Investeeri 4-2012

LHV PANGA AJAKIRI NR 4/2012

Kus kasvab tuleviku raha?Arhitekt Veronika Valk ütleb, et üha

tähtsam on täna tabada pööraseid

ideid, millele ehitada tuleviku linna

KAKS AASTAT EUROT

INVESTORI ABC: PEEGLI TAGA

PANK, MIS AITAB KAPITALI

KOGUDA JA KASVATADA

VIINATOOTMINE MOEL

KINOPANKURID

3INVESTEERI – NR 4/2012

Juhtkiri

4 RADAR

8 EURO

2 aastat eurot

12 INVESTORI ABC

Peegli taga

16 BÖRS

52% kasvu tõi Börsihai tiitli

18 PENSION

Pensionitegelikkus

22 UUS INVESTEERING

24 ANALÜÜS

Tagasivaade turgudele 2012

32 AJALUGU

Moe viinaköök

34 RAHA

Turuvaluutad

36 KAANELUGU

Veronika Valk tuleviku linnas

42 HIND

Saksa perekond

44 KUHU MINNA

46 VEINIKELDER

Kullaks hallituse läbi

50 BLOGISOOVITUS

51 ANALÜÜS

Rohkem toota kui kulutada

56 ARVAMUS

Peavoolu-investeering

58 ISIKSUS

Juku-Kalle Raid

60 VIDINAD

62 FILM

Kinopankurid

66 NÕUANNE

Optsioonid idanema

68 LHV TOETAB

71 LHV PANGA UUDISED

72 UUED RAAMATUD

74 RISTSÕNA

Sisukord

SEL KORRAL ON AJAKIRI INVESTEERI selgelt

raha- ja majandusekeskne, see on ikkagi

meie leivanumber. Lõppeval aastal juhtus

nii mõndagi ja sellest killukese toome siin

ajakirjas läbi oma vaatenurga ka teieni.

2012. aasta on maailma majanduses olnud

rahutu ja sündmusterohke. Sellest saate lu-

geda artiklis „Tagasivaade turgudele 2012”.

Meie analüütikud ja toimetajad on püüdnud

kokku panna olulisemad sündmused, mis et-

tevõtlikule ja oma rahaasjadest lugu pidavale

inimesele võiks aastale tagasi vaadates olla

järelduste tegemisel pisut abiks ning teeju-

hiks ka järgmisel, 2013. aastal. Lisaks võtab

selles numbris LHV majandusekspert Heido

Vitsur endale julguse ennustada, mis võiks

juhtuda järgmisel aastal.

LHV jaoks on see aasta olnud erakordselt

tegus ja kiire kasvamise aasta. Panga klien-

tide hulk on jõudmas 35 000ni, pensioni-

fondide klientide hulk aga ületab 100 000

piiri. LHVs töötab nüüd juba üle 170 inime-

se, me saavutasime välja antud pangakaar-

tide hulga osas nelja suurema panga järel

viienda koha (detsembrikuu alguse seisuga

pea 18 000 kaarti). Aastasse mahtus veel

LHV liisingu ning LHV Partner Krediit-

kaardi turuletoomine ning palju väikse-

maid, kuid meie joaks olulisi sündmusi,

mis on LHV panga kliendi elu teinud kind-

lasti mugavamaks ja lihtsamaks. Ja see

ongi meie tegevuse peaeesmärk.

Head lugemist!

Väljaandja:

AS LHV Pank

Vastutav väljaandja:

Andres Kask

Toimetamine

ja kujundamine:

Ajakirjade Kirjastus

Makett: Magnus Löwenhielm

Kaanefoto:

Lauri Kulpsoo

Trükk: Printall

Trükiarv: 42 500

Reklaam: Nordicom

Tellimine ja reklaam:

[email protected]

või 6 800 400

Tegemist on finantsteenuseid pakkuvate ettevõtete AS LHV Pank ja AS LHV Varahaldus ajakirjaga. Enne finantsteenuse lepingu sõlmimist tutvu teenustega ja uuri lisainfot lhv.ee.

TEKST: ANDRES KASK

Ajakirja Investeeri

vastutav toimetaja

INVESTEERI – NR 4/20124

Radar

Palgalisa teeb õnnelikuksTÕESTI, AGA MIS SELLES ÜLLATAVAT ON?

Polegi ju sellist inimest, kes ei tahaks

rikkam olla. Kuid siiski, asjas on oma

konks. Ameerika Psühholoogia Assot-

siatsiooni uurimus kinnitab, et raha teeb

õnnelikuks küll. Aga mitt e see rikkus,

mis juba kogutud, vaid pidevalt kasvav

sissetulek. Uuring kestis 2005-2011 ning

selle aja jooksul küsitleti 806 526 inimest

135 riigist. Inimestel paluti kirjeldada

oma eluga rahulolu skaalal nullist (hul-

lem võimalikest) kuni kümneni (parim

võimalikest), lisaks küsiti aastase sissetu-

leku suurust ning seda, kas neil on süüa,

peavari, TV ja internet.

Uuringu tulemused vastandusid levi-

nud arvamusele, et kui riigi SKT tõuseb,

siis on inimesed õnnelikumad. Ilmnes,

et majanduse tõusul või langusel polnud

inimeste õnnele märkimisväärset mõju

– õnnelikud ollakse siis, kui pidev sissetu-

lek tõuseb.

Inimene pole ahvTEADLASED ON ASTUNUD olulise sammu

edasi, et lahendada elu üht suurimat

müsteeriumi – mis teeb meist inime-

sed? Avastatud on uus geen, mis aitab

seletada, kuidas inimene liigina suurtest

ahvidest erinema hakkas. Geen nimega

miR-941 on kriitilise tähtsusega inimaju

arengus, kirjutab portaal Sciencedaily.

com. Avastus võib heita valgust küsi-

musele, kuidas ja miks me hakkasime

kasutama tööriistu ja keelt.

