Upload
barton
View
302
Download
3
Embed Size (px)
DESCRIPTION
Muutused hemogrammis. Anneli Raave-Sepp 2013. HEMOGRAMMI PÕHIPARAMEETRID. LEUKOGRAMMI PARAMEETRID. Hinnang hemogrammile. Hinnates hemogrammi tulemust vastame järgmistele küsimustele: Kas tulemus on “reaalne”? Kas saadud tulemus jääb patsiendile sobivatesse referentsväärtuste piiridesse? - PowerPoint PPT Presentation
Citation preview
Muutused hemogrammis
Anneli Raave-Sepp2013
HEMOGRAMMI PÕHIPARAMEETRIDAnalüsaatori lühend Ingliskeelne nimetus Eesti keelne nimetus Referentsvahemik
RBC Red Blood Cells Erütrotsüüdid M 4,4-5,4 x 1012/LN 4,0-5,1 x 1012/L
Hb Haemoglobin Hemoglobiin M 136-163 g/LN 118-150 g/L
Hct Haematocrit(Sünonüüm: PCV Packed Cell Volume)
Hematokrit M 40-54%N 37-47%
MCV Mean Cell Volume Erütrotsüütide keskmine maht M 84-98 fL N 82-99 fL
MCH Mean Cell Haemoglobin Erütrotsüütide keskmine hemoglobiini sisaldus
28-36 pg
MCHC Mean Cell Haemoglobin Concentration
Erütrotsüütide keskmine hemoglobiini kontsentratsioon
310-370 g/L
RDW Red Cell Distribution Width
Erütrotsüütide jaotuvuse laius 10–15,5%
WBC White Blood Cells Leukotsüüdid M 4,5-10,4 x 109/LN 4,1-9,4 x 109/L
PLT Platelets Trombotsüüdid 150-450 x 109/L
PCT Platelets Crit Trombokrit 0,1-1%
MPV Mean Platelet Volume Trombotsüütide keskmine maht 5-12 fl
PDW Platelet Distribution Width Trombotsüütide jaotuvuse laius 12-20 %2
LEUKOGRAMMI PARAMEETRID
Parameeter Referentsvahemik%
Referentsvahemikx 109/L
Neutrofiilid 40-80 1,5-6,7
Eosinofiilid 1-5 0,03-0,44
Basofiilid < 1 < 0,1
Lümfotsüüdid 20-45 1,3-3,6
Monotsüüdid 1-11 0,2-0,8
3
Hinnang hemogrammile
Hinnates hemogrammi tulemust vastame järgmistele küsimustele:
Kas tulemus on “reaalne”? Kas saadud tulemus jääb patsiendile sobivatesse
referentsväärtuste piiridesse? Millised muutused on hemogrammis ja mis
patoloogiale tulemus viitab? Kas on vajalik lisauuringuid (nt vereäige
mikroskoopiat)?
4
Kas tulemus on “reaalne”?
Hindamaks tulemuse “reaalsust”:• igapäevaselt kontrollime üle analüsaatori ja
kasutusel olevad reagendid – teostame kvaliteedikontrolli
• iga konkreetse analüüsi eel kontrollime proovimaterjali sobilikkust analüüsiks:
– maht, hemolüüs, hüübed• vajadusel:
– teostame korduva määramise– teostame vereäige mikroskoopia
5
Probleemsed proovimaterjalidAnalüüt Ühik Tulemus
WBC x 109/L 9,04RBC x 1012/L 0,23Hgb g/L 133Hct % 1,8MCV fL 78,3MCH pg 578,3MCHC g/L 7389RDW % 12,3PLT x 109/L 16Pct % 0,02MPV fL 9,9PDW fL 11,4
6
4 aastase lapse kapillaarveri
Probleemsed proovimaterjalidAnalüüt Ühik Esmane
tulemusKordusproovi tulemus
WBC x 109/L 9,04 9,4RBC x 1012/L 0,23 5,06Hgb g/L 133 136Hct % 1,8 38,7MCV fL 78,3 76,5MCH pg 578,3 26,9MCHC g/L 7389 351RDW % 12,3 12,8PLT x 109/L 16 215Pct % 0,02 0,22MPV fL 9,9 10,2PDW fL 11,4 12,9
7
4 aastase lapse kapillaarveri
Kas tulemus on referentsväärtuste piirides?
