View
2
Download
0
Category
Preview:
Citation preview
Investeeri Võrumaalewww.investinvoru.com
SisukordEessõna 3
Eesti on kaasaegsete lahenduste maa 4
Investeeringuid soodustav liberaalne ettevõtluspoliitika 5
Kolme riiki ühendav Võrumaa 6
Kvalifitseeritud tööjõud 8
Tugiteenused investorile 10
Puidu- ja mööblitööstus 12
Toiduainetööstus 14
Metalli- ja masinatööstus 16
Logistilised võimalused 18
Plastitööstus 20
Kergetööstus 22
Investeeri Võrumaale 23
Võrusoo tööstusala 24
Misso tööstusala 26
Väimela tööstusala 28
Kobela tööstusala 30
Vastseliina tööstusala 32
Rõuge tööstusala 34
Võrumaa – koht elamiseks ja puhkamiseks 36
part-�nanced by the European Union
Käesolev dokument on koostatud Euroopa naabrus- ja partnerlusinstrumendi Eesti–Läti–Vene piiriülese koostöö programmi 2007–2013 rahalise abiga. Dokumendi sisu eest vastutab ainuisikuliselt Võru Maavalitsus ja mitte mingitel tingimustel ei saa tõlgendada dokumendi sisu Programmi, Programmis osavate riikide ja Euroopa Liidu seisukohti peegeldavana.
Euroopa naabrus- ja partnerlusinstrumendi Eesti–Läti–Vene piiriülese koostöö programm 2007–2013 toetab rahaliselt ühiseid arendustegevusi regiooni konkurentsivõime parandamiseks, kasutades ära regiooni potentsiaali ja soodsat asukohta Euroopa Liidu ja Vene Föderatsiooni vahelisel ristteel.
Programmi koduleht on www.estlatrus.eu.
Projekt “Fostering Socio-economic Development and Encouraging Business in Border Areas”
Projekti partneriks ja töö tellijaks on Võru Maavalitsus
Kontaktisik: Mihkel Värton
Tel: +372 502 5936
E-post: mihkel.varton@maavalitsus.ee
Koostaja/kujundus: (Why OÜ)
3
Eesti on väike ja paindlik riik, meie ettevõtluskeskkonda tuuakse paljudele eeskujuks, meie ettevõtjad on tublid ja tugevad
eksportijad, kes viimase aastakümne valguses
on õppinud tulema toime nii kiire kasvu, kui
veel kiirema majanduslanguse tingimustes.
Ettevõtlusorganisatsiooni juhina näen, et meie
ettevõtluskeskkond võiks aga veelgi avatum,
sõbralikum ja stabiilsem olla. Kohtun igapäevaselt
paljude ettevõtjate ning välisinvestoritega.
Huvi Eesti vastu on suur, kuid peame reaalsete
edusammude nimel pidevalt pingutama. Midagi
ei juhtu niisama ja midagi ei tule iseenesest.
Peame oma keskkonda välisinvestoritele veelgi
atraktiivsemaks muutma, peame panustama
tööhõive ja kvalifitseeritud tööjõu koolitamisele,
neid teemasid on veelgi. Ja kindlasti peame
endast ja oma tegevusest rääkima positiivselt,
sest pakkuda on meil tegelikult ju palju.
Üks riik on just nii tugev kui tugev on tema
väikseim ja kaugeim punkt. Oluline on, et
investeeringud oleksid tasakaalukalt jaotatud
riigiüleselt. Tähtis on see, et areng oleks
tasakaalus ja et Eestis oleks hea elada, töötada
ja ettevõtlusega tegeleda nii pealinnas kui
Võrumaa paksude metsade vahel.
Eessõna
Eestist võiks saada riik, mis on avatud
välisinvestoritele ja siin on neil hea tegutseda
sõltumata sellest, millises vallas või maakonnas
keegi just tegutseb. Võrumaal on palju tublisid
inimesi ja ambitsioonikaid ettevõtjaid, kes on
teinud selle piirkonna kasvu nimel palju ja teevad
veelgi. See peaks julgustama ka uusi ettevõtjaid
piirkonna vastu huvi tundma, sest head eeldused
on edukaks arenguks olemas.
Julgustan investoreid Võrumaad avastama ning
soovin tänastele ja tulevastele ettevõtjaile jõudsat
jõukuse kasvamist!
Mait Palts
Eesti Kaubandus-Tööstuskoja peadirektor
www.koda.ee
4
RubriikEesti
e-EestiEestis on kasutusel maailmas ainulaadne ID-kaardi süsteem, mis võimaldab kasutada laias valikus internetiteenuseid, näiteks: ▪ Ettevõtjaportaal (ettevõtlusega
seotud asjaajamine) ettevotjaportaal.rik.ee
▪ e-maksuamet/e-toll www.emta.ee
▪ Patsiendiportaal (terviseandmed) www.digilugu.ee
Online pangandus99% pangatehingutest toimub interneti kaudu.
EestiPindala: 45 227 km² Elanike arv: 1,3 mlnRaha: euroKeeled: eesti. Levinud on ka vene, inglise ja soome keele oskus
E estit usaldavad mitmed rahvusvahelised institutsioonid, siin asub NATO küberkaitsekeskus ning Euroopa Liidu
IT agentuur. Eesti kuulub Euroopa Liitu,
OECD-sse, NATO-sse ning Schengeni
viisaruumi.
Eesti kuulub maailma juhtivate IT-riikide
hulka. Siit on pärit Skype, GrabCAD ning
mitmed innovatiivsed e-lahendused. Eestis
tegutsevad 1300 töötajaga maailma juhtiv
sidevõrguseadmete tootja Ericsson, Skandinaavia
pangad ja telekommunikatsiooniettevõtted,
rahvusvahelised logistikaettevõtted nagu
Kühne + Nagel, ja hulk teisi maailma tipptegijaid.
Suhtlemine riigiasutuste või pankadega toimub
suures mahus interneti teel ning eestlane
on harjunud kiire elustiiliga, mida toetavad
nutiseadmed. Uue ettevõtte asutamine interneti
vahendusel võtab aega vaid 15 minutit.
Suur majandusvabadusEesti asub Heritage Foundation ja Wall Street Journali 2014. aasta majandusvabaduse indeksi edetabelis 11. kohal, edestades sellega näiteks USA-d, Suurbritanniat ja Soomet.
Eesti on kaasaegsete lahenduste maa
ID
€
5
Investeeringuid soodustav liberaalne ettevõtluspoliitika
Eestis on juba aastaid liberaalne majanduspoliitika, mis väärtustab eraomandit ning kohtleb kõiki ettevõtjaid võrdselt.
Riigi eesmärk on soodustada ettevõtlikkust ja
uute töökohtade loomist ning tõsta ettevõtete
konkurentsivõimet.
„Eesti ettevõtluse kasvustrateegia 2014–2020“
eesmärk on kujundada Eestist Baltikumi,
Põhjamaade ning Loode-Venemaa idufirmade
keskus ja sobivaim riik suurkorporatsioonide
arenduskeskustele Euroopas. Riiklikul tasandil on
strateegia raames fookusesse võetud lõimumine
rahvusvahelisse ärikeskkonda, eksport, ettevõtete
konkurentsivõime tõstmine ning transiit. Viimane
tähendab, et Eesti on transiitsõlm Kesk-Euroopa
turgudele ja läänepoolsete Euroopa Liidu liikmete
jaoks sild Loode-Venemaale.
