Kus me oleme? - LHV

Kus me oleme?

Majandusülevaade

Kristo Aab

LHV majandusanalüütik

Viiruse levik on Eestis selgelt aeglustunud

Allikas: Oxford’i ülikool

Eesti

EU

Soome

Läti

Rootsi

UK0

200

400

600

800

1000

1200

Nakatumiste arv päevas miljoni inimese kohta

Vaktsineeritute hulk kasvab jõudsalt

• Esimesed riigid on jõudnud

ligikaudu 20% täieliku

vaktsineerituseni

• Eesti asub pingereas suhteliselt

keskel

• Soome on läinud nö esimese

doosi teed

• Teistest aeglasemalt kulgeb

vaktsineerimine Bulgaarias,

Horvaatias ja ka Lätis

Allikas: Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskus (ECDC)

Ungari

RumeeniaAustria

Taani

SoomeHorvaatia

Bulgaaria

Eesti

Malta

Läti0%

5%

10%

15%

20%

25%

0% 5% 10% 15% 20% 25% 30% 35% 40% 45%

Täie

lik v

akts

ineeritu

s

Üks doos vaktsiini

Vaktsineerimise tase Euroopas (18+ elanikest)

21.7 20.8

21.4 20.9

8.88 8.86

35.4 33.9

87.484.5

0

10

20

30

40

50

60

70

80

90

100

2019 2020

SKP muutus jooksevhinnas, trl $

Euroopa USA muud arenenud riigid arenevad riigid maailm

Maailm kaotas möödunud aastal ligikaudu 3 triljonit dollarit

Allikas: Maailmapank, IMF

Läänemere regioonis on viiruse mõjud majandusele olnud väiksemad

• Viirus jõudis Läänemere äärde

hiljem kui Kesk- ja Lõuna-

Euroopasse

• Turismi väiksem osatähtsus

majanduses

• Kultuurilised erinevused

• Hajaasustus

Allikas: Eurostat, Bank of England

Tootmine ja kaubavahetus on šokist taastunud

Allikas: CPB World Trade Monitor

-20%

-15%

-10%

-5%

0%

5%

10%

2019 2020 2021

aastane muutus maailma

kaubavahetuses

aastane muutus maailma

tööstustoodangus

2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021

Euroopa Komisjoni kindlustunde baromeeter

teenindus jaekaubandus ehitus tööstus tarbijad

üldine kindlustunne

Euroopas on tööstussektori kindlustunne ületanud kriisieelse taseme

Allikas: Euroopa Komisjon

Aktsiaturud rallivad leebe rahapoliitika tuules

Aprillis ületasid ka Euroopa indeksid oma kriisieelse

taseme

Toormete hinnad on aasta algusega võrreldes

kasvanud keskeltläbi viiendiku

Allikas: Bloomberg

20

60

100

140

180

220

260

300

Aktsiaturuindeksid (100 = 01.01.2008)

Tärkavad turud

Euroala (EuroStoxx50)

USA (S&P500)

-7%

0%

7%

14%

16%

19%

21%

27%

27%

30%

72%

kuld

kivisüsi

nikkel

raud

nisu

koondindeks

alumiinium

teras

vask

nafta

puit

Toormete hinna muutus (YTD, 02.05.2021)

Eestil õnnestus 2020. aastal suuremat majanduslangust vältida

Allikad: Eurostat, FSSS

Eestis kahanes majandus 2020. aastal poole vähem kui

Euroopas tervikuna

-12

-10

-8

-6

-4

-2

0

Hispaania UK Prantsusmaa Euroopa Liit Saksamaa Läti Venemaa Eesti Soome Rootsi Leedu

