Muutused hemogrammis

Muutused hemogrammis

Anneli Raave-Sepp2013

HEMOGRAMMI PÕHIPARAMEETRIDAnalüsaatori lühend Ingliskeelne nimetus Eesti keelne nimetus Referentsvahemik

RBC Red Blood Cells Erütrotsüüdid M 4,4-5,4 x 1012/LN 4,0-5,1 x 1012/L

Hb Haemoglobin Hemoglobiin M 136-163 g/LN 118-150 g/L

Hct Haematocrit(Sünonüüm: PCV Packed Cell Volume)

Hematokrit M 40-54%N 37-47%

MCV Mean Cell Volume Erütrotsüütide keskmine maht M 84-98 fL N 82-99 fL

MCH Mean Cell Haemoglobin Erütrotsüütide keskmine hemoglobiini sisaldus

28-36 pg

MCHC Mean Cell Haemoglobin Concentration

Erütrotsüütide keskmine hemoglobiini kontsentratsioon

310-370 g/L

RDW Red Cell Distribution Width

Erütrotsüütide jaotuvuse laius 10–15,5%

WBC White Blood Cells Leukotsüüdid M 4,5-10,4 x 109/LN 4,1-9,4 x 109/L

PLT Platelets Trombotsüüdid 150-450 x 109/L

PCT Platelets Crit Trombokrit 0,1-1%

MPV Mean Platelet Volume Trombotsüütide keskmine maht 5-12 fl

PDW Platelet Distribution Width Trombotsüütide jaotuvuse laius 12-20 %2

LEUKOGRAMMI PARAMEETRID

Parameeter Referentsvahemik%

Referentsvahemikx 109/L

Neutrofiilid 40-80 1,5-6,7

Eosinofiilid 1-5 0,03-0,44

Basofiilid < 1 < 0,1

Lümfotsüüdid 20-45 1,3-3,6

Monotsüüdid 1-11 0,2-0,8

3

Hinnang hemogrammile

Hinnates hemogrammi tulemust vastame järgmistele küsimustele:

Kas tulemus on “reaalne”? Kas saadud tulemus jääb patsiendile sobivatesse

referentsväärtuste piiridesse? Millised muutused on hemogrammis ja mis

patoloogiale tulemus viitab? Kas on vajalik lisauuringuid (nt vereäige

mikroskoopiat)?

4

Kas tulemus on “reaalne”?

Hindamaks tulemuse “reaalsust”:• igapäevaselt kontrollime üle analüsaatori ja

kasutusel olevad reagendid – teostame kvaliteedikontrolli

• iga konkreetse analüüsi eel kontrollime proovimaterjali sobilikkust analüüsiks:

– maht, hemolüüs, hüübed• vajadusel:

– teostame korduva määramise– teostame vereäige mikroskoopia

5

Probleemsed proovimaterjalidAnalüüt Ühik Tulemus

WBC x 109/L 9,04RBC x 1012/L 0,23Hgb g/L 133Hct % 1,8MCV fL 78,3MCH pg 578,3MCHC g/L 7389RDW % 12,3PLT x 109/L 16Pct % 0,02MPV fL 9,9PDW fL 11,4

6

4 aastase lapse kapillaarveri

Probleemsed proovimaterjalidAnalüüt Ühik Esmane

tulemusKordusproovi tulemus

WBC x 109/L 9,04 9,4RBC x 1012/L 0,23 5,06Hgb g/L 133 136Hct % 1,8 38,7MCV fL 78,3 76,5MCH pg 578,3 26,9MCHC g/L 7389 351RDW % 12,3 12,8PLT x 109/L 16 215Pct % 0,02 0,22MPV fL 9,9 10,2PDW fL 11,4 12,9

7

4 aastase lapse kapillaarveri

Kas tulemus on referentsväärtuste piirides?

Hindamaks hemogrammi tulemust võrdleme seda referentsväärtustega

Referentsväärtused sõltuvad patsiendi soost ja vanusest

Labor on kohustatud väljastama vastusega koos referentsväärtused

8

9

Referentsväärtused - probleemid

• Referentsvahemikuks võetakse enamasti 95% referentsgrupi väärtustest ja seetõttu loetakse 5 % tervete isikute tulemustest kõrvalekaldunuteks

• Kuna paljudel juhtudel on analüüsi referentsvahemiku alumise ja ülemise piiri vahe küllalt suur (nt Hgb ~30 ühikut, olles naistel 118-150 g/L), siis võib analüüsi väärtus olla referentsvahemiku piirides isegi siis, kui see on haiguse tõttu oluliselt muutunud

10

Referentsväärtused - probleemid

• Referentsväärtused on loodud standardtingimustes samasuguste tingimuste jaoks ja igapäevases elus ei suuda me alati standardtingimusi tagada

• Eestis kasutusel olevad referentsväärtused pärinevad:

• teaduskirjandusest• reagenditootjatelt• Eesti rahvastiku uuringutest (hemogramm)

Kas hemogrammis esineb muutusi?