Eestit iseloomustab:▪ majandusvabadus▪ äri tegemise lihtsus▪ haritud tööjõud▪ eurotsooni kuulumine▪ madal riigivõlg▪ madal korruptsioonitase▪ läbipaistev maksusüsteem▪ ettevõtlussõbralik avalik sektor
Ettevõtjate huvisid arvestav maksustamine
Kõiki ettevõtteid maksustatakse võrdselt ja
ühesugustel alustel. Eesti trump on ettevõttesse
reinvesteeritud kasumi maksuvabastus.
Riiklikud maksud on tulumaks, sotsiaalmaks,
maamaks, hasartmängumaks, käibemaks,
tollimaks, aktsiisid ja raskeveokimaks.
Võrumaa
Kolme riiki ühendav Võrumaa
Võru maakond paikneb Eesti kaguosas, piirneb lõunast Läti Vabariigiga ja idast Venemaa Föderatsiooni Pihkva oblastiga ning
sobib seetõttu suurepäraselt rahvusvaheliseks
äriks.
Geograafilisest asukohast tingituna on siinsel
rahval aastasadade pikkune kogemus mõlemal
ärisuunal tegutsemiseks. Need teadmised ja
oskused on kasulikud praegugi.
Tegemist on strateegiliselt mitmekülgse kohaga,
sest maakonda läbib Eesti pikim maantee,
pealinna Luhamaa piiripunktiga ühendav trass
ning rahvusvahelised transpordikoridorid
Via Estica, Riia-Pihkva maantee ning Riia -
Peterburi raudtee. Tartu Lennujaam asub Võrust
vaid 63 km kaugusel. Kõik need võimalused
VõrumaaPindala: 2305 km² Suurim linn: VõruRahvaarv: 35 652
Võru linn
Võrumaa
tagavad kiire ühenduse nii Eesti oluliste
keskustega kui ka piirinaabritega.
Kauba teise riiki jõudmise muudab kiireks
ja mugavaks ühtne piiriületuse ootejärjekorra
infosüsteem GoSwift. Eestis loodud ja mitmeid
auhindu võitnud tarkvara aitab vältida tülikaid
järjekordi maanteedel ja tarbetut ajakulu.
Tänaseks on süsteem kasutusele võetud ka
näiteks Venemaal, Soomes ja Leedus.
6
Läti
Venemaa
Võru
Riia
PeterburiHelsingi
Tartu
Soome
Tallinn
Moskva
Leedu Valgevene
TALLINN 253 km
TARTU 71 km
RIIA 226 km
PETERBURI 391 km
HELSINGI 338 km
MOSKVA 802 km
7
Ettevõtlust soosivad omavalitsused
Maavalitsus ja kohalikud omavalitsused soosivad
ettevõtlust ning uusi investeeringuid, pakkudes
igakülgset abi ja toetust. Sobivaid tootmis- või
äripindu leiab nii maakonnakeskuses, Võru
linnas, kui ka selle läheduses. Täiendavaid
võimalusi pakuvad olemasolevad ja alles
loodavad tööstusalad, mille kujundamisel saavad
ka investorid sõna sekka öelda.
Võrumaa tugevused▪ Kõrge oskusteave ja kvalifitseeritud tööjõud
▪ Võrumaa Kutsehariduskeskus
▪ Eesti vanima ja suurima õppeasutuse, Tartu Ülikooli lähedus
▪ Puidutöötlemise ja mööblitootmise kompetentsikeskus
▪ Rahvusvahelised maanteed (E77/E263) ja raudtee
▪ Riigi allasutuste kohalolek piirkonnas ja avalike teenuste kättesaadavus
▪ Turvaline ja looduslähedane elukeskkond
▪ Rikkalik kultuuripärand ja tugev kohalik identiteet
„Oma soodsa geograafilise asendiga oleme väravaks Ida- ja Lääne-Euroopa vahel.“
Andres KõivVõru Maavanem
Piirkonna eelisedVõrumaa eelised on suur teadus- ja arenduspotentsiaal, kvalifitseeritud tööjõu kättesaadavus ning olemasolevad tööstusalad.
8
Võrumaa
Kvalifitseeritud tööjõud
Võrumaa Kutsehariduskeskuses õpetatakse heal tasemel tehnika, turismi, toitlustuse, majutuse, kaubandus- ja ettevõtlusvaldkonna
erialasid. Lisaks pakutakse ka täiend- ja
ümberõpet, mis võimaldab kohanduda tööturu
vajadustega. Koolis on kaasaegne õpikeskkond
ning tehakse tihedat koostööd piirkondlike
ettevõtetega, et tagada tänapäevast
ja praktilist haridust. Hea näide on Võrumaa
Kutsehariduskeskusesse loodud üleriigiline
Puidutöötlemise ja mööblitootmise
kompetentsikeskus.
Vajalikku tööjõudu ja koostöövõimalusi pakuvad
ka Võrust vaid 71 km kaugusel asuvad Eesti
vanim (asutatud aastal 1632) ja suurim
õppeasutus Tartu Ülikool (www.ut.ee) ning
Maaülikool (www.emu.ee). Viimane keskendub
seejuures eelkõige maaelu ja -majanduse
valdkondadele.
9
Võrumaa kui hinnatud töökeskkond
Eestis on pendelränne väga levinud ja inimesed
on valmis käima tööl kodust kaugemal. Võrumaa
suurim tõmbekeskus on Võru linn, kus töötab
kokku 4800 inimest, kellest 39% ehk 1875 inimest
tuleb tööle muudest omavalitsustest.
Eesti on suures ulatuses kaetud
internetiühendusega, mis toetab kaugtöötamise
võimalust. Kaugtöökeskuse põhimõttel tegutseb
Võrus Danpower Eesti AS kõnekeskus.
Eesti Statistikaameti 2013. aasta andmetel
on Võrumaal keskmine brutopalk madalam
riigi keskmisest näitajast. See tähendab, et
konkurentsivõimelist tasu pakkuvatel ettevõtetel
on lihtsam leida soovitud tööjõudu.
Keskmine brutopalk 2013
Hea kogemus2012. aastal laiendas oma tegevust Eestisse peamiselt Saksamaal tegutsev energiafirma Danpower. Ettevõte varustab oma kliente sooja, elektri ja jahutusega ning ettevõtte kliendibaas hõlmab nii tööstust kui ka elamurajoone. Ettevõttel on kokku ligi 400 töötajat ning 2013. aasta käive ulatus 155 miljoni euroni. Danpower Eesti AS-i põhitegevus on Võru linna varustamine keskkonnasõbraliku kaugküttega.
2013. aasta lõpus avas Danpower Eesti AS Võrus kõnekeskuse, mis teenindab peamiselt Saksamaal elavaid kliente nii telefoni, e-posti, faksi kui ka kirja teel.
Tipptasemel tehnilised lahendused ja motiveeriv palk meelitavad ettevõttesse töötajaid kogu Eestist. Hinnatud spetsialistid leiavad Võrumaalt uue alalise elupaiga ning seovad oma tuleviku selle piirkonnaga.
www.danpower.ee
740 €
949 €
VõrumaaEesti
Võrumaa omavalitsused on huvitatud investeeringutest ja töökohtade loomisest maakonda ning valmistavad ette tööstusalasid
uute ettevõtet vastuvõtmiseks. Detailsemat infot
leiab portaalist www.investinvoru.com
ning kõigile küsimustele vastab investeeringute
projektijuht aadressil info@investinvoru.com.
Kodulehelt ja sealsete kontaktide kaudu leiate
toetust, infot ja juhiseid järgmistes valdkondades:
1. tegevuse alustamine ning vajalike lubade
hankimine;
2. konsultatsioonide pakkumine, sh äriplaani
koostamine ja finantsnõustamine;
3. raamatupidamise korraldamine;
4. juriidiline nõustamine ja koolitused.