Uus geen – mis esineb ainult inime-

sel, aga mitt e ahvidel – täidab spetsiifi list

funktsiooni. Edinburghi ülikooli teadla-

sed võrdlesid inimgenoomi 11 imetajalii-

giga (šimpansid, gorillad, rotid jt), et leida

neis erinevusi. Ajakirjas Nature Commu-

nications avaldatud tulemustest ilmneb,

et miR-941 tekkis kuue kuni ühe miljo-

ni aasta eest. Artikli autorid väidavad,

et just see geen mängib olulist rolli aju

arengus, mis tegi meid lõpuks ahvidest

inimesteks.

Tasub meelde jätt a, sest tegu võib olla

pöördelise teadusliku avastusega, mis

toob lähiaastatel kaasa murranguid nii

liigi arengu kui ka inimkultuuri mõtes-

tamisel.

FO

TO

: C

OR

BIS


Kõige kallim jõulupuuVEEL ENNE FINANTS- JA EUROKRIISI ehtis

Berliini keskvaksalit 40 000 Swarovs-

ki kristalliga puu. Üle-eelmisel aastal

ootasid meeleolukad pühad Londoni

luksushotelli Sofi tel St James külalisi,

kus kuuske meenutava kaunistuse küljes

rippus 200 Baccaras miniatuurse käsi-

tööna valminud pudelikest „Louis XIII”

Grande Champagne Cognac’iga. Jõulu-

rõõmu jätkus 35 000 naela eest.

Aga pöörakem parem pilgud itt a. Hii-

na ühes poes müüdi kõigest 40 cm kõr-

gust, 400 briljandiga kaetud ja 1,8 miljo-

nit dollarit maksnud jõulupuud. Hinna

sees oli ka sobivates toonides kaisukaru

ja kaelaehe. Hong Kongi 30 m kõrguse

puu külge mahtus kenasti ära üle 20 mil-

joni Swarovski kivikese. Eelmisel aastal

jäi Jaapanis üks kuusk rohkem kasva-

ma, sest Tokyo eliitlinnaosa Ginza juvee-

lipood valmistas puhtast kullast kuuse,

mis kaalus 12 kg ja mille väärtus hinnati

2 miljonile dollarile. Tänavu otsustasid

jaapanlased oma kullapuu valmistada

Disney tegelasi kujutavatest fi guuridest.

Singapuri ühel juveelipoel õnnestus oma

puule riputada 3762 kristallhelmest, 456

lambikest ja 21 798 briljanti.

Väidetavalt siiani kõige kallim jõulupuu

kõrgus 2010. aastal Abu Dhabi Emirates

Palace Hotel’is. Šeigid ei koonerdanud ja

tõid tuppa neljameetrise päris kuuse. Bril-

jantide, pärlite, smaragdide ja safi iridega

kaunistamise järel hinnati puu väärtu-

seks 11,4 miljonit dollarit. Tänavust kulda

ja karda alles loetakse okstelt kokku.


Alan Turingi elu ja töö

Kuni mai lõpuni on avatud

briti matemaatiku ja arvuti-

teadlase Alan Turingi sajan-

dale sünniaastapäevale pü-

hendatud näitus. Turing on

sügavuti mõjutanud koodi-

murdmist, matemaatikat,

tehisintellekti-teooriat, arvu-

titeadust ja bioloogiat. Väl-

jas on esemeid, mida eks-

poneeritakse üldse esimest

korda, lisaks arhiivimaterja-

lid, fotod ja interaktiivsed

objektid.

London, Science Museum

Terrakotasõdalased

Hiina esimese keisri terra-

kotaarmeed on nimetatud

20. sajandi arheoloogia

suurimaks leiuks pärast Tu-

tanhamoni hauakambrit.

8000 sõduri, hobuse ja

kaariku kujud maeti koos

keisriga. 800 ruutmeetril

välja pandud rekonstrukt-

sioon on rändnäitus, mida

saab vaadata 17. veebrua-

rini.

Brüssel, Stock Exchange

Moodne meister

Marc Chagall kuulub 20.

sajandi populaarsemate

kunstnike hulka. Tema hõl-

juvad figuurid, lendavad

lehmad ja kodulinnud on

hetkega äratuntavad. 8.

veebruaril avatavale näitu-

sele on kogutud modernis-

mimeistri 90 maali ja joonis-

tust.

Zürich, Kunsthaus

Julgeme soovitada

Ulmelised ruumidKULTUSFILMIDE STAATUSESSE TÕUSNUD

Jaapani animefi lmidest „Akira” (1988)

ja „Ghost in the Shell” (1995) on täna-

seks saanud globaalse popkultuuri ühed

olulisemad teetähised. Kumu näitusel

pannakse välja originaaljoonistused

tähtsamatelt jaapani animekunstnikelt ja

-fi lmirežissööridelt. Tööd on valminud 22

aasta jooksul, ajavahemikus 1987–2009.

Oluline on lisada, et töid eksponeeritakse

esimest korda kui eraldiseisvaid kunsti-

teoseid, lahutatuna nende rollist fi lmide

valmimisel.

Ulmelised ruumid ja linnavisioonid.

Jaapani animatsiooni kõrghetked.

Kumus alates 8. veebruarist.

Ootamatu kassahittJAANUARI LÕPUS JÕUAB kinodesse põ-

nevusfi lmide meistri Steven Spielbergi

fi lm „Lincoln”. Kriitikud on üksmeelel,

et hoolimata 1990ndatel võidetud kahest

Oscarist („Schindleri nimekiri” ja „Saving

Private Ryan”) pole Filmiakadeemia siia-

ni Spielbergi ja tema kassahitt ide suhtes

just kõige soosivam olnud. „Lincoln”

peaks nüüd selle müüri murdma. Filmi

tegevus toimub Ameerika Kodusõja

lõpupäevil, mil president Abraham

Lincoln (Daniel Day-Lewis) näeb kitsu-

kest võimalust suruda läbi põhiseaduse

13. parandus, mis keelustaks orjapida-

mise. „Film annab meile ühe kinoajaloo

kõige parema portree töötavast presiden-

dist – ett enägelik, kurnatud, salakavalt

vastaseid nurka mängiv mees,” kirjutab

tunnustatud briti kriitik Tom Shone.