Hindamaks muutusi hemogrammis anname komplekse hinnangu: erütrotsütaarsetele parameetritele:

• RBC, Hgb, Hct, MCV, MCH, MCHC, RDW leukotsütaarsetele parameetritele:

• WBC, leukotsüütide diff (neutrofiilid, eosinofiilid, basofiilid, lümfotsüüdid, monotsüüdid)

trombotsütaarsetele parameetritele: • PLT, Pct, MPV, PDW

11

Hinnang erütrotsüütidele

RBC, Hgb, Hct

• Aneemia

• Polütsüteemia

MCV, MCH, MCHC, RDW

• Tsütaarsus

• Kroomsus

• Anisotsütoos

Retikulotsüüdid

• Hüpoproliferatiivne erütropoees

• Hüperproliferatiivne erütropoees

12

Aneemia

Aneemia – hemoglobiini taseme vähenemine allapoole ealist ja soolist referentsvahemikku (g/L)

13

WHO Eesti

Mehed Alla 130 Alla 136

Naised Alla 120 Alla 118

Aneemia

Tüüp* (MCV)

Mikrotsütaarne

Normotsütaarne

Makrotsütaarne

14

*Aneemia morfoloogiline tüüp: viitab aneemiat põhjustavale häirele,

suunab edasiste laboriuuringute sihipärasele valikule

Mikrotsütaarne aneemia

Analüüt Ühik Tulemus

RBC x 1012/L 4,89

Hgb g/L 123

Hct % 38,6

MCV fL 78,9

MCH pg 25,2

MCHC g/L 319

RDW % 15,0

15

Analüüt Ühik Tulemus

RBC x 1012/L 4,73

Hgb g/L 100

Hct % 33,2

MCV fL 68,7

MCH pg 19,3

MCHC g/L 280

RDW % 18,7

Muutused indeksites

+ Hgb vähenemine

Analüüt Ühik Tulemus

RBC x 1012/L 3,42

Hgb g/L 89

Hct % 30,2

MCV fL 62,5

MCH pg 18,4

MCHC g/L 295

RDW % 20,7

+ RBC vähenemine

Põhjused: rauapuuduskrooniline haigus (30%)

Rauapuuduse staadiumid ja neid peegeldavad laboratoorsed analüüsid

Analüüs Muutus Rauavarude

tühjenemine

Latentne rauapuudus

Rauapuuduslik erütropoees

Rauapuudus-

aneemia

S-Ferritiin

S-sTfR

S-Transf

S-Transf-SAT

MCVMCH

Hb

16

Rauapuudusaneemia

Rauapuudusaneemia RISKIGRUPID:– Lapsed ja noorukid (kiire kasvamine, sagedased

haigused)– Fertiilses eas naised– Vanurid (alimentaarne, kroonilised ja maliigsed

haigused)

17

Miks on raud vajalik?

• Väikelapsed:• Oluline on avastada < 2 a. lastel funktsionaalne raua

puudus ENNE aneemia ilmnemist – ennetamaks kognitiivse, motoorse, sotsioemotsionaalse, neurofüsioloogilise arengu pidurdumist

• Rauapuudusest tulenevad kognitiivsed arenguhäired väikelapsel ei pruugi hiljem olla enam korrigeeritavad

• Teismeeas: • Raskused matemaatikas, kirjutamisoskuses

• Täiskasvanu, vanur: • Suurenenud insuldirisk hüübivuse kiirenemisest (raud

tagab normaalse baasfibrinolüüsi taseme• Kõikides vanustes:

• Sagenenud haigestumised (rauapuudus pärsib rakulist immuunsust)

Normotsütaarsed aneemiad

Tüüpiline leid hemogrammis:• Aneemia tavaliselt kerge/mõõdukas• RBC proportsionaalne vähenemine koos Hb-ga• Punavere indeksid MCV, MCH referentspiirides• RDW sageli suurenenud

Normotsütaarne aneemia

Analüüt Ühik Tulemus

RBC x 1012/L 3,72

Hgb g/L 109

Hct % 32,0

MCV fL 91,4

MCH pg 29,3

MCHC g/L 321

RDW % 18,5

20

Põhjused: krooniline haigushemolüütiline aneemiaverejooks

Kroonilise haiguse aneemia

• Kroonilisest haigusest tingitud aneemia on väga sage, on rauapuudusaneemia järel teisel kohal

• Kroonilise haiguse aneemia kaasneb:• Kroonilised infektsioonid• Kroonilised põletikulised haigused• Kasvajad

• Põhjuseks on raua vabanemise häire makrofaagidest (varudest) ja ei toimu Hb sünteesi. Vereloome jaoks vajaminevatest mineraalainetest puudus ei ole.