Ettevõtluse alustamiseks Võrumaal saab küsida
nõu Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS,
www.eas.ee) partnerilt Võrumaal, Võrumaa
Arenguagentuurilt, (www.vaa.ee).
EAS :
▪ tegeleb riiklikul tasandil võimaluste ja
lahendustega, mis aitavad uut äri alustada ja
kasvatada;
▪ pakub infomaterjale, nõustamist ja
mentorprogramme;
▪ võimaldab taotleda erinevaid otsetoetusi.
10
Võrumaa
Tugiteenused investorile
Kirjuta meile: info@investinvoru.comVaata lisa: www.investinvoru.com
11
Innovatsioon kompetentsikeskusest
Puidutöötlemise ja mööblitootmisega
tegelevate ettevõtete arengu toetamiseks on
Võrumaa Kutsehariduskeskuse juurde loodud
Puidutöötlemise ja mööblitootmise
kompetentsikeskus (PMKK). Keskus võimaldab
viia läbi uuringuid, testida uusi tooteid, leida
koostööpartnereid ja eksperte.
PMKK ühendab avalikku sektorit, puidutöötlemise
ja mööblitootmisega tegelevaid ettevõtteid,
haridus- ja teadusasutusi ning teiste sektorite
ettevõtteid, moodustades võrgustiku, mis
koondab parimaid teadmisi ja oskusi materjalide
kasutamise tehnoloogiates, tootmise juhtimise ja
tootearenduse valdkonnas.
Puidutöötlemise ja mööblitootmise valdkonna
arendustegevuse põhisuund on puittoodete
viimistlemine kaasaegsete ja keskkonnasäästlike
viimistlusmaterjalidega (vesialuselised
viimistlusmaterjalid, õlid, vahad).
Tootearenduse ja tootmisefektiivsuse valdkonna
põhisuund on pakkuda ettevõtetele abi
arendustegevuse ja juhtimise parendamiseks.
PMKK tugi ettevõtetele:▪ tootearendusprojektid – ettevalmistusest kuni
prototüüpide valmistamiseni;▪ turundusalane nõustamine ja abi
turustusprojektide elluviimisel;▪ ettevõtte nõustamine kaubamärgi arendamisel;▪ tootmise juhtimise alane nõustamine ja
tegevuskavade väljatöötamine efektiivsuse tõstmiseks.
Rohkem infot PMKK kodulehelt: pmkk.vkhk.ee
Kagu-Eesti puiduklasterKagu-Eesti puiduklaster ühendab Kagu-Eesti puidutöötlejaid ja mööblitootjaid. Klastri eesmärgiks on koostöö tootearenduse ja ekspordi valdkonnas.
Rohkem infot: www.puiduklaster.ee
12
Rubriik
Kogu Eestis katab mets 48% maismaast.Statistikaameti andmetel oli 2011. aastal kogu raiemaht 8 153 000 tihumeetrit,
optimaalseks peetakse aga 12–15 miljonit
t ihumeetrit aastas. Seega on tegemist suure
potentsiaaliga ärivaldkonnaga.
Metsa- ja puidutööstus on läbi aegade olnud
Võrumaa jaoks oluline seoses kohapealse
tooraine hea saadavusega. Metsa Võrumaal
jagub ja ettevõtlus selles vallas pakub palju
eduvõimalusi.
Metsaga on kaetud 47,6% Võrumaast. Kõige
enam levinud puuli igid on mänd, kuusk
ja kask. Eesti Keskkonnainfo andmetel
realiseerit i 2012. aastal Võrumaal
480 472 m³ puitu.
Metsandus Võru maakonnas, 2003-2013
Allikas: Eesti Statistikaamet
Puidu- ja mööblitööstus
Tööstused
2500
2000
1500
1000
500
02003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013
Hektarit
Lageraie pindala Metsa uuendamine
Puidu- ja mööblitööstuse jaoks on kohapeal
olemas ka kvalif i tseeritud tööjõud. Enamik
regiooni arengule suuremat mõju avaldavaid
ettevõtteid tegutseb just selles sektoris
(AS Toftan, AS Antsla-Inno, AS Barrus, AS
Wermo, Anro PT OÜ).
13
RMKRiigimetsa majandamisega tegeleb Eestis Riigimetsa Majandamise Keskus (www.rmk.ee), kes hoolitseb selle olulise ressursi kasvatamise, kasutamise ja kaitsmise eest. RMK teenib tulu riigikassasse.
Teised edukad ettevõtted:
AS BarrusKontakt: info@barrus.ee, +372 785 0700, www.barrus.ee Tegevusalad: liimpuitmaterjali valmistamine ukse- ja aknatootjatele Töötajaid: 185 Käive/kasum (2012): 20,5 mln € / 1,9 mln € Eksporditurud: Holland, Suurbritannia, Prantsusmaa, Jaapan, Norra, Rootsi, Soome, Taani, Saksamaa, Poola
AS WermoKontakt: wermo@wermo.ee, +372 786 8115, www.wermo.eu Tegevusalad: mööbli tootmine. Põhiline toodang on valmistatud spoonitud, lamineeritud ja pressitud (MDF) plaatmaterjalist. Täispuidust kasutatakse kaske, tamme ning mändi. Töötajaid: 61 Käive/kasum (2013): 2 mln € / 0,11 mln € Eksporditurud: Rootsi, Soome, Läti, Leedu, Inglismaa.
Anro PT OÜKontakt: anro@anro.ee, + 372 786 4758, www.anro.ee Tegevusalad: kase- ja tammepuidust pehmemööbli detailide tootmineTöötajaid: 30Käive/kasum (2012): 1,26 mln € / 0,07 mln €Eksporditurud: Soome, Leedu, Läti
Antsla-Inno ASKontakt: antslainno@pohjanmaan.ee, www.pohjanmaankaluste.comTegevusalad: pehmemööbli tootmineTöötajaid: 204Käive/kasum (2013): 13,56 mln € / 0,17 mln €Eksporditurud: Läti, Leedu, Soome, Slovakkia, Bulgaaria
Silmapaistev näide sektorist: ToftanRootsi omanikeringiga Toftan on Eesti suuruselt teine saetööstus ja Baltikumis kolmas saeveski. Toodetakse nii männi- kui ka kuuse saematerjali, millest valmivad näiteks maavärinakindlad majad Jaapanis, majad ja mööbel Põhja-Aafrika riikides, ehituskonstruktsioonid Euroopas, akna-ja uksekomponendid ning sildade ja hoonete talad Eestis.
AS Toftan on asutatud 1995. aastal, mil Kesk-Rootsist Toftani külast toodi Lõuna-Eestisse, Sõmerpalu valda vanasse kartulihoidlasse kasutatud saeveskitehnoloogia. Saeveskist, mille tootmismaht Rootsis oli 35 000 m³ aastas, on aastatepikkuse töö ja investeerimise tulemusena saanud arvestatav tegija puidutööstuses. Aastal 2012 oli ettevõtte tootmismahuks juba 200 000 m³ saematerjali. AS Toftani klientideks on puidutöötlemisettevõtted Eestis ja 24 välisriigis kogu maailmas.
Ettevõte annab tööd 125 inimesele ning 2013 aasta käive oli 42,5 mln eurot ja kasum 5,8 mln eurot. Müügitulust moodustas 53% eksport.
Kontakt: toftan@toftan.ee, +372 782 7800, www.toftan.ee
14
Tööstused
Toiduainetööstus
Eestis on toiduainetööstus töötleva tööstuse oluline haru ja võrreldes teiste allharudega üks stabiilsemaid. Aastal 2012 läks toodangust
ekspordiks 36% ning toiduainetööstuse
osatähtsus kogu tööstustoodangus oli 11%.
