Upload
jana-pavlenkova
View
4.517
Download
9
Embed Size (px)
DESCRIPTION
Konspektid
Citation preview
Biomolekulide üldine ehitus ja ülesanded
#5
Koostas: Jana Pavlenkova
Süsiniku tähendus
1. Süsinik võib moodustada neli kovalentset sidet
2. Mitepolaarsete kovalentsete sidemetega ühendatud aatomid moodustavad ahelakujulisi, hargnevaid ja tsüklilisi molekuleid
3. Heterotsükliliste molekulide tsükli koostisse kuuluvad ka teised elemendid
Biomolekul
Sisaldab alati süsinikku (C) Moodustub organismis Sisaldab rakkudele kättesaadavat
energiat.
Peamised biomolekulid: süsivesikud e sahhariidid, valgud, lipiidid, nukleiinhapped
Biomolekulide telliskivid e monomeerid
Monomeer Polümeerid
Aminohapped Valgud
Suhkrud (monosahhariidid)
Polüsahharidiid, nukleiinhapped
Glütserool, rasvhappejäägid
Lipiidid
Aromaatsed amiinid Nukleiinhapped
Süsivesikud
On looduses enamlevinud orgaanilised ühendid: taimedes 75..90%, loomorganismides kuni 2%, mikroorganismides 12..28%, seentes 3%.
SÜSIVESIKUD e SAHHARIIDID
MONOSAHHARIIDIDOLIGO-
SAHHARIIDIDPOLÜSAHHARIIDID
Riboos ja desoksüriboos
Glükoos jafruktoos
MALTOOS, SAHHAROOS
LAKTOOS
TÄRKLIS,GLÜKOGEEN,TSELLULOOS,
KITIIN
Monosahhariidid
Väga aktiivsed, reaktsioonivõimelised, esinevad tsüklilisel kujul
Näided: Glükoos e viinamarjasuhkur Fruktoos Riboos ja desoksorüboos
Oligosahhariidid
Koosnevad kahest-kolmest monosahhariidijägist
Näided: Sahharoos Maltoos Laktoos
Polüsahhariidid
Monosahhariidjäägid on seotud glükosiidsidemetega pikkadeks ahelateks.
Näided: Tärklis Glükogeen Tselluloos Kitiin Inuliin
Süsivesikute funktsioonid
Energeetiline – 1 g = 17,6 kJ Struktuurne – kitiin, tselluloos
taimerakukestades Ligimeelitav – õistaimede nektaar Varuaine – taimedes tärklis ja inuliin, seentes
ja loomades glükogeen Kaitsefunktsioon – taimede rakutsütoplasma
suhkrustamine Toitefunktsioon - piimasuhkus Biosünteetiline – lähteaineks teiste ühendite
sünteesiks; fotosüntees Bioregulatoorne – süsivesikud on hormoonide
koostises
LIPIIDID
on hüdrofoobsed ained, mis ei lahustu vees, organilistes lahustites.
on alkoholi ja rasvhapete estrid:Lipiid = alkohol + rasvhappejäägid
Lipiidide liigitus
Lipiidid
Lihtlipiidid Liitlipiidid Steroidid
glükolipiidid fosfolipiididVahad
Taimsed
Loomsed
Neutraalrasvad
rasvad
Õlid
Neutraalrasvad = glütserool + rasvhappejäägid
Loomsed tahked rasvad - küllastunud rasvhapetes esinevate süsiniku aatomite vahel on üksiksidemed
Taimsed õlid (seemnetes) – küllastunud rasvhapetes esinevate süsinike aatomite vahel kaksiksidemed
Vahad = pikaahelaline ühehüdroksüülne alkohol + rasvhappejäägid
Taimsed vahad täidavad kaitsefunktsiooni
Loomne vaha näiteks mesilastel, millest nemad valmistavad oma kärjed
Liitlipiidid
Fosfolipiidid = glütserool + rasvhappejääk + fosforhappejääk
Glükolipiidid = glütserool + rasvhappejääk + glükoosijääk
Steroidid
Steroidid on vees lahustumatud tsüklilised ühendid, mis esinevad loomakudedes
Neerupealiste hormoonid, testosteroon ja östrogeen
D-vitamiin moodustub nahas ultraviolettkiirguse toimel
Steroid - kolesterool
Kuulub loomsete biomembraanide koostisesse Kolesteroolist sünteesitakse sapphappeid,
suguhormoone ja D-vitamiini eelühendid. Ebaõigel toitumisel ladestub kolesterool
arterite seintele ja soodustab ateroskleroosi
Lipiidide funktsioonid
Energeetiline – 1 g = 38,9 kJ Ehituslik – biomembraanid Varuaine Kaitsefunktsioon – temp. ja mehh. mõju Bioregulatoorne - ainevahetus Lahusti – rasvlahustuvatele vitamiinidele (K,
A, D, E, Q) Ainevahetuslik – metaboolne vesi (1 kg
rasva = 1,1 kg vett)
Valgud ehk proteiinid
On polüpeptiidid, mis koosnevad aminohappejääkidest
On amfoteersed ühendid sest sisaldavad –NH2 (aminorühma) ja COOH (karboksüülrühma)
Radikaal R on igal amonohappel erinev Aminohappejääkide vahel on peptiidsidemed
Aminohapped