• Aneemia on kerge kuni mõõdukas normokroomne, normotsütaarne, mitteprogresseeruv

• “Alatootlik“ aneemia: retikulotsüütide arv madal• Ferritiin normis või ↑• ESR, CRP võivad olla ↑

Hemolüütiline aneemia

• Punavere morfol. leid:• Erütrotsüütide lagunemine – mikrosfärotsüüdid, RBC

fragmendid, autoaglutinatsioon• Elavnenud erütropoees – polükromaasia, makrotsüüdid,

normoblastide leid• Retikulotsüütide arvu suurenemine

• Biokeemilised markerid: • suurenenud: LDH, Bil (üld- ja konjugeerimata)

• vähenenud: Haptoglobiin

• Coombsi test: määrab AK või komplemendi esinemise erütrotsüüdi pinnal• positiivne: immunohemolüütilised aneemiad

ravimitest tingitud hemolüütilised aneemiad• negatiivne: erütrotsütaarsed ensüümdefektid

Makrotsütaarne aneemia

Analüüt Ühik Tulemus

RBC x 1012/L 4,22

Hgb g/L 134

Hct % 39,9

MCV fL 110,2

MCH pg 39,0

MCHC g/L 336

RDW % 12,7

23

Analüüt Ühik Tulemus

RBC x 1012/L 3,36

Hgb g/L 101

Hct % 29,6

MCV fL 125,4

MCH pg 42,8

MCHC g/L 341

RDW % 15,9

Muutused indeksites Muutused indeksites+ Hgb vähenemine+ RBC vähenemine

Põhjused: B12 vitamiini ja/või foolhappe puudus maksahaigus

Makrotsütoos (MCV kõrge)

Aneemia

Leukopeenia/Leukotsütoos

Trombotsüto-peenia

S-GGTkõrge

Retikulotsü-toos

TSH kõrgeFT4 madal

VITAMIIN B12 ja

FOOLHAPEmadal

Primaarne verehaigus ALKOHOL

Verekaotus

Hemolüüti-line

aneemia

Hüpo-türeoos

(kilpnäärme alatalitlus)

MEGALO-BLASTILINEANEEMIA

24

Megaloblastiline aneemia

• Tüüpiline leid hemogrammis: • RBC ↓↓↓, MCV ↑↑ (kuni 140 fL), MCH ↑ (kuni 40 pg), Hb ↓↓ • Kerge WBC ↓ , hüpersegmenteerunud neutrofiilid

(paremale nihe)• Kerge trombotsütopeenia (kuni 50 x 109/L)

• Vitamiin B12/foolhappe defitsiit põhjustab DNA biosünteesi häire vere- jt keharakkudes

• RBC tuum/tsütoplasma küpsevad L/Ü-s asünkroonselt: megaloblastid, Howell-Jolly kehakesed erütrotsüüdis, väljendunud aniso-poikilotsütoos

• Granulo- ja trombotsütopoees häiruvad

Vitamiin B12 ja foolhappe funktsioonid

• B12 osaleb amiinohappe metioniini ainevahetuses, metioniin on vajalik närvikiudude müeliini sünteesimiseks

• B12 vähesusel müeliini süntees häirub:– närvikahjustused – vaimse tegevuse häired

• B12/foolhappe vähesusel tekib homotsüsteiini kuhjumise

26

Homotsüsteiin

• Homotsüsteiin on väävlit sisaldav aminohape, mis tekib aminohappe metioniini demetüülimise tulemusena

• Homotsüsteiinist saab omakorda toota metioniini – oluline on foolhappe ja B12 vitamiini piisav olemasolu

• Homotsüsteiinist saab toota ka tsüsteiini ja glutatiooni• Homotsüsteiin eritub organismist neerude kaudu• Kõrges kontsentratsioonis on homotsüsteiin:

tsütotoksiline kahjustab veresoonte endoteeli tõstab trombotsüütide aktiivsust, aktiveerib

hüübimisfaktoreid ja pärsib fibrinolüüsi

Homotsüsteiin

• Homotsüsteiini tase veres tõuseb vanusega• Meestel on tase ~20% kõrgem kui naistel• Ref.väärtused: 5-15 μmol/L

• Näidustused: Südame- ja veresoonkonna haiguste riski hindamine

(hüpertensiooni ja ateroskleroosi põhjustaja) Foolhappe ja B12 vitamiini defitsiidi väljaselgitamine

(varaseim defitsiidi marker, võimaldab hinnata B12 vitamiini funktsionaalset staatust)

Raseduse komplikatsiooniriski hindamine (platsenta veresoonte kahjustuse marker)