Hindamaks hemogrammi tulemust võrdleme seda referentsväärtustega
Referentsväärtused sõltuvad patsiendi soost ja vanusest
Labor on kohustatud väljastama vastusega koos referentsväärtused
8
9
Referentsväärtused - probleemid
• Referentsvahemikuks võetakse enamasti 95% referentsgrupi väärtustest ja seetõttu loetakse 5 % tervete isikute tulemustest kõrvalekaldunuteks
• Kuna paljudel juhtudel on analüüsi referentsvahemiku alumise ja ülemise piiri vahe küllalt suur (nt Hgb ~30 ühikut, olles naistel 118-150 g/L), siis võib analüüsi väärtus olla referentsvahemiku piirides isegi siis, kui see on haiguse tõttu oluliselt muutunud
10
Referentsväärtused - probleemid
• Referentsväärtused on loodud standardtingimustes samasuguste tingimuste jaoks ja igapäevases elus ei suuda me alati standardtingimusi tagada
• Eestis kasutusel olevad referentsväärtused pärinevad:
• teaduskirjandusest• reagenditootjatelt• Eesti rahvastiku uuringutest (hemogramm)
Kas hemogrammis esineb muutusi?
Hindamaks muutusi hemogrammis anname komplekse hinnangu: erütrotsütaarsetele parameetritele:
• RBC, Hgb, Hct, MCV, MCH, MCHC, RDW leukotsütaarsetele parameetritele:
• WBC, leukotsüütide diff (neutrofiilid, eosinofiilid, basofiilid, lümfotsüüdid, monotsüüdid)
trombotsütaarsetele parameetritele: • PLT, Pct, MPV, PDW
11
Hinnang erütrotsüütidele
RBC, Hgb, Hct
• Aneemia
• Polütsüteemia
MCV, MCH, MCHC, RDW
• Tsütaarsus
• Kroomsus
• Anisotsütoos
Retikulotsüüdid
• Hüpoproliferatiivne erütropoees
• Hüperproliferatiivne erütropoees
12
Aneemia
Aneemia – hemoglobiini taseme vähenemine allapoole ealist ja soolist referentsvahemikku (g/L)
13
WHO Eesti
Mehed Alla 130 Alla 136
Naised Alla 120 Alla 118
Aneemia
Tüüp* (MCV)
Mikrotsütaarne
Normotsütaarne
Makrotsütaarne
14
*Aneemia morfoloogiline tüüp: viitab aneemiat põhjustavale häirele,
suunab edasiste laboriuuringute sihipärasele valikule
Mikrotsütaarne aneemia
Analüüt Ühik Tulemus
RBC x 1012/L 4,89
Hgb g/L 123
Hct % 38,6
MCV fL 78,9
MCH pg 25,2
MCHC g/L 319
RDW % 15,0
15
Analüüt Ühik Tulemus
RBC x 1012/L 4,73
Hgb g/L 100
Hct % 33,2
MCV fL 68,7
MCH pg 19,3
MCHC g/L 280
RDW % 18,7
Muutused indeksites
+ Hgb vähenemine
Analüüt Ühik Tulemus
RBC x 1012/L 3,42
Hgb g/L 89
Hct % 30,2
MCV fL 62,5
MCH pg 18,4
MCHC g/L 295
RDW % 20,7
+ RBC vähenemine
Põhjused: rauapuuduskrooniline haigus (30%)
Rauapuuduse staadiumid ja neid peegeldavad laboratoorsed analüüsid
Analüüs Muutus Rauavarude
tühjenemine
Latentne rauapuudus
Rauapuuduslik erütropoees
Rauapuudus-
aneemia
S-Ferritiin
S-sTfR
S-Transf
S-Transf-SAT
MCVMCH
Hb
16
Rauapuudusaneemia
Rauapuudusaneemia RISKIGRUPID:– Lapsed ja noorukid (kiire kasvamine, sagedased
haigused)– Fertiilses eas naised– Vanurid (alimentaarne, kroonilised ja maliigsed
haigused)
17
Miks on raud vajalik?
• Väikelapsed:• Oluline on avastada < 2 a. lastel funktsionaalne raua
puudus ENNE aneemia ilmnemist – ennetamaks kognitiivse, motoorse, sotsioemotsionaalse, neurofüsioloogilise arengu pidurdumist
• Rauapuudusest tulenevad kognitiivsed arenguhäired väikelapsel ei pruugi hiljem olla enam korrigeeritavad
• Teismeeas: • Raskused matemaatikas, kirjutamisoskuses
• Täiskasvanu, vanur: • Suurenenud insuldirisk hüübivuse kiirenemisest (raud
tagab normaalse baasfibrinolüüsi taseme• Kõikides vanustes:
• Sagenenud haigestumised (rauapuudus pärsib rakulist immuunsust)
Normotsütaarsed aneemiad
Tüüpiline leid hemogrammis:• Aneemia tavaliselt kerge/mõõdukas• RBC proportsionaalne vähenemine koos Hb-ga• Punavere indeksid MCV, MCH referentspiirides• RDW sageli suurenenud
Normotsütaarne aneemia
Analüüt Ühik Tulemus
RBC x 1012/L 3,72
Hgb g/L 109
Hct % 32,0
MCV fL 91,4
MCH pg 29,3
MCHC g/L 321
RDW % 18,5
20
Põhjused: krooniline haigushemolüütiline aneemiaverejooks
Kroonilise haiguse aneemia
• Kroonilisest haigusest tingitud aneemia on väga sage, on rauapuudusaneemia järel teisel kohal
• Kroonilise haiguse aneemia kaasneb:• Kroonilised infektsioonid• Kroonilised põletikulised haigused• Kasvajad
• Põhjuseks on raua vabanemise häire makrofaagidest (varudest) ja ei toimu Hb sünteesi. Vereloome jaoks vajaminevatest mineraalainetest puudus ei ole.