Valkude koostises võib esineda 20 erinevat aminohapet – nende järjestuse ja hulgast sõltuvad valgu omadused
Inimese aminohapped 20 tk
Asendamatuid 8 tk- saame ainult toidust
Osaliselt asendamatuid 3 tk- sünteesime ebapiisavalt
Asendatavaid 9 tk- ise sünteesime
Lihtvalgud vs Liitvalgud
Ainult aminohappejäägid
Fibrillaarsed (kõõluste, kõhredde, juuste, küünte, karvade, verehüübimis- ja lihastöös osalevad valgud)
Globulaarsed (ensüümid, antikehad, histoonid ja munaalbumiin)
Ka teised orgaanilised ained
Valk + nukleiinhappega = nukleoproteiid (kromosoomid)
Valk + lipiid = lipoproteiin (rakumembraanis)
Valk + oligosahhariid = glükoproteiin (membraanis)
Valkude struktuurid
Primaarne - insuliin Sekundaarne
(vesiniksidemed) – juuksed, küüned, ämblikuniit
Tertsiaarne ( hüdrofoobsed, ioonsidemed) – globiliinid, fibrinogeen
Kvaternaarne - hemoglobiin
Denaturatsioon vs renaturatsioon
Temperatuur, mehaanilised tegurid, happed, raskmetallid, ioniseeriv ja UV-kiirgus
Valgu lagundamine aminohapeteks ensüümide abil = valgu hüdrolüüs
D E N A T U R A T I O O N
R E N A T U R A T S I O O N
Valkude funktsioonid
Energeetiline – 1 g = 17,6 kJ Ensümaatiline – kõik ensüümid on valgud Geeniregulatoorne – histoonid kromosoomides Bioregulatoorne – mõned hormoonid (nt insuliin) Transport – hemoglobiin, membraanivalgud Struktuurne – küüned, karvad, viiruste kapslid Kaitse – antikehad, verehüübimisvalgud Kontraktsiooni – lihaskoe valgud, mitoosi kääviniidid Retseptoorne: membraani pinnaretseptorid, silma
retseptorvalk rodopsiin Varuaine - munavalge
NUKLEIINHAPPED
Nukleiinhape on orgaaniline kõrgpolümeer, mis kannab pärikku informatsiooni.
DNA –desoksüribonukleiinhape asub pärstuumsetel rakutuumas ja kannab endas geneetilist informatsiooni
RNA – ribnukleiinhape kopeerib DNA informatsiooni ja kannab rakus selle vajalikku kohta.
Nukleiinhapped on biopolümeerid
Monomeeriks on nukleotiid, mis koosneb süsivesikust, fosfaatrühmast ja lämmastikalusest
DNA RNA
Monomeer desoksüribonukleotiid ribonukleotiid
Süsivesik desoksüriboos riboos
Lämmastikalused Adeniin, guaniin, tsütosiin, tümiin
Adeniin, guaniin, tsütosiin, uratsiil
Nukleotiidid Adenosiinfosfaat (A)
Guanosiinfosfaat (G)
Tsütidiinfosfaat (C)
Tümidiinfosfaat (T)
Adenosiinfosfaat (A)
Guanosiinfosfaat (G)
Tsütidiinfosfaat (C)
Uridiinfosfaat (U)
Primaarstruktuur Üheahelaline nukleotiide jada
sekundaarstruktuur
Biheeliks
Vastavalt komplimentaarsusele vesiniksidemed: A=T, C=G
Vastavalt komplimentaarsusele vesiniksidemed: A=U, C=G
tertsiaarstruktuur
DNA on histoonide abil kokku pakitud (kromosoomides)
RNA on histoonide abil kokku pakitud (ribosoomis)
Funktsioonid On kromosoomide koostisosa
Päriiku info säilitamine ja ülekandmine tütarrakkudesse raku jagunemisel
Osaleb geneetilise info realiseerimises:
mRNA
tRNA
rRNA
RNA esineb kolme erivormina: mRNA (5%) – info- RNA, DNA info
transportimine tuumast ribosoomidesse. tRNA (15%) - transpordi RNA; Aminohapete
transport ribosoomidesse. rRNA (80%) - ribosoomi RNA; Ribosoomi
koostises aitab kaasa valgusünteesile. Kui meil on teada ühe RNA ahela nukleodiidne
järjestus saame leida teise komplementaarse ahela:
RNA ahel 1: A U C C G A A U A U C G
RNA ahel 2: U A G G C U U A U A G C
Protsessi teostab DNA-polümeraas Kui meil on teada ühe DNA ahela
nukleotiidne järjestus saame leida teise komplementaarse ahela järjestuse:
DNA ahel 1: A T C C G T A A T C C G C T A
DNA ahel 2: T A G G C A T T A G G C G A T
http://www.youtube.com/watch?v=bee6PWUgPo8&feature=endscreen&NR=1
Replikatsioon on DNA kahekordistamine
Transkriptsioon ja translatsioon
Transkriptsioon, translatsioon ja valgu süntees http://www.youtube.com/watch?v=6dMlde9akBk&feature=player_embedded
27. jaanuar - praktiline töö 3. veebruaril on kontrolltöö: Organismi
keemiline koostis, peamised anioonid ja katioonid, vesi, biomolekulid (ehitus ja funktsioonid)