View
240
Download
5
Category
Preview:
DESCRIPTION
Â
Citation preview
POSKA SÕNUMIDDetsember 2013
Laura Viia andekas moelooja
Kuidas elad, kooli eelarve?
Vilistlane Siiri Mugra kuidas valikaine valikuid teha aitas
Vilistlane Terje Vaher püüa unistusi!
Tunnid arvestustenädalal head javead
UUDIS
ÕPILANE, MIS MAKSAB SU KOOLIPÄEV?
Heliis Nemsitsveridze
Kõigile on teada, et tasuta lõunaidpole olemas. Samas, õpilaste jaokstundub tasuta gümnaasiumiharidusniivõrd elementaarne, et keegi sellerahalisele maksumusele tegelikult eimõtlegi. Seepärast küsin: kui paljuvõiks maksta üksainus koolipäev?
Õppurile tundub ainsa rahalise väljaminekuna koolihaldamise juures õpetajate ja töötajate palk, aga neistnumbritest ma hetkel juttu teha ei taha.Nende palgal on väga suur osakaal,kuid eelarveartiklitena on nende protsent väike. Hoopis rohkem on administreerimis, personali ja inventarikulusid.Mis see tähendab?
Koolis peab olema soe ja valgusküllane. Selleks vajab koolimaja elektrit jakütet, mis maksavad. Keskmine küttearve päevas on 150€, talvistel krõbedatel kuudel rohkem, suvel vähem.Mõni inimene teenib terves kuus kokkukõigest 150€. Päevane elektrikulu onpisut väiksem, „kõigest“ 90€. Soojaarvelt ei saa kokku hoida, elektri arveltaga küll. Ehk aitab see paremini mõistakooli usinaid koristajaid, kes tarbetulttühjas ruumis põlevaid lampe hoolegaära kustutavad.
Koolimajas on vähemalt 40 ruumi, mison hõivatud poole üheksast hommikulkuni neljani õhtupoolikul. See tähendabsuurt prügi ja mustusehulka. Prügiveopeale kulub kuus 60€, järelejäänudraha eest (140€) puhastatakse porimatte, sooritatakse väiksemaid parandustöid. Nüüd, jõuluvaheajal, tulebkoolimajja remondimees, kes parandabliistusid ja vaatab üle kõpitsemist vajavad kohad. Suvisel ajal õlitatakse kõikkooli põrandad, et need veel pikaltvastu peaksid. Tuleb öö, koolimajauksed pannakse kinni, aga signalisatsioon hoiab silma peal, et siia kurjategijaid sisse ei pääseks. Selliseteenuse jaoks peab arvestama 900€aastas. Administreerimiskulude hulkakuuluvad veel üürid, rendid, kindlustused ja kõik muu haldamine.
Kool on õppeasutus, mis vajab õppevahendeid. Meie koolil on neid niiklassikalisi – raamatuid – kui ka infotehnoloogilisi: arvutiklassid ja stuudiumi keskkond. Stuudium on mugavus,mis maksab kooli rahakotile keskmiselt1500€ aastas.
Õppevahendite hulka kuuluvad katöölehed, mida õpetajad prindivad japaljundavad. Ainuüksi paberikulukson arvestatud 170€ kuus. Sellestsummast jääb tihtipeale väheseksning mõned õpetajad prindivad materjale iseseisvalt. Selliste „paberimäärimiskulude“ hulka on arvestatudbürootarbed templitest tahvlikriidini,sümboolsete meenete kulud, näitekshiljuti tehti koolilogoga pastapliiatseid. Õppevahendite hulka, midaõpilased vajavad, kuuluvad kindlastiõpikud, töövihikud. Õpikute ostuks onaastas raha ettenähtud 6370€raames, sel õppeaastal soetati meiekooli 80 uut õpikut. Ning see summakulub igaaastaselt alati ära, sestraamatud on teadupärast väga kallid.Koolituskulude alt võimaldatakseõpetajatele tihtipeale ka mõningaidenesetäiendamise võimalusi. Neidvõimalusi pole sugugi piisavalt ningseetõttu kirjutavad paljud õpetajadprojekte, et end ise harida.
Meie koolil on üksainus teenimisvõimalus, milleks on ruumide rent.Edukalt peavad teooriatunde meieklassides kaks autokooli ja auditoorimis on tihti erinevad koolitused. Heaaura meelitab alati ligi. Seevastutoodud tulud on ainult väga väike osareaalselt vajaminevast rahast. Seetõttu tuleks mõista, et raha ei kasvapuu otsas nagu Buratiino Lollidemaallootis. Iga õpilane saab anda panusekooli rahakoti tasakaalukaks majandamiseks, seda kasvõi eelpool toodudnäitena tulesid kustutades ja vettloodussäästlikult kasutades. Me veedame selles majas suure osa omapäevast – hoidkem kooli sama paljunagu oma armsat kodu!
Mingi 1015€?Karl K.
20€Martin
2030€Ave
Küsisime õpilastelt: Kui paljuvõiks maksta üks koolipäev
õpilase jaoks?
30€Stefan
50€Kreta
Me veedame selles majas suureosa oma päevast – hoidkemkooli sama palju nagu oma
armsat kodu!
ARVAMUS
ARVESTUSTE NÄDALA TUNNID
Kristjan Tammi
JPGs toimuvad arvestustenädalad on saanud kriitilist vastukaja meiekooli õpilaste poolt. Nimelt toimuvad ka mitmetes ainetes lisaks konsultatsioonidele ja arvestuseks määratud tundidele tavalised tunnid. Klassidekäest on küsitud veel eraldi arvamust ning usutakse, et tavatundide mittetoimumine või siis vähemalt nende vähendamine oleks hea ning vajalikmuutus.
Arvame, et arvestustenädala tavatunnid võiksid toimida vabatahtlikkusealusel. Perioodi viimane nädal on niigi pingeline ning õpilaste tulemusedoleksid usutavasti palju paremad, kui antud nädala raames toimuksid vaidarvestused.
Tavatundide kohustuslikkus pole õpilaste jaoks parim väljavaade, kuiniigi on vaja kuni viies erinevas aines kogu perioodi jooksul õpitud materjalid hindele vastata. Loomulikult on hea ja kiiduväärt see, kui õpetajadsoovivad tunde läbi viia, kuid õpilaste tulemustele mõeldes pole see äkkiparim variant. Eriti veel, kui on ette tulnud tunde, mis on tekitanud tunde,et need on läbi viidud selleks, et “linnuke kirja” saaks. Mängitakse näitekskuldvillakut vms. Tore on aegajalt nö auru välja lasta viimasel nädalalrühmatööd tehes või viktoriini mängides, aga kuna õpilased peavad tervenädala jooksul palju kokkuvõtvaid töid sooritama, siis jääb nende toimumise kohustuslikkus arusaamatuks.
Loomulikult peab ka perioodi jooksul õppima, kui on soov arvestustedukalt sooritada, mis aga ei tähenda, et ei oleks vaja tihedat kordamist,seda enam, et ainete õppekava on tihe ning tavatundide toimumise korraljääb aega väheks. Arvestades ka asjaolu, et inimene vajab puhkust, ennekui ta koju jõudes uuesti õppima jõuab hakata. Ta tahab süüajuua,veidike puhata ning enne järgmist päeva end välja magada. Kõik seemõjutab tulemusi. Ka omast käest tean, et ei taha hakata arvestuseks kordama päev enne arvestust, vaid mitu päeva enne, kuna nii kinnistub materjal paremini, aga on kordi, kui aega jääb lihtsalt liiga väheks.Psühholoogiliseltki on kurnav, kui vähe kordamisaega. Tekib pinge arvestustes läbisaamise ees, mis mõjutab tulemusi. Õpetajadki saaksid endparemini välja puhata ning järgmisesse perioodi suurema energiagaminna.