• Aneemia on kerge kuni mõõdukas normokroomne, normotsütaarne, mitteprogresseeruv
• “Alatootlik“ aneemia: retikulotsüütide arv madal• Ferritiin normis või ↑• ESR, CRP võivad olla ↑
Hemolüütiline aneemia
• Punavere morfol. leid:• Erütrotsüütide lagunemine – mikrosfärotsüüdid, RBC
fragmendid, autoaglutinatsioon• Elavnenud erütropoees – polükromaasia, makrotsüüdid,
normoblastide leid• Retikulotsüütide arvu suurenemine
• Biokeemilised markerid: • suurenenud: LDH, Bil (üld- ja konjugeerimata)
• vähenenud: Haptoglobiin
• Coombsi test: määrab AK või komplemendi esinemise erütrotsüüdi pinnal• positiivne: immunohemolüütilised aneemiad
ravimitest tingitud hemolüütilised aneemiad• negatiivne: erütrotsütaarsed ensüümdefektid
Makrotsütaarne aneemia
Analüüt Ühik Tulemus
RBC x 1012/L 4,22
Hgb g/L 134
Hct % 39,9
MCV fL 110,2
MCH pg 39,0
MCHC g/L 336
RDW % 12,7
23
Analüüt Ühik Tulemus
RBC x 1012/L 3,36
Hgb g/L 101
Hct % 29,6
MCV fL 125,4
MCH pg 42,8
MCHC g/L 341
RDW % 15,9
Muutused indeksites Muutused indeksites+ Hgb vähenemine+ RBC vähenemine
Põhjused: B12 vitamiini ja/või foolhappe puudus maksahaigus
Makrotsütoos (MCV kõrge)
Aneemia
Leukopeenia/Leukotsütoos
Trombotsüto-peenia
S-GGTkõrge
Retikulotsü-toos
TSH kõrgeFT4 madal
VITAMIIN B12 ja
FOOLHAPEmadal
Primaarne verehaigus ALKOHOL
Verekaotus
Hemolüüti-line
aneemia
Hüpo-türeoos
(kilpnäärme alatalitlus)
MEGALO-BLASTILINEANEEMIA
24
Megaloblastiline aneemia
• Tüüpiline leid hemogrammis: • RBC ↓↓↓, MCV ↑↑ (kuni 140 fL), MCH ↑ (kuni 40 pg), Hb ↓↓ • Kerge WBC ↓ , hüpersegmenteerunud neutrofiilid
(paremale nihe)• Kerge trombotsütopeenia (kuni 50 x 109/L)
• Vitamiin B12/foolhappe defitsiit põhjustab DNA biosünteesi häire vere- jt keharakkudes
• RBC tuum/tsütoplasma küpsevad L/Ü-s asünkroonselt: megaloblastid, Howell-Jolly kehakesed erütrotsüüdis, väljendunud aniso-poikilotsütoos
• Granulo- ja trombotsütopoees häiruvad
Vitamiin B12 ja foolhappe funktsioonid
• B12 osaleb amiinohappe metioniini ainevahetuses, metioniin on vajalik närvikiudude müeliini sünteesimiseks
• B12 vähesusel müeliini süntees häirub:– närvikahjustused – vaimse tegevuse häired
• B12/foolhappe vähesusel tekib homotsüsteiini kuhjumise
26
Homotsüsteiin
• Homotsüsteiin on väävlit sisaldav aminohape, mis tekib aminohappe metioniini demetüülimise tulemusena
• Homotsüsteiinist saab omakorda toota metioniini – oluline on foolhappe ja B12 vitamiini piisav olemasolu
• Homotsüsteiinist saab toota ka tsüsteiini ja glutatiooni• Homotsüsteiin eritub organismist neerude kaudu• Kõrges kontsentratsioonis on homotsüsteiin:
tsütotoksiline kahjustab veresoonte endoteeli tõstab trombotsüütide aktiivsust, aktiveerib
hüübimisfaktoreid ja pärsib fibrinolüüsi
Homotsüsteiin
• Homotsüsteiini tase veres tõuseb vanusega• Meestel on tase ~20% kõrgem kui naistel• Ref.väärtused: 5-15 μmol/L
• Näidustused: Südame- ja veresoonkonna haiguste riski hindamine
(hüpertensiooni ja ateroskleroosi põhjustaja) Foolhappe ja B12 vitamiini defitsiidi väljaselgitamine
(varaseim defitsiidi marker, võimaldab hinnata B12 vitamiini funktsionaalset staatust)
Raseduse komplikatsiooniriski hindamine (platsenta veresoonte kahjustuse marker)
Kognitiivse funktsiooni häirumise riski hindamine (vaskulaarse dementsuse, Alzheimeri tõve riskifaktor)
Homotsüsteiin
• Hüperhomotsüsteineemia põhjused: B12 vitamiini ja/või foolhappe defitsiit Neerupuudulikkus Diabeet Hüpotüreoidism Alkoholi ja kohvi liigtarbimine Suitsetamine Vähene kehaline aktiivsus
Vitamiin B12 defitsiit
