Sülje valgud

Mariann Tartes

Rasmus LaanStomatoloogia

2. kursus

Tartu 2013

SÜLJE VALGUD

Sekretoorsed valgud sekreteerivatest näärmetestseroosnääre (peamiselt parotiidnääre)- ioonid, proteiinid

mukoosnääre (sublinguaalne,- mandibulaarne)- glükoproteiinid

näärmejuha rakkude proteiinidImmuunsüsteemi rakkudest

B- rakud (S-IgA)neutrofiilid

Gingivaalvedeliku seerumproteiinidVabanevad suuõõne epiteelirakkudelt

SÜLJES LEIDUVATE VALKUDE PÄRITOLU

SÜLJES LEIDUVAD VALGUD (KDA)

Joonis 1. Dennis E. Lopatin* kDa- kiloDalton

Histidiini-rikkad proteiinidAntimikrobiaalsed ja -fungaalsed

inhibeerivad Candida albicans`i kasvu

Osalemine haava paranemise protsessis

Peamised histatiinid on : histatiin 1 histatiin 3 histatiin 5

HISTATIIN

Toodetakse süljenäärmete pooltVäga stabiilne, madala molekulmassiga (5,380)Normväärtus süljes 12.8 (S.D. +/- 5.46) mikroMKodeeritud ühe geeni poolt, mis paikneb samas

piirkonnas, kust kodeeritakse Dentinogenesis imperfecta ja juveniilne periodontiit

Funktsioonid inhibeerib juhuslikke kaltsiumfosfaadi sadestusi suu- ja

süljevedelikus stateriinid koos PRP-ga võivad ennetada kahjulikke sadestusi

hamba pinnal efektiivne lubrikant osaleb hamba kaitses ja rekaltsifikatsioonis

STATERIIN

Allikad: suured ja väikesed süljenäärmed fagotsüteerivad rakud igemevao vedelik

Bioloogiline funktsioon põhineb muramidaasi aktiivsusel (hüdrolüüsib β (1-4) sidet

N-atsetüülmuraamhappe ja N-atsetüülglükoosamiini vahel peptidoglükaankihis)→ Antimikrobiaalne toime

Gram negatiivsed bakterid tavaliselt resistentsemad välise lipopolüsahhariidkihi tõttu

LÜSOSÜÜM

Bakterite agregatsioon Inhibeerib bakterite kinnitumist hamba pinnale Inhibeerib glükoosi kasutamist, hapete teketMuramidaas põhjustab peptidoglükaani lüüsumistStreptokokkide lahtiharutamine, hävitamineBakteriaalse autolüsiini aktivatsioon

katioon-sõltuv aktiveerimine

LÜSOSÜÜMI ANTIMIKROBIAALSED FUNKTSIOONID

Kaltsium metalloensüüm pole võimelised ilma kaltisumita funktsioneerima

Aktiveerib Cl, Stabiliseerib Ca, pH optimum 6.8- 7.3Seedimisprotsessi algatajaHüdrolüüsib tärklise α(1-4) sidemeid:

maltotrioosid, isomaltoos, maltoos, piirdekstriinid võib lõhustada kuni 40-50 % tärklisest peamine lõppprodukt on maltoos (20 % glükoos)

Α- AMÜLAAS (PTÜALIIN)

Sialoperoksüdaas (SP) toodetakse parotiidnäärme poolt võib leiduda ka submandibulaarnäärme sekreedis lihtsalt adsorbeerub erinevatele suuõõne pindadele leidub emailil, sülje setetes, bakteritel, hambakatus

Müeloperoksüdaas (MP) pärit igemevao leukotsüütidest 15-20% kogu peroksüdaasidest süljes

Laktoperoksüdaasil väga oluline antimikrobiaalne toime kasutatakse gingiviidi ja parodontiidi ravis

Komponent hambapastades ja suuloputusvedelikes

SÜLJE PEROKSÜDAASID

Peroksüdaassed ensüümidsialoperoksüdaasmüeloperoksüdaas

VesinikperoksiidPaljud suus olevad bakterid toodavad peroksiidiS. mutans, S. mitis, S. sanguis

Tiotsüanaadi ioon, mis konverteeritakse hüpotiotsüaniidi iooniks peroksiidi toimelNB! süljes olev kontsentratsioon sõltub dieedist ja suitsetamisest