Tegemist on ootamatu kassahitiga, leiab

Briti ajaleht The Guardian. Märulitule-

värgi asemel pakub fi lm „149 minutit pin-

gelist poliitilist manööverdamist häma-

rates tubakasuitsustes ruumides”. Filmis

on „vähe nimetamisväärt actionit, ainult

kokkuhoidlikud lahingustseenid, napilt

sütitavat ilukõnet ning ei vähimatki pil-

guheitu palgamõrvale”. Ometi teenis fi lm

kahe esimese linastusnädalaga tagasi 62

miljonit dollarit, ehk peaaegu kogu fi lmi

tegemiseks kulunud eelarve.

Ameerika telesaatele 60 minutit an-

tud intervjuus ütles Spielberg, et suudaks

„teha actionit ka une pealt”. Ja lisas, et

praegu action teda enam ei köida. Kuidas

suhtub „Lincolni” Ameerika Filmiaka-

deemia ja mitu Oscarit fi lm võidab, seda

saame teada juba veebruari lõpus.

„Lincoln”, India, USA.

Režissöör Steven Spielberg,

osades Daniel Day-Lewis, Joseph

Gordon-Levitt , Tommy Lee Jones.

Kinodes alates 25. jaanuarist.

KO

JI

MO

RIM

OT

O.

IMA

GE

FR

OM

EX

TR

A C

OR

YR

IGH

T B

Y S

TU

DIO

4°C

,

R&

S R

EC

OR

DS

AN

D S

ON

Y M

US

IC.

VÄLISMAALT

AASTAT

SUUREPÄRASEID KONTSERDIELAMUSI

HENNESSY JA EESTI KONTSERDI UUSAASTAKONTSERDID 1997-2013

Täh

elep

anu!

Teg

emis

t on

alko

holig

a. A

lkoh

ol v

õib

kahj

usta

da te

ie te

rvis

t.

ww

w.p

rike

.ee


Euro

EURO KASUTUSELEVÕTMISEST EESTIS SAAB 1. JAANUARIL KAKS

AASTAT. KUIDAS ON EURO-EELSEL AASTAL ANTUD LOOTUSED JA

LUBADUSED TÄITUNUD? JÄRGNEVALT LOETLETUD LUBADUSED ON

VÕETUD VALITSUSE EUROVEEBIST (EURO.EESTI.EE) LEITUD 2010. AASTA

JUULI ETTEKANDEST „EUROLE ÜLEMINEK EESTIS: EURO KASUD”.

aastat eurot


Euroalal on Eesti elu ja areng üldi-

selt turvalisem, sest oleme veelgi

enam osa Euroopast.

2010. AASTA KEVADEL, kui ELi institut-

sioonid Eesti eurosobivust hindasid, oli

Kreekas olukord juba keeruline (mais

2010 toimusid suured meeleavaldused

tollase valitsuse kärpeplaanide vastu) ja

euroala kohal tumedad pilved. Kas Eesti

on nüüd üldiselt turvalisemas olukorras?

Nojah, miks mitt e. Esimesed kümme

aastat (euro sündis 1. jaanuaril 1999) olid

euro ja euroala ju turvalised küll ning ei

saa välistada, et näiteks viie või kümne

aasta pärast on nad seda jälle. Kas see on

just konsensus, aga küllalt laialt levinud

arvamus küll, et juhul kui EL suudab

liikuda suurema föderaalsuse suunas, siis

jääb ka euro püsima.

Majandus areneb euroalal kiiremi-

ni – IMFi hinnangul võib euro-

alaga ühinemine kiirendada majandus-

kasvu 20 aasta jooksul keskmiselt 0,15%

kuni 1% võrra aastas.

EUROOPA KOMISJONI PROGNOOSI järgi

kasvab Eesti majandus tänavu 2,5% ehk

aeglasemalt kui euroalasse mitt e kuu-

luvate Läti ja Leedu majandused (need

kasvavad vastavalt 4,3% ja 2,9%). Üks aasta

ei näita veel muidugi midagi, näiteks 2014.

prognoosid on jällegi vastavalt 4,0%, 3,9% ja

3,6%. 2020. aastatel saab juba asjalikumaid

analüüse teha, millist pikaajalist mõju

euro Eesti majanduskasvule avaldanud on.

Euro tagab stabiilsed hinnad. Eu-

roopa Liidu rahapoliitikat suunava

Euroopa Keskpanga eesmärk on hoida

infl atsioon madalana, et see ei ületaks

euroalas keskmiselt 2% aastas.

MADAL INFLATSIOON on Euroopa Kesk-

panga eesmärk tõesti ja kuigi eurokriisi-

ga seoses on igasuguseid spekulatsioone

õhus, on 2% endiselt tema infl atsiooni-

eesmärk. Paraku on Eesti infl atsioon

olnud kõige kõrgem euroalas (oktoobri

seisuga viimased 12 kuud 4,2%, euroala

keskmine 2,5%) ja üks kõrgemaid ELis.

Ent Soomeski oli aastane infl atsioon 3,5%

ja sellega võrreldes polegi Eesti näitaja

nii halb – selleks, et rikkamatele riiki-

dele palkadelt ja hindadelt järele jõuda,

peabki meie infl atsioon veel aastaid nen-

de omast veidi kiirem olema. Kroonile ja

valuutakomitee süsteemile truuks jäädes

olnuks infl atsioon meil praegu, kaks

aastat pärast vahetust, ilmselt umbes

sama kiire.

Otseselt euro kasutuselevõtust tulene-

nud hinnatõusuks paaril e-päeva järgsel

kuul hindas Eurostat 0,2-0,3 protsenti.