Võrumaal tegutsevad ettevõtted pakuvad liha-,
piima- ja pagaritooteid. Olulisel kohal on
ka joogitööstus ning puuviljade, marjade ja
köögiviljade kasvatamine.
Võrumaa sobivust toiduainete tootmiseks
illustreerivad kõige paremini Cristella ja Valio
Eesti AS, kes annavad maakonnas tööd enam kui
300 inimesele ning nende ettevõtete käive ulatus
2012. aastal kokku ligi 100 miljoni euroni.
Toiduainetööstuse müük ja eksport.
Allikas: Eesti Statistikaamet
1400
1200
1000
800
600
400
200
02008 2009 2010 2011 2012 2013
mln €
Müük Eksport
15
Toiduainetööstuse tootmismahudVõrumaal oli põllukultuuride kasvupind 2013. aasta andmetel kokku 30 506 ha, kust saadi kogusaagiks 49 556 tonni teravilja, 14 154 tonni kartulit, 5519 tonni rapsi- ja rüpsiseemneid ning 4705 tonni avamaa köögivilja. Lihatoodang oli 1112 tonni ning piimatoodang 25 633 tonni.
Oma kaubamärkAlates 2010. aastast on Võrumaal kasvatud või valmistatud toiduainetele ja –toodetele võimalik taotleda kohaliku toidu kaubamärki UMA MEKK.Selle kaubamärgi all korraldatakse koolitusi ja laatasid ning osaletakse ka messidel. UMA MEKK-i kaubamärk on seni omistatud enam kui 70-le tootele.
http://voruleader.ee/uma-mekk
Teised edukad ettevõtted:
Valio Eesti ASKontakt: valio@valio.ee, +372 628 5700, www.valio.ee Tegevusalad: piimatoodete ja juustude tootmineTöötajaid: 350Käive/kasum (2013): 76,48 mln € / 1,95 mln €Eksporditurud: Läti, Leedu, Venemaa, Soome, Itaalia, Ameerika Ühendriigid, Saksamaa, Belgia, Taani
Arke Lihatööstus ASKontakt: info@arke.ee, +372 797 0514, www.karni.eeTegevusalad: sea- ja veislihatooted, toitlustamineTöötajaid: 110Käive/kasum (2013): 8,7 mln € / 0,5 mln €Eksporditurud: Soome, Šveits
AS Linda NektarKontakt: info@lindanektar.ee, +372 785 5768, www.lindanektar.ee Tegevusalad: Pakendamata õuna- ja pirniveini ning siidri tootmine joogitööstusteleTöötajaid: 13Käive/kasum (2013): 3,66 mln € / 0,82 mln €Eksporditurud: Läti, Leedu, Soome, Taani
Taarapõllu Talu OÜ (Edgar Kolts FIE) Kontakt: info@taarapollu.ee, +372 5919 0227, www.taarapollu.ee Tegevusalad: puuviljade, marjade ja köögiviljade mahetootmine ning töötlemine Töötajaid: 6 Käive (2012): 0,44 mln € Eksporditurud: Soome, Taani, Läti, Venemaa, Belgia, Rootsi
Silmapaistev näide sektorist: Cristella VT OÜ Cristella VT OÜ on Eesti ja Baltimaade suurim sügavkülmutatud pagaritoodete valmistaja ning Võru linna suurim tööandja. Seega võib Võru linna pidada nii Eesti kui ka Baltimaade pagaripealinnaks.
Edu taga on pidev arendustegevus. 2004. aasta sügisel paigaldati tehasesse uus sügavkülmutatud pagaritoodete liin ja alustati sügavkülmutatud pagaritoodete müüki Lätti, Leetu, Poola ja Soome. Lisaks valmis 2010. aasta detsembris uus külmutatud väikesaia tootmisliin.
Pidev areng ja tulevikku suunatud pilk tähendab, et ettevõte on alati avatud uutele ideedele ja rakendab neid tootmises, tuginedes Põhjamaade inimeste maitse-eelistustele. See seletab ka Cristella toodete sõprade arvu jätkuvat kasvu.
Ettevõttes töötab ligi 200 inimest ja aastal 2013 toodeti 5 805 780 kg pagaritooteid. Cristella VT OÜ käive oli 15,3 mln eurot.
Kontakt: cristella@cristella.ee, +372 786 6800, www.cristella.ee
16
Tööstused
Metalli- ja masinatööstus
Metallitööstusel on juba aastakümneid kandev roll nii Eesti kui Võrumaa majanduses. Valdkonnas tegutseb kogu riigis
rohkem kui tuhat ettevõtet ja töötab enam kui
11 000 inimest.
Eesti Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi andmetel
prognoositakse pikemas perspektiivis
metallitööstuses jätkuvat tootmismahtude kasvu,
mille peamine vedur on eksport. Aastal 2012
eksporditi 55% metalltoodetest ning peamine
ekspordiartikkel oli metallkonstruktsioonid.
Metallitööstuse müük ja eksport.
Allikas: Eesti Statistikaamet
Tõusuteel on ka masinatööstus, mille
müügimaht ületas 2013. aastal 300 miljoni
euro piiri. Kasvu vedajaks on peamiselt
välisturud ning eksport. Eesti Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi ning
Rahandusministeeriumi prognooside kohaselt
suureneb ka müük siseturule.
Eestis tegutseb umbes 150 väikese ja keskmise
suurusega masinate ja seadmete tootjat ning
masinatööstus on esindatud peaaegu igas riigi
piirkonnas.
Võrumaal valmivad nii teisaldus- ja
tõsteseadmed, mida tarnitakse Euroopa,
Ameerika ja Aasia riikidesse kui ka Skandinaavia
ja Euroopa võidusõidumeeskondade staabi- ja
remondimasinad. Metallitööstusele annab
hoogu juurde hea logistiline asukoht ja tooraine
kättesaadavus. Täiendav pluss on ka
masina- ja metallitööstusega seotud erialade
õpetamine Võrumaa Kutsehariduskeskuses.
Metallitööstuse suurimad ettevõtted Võrumaal on
AS Rauameister, AS Lapi MT, AS VG Holding ja
AS Võru Hallid.
1200
1000
800
600
400
200
02008 2009 2010 2011 2012 2013
mln €
Müük Eksport
17
Teised edukad ettevõtted:
AS Lapi MTKontakt: info@lapimetall.ee, +372 786 8640, www.lapimetall.ee Tegevusalad: metalltoodete ja -seadmete ning metallkonstruktsioonide tootmine Töötajaid: 50 Käive/kasum (2013): 1,55 mln € / 0,08 mln € Eksporditurud: Soome, Rootsi
VG Holding AS Kontakt: info@vg.ee, +372 782 0626, www.vg.ee Tegevusalad: metallpindade galvaaniline katmine (tsinkimine, anodeerimine, elektropoleerimine ja must oksüdeerimine) Töötajaid: 12 Käive/kasum (2013): 0,37 mln € / 0,09 mln € Eksporditurud: Läti, Venemaa
AS Võru Hallid Kontakt: as.vqruhallid@neti.ee, +372 783 0720, http://hallid.eeTegevusalad: teraskonstruktsioonide ja moodulite tootmine ja paigaldamine ning terasprofiilide müümineTöötajaid: 20Käive/kasum (2013): 0,67 mln € / 0,03 mln €
Silmapaistev näide sektorist: Rauameister
Soome investoritele kuuluv AS Rauameister tegutseb Eestis alates 1996. aastast. Kiiresti arenev metallitöötlemisettevõte on tootmisvõimsust aasta-aastalt suurendanud ning neil on tänaseks keevitus-, metalli liivapuhastus-, värvimis- ja montaažitsehh.