SKP muutus 2020. aastal, %

Enim on kannatada saanud HoReCasektor

Allikas: statistikaamet

Majutus ja toitlustus

Mäetööstus

Põllumajandus, metsamajandus ja kalapüük

Haldus- ja abitegevused

Kunst, meelelahutus ja vaba aeg

Töötlev tööstus

Veondus ja laondus

Hulgi- ja jaekaubandus

Muud teenindavad tegevused

Kinnisvaraalane tegevus

Kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus

LISANDVÄÄRTUS KOKKU

Tervishoid ja sotsiaalhoolekanne

Haridus

Avalik haldus ja riigikaitse

Ehitus

Info ja side

Finants- ja kindlustustegevus

-40 -35 -30 -25 -20 -15 -10 -5 0 5 10 15

Lisandväärtuse kasv 2020. aastal, %

reisibürood ja reisikorraldajad

majutus

toidu ja joogi serveerimine

programmeeriminejaemüük posti või interneti

teel

infoalane tegevus

-100%

-80%

-60%

-40%

-20%

0%

20%

40%

60%

-300% -200% -100% 0% 100% 200% 300%

Käib

e m

uutu

s 2

020 v

s 2

019

Kasumi muutus 2020 vs 2019

Ka ettevõtete majandusandmed kinnitavad turismisektori vaevusi

Allikas: statistikaamet

väiksem kasum← kahjum

-18%

-42%

-30%

-13%

-100%

-80%

-60%

-40%

-20%

0%

20%

40%

2020 2021

Käibe langus turismi- ja meelelahutussektoris

2021. aasta esimesed kuud ei ole leevendust toonud

reisibürood ja reisikorraldajad

meelelahutus

toidu ja joogi serveerimine

Allikas: EMTA

majutus

Ehituses on vähenenud hoonete ehitus ja sellega seotud

ehitustööd

rajatiste ehitus

Allikas: EMTA

eriehitustööd

hoonete ehitus

-10%

-3%

19%

-30%

-20%

-10%

0%

10%

20%

30%

40%

2020 2021

Käibe langus ehitussektoris

Kinnisvaraturul tekkis hetkeline tagasilöök, mis ei suutnud turgu

kokkuvõttes jahutada

0

500

1000

1500

2000

2500

0

20

40

60

80

100

120

140

160

180

teh

ing

ute

arv

milj

on

eu

rot

Aktiivsus kinnisvara turul

väljastatud eluasemelaenude maht (p.s.)

ja tehingute arv (v.s.) kukkus teises

kvartalis, kuid taastus kiiresti

Jaekaubanduses teevad ilma e-kaubandusele keskendunud ettevõtted

Allikas: statistikaamet

70%

-80%

-60%

-40%

-20%

0%

20%

40%

60%

80%

-15%

-10%

-5%

0%

5%

10%

2020 2021

Jaemüügi kasv

Jaekaubandus, v.a mootorsõidukid ja mootorrattad (vasak skaala)jaemüük muudes spetsialiseerimata kauplustes (parem skaala)jaemüük posti või interneti teel (parem skaala)tekstiiltoodete, rõivaste, jalatsite ja nahktoodete jaemüük (parem skaala)jaemüük muudes spetsialiseeritud kauplustes (parem skaala)

0%

5%

10%

15%

20%

25%

0

20

40

60

80

100

120

140

160

2018 2019 2020 2021

Kogu e-kaubanduse maht ja osatähtsus kasvab küll stabiilselt, kuid teenuste

turu osalise kollapsi tõttu ei toimunud möödunud aastal suurt hüpet edasi

e-ostude käive, mln eurot

(vasak skaala)

1,44 mld €

Allikas: Eesti Pank, statistikaamet

e-ostude osakaal kogu

jaekaubandusest (parem skaala)

1,42 mld €

1,14 mld €

Tööstussektoris on pikalt kestnud jahtumine läbi saanud, kuid otsustavat

kasvuspurti pole veel toimunud

Allikas: statistikaamet, LHV arvutused

Veebruarikuine toodangumahu

langus oli pigem erakorraline,

tingitud osaliselt ka kõrgest

võrdlusbaasist.