Tegelikult võis ka hiljem, kui ett evõtjaid

enam ei sidunud lubadus „hinda ei tõsta”,

osa hinnatõusust olla tingitud uuest vää-

ringust. Eurostat ütleb, et päris täpselt

pole tegelikult võimalik hinnata, milline

hinnatõus oli põhjustatud eurost ja mil-

line mitt e, ning kuidas oleks olnud ilma

eurota.

Euro kasutuselevõtt lihtsustab hin-

dade võrdlemist eri riikides, mis

omakorda soodustab konkurentsi ja aitab

hoida hindu stabiilsena.

HINDU – JA PALKASID – on nüüd tõesti

lihtsam võrrelda. Aga erilist hindu stabi-

liseerivat efekti pole sellel olnud, pigem

vastupidi. On ju hinnatase osaliselt ja

palgatase eriti siin jõukamate euroala

riikide omast seni veel tublisti madalam

ning lihtsam võrreldavus kannustab et-

tevõtjate ning töötajate soovi Soomele ja

teistele kiiremini järele võtt a – esimesed

hindades, teised palgas.

Madala ja vähemuutuva infl at-

siooniga on ka intressimäärad

stabiilsemad ning Eesti pankadel on või-

malik raha madalama protsendiga oma

klientidele edasi laenata. Eurodes võetud

laenud, nt eluasemelaenud lähevad lae-

najale soodsamaks.

SEE LOOTUS ei ole valdavalt täitnud, aga

mitt e sellepärast, et lootus olnuks vale,

vaid sellepärast, et Ameerika hüpo-

TEKST: VILLU ZIRNASK

Eesti Päevalehe kolumnist


Euro

teekvõlakirjade kriis ja eurokriis lõid

riskimarginaalid üleilmselt üles ning

vähendasid pankade himu laenu anda.

Ent suurte ja kindlate ett evõtete jaoks

on laenutingimused paranenud, näiteks

Eesti Energia 4,5%se kupongiga ning

2020. aastal tähtaeguva eurovõlakirja

järelturuhind oli siinse masu kõrgpunk-

tis alla 60% nominaalist, aga pärast Eesti

eurokõlblikuks tunnistamist 2010. aasta

kevadel hüppas 90%ni ning praegu on

107% nominaalist. Samuti arvatakse, et

Eesti riik võiks – kui tahaks – praegu

vägagi soodsa hinnaga võlakirjaturult

laenu saada.

Euro on rahvusvaheliselt tuntud ja

tunnustatud valuuta. Euro kasutu-

selevõtt suurendab automaatselt usaldust

ka Eesti majanduse vastu. Usaldus toob

kaasa investeeringuid ja uusi töökohti

ning tõstab töötajate sissetulekuid.

USALDUS MÕÕDETUNA RIIGIREITINGUGA

(näiteks Fitch tõstis Eesti reitingu 19.

juulil 2010 BBB+lt Ale ning 5. juulil 2011

A+le) on kindlasti kasvanud, aga järgne-

ma pidanud tööhõive- ja sissetulekuefek-

te pole (veel?) ühemõtt eliselt näha.

Eesti pankadel on võimalus laena-

ta raha Euroopa Keskpangast.

NII TA ON JA PANGAKRIISI OLUDES oleks

sellest suur abi.

Eestis kaob raha devalvatsiooni-

risk ning sellega kaasneda võiv

investeeringute väärtuse langus.

DEVALVATSIOONIRISK ON KADUNUD, aga

selle asemele on paraku tulnud kartus,

et euroala võib laguneda. Aga see kartus

mõjutab tervet euroala (ja vähemal mää-

ral tervet maailma), mitt e kitsalt Eestit.

Pankades kaovad raha konvertee-

rimise kulud, mille pangad enda

määratud kursi alusel varem krooni-

hoiustelt eurodes võetud laenu tagasi-

makseks maha arvasid.

KONVERTEERIMISKULUD ON KADUNUD,

lisaks on euroala-sisesed maksed läinud

odavamaks ja kiiremaks, mõned pangad

teevad euroala-siseseid arveldusi lausa

tasuta.

Euro kasutuselevõtt toob kaasa

väiksemad tehingukulud, kuna

väheneb valuutavahetuse vajadus. Rei-

simine muutub mugavamaks, kuna jääb

ära raha vahetamine.

NII ON. EUROALA PIIRES on praegu ilm-

selgelt mugavam reisida, sest raha pole

enam vaja vahetada. Ja ka muu maailma

piires toimetada on mugavam, sest enne

reisile asumist pole vaja soetada kroonide

eest eurosid või dollareid, mis sihtpunktis

sealseks valuutaks vahetada – esimest

etappi pole enam vaja läbida.

Eesti hakkab osalema ELi majan-

dus- ja fi nantspoliitiliste otsuste

tegemisel. Eesti Panga president hakkab

osalema euroala rahapoliitika väljatöö-

tamises, võtt es osa Euroopa Keskpanga

nõukogu tegevusest. Rahandusministee-

riumi esindajad hakkavad osalema nn

eurogrupi töös, mis on ELi majandus- ja

rahandusministreid ühendava ECOFINi

kitsam ring, kus ECOFINi teemad enne

koosolekut läbi töötatakse.

TÕSI, MEIE KESKPANKURID OSALEVAD

nüüd Euroopa Keskpanga tegemistes

ning rahandusminister ja rahandus-

ministeeriumi ametnikud eurogrupi

tegemistes. Kuivõrd nende seisukohad

seal kõlama pääsevad, on iseküsimus,

aga võimalus selleks igatahes on – sõltub

paljuski isikutest, kes neil kohtumistel

käivad. Näiteks Eesti Ekspress sahistas

mõne aja eest, et Euroopa Keskpanga

president Mario Draghi küsib Eesti

Panga presidendilt Ardo Hanssonilt (kes

varem oli Maailmapanga Hiina büroo

juhtivökonomist) vahel nõu Hiina küsi-

mustes.