Kognitiivse funktsiooni häirumise riski hindamine (vaskulaarse dementsuse, Alzheimeri tõve riskifaktor)

Homotsüsteiin

• Hüperhomotsüsteineemia põhjused: B12 vitamiini ja/või foolhappe defitsiit Neerupuudulikkus Diabeet Hüpotüreoidism Alkoholi ja kohvi liigtarbimine Suitsetamine Vähene kehaline aktiivsus

Vitamiin B12 defitsiit

Varud: maksas tavaliselt suureddefitsiidi tekkest kliinilise avaldumiseni ~5-10 aastat

B12 allikad: vähesel määral toodab organism ise loomsed toiduained: liha, maks, kala, muna, piimatooted taimsed toiduained EI sisalda B12 vitamiini

Sümptomid:Peamiselt eakatel: hematoloogilised sümptomid neuroloogilised ja psühhiaatrilised häired

Noortel: infertiilsus, korduvad spontaansed abordid

Defitsiit üldiselt alahinnatud: B12 puudulikkus võib olla ka hematoloogilise leiuta

Foolhape

Varud: kuni 4 kuud – folaadivabal dieedilAllikad:

• organism ise ei sünteesi• looomsed toiduained: maks, neer, kala, piim ja

piimasaadused• taimsed toiduained: brokkoli, spinat, pähklid, pärm,

õlu

Foolhappe defitsiit ei kutsu esile neuroloogilisi häireid

Polütsüteemia

Analüüt Ühik Tulemus

RBC x 1012/L 5,88

Hgb g/L 171

Hct % 49,4

MCV fL 84

MCH pg 29,1

MCHC g/L 346

RDW % 15,3

32

Põhjused: suitsetaminepikaajaline füüsiline koormusvedelikupuudustõeline polütsüteemia

Analüüt Ühik Tulemus

RBC x 1012/L 7,25

Hgb g/L 201

Hct % 60,6

MCV fL 83,6

MCH pg 27,7

MCHC g/L 332

RDW % 19,7

Hinnang leukotsüütidele

WBC hulk

• Leukotsütoos

• Leukopeenia

Jaotus

• Leukotsüütide omavaheline suhe

Morfoloogia

33

LEUKOTSÜÜTIDE ROLL ORGANISMIS

Neutrofiilid: esmimene kaitse, bakteriaalsete infeksioonide vastane kaitse, head fagotsüteeriad

Eosinofiilid ja basofiilid: allergiline reaktsioon, vastus parasitaarsetele haigustele

Lümfotsüüdid: immuunvastus, viirusinfektsioonide vastane kaitse

• T-lümfotsüüdid: rakuline immuunsus• B-lümfotsüüdid: antikehad

Monotsüüdid: võimsad fagotsüteeriad, kudede makrofaagid

34

Leukotsütoos WBC >10 x 109/L

• Iseloomulik bakteriaalsetele infektsioonidele• Leukotsüütide arvu suurenemist põhjustavad

mittehaiguslikud seisundid: • rasedus (15-20 x 109/L) • füüsiline aktiivsus • psüühiline/emotsionaalne koormus • söömine

• Hommikul on leukotsüütide hulk veres väiksem kui õhtul

• 5-10% inimestest on leukotsüütide arv normaalselt veidi kõrgem kui 10 x 109/L

35

Leukopeenia WBC <4,0 x 109/L

• Iseloomulik viirusinfektsioonidele• Põhjustatud

• enemasti neutropeeniast (neutrofiile <2,0 x 109/L)

• harvem lümfopeeniast (lümfotsüüte <1,5 x 109/L)

• Ka täiesti tervetel inimestel võib leukotsüütide hulk olla 3-4 x 109/L või veelgi madalam

36

Leukotsüütide muutused

Analüüt Ühik Tulemus

WBC x 109/L 17,06

Neut % 86,8

Lymph % 6,9

Mono % 6,2

Eo % 0

Baso % 0,1

CRV 156

37

Analüüt Ühik Tulemus

WBC x 109/L 3,02

Neut % 26,9

Lymph % 59,9

Mono % 8,9

Eo % 3,0

Baso % 1,3

Analüüt Ühik Tulemus

WBC x 109/L 8,93

Neut % 31,8

Lymph % 29,8

Mono % 7,3

Eo % 30,1

Baso % 1,0

Leukotsütoos janeutrofiilia Leukopeenia ja

lümfotsütoos

Eosinofiilia

Bakteriaalne infektsioon

Viirusinfektsioon

Allergia

Põletikele iseloomulikud muutused leukotsüütides

Neutrofiilides• Vasemale nihe (noorte neutrofiilide osakaalu tõus)• Toksiline granulatsioon• Döhle kehakesed• Vakuoolid

