S ümpaatiline närvisüsteem

Sümpaatiline närvisüsteem

Natali TšivkinSofia ZdobnõhEva-Liisa Vinni

Ingrid KokmannSTOM II kursus 2. rühm

Tartu 2012

Vegetatiivne ehk autonoomne närvisüsteem

Ei allu tahteleOrganismi “siseministeerium”Innerveerib põhiliselt:

◦Silelihaseid◦Näärmeid◦Südant

Vegetatiivse närvisüsteemi funktsioon

Sisekeskkonna konstantsuse (homöostaas) säilitamine

Sisekeskkonna kohanemine organismi koormamisel

Lisaks homöostaasiga kaudselt seotud ülesanded:◦Suguelundite ja silma sisemiste

lihaste tegevuse neuraalne kontroll

Vegetatiivse närvisüsteemi jaotus

Sümpaatiline närvisüsteemParasümpaatiline närvisüsteemSoole närvisüsteem

Vegetatiivsed ganglionid

Terminaalsete neuronite rakukehade kogumikud◦Preganglionaarne neuron – lähtub

kesknärvisüsteemist ja siseneb vegetatiivsesse ganglionisse

◦Postganglionaarne neuron – lähtub vegetatiivsest ganglionist ja lülitub efektororganisse

Vegetatiivne ganglion

Sümpaatilise ehk torakolumbaalse närvisüsteemi ehitus

Preganglionaarsed neuronid – seljaaju C 8, Th 1-12, L 1-3

VentraaljuurRami communicantes albiPaaritud prevertebraalsed

ganglionidPaarilised paravertebraalsed

ganglionid ◦Truncus sympaticus

Sümpaatilise närvisüsteemi aktivatsioon

Aktiveerib kesknärvisüsteemKontrollkeskusteks ajukoor,

hüpotalamus, ajutüvi ja seljaaju

Sünapsite lokalisatsioonPeapiirkonna ganglionid

◦ganglion cervicale superius◦ganglion cervicale medium◦ganglion stellatum

Truncus sympaticus◦4 ülemist rinnasegmenti

Kõhu- ja vaagnaõõne ganglionid◦ganglion coeliacum◦ganglion mesentericum superior◦ganglion mesentericum inferior

Ehituslik omapära

Truncus sympaticusSümpaatilised ganglionid on

elundikaugedPostganglionaarsed aksonid on

pikad

Erutuse ülekannePreganglionaarselt neuronilt

postganglionaarsele◦Mediaatoriks atsetüülkoliin◦Reageerib

Postganglionaarselt neuronilt efektorile◦Mediaatoriteks katehhoolamiinid

Adrenaliin Noradrenaliin

◦Reageerib adrenergilise retseptoriga

Mediaatorid

Mediaatorite inaktivatsioon

Adrenergilised sünapsid

Erutuse ülekanne postganglionaarselt elundilt efektorelundile

Ülekandeaineks on katehhoolamiinid◦Noradrenaliin◦Adrenaliin◦Isoproterenool (organismis ei leidu)

Adrenoretseptorid

Vahendavad erutust efektorelundile

Rakumembraani spetsiifilised struktuurid, mis reageerivad katehhoolamiinidega

Farmakoloogiliste kriteeriumide alusel jaotatakse kahte rühma:◦α-retseptorid◦β1- ja β2-retseptorid

Retseptorid ????Enamikul elunditest ja kudedest

nii α-retseptorid kui ß-retseptorid

Antagonistlikud efektid

Füsioloogiline vastus sõltub sellest, kas ülekaalus on α- või β-adrenergiline toime

α-adrenergiline retseptorNoradrenaliin, adrenaliin ja

isoproterenool on järjest nõrgeneva toimega◦NA>A>I

Toime on blokeeritav α-blokaatoritega

Nende stimulatsioon kutsub esile:◦ naha ja limaskestade veresoonte ahenemise◦ silmaava laiendaja- ja karvapüstitajalihase

kontraktsiooni◦ insuliini sektretsiooni pidurdumise

β-adrenergiline retseptor

Isoproterenool, adrenaliin ja noradrenaliin on järjest nõrgeneva toimega◦I>A>NA

Võib jagada β1- ja β2-retseptoriteks

Toime on blokeeritav β-blokaatoritega◦Nt dikloroisoproterenool

β1-adrenoretseptorid

Peamiselt müokardis ja neerudesNende stimulatsioonil:

◦suureneb Ca-ioonide sissevool rakku◦erutuvus tõuseb◦intensiivistub lipolüüs◦elavneb insuliini sektretsioon◦südame löögisagedus tõuseb ja

kontraktsioonijõud tugevneb

β2-adrenoretseptorid

Nende stimulatsioonil:◦Suureneb Ca-ioonide väljavool rakust◦Lõõgastuvad silelihased

bronhides emakas seedetraktis skeletilihaste veresoontes

◦Transmitteri seondumine kutsub esile cAMP tekke rakusisese proteiinkinaasi aktivatsioon

Neerupealise säsiKogumik muundunud

sümpaatilistest postganglionaarsetest neuronitest

Aktivatsioon preganglionaarsete aksonite poolt koliinergiliste sünapsite kaudu

Katehhoolamiinide vabanemine neerupealise säsi rakkudest on reguleeritud ainult neuraalselt

Neerupealise katehhoolamiinid

Toimivad samadele sümpaatilise närvisüsteemi efektoritele

Olulised efektorelunditele, millel neuraalne kontroll vähene või puudub◦nt arterite tunica media

Adrenaliini ja noradrenaliini toime

80% adrenaliini ja 20% noradrenaliini katehhoolamiinide segus

Sarnasused:◦Tõstavad südameaktiivsust◦Ahendavad veresooni ◦Laiendavad lihaseid varustavaid

veresooni“Ainevahetuse hormoonid”

Adrenaliini ja noradrenaliini toime

Erinevused:◦Adrenaliin stressiolukorras olulisem

Soodustab kiiret glükoosi vabastamist glükogeenist

◦Noradrenaliin stimuleerib lipolüüsi rasvkoes ja proteolüüsi maksas Energiaga varustamine võtab kauem

aega

Erinevad retseptorsüsteemid◦α- ja ß- retseptorsüsteemid

Kasutatud kirjandus

1) Kingisepp PH. Inimese füsioloogia. Tartu 2000

2) Schmidt R, Thews G. Inimese füsioloogia. TÜ 1997