Läti euro

Läti valitsus tahab saavu-

tada riigis euro kasutusele

võtmise aastast 2014.

Selgus, kas see läheb nii,

saabub 2013. aasta keva-

del. Lätlastele valitsuse

plaan eriti ei meeldi – au-

gustikuise avaliku arva-

muse küsitluse järgi oli

euro toetajaid vaid 13%,

vastaseid aga 59%. Sa-

mas on toetus peaminis-

ter Valdis Dombrovskisele

tugev ja viimasel ajal isegi

kasvanud: oktoobris suh-

tus temasse positiivselt

või pigem positiivselt

49,5% küsitletutest, ne-

gatiivselt või pigem nega-

tiivselt 40%. Ja hoiustest

43% hoiavad Läti eraisi-

kud eurodes (tõsi, euro

osakaal on viimasel ajal

veidi vähenenud, aasta-

kaks tagasi oli eurohoius-

te osakaal 50%).

Audi Tallinn Paldiski mnt 100a Telefon: 611 2000 E-mail: [email protected]

Audi Kuressaare Tallinna tn 61a Telefon: 453 0100 E-mail: [email protected]

Audi Pärnu Tallinna mnt 87e Telefon: 444 7130 E-mail: [email protected]

Homsest maailmast hoolides.

Audi A8 hybrid Audi A6 hybrid Audi Q5 hybrid quattro®

Audi hybrid

Audi Q5 hybrid quattro (180 kW/245 hj);

keskmine kütusekulu: 6,9 L/100 km;

keskmine CO₂ emissioon: 159 g/km

Audi A6 hybrid (180 kW/245 hj);



Audi A8 hybrid (180 kW/245 hj);




LÕPPEVALE AASTALE TAGASI VAADATES

võime rahuldustundega väita, et meil

on läinud hästi. Kuid hästi eeskätt siiski

mitt e sellepärast, et meil kõik tõepoolest

hästi oleks läinud, vaid sellepärast, et ter-

vel maailmal ja loomulikult ka meil oleks

võinud minna tunduvalt halvemini. Elati

ju peaaegu terve aasta võlakriisi järjest

suureneva surve all ja paljudel meist tuli

aasta kestel eelmise aasta headest näitaja-

test ülesköetud ootusi mõnevõrra korri-

geerida. Kuid õnneks kõige negatiivsemad

prognoosid ei täitunud – siin, Eestis, võime

mööduva aastaga üpris rahule jääda.

Eesti tugevuseks on alati loetud meie

suurt kohanemisvõimet ja suutlikkust

hoida makroökonoomilist tasakaalu.

Tõsi, viimasega oleme laitmatult hak-

kama saanud siiski eelarve tasakaalu ja

riigivõla kriteeriumeid aluseks võtt es.

Kuivõrd need kaks on meil alati olnud

paremas tasakaalus kui enamikus maa-

ilma riikides, siis endi edukust lõppeval

aastal (teiste Euroopa maadega võrreldes)

nende kahe teguri abil küll selgitada ei

saa.

Eesti teistest suuremat majanduskasvu

ja sellest tulenevalt ka paremat riigitulu-

PeeglitagaKAS MAAILMAMAJANDUS ON NAGU ALICE, KES OOTAMATULT AVASTAB

END PEEGLITAGUSEST, AGA EI OSKA SEALT VÄLJA PÄÄSEDA?

TEKST: HEIDO VITSUR

LHV majanduskonsultant

FO

TO

: C

OR

BIS


Investori ABC

de laekumist toetasid lõppeval aastal põ-

hiliselt kaks tegurit. Eriti tugev ekspordi

kasv 2011. aastal ja meie suutlikkus jätka-

ta eksportimist ning hoida sisenõudlust

ka lõppeval aastal. Ekspordivõime säilis

negatiivsemaks muutunud keskkonnas

põhiliselt tänu kahele tegurile. Esiteks

suutsime kohe kriisi algul pöörata oma

kriisieelse tööjõu ühikukulu (ULC) küm-

netesse protsentidesse ulatuva kasvu

kiirelt negatiivseks. Nii taastasime oma

kõige olulisema konkurentsieelise – suh-

teliselt kõrge töö produktiivsuse taseme.

Teiseks tuli meile kasuks ka see, et samal

ajal, kui meie reaalne vahetuskurss täht-

samate kaubanduspartnerite suhtes on

kriisijärgsel perioodil püsinud suhteliselt

stabiilsena, oli meie tähtsaimate ekspor-

diturgude hulka tõusnud Venemaast saa-

nud seoses rubla vahetuskursi kallinemi-

sega Eesti kaupadele senisest soodsam

turg.

Kuid oma edukuse hindamisel ei to-

hiks ignoreerida kahte asjaolu. Esiteks,

tänu Euroopa Liidu fondidele ja CO2

kvoodi müügile on Eesti kahe viimase

aasta jooksul saanud sisenõudluse toeta-

miseks rakendada suhteliselt ekspansiiv-

set eelarvepoliitikat. Meie riigi kulutused

olid selleks aastaks planeeritud 8,5% võr-

ra eelmise aasta omadest suurematena,

kusjuures viimased olid 2010. aasta oma-

dest 10% suuremad. Luksus, mida enamik

riike endale lubada ei saanud. Teiseks on

meile lühiajalises perspektiivis tulnud

kasuks ka tööjõu vaba liikumine, mis on

vähemalt viie protsendipunkti võrra vä-

hendanud meil tööpuudust, aidanud hoi-

da üleval sisenõudlust ning vähendanud

sotsiaalkulutusi.