Lümfotsüütides•Reaktiivsed lümfotsüüdid•Sekundaarne granulatsioon•Vakuoolid

Monotsüütides•Vakuoolid•Sekundaarne granulatsioon

38

Hinnang trombotsüütidele

PLT hulk

• Trombotsütoos

• Trombopeenia

Indeksid

• Normis

• Muutustega

Kogumikud

39

Hinnang trombotsüütidele

• Mitteootuspäraselt madal trombotsüütide arv: Trombotsütaarsed agregaadid

• Trombotsüütide agregatsiooni soodustab:

• verevõtmise halb tehnika• pikk aeg analüüsi võtmise ja tegemise vahel• kapillaarveri (sageli)

40

Trombotsüütide muutused

Analüüt Ühik Tulemus

PLT x 109/L 185

Pct % 0,26

MPV fL 13,9

PDW fL 20,7

41

Analüüt Ühik Tulemus

PLT x 109/L 56

Normaalne PLT histogramm

Mis on patsiendil viga?

1932.a.sündinud naise hemogrammis leukotsüüdid ja trombotsüüdid korras, muutused punaveres:

Analüüt 1 määramine Mingi tegevus 2 määramine

RBC 0,60 2,74HGB 90 93HCT 7,4 27,4MCV 112,1 110MCH 136,4 33,9

MCHC 1216 339RDW - 14,9

Mis on patsiendil viga?

Analüüt Ühik Tulemus 08.03.2010

Tulemus15.03.2010

Tulemus18.03.2010

RBC x 1012/L 1,56 1,29 4,22Hgb g/L 145 136 133Hct % 15,5 15,8 39,3MCV fL 99,4 123 93,1MCH pg - - 31,5MCHC g/L - - 338RDW % - - 27,3

43

1930. aastal sündinud naispatsiendi hemogrammi tulemused punavere osa (WBC ja PLT korras)

TÄNAN!

URIINI ANALÜÜS

URIIN

Uriin on vereplasma ultrafiltraat

Uriin peegeldab organismi homöostaasi ja metaboolseid protsesse

URIINI ANALÜÜS

• Uriini uurimist tuleb alustada uriini värvuse ja läbipaistvuse hindamisega

• Keemiliseks uuringuks saab kasutada testribasid ja analüsaatoreid

URIINI VÄRVUS• Normaalselt on uriin kollane• NB! Värvuse muutus on näidustus sademe

mikroskoopiaks

• Näiteid:Värvitu: polüuuria, diabeetPunane, pruun: erütrotsüüdid, hemoglobiin,

müoglobiin, porfüriinidOranž, tumekollane-pruunikas: bilirubiin, urobiliin,

medikamendid (metüüldopa, nitrofurantoin)Roheline: amitrüptilin, pseudomonasPiimjas: lipiididMust: melaniin, fenoolid, levodopa, metronidazol

URIINI LÄBIPAISTVUS

• Normaalselt on uriin selge või kergelt hägune• NB! Hägusus on näidustus sademe mikroskoopiaks

• Näiteid:Kergelt hägune: soolad (amorfsed uraadid, -fosfaadid)Hägune: leukotsüüdid, soolad, erütrotsüüdidSogane: valk, epiteelirakud, mikroobid, lima,

pärmseened, lipiidid, spermatosoidid

URIINI RIBATEST

• Uriini ribatest võimaldab saada kiire esmase ülevaate uriinis esinevatest muutustest

• Testriba tehnoloogia on kasutusel ~40-50 aastat, Eestis ~20 aastat

• Testribasid toodavad paljud firmad, nende määramise põhimõte on sarnane, töökäik aga erinev (tööjuhend!)

URIINI RIBATEST

• Erinevate testribadega on võimalik määrata erinevaid parameetreid:

• uriini erikaal (tihedus) • uriini pH • veri (erütrotsüüdid, hemoglobiin) • leukotsüüdid • nitritid = mikroobid• valk, glükoos, ketokehad• urobilinogeen, bilirubiin• askorbiinhape

URIINI RIBATESTI PROBLEEMID

Tulemus on poolkvantitatiivne – tulemus on orienteeruv

URIINI RIBATESTI PROBLEEMID

• Analüütide avastamise piirid on erinevatel testribadel erinevad:Multistix 8 SG Combur 10 UX

Leukotsüüdid 5-15 Leu/μL 10-25 Leu/ μL

Mikroobid 13 μmol/L 11 μmol/L

URIINI RIBATESTI PROBLEEMID

Ribatesti usaldusväärsus:• Erinevad testribad erinevad üksteisest testi

iseloomustavate karakteristikute (tundlikkus, spetsiifilisus, vale-positiivsete ja vale-negatiivsete tulemuste osakaal) poolest

• Testribadega kaasas olevatel infolehtedel on märgitud meetodi tundlikkuseks ja spetsiifilisuseks olenevalt analüüdist > 85-95%