Maailma eri paikade koostööpartneritega ettevõtte põhitoodang on metallist hakkepuidu, turba ja lubja transportöörid energiakeskustele ja puidutöötlemisettevõtetele.
Valmivad tooted on hea kvaliteediga ning hinnatud ka väljapool Eestit. Ettevõte teeb koostööd kõrgelt hinnatud tehnoloogiliste liinide valmistajatega nagu Raumaster Oy, Foster Wheeler Co. ja Andritz Oy.
AS Rauameister on tarninud ja tarnib oma tooteid Euroopa, Ameerika ja Aasia riikidesse. 2012. aastal oli ettevõtte käive 7,2 mln ning kasum 0,84 mln eurot. Tööd antakse peaaegu sajale inimesele.
Kontakt: Harri.Rantala@rauameister.ee, +372 782 6716, www.rauameister.ee
18
Tööstused
Logistilised võimalused
Eestil on kõik eeldused olla Põhja-Euroopa logistikakeskus, mida ümbritseb 300 miljoni elanikuga turg. Kõigi nende tarbijateni on võimalik
jõuda Eestist 48 tunni jooksul, kasutades siinsete
ettevõtete logistikateenuseid, jaotuskeskuseid,
tööstusparke ja taristut.
Võrumaa asukoht on logistiliselt soodne
rahvusvahelise äri tegemiseks.
Peamised transpordi- ja logistikakanalid on
Võrumaad läbivad Tallinna-Tartu-Luhamaa
maantee ning rahvusvahelised transpordikoridorid
Via Estica, Riia-Pihkva maantee ja Riia-Peterburi
raudtee. Võru maakonnas Luhamaal asub Eesti-
Venemaa piiripunkt ning kaugele ei jää ka Tartu
Lennujaam.
Hetkel tegutseb piiri vahetus läheduses kaks
ettevõtet (Collade OÜ ja MTÜ ERAA oma
äriettevõtetega) kes tegelevad piiriületusega
otseselt seotud teenuste pakkumisega.
Kõik see loob tugeva põhja transpordi- ja
logistikasektori arenguks. Võrumaal ei jää ükski
kaup seisma.
Kaupade kiire liikumise tagavad Võrumaal
OÜ Plangi Trans, OÜ Võru Trans ja Haugas
Transport OÜ.
Eesti transpordiettevõtete kaubavedude statistika 2013 (tuhat tonni).
Allikas: Eesti Statistikaamet
Raudtee transport; 43680Mere transport; 1911
Maanteetransport; 33131
19
Eesti LogistikaklasterValdkonna arendamiseks on Logistika ja Transiidi Assotsiatsiooni eestvedamisel ellu kutsutud Eesti Logistikaklaster, mis keskendub liikmete rahvusvahelisele turundusele, Eesti logistiliste eeliste tutvustamisele sihtturgudel, vabasid ressursse hõlmavale tootearendusele, logistikaalastele haridusküsimustele ning ettevõtete koostööle IT vallas.
www.transit.ee
Teised edukad ettevõtted:
OÜ Võru TransKontakt: vorutrans@vorutrans.ee, +372 782 8277, www.vorutrans.eeTegevusalad: rahvusvahelised kaubaveodTöötajaid: 91Käive (2013): 4,15 mln €Eksporditurud: Saksamaa, Soome, Austria, Venemaa
Haugas Transport OÜ Kontakt: info@haugastransport.ee, +372 504 1035, www.haugastransport.eeTegevusalad: rahvusvahelised kaubaveodTöötajaid: 32Käive/kasum (2013): 1,96 mln € / 0,06 mln €Eksporditurud: Soome, Läti, Leedu, Poola, Austria, Ungari
Silmapaistev näide sektorist: OÜ Plangi Trans 1997. aastal. asutatud ekspedeerimis- ja transpordifirma OÜ Plangi Trans põhitegevuseks on eestisiseste ja rahvusvaheliste transporditeenuste pakkumine peaaegu kõikidesse Euroopa riikidesse. Lisaks sellele teostab ettevõte veoautode ja sõiduautode ostu, müüki, remonti ja hooldust.
Edukas Võrumaa ettevõte pakub hetkel tööd 65 inimesele ja organisatsiooni omandis on 70 veoautot.
Alates 2000. aastast on firma Eesti Rahvusvaheliste Autovedajate Assotsiatsiooni liige ning aastast 2003 omab TIR-veoluba.
OÜ Plangi Trans käive oli 2013 aastal 2,95 mln eurot.
Kontakt: info@plangitrans.ee, 372 786 8693, www.plangitrans.ee
20
Tööstused
Plastitööstus
Plastitööstusel on kaasaegses majandussüsteemis kasvav roll. Ka Eestis on see valdkond teinud viimastel kümnenditel
läbi kiire arengu nii tehnoloogias kui ka toodete
turustamises, mille tulemusena pakutakse
Baltikumi parimat taset.
Eestis on esindatud kõik põhilised plastide
töötlemise tehnoloogiad – survevalu, kile- ja
profiiliekstrusioon, pneumovormimine,
rotatsioonvalu, vaakumvormimine, mehaaniline
töötlemine, vahttoodete vormimine ja
sardplasttoodete valmistamine.
Eesti kummi- ja plastitööstuse moodustavad ligi
200 peamiselt väikese ja keskmise suurusega
ettevõtet, millest edukaimad on paindlikud,
kaasaegset tehnoloogiat kasutavad ja
välisturundust väärtustavad organisatsioonid.
Valdkonna tulevik on tugevalt seotud ekspordiga
ja ka praegu liigub valdav osa toodangust
välismaale. Eesti Statistikaameti andmetel on
plasti ja plasttoodete eksport viimasel neljal
aastal jõudsalt kasvanud ja jõudnud 226,8
miljonist (2010) 307 miljonini (2013).
Plastitööstuse müük ja eksport.
Allikas: Eesti Statistikaamet
Võrumaal toodetut kasutatakse näiteks
Bombardier mootorsaanide ja Soome riigiraudteel
sõitvate rongide istmete valmistamisel. Võrumaal
tehtavate elastomeerist sahaterade abil hoitakse
talviseid teid lumevabana Eestis, Skandinaavias
ja mujal Euroopas, ning maakonnas toodetavaid
plastaknaid müüakse edukalt Euroopa turgudel.
Võrumaa suurimad plastitöötlemisega tegelevad
ettevõtted on Estelaxe OÜ, Polüpakend OÜ ja
Rehpol AS.
350
300
250
200
150
100
50
02008 2009 2010 2011 2012 2013
mln €
Müük Eksport
21
Eesti Plastitööstuse LiitEesti juhtiv plastitööstust toetav katusorganisatsioon, mis ühendab plasti alal tegutsevaid ettevõtteid ja esindab nende huve nii Eestis kui ka mujal maailmas. Organisatsiooni peamised eesmärgid on: ▪ ühiste koostööprojektide arendamine;▪ ühised turu-uuringud;▪ toodete ja materjalide alased uuringud;▪ tootmisalaste koolituste korraldamine;▪ messikülastused ning välisreisid.
