidu suhtes

Igapäevase hoolitsuse tähtsamaks valdkonnaks lisaks regulaarsetele jalutuskäikudele on kindlasti toitmine. Järgnevalt peatuksingi võimalikel erinevatel toitmismeetoditel ehk teisisõnu - kuidas toita koera.

Toituvus periood

Vaba toitmise korral on toit koeral pidevaltsaadaval ja ta võib seda süüa millal tahab ja palju lustib. Ajaliselt piiratud toitmise korral antakse toit ette kindla ajaperioodi jooksul (5-30 min.), mil koer võib süüa täpselt isu järgi.

Vormi hoiakEriti tähtis on vormis hoida suuri kasvavaid koeratõuge, sest energiaga ülemaiustamisel võivad tekkida väga tõsised luustiku arenguhäired. Praegune teaduslik seisukoht on järgmine: mitte toita suuri kasvavaid koeratõuge enne, kui nad on saavutanud ca 90% oma täiskasvanukaalust.

Ameerika kokkerspanjeli omaniku miks ja kuidas?…

Koera olen ma tahtnud alates kümnendast eluaastast. Kui käisin oma elu esimesel koertenäitusel, nägin ma väikeseid energilisi ja kauni siidise karvaga koeri. Tollest hetkest peale olen ma endale ameerika kokkerspanjelit tahtnud. Peale paari aastat vanemate käest lunimist tuli meie majja koer.

Mäletan, et see päev oli 11. juuli 2004, kui kasvataja tuli meie poole koos imearmsa beeži kokkerikutsikaga. Kohe mõtlesime ka kutsule nime välja, milleks sai Pepe.

…Jätkub…

Iseloom on tal nagu kokkeril ikka, liputab pidevalt saba ja isu on tal suur, ühestki natukenegi maitsvast toidupalukesest ei ütle ära.

Tänu sellele, et Pepe teeb iga väiksegi maiuse eest ükskõik mida, on talle kerge igasuguseid trikke õpetada.

Käime tihti ka näitustel. Tegelikult pole Pepel täiuslikku ameerika kokkerile omast näituseiseloomu, aga iga näitusega on märgata edusamme tema käitumises.

…Jätkub!

Hetkel on Pepe Eesti juunior- ja välimikutšempion ning arvan, et praeguseks aitab küll, eks näis, mis tulevik toob!

Elame väikeses Põlvamaa kohakeses Värskas, Pepele igal juhul see paik sobib, saab metsas joosta ja põllul teiste koertega mängida.

Kokkuvõte

Ameerika kokkerspanjelid on truud ja abivalmis koerad. Eriti aktraktiivsed on nad mängimises. Mina olen isegi ameerika kokkerspanjelitega kokku puutunud ning mulle hakkasid nad väga meeldima. Tulevikus sooviksin ka endale!