Muutumise illusioonid

Mida võime oodata uuelt aastalt? Möö-

dunud aastale tagasi vaadates on täna-

seks rohkem kui kunagi varem selgeks

saanud, et majanduse jaoks tähtsate

otsuste langetamine seostub ka edaspidi

tunduvalt enam poliitiliste ja sotsiaal-

sete riskide/eesmärkide arvestamisega,

kui kriisile eelnenud või kriisi esimestel

aastatel tundus loomulik olevat. Kuid

sama selgeks on saanud, et ükskõik

milline poliitiline tahe ei suuda muuta

majanduslikku reaalsust, parimal juhul

tekitatakse lühikeseks ajaks reaalsuse

muutumise illusioon. Seega ei osutu

tuleval aastal ilmselt tõeseks ei nende

ennustused, kes prognoosivad puhtalt

majandusnäitajate alusel eurosüsteemi

kokkuvarisemist, ega ka nende omad,

kes usuvad, et võlakriisile on nüüd lahen-

dus leitud.

Ilmselt on mööduva aasta saavutusi ja

läbikukkumisi kõige õigem kokku võtt a

järgmiselt: kõigile raskustele vaatamata

on Euroopa ja maailm suutnud endale

osta rohkem mõtlemis- ja tegutsemisae-

ga kui majanduslikult ratsionaalne või

võimalik tundus olevat. Kuid sama sel-

ge on, et niisugune tegevus ei saa muuta

maailmamajanduse toimimise aluspõ-

himõtt eid, ning et aja ostmine tähendab

ka lahendamist vajavate probleemide ja

reformide edasilükkamist koos tagajär-

gedega.

Maailm on praegu omapärase vastu-

olulise dilemma ees. Üle jõu käiv elami-

ne tuleks küll kiiresti lõpetada, aga seda

ei ole võimalik teha, sest üle jõu elamise

järsk lõpetamine tähendaks võlakoormu-

se suurenemist ehk veel suuremat üle

jõu elamist. On ju IMFi arvutuste koha-

selt avalike kulutuste ühe SKT protsendi

suuruse kokkuhoiu hinnaks 1,5–2% suu-

rune SKT vähenemine. Tundub, et oleme

oma igapäevases praktilises elus jõudnud

Alice’i peeglitagusesse maailma.

Aneemiline kasv

Ülaltoodust tuleneb vähemalt kaks

järeldust. Esiteks tuleb meil lühiajalises

perspektiivis natukegi kiirendada prae-

guse majandusparadigma (tarbimisühis-

konna) toimimise jaoks liig aneemilist

majanduskasvu ja mõista, et infl atsiooni

kiirenemise risk pole hetkel kuigi suur.

Teiseks tähendab aneemiline kasv

paraku ka seda, et investoritel tuleb ka


Investori ABC

tuleval aastal seista silmitsi probleemiga,

et maailmas on liiga vähe kohti, kuhu

reaalmajanduses tulusalt investeerida ja

seda isegi praeguste, ajalooliselt madala-

te intresside juures.

Kuigi praegu on suurima tähelepanu

all fi nantside tasakaalustamatus, ei tohi

siiski unustada, et olemasolev tootmispo-

tentsiaal arendati välja siis, kui kogu-

nõudluse kasvu toetas järjest odavam ja

kiiresti kasvava mahuga krediit. Meenu-

tagem, et meilgi moodustas majandus-

se tulev täiendav krediit üksnes 2006.

aastal 40% sama aasta SKTst, Lätis 43%

ja Rootsis 2007. aastal 23%, ning et sama

suurusklassiga krediidibuumi võis üle

maailma täheldada veel USAs, Hispaa-

nias, Iirimaal jne, ning see kestis aastaid.

Paraku tuleb neis riikides tegeleda pea-

miselt võlgade tasumise ja refi nantsee-

rimise probleemidega. Euroopas pole

enam kuigi palju selliseid riike, mille rii-

givõlg oleks allpool Maastrichti kriteeriu-

mist või eravõlg väiksem sisetoodangust.

See-eest on aga selliseid, kus riigivõlg on

SKTst suurem ja seda isegi kuni pool-

teist-kaks korda või eravõlg koguni kolm

korda suurem.

Suure ringi küsimus

Seepärast jääb vaatamata fi nantsproblee-

mide erilisele teravusele maailmamajan-

dust tuleval aasta kummitama küsimus:

kust võtt a selline täiendav nõudlus, mis

teeks uued investeeringud tasuvaks

olukorras, kus ka valitsustel pole majan-

duspoliitiliste meetmete arsenalis ett e-

võtjatele pakkumise poole toetamiseks

praktiliselt mitt e midagi alles jäänud?

Lisaks ei saa tuleva aasta kontekstis kuigi

palju ka Aasia kasvule loota: maailma

suurimad säästjad ei muutu üleöö eri-

listeks kulutajateks. Pealegi on saanud

ilmseks, et ka Aasia ei suuda ilma vana

maailma tarbijateta oma majanduskasvu

endisel tasemel hoida.

Lõpuks muudab uue kasvu problemaa-

tika keerulisemaks taas teravalt ülesker-

kinud kasvupiiride probleem. Maailma,

kus tarbimise mahu määrasid põhiosas

ära vanad OECD riigid, enam ei ole.

Nüüdsest veab tarbimise kasvu endise

poole miljardi inimese asemel neli mil-

jardit inimest Aasiast ja Ladina-Amee-

rikast, kus ameerikalikust tarbimistase-

mest on pikki aastaid üksnes unistatud.

Siiski on tõenäoline, et tuleval aastal jää-

vad keerulised tulevikuprobleemid taha-

plaanile ja elatakse edasi hetkeprobleeme

lahendada püüdvas, lühikese ajahorison-

diga maailmas. Maailmas, milles (nagu ka

lõppeval aastal) hakkavad majanduskon-

junktuuri tüürima usalduskriisid maail-

ma ühe või teise piirkonna, valuuta ja po-

liitika suhtes, kuid kus ollakse suutelised

lühiajalisi probleeme lahendama.

Kuid mida lähemale saab vaadata, seda

enam tuleb olla valvel ja teha panus enda

suutlikkusele kiiresti muutuda ja olla

paindlik.

Kust võtt a täiendav nõudlus?