Vaata lisa: www.plast.ee
Teised edukad ettevõtted:
Polüpakend OÜKontakt: polypakend@hot.ee, +372 785 5211, www.polypakend.eeTegevusalad: erineva otstarbe ja konstruktsiooniga pakendite tootmineTöötajaid: 13Käive/kasum (2013): 1,08 mln € / 0,08 mln €Eksporditurud: Läti, Leedu, Soome
RehPol ASKontakt: rehpol@rehpol.ee, +372 600 3737, www.rehpol.ee Tegevusalad: PVC-profiilidest valmistatud plastakende ja -uste ning puit- ja puitalumiiniumakende tootmine Töötajaid: 30 Käive/kasum (2012): 1,9 mln € / 0,2 mln € Eksporditurud: Rootsi, Soome, Norra, Belgia, Šveits, Saksamaa, Venemaa
Silmapaistev näide sektorist: Estelaxe OÜEstelaxe OÜ asutati 2008. aastal ning see põhineb täielikult Eesti erakapitalil. Veel üsna noor ettevõte on välja kasvanud piirkonnas tunnustatud metallifirmast Lapi MT.
Estelaxe OÜ alustas istmepatjade polsterdamisega ning on tänaseks jõudnud vaakum-kuumutusmeetodil ABS- ja HDPE-plaatidest ning elastomeerist detailide valmistamiseni. Lisaks elastomeerile kasutab ettevõtte tootmises ka pehmevahtu ja plastmassi. Neist valmistatakse nii lumesahaterasid, selja- ja peatugesid, patju ja madratseid kui ka lumekelgu- ja rongiistmeid.
Ettevõtte tooteid kasutavad näiteks Eesti kaitsevägi ning Soome riigiraudtee.
Estelaxe annab tööd 35 inimesele ning müüb 95% oma toodangust Soome. Ettevõtte käive oli 2013. aastal 2,3 mln ning kasum 0,1 mln eurot.
Kontakt: info@estelaxe.ee, +372 505 2877, www.estelaxe.ee
Kergetööstus
22
Tööstused
Kergetööstuse valdkonnas on Eestis olulisel kohal rõivaste ning jalatsite valmistamine. Ühes kangastega moodustasid nad 2013. aastal
Eesti Statistikaameti andmetel 8.1% jaemüügi
osatähtsusest.
Rõivaste tootmisega tegeleb Eestis rohkem kui
400 ettevõtet ning sektor pakub tööd umbes 6000
inimesele. Eesti rõivatööstuse eksporditurgudest
on suurimad Soome, Rootsi, Läti, Norra ja
Saksamaa ning riigist välja suunatud kaubavoo
maht oli 2013. aastal rohkem kui 100 miljonit
eurot.
Võrumaal toodavad jalatseid ja rõivaid mitmed
ettevõtted. Kogemused, pidev tootearendus ja
tehnoloogiline ajaga kaasas käimine võimaldavad
neil olla arvestatavateks koostööpartneriteks nii
Eesti kui ka välisriikide organisatsioonidele.
OÜ Abrises valminud kaup jõuab Balti turgudele,
Põhjamaadesse ja mujalegi. Võrumaal
tegutsevast Riticost on kujunenud aastatega üks
suurimaid sisetaldade tootjaid Ida-Euroopas.
Enam kui 20-aastase kogemusega Nancotex
Eesti OÜ loob riideid nii lastele kui ka
täiskasvanutele ning ekspordib oma toodangut
Skandinaavia riikidesse. OÜ Hamery edukat
tegutsemist rõivaturul kinnitab koostöö tuntud
kaubamärkidega nagu Seppälä, Lindex ja Halens.
Silmapaistev näide sektorist: OÜ AbrisVõru jalatsivabriku ajalugu ulatub tagasi eelmise sajandi esimesse poolde kui linnas hakati nahka parkima. Jalatseid tehakse seal 1960. aastast ning 1993. aastast kannab rahvakeeli nahavabrik AS Abrise nime.
Ettevõte tegeleb pidevalt tootearendusega, mille lõppeesmärgiks on luua mugavaid kvaliteetseid jalatseid, mis arvestavad inimeste soovide ja keskkonna eripäradega.
Toodete valmimisel kasutab AS Abris naturaalnahka ja kaasaegseid kandjasõbralikke materjale ning mitmeid turvaelemente. Selle tulemusena pakub ettevõte laia valikut nii töö- kui tänavajalatseid. Valikust leiab üle 100 nimetuse alates sussidest kuni saabasteni ning paljud neist on Soome Tervishoiu Instituudis läbinud ka CE kvaliteedikontrolli.
Abris valmistab allhanke korras jalatseid ka Skandinaavia turule, mis tähendab, et näiteks Soomest ostetud jalavari võib olla sündinud Võru tehases.
Kontakt: info@abris.ee, +372 782 4040, www.abris.ee
23
Investeeri Võrumaale
Võrumaa tööstusalad ootavad nii rahvusvahelisi kui ka kohalikke ettevõtteid. Tööstusalade väljaarendamise eeltöödena on
kuue tööstusala kohta valminud:
▪ teostatavuse ja tasuvuse analüüs ning
turundusplaan;
▪ detailplaneeringud.
Tööstusalade positsioneering
Võrusoo Misso Väimela Kobela Vastseliina Rõuge
Puidutööstus P P P PMetallitööstus P P PEhitusmaterjalitööstus P PToiduainetetööstus P P P PElektroonikatööstus PTekstiilitööstus PLogistika PPõllumajandus P P PTransport P PMasinatööstus P
Tööstusalade arendamisega luuakse
pikas perspektiivis alus kuni 100 ettevõtte
tekkeks ning kuni 1000 täiendava töökoha
loomiseks. Alade arendamine ja turundus
toimub ühtse juhtimise alusel tihedas koostöös
omavalitsustega.
Tööstusalad
24
Tööstusalad
Laienda oma äri Võrusoo tööstusalal
Võrusoo asub piirkonna suurimas linnas Võrus ning on osa juba edukalt tegutsevast tööstuspiirkonnast, kus opereerivad
mitmed suurettevõtted nagu mööblitootmisele
keskenduv Wermo ja toiduaineid valmistav
Valio. Ümbruses asuvad kõik linna olulised
tootmisettevõtted ning tööstusala areneb jõudsalt.
Arengut toetab ka hea tööjõu kättesaadavus ning
äritegemise alustamiseks sobiv infrastruktuur.
Võrusoo tööstusalale on eelkõige oodatud
ettevõtted, mis tegutsevad toiduaine-,
elektroonika- ja tekstiilitööstuse valdkonnas.
Võrusoo tööstusala pindala on 39,4 ha ja sinna
on kavandatud 32 krunti kogupindalaga umbes
220 360 m². Kruntide suurused varieeruvad
4000 m² kuni 20 000 m².
Teised ettevõtted Võru linnasEttevõtete arv: 900Valdkonnad: hulgi- ja jaekaubandus, ehitus, metallitööstus, põllumajandus, metsamajandus, toiduainetööstus, plastitööstus, logistika, mööblitööstus jpm.
Võrusoo eelised▪ Tööjõu hea kättesaadavus.▪ Sidevõrgustiku hea olukord.▪ Hästi arenenud kommunaalteenuste võrgustik.▪ Soojatrassi projekt ja katlamaja lähedus.▪ Hea majandusgeograafiline asukoht keskuses. ▪ Ettevõtlussõbralik kohalik omavalitsus.
Tööstusala asukoht Võrumaal
Võru linn Võrusoo
„Võrusoo tööstusala asub juba ennast tõestanud Võru tööstuspiirkonnas ning sealsete ettevõtete käsutuses on regiooni suurima linna taristu, kvalifitseeritud tööjõud ja teotahtelised inimesed.”
Võru linnapea Anti Allas, 2014
25
Detailplaneeringud ja ehitusload
VÕRUSOO
Vastavalt kehtestatud planeeringule on naaberkrundid
omavahel liidetavad.
26
Tööstusalad
Laienda oma äri Misso tööstusalal
Misso tööstusala asub Misso vallas, Võru maakonna kaguservas otse Venemaa Föderatsiooni piiri ääres ning jääb Riia-
Pihkva-Peterburi ning Tallinn-Pihkva-Moskva
transpordikoridoride ristumisala vahetusse
lähedusse.