Kuna kaalukauss tundub kalduvat selle poole, et toimuksid vaid konsultatsioonid ja arvestused, siis võiks vähemalt proovida tavatundide ärajätmist või pigem viia tunde läbi õpetajate ja õpilaste omavaheliselkokkuleppel, kuid nii, et õpilane ei saaks kohale mitte ilmumise eestpõhjusta puudumist.
Kristjan Tammi ja õpilasesindus
http://cteblog.uwaterloo.ca/?p=1662
Järgnevalt mõned nõuanded, mida järgides saad iseenda õppimisviisi aegajalt üle vaadata ning leida endalesobivaima õpikonteksti.
• Hoia head elurütmi! Maga piisavalt, söö korrapäraselt ja tervislikult.Hoolitse oluliste suhete eest, väldi suuri konflikte.Kui vähegi võimalik, lahenda tekkinud probleemid!• Loo tegutsemismustreid! Loo endale õppimiseks positiivne rutiin:päevaosa või koht ruumis, süstemaatilisedkohtumised kaasõppijatega, raamatukogu külastamise rütm. Avasta ja arvesta, millises päeva osas Sa kõige pareminiõppida suudad. Jäta vähem energiat ja keskendumist nõudvad tegevused neile aegadele, kui mõte ei liigu kõigeparemini.• Planeeri! Kõigepealt on hea mõelda, mida tahad saavutada, siis tuleb otsustada, kuidas selleni jõuda. Konkreetsetegevuskava juurde peaks kuuluma ka ajakava. Pärast seda polegi muud, kui oma plaan järjekindlalt ellu viia!• Õpi pikemate õppimistsüklite sees ja vahel lõõgastuma! Ei ole mõtet oma vaimset energiat viimase piirinipingutada – hiljem võib toibumine võtta ootamatult palju aega. Ütluses «parem puhanud loll kui väsinud tark» on omatõetera. Kui psüühika on ülekoormatud ja kurnatud, on ka võime informatsiooni üles leida ja seostada väga tagasihoidlik.• Liiguta ennast regulaarselt! Aju vajab õppimiseks hapnikku. Jooksmas, ujumas või trennis käimine võib olla kiiretelaegadel aja kokkuhoiu, mitte kaotamise viisiks.• Avasta ja kasuta oma eelistatud õpistiili! Analüüsi teadlikult, millisel viisil õpitust on kõige rohkem kasu ja püüa luuaselliseid võimalusi võimalikult palju. Samal ajal pole paha endas aegajalt arendada ka teisi õpistiile.• Õpi keskenduma!Sügav õppimisviis tähendab, et õppimisse tuleb süveneda.
Foto: Janika Stets
PERSOON
MEIE OMA VAHETUSÕPILANESAKSAMAALT ROSA
Rosa on hetkel Jaan Poska gümnaasiumi 10.d klassiõpilane. Nagu ka paljudele teistele õpilastele, tundusRosalegi lahe kogemus olla mõnes võõrriigis vahetusõpilaseks. Vahetusaastale minema ajendas teda Saksamaal igavaks muutunud koolis käimine, kuna ta oskasseal kõike, välismaal õppimine tundus aga huvitavaväljakutsena.Eestisse otsustas ta tulla just selle pärast,et paljud Saksamaa noored tahavad minna Ameerikasse,kuid Rosale tundus Eesti huvitavam. Samuti oli ta paljukuulnud Eesti ilusast loodusest.Koolis on Rosal päris raske. Saksa ja inglise keel onmuidugi lihtsad, aga eesti keele tundides ei saa ta veelpaljudest asjadest aru, ning füüsika ja matemaatikaõpetaja aitavad aegajalt sellega, et selgitavad talle ülesandeid inglise keeles. Vaatamata sellele, et koolitööeesti keeles veel kõige paremini ei suju, on Rosa meieemakeele väga kiiresti omandanud. Esimesel kuulsuhtles ta ka klassikaaslastega inglise keeles, kuid praegu saab nendega kõik jutud eesti keeleski aetud.Rosat üllatas eestlaste puhul nende toitumisharjumused.Näiteks märgib ta, et eestlased söövad tunduvalt rohkem liha kui sakslased ning peaaegu kõike süüakse siin hapukoorega. Loomulikult on ta ära proovinud peakõik poodides leiduvad kohukesed ning oma lemmikutnende hulgast valida ta ei oska, sest kõik on niivõrdmaitsvad. Samuti maitsevad talle verivorstid, mispaljude välismaalaste jaoks muidu veidi õõvastavadnäivad.
"Praegu saanklassikaaslastegakõik jutud eestikeeles aetud!"
Rosa on jõudnud Eestis veedetud aja jooksul käia omasiinse perega juba Saaremaal ning Tallinnas. Samutikäis ta mardilaupäeval sõbrannaga marti jooksmas.Nad laulsid ja tegid nalja. „Olime nagu väiksedlapsed,“ naerab Rosa. Saksamaal sellist kommet pole,mistõttu oli mardipäeva tähistamine tema jaoks uus jahuvitav.Sellel aastal peab Rosa esimest korda jõule ilma omapäris pereta. Ta küll pisut igatseb oma peret, kuid üksaasta on tema jaoks nii lühike aeg, et ta tahab sedavõimalikult palju nautida. Rosa meelest on Eesti veeltoredam koht, kui ta oskas aimata ning vahel meeldibtalle Eesti isegi rohkem kui Saksamaa.
ÜLESKUTSE
MIKS SEISAB ANTUD AUTO MEIEKOOLI EES?
Kui tead, saada vastus lehe reportertometajaMAARJA JOHANNA MÄGILE
(maarja.m2gi@gmail.com)
Mirjam Savisto
Foto: erakogu
Foto: Heliis Nemsitsveridze
PERSOON
MITTE MINGI HALL HIIREKE
Kindlasti on kõigile silma jäänud meie koolikoridorides lendlev blond neiu, kellelevaadatakse järele tema ainulaadse stiili jarõõmsameelsuse tõttu. Tegu on 11.c klassiõpilase Laura Viiaga, talendika nooremoeloojaga.
Laura, millal ja kuidas tekkis sul moehuvi?
Põhikoolis ei sallinud ma tööõpetuse tunde seni, kuni saime ühel päeval endale ise öösärki disainida.Tegin selle ära ja hakkaski meeldima. Nalja pärast otsustasime pärast seda osaleda moekonkursil„Moeke“, kus sain parima modelli preemia.
Seega, peale seda oled osalenud igal aastal „Moekesel“?
Jah. Sel aastal teen kollektsiooni neljandat korda, kuid olen osalenud ka teistel konkurssidel, nagu„Moeke“, „MoePark“, „MoorMood“, „MoeDepoo“, „Hõbetraageldus“. Selleaastane kollektsioon on kaminu praktiline uurimustöö.
Kuidas leiad oma kollektsioonideks inspiratsiooni?
Minu kollektsioonid on siiamaani olnud inspireeritud loodusest. Esimesel aastal tegin linnuteemalise, siis sügise ja eelmisel aastalsisalikuteemalise kollektsiooni. Kuid inspiratsiooni sain ka näiteks täna, istudes muusikatunnis ja kuulates ooperit. Või bussiga kojusõites. Inspiratsioonihoog võib peale tulla väga suvalistes kohtades ja sageli endalegi ootamatult.
Kas enda riided õmbled sa ise? Kaua see aega võtab?
Mitte küll kõik, aga suure osa küll. Samuti õmblen riideid sõbrannadele. Mul on see hea, et kunagi ei pea mõtlema, mida sõbrannalesünnipäevaks kinkida. Teen kleidi! Ajakulu on alati väga erinev, aga ühe seeliku tegemiseks kulub umbes neli tundi. Kollektsiooniettevalmistamisega pean alustama juba pool aastat varem, kuid tihti kipub siiski olema nii, et tegemine jääb viimasele hetkele.