TESTRIBA Multistix 10 SG ja Combur 10 UX USALDUSVÄÄRSUS

Analüüt Tundlikkus %

Spetsiifilisus % Vale-positiivsed

%

Vale-negatiivsed

%

ErütrotsMultistixCombur

8679

7982

2015

14

LeukotsMultistixCombur

7683

9191

64

89

MikroobidMultistixCombur

1938

96100

2-

1329

URIINI RIBATESTI PROBLEEMID

• Korrektse tulemuse saamiseks on oluline: Säilitada testribasid õigesti

• toatemperatuuril, kuivas kohas• suletud konteineris• jälgida aegumist

Teostada analüüs toatemperatuuril olevast uriinist, mitte külmikust vahetult võetud uriinist

Segada uriin korralikult analüüsi teostamise eelselt Pidada kinni reaktsiooni kulgemise ajast

URIINI SADEME MIKROSKOOPIA

NB! Kui uriini ribatestil on positiivsed põhinäitajad (leukotsüüdid, erütrotsüüdid, valk, nitritid), tuleb teha uriini sademe mikroskoopiline uuring

Lisaks on sademe mikroskoopia näidustuseks:• Uriini värvuse ja läbipaistvuse muutus• Olemasolev neeruhaigus

URIINI SADEME MIKROSKOOPIA

• Uriini sademe uuring on lisauuring uriini ribatestile

• Ei ole ainult rakkude loendamine uriinis vaid: aitab täpsustada patoloogiat (põletik, verejooks,

hemolüüs jt), hinnata prognoosi aitab täpsustada patoloogilise protsessi

lokalisatsiooni (epiteelrakud, silindrid, glomerulaarsed erütrotsüüdid jt)

• Oluline on – millised rakud uriinis esinevad!

URIINI SADEME MIKROSKOOPIA• Uriini sademest on võimalik leida:

Rakke: leukotsüüdid ja makrofaagiderütrotsüüdidepiteelrakud (lame, ülemineku, tuubulus)atüüpilised rakud

Silindreid: hüaliinsilindridrakulised silindridgranulaarsed silindridvahasilindrid

MikroobeKristalle (soolad)

URIINI RIBATESTI JA SADEME MIKROSKOOPIA

PARAMEETRITE KLIINILINE TÄHENDUS JA TULEMUST

MÕJUTAVAD TEGURID

URIINI ERIKAAL

• Erikaal annab infot uriinis olevate ainete (katioonide) hulga kohta

• Ref.vahemik: 1005-1030• Hommikuse uriini erikaal on kõrgem• Võimaldab orienteeruvalt hinnata neerude

kontsentratsioonivõimet (neerutorukeste funktsioonivõimet)

• Uriini kontsentratsiooni täpsemaks hindamiseks on soovitav mõõta osmolaalsust

URIINI pH

• Neerude funktsioonivõime näitaja organismi happe-alus-tasakaalu reguleerimisel

• Uriini pH sõltub eelkõige toidust (rohke loomse toidu tarbimisel on pH happeline)

• Ref.vahemik: 5 kuni 8,5• Esimene hommikune uriin on tavaliselt happeline (pH

5-6)• Lastel on uriin sageli aluseline (pH >7)• Bakterid muudavad uriini aluselisemaks• Aluselises uriinis lagunevad rakulised komponendid

kiiremini• Kristallide leid uriini sademes sõltub uriini pH-st

URIINI pH

• Aluseline uriin: kuseteede infektsioon (Proteus, Pseudomonas) alkaloos oksendamine krooniline neerupuudulikkus

• Happeline uriin: kuseteede infektsioon (E.coli) nälgimine diarröa atsidoos palavik neerutuberkuloos

PROTEIINID URIINIS

• Testriba mõõtmispiirkond algab 0,2-0,3 g/L (200-300 mg/L) ehk proteinuuria väärtusest

• Testriba reageerib albumiinile (albuminuuria)• Globuliinidele reageerib halvasti, Bence-Jonesi valgule

üldse mitte

• Ref.vahemik: negatiivne

• Sademes tasub proteinuuria korral otsida silindreid, tuubulusepiteele, glomerulaarseid erütrotüüte

PROTEIINID URIINIS

Proteinuuria: neeruhaigused kuseteede haigused teised haigused ja patoloogilised seisundid:

palavik, krambid, šokk, hüpertensioon, trauma, sepsis, preeklampsia, hüpertüreoos

ortostaatiline protinuuria füüsilise koormuse järgselt tugev emotsionaalne stress

GLÜKOOS URIINIS

• Vere glükoosi kõrge kontsentratsiooni või neerutorukeste kahjustuse näitaja

• Ref.vahemik: < 1,7 mmol/L

• Tundlikkuse piir olenevalt testribast 2-5 mmol/L• Füsioloogilise glükosuuria piiriks on 0,8 mmol/L • Veresuhkru väärtus, millal glükoos ilmub uriini on 8,3-10,0

mmol/L (tervetel inimestel)