Varud: maksas tavaliselt suureddefitsiidi tekkest kliinilise avaldumiseni ~5-10 aastat
B12 allikad: vähesel määral toodab organism ise loomsed toiduained: liha, maks, kala, muna, piimatooted taimsed toiduained EI sisalda B12 vitamiini
Sümptomid:Peamiselt eakatel: hematoloogilised sümptomid neuroloogilised ja psühhiaatrilised häired
Noortel: infertiilsus, korduvad spontaansed abordid
Defitsiit üldiselt alahinnatud: B12 puudulikkus võib olla ka hematoloogilise leiuta
Foolhape
Varud: kuni 4 kuud – folaadivabal dieedilAllikad:
• organism ise ei sünteesi• looomsed toiduained: maks, neer, kala, piim ja
piimasaadused• taimsed toiduained: brokkoli, spinat, pähklid, pärm,
õlu
Foolhappe defitsiit ei kutsu esile neuroloogilisi häireid
Polütsüteemia
Analüüt Ühik Tulemus
RBC x 1012/L 5,88
Hgb g/L 171
Hct % 49,4
MCV fL 84
MCH pg 29,1
MCHC g/L 346
RDW % 15,3
32
Põhjused: suitsetaminepikaajaline füüsiline koormusvedelikupuudustõeline polütsüteemia
Analüüt Ühik Tulemus
RBC x 1012/L 7,25
Hgb g/L 201
Hct % 60,6
MCV fL 83,6
MCH pg 27,7
MCHC g/L 332
RDW % 19,7
Hinnang leukotsüütidele
WBC hulk
• Leukotsütoos
• Leukopeenia
Jaotus
• Leukotsüütide omavaheline suhe
Morfoloogia
33
LEUKOTSÜÜTIDE ROLL ORGANISMIS
Neutrofiilid: esmimene kaitse, bakteriaalsete infeksioonide vastane kaitse, head fagotsüteeriad
Eosinofiilid ja basofiilid: allergiline reaktsioon, vastus parasitaarsetele haigustele
Lümfotsüüdid: immuunvastus, viirusinfektsioonide vastane kaitse
• T-lümfotsüüdid: rakuline immuunsus• B-lümfotsüüdid: antikehad
Monotsüüdid: võimsad fagotsüteeriad, kudede makrofaagid
34
Leukotsütoos WBC >10 x 109/L
• Iseloomulik bakteriaalsetele infektsioonidele• Leukotsüütide arvu suurenemist põhjustavad
mittehaiguslikud seisundid: • rasedus (15-20 x 109/L) • füüsiline aktiivsus • psüühiline/emotsionaalne koormus • söömine
• Hommikul on leukotsüütide hulk veres väiksem kui õhtul
• 5-10% inimestest on leukotsüütide arv normaalselt veidi kõrgem kui 10 x 109/L
35
Leukopeenia WBC <4,0 x 109/L
• Iseloomulik viirusinfektsioonidele• Põhjustatud
• enemasti neutropeeniast (neutrofiile <2,0 x 109/L)
• harvem lümfopeeniast (lümfotsüüte <1,5 x 109/L)
• Ka täiesti tervetel inimestel võib leukotsüütide hulk olla 3-4 x 109/L või veelgi madalam
36
Leukotsüütide muutused
Analüüt Ühik Tulemus
WBC x 109/L 17,06
Neut % 86,8
Lymph % 6,9
Mono % 6,2
Eo % 0
Baso % 0,1
CRV 156
37
Analüüt Ühik Tulemus
WBC x 109/L 3,02
Neut % 26,9
Lymph % 59,9
Mono % 8,9
Eo % 3,0
Baso % 1,3
Analüüt Ühik Tulemus
WBC x 109/L 8,93
Neut % 31,8
Lymph % 29,8
Mono % 7,3
Eo % 30,1
Baso % 1,0
Leukotsütoos janeutrofiilia Leukopeenia ja
lümfotsütoos
Eosinofiilia
Bakteriaalne infektsioon
Viirusinfektsioon
Allergia
Põletikele iseloomulikud muutused leukotsüütides
Neutrofiilides• Vasemale nihe (noorte neutrofiilide osakaalu tõus)• Toksiline granulatsioon• Döhle kehakesed• Vakuoolid
Lümfotsüütides•Reaktiivsed lümfotsüüdid•Sekundaarne granulatsioon•Vakuoolid
Monotsüütides•Vakuoolid•Sekundaarne granulatsioon
38
Hinnang trombotsüütidele
PLT hulk
• Trombotsütoos
• Trombopeenia
Indeksid
• Normis
• Muutustega
Kogumikud
39
Hinnang trombotsüütidele
• Mitteootuspäraselt madal trombotsüütide arv: Trombotsütaarsed agregaadid
• Trombotsüütide agregatsiooni soodustab:
• verevõtmise halb tehnika• pikk aeg analüüsi võtmise ja tegemise vahel• kapillaarveri (sageli)
40
Trombotsüütide muutused
Analüüt Ühik Tulemus
PLT x 109/L 185
Pct % 0,26
MPV fL 13,9
PDW fL 20,7
41
Analüüt Ühik Tulemus
PLT x 109/L 56
Normaalne PLT histogramm
Mis on patsiendil viga?