Oh, sa teed sõbrannadele ka riideid? Kas sa lõpukleite ka teed?
Lõpukleite olen teinud küll. Saabuvaks kevadekski on juba kaks kleiti kindlasti vaja teha. Jõulude paiku teen ka mõne ballikleidi.Minuga võttis ühendust ka Eesti disainerite veebipood müüü.ee, kuhu õmblen enda märgi „LaVia“ alt riideid. LaVia on ka minu blogi,kuhu postitan tehtud töid.
Laura blogi:www.lauraviia.blogspot.com
Laura, mis sa tulevikus teha tahad?
Soovin sisse astuda Eesti Kunstiakadeemiasse moe erialale.Selleks aga pean enne Tallinna Tööstushariduskeskusesõppima rätsepstilisti eriala. Samas olen enda arendamisemõttes mõelnud minna ka välismaale. Aga kindel olen selles, etseon enda tuleviku kindlasti moega.
Küsisin Lauralt nõu, mida võiks üks gümnasist koolis kanda:
Üldiselt mind ei häiri see, mis teistel inimestel seljas on, agadressid võiksid jääda ikka trenni tegemiseks. Ühtlasi on oluline,et inimene tunneks end oma rõivastes hästi hoolimata sellest,kas teistele meeldib või mitte. Tuleb kanda ikka seda, misendale meeldib ja massist eristuda! Stiilsed inimesed jäävadalati silma.
Auhinnalised kohad:
MoePark: 2011a III koht ja Kadarbiku eripreemia; 2012a III koht.NoorMood 2011a III koht, PinUp girl ja Wella eripreemia; 2012aII koht ja 2013a. I koht.MoeDepoo 2011a III koht.Hõbetraageldus 2012a Eripreemia.Moeke 2013a II koht.
"Kõige suurema üllatusena tuli 2011. aasta MoePargi IIIkoht, kuna siis tegin ma oma kõige esimese kollektsiooni.Kuna ka MoePark on üks Eesti tuntumaid moeshowsid,olin väga rõõmsalt üllatunud. Hõbetraagelduse 2012. aeripreemia tuli ka väga suure üllatusena, sest seal olidkõik vanusegrupid koos. Südamelähedasem auhind on2013 NoorMoe esimene koht"
Heliis Nemsitsveridze
Foto: erakogu
LAURA VIIA LOOMING:
Kollektsioon: "Linnuna lennata, kotkana julgeda!""Lacerta Vita"
"Lacerta Vita"
"Lacerta Vita"
"L'automne"
"L'automne"
PERSOON
TUDENGIVARJUKS LENNUAKADEEMIASOktoobri alguses osales 11.a klassi õpilane Kristjan Jukk tudengivarju päeval.Programmi eesmärk on tõsta gümnaasiumiõpilaste teadlikkust Tartu Ülikoolisõpetatavate erialade kohta, muutes sellega edasiste valikute tegemise lihtsamaks.
Kristjanile jäi silma võimalus tudengivarjuks minna erinevate kõrgkoolide kodulehtiuurides. Kuna tal oli plaanis edasi õppida lennunduse alal, otsustas ta võimalusesthaarat, ning läks varjutama piloodierialal õppivat tudengit Ülenurme Lennuakadeemias.
Kristjan võttis osa mitmest lennuakadeemia loengust. Näiteks räägitiühes loengus keerulisematest maandumisviisidest peaaegu olematu nähtavuse korral, mil loota saab vaid navigeerimisseadmetele ja juhttornile.Lisaks loengutele käidi ka lennujaamas,navigeerimistornis ja mehhaanikutetöökojas, kus sai tutvuda sealsetetöötajate tegemistega. Veel käidi lennundusmuuseumis, kus oli giidiks lennuakadeemia endine tudeng, kesvastas huviliste küsimustele ja rääkiskõigest, mida pidas varjutajatele huvitavaks.„Üks lõpetanu, kes praegu töötab lennujaama juhttornis, rääkis oma kooliajaljuhtunud seigast, kui ta pidi lendamaTartust Tallinnasse ja tagasi. Tallinnaskäis ta McDonalds’is söömas ning lendas seejärel tagasi Tartusse,“ rääkisKristjan endise tudengi vahvast seiklusest. Meelde jäi talle seegi, et kaneed, kes pole otseselt valinud lendurieriala, peavad sellegipoolest lennukursused läbima. Üleüldse oli Kristjanijaoks kogu üritus väga põnev ning taõppis palju uut.Varjupäev vastas igati Kristjani ootustele ning kindlasti mõjutab see ka temavalikuid edasiõppimise osas. Edaspidilubab ta keskenduda matemaatika,füüsika ja inglise keele õppimisele, sestjust need ained on eelduseks lennuakadeemiasse õppima pääsemiseks.Sarnastest üritustest soovitab Kristjankindlasti kõigil osa võtta, kuna sellinekogemus annab vajaliku ülevaatetulevikuvõimalustest, ning teadmised,mida on vaja teha enda valitud erialalesaamiseks.
"Kindlastisoovitaksinteistele ka.See annabhea vaatetulevikule jasaab teada,mida oleksvaja teatudalalõppimiseks."
Tartu Ülikool kutsub:
Tule tudengivarjuks!
Tudengivarjuna saad tunda, mida tähendab olla üliõpilane. Käid huvitavates loengutes, tutvud kursusekaaslaste ja oma alaparimate õppejõududega ning mis kõige olulisem, tänu meeldejäävale kogemusele teed ülikooli astudes õige erialavaliku. Soovikorral võid tudengivarjuks tulla ka mitu korda!
Mirjam Savisto
Piloodikogemus lennusimulaatorist
Eesti Lennuakadeemias on alates sellest sügisest esmakordseltvõimalik ka tavainimestel lennata simulaatoris, kus treenitaksepiloote. Pakume võimalust saada teada, mis tunne on istuda len-nuki kokpitis kapteni positsioonil ning ise lennukit juhtida ja len-nuväljal maanduda. Sessioon toimub koos juhendajaga ning ennelendu saab osaleja lühikoolituse lennusimulaatori kasutamise jalihtsamate piloteerimisvõtete kohta.
Kõik treeningu läbinud saavad ka vastava tunnistuse oma len-nusoorituse kohta.
Tahad ka ise lennukit juhtida?
Lennata on võimalik reedeti kell 14.30-17.00 ja laupäeviti kell10.00-16.00 Eesti Lennuakadeemias.
Aadress Lennu 40, Reola küla, Ülenurme vald, 61707 Tartumaa.Hoone asub Tartu Lennujaama kõrval.
20-minutiline sessioon simulaatoril maksab 15 eurot. Hind sis-aldab nii koolitust kui reaalset lennuaega.
Lennu broneerimiseks palume helistada telefonil 744 8100 võikirjutada e-posti aadressil simulaator@eava.ee.
Foto: Janika Stets. Kristjan Jukk tuleviku üle mõtisklemas
REPORTAAZ
SÕBRANNAD KÄOPESA LASTELE
Jõulukuu on heategevuskuu. Kaks meiekooli õpilast käivad praktilise töö raamesKäopesa lastekodus väiksemate lastegategelemas. 11.a klassi õpilased GretaKuus ja Kristin Plado külastavad koguesimese poolaasta igal nädalal Käopesalastekodu.
