KEHALISE KASVATUSE TUND

KEHALISE KASVATUSE TUND

Marion Piisang, sporditeaduste magisterTLÜ Terviseteaduste ja

Spordi Instituut

KEHALISE KASVATUSE VORMID

Kooli kehalise kasvatuse vormideks on:

Kehalise kasvatuse tunnid (kehalise kasvatuse tund = kehalise kasvatuse põhivorm)

Kehalise kasvatuse alane tunni-väline tegevus, s.h koduülesanded

KEHALISE KASVATUSE TUNNI TÜÜBID

Kehalise kasvatuse tunde võib klassifitseerida lähtuvalt tunni toimumise kohast:

Siseruumides (võimla, ujula jms) toimuvad tunnid

Spordiväljakul/ staadionil toimuvad tunnid

Maastikul toimuvad tunnid NB! Õpilaste ohutus!

KEHALISE KASVATUSE TUNNI TÜÜBID

Kehalise kasvatuse tunni tüüp sõltub tunnile seatud eesmärgist.

Sissejuhatav tund – viiakse läbi õppeaasta (-veerandi, -teema jne) alguses. Tutvustatakse õpitava tegevuse eesmärki, nõudeid, õppimise ajakava, õpitulemusi (hindamist) jms

Kokkuvõttev tund – toimub õppeaasta (-veerandi jne) lõpus. Analüüsitakse saavutatut, antakse soovitusi edaspidiseks

KEHALISE KASVATUSE TUNNI TÜÜBID

Õppetund – õpitakse uut materjali (seletatakse, demonstreeritakse, parandatakse vigu). Tunni tiheduse ja koormuse tagamiseks tuleb õpetajal tunni organisatsiooniline külg hästi läbi mõelda

Kordamistund (õpitu kinnistamise tund) Õpetaja peab individualiseerima õpilaste tööd, tagama kõigile vastavad harjutamise võimalused

KEHALISE KASVATUSE TUNNI TÜÜBID

Õppe-treeningtund – tunnid, kus toimub uue õppimine ja varemõpitu kordamine/ kehaliste võimete arendamine

Kontrolltund – kontrollitakse/hinnatakse õpilaste oskusi ja võimeid. Tunni koormuse ja tiheduse tagamiseks peab õpetaja tagama (täiendava) tegevuse kontrollharjutusi mittesooritavatele õpilastele

KEHALISE KASVATUSE TUNNI TÜÜBID

Kehalise kasvatuse tunde võib klassifitseerida lähtuvalt sisust:

Komplekstund – tunnid, kus sooritatakse erinevaid harjutusi/tegevusi. Sellisid tunde viiakse tavaliselt läbi algklassides

Konkreetse spordiala tund – tegeletakse ühe spordiala õppimisega. Tund võiks sarnaneda antud spordiala treeningule

KEHALISE KASVATUSE TUNNI ÜLESEHITUS

Lähtuvalt kiiradaptatsiooni (=koormusega kohanemine) iseärasustest on kehalise kasvatuse tundidel kolm osa:

1. Ettevalmistusosa (lasteaias “sissejuhatav osa”)

2. Põhiosa

3. Lõpposa

KIIRADAPTATSIOONI ASTMED

1.aste: töö sooritamist tagavate funktsionaalsete süsteemide aktiviseerumine: suureneb SLS; kopsude ventilatsioon; O2- tarbimine jms

2.aste: funktsionaalsete süsteemide tegevus toimub põhinäitajate osas stabiilselt (=

püsiseisund)

3.aste: koormusest tingitud nõudmiste ja nende rahuldamise tasakaalu häirumine nende

süsteemide, mis tagavad energiaga varustamise väsimise tõttu

KEHALISE TÖÖVÕIME MUUTUMINE KOORMUSE AJAL

KEHALISE KASVATUSE TUNNI ETTEVALMISTUSOSA

Tunni ettevalmistusosa eesmärgiks on luua optimaalsed tingimused tunniks kavandatud ülesannete lahendamiseks; koondada tähelepanu ja n.ö “sissetöötada” organism

Sisu: rivistumine/riviharjutused, üldkoormavad harjutused (s.h liikumis-mängud, tantsud/tantsusammud), üldarendavad võimlemisharjutused jms

VÕIMALUSI TUNNI ETTEVALMISTUSOSA LÄBIVIIMISEKS

Tunni ettevalmistusosa (10- 15 minutit) ülesehitus (Mäepalu 1973)

KEHALISE KASVATUSE TUNNI PÕHIOSA

Tunni põhiosas lahendatakse tunnile püstitatud ülesanded ( või enamus nendest)

