Venemaa XVI-XVIII sajandil

Vene riik XVI-XVIII sajandil

XVI-XVII sajandi Venemaa oli mahajäänud, Euroopast isoleeritud maa

Ivan IV Julm (1533-1584)

• Hakkas end esimese Vene valitsejana nimetama tsaariks

• Kehtestas piiramatu võimu, mis põhines terroril

• Laiendas Vene riiki ida suunas (vallutas Siberi)

• Üritas Liivi sõjas (1558-1583) edutult vallutada Baltikumi ja jõuda Läänemereni

• Tema poja Fjodori surmaga lõppes senine dünastia

Ivan Julma troon

Ivan Julma varandus

Hukkamisele toodud bojaar tsaari ees

Ivan Julm oma kuuenda abikaasaga

Ivan Julm tapab oma poja

Tsaar poja surivoodi juures

Tsaar tahab mungaks hakata

Segaduste aeg (1598-1613)

• 1598 katkes vana valitsejadünastia, Vene troon jäi tühjaks

• Järgnes 15-aastane Segaduste aeg, mil riigil puudus seaduslik valitseja

• Korduvalt haarasid trooni isehakanud (Vale-Dimitrid)

• Selles olukorras tungisid Venemaale kallale Rootsi ja Poola

• 1610.a. vallutasid poolakad Moskva – Vene riik rippus juuksekarva otsas

• Vene riigi päästis rahvaülestõus, poolakad löödi maalt välja

• 1613.a. valiti uus tsaar – Mihhail Romanov; sai alguse Romanovite tsaaridünastia (troonil 1613-1917)

Vale-Dimitri I – kloostrist põgenenud munk Grigori Otrepjev

Poola kuningas Sigismund III

Tahtis vallutada

Venemaa ja liita

selle Poolaga

Vene rahvas astubpoolakate vastu

Mälestusmärk Mininile jaPožarskile – Venemaa päästjatele

Mihhail Romanovikroonimine 1613

Tsaar Mihhail (1613-1645)

Troonipärija Aleksei pruuti valimas

Tsaar Aleksei Mihhailovitš (1645-1676) –Peeter I isa

Oli kaks korda

abielus,

16 lapse isa

Kirikulõhe (1650. aastad)

• Tsaar Aleksei alustas kirikureformi

• Nüüdsest kummardus vööni, ristimärk kolme sõrmega

• Õigeusu kirik lõhenes

• Vanausulised põgenesid tagakiusamise eest Peipsi taha Eestisse

• Peipsi-äärsed vene külad pärinevad sellest ajast

Vanausulised patriarhiga vaidlemas

Habemeajamine on vanausuliste jaoks patt

Vanausuliste palvemajad Peipsi ääres

Sibulakasvatus on vanausuliste peamine tuluallikas

Vanausuliste Raja küla Peipsi ääres on Eesti pikim küla (külatänava pikkus 8 km)

Peeter I ajastu Venemaal

Peeter I Suur (tsaar 1682-1725)

• Suurimaid reformaatoreidVenemaa ajaloos

• Sai tsaariks 10-aastaselt (koos kaksikvennaga), 17-aastaselt asus üksi valitsema

• Tema vaateid mõjutas lapsepõlves kogetu, tihedad kontaktid välismaalastega, samuti Euroopa-reisid

• Peeter I peaeesmärk: saavutada väljapääs merele, väljuda eraldatusest, teha Venemaast arvestatav ja kaasaegne suurriik

• Venemaa peavaenlaseks kujunes Läänemere valitseja Rootsi, kelle vastu alustati 1700 Põhjasõda

• 1710 vallutati Rootsilt ja liideti Venemaaga Baltimaad

• 1721 lõppes Põhjasõda Venemaa hiilgava võiduga – Rootsi suurriigile anti surmahoop, saavutati väljapääs Läänemerele, Peeter I “raius akna Euroopasse”

Peeter I vallutatud Narvas

Poltaava lahing 1709 andis Rootsile surmava hoobi

Edukaks sõjapidamiseks vajas Venemaa suuri ja põhimõttelisi ümberkorraldusi

• Sõjaväereform: senise palgasõjaväe asemel kehtestati nekrutivärbamine (loosiga värvatud nekruti sõjaväeteenistus kestis elu lõpuni)

• Peeter I rajas Vene laevastiku (varem puudus vajadus!)