„Idee käia lastekodus lastega tegelemas tulialles augustikuu lõpus. Juba kevadel planeerisime Kristin Pladoga teha koos praktilisttööd. Ühtegi head mõtet esialgu ei tulnudning suvel juba olime veidi lausa hirmul. Augustikuu lõpu poole tuli mul mõte: miks mitteteha midagi väga armsat ja kasulikku,näiteks lastekodu lastega tegeleda! Kuna niimulle kui ka Kristinile meeldivad lapsed, siistundus see mõte olevat meie ideede seastparim ja septembris otsustasimegi sellekasuks. Alguses polnud meil aimugi, et midaseal täpsemalt teha, kuid juba esimeselkülastuskorral saime teada, et kasvatajatelpole vaat et üldse aega tegeleda lastegaeraldi või nendega nii palju mängida, kui nadtahaksid,“ vastab Greta küsimusele, et kustselline huvitav ja armas idee tuli.
Lastekodus tegelevad Greta ja Kristin pigem väiksemate lastega, kõige noorem on2aastane tütarlaps. Enamik lastest onumbes üheksaaastased. Regulaarselttegelevad nad umbes kuue lapsega, kes onkülastusaegadel alati kodus, kuid iga kordon mõni uus nägu lisandunud. Lastel onpäris palju huviringe ja trenne, seega polekõik alati samal ajal kodus.
Greta ja Kristin olid positiivsel üllatunud, kuikiiresti lastekodulapsed nad omaks võtsid.„Ei olekski osanud arvata, et lapsed niikiiresti meid omaks võtavad. Juba tutvumisõhtul võtsid pisemad meil käest kinni jakutsusid muudkui mängima. Vanemadlapsed olid juba samuti esimesel korral vägajutukad, rääkisime nendega pikalt. Kõiklapsed on väga julged ja sõbralikud, nendega on tore aega veeta.“
Tüdrukute põhitegevus on lastegamängimine. Väiksematel aitavad liumäelesaada ja püüavad nad sealt kinni, veidivanemad tahavad jalgpalli mängida. Veelaitavad nad õpiprobleemidega lastelkodutöid teha. „Kõik lapsed teavad, etvõivad koolimuredega meie poole pöörduda.“
Samuti leidub toas palju mänge – lastelemeeldib väga lauamänge mängida. Neilon väga suur riiul, mis on otsast otsanilauamänge täis. Väga paljud firmad toetavad lastekodu, mistõttu rahalisi probleeme neil pole. „Käopesas“ käivadvahel ka külalised, näiteks on seal käinud Elina Pähklimägi, kes lubas veelkord tagasi minna. „Selle põhjal, et neilongi tegelikult peaaegu kõik materiaalneolemas, arvataksegi, et neil on sealkodus kõik korras. Jah, muidugi on neilselles mõttes kõik olemas, aga see onhämmastav, kui väga lapsed meiegamängida tahavad ja kui väga nad jubaselle lühikese ajaga meisse kiindunudon. Meie arvates jääb neil puuduhoolivusest,“ arvavad tüdrukud. Ühesvahetuses on lastel vaid kaks kasvatajat.
Lastele meeldib rääkida oma minevikustja kõigil on olemas albumid ajast, kui nadväiksemad olid. Oma vanematest neilaga pilte pole ja nad ei räägigi endavanematest palju. „Ükskord oli sellinehetk, kui üks lastest ütles, et kunagi tulebminu emme ka mulle järele.“ Kahjuksaga sealsetel lastel vanemaid ei ole.
Abilisi, kes lapsed trennidesse viiks jatagasi tooks, Käopesas küll on, kuidnoori, kes lastele sõbranna eest oleksidja nendega mängimas käiksid, sealpeale Greta ja Kristini ei ole. „Me olemeväiksemate lastega ja iga kord, kui meära hakkame minema, siis nad nutavadja nii kahju on ära minna. Me oleme sealtavaliselt kaks kuni kolm tundi.“ Praktilinetöö saab küll varsti läbi, kuid Greta jaKristin on kindlad, et nad lähevad.
Maarja Johanna Mägi
Foto: erakogu
Foto: erakogu
Foto: erakogu
MEIE VILISTLANE
Terje Vaher
ÜHE VILISTLASE LUGU: KUIDAS TERJE VAHERLONDONISSE ÕPPIMA LÄKS
Välismaale õppima asumine on mul peas ringelnud alates 6. klassist, kuidesialgu lihtsalt unistusena. Mingit kindlalt plaani tegelikult ei olnud, lihtsaltmõtlesin, et tahaks. Mõtted muutusid kindlamaks 11. klassis, mil tunnis käisrääkimas üks vana kooliõde, kes oli parasjagu välismaal õppimas.
Mõtted muutusid tõsisemaks 12. klassis ühe vahetunni ajal. Istusime klassiõdedega esimese korruse puhketoas ja rääkisimevälismaal õppimisest, sellest, mida me edasi tahaks teha. Ma arvan, et kogu vestluse jooksul oli võibolla paar inimest, kelle suustei kostunud lauset: „Tahaksin ka õppida välismaal.“ Mõned rääkisid sellest teadlikult kui kättesaamatust unistusest, minul muutusselle üle arutledes plaan aga kindlamaks. Selliseid suuri plaane teostades on hea, kui on keegi, kellega seda jagada.
"See on esimenekord, kui omatiivad laialisirutan ja laiamaailmaavastama lähen"
Meie otsustasime oma plaani teoks tehafirma StudyIn kaudu. Tegelikult saab asju ajada kergesti ka ise juhul, kui tutvusringkonnas on keegi, kes on sama teejuba läbinud. Mõne firma abil kandideerimine maksab küll nii mõnegi kopika,seevastu kogu dokumentatsioon tehaksesinu eest ära.
Esmalt käisime ühel messil, kus olidend tutvustama tulnud erinevad koolidvälismaalt. Järgmisena käisime firmaStudyIn korraldatud loengus, kus räägitilähemalt (peamiselt Inglismaa ja Šotimaa) ülikoolisüsteemidest. See oli loeng,pärast mida läksin koju ja laususinemale: „Ma lähen Inglismaale õppima.“Ma nägin, et mu ema ei tahtnud sedakuulda, kuid samas jäi ta piisavalt rahulikuks, sest arvas, et see on arvatavastiüks järjekordne hull idee, mille ma ajapikku unustan. Ma arvan, et ma isegi eiuskunud seda tol hetkel.
Pärast seda registreerisime end individuaalsetele vestlustele ja sellegahakkaski meie mõte tasapisi realiseeruma. Käisime firma StudyIn kontorisaegajalt oma andmeid andmas ja arutamas, mida ning kus me õppida tahame.Olin peaaegu lõpuni kindel, et tahan õppida kunsti (enne kindlaid välismaaplaane olin minemas Tartu KõrgemasseKunstikooli). Kuna kunsti eriala jaoks olivaja portfooliot, soovitas minu dokumentatsiooniga tegelev neiu Kaisa valida lisaks ühe ala, mis seda ei nõua. Ollesalati huvitatud moest, otsustasin lõpuksvalida eriala Fashion Marketing andJournalism (moeturundus ja ajakirjandus– toim.). Mida aeg edasi, seda ebakindlamaks muutusin kunsti eriala õppimisesuhtes.
Endalegi üllatuseks otsustasin lõpuksjätta varuvariandiks illustreerimise ningesimeseks valikuks sai moeturundus jaajakirjandus.
Inglismaal on koolil teatud tingimusedsissesaamiseks, näiteks peaks keskmine hinne olema 4.0, vaadatakse kaeksamite keskmist tulemust, esitadatuleb CV, motivatsiooni ja soovituskiri.Lisaks tuleb inglise keelt emakeelenamitte kõnelejatel sooritada IELTS test.Mina seda testi tegema ei pidanud,kuna minu kool on StudyIni partnerülikool ning nemad nõudsid inglise keeleeksami tulemuseks vähemalt 70 punkti.Kunstialadel on tavaliselt vaja ka portfooliot ning moeturunduse ja ajakirjanduse ala jaoks pidin kirjutama üheväikese artikli.