Misso tööstusala eelis on Luhamaa piiripunkti
lähedus, mis muudab piirkonna atraktiivseks
eelkõige logistikaga seotud äridele.
Esimeses etapis arendatava tööstusala
suurus on 28 ha, kuhu on kavandatud 19 krunti
kogupindalaga umbes 212 250 m².
Kruntide suurused varieeruvad 5000 m² kuni
19 000 m².
„Luhamaa logistikakeskuse asukoht ja planeering on hästi läbimõeldud.“
Illimar Paul, Eesti Logistikaklastri arendusjuht
Teised ettevõtted Misso vallasEttevõtete arv: 65Valdkonnad: põllumajandus, metsamajandus, ehitus, toiduainetööstus, mööblitööstus, teenindus.
Misso eelised▪ Majandusgeograafiliselt atraktiivne asukoht
olulises transpordikoridoris ning Schengeni piiripunkti vahetus läheduses.
▪ Ettevõtlussõbralik kohalik omavalitsus.
„Misso valda on sajandeid läbinud kaubateed. Siin põimuvad erinevad kultuurid ja traditsioonid, mis on andnud suuri kogemusi kauplemiseks, koostööks ning üksteise mõistmiseks.”
Misso vallavanem Lembit Sikk, 2014
Tööstusala asukoht Võrumaal
Misso
Võru linn
27
MISSO
Riia-P
ihkva
mnt
Detailplaneeringud ja ehitusloadVastavalt kehtestatud planeeringule on naaberkrundid
omavahel liidetavad.
28
Tööstusalad
Laienda oma äri Väimela tööstusalal
Võru linna vahetus läheduses asuvas Väimela tööstusalas on eelkõige oodatud ettevõtted, kes tegutsevad puidu-, metalli-,
ehitusmaterjalitööstuse ning masinaehituse
valdkonnas.
Lähedal on Võrumaa Kutsehariduskeskuse
tehnomaja-laboratoorium, kus õppurid
omandavad praktilisi oskusi puidu ja metallide
töötlemise, mehhatroonika, infotehnoloogia
süsteemide ja puhastusteeninduse vallas.
Tehnomajas toimub regulaarne õppetegevus.
Eesti Haridus- ja Teadusministeerium planeerib
naaberkrundile tulevikus kutsehariduskeskuse
edasist laiendamist.
Väimela tööstusala suurus on kokku 27,5 ha
ja see asub ehituseks sobival väga tasasel
looduslikult lagedal pinnal. Ettevõtluseks mõeldud
piirkond on rajatud kunagise farmi territooriumile.
Väimela tööstusalale on kavandatud 19 krunti
kogupindalaga umbes 191 564 m².
Kruntide suurused jäävad vahemikku 5000 m²
kuni 28 000 m².
Tööstusala piirab lääneservast Võru-Põlva
tugimaantee, mis on hea pinnakattega ning
piisavalt lai tööstusliku toodangu veoks. Ühendus
on Tallinna-Luhamaa põhimaanteega.
Teised ettevõtted Võru vallas Ettevõtete arv: 1180Valdkonnad: hulgi- ja jaekaubandus, ehitus, metallitööstus, põllumajandus, metsamajandus, toiduainetööstus, plastitööstus, logistika, mööblitööstus jpm.
Lisaks asub ala vahetus läheduses metallkonstruktsioone valmistav ettevõte AS Rauameister. Umbes 1 km kaugusel asub betooni ja betoonelemente tootev Koido Tootmine OÜ.
Väimela eelised▪ Aluspinna hea ehitatavus.▪ Sidevõrgustiku hea olukord ning
arenguvõimalused.▪ Tööjõu lähedus ning lihtne kättesaadavus.▪ Ettevõtlussõbralik kohalik omavalitsus.▪ Koolmeistri (10/0,4kV) alajaama vaba
võimsus 1MW.▪ Lähedal puurkaev (deebit 4,2 l/s).
Tööstusala asukoht Võrumaal
Väimela
Võru linn
„Võru vallas asub üle tuhande ettevõtte, mis võivad osutuda teie ärile kasulikuks. Kohalikud koostööpartnerid ja rahvusvahelised plaanid panevad teie investeeringu kasvama”.
Võru vallavanem Georg Ruuda, 2014
29
VÄIMELA
Detailplaneeringud ja ehitusloadVastavalt kehtestatud planeeringule on naaberkrundid
omavahel liidetavad.
30
Tööstusalad
Laienda oma äri Kobela tööstusalal
Kobela tööstuala asub Antsla vallas, maakonnakeskusest 38 km kaugusel. Läheduses paiknevad mööblitootmisele
keskenduv AS Antsla-Inno, transpordiettevõte OÜ
Sän & Män ning kääritatud jooke tootev AS Linda
Nektar.
Kobela aleviku tööstusala pindala on 7 ha.
See on Valga maantee äärsel tasasel ja lagedal
alal.
Kobela tööstusalale on eelkõige oodatud
ettevõtted, mis tegutsevad puidu- ja
toiduainetööstuse ning transpordi ja
põllumajanduse valdkonnas. Piirkond sobib hästi
väiksematele arendustele.
Kobela tööstusalale on kavandatud 7 krunti
kogupindalaga umbes 50 460 m². Kruntide
suurused varieeruvad 5000 m² kuni 10 000 m².
Teised ettevõtted Antsla VallasEttevõtete arv: 280Valdkonnad: põllumajandus, metsandus, hulgi- ja jaekaubandus, ehitus, transport.
Kobela eelised▪ Linda alajaama (110/10 kV) lähedus.▪ Ala vahetus läheduses on toimivad ettevõtted.▪ Suhteliselt madal investeeringuvajadus.▪ Ettevõtlussõbralik kohalik omavalitsus.
Tööstusala asukoht Võrumaal
KobelaVõru linn
„Antsla vallast 80 km kaugusel asub Eesti suurim ülikool ja 35 km kaugusel Võrumaa Kutsehariduskeskus. Rakenda see potentsiaal oma ettevõtte arengusse.”
Antsla vallavanem Merike Prätz, 2014
31
KOBELA
Detailplaneeringud ja ehitusloadVastavalt kehtestatud planeeringule on naaberkrundid
omavahel liidetavad.
32
Tööstusalad
Laienda oma äri Vastseliina tööstusalal
Vastseliina tööstusala asub Vastseliina vallas, mis jääb Võru linnast ligi 23 km kagusele Võru-Luhamaa maantee äärde. Ala
vahetus läheduses tegutseb puidutööstusele ja
logistikale keskenduv AS Förmann NT.
Vastseliina tööstusala on 15 ha suurune
ning eelkõige on sinna oodatud ettevõtted,
mis tegutsevad puidu-, metalli-, toiduaine-,
ehitusmaterjalitööstuse ning põllumajanduse
valdkonnas.
Vastseliina tööstusalale on kavandatud 9 krunti
kogupindalaga umbes 78 571 m². Kruntide
suurused varieeruvad 6000 m² kuni
12 000 m².
Teised ettevõtted piirkonnasEttevõtete arv: 155Valdkonnad: põllumajandus, metsandus, kalandus, elektritööd, ehitus, metallitööstus, mööblitööstus.
Vastseliina eelised▪ Vastseliina (35/10 kV) alajaama lähedus. ▪ Olemasolevad, tegutsevad ettevõtted. ▪ Tööstusala traditsioon. ▪ Ettevõtlussõbralik kohalik omavalitsus.