Tutvu fondi prospektiga ja küsi lisainfot lhv.ee/pension LHV Täiendavat Pensionifondi valitseb AS LHV Varahaldus.

Tavaliselt on inimestel II sammas.

LHV klient teab, et on ka III sammas.

III sammas


Börs

„STARDIPORTFELL LIHTSUSTAS alustaval

investoril valikute tegemist ning aitas pa-

remini mõista portfellis olevate aktsiate

hinnaliikumisi. Igal börsipäeval lisandus

kõigi mängijate portfelli täiendavalt

tuhat eurot,” ütles mängu peakorralda-

ja Alo Vallikivi. Mängu võitmiseks tuli

kasvatada kõige suurema turuväärtusega

portfell, osalejaid oli seekord 2441.

Börsihai mängu võitis Marat Kasparov,

kellel õnnestus kahekümne börsipäeva

jooksul kasvatada 25 000 eurot 13 206

euro võrra ehk enam kui 52%. Teise koha

saavutas Dmitrijs Baulins Lätist ning kol-

mandaks tuli Mehis Arula Eestist.

„Mäng satt us sellel aastal üsna ebaso-

bivale ajale – sügisel alanud langus sai

novembris hoogu juurde ning kasumi-

teenimise võimalusi oli vähevõitu. Siiski

pakkusid esimese ja teise koha saavuta-

nud mängijad nauditavat võistlust,” ütles

Alo Vallikivi. Kokku jõudis sel aastal ka-

sumisse 952 portfelli ehk 39% portfellide

üldarvust.

Investeerimis- ja kauplemismäng

Börsi hai on kasvanud välja aktsiamän-

gust, mis kandis algusaastail (2001–2005)

nime Noor pensionär. Möödunud aastal

võtt is kolmes Balti riigis toimunud Bör-

sihaist osa ligikaudu 2300 osalejat ja võit

tuli Eestisse. Mängu lõplik järjestus on

näha aadressil lhv.ee/hai.

LHV Pank pani auhinnaks välja Es-

traveli reisipaketi kahele. Võitjal lubati

valida kahe reisi vahel – riskialdis akt-

siakaupleja võis sõita vastuolulisele tuld-

purskavale Islandile, rahu ja stabiilsust

hindavale kauplejale pakuti villapuhkust

päikselises Sitsiilias. Lisaks said viisküm-

mend paremat mängijat pääsmed LHV

seminaridele ja investeerimisalase raa-

matu.

52% kasvu tõi Börsihai tiitliAKTSIAMÄNG BÖRSIHAI VÕIMALDAS TÄNAVU NOVEMBRIS MÄNGIJATEL

INVESTEERIDA KOLME NÄDALA JOOKSUL USA, LEEDU, LÄTI JA EESTI

BÖRSIDELE. UUENDUSENA TOODI SEL AASTAL MÄNGU STARDIPORTFELL.

MÄNGU ALGUSES SAI VALIDA, KAS ALUSTADA KÜMNE TUHANDE EUROGA

VIRTUAALKONTOL VÕI STARDIPORTFELLIGA, KUHU VALISIME USA TURUL

KAUBELDAVAD AKTSIAD.

TEKST: ANDRES KASK


Börsihai 2012 Marat Kasparov: „Kauplemine on fanaatiku eriala”Miks Sa otsustasid mängus osaleda?

Sportlikust huvist.

Milline oli Sinu strateegia?

Põhiliseks strateegiaks oli üleöö tule-

mustesse mängimine. Hetkel on turg

niivõrd käibevaene, asjad ei kipu liikuma

ega töötama ja uudiste suhtes puudub

huvi, seega otsustasin, et kolmandas

kvartalis mängimine on ainus valik.

Tulemustesse otse mängimine on küll

kordades riskantsem kui päeva sees

traidimine, kuid võib ka suure liikumise

kätt e saada, mis päeva sees on praktili-

selt võimatu.

Mis oli Sinu edu võti?

Põhiliseks edu võtmeks oli ANF

(Abercrombie & Fitch Co) ja NTAP (Net-

App, Inc.) kolmanda kvartali tulemus-

tesse tabamine. Ja päeva sees ei teinud

lollusi, nagu põhjade otsimine aktsiates,

mis on suurelt kukkunud. Tegelikult

on Börsihai edu suuresti õnne ja õige

ajastuse tabamine ja natukene teadmisi.

Ei saaks väita, et Börsihai edu ja tulemu-

sed peaksid reaalsust peegeldama, see on

ainult heaks eelduseks.

Kui palju Sa reaalse rahaga börsil kaup-

led ja millised on olnud tulemused?

Börsil ei saa eriti kaua kaubelda ilma

positiivse tulemuseta, erandjuhtum oleks

see, kui sul on rikas isa, kellel kannatuse-

ga pole probleeme.

Kuidas oled kauplema õppinud?

Kauplemine on fanaatiku eriala, ainult

siis saab sellel alal edukas olla. Peab

lihtsalt midagi väga tahtma ja selle ees-

märgi nimel elama. Samuti tuleb palju

ohverdada, kõige suurem ohverdus on

aeg, argipäevast pereelu ja USA kauple-

mistöötundide järgi töötamist on raske

kokku viia.

Alustasin KIT Finance Europe AS bör-

simaaklerina aastal 2006 ning hiljem lii-

kusin edasi päevakauplemise peale.

Kas börsil mängimisega võib ära elada?

Võib väga hästi elada, võib niisama ära

elada, aga võib ka pankrotis lõpetada. Nii

on igal üle keskmise riskantsemal tööalal.

Kumma auhinna valid, kas sõidad reisile

Sitsiiliasse või Islandile?

Ma valin kindlasti Sitsiilia, pole varem

Itaalias käinud ja Eesti suve napib. Sitsii-

lial peaks olema iidne ajalugu, mis mind

samuti huvitab. Sitsiilia ööelust pole

ma palju kuulnud, nüüd tuleb see viga

parandada.