Kõik Inglismaa ülikoolid on tasulised.Üks õppeaasta maksab maksimaalselt9000 naela. Õnneks on Inglismaalaenusüsteem vägagi soodne. Juhul,kui te pärast kooli lõpetamist ei teeniaastas üle teatud summa, siis ei pea telaenu tagasi maksma. Lisainfot saabaadressilt http://www.studentfinanceengland.co.uk/.
Esimene verstapost välismaal õppimiseks on saada ülikoolidelt conditional letter (vastuvõtutingimusitäpsustav kiri). See tähendab, et juhul,kui te täidate ülikooli nõudmised, saatesisse. Selleks, et saada conditional letter, nähke vaeva oma motivatsioonikirjaga (ärge mitte mingil juhul alustageseda üks päev enne tähtaega ja ärgekartke ennast kiita!). Kui kiri on saadud,tuleb periood, kus ise väga midagi tehaei saa – peab lihtsalt ootama, kuni oletesaanud unconditional letteri. Seetähendab, et olete soovitud kooli sissesaanud.
Mul on hetkel jäänud kaheksa päevaLondonisse minekuni. Mul on veel paljupalju teha, aga tunnen, et tahaks vaidkodus istuda ja nautida vabu päevi, mil eipea veel õieti enda eest vastutama ja emaon alati käeulatuses. Ei, mitte seda, et maei taha minna. Ma tahan, väga. Asi on lihtsalt selles, et ma olen alles oma pesas.See on esimene kord, kui oma tiivad laialisirutan ja laia maailma avastama lähen.Muutused on hirmutavad, kuid samashuvitavad ja teevad meist paremad inimesed.
Mu peamine sõnum on see, et unistused ei täitu, kui nende poole suuretahtejõuga ei püüdle. Ole kindlameelnening hakka tegutsema.
Terje Vaher,Poska vilistlane
Aldgate´i hoones toimuvad mõned Terjekoolitunnid.(allikas:http://nooksandcorners.wordpress.com
Siis tekkiski mõte, et aga miks mina ei võiks välismaal õppida?Kuid ka siis ei hakanud ma selle täitumise nimel veel tegutsema.
MEIE VILISTLANE
LUBA OLLA UUDISHIMULIK
Siiri Mugra
Viimase gümnaasiumiaasta keskpaigaks olin juba paar aastat ringikäinud sirge selja ning püstise peaga, kuulutades kõigile, et minuülikoolilinnaks saab olema London. Suur armastus riigi vastu tekkismul põhikooli lõpus seda esimest korda külastades. Tol hetkel maedasiõppimist seal ette kujutada ei osanud, kuid üsna pea avastasinend kohalike ülikoolide pakutavate erialade hulgast meelepäraseimatvalimas. Eriala valitud, asusin tasapisi juba kinnisvaraturgugi piilumaning kujutasin ette elu mõnes armsas äärelinna korteris. Peaaegukogu dokumentatsioon sai ülikooliga korda aetud – puudu oli veel vaid
Võin vist siinkohal öelda, et kuulun sellisesse omapärasesse klubisse, milleliikmed tegutsevad risti vastupidi öeldule.Niimoodi jõudsin oma valikutega lõpuksTartu Ülikooli ajakirjanduse ja kommunikatsiooni erialale. Ajakirjanduseeriala pole ma kunagi otseselt kaalunud,kuid miski mind siiski ümber veenis.Oluliseks teguriks võin pidada viimaselgümnaasiumiaastal valikainena läbitudmeediakursust.
Nagu Ameerikas
Eelmisel sügisel meediakursusele registreerimise otsus tuli spontaanselt – naguparimad otsused kunagi. Tsiteerides igakolmandat Ameerika filmi: „Kõik käisväga kiiresti ja enne kui ma arugi sain,olin omadega sees.“ Nädal hiljem esimesse tundi minnes ei osanud maaimatagi, milliste teadmiste, kogemuste jasoovidega sealt kevadel väljun.Esimeste tundidega avastasin, et mu senivarjatud huvi ajakirjanduse ja meediavastu oli suurem, kui ma arvata oleks osanud. Enim üllatasin iseend hetkel, mil otsustasin hakata koolilehe peatoimetajaks.Teadsin, et töö nõuab suurt vastutust,pühendumust ning aega. Esimese kaheolemasolus ei kahelnud ma hetkeksi, viimasega on mul alati probleeme olnud,kuid lahenduse sellele leiab alati. Niijuhtuski, et pärast paari unetut ööd ningkümneid tasse kohvi, mis kulus esimeselehenumbri koostamiseks, keerlesid mulpeas uued mõtted järgmise lehe jaoks.Kohvi, unetuid öid, lõputud vaidlusi toimetusega ning entusiasmi jätkus eelmiselõppeaastal tervelt kolme koolilehe jaoks.Olenemata kõikidest muredest, vaidlustestning esimestest varajastest hallidest juuksekarvadest teeksin seda kõike iga kelluuesti, mis räägib ka praegu omandatavaeriala kasuks.
Minu inimesed
Kogu koolilehe näol saadud praktikattäiendasid esmaspäevased teoreetilisemadmeediatunnid.
Lõpuks kujunes meist viieliikmelineseltskond, kes kamba peale kõikidestundides kohal käis. Meie elavaidarutelusid oli aga ohjes hoidmas veelgielavam meediaõpetaja. Olenemata ilmast, tujust või kuuseisust tuli ta tundialati suure koguse energiaga, millegameidki pärast pikka koolipäeva veelnakatada suutis. Sel moel muutusidisegi kõige igavamad teooriatunnidhuvitavaks ning aruteluteemasid jätkusmitmeks päevaks.
Olin ajakirjaniku ametisse alati üsnapassiivselt suhtunud ning näinud sedapigem kui mitte väga tulutoovat ametit.Eks rahvasuus ikka levivad jutud vaestest ajakirjanikest ning tulevikuameteidvalides peetakse ikka silmas rahalistkindlustunnet. Hiljem, kui olin kohanudpaari edukat tegevajakirjanikku ningkuulnud nende muljeid ajakirjanikuksolemisest, hakkasin ajakirjanikuksolemisse teistmoodi suhtuma. Istudes jakuulates neid loendamas omadusi, midanad selle ameti puhul oluliseks peavad,leidsin mõned neist ka endal olevat.Enim meeldis mulle muidugi see, etvõin olla ülimalt uudishimulik, ilma etkeegi seda pahaks paneks.
Ma siiani täpselt ei tea, mis mind kakspäeva enne lõpukirjandit siiski meeltmuutma pani, Inglismaale minekuplaani hülgama sundis ning ajakirjanduse valimise kasuks otsustama ajendas. Kuid sisseastumisavalduse mategin, erialakatsed üle elasin ningtulevastele õppejõududele oma tulevikuplaanide kohta aru andsin. Sõpradega isekeskis aegajalt ikka naljatame,et eks ma mingi suuremat sorti ajupesusain sealt kursuselt. Päeva, mil mulleteatati, et olen ajakirjanduse ja kommunikatsiooni erialale vastu võetud,mäletan praegugi veel väga hästi. Olinsiiralt rõõmus, sest kunagisest uitmõttest oli saanud kindel eesmärk ja maolin suutnud selle täita.
"Ajakirjanduse eriala polema kunagi otseseltkaalunud, kuid miski mindsiiski ümber veenis.Oluliseks teguriks võinpidada viimaselgümnaasiumiaastalvalikainena läbitudmeediakursust"
Vaata Tartu Ülikooli sisseastumise ajakava siit:http://www.ut.ee/et/sisseastumine/bakalaureus/ajakava
Kuna aine oli eelmisel aastal sellisel kujulesimest korda, oli huvi selle vastu üsnagiväike.