-20%

-16%

-12%

-8%

-4%

0%

4%

8%

12%

2018 2019 2020 2021

Tööstustoodangu kasv

õli mäetööstus energia töötlev tööstus tööstustoodangu kasv

Ettevõtjate hinnangul on nõudlus taastumas ning taas muutub

aktuaalseks kvalifitseeritud tööjõu puudus

Allikas: Euroopa Komisjon

0%

10%

20%

30%

40%

50%

60%

70%

80%

90%

100%

2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021

Tootmist takistavad tegurid tööstuses

mitte midagi nõudlus tööjõud seadmed muu finantsid

Tööstuses on ettevõtjad lähituleviku osas optimistlikumad kui

teeninduses

hõive ootus tööstussektoris

Allikas: Euroopa Komisjon

hõive ootus teeninduses

-60

-50

-40

-30

-20

-10

0

10

20

30

40

2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021

Tööpuudus on taas veidi langema hakanud

Allikas: Töötukassa

8.6%

0%

1%

2%

3%

4%

5%

6%

7%

8%

9%

10%

2018 2019 2020 2021

Registreeritud tööpuudus

Sinikraedehulgas on valgekraedega võrreldes kaks korda enam

töötuks jäänuid

* märtsi lõpu seisuga

Allikas: Töötukassa

sinikraed kokku

13 604

valgekraed kokku

6615

2197

12281859

1331

6112

85

2202

1196

4009

7362

624

0

1 000

2 000

3 000

4 000

5 000

6 000

7 000

Uued registreeritud töötud vs jaanuar 2020

Hinnatõusu veavad kallinenud nafta ja elekter

Allikad: statistikaamet, Bloomberg

Kiiremast hinnatõusust on päästnud tugevnenud

euro vahetuskurss

1.1%

-3%

-2%

-1%

0%

1%

2%

3%

4%

2019 2020 2021

Tarbijahinnaindeksi muutus

toit ja mittealk. joogid eluasetransport vaba aegmuu THI

0

10

20

30

40

50

60

70

80

90

100

2019 2020 2021

nafta Brent

USD/barrel

nafta Brent

EUR/barrel

Mis edasi saab?

Maailmamajandust ootab ees kiire taastumine

Allikad: OECD, Euroopa Keskpank, Euroopa Komisjon, IMF; LHV arvutused

-6.1

4.43.9

-3.3

6.0

4.4

-2.2

6.7

5.0

2020 2021 2022

IMF majandusprognoos, a/a %

Euroopa Liit maailm arenevad turud

Valitsuste ja keskpankade tugi majandusele on enneolematult suur

Kriisi algusest:

• ECB +3,9 trn USD (2,8 trn EUR)

• FED +3,5 trn USD

• BOJ +1,3 trn USD

• PBOC +0,9 trn USD

• BOE +0,4 trn USD

-------------------------

ca +10 trn USD

Allikad: Euroopa Keskpank; LHV arvutused

2.6

3.9

0

1

2

3

4

5

2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021

ECB varaostude maht, triljon eurot

ASPP CBPP 3 CSPP PSPP PEPP Kokku

Euroopa Liit toetab liikmesriike 750 miljardi euro suuruse

abipaketiga

Taaste- ja vastupidavuse

rahastamisvahend:

672,5 miljardit eurot

Laenud360 mld

eurot

Toetused312,5 mld

eurot

REACT-EU:

47,5 mld eurot

Õiglase ülemineku

fond: 10 mld eurotMaaelu areng7,5 mld eurot

Euroopa Horisont5 mld eurot

InvestEU5,6 mld eurot

RescEU1,9 mld eurot

Allikas: Euroopa Komisjon

Eesti majanduse kiiret taastumist toetab nii Euroopa raha kui riigi

võlakoormuse kasv

Allikas: Rahandusministeerium, Bruegel, Euroopa Komisjon, LHV arvutused

300 400600 600 700

1 100 1 000

700 650 600160

220

370 420 250

140

1 047

1 519

1 283

635539

5%

7% 7%

5%

4%

3%

2%2%

1%

0%

1%

2%

3%

4%

5%

6%

7%

8%

0

500

1 000

1 500

2 000

2 500

2021 2022 2023 2024 2025 2026 2027 2028 2029 2030

milj

on

it e

uro

t

Eesti majandusse lisanduv kõrvaline raha

MFF NGEU riigivõlg osakaal SKP-st (p.s.)

260

341

218

131

114

61

175

-400

-200

0

200

400

600

800

1000

1200

milj

on

it e

uro

t

Mida tehakse II pensionisambast väljavõetud rahaga?

Suur osa II pensionisambast välja võetud rahast läheb kiirelt

ringlusesse

ei tea524 mln ehk

ligikaudu pool

väljavõetavas

t rahast

Allikas: Turu-uuringute AS

toetan teisi

tarbin ise

kinnisvara

maksan laenu tagasi

säästan

tulumaks riigile

Eestis tuleb majanduskasv peamiselt tarbimispõhine

Allikas: Eesti Pank

-12.7

4.4

6.3

3.5

10.3

3.0

2.7

5.0

2.9

-15

-10

-5

0

5

10

15

2021 2022 2023

SKP ja komponentide kasv

investeeringud eratarbimine SKP kasv

Aitäh!

