Rahvuslik ärkamine

Õpetaja Tiina Kull

2010

Talurahvaseadused – 19. sajandil Venemaa Liivimaa ja Eestimaa kubermangule kehtestatud seadused, mis muutsid ja täpsustasid talurahva (peamiselt eestlaste ja lätlaste) õigusi ja kohustusi.

Üldine poliitiline olustik (1855 troonile tsaar Aleksander II)

Talupere söögilauas 1913, Jämaja

Eestimaa kubermangus 1802Liivimaa kubermangus 1804

tlp jääb veel pärisorjakstlp võis endale maad ostatlp võis talusid pärandada tlp võis omada vallasvaramõisnik ei tohtinud tlp müüa või rentidamõisnik tohtis tlp kinkida vaid koos maaga

Ema lapsega 1913, Jämaja

1816 Eestimaal1819 Liivimaal

Talupoeg on isiklikult vaba (PÄRISORJUSE kaotamine!)

Pannakse tlp perekonnanimedTlp saab omavalitsuseMoodustati koolivõrk – kohustuslik algharidus

Tarvastu mees ja naine, 18 saj II p

1849 Liivimaal1856 Eestimaal1869 Saaremaal

Mõisamaad eraldati talumaadest. Algas talude päriseks ostmine.

Vanapaar Hargla kihelkonnast

1912

1866 aasta vallaseadus vabastab talurahva lõplikult mõisnike eestkoste alt – valla volikogu, vallavanem (lk 44, II lõik)

KUI KAUA ON MÕISNIKUD EESTLASI SELLEKS AJAKS VALITSENUD?

1227-1866 ehk 639 aastat

Mees tööriietes, 1913

Eesti talurahvas on haritud ning oskab lugeda!

Koolitee algas 3-aastases vallakoolis, mis oli kohustuslik.

Edasi mindi kihelkonnakooli.

Saksakeelne kreiskool ja gümnaasium

Tartu Ülikool

Perekond Kadrinast,18. Saj II p

1870 aastaks on eestlasi Tartu Ülikoolis juba nii palju, et luuakse oma selts:

Eesti Üliõpilaste Selts

Harju-Jaani talupoeg 19. saj keskel

1869

“Mu isamaa mu õnn ja rõõm”“Mu isamaa on minu arm”“Sind surmani”

Holstre pasunakoor 1879

Torma pasunakoorAsutatud 1848

Koosta vihikusse lühitutvustus järgmiste meest kohta:

Johann Voldemar JannsenJakob HurtCarl Robert Jakobson

Oluline on, et iga mehe kohta saaks tutvustusest vastuse järgmistele küsimustele:milline inimene ta oli? mida ta tegi ära rahvusliku liikumise heaks? millised olid tema poliitilised vaated Eesti

iseseisvumisele?

Ärkamisaeg – ajajärk Eesti ajaloos, mil eestikeelses kirjasõnas algas rahvuse teadvustamine ning eestlaste hulgas rahvusliku eneseteadvuse ärkamine ja rahvuslik liikumine.

Ärkamisaja eeldused – talurahvaseadustest tulenevad õigused ja soodne poliitiline olukord Venemaal

Tähtsamad sündmused1870 Eesti Üliõpilaste Seltsi rajamine1857 Perno Postimees1865 Laulu- ja mänguselts “Vanemuine”1869 I üldlaulupidu1872 Eesti Kirjameeste Selts1878 Sakala

Tähtsad isikud: J.V. Jannsen, J. Hurt, K. R. Jakobson