Sisu: kehalised harjutused kogu oma mitmekesisuses - kooli kehalise kasvatuse ainekavas esitatud harjutused

TUNNI PÕHIOSA ÜLESEHITUS (Mäepalu 1973)

Tunni põhiosa (25-30 min) sisu:

NÕUDED KEHALISE KASVATUSE TUNNI PÕHIOSALE

Uute harjutuste õppimine, koordinatsioonilt keerukate harjutuste sooritamine, kiiruse ja osavuse arendamine viiakse läbi tunni põhiosa esimesel poolel

Kõige suurem koormus (jõudu ja vastupida-vust arendavad harjutused/liikumismängud jms) – tunni põhiosa keskel

Tunni põhiosa lõpul hakatakse koormust vähendama; välditakse võistlemist

KEHALISE KASVATUSE TUNNI LÕPPOSA

Tunni lõpposa eesmärgiks on pingete maandamine ja taastumiseks soodsate tingimustele loomine

Tunni lõpposa sisu: rahustav kõnd ja kõnniharjutused, rahustavad/ lõdvestavad üldarendavad võimlemis-harjutused, hingamisharjutused, väikese intensiivsusega liikumismängud

ÕPILASTE TEGEVUSE KORRALDAMISE MEETODID

Töö korraldamise meetodid, mida kasutatakse kehalise kasvatuse tundides, on

frontaalne meetod;

rühmameetod;

ringmeetod;

individuaalne töö

FRONTAALNE MEETOD

Frontaalne meetod – kõik õpilased sooritavad samu harjutusi õpetaja vahetul juhtimisel

Variandid Harjutuse sooritamine üheaegselt Harjutuse sooritamine vaheldumisi Harjutuse sooritamine vahetustena Harjutuse sooritamine jooksval lindil

FRONTAALNE MEETOD (järg)

Frontaalne töökorraldus eeldab häid materiaalsed tingimusi – suur ruum, palju vahendeid jne

Frontaalse meetodi kasutamisel on lihtne õpilasi tegevusse kaasata, nende koormust reguleerida (koormust doseeritakse korduste arvu või tegevuse kestusega)

Raskendatud on õpilaste jälgimine, nende individuaalne juhendamine

RÜHMAMEETOD

Rühmameetodi kasutamisel jaotatakse klass 3-4 alarühmaks – iga rühm sooritab kindla aja vältel neile ettenähtud harjutust

Igale alarühmale määratakse “vanem”, kes oma rühma tegevuse eest vastutab

Õpetaja juhendab rühma, kes sooritab kõige keerulisemat/ uuemat harjutust, samal ajal juhib kõigi rühmade tegevust

RÜHMAMEETOD (järg)

Rühmasiseselt saab tegevuseks kasutada kõiki frontaalse töökorralduse variante

Rühmameetodi puhul doseeritakse tegevusi ainult ajaga – oluline, et kõik rühmad saaksid kõiki harjutusi sooritada võrdse aja vältel

Rühmameetodit kasutades on laste individuaalne juhendamine lihtsam, samas ei pruugi kõik lapsed saada ühesugust koormust ning neid on ka raskem jälgida

RINGMEETOD

Ringmeetodi puhul sooritavad õpilased järjekorras liikudes erinevaid

harjutusi

Õpetaja abistab ja juhendab kõige keerulisema harjutuse sooritamist

Ringmeetod tagab tunni suure koormuse ja tiheduse

Ringmeetod sobib harjutuste kinnistamiseks

RINGMEETOD (järg)

Ringmeetodi puhul:

kasutada harjutusi, mida saab sooritada “voolavalt”;

alustada liikumist erinevatest kohtadest

RINGMEETOD (järg)

Ruumis orienteerumise oskuse arendamiseks kasutada erinevaid liikumis-trajektoore;

RINGTREENING

RingtreeningHarjutuste järjestikune (puhke-

pausidega või ilma) sooritamine erinevates harjutuspaikades individuaalselt või rühmas

Harjutuspaiku võib olla 8- 12 (tavaliselt 4-6); tegevust doseeritakse korduste arvu või ajaga

NB! Sooritatavad harjutused peavad tagama organismi igakülgse

mõjustamise

RINGTREENING (järg)

INDIVIDUAALNE TÖÖ

Individuaalse tegevuse korral sooritab õpilane talle määratud või tema enda poolt valitud harjutusi

Individuaalset tegevust tuleks rakendada töös hariduslike erivajadustega õpilastega (k.a haigusejärgselt tundi tulnud lastega)

Individuaalse tegevuse korral peab õpetaja andma lapsele täpsed juhised, teda tegevuse ajal jälgima ja olema valmis teda abistama

PÕHINÕUDED KEHALISE KASVATUSE TUNDIDELE (1.)