Küsimusi?

AS LHV PANK TARTU MNT 2, TALLINN 6 800 400 INFO@LHV.EE LHV.EE

Kristo Aab

LHV majandusanalüütik

kristo.aab@lhv.ee

Koroonapandeemia mõju

majanduskeskkonnale

Kaius Kiivramees ja Mikk Taras

LHV Portfellihaldus

Keskpangad hoidsid finantsturgudel hullema ära

❑ Raha trükitakse 2020-2022 sama

palju kui viimase kümne aasta

peale kokku.

❑ Rahatrükk liigutab riikide

võlakoorma erasektorist avaliku

sektori kätte.

❑ Suurriikide keskpangad saavad

riigivõla trükitud rahaga

„tühistada“.

❑ Rahatrükk on riikide jaoks nagu

tasuta lõuna, mida varem või

hiljem hakatakse ära kasutama.

Allikas: Bloomberg

0

5

10

15

20

25

30

2007 2009 2011 2013 2015 2017 2019 2021

G4 keskpankade bilanss, triljonit USD

2.4T $

7% SKPst

13T $

29% SKPst

Probleemid lahendati seekord jõuga

Allikas: Bloomberg

0%

5%

10%

15%

20%

25%

30%

1960 1970 1980 1990 2000 2010 2020

USA M2 aastane muutus

Valitsused viivad trükitud raha defitsiidikulutustega majandusse

❑ Reaalmajanduse jaoks pole oluline palju trükitakse, vaid palju kulutatakse.

❑ Suurriikide valitsused jooksutavad rahuaja suurimaid eelarvemiinuseid, mida kaudselt finantseerivad keskpangad.

❑ Avaliku sektori investeeringud jäävad nõudlust mõjutama aastateks (pikem nõudluspoolne šokk).

❑ Defitsiidid lükkavad riikide võlatasemed väga kõrgeks, mis piirab keskpankade võimet intresse tulevikus tõsta. Allikas: Morgan Stanley

Ida- ja Lõuna-Euroopa võimalus ennast uuesti üles ehitada

Allikas: Morgan Stanley

Rahuaja suurimad valitsuste defitsiidikulutused

Allikas: St. Louis Fed

USA eelarvedefitsiit SKPsse, %

Avaliku sektori defitsiit = erasektori ülejääk

Riiklikud defitsiidikulutused on inflatsioonilised

❑ Riikliku toega suuremad

investeerimisprojektid

kasvatavad majanduses

nõudlust.

❑ Pikaajalised eelarvedefitsiidid on

olnud toormehindadele

positiivsed (üks inflatsiooni

peamisi sisendeid).

❑ Finantsrepressiooni (periood

kunstlikult madalate

intressidega) käigus lähevad

reaalvarad hinda.

To

orm

ete

hin

na

d, (lo

g)

Ee

larv

ed

efits

iit %

SK

P-s

t

Eelarvemiinused vs. toormehinnad

Allikas: St. Louis Federal Reserve, LHV

Vase hind

Allikas: Bloomberg

0

0.5

1

1.5

2

2.5

3

3.5

4

4.5

5

2000 2002 2004 2006 2008 2010 2012 2014 2016 2018 2020

Vase hind, $/lbs

Kesk-Euroopa elektrihind, EUR/MWh

Allikas: Bloomberg

0

10

20

30

40

50

60

70

80

90

100

2002 2004 2006 2008 2010 2012 2014 2016 2018 2020

Kesk-Euroopa elektrihind, EUR/MWh

Ehituspuidu hinnad (USD/t)

Allikas: Bloomberg

0

200

400

600

800

1000

1200

1400

1600

1800

2000 2002 2004 2006 2008 2010 2012 2014 2016 2018 2020

Saematerjali hind USAs, 2.36 m3 (1000 board feet) USD

Põllumajandussaaduste hinnaindeks (spot)