ANTIMIKROBIAALSÜSTEEMI PEROKSÜDAASSED KOMPONENDID

Süljes kolm suurt tsüstatiini: tsüstatiin S, SN, SA

SN, SA:Kontrollivad proteolüütilisi reaktsioone

inhibeerib katepsiine B, H ja L, mis vastutavad periodontaalkudede destruktsiooni ees

S:Osaleb hamba mineraalse koostise tasakaalu

säilitamisel takistab kaltsiumfosfaadi sadenemist

TSÜSTATIIN

Juhusliku struktuuriga asümmeetrilised molekulidStruktuur koosneb:

terminaalselt paikneb amino- ja karboksüülrühm suur keskosa (pooled aminohapetest seriin ja threoniin)

Hüdrofiilne kate, mistõttu nad on vetthoidvad, resistentsed proteolüüsile

Kaks peamist mutsiini süljes: MG1 ja MG2

Unikaalsed omadused: kõrge elastsus adhesiivsus madal lahustuvus

MUTSIIN

Funktsioonid Kudede katmine

Kaitsevad katva kilena pehmeid ja kõvasid kudesid Tähtis roll primaarse pelliikuli tekkes Aitab kontsentreerida antimikroobseid molekule

limaskesta liidestes

Lubrikatsioon Reastuvad voolu suunas (asümmeetrilised omadused) Suurendab lubrikatsiooni ( kile tugevneb) Kile/ membraani tugevus otsutab, kui palju on

kokkupuutuvad pinnad teineteisest lahus

Antimikrobiaalne kaitse patogeenide vastu

MUTSIIN(2)

Globulaarne transferriinide perekonna glükoproteiinAllikad:

sekundaarsetes graanulites (PMN) sekreteeritakse näärmetes saadakse toidust (piimaga)

Loomuliku immuunsuse tagamine seostab ja transpordib raua ioone sidumata vormis võib olla bakteritsiidne

NB! Mõned mikroobide (nt. E.coli) mehhanismid võivad rauda paremini seostada

Lactoferriini degranulatsioon bakterite poolt

LACTOFERRIIN

Sekreteeritakse von Ebner`i näärme poolt keelesOsaleb esimeses osas rasva seedimisesHüdrolüüsib keskmise ja pika ahelaga triglütseriideOluline imikutel piimarasva seedimiselErinevatelt teistest lipaasidest- hüdrofoobne!

LIPAAS

Väga suur osa parotiid- ja submandibulaarsüljest

Jaotatakse kolmeks: aluselised happelised

Seob süljes olevat kaltsiumit ja aitab hoida selle taset

Inhibeerib hamba pinnal olevate hüdroksüapatiidi kristallide kasvu

glükosüülitud

PROLIINI RIKKAD PROTEIINID (PRP)

Karboanhüdraas IILeidub seroosetes näärmerakkudes:

parotiidnäärmes submandibulaarnäärmes

Arvatakse olevat roll bikarbonaatide tootmises süljes Aitab hoida sülje pH taset

Karboanhüdraas VIAinus sekretoorne isoensüüm, mida leitud süljesMadala taseme korral suurem oht kaariese tekkeks

Kaitseb hambaid kaarise vastu

KARBOANHÜDRAAS

sIgAEsmane spetsiifi line immunkaitsemehhanism süljesTakistab mikroobide kinnitumist hammastele ja

limaskestaleTakistab tungimist limaskestaAitab hoida suu mikrofloora homeostaasi

IMMUNOGLOBULIINID

Üleekspressioon labiaalsetes süljenäärmetes on korrelatsioonis Sjörgen`i sündroomi kulu agressiivsusega Tõstab katepsiinide ekspressiooni

PROLAKTIIN

Suurendab agregatsiooniSuurendab sidumisvõimet erinevate bakterite vahel

S. mutans→S. Sanguis ja Actinomyces viscosus

Kokkuvõtt es soodustab katu moodustamist

AGGLUTINIIN

http://www.jbc.org/content/267/9/5968.full.pdf http://link.springer.com/article/10.1007%2FBF00223503 http://wwwserver.medfak.ni.ac.rs/ASN/2008/1-jun%2020

08/THE%20ROLE%20OF%20CARBOANHYDRASE....pdf

http://mmbr.asm.org/content/62/1/71.full http://cro.sagepub.com/content/4/3/363.full.pdf http://

link.springer.com/article/10.1007%2FBF00223503#page-1

http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/10701693 http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/12687613 http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/6801238 http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/22763972 http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/396136

KASUTATUD ALLIKAD