ARVUSTUS
Kristjan Tammi
HECUBA PÄRAST
Tallinna Linnateatris külastatud Priit Võigemasti lavastus“Hecuba pärast” on tõsise ainestikuga komöödia. Laval astuvad üles näitlejad Indrek Ojari, Argo Aadli, Alo Kõrve, MartToome, Veiko Tubin ja Priit Võigemast. Lavastuse puhul jäisilma väga efektne valgustus ning väga originaalne ja nauditavmuusikaline kujundus. Kogu etenduse tehniline pool andisetendusele huvitava maigu juurde.
Etenduses on väga palju teravmeelsust ja tihti saab naerda. Esmasel vaatamisel võib jääda mulje,nagu etendusel polekski temaatilist sügavust, kuid ilmaasjata. Selles pilatakse muuhulgas meieühiskonda, inimtüüpe ja väärtusi. Peamiselt püütakse etenduses meeleheitlikult otsida vastuseidküsimustele: „Miks ma seda kõike teen?“, „Kes ma olen?“, „Mis mõte sellel kõigel on?“. Viimasena mainitud eksistentsiaalsete küsimuste põhjal tekkiski näitlejatel idee antud lavastus luua.Terava musta huumori kaudu näidatakse meie ühiskonna varjupooli, millele on mugavam mittemõelda, kuid mis tegelikult vajavad suurt tähelepanu. Etendust süvenenult jälgides peaksid kaendal tekkima mõtted selle üle, kas see, mida teed, on õige ning kas enam paremini teha polevõimalik?Ligi kolmetunnise etenduse jooksul tundus vahepeal, et liigne naljatlemine hakkas etenduseväärtust vähendama. Kuigi tegu oli komöödiaga, arvan, et mõnes kohas oleks võinud seda vähemolla. Samas võis olla huumoriga “üle võlli keeramine” Võigemasti taotluslik lavastusvõte, toonitamaks teatud absurdsusi meie ühiskonnas. Sellele vaatamata võis etendusega lõpuks rahule jääda,sest tagantjärele mõeldes oli kõik siiski loogiline ja läbimõeldud. Lavastuses esitatud küsimuseleotseseid vastuseid ei esitatud, pigem jäid need vaatajale mõtisklemiseks.„Hecuba pärast“ oli väga huvitav ega jäänud heale dramaturgiale üldsegi alla. Võigemast leidisantud tragifarsis hea tasakaalu huumori ja tõsiduse vahel sisus väärtust kaotamata. Etendusemõistmiseks tuleb seda kindlasti süvenenult vaadata. Võigemasti lavastus „Hecuba pärast“ pakubnalja ja mõtisklusi edaspidiseks ka neile inimestele, kellel muidu teatri vastu sügavam huvipuudub.
UURIMUSTÖÖ
Doris Helina Fjuk
TOITUMISE JA ÕPPEEDUKUSE SEOSJuhendaja õp. Märten Karm
Toitumine on teema, mida uuritakse ja mille üle vaieldakse väga palju. Peamiseltkeskendutakse toitumisele mõeldes kaalulangetamisele või lihtsalt välimusele. Inimesedpööravad vähem tähelepanu sellele, et toit, mida me sööme, mõjutab ka tervist, enesetunnet,tuju ja vaimset võimekust. Seega võib väita, et õige toitumine mängib olulist rolli kaõppeedukuses.
Minu uurimistöö eesmärgiks olileida seoseid Jaan Poska Gümnaasiumi õpilase söömisharjumuste ja õpitulemuste vahel.Selleks koostasin 10. ja 11.klassi õpilaste seas küsitlusening võrdlesin küsimustike vastuseid vastava õpilase hinnetega.
Uurimistööst leidsin mitmeidmärkimisväärseid ja põnevaidseoseid.
Esiteks tuli uurimistööst välja, ethommikusöök mängib olulistrolli õpilase õppeedukuses.Õpilased, kes jätsid aegajalthommikusöögi söömata või eisöönud üldse hommikust, olidhalvema keskmise hindega.
Hommikusöök on päeva kõige tähtsam toidukord. Selle ärajätminevõib mõjutada aju toitainete tasakaalu ning seega mõjuda halvastika vaimsele tegevusele.
Teiseks tuli välja, et regulaarsetel jatervislikel toidukordadel on seosõpitulemustega. Õpilased, kes eisöönud iga päev sooja toitu, olidmadalama keskmise hindega. Ühtlasi nõustus kolmandik küsimustikule vastanutest väitega, et ilmahommikusöögita on esimestes tundides raskem keskenduda ja poolvastanutest nõustus, et keskendumine on raskendatud ilma koolilõunata. Selleks, et õpilane suudaksedukalt õppida ja keskenduda, peabaju olema varustatud piisavaskoguses õigete toitainetega.
Kolm põhilist söögikorda ning vahepalad tagavad stabiilse veresuhkrutaseme. Stabiilne veresuhkur aitab ajumäluosa ning võimaldab paremini uusiasju õppida.
Väga üllatavaks osutus töö kolmasseos – maiustuste söömine parandabõppeedukust. Kõrgema keskmisehindega õpilased sõid magusat tihedamini kui madala keskmise hindegaõpilased. Põhjuseks võib olla see, etšokolaadis on suurel hulgal trüptofaani,mis aitab organismil sünteesida serotoniini ehk õnnehormooni, mis aitabomakorda vähendada ärevust ja stressi.
Neljandaks tuli tööst välja, et energiajookide ja alkoholi tarbimine pärsibõppimist. Mida sagedamini neid tarbiti,
seda madalam oli reeglina ka keskmine hinne, kuid õpilasi, kes energiajooke tarbisid, oli vähe.
Energiajookide sagedasel tarbimiselvõivad kaasneda keskendumishäiredning alkohol kahjustab ajus piirkondi, mis vastutavad õppimise,mälu, suuliste oskustega ja ruumilisetunnetusega.
Eelnevad seosed võivad olla seotudka õpilase perekondliku tausta, võimaluste ning toetuse puudumisega.
Uurimistöös ei tulnud ühtegi seostvälja rämpstoidu, juurviljade, vitamiinide söömise ning õppeedukusevahel.
(allikas: http://vimeo.com/linnateater)
(allikas:http://linunn.wordpress.com/
(allikas:
http://www.flickr.com/photos/linnateat
er/8637442662/)
OMALOOMING
Ajalehele Iiriselt.***
Mu orkestriks on öine mets.Jalad on supsatud
baleriinisussidesse,ma elan luikede järvel.
Sulgkergena, karges talve õhus,õrnal jääl, mis inimhinge ei
kanna.Kasvõi keset ööd,
veel virvendaval kuukettalleiad jäljed,
ja mu tantsusooja keha lõhna,hinga oma verre.
Olen nagusoovikaevust haldjamäelt,
kolmas ratsanik piimvalgeltratsult.
Tuhamäel ajan taga leeke,ja vetel püüan vesipükse..
Põõsas säravad helesilmad,nägemas mu muinasjuttu,
usub nagu enda oma,
TormihoiatusHoidke mütse,
mu kallid,sest täna kisub tormi
ja homme hommik oleme tsentrisnagu hiired
hiirelõksus.
Rong tuulekiiruselTeaks mida oodata,seisaks vähem püsti
ja võtaks istet
sel rongil,kus piletikontrolliks Elu
ja vahepeatused onrangelt soovituslikud.
Monotoonne heli
Aeg ei lenda linnulennul taevas,aasa varjul ei helgi erksalt.
Aja sära ei tuhmu ajasja arus. Paitab vaid hinge hellalt.
Ajaga ei jookse võidu,tema tiksub sootuks oma radu.
Tal häälgi saladuslik antud,aeg ilmatuma on taganõutud.
Suvest läände talvest itta,aega turjalt ei jaksa võtta.Aeg ei oota, aeg ei palu parimalt ta tekitab valu.
On rahal aeg ja aeg on raha.Veel ajast jääb maha pookvaha.
