SÜSIVESIKUD ehk SAHHARIIDID

SÜSIVESIKUD ehk SAHHARIIDID

Urve Lehestik

Süsivesikud ehk sahhariidid -organismi ehitusmaterjal ja kütus

• Sisaldavad C, H, O• Magusamaitselisi süsivesikuid nimetame

suhkruteks• Looduses enimlevinud orgaanilised ühendid

(75 - 90 % taimede koostisest)

Süsivesikute liigitamine molekulide suuruse alusel

• MONOSAHHARIIDID ehk lihtsuhkrud (3 ... 6 C) Näit. glükoos, fruktoos, riboos, desoksüriboos

• OLIGOSAHHARIIDID (koosnevad 2 – 3 monoshhariidi molekulist). Näit. sahharoos, maltoos, laktoos

• POLÜSAHHARIIDID (pikad ahelad, mis on moodustunud kuni tuhandetest monosahhariidide molekulidest). Näit. tärklis, tselluloos, kitiin

Glükoos ehk veresuhkur ehk viinamarjasuhkur

• Moodustub fotosünteesil• Rakkude põhitoitaine• Oligo- ja polüsahhariidide koostises

C6H12O6

Glükoos on “ajutoit” – aju vajab mõttetööks glükoosi. Glükoosiallikaks on puuviljad ja teraviljatooted. Maiustused tõstavad vere glükoositaset liiga järsult ja see ka langeb järsult.

Fruktoos ehk puuviljasuhkur

• magusaim

Riboos on RNA koostises Desoksüriboos DNA koostises

Sahharoos ehk lauasuhkurglükoosijääk + fruktoosijääk

• Suhkruroos• Suhkrupeedis

Maltoos ehk linnasesuhkur

Idanevates seemnetes

Laktoos ehk piimasuhkurTekib imetajate piimanäärmetes.Laktoosi lõhustamiseks vajalik ensüüm laktaas.

PolüsahhariididPolümeerid, mille monomeerideks on monosahhariidid

TärklisKoosneb tuhandetest glükoosi molekulidest.Taimede säilitusorganeis (mugulad, sibulad, risoomid)Taimede varusahhariid.

Tselluloos

Koosneb tuhandetest glükoosimolekulidest.

Taimede rakukestades.

50 % puidust on tselluloos

• Seente rakukestades• Lülijalgsete välistoeses

Kitiin

GlükogeenLihastes ja maksas.Loomade varusüsivesik.

• Energeetiline – esmajärjekorras kasutatav energiaallikas (1g süsivesikute oksüdatsioonil vabaneb 17,6 kJ ehk umbes 4 kcal energiat)

• Ehituslik – taime- ja seeneraku kestad, lülijalgsete välistoes

• Kaitse – taime- ja seeneraku kestad, lülijalgsete välistoes. Suhkrulahuse teke väldib jääkristallide teket kaitstes külmumise eest.

• Varuaine (taimedes tärklis, loomades glükogeen)

Süsivesikute tähtsus

Süües süsivesikuterikast toitu, tüseneb meil nahaalune rasvakiht.

???

Liigsest glükoosist sünteesitakse organismis• Glükogeeni (säilitatakse lihstes või maksas)• Lipiide (säilitatakse energiavaruks nahas)

(“mustadeks päevadeks”)

Süsivesikud osalevad paljudes keemilistes reaktsioonides – fotosünteesi lõpp-produktiks ja samas ka lähteallikaks kõigi biomolekulide sünteesis.

Miks jänes on koprofaag ehk sööb

oma pabulaid?

Koosta tabel järgmiste süsivesikute kohta!(Millisesse rühma kuuluvad?

Millistes organismides leiduvad? Millist rolli täidavad organismides?)

• Glükoos• Fruktoos• Riboos• Desoksüriboos• Laktoos• Sahharoos

• Maltoos• Glükogeen• Tärklis• Tselluloos• Kitiin

Praktiline uurimuslik töö “Mis annab meile energiat?”

http://www.ut.ee/volvox/materials/tarklis.pdf