Allikas: Bloomberg

0

50

100

150

200

250

300

350

400

450

500

2000 2002 2004 2006 2008 2010 2012 2014 2016 2018 2020

Bloombergi põllumajandussaaduste hinnaindeks

Puitmassi hind (RMB/ton)

Allikas: Bloomberg

3000

4000

5000

6000

7000

8000

2018 2019 2020

Puitmassi hind (tselluloos), RMB/ton

Konteinervedude hinnaindeks Shanghaist (eksport)

Allikas: Bloomberg

0

500

1000

1500

2000

2500

3000

3500

2010 2012 2014 2016 2018 2020

Shipping Exchange Shanghai (Export) konteinerveo hind, $

Allikas: Bloomberg

USA kasutatud autode hinnaindeks

75

100

125

150

175

200

1995 1999 2003 2007 2011 2015 2019

Manheim USA kasutatud autode hinnaindeks

Allikas: Bloomberg

USA tööturul näha raskusi positsioonide täitmisel

0

5

10

15

20

25

30

35

40

45

1973 1978 1983 1988 1993 1998 2003 2008 2013 2018

Raskused avatud positsioonide värbamisel (NFIB USA väikeettevõtete küsitlus)

Kasvav sisendite hinnatõus jõuab kaupade ja teenusteni

❑ Kasvav sisendite hinnatõus

jõuab viitajaga kaupade ja

teenusteni.

❑ Lähedus materjalide tootmisele

aitab suurendada marginaale.

❑ Sisendihindade tõusu riskid

jäävad allhankijatele.

Allikas: Bloomberg

-3%

-2%

-1%

0%

1%

2%

3%

4%

5%

6%

-60%

-40%

-20%

0%

20%

40%

60%

80%

1992 1996 2000 2004 2008 2012 2016 2020

Bloombergi toorainete hinnaindeks, aastane muutus

US THI aastane muutus

Mis on inflatsioon tõusu mõju ettevõtetele?

• Sisendhindade inflatsioon tõstab laovarude tähtsust.

• Lähedus materjalide tootmisele kaitseb marginaale.

• Sisendihindade tõusu riskid jäävad allhankijatele.

• Kasvuprojektidesse/tootlikkuse tõstmisesse tasub investeerida.

• Tugev hinnakujundusvõime aitab marginaale hoida.

• Finantsvarade hinnatõus asendub sisendhindade inflatsiooniga

Inflatsioon on varahindade tegelik diskontomäär

❑ Aktsiad ≠

inflatsioonikaitse.

❑ Nullintressidega

võlakirjad kui surnud

varaklass.

❑ Reaalvarad/toormed

pakuvad inflatsiooni

vastu parimat kaitset.

Allikas: Bloomberg

1913 1933 1953 1973 1993 2013 1913 1933 1953 1973 1993 2013

Toormed Aktsiaturud? ?

1968-821968-80

1999-11

1999-13

1929-491932-51

Aktsia- ja toormeturgude tsüklid on vastassuunalised

Varaklasside tootlused 1970ndatel (aasta baasil)

❑ 1971. aastal lõhkus USA

president Richard Nixon nn

Bretton Woodsi süsteemi (USA

loobus kullastandardist lõplikult).

❑ 1970-ndate inflatsioon USA-s

aasta baasil ca 7%.

❑ NB! Aktsiaturgudel lõppes Nifty

Fifty buum -45% krahhiga 1973.-

1974. aastatel.

Allikas: BofA Merrill Lynch, Deutsche Bank, LHV

30.7%

24.1%

8.0% 7.0%5.3%

1.6%

0%

5%

10%

15%

20%

25%

30%

35%

„Ennustamine on raske, eriti tuleviku suhtes“

Rootsi inflatsioon 1830 – 2020, aastane muutus

Allikas: SCB

-20

-15

-10

-5

0

5

10

15

20

25

30

35

40

45

50

1830 1850 1870 1890 1910 1930 1950 1970 1990 2010

Kokkuvõte

• Inflatsioon on pikalt kadunud protsess, mis on tagasi tulemas.

• Toormed on suurimad võitjad inflatsiooni tagasitulekust.

• Sisendhindade inflatsioon tõstab laovarude tähtsust.

• Lähedus materjalide tootmisele kaitseb marginaale.

• Ettevaatust finantsturgudel! Kõrge inflatsioon toob finantsvarade

hinnakordajad alla.