Ajal lasta vaid lennata,et mõtete ilmekust üles rutata.On kaastunne ja kohusetunne,
aeg kaasab kord viimsesse unne.
Aeg tähtsaim sõna siin ilmas,kalleim vara ja häda silmas.
Aja võimsuseks külluslik sõprus,alluvaks looduse seaduslik nõrkus.
Möödunuid aegu paneb unistama,taas unustama, imestama.Kõige tähtsamad hetked,
need kiirelt mööduvad retked.
Kuidas ka raha ei koguks, aega ostaei saa.
Aega ei saa tagasi pöörata,aja olevuse, lembuse taktis hingab
maa.
Relatiivne aeg vajub su peale,olles kui vana mitmetähenduslik uni.
Mõtted pooldunud nii halvale kuiheale,
aeg seni kestab õhtust hommikuni.
Aja eest sa ei suuda põgeneda,minnes või maailma äärele.
Võib aja raskust kergendada,alludes visalt tegude häälele.
Surnutel ja elavatel voolab aegteistmoodi,
häälte kajagi on teine vahel kerge nihe,
eristades ka kuulmatu noodi.
Tulnud , olnud, läinud niipalju aeg lihtsalt käinud.Ajal lõpmata limiit varuks,
osavalt krutib aega enda kasuks.
***Mikk Rebane, 12.b
Tegusid tegid veel mehe eest
Koht seitsme maa ja mere taga,täiskuu hullus kõiki ajas taga.Ajastarust seal eided najal,
murdnud kõiki, kes vassind rajal.
Ilus koht see seitsme maa ja meretaga,
järgi jäi vaid suur laga.Vaikselt leevike laulis oksal,
kuid leidis ka tema oma otsa.
Ilus koht oli seitsme maa ja meretaga,
piraadid, röövlid, laim, poisi naga!Keskajal vahelt kadus meri,
nüüd selle asemel puhasvampiiriveri!
Seitsme maa ja mere taga,vaid suured kangelased seal rahus
maga.Ajamasingi end leeri ei keri,
peata kana, vaikselt nokib veel teri.
Mikk Rebane, 12.b
OMALOOMING
Üürike läbidik
Pime minevik,arusaamatult elu möödunik.
Keerdkäänud astendandennatlik,
otsatult paelund hämarik.
Kadund tulevik,vastandand halastav
rägastik.Lahvatand trääs, see
lemmik,muserdand vara, see
asemik.
Neetud olevik,ennast salgand rahva
lugemik.Jäänud alles, veel üks,
puravik.Vaati jälgib, kordhingates, südamik.
Mikk Rebane, 12.b
Unistuste rüppe
Mis oleks kui saaksin ma rännata,tõusta kõrgustesse – pilvedesse?Saaksin lindpriina elades väisata,
rännata Maa südamesse!
Mis oleks kui saaksin ma rännata,elada vabana nagu lind?
Saaksin liuelda kui udusulg mureta,vedada virmalistega end!
Mis oleks kui saaksin ma rännata,avastada Maailma hiiglasuurt?
Saaksin tunda elu koduta,rännata ja näha Maad Kuult!
Mis oleks kui saaksin ma rännata,et kord aidata hingi üksikuid?
Saaksin olla keegi ja rahus hingata,valida raskem tee ja rabada kuid!
Mis oleks kui saaksin ma rännata,puhata hinge ja ravida südant?Saaksin tunda rõõmu ja aidata,
Olgugi kasvõi sant.
Mikk Rebane, 12.b
Tahtlikult haavates
Kuulata, seda vaikuse ilu häält,vara õunapuu uhkelt kasvab,
Hiiu kevad ilmestab oma väelt.
Kasvab päevavalgusÜhes sirgub argus
tiksub aegamisi elualgus.
Kuulata, kuis Maa elab ühiselt,killukest hoolivust hinnaku,
leidku rõõmu elu tundmiselt!
Andund sära,näiline kära,
avantüristid ära.
Kuulata, võta aega looduses rahu otsides muusades,see paradiis kostumas
südames!
Mikk Rebane, 12.b
JOONESTAMISE TÖÖD
SõrmusAutor: Ernest Michael Priidik Gallagher
TaskunugaAutor: Helena Pahtma
KiiktoolAutor: Helena Pahtma
Tööd on valminud Merike Heina juhendamisel joonestamise suunakursusel.
TeesõelAutor: IriIngrid Saarman
NugaAutor: Mikk Õunmaa
SAAGE TUTTAVAKS: MEIE UUED EESTI KEELE ÕPETAJAD
NNiimmii:: Mai Perillus
SSüünnnniiaaeegg:: 17.05.1989
LLeemmmmiikklliinnnn:: see on üks põhjus, miks ma Tartusse elama tulin.
LLeemmmmiikkrraaaammaatt:: Charlotte Brontë „Jane Eyre“.
KKõõiiggee mmeeeellddeejjäääävvaamm ssüünnddmmuuss eelluuss:: kui ma olin suutnud ülikoolis läbida ühe psühholoogia aine, mille eksam oli 600leheküljelise raamatu peale. See tundub naeruväärsel kombel kohati suuremgi saavutus kui mu bakalaureuse võimagistrantuuri lõpetamine.MMõõnnii ttssiittaaaatt,, mmiiss iinnssppiirreeeerriibb:: Kunagi üht Mihhail Lotmani ettekannet kuulates jäi kõrvu mõte, et ignorantsus pole alibi.Ehk siis inimese oskamatust või teadmatust ei õigusta tema ükskõiksus. Peaaegu kõike on võimalik selgeks õppida,kui selleks tahtmist ja huvi on. Tuletan seda mõtet endalegi iga päev meelde.MMiilllliisstt ssppoorrddiiaallaa hhaarrrraassttaann:: keha ja vaimu aitab vormis hoida pilates. Talviti meeldib väga ka lumelauaga sõitmas käia.UUnniissttuuss,, mmiiss oonn jjäääännuudd tteeoossttaammaattaa:: oleksin tahtnud õppida arstiks.3300 aaaassttaa ppäärraasstt kkuujjuuttaann eenndd eettttee nniiii:: ärge hirmutage.FFiillmm,, mmiiss lliiiigguuttaass:: Selleks oli on ja jääb tõestisündinud lool põhinev film „Tuukrikell ja liblikas“ („Le Scaphandre et lepapillon“). Lugu räägib vabast ja loomingulisest hingest, kes jääb õnnetuse tagajärjel lõksu oma halvatud kehasse.Välismaailmaga saab ta suhelda vaid vasaku silma abil, mis üks või kaks korda pilgutades annab vastuse „jah“ või„ei“.VViiiimmaattii llooeettuudd rraaaammaatt:: Mihkel Muti kultuuriirooniline „Hiired tuules“. Kui Muti teoses elavnes üks rauapainutaja Bachikontserdil olles teatud fuuga peale, millest ta oli kuulnud üht moodsat raadiotöötlust, siis mina omakorda elavnesinselle peale, et tundsin ära selles rauapainutaja tegelaskujus mitmed end nö kultuurseks pidavad inimesed.MMaa eeii oossttaakkss iiiiaall vabatahtlikult valgeid marineeritud pärlsibulaid.MMaa eeii tteeggeelleekkss iiiiaall veespordiga. Sattusin kunagi ühte olukorda, mis hävitas mu veelembuse.OOttssuussttaassiinn hhaakkaattaa õõppeettaajjaakkss,, sseesstt see elukutse ei lase mõistusel nüristuda.
NNiimmii:: Mari Roostik
SSüünnnniiaaeegg:: 18.03.1990
EElluukkoohhtt:: Muinasjutumaa
LLeemmmmiikklliinnnn:: Pariis
LLeemmmmiikkrraaaammaatt:: Kohustuslik kirjandus 10. ja 11. klassile! Lemmikuim raamat on veel lugemata.