• Maksureform: ajutiste maksude (habememaks, korstnamaks, kirstumaks jne) asemel seati sisse üleriigiline pearaha (iga meeskodanik maksis kord aastas kindla summa riigile)

• Valitsusreform: asutati Senat (kõrgeim kohus ja tsaarile nõu andev organ), riik jagati kubermangudeks (suurteks halduspiirkondadeks eesotsas asevalitsejate ehk kuberneridega)

Vene sõdurid enne ja pärast reformi

Vene ohvitserid

Peeter I käis isiklikultHollandis laevaehitustõppimas

Vene sõjalaevastik

Peetri-aegsed kuld- ja hõberublad

Muutused elu-olus ja kommetes

• Rõivastus ja soengumood muutus euroopalikumaks:

1) tulid põlvpüksid, sukad, pitskraed ja –varrukad

2) aadlikel keelati habemed, moodi tulid parukad

• Hakati korraldama seltskonnaõhtuid – assambleesid –, kuhu kaasati ka naisi

• Venemaal levisid tubakasuitsetamine ja viinajoomine

• Muudeti ajaarvamist ja kalendrit:

1) ajaarvamise aluseks võeti Kristuse sünd, mitte maailma

loomine (7208.a. = 1700.a.)

2) uut aastat hakati tähistama 1. jaanuaril (varem 22. sept.)

Vene aadlikke 18. sajandist

Sunniviisiline habemelõikus

Uus naistemood

Assamblee

1703 alustati uue pealinna Sankt-Peterburgi rajamist

Mõnekümne aastaga sai Venemaa endale moodsa, euroopaliku pealinna

Talvepalee (Ermitaaž)

Talvepalee

Peterhof – tsaari suveloss

Tsarskoje Selo – tsaari suveloss

Peeter-Pauli saar, kindlus ja kirik Peterburis

Iisaku katedraal Peterburis

Peeter I surivoodil1725

Venemaast oli saanud

suurriik, astutud oli pikk

samm Euroopale lähemale

Venemaa 18. sajandil: naiste sajand

• Pärast Peeter I ootamatut surma algas Venemaal taas võimuvõitluse ja paleepöörete ajajärk

• Järgneva 70 aasta jooksul valitsesid Venemaad peamiselt naised

• 18. sajandi jooksul jätkus Venemaa lähenemine Euroopale

Katariina I(1725-1727)

Liivimaalt pärit Peeter I

abikaasa, valitses pärast

mehe surma

Katariina I

Kadrioru lossi ja pargi lasi Peeter I rajada 1718 oma abikaasa auks

Anna Ivanovna(1730-1740)

Peeter I vennatütar,

harimatu ja labane

naisterahvas, kes lasi

valitseda oma armukestel

Tollane ajaviide: seltskond hullab keisrinna magamistoas

Keisrinna Elisabet(1741-1762)

Peeter I tütar, haritud, ilus

ja võimekas valitsejanna

Tema ajal:

- rajati Venemaa esimene,

Moskva ülikool (1755)

- kaotati surmanuhtlus

- hakati jooma šampanjat

- asutati esimene teater

Keisrinnal oli 15 000 ballikleiti,

mida ta kandis vaid korra

Magas iga kord erinevas toas,

kartes mõrvamist

Magas päeval, töötas ja

ja pidutses öösiti

Keisrinna Tsarskoje Selo suvelossis

Katariina II Suur (1762-1796)Vene ajaloo silmapaistvaim naisvalitseja

Katariina noorena

Päritolult sakslanna, kes toodi

Venemaale ja pandi mehele

keiser Peeter III-le

Kõrvaldas oma mehe ja

tõusis ise troonile

Katariina küpses eas

Katariina II valitses Venemaad

absolutistlikult

Tema eesmärk: ühtlustada

riiki, luua üleriigilised

seadused, parandada

talurahva olukorda

Katariina oli väga haritud,

valdas võõrkeeli, pidas

kirjavahetust Euroopa

filosoofidega

Rajas esimesed koolid lihtrahva

jaoks

Kuulutas välja ususallivuse

Soosis kauneid kunste

Katariina II laiendas Venemaa piireTema ajal likvideeriti ja jagati Poola riik