1932.a.sündinud naise hemogrammis leukotsüüdid ja trombotsüüdid korras, muutused punaveres:
Analüüt 1 määramine Mingi tegevus 2 määramine
RBC 0,60 2,74HGB 90 93HCT 7,4 27,4MCV 112,1 110MCH 136,4 33,9
MCHC 1216 339RDW - 14,9
Mis on patsiendil viga?
Analüüt Ühik Tulemus 08.03.2010
Tulemus15.03.2010
Tulemus18.03.2010
RBC x 1012/L 1,56 1,29 4,22Hgb g/L 145 136 133Hct % 15,5 15,8 39,3MCV fL 99,4 123 93,1MCH pg - - 31,5MCHC g/L - - 338RDW % - - 27,3
43
1930. aastal sündinud naispatsiendi hemogrammi tulemused punavere osa (WBC ja PLT korras)
TÄNAN!
URIINI ANALÜÜS
URIIN
Uriin on vereplasma ultrafiltraat
Uriin peegeldab organismi homöostaasi ja metaboolseid protsesse
URIINI ANALÜÜS
• Uriini uurimist tuleb alustada uriini värvuse ja läbipaistvuse hindamisega
• Keemiliseks uuringuks saab kasutada testribasid ja analüsaatoreid
URIINI VÄRVUS• Normaalselt on uriin kollane• NB! Värvuse muutus on näidustus sademe
mikroskoopiaks
• Näiteid:Värvitu: polüuuria, diabeetPunane, pruun: erütrotsüüdid, hemoglobiin,
müoglobiin, porfüriinidOranž, tumekollane-pruunikas: bilirubiin, urobiliin,
medikamendid (metüüldopa, nitrofurantoin)Roheline: amitrüptilin, pseudomonasPiimjas: lipiididMust: melaniin, fenoolid, levodopa, metronidazol
URIINI LÄBIPAISTVUS
• Normaalselt on uriin selge või kergelt hägune• NB! Hägusus on näidustus sademe mikroskoopiaks
• Näiteid:Kergelt hägune: soolad (amorfsed uraadid, -fosfaadid)Hägune: leukotsüüdid, soolad, erütrotsüüdidSogane: valk, epiteelirakud, mikroobid, lima,
pärmseened, lipiidid, spermatosoidid
URIINI RIBATEST
• Uriini ribatest võimaldab saada kiire esmase ülevaate uriinis esinevatest muutustest
• Testriba tehnoloogia on kasutusel ~40-50 aastat, Eestis ~20 aastat
• Testribasid toodavad paljud firmad, nende määramise põhimõte on sarnane, töökäik aga erinev (tööjuhend!)