Õpilaste tegevus tuleb organiseerida nii, et valdav osa tunnist kuluks liikumisele/ kehaliste harjutuste sooritamisele

Foto raamatust “Lapsi ja urheilu”(1991)

TUNNI TIHEDUSE MÄÄRAMINE

Pedagoogilise kontrolli võte - kronometreerimine

Vajalikud vahendid: malekell (või stopper), käekell, paber,

kirjutusvahend

Jälgitakse n.ö keskmist õpilast ja fikseeritakse tema tegevus tunnis

TUNNI TIHEDUSE MÄÄRAMINE (järg)

Tegevus Fikseeritakse käekellal) tunni algamise ja lõppemise

aeg, arvutatakse tunni pikkus

Kasutades malekella (või stopperit) registreeritakse

o kehaliste harjutuste sooritamisele kulunud aeg (=tööaeg);

o tunni organisatsioonilistele, s.h õpetamise juurde kuuluvatele tegevustele kulunud aeg (=abistav aeg)

Õpilase tegevusetuse (=ajakadu) korral kellad peatatakse

TUNNI TIHEDUSE MÄÄRAMINE (järg)

Tunni tihedus arvutatakse järgmiste valemite põhjal

TUNNI TIHEDUSE MÄÄRAMINE (järg)

Heas tunnis on

üldine tihedus >90%

motoorne tihedus >60%

Foto raamatust “Lapsi ja urheilu”(1991)

PÕHINÕUDED TUNDIDELE (2.)

Õpilaste tegevus tuleb organiseerida nii, et kehalistest harjutustest tulenev mõju kindlustaks organismi arengu

Foto raamatust “Lapsi ja urheilu”(1991)

KOORMUSE MÄÄRAMINE

Pedagoogilise kontrolli võtted:

pulsikõvera koostamine;

väsimuse väliste tunnuste määramine;

koormuse subjektiivne hindamine Borgi skaalat kasutades

PULSIKÕVERA KOOSTAMINE Vajalikud vahendidPulsitester või stopper, käekell, paber,

kirjutusvahend

Tegevus ( jälgitakse nn keskmist õpilast )

Fikseeritakse tunni alguse ja lõppemise aeg

Registreeritakse pulss tunni alguses; võrdsete (nt 3 või 5 minutit) ajavahemike järel kogu

tunni jooksul; tunni lõppemisel; 5 minutit pärast tunni lõppu

PULSIKÕVER

KOORMUSE MÄÄRAMINE VÄSIMUSE VÄLISTE TUNNUSTE JÄRGI

BORG’i SKAALA

Täiskasvanud Lapsed

0 Koormus puudub 0

6 - 7 - 8 Väga-väga kerge koormus 0,5

9 Väga kerge koormus 1

10 – 11 - 12 Kerge koormus 2

13 Mõõdukas koormus

Mõnevõrra raskem koormus

3

4

14 – 15 - 16 Raske koormus 5

6

17 - 18 Väga raske koormus 7 – 8 - 9

19 Väga-väga raske koormus 10

KOORMUSE MITTETALUMISE TUNNUSED(American College of Sport Medicine)

Pearinglus või minestus Iiveldus Valu rinnus Muu lokalisatsiooniga tugev valu Väljendunud hingeldus Ebaharilikult tugev väsimus Tasakaaluhäired Teadvuse ähmastumine Vaevutuntav, niitjas pulss Naha sinakus või silmatorkav kahvatus Ebamugavust väljendav näoime

KOORMUSE REGULEERIMINEKoormuse suurendamiseks/vähendamiseks

muudetakse: korduste arvu; tegevuse kestust (soorituse aega); distantsi pikkust; liikumise/ liigutuste tempot; puhkepauside kestust; puhkepauside sisu; harjutuse lähteasendit; kasutatavat maastikuprofiili; kasutatavate spordivahendite kaalu; mängureegleid; mänguväljaku suurust; juhtmängijate arvu ……………….

LUGEMISSOOVITUS

HEIN, V. (2011). Spordipedagoogika. Tartu: TÜ Kirjastus, lk 55-71; 73-82; 113-120

ISOP, E. (1992). Kehaliste harjutuste õpetamise üldised alused. Tallinn: TPÜ

LOKO, J. (1996). Sporditeooria. Tartu: AS Atlex, lk 294- 299