Tööstusala asukoht Võrumaal
Võru linn
Vastseliina
„Vastseliinast leiate silmapaistvad võimalused puidu- või metalliäri edendamiseks. Saavutage edu just siin.”
Vastseliina vallavanem Raul Tohv, 2014
33
VASTSELIINA
Detailplaneeringud ja ehitusloadVastavalt kehtestatud planeeringule on naaberkrundid
omavahel liidetavad.
34
Tööstusalad
Laienda oma äri Rõuge tööstusalal
Rõuge tööstusala asub Rõuge alevikus, mis on Võru maakonna keskmes paiknev asula. Piirkond jääb Võru linnast umbes 15 km lõunasse
ning on Võru maakonna kuue asfaltkattega
tugimaantee ristumispaik.
Rõuge kavandatava tööstusala suurus on
4 ha ning sinna on oodatud eelkõige ettevõtted,
mis tegutsevad puidutööstuse, metallitööstuse
ning põllumajanduse ja toiduainete valdkonnas.
Kvalifitseeritud tööjõudu saab kaasata Võru
vallast ja Võru linnast.
Ala lähistel asuvad kaks suuremat ettevõtet –
saematerjali tootja Trendwood OÜ ning
pagaritöökoda Võru Sako OP. Piirkonna
tugevus on ka kohalik omavalitsus, kus
mõeldakse suurelt ja tegutsetakse targalt.
Näiteks rajatakse Rõugesse ettevõtlushotell,
mis pakub kiiresti tegevuspinda vajavatele
organisatsioonidele sobivaid ruume.
Rõuge tööstusalale on kavandatud 6 krunti
kogupindalaga umbes 27 244 m². Kruntide
suurused varieeruvad 3000 m² kuni 6000 m² ja
sobivad hästi väiksemamahulisteks arendusteks.
Teised ettevõtted piirkonnasEttevõtete arv: 180Valdkonnad: põllumajandus, metsandus, kalandus, ehitus, pagaritööstus, briketi tootmine.
Rõuge eelised▪ Projekteeritud soojatrass ja olemasolev
katlamaja▪ Uus reovepuhasti ja rekonstueeritud torustrik▪ Ettevõtlussõbralik kohalik omavalitsus.
Tööstusala asukoht Võrumaal
Rõuge
Võru linn
„Rõuge asub Eesti ilusaimas kohas. Oleme loonud võimalused väikese ja keskmise suurusega ettevõtete loomiseks. Trehvämi Rõugõn!”
Rõuge vallavanem Tiit Toots, 2014
35
RÕUGE
Detailplaneeringud ja ehitusloadVastavalt kehtestatud planeeringule on naaberkrundid
omavahel liidetavad.
Lisaks ärivõimalustele meelitab Võrumaa ka oma inimestega ja rabab loodusega. Omanäolist loodust iseloomustavad
kuppelmaastik, metsad, vaiksed järved ja puhtad
rabad. Siin asub Baltimaade kõrgeim punkt Suur
Munamägi, Haanjamaa looduspark, Paganamaa
maastikukaitseala ja Karula rahvuspark.
Kohaliku rahva iseloomustamiseks sobivad kõige
paremini sõnad lahke, abivalmis ja sõbralik.
Siinkandi inimesed on avatud ja jutukad ning
hoiavad kokku.
Võrumaad külastades võtad kindlasti kaasa mõne
ainulaadse kogemuse.
Head koolid ja spordivõimalused
Võrumaa pakub mugavat ja turvalist
elukeskkonda tervele perele. Nooremad leiavad
sobiva lasteaiakoha või kooli haridusteel edasi
36
Võrumaa
liikumiseks. Hea transpordiühendus tagab sujuva
kodutee ning mitmekülgne huvitegevus lastele
tegevuse kooliväliseks ajaks.
Aktiivne eluviis on Võrumaal au sees. Keha
ja vaimu eest hoolitsevad spordikeskused
oma kergejõustikuareenide, palliväljakute
ja staadionitega. Liikuma kutsuvad suusa-
ja terviserajad, tennise-, jalgpalli- ja
korvpalliväljakud ning rulapargid.
Võrumaal toimuvad nii Lõuna-Eesti olulisemad
spordiüritused, kui ka riikliku ja rahvusvahelist
tähtsust omavad võistlused.
Võrumaa – koht elamiseks ja puhkamiseks
Euroopa suurim motokrossi sisehall:www.adrenalinarena.com
Spordibaasid:www.spordikool.voru.ee
Foto: Grete Rõõm
37
Võrumaal on oma keel, mis on oluline osa kohalikust kultuurist ja piirkonna olemusest. Samas saab Võrumaal suurepäraselt hakkama ka inglise või vene keelt kasutades.
Maitsev toit
Öeldakse, et Võrumaa toidul on ikka uma
mekk man ehk oma maitse, mis tähendab, et
maitseelamust tasub otsida suitsusaunas
suitsutatud lihast, kuldkollasest sõirast, värskelt
küpsetatud leivast, kodukaljast ja -õllest ning
jahutavast kasemahlajoogist. Võrumaal peetakse
lugu omakasvatatud söögikraamist ja kodus
tehtud roogadest.
Ihu ja vaimu puhastav suitsusaun
Võrumaal ei saa üle ega ümber traditsioonilisest
suitsusaunakombestikust, mis on alates
2014. aastast UNESCO vaimse pärandi
esindusnimekirjas.
Suitsusaunas saavad puhtaks nii ihu kui ka
hing ja sellega on seotud rikkalik ja omanäoline
kombestik, mis hõlmab lisaks saunas käimisele
selle kütmist, saunavihtade tegemist ja vihtlemist,
ning rituaalide hulka kuulub ka jahedasse vette
või koguni lumme hüppamine.
See on elamus, mida on raske sõnadesse panna
ja mis vajab omal nahal järele proovimist.
Peod ja laadad
Võrumaa elu juurde kuuluvad ühised
kokkusaamised ja pidustused. Kus aga rahvas
koos, seal ilmub ikka välja mõni pillimees, kes
alustab mängimist. Keegi võtab laulu üles ning
ongi pidu valla.
Suuremad laadad toovad kokku kaupmehi ja
külalisi nii naabrusest kui ka kaugemalt. Suve
ilmestavad mitmed rahvarohked kultuurifestivalid,
kontserdid ja spordisündmused. Igav juba ei
hakka!
38
Võrumaa
Hingemattev loodus
Võrumaa eristub ka oma vaheldusrikka
pinnamoe, mitmekesise maastiku ja kiirelt
vahelduvate looduskoosluste poolest selgelt
ülejäänud Eestist. Kauneimad ja looduse
seisukohast väärtuslikemad paigad on hoolega
hoitud ja kaitstud.
Võrumaa lõunaosas asub Balti riikide kõrgeim
punkt Suur Munamägi, mis pakub hingetuks
võtvat vaadet ümbritsevale kuppelmaastikule.
Haanja looduspark kaitseb unikaalset järverikast
maastikku, kus kiirevoolulist Piusa jõge
ümbritsevad pilkupüüdvad liivapaljandid ja
maalilised orud.
Siinset elu iseloomustab aktiivne vabadus, kuhu
kuuluvad matkad, paadisõidud, ratsutamine,
suusarajad, saunad ja laadad.
Elu Võrumaal lubab nautida nii kaasaegse
maailma mugavusi kui ka ürglooduse puhtust
ja rahu.
Vaata lisa: www.visitvoru.ee
Foto: Kristin Kaur
Täname Teid investeeringu eest
tulevikku!
Võta ühendust:www.investinvoru.com info@investinvoru.comFoto: Sven Zacek
part-�nanced by the European Union
www.investinvoru.com
Recommended