GLÜKOOS URIINIS

Glükosuuria: hüperglükeemia: diabeet, gestatsioonidiabeet maksa- ja pankreasehaigused tubulaarse tagasiimendumise häire: Fanconi

sündroom raskemetallide mürgistus

KETOKEHAD URIINIS

• Ketokehade positiivne leid uriinis viitab ainevahetuse (av) häirele

• Ketokehad on lipiidide av produktid, mida koed kasutavad energia saamiseks

• Tavalise av korral satuvad ketokehad uriini vaid jälgedena• Lipiidide lammutamine intensiivistub → koed ei kasuta

ketokehasid ära → kuhjuvad veres (ketoneemia) → jõuavad uriini (ketonuuria)

• Testriba võimaldab määrata atsetooni ja atseetoatsetaati; β-hüdroksübutüraati ei määra

• Tundlikkuse piir 0,5 mmol/L

KETOKEHAD URIINIS

Ketonuuria: diabeetiline ketoatsidoos alkohoolne ketoatsidoos oksendamine, diarröa palavik rasedus (30% rasedatel esimese hommikuses uriinis) raske füüsiline koormus stress nälgimine

UROBILINOGEEN URIINIS

• Erütrotsüütide eluea lühenemise (hemolüüs) või maksakahjustuse näitaja

• Ref.vahemik: <17 µmol/L

Sisalduse suurenemine: hemolüütiline aneemia maksahaigus: hepatiit, tsirroos kolangiit südame paispuudulikkus

BILIRUBIIN URIINIS

• Sapiteede või maksakahjustuste näitaja• Ref.vahemik: <3,4 µmol/L

Bilirubinuuria: sapiteede kahjustus: obstruktsioon (sapikivitõbi),

striktuur, kolangiit maksahaigus: hepatiit, tsirroos, tuumor

ERÜTROTSÜÜDID URIINIS

• Testriba reageerib erütrotsüütidele, hemoglobiinile (lüüsunud erütrotsüütidele), müoglobiinile

• Sademe positiivne leid eristab hematuuriat hemoglobinuuriast ja müoglobinuuriast

• Ribatesti ref.vahemik: <5 erütrotsüüdi/µL• Sademe ref.vahemik: 1-2 rakku vaateväljas

• Sademes on võimalik eristada tavalisi erütrotsüüte atüüpilistest (düsmorfsetest) erütrotsüütidest (pärinevad glomerulusest)

ERÜTROTSÜÜDID URIINIS

Hematuuria: Ajutine hematuuria:

• sage noortel isikutel, pole haiguslik Püsiv hematuuria:

• neeru- ja kuseteede haigused:neerukivitõbimaliigsed kasvajadglomerulonefriitsüsteemne erütromatoosne luupus

• tugev füüsiline koormus• veritsustendents (hemofiilia, antikoagulantide või

antiagregantide üledoos, trombotsütopeenia)

LEUKOTSÜÜDID URIINIS

• Testriba avastab ainult granulotsüüte• Reageerib granulotsüütides ja makrofaagides sisalduvale

esteraasile

• Ribatesti ref.vahemik: <10 leukotsüüti/µL• Sademe ref.vahemik: 3-4 rakku vaateväljas

• Sademes võib leida neutrofiile, lümfotsüüte, makrofaage

LEUKOTSÜÜDID URIINIS

Neutrofiilid, makrofaagid: äge kuseteede infektsioon krooniline püelonefriit kusepõie kasvaja neeruhaigused: glomerulonefriit, interstitsiaalne nefriit,

luupusnefriit, neeru tuberkuloos appenditsiit, pankreatiit füüsiline koormus

Lümfotsüüdid: äge neerutranspalntaadi äratõukereaktsioon krooniline tubulointerstitsiaalne haigus

NITRITID URIINIS

• Toidust pärineva nitraadi muutumine nitrititeks Gram negatiivsete bakterite toimel

• Nitritite tekkeks vajalikud 3 tingimust: nitraadid uriinis (taimetoit) nitraadi reduktaasi sisaldavad bakterid uriinis uriini seismine põies vähemalt 4 tundi ensüümi

toimimiseks

• Bakteruuria: Gram negatiivsete uropatogeenide poolt põhjustatud

kuseteede infektsioon

EPITEELRAKUD URIINI SADEMES

• Aitavad määrata kahjustuse kohta

Tuubulusepiteel: neeru- ja kogumistorukestest äge tubulaarne nekroos äge glomerulonefriit püelonefriit transpalntaadi äratõukereaktsioon viirusinfektsioon (tsütomegaloviirus) mürgistus (raskemetallid, salitsülaadi üledoos)