LLeemmmmiikklloooomm:: NokkloomMMiinnuu kkoodduulloooommaadd:: aastane koerapoiss FrankKKõõiiggee mmeeeellddeejjäääävvaamm ssüünnddmmuuss eelluuss:: Kõik sündmused on märgilise tähendusega, vahest on üks meeldejäävam olnudtäiskasvanuks kujunemine koos erinevate kirjandusteostega.MMõõnnii ttssiittaaaatt,, mmiiss iinnssppiirreeeerriibb:: „Kui ma suureks saan...“; „The aim of life is selfdevelopment. To realise ones natureperfectly – that is what each of us is here for“ (Oscar Wilde)MMiilllliisstt ssppoorrddiiaallaa hhaarrrraassttaann:: Poksin ja jooksen.UUnniissttuuss,, mmiiss oonn jjäääännuudd tteeoossttaammaattaa:: Väikese tirtsuna mind balletti õppima ei pandud, aga ma veel jõuan!3300 aaaassttaa ppäärraasstt kkuujjuuttaann eenndd eettttee nniiii:: Mitmetesetmete naerukortsude õnneliku omanikuna!FFiillmm,, mmiiss lliiiigguuttaass:: „The help“MMuuuussiikkaappaallaa,, mmiiss llääkkss ssüüddaammeessssee:: Minnie Riperton „Loving you“VViiiimmaattii llooeettuudd rraaaammaatt:: Jeanette Winterson „Kirg“LLeemmmmiikkssöööökk:: Hommikukohv ja võileivad (ma tean, et peaksin putru sööma!)LLõõppeettaaggee llaauussee:: Ma ei paneks iial selga võõraid sulgi..VViiiimmaattii aajjaass mmiinndd nnaaeerrmmaa talla all krudisev esimene lumi.KKuuii mmaa ssaaaakkssiinn ssuuuurree lloottoovvõõiidduu,, ssiiiiss jääksid õpilaste kirjandid mõneks ajaks parandamata – bon voyage!OOttssuussttaassiinn hhaakkaattaa õõppeettaajjaakkss,, sseesstt ma armastan seda tööd!
SAAGE TUTTAVAKS: MEIE UUED EESTI KEELE ÕPETAJAD
NNiimmii:: Triinu Palo
SSüünnnniiaaeegg:: 23.11.1975
LLeemmmmiikklliinnnn:: Tammelinn
LLeemmmmiikkrriiiikk:: Eesti
LLeemmmmiikkrraaaammaatt:: Meeldib eelkõige klassika siit ja sealtpoolt lahte: Mika Waltari „Sinuhe“, Jaan Krossi „Tabamatus“,Mats Traadi „Tants aurukatla ümber“.MMiinnuu kkoodduulloooommaadd:: Hiir, kelle lapsed kuurist kolm aastat tagasi paaripäevase ja pimedana leidsid.MMõõnnii ttssiittaaaatt,, mmiiss iinnssppiirreeeerriibb:: Mineviku vahel kus on meie mälestused ja tuleviku vahel kus on meie lootused onolevik kus on meie kohustused. (Pane puuduvad komad!).MMiilllliisstt ssppoorrddiiaallaa hhaarrrraassttaann:: Peamiselt tõstmist toidukottide, raamatuvirnade, lastevankrite, autokummide ja küttepuudeabil. Kui aega üle jääb, siis käin ujumas ja tervisejooksul.3300 aaaassttaa ppäärraasstt kkuujjuuttaann eenndd eettttee nniiii:: Olen veel piisavalt kõbus, et iga päev tööle koperdada ja piisavalt lõbus, etnädalavahetusiti lapselapsi kantseldada.FFiillmm,, mmiiss lliiiigguuttaass:: Clint Eastwoodi „Madissoni maakonna sillad“. Lugu sellest, kuidas juhus meie elu muudab. Kuidaskõik siin elus on vaid silmapilk.MMuuuussiikkaappaallaa,, mmiiss llääkkss ssüüddaammeessssee:: Väga meeldib Tõnis Mägi, näiteks „Jäljed“.VViiiimmaattii llooeettuudd rraaaammaatt:: Miika Nousiaineni menuromaan „Vadelmavenepakolainen“ soomlasest, kes on sündinudvalesse rahvusesse ning tahab saada rootslaseks. Teos ilmus sel aastal ka eesti keeles („Vaarikalaevukesepõgenik“).LLõõppeettaaggee llaauussee:: Ma ei paneks iial selga midagi mürkrohelist.MMaa eeii oossttaakkss iiiiaall midagi postimüügikataloogist. Paar korda olen seda teinud, ja iga kord kahetsenud.MMaa eeii tteeggeelleekkss iiiiaall langevarjuhüpetega. Oma kõige kohutavamas õudusunenäos seisan ma Suure Munamäevaatetorni ilma piirdeta serval.VViiiimmaattii aajjaass mmiinndd nnaaeerrmmaa multifilm „Maša ja karu“.KKuuii mmaa ssaaaakkssiinn ssuuuurree lloottoovvõõiidduu,, ssiiiiss läheksin Kuubale.OOttssuussttaassiinn hhaakkaattaa õõppeettaajjaakkss,, siis, kui ma vilistlaste kokkutulekul vanu fotosid uurides avastasin, et minu õpetaja nägi50 aasta eest välja täpselt samasugune nagu siis. Mõistsin, et selles elukutses on seletamatu (elu)jõud.
NNiimmii:: Ulve Mägi
SSüünnnniiaaeegg:: 8.06.1956
LLeemmmmiikklliinnnn:: Veneetsia
LLeemmmmiikkrraaaammaatt:: Mati Undi "Sügisball", Andrus Kivirähk "Maailma otsas", Gustave Flaubert "Madame Bovary".
MMiinnuu kkoodduulloooommaadd:: Ma ei võta põhimõtteliselt ühtegi kodulooma, sest mul pole aega nendega tegeleda. Kunagi ammuoli hamster, kes suri vähki see oli kohutav.
MMõõnnii ttssiittaaaatt,, mmiiss iinnssppiirreeeerriibb:: "Kui elult midagi ei soovita, läheb elu aina tühisemaks ja igavamaks." (Fritz Riemann).MMiilllliisstt ssppoorrddiiaallaa hhaarrrraassttaann:: Lastelastega tantsimist.Unistus, mis on jäänud teostamata: autojuhiload.3300 aaaassttaa ppäärraasstt kkuujjuuttaann eenndd eettttee nniiii:: Olen veel kobe mutt (90aastane), värvin huuled ära, panen kübara pähe jalähen sõbrannadega (kui nad veel elavad) kohvikusse.FFiillmm,, mmiiss mmiinndd lliiiigguuttaass:: „Lendas üle käopesa".LLeemmmmiikkssöööökk:: Liha, liha ja veelkord liha.LLõõppeettaaggee llaauussee:: Ma ei ostaks iial suhkruvatti. Iga kord, kui näen kedagi seda söömas, jookseb külm jutt üle selja.OOttssuussttaassiinn hhaakkaattaa õõppeettaajjaakkss,, sseesst see amet on ainukene, mis POLE IGAV!
TOIMETUS
TOIMETAJAD
KAASAUTORID
KEELETOIMETAJAD
KUJUNDUS
FOTOGRAAFID
JUHENDAJA
Janika Stets, Maarja Johanna Mägi, Heliis Nemsitsveridze, Mirjam Savisto
Kristjan Tammi, Siiri Mugra, Terje Vaher, Doris Helina Fjuk, Kristo Koppel
Mai Perillus, Mari Roostik
Janika Stets, Heliis Nemsitsveridze, Maarja Johanna Mägi, Mirjam Savisto
Janika Stets, Heliis Nemsitsveridze
Janika Stets, Merike Hein
Foto: Janika Stets
Recommended