URIINI RIBATEST
• Erinevate testribadega on võimalik määrata erinevaid parameetreid:
• uriini erikaal (tihedus) • uriini pH • veri (erütrotsüüdid, hemoglobiin) • leukotsüüdid • nitritid = mikroobid• valk, glükoos, ketokehad• urobilinogeen, bilirubiin• askorbiinhape
URIINI RIBATESTI PROBLEEMID
Tulemus on poolkvantitatiivne – tulemus on orienteeruv
URIINI RIBATESTI PROBLEEMID
• Analüütide avastamise piirid on erinevatel testribadel erinevad:Multistix 8 SG Combur 10 UX
Leukotsüüdid 5-15 Leu/μL 10-25 Leu/ μL
Mikroobid 13 μmol/L 11 μmol/L
URIINI RIBATESTI PROBLEEMID
Ribatesti usaldusväärsus:• Erinevad testribad erinevad üksteisest testi
iseloomustavate karakteristikute (tundlikkus, spetsiifilisus, vale-positiivsete ja vale-negatiivsete tulemuste osakaal) poolest
• Testribadega kaasas olevatel infolehtedel on märgitud meetodi tundlikkuseks ja spetsiifilisuseks olenevalt analüüdist > 85-95%
TESTRIBA Multistix 10 SG ja Combur 10 UX USALDUSVÄÄRSUS
Analüüt Tundlikkus %
Spetsiifilisus % Vale-positiivsed
%
Vale-negatiivsed
%
ErütrotsMultistixCombur
8679
7982
2015
14
LeukotsMultistixCombur
7683
9191
64
89
MikroobidMultistixCombur
1938
96100
2-
1329
URIINI RIBATESTI PROBLEEMID
• Korrektse tulemuse saamiseks on oluline: Säilitada testribasid õigesti
• toatemperatuuril, kuivas kohas• suletud konteineris• jälgida aegumist
Teostada analüüs toatemperatuuril olevast uriinist, mitte külmikust vahetult võetud uriinist
Segada uriin korralikult analüüsi teostamise eelselt Pidada kinni reaktsiooni kulgemise ajast
URIINI SADEME MIKROSKOOPIA
NB! Kui uriini ribatestil on positiivsed põhinäitajad (leukotsüüdid, erütrotsüüdid, valk, nitritid), tuleb teha uriini sademe mikroskoopiline uuring
Lisaks on sademe mikroskoopia näidustuseks:• Uriini värvuse ja läbipaistvuse muutus• Olemasolev neeruhaigus
URIINI SADEME MIKROSKOOPIA
• Uriini sademe uuring on lisauuring uriini ribatestile
• Ei ole ainult rakkude loendamine uriinis vaid: aitab täpsustada patoloogiat (põletik, verejooks,
hemolüüs jt), hinnata prognoosi aitab täpsustada patoloogilise protsessi
lokalisatsiooni (epiteelrakud, silindrid, glomerulaarsed erütrotsüüdid jt)
• Oluline on – millised rakud uriinis esinevad!
URIINI SADEME MIKROSKOOPIA• Uriini sademest on võimalik leida:
Rakke: leukotsüüdid ja makrofaagiderütrotsüüdidepiteelrakud (lame, ülemineku, tuubulus)atüüpilised rakud
Silindreid: hüaliinsilindridrakulised silindridgranulaarsed silindridvahasilindrid
MikroobeKristalle (soolad)
URIINI RIBATESTI JA SADEME MIKROSKOOPIA
PARAMEETRITE KLIINILINE TÄHENDUS JA TULEMUST
MÕJUTAVAD TEGURID
URIINI ERIKAAL
• Erikaal annab infot uriinis olevate ainete (katioonide) hulga kohta
• Ref.vahemik: 1005-1030• Hommikuse uriini erikaal on kõrgem• Võimaldab orienteeruvalt hinnata neerude
kontsentratsioonivõimet (neerutorukeste funktsioonivõimet)
• Uriini kontsentratsiooni täpsemaks hindamiseks on soovitav mõõta osmolaalsust
URIINI pH
• Neerude funktsioonivõime näitaja organismi happe-alus-tasakaalu reguleerimisel
• Uriini pH sõltub eelkõige toidust (rohke loomse toidu tarbimisel on pH happeline)
• Ref.vahemik: 5 kuni 8,5• Esimene hommikune uriin on tavaliselt happeline (pH
5-6)• Lastel on uriin sageli aluseline (pH >7)• Bakterid muudavad uriini aluselisemaks• Aluselises uriinis lagunevad rakulised komponendid
kiiremini• Kristallide leid uriini sademes sõltub uriini pH-st
URIINI pH
• Aluseline uriin: kuseteede infektsioon (Proteus, Pseudomonas) alkaloos oksendamine krooniline neerupuudulikkus
• Happeline uriin: kuseteede infektsioon (E.coli) nälgimine diarröa atsidoos palavik neerutuberkuloos
PROTEIINID URIINIS
• Testriba mõõtmispiirkond algab 0,2-0,3 g/L (200-300 mg/L) ehk proteinuuria väärtusest
• Testriba reageerib albumiinile (albuminuuria)• Globuliinidele reageerib halvasti, Bence-Jonesi valgule