EPITEELRAKUD URIINIS

Transitoorne- ehk üleminekuepiteel: neerukarikates ja-vaagnas, kusejuhades, põies ja meestel kusiti ülemise 2/3 urotrakti infektsioonid

Lameepiteel: kusiti, naistel ka tupes ref.vahemik: üksikud vaateväljas kliiniliselt olulise tähenduseta rohke esinemine näitab ebakorrektset uriini kogumist

SILINDRID URIINIS

• Silindrid on neeruhaiguse spetsiifilised, kuid mitte tundlikud markerid

• Moodustuvad distaalse tuubuluse rakkudes ja kogumistorukeses

• Tamm-Horsfalli valgust (glükoproteiin) moodustub nn hüaliinmaatriks, mis on aluseks kõikide teiste silindrite moodustumisel

• Terve inimese uriinis võib leida üksikuid hüaliinsilindreid• Kui midagi ladestub silindrile, siis viitab see patoloogia

olemasolule• Alkaalne või vähekontsentreeritud uriin – silindrid

lahustuvad

KRISTALLID URIINI SADEMES• Värskes uriinis ei leidu, tekivad uriini säilitamisel• Kliinilist tähtsust ei oma. Leitakse terve inimese uriinis• Tähtsust omavad korduvate neerukivide ja ägeda

neerupuudulikkuse puhul. Sel juhul peaks kristalle olema väga palju ja võib esineda kristallsilindreid

• Happelises uriinis pH < 7: amorfsed uraadid kusihappekristallid (hulgaliselt uriinis podagra korral) kaltsiumoksalaadid (leiu põhjustab rohkelt oksalaate sisaldav toit:

tomatid, apelsinid, rabarber, spargel, spinat)• Aluselises uriinis pH > 7:

amorfsed fosfaadid trippelfosfaadid (tihti neeru kivide korral)

MUU LEID URIINI SADEMES

• Lima – kliinilist tähendust ei oma

• Lipiidid • plasma lipoproteiinid satuvad läbi

glomerulaarmembraani uriini • oluline glomerulaarmembraani kahjustus, proteinuuria• esinevad uriinis tilgakestena, rasvsilindritena ja

ladestustena tuubulusepiteelrakkudes

• Pärmseened• Spermatosoidid• Trichomonas vaginalis

Uriini analüüsi tulemust mõjutavad tegurid

• Uriini säilitamise vead (kaua säilitatud, valedes tingimustes): • Vale-positiivne: proteiin, nitritid• Vale-negatiivne: glükoos, ketokehad, erütrotsüüdid,

bilirubiin, urobilinogeen• Vale-aluseline uriin

• Saastunud proovinõu• Vale-positiivne: nitritid• Vale-aluseline uriin

Uriini analüüsi tulemust mõjutavad tegurid

• Kontaminatsioon• Vale-positiivne: erütrotsüüdid, leukotsüüdid, nitritid

• Mõned des.vahendid ja ihupuhastusained• Vale-positiivne: proteiin, glükoos, leukotsüüdid,

erütrotsüüdid• Külmikust võetud uriin

• Vale-negatiivne: glükoos, urobilinogeen• Halvasti segatud uriin

• Vale-negatiivne: erütrotsüüdid• Halvasti teostatud analüüs (riba liiga kaua uriini, riba liiga

märg)• Vale-positiivne: proteiin• Vale-happeline

Uriini analüüsi tulemust mõjutavad tegurid

• Ravimid ja toiduained, mis värvivad uriini punaseks • Vale-positiivne: ketokehad, leukotsüüdid, nitritid,

urobilinogeen, bilirubiin• Vale-negatiivne: proteiin

• Askorbiinhape• Vale-negatiivne: glükoos, leukotsüüdid, erütrotsüüdid,

nitritid, bilirubiin• Antibiootikumide kasutamine

• Vale-negatiivne: nitritid, leukotsüüdid, urobilinogeen• Palavik

• Vale-positiivne: glükoos, proteiin

Uriini analüüsi tulemust mõjutavad tegurid

• Uriini pH• Aluseline: Vale-positiivne: proteiin

Vale-negatiivne: erikaal, erütrotsüüdid• Happeline: Vale-positiivne: ketokehad

Vale-negatiivne: urobilinogeen• Liiga kõrge või madal erikaal

• Vale-positiivne: proteiin, ketokehad• Vale-negatiivne: glükoos, erütrotsüüdid, leukotsüüdid, nitritid

• Rohke nitritite leid• Vale-positiivne: proteiin• Vale-negatiivne: glükoos, erütrotsüüdid, urobilinogeen,

bilirubiin• Rohke valgu sisaldus

• Vale-negatiivne: nitritid, leukotsüüdid, erütrotsüüdid

TÄNAN!