üldse mitte
• Ref.vahemik: negatiivne
• Sademes tasub proteinuuria korral otsida silindreid, tuubulusepiteele, glomerulaarseid erütrotüüte
PROTEIINID URIINIS
Proteinuuria: neeruhaigused kuseteede haigused teised haigused ja patoloogilised seisundid:
palavik, krambid, šokk, hüpertensioon, trauma, sepsis, preeklampsia, hüpertüreoos
ortostaatiline protinuuria füüsilise koormuse järgselt tugev emotsionaalne stress
GLÜKOOS URIINIS
• Vere glükoosi kõrge kontsentratsiooni või neerutorukeste kahjustuse näitaja
• Ref.vahemik: < 1,7 mmol/L
• Tundlikkuse piir olenevalt testribast 2-5 mmol/L• Füsioloogilise glükosuuria piiriks on 0,8 mmol/L • Veresuhkru väärtus, millal glükoos ilmub uriini on 8,3-10,0
mmol/L (tervetel inimestel)
GLÜKOOS URIINIS
Glükosuuria: hüperglükeemia: diabeet, gestatsioonidiabeet maksa- ja pankreasehaigused tubulaarse tagasiimendumise häire: Fanconi
sündroom raskemetallide mürgistus
KETOKEHAD URIINIS
• Ketokehade positiivne leid uriinis viitab ainevahetuse (av) häirele
• Ketokehad on lipiidide av produktid, mida koed kasutavad energia saamiseks
• Tavalise av korral satuvad ketokehad uriini vaid jälgedena• Lipiidide lammutamine intensiivistub → koed ei kasuta
ketokehasid ära → kuhjuvad veres (ketoneemia) → jõuavad uriini (ketonuuria)
• Testriba võimaldab määrata atsetooni ja atseetoatsetaati; β-hüdroksübutüraati ei määra
• Tundlikkuse piir 0,5 mmol/L
KETOKEHAD URIINIS
Ketonuuria: diabeetiline ketoatsidoos alkohoolne ketoatsidoos oksendamine, diarröa palavik rasedus (30% rasedatel esimese hommikuses uriinis) raske füüsiline koormus stress nälgimine
UROBILINOGEEN URIINIS
• Erütrotsüütide eluea lühenemise (hemolüüs) või maksakahjustuse näitaja
• Ref.vahemik: <17 µmol/L
Sisalduse suurenemine: hemolüütiline aneemia maksahaigus: hepatiit, tsirroos kolangiit südame paispuudulikkus
BILIRUBIIN URIINIS
• Sapiteede või maksakahjustuste näitaja• Ref.vahemik: <3,4 µmol/L
Bilirubinuuria: sapiteede kahjustus: obstruktsioon (sapikivitõbi),
striktuur, kolangiit maksahaigus: hepatiit, tsirroos, tuumor
ERÜTROTSÜÜDID URIINIS
• Testriba reageerib erütrotsüütidele, hemoglobiinile (lüüsunud erütrotsüütidele), müoglobiinile
• Sademe positiivne leid eristab hematuuriat hemoglobinuuriast ja müoglobinuuriast
• Ribatesti ref.vahemik: <5 erütrotsüüdi/µL• Sademe ref.vahemik: 1-2 rakku vaateväljas
• Sademes on võimalik eristada tavalisi erütrotsüüte atüüpilistest (düsmorfsetest) erütrotsüütidest (pärinevad glomerulusest)
ERÜTROTSÜÜDID URIINIS
Hematuuria: Ajutine hematuuria:
• sage noortel isikutel, pole haiguslik Püsiv hematuuria:
• neeru- ja kuseteede haigused:neerukivitõbimaliigsed kasvajadglomerulonefriitsüsteemne erütromatoosne luupus
• tugev füüsiline koormus• veritsustendents (hemofiilia, antikoagulantide või
antiagregantide üledoos, trombotsütopeenia)
LEUKOTSÜÜDID URIINIS
• Testriba avastab ainult granulotsüüte• Reageerib granulotsüütides ja makrofaagides sisalduvale
esteraasile
• Ribatesti ref.vahemik: <10 leukotsüüti/µL• Sademe ref.vahemik: 3-4 rakku vaateväljas
• Sademes võib leida neutrofiile, lümfotsüüte, makrofaage
LEUKOTSÜÜDID URIINIS
Neutrofiilid, makrofaagid: äge kuseteede infektsioon krooniline püelonefriit kusepõie kasvaja neeruhaigused: glomerulonefriit, interstitsiaalne nefriit,
luupusnefriit, neeru tuberkuloos appenditsiit, pankreatiit füüsiline koormus
Lümfotsüüdid: äge neerutranspalntaadi äratõukereaktsioon krooniline tubulointerstitsiaalne haigus
NITRITID URIINIS
• Toidust pärineva nitraadi muutumine nitrititeks Gram negatiivsete bakterite toimel
• Nitritite tekkeks vajalikud 3 tingimust: nitraadid uriinis (taimetoit) nitraadi reduktaasi sisaldavad bakterid uriinis uriini seismine põies vähemalt 4 tundi ensüümi
toimimiseks
• Bakteruuria: Gram negatiivsete uropatogeenide poolt põhjustatud
kuseteede infektsioon
EPITEELRAKUD URIINI SADEMES
• Aitavad määrata kahjustuse kohta
Tuubulusepiteel: neeru- ja kogumistorukestest äge tubulaarne nekroos äge glomerulonefriit püelonefriit transpalntaadi äratõukereaktsioon viirusinfektsioon (tsütomegaloviirus) mürgistus (raskemetallid, salitsülaadi üledoos)
EPITEELRAKUD URIINIS
Transitoorne- ehk üleminekuepiteel: neerukarikates ja-vaagnas, kusejuhades, põies ja meestel kusiti ülemise 2/3 urotrakti infektsioonid
Lameepiteel: kusiti, naistel ka tupes ref.vahemik: üksikud vaateväljas kliiniliselt olulise tähenduseta rohke esinemine näitab ebakorrektset uriini kogumist
SILINDRID URIINIS
• Silindrid on neeruhaiguse spetsiifilised, kuid mitte tundlikud markerid
• Moodustuvad distaalse tuubuluse rakkudes ja kogumistorukeses
• Tamm-Horsfalli valgust (glükoproteiin) moodustub nn hüaliinmaatriks, mis on aluseks kõikide teiste silindrite moodustumisel
• Terve inimese uriinis võib leida üksikuid hüaliinsilindreid• Kui midagi ladestub silindrile, siis viitab see patoloogia
olemasolule• Alkaalne või vähekontsentreeritud uriin – silindrid
lahustuvad
KRISTALLID URIINI SADEMES• Värskes uriinis ei leidu, tekivad uriini säilitamisel• Kliinilist tähtsust ei oma. Leitakse terve inimese uriinis• Tähtsust omavad korduvate neerukivide ja ägeda
neerupuudulikkuse puhul. Sel juhul peaks kristalle olema väga palju ja võib esineda kristallsilindreid
• Happelises uriinis pH < 7: amorfsed uraadid kusihappekristallid (hulgaliselt uriinis podagra korral) kaltsiumoksalaadid (leiu põhjustab rohkelt oksalaate sisaldav toit:
tomatid, apelsinid, rabarber, spargel, spinat)• Aluselises uriinis pH > 7:
amorfsed fosfaadid trippelfosfaadid (tihti neeru kivide korral)
MUU LEID URIINI SADEMES
• Lima – kliinilist tähendust ei oma
• Lipiidid • plasma lipoproteiinid satuvad läbi
glomerulaarmembraani uriini • oluline glomerulaarmembraani kahjustus, proteinuuria• esinevad uriinis tilgakestena, rasvsilindritena ja
ladestustena tuubulusepiteelrakkudes
• Pärmseened• Spermatosoidid• Trichomonas vaginalis
Uriini analüüsi tulemust mõjutavad tegurid
• Uriini säilitamise vead (kaua säilitatud, valedes tingimustes): • Vale-positiivne: proteiin, nitritid• Vale-negatiivne: glükoos, ketokehad, erütrotsüüdid,
bilirubiin, urobilinogeen• Vale-aluseline uriin
• Saastunud proovinõu• Vale-positiivne: nitritid• Vale-aluseline uriin
Uriini analüüsi tulemust mõjutavad tegurid
• Kontaminatsioon• Vale-positiivne: erütrotsüüdid, leukotsüüdid, nitritid
• Mõned des.vahendid ja ihupuhastusained• Vale-positiivne: proteiin, glükoos, leukotsüüdid,
erütrotsüüdid• Külmikust võetud uriin
• Vale-negatiivne: glükoos, urobilinogeen• Halvasti segatud uriin
• Vale-negatiivne: erütrotsüüdid• Halvasti teostatud analüüs (riba liiga kaua uriini, riba liiga
märg)• Vale-positiivne: proteiin• Vale-happeline
Uriini analüüsi tulemust mõjutavad tegurid
• Ravimid ja toiduained, mis värvivad uriini punaseks • Vale-positiivne: ketokehad, leukotsüüdid, nitritid,
urobilinogeen, bilirubiin• Vale-negatiivne: proteiin
• Askorbiinhape• Vale-negatiivne: glükoos, leukotsüüdid, erütrotsüüdid,
nitritid, bilirubiin• Antibiootikumide kasutamine
• Vale-negatiivne: nitritid, leukotsüüdid, urobilinogeen• Palavik
• Vale-positiivne: glükoos, proteiin
Uriini analüüsi tulemust mõjutavad tegurid
• Uriini pH• Aluseline: Vale-positiivne: proteiin
Vale-negatiivne: erikaal, erütrotsüüdid• Happeline: Vale-positiivne: ketokehad
Vale-negatiivne: urobilinogeen• Liiga kõrge või madal erikaal
• Vale-positiivne: proteiin, ketokehad• Vale-negatiivne: glükoos, erütrotsüüdid, leukotsüüdid, nitritid
• Rohke nitritite leid• Vale-positiivne: proteiin• Vale-negatiivne: glükoos, erütrotsüüdid, urobilinogeen,
bilirubiin• Rohke valgu sisaldus
• Vale-negatiivne: nitritid, leukotsüüdid, erütrotsüüdid
TÄNAN!