Mida soovitad algajale börsihuvilisele?

Soovitan palju tööd teha. Väga palju

tahtmist peab olema, et mitt e alla anda.

Samas on vaja ka adekvaatset arusaamist

selles osas, kui kauplemine ei sobi ise-

loomuga. Vägisi ei saa võita ega teenida.

Teadmiste omamine on muidugi tähtis,

kuid kauplemine ja börsindusega teeni-

mine on suuresti iseloomuga seotud.

TEKST: ALO VALLIKIVI

FO

TO

: V

EIK

O T

ÖK

MA

N /

ÄR

IPÄ

EV


Pension

JUBA TEIST AASTAT JÄRJEST tellisime

septembris turu-uuringufi rmalt Faktum

Ariko pensioni II samba kogumist sel-

gitava uuringu (728 vastajaga, vanuseva-

hemikus 18-60 aastat, kõik vastajad olid

II sambaga liitunud), millest muu hulgas

selgus, et pensioni-teema ei ole täna

seda koguvale inimesele eriti oluline

ning usk pensionisüsteemi on jätkuvalt

madal.

Inimesed ei mõtle oma tulevikule ja pen-

sioni kogumisele

Küsisime: „Kui oluliseks te peate pen-

sioni kogumise teemat oma elus?“ Kui

pensioni-temaatikat peetakse oma elus

üldiselt suhteliselt oluliseks, siis pensio-

ni kogumist tähtsustatakse juba märksa

vähem. Oluliseks või väga oluliseks

pidas seda alla poole sihtrühmast. See

asjaolu ilmnes, kui lisasime eelmise

aasta uuringu küsimusse „kogumise”

sõna, mille järel langes pensioni-teema

olulisus märgatavalt. Seega, kuigi pensio-

ni-teema üldiselt on oluline, ei olda siiski

märkimisväärselt valmis oma pensioni

kogumisse ise panustama. See tähendab,

et suur osa inimesi ei teadvusta endale,

et ees ootavas pensionieas sõltub nende

heaolu eelkõige enda kogutud vahendi-

test.

Passiivsusele oma rahaasjade suhtes

viitas ka küsimus: „Kui tihti te olete oma

pensionihaldajat vahetanud?” 57% küsit-

letutest pole fondihaldajat kordagi vahe-

tanud. Ja seda olukorras, kus vaatamata

majanduse ja fi nantsturgude taastumi-

sele on paljudel pensionikogujatel oma

pensionifondi osakuhinnad täna endiselt

madalamad kui kriisi eel ehk viis aastat

tagasi. Võiks ju uskuda, et vanemaks saa-

des tekib inimesel elukogemus ja suure-

Pensioni-tegelikkusSEL AASTAL SAI EESTI PENSIONISÜSTEEM 10-AASTASEKS. PIISAV PÕHJUS,

ET VAADATA KORRAKS TAGASI JA UURIDA INIMESTE MEELSUST NING HOIA-

KUID, MIS ON TEKKINUD VIIMASTE AASTATE MAJANDUSE KÜLLALT KEERU-

LISEL AJAJÄRGUL.

TEKST: ANDRES KASK

LHV turundus- ja kommu-

nikatsiooniosakonna juht


neb vara ning ta hakkab oma pensioni

suhtes rohkem huvi tundma. Kuid küsit-

luse järgi on aktiivsem vahetaja hoopis

noorem rühm, kuigi võiks eeldada, et neil

on selleks vähem aega ja huvi. Samuti on

mõnevõrra aktiivsem jõukam rühm, kui-

gi vähem jõukamale on just pensionifond

elukoha järel suuruselt teine fi nantsvara.

Ka oma vara kasvu või kahanemise

tulemuste jälgimisel on inimesed pi-

gem passiivsed – oma II samba seisu

jälgimine on suhteliselt harvaesinev

tegevus. Kolmandik kogu sihtrühmast

vaatab seda harvem kui kord kvartalis

ja kolmandik pole üldse kunagi vaada-

nudki.

FO

TO

: M

AR

GU

S J

OH

AN

SO

N


Kaubanduskeskustes pensioniga liitujate

sõnul on selgitused paremad kui panga-

kontoris

Juba eelmise aasta uuringus nägime, et

kaubanduskeskustes selgitavad konsul-

tandid olulisi aspekte pigem paremini

kui pangakontoris. Sama kinnitas ka

käesoleva aasta uuring. See seletub

asjaoluga, et kaubanduskeskustes

lepingutega tegelevad konsultandid on

spetsialiseerunud ainult ühele fi nants-

tootele – pensionile. Pangakontorites

aga on tihti järjekorrad ning sellest tekib

surve telleritele, et nad teeks oma tööd

tempokamalt. Ka ei ole pangatelleril või-

malik nii suure tootevaliku puhul kõiki

pensioniteema nüansse peast mäletada.

Hoiuseintressid, pangakaardid, valuuta,

kindlustus – need on vaid üksikud reeg-

lite ja dokumentide labürindid, milles

tellerid peavad detailideni oskama oma

kliente juhendada. Kaubanduskeskuste

konsultandid on aga oma teemale spet-

sialiseerunud. Nad on saanud põhjaliku

eelkoolituse, läbinud testimisperioodi

ning osalevad iga kuu täienduskoolitus-

tel.

Rahulolu oma fondihaldajaga

Uuringu põhjal selgus ka, et fondihaldaja

valimise peamiste määravate tegurite

seas on olulisteks aspektideks fondi

tootlus ning haldaja soliidsus ja usaldus-

väärsus. Märkimisväärne on, et aastaga

on rahulolu oma fondihaldajaga selgelt

paranenud ning võib öelda, et üle poole

sihtrühmast on üldiselt oma II samba

haldaja ja tulemusega rahul. Samas on

ka näha, et rahulolu tõusu põhjuseks võib

olla haldaja vahetamine. Kes on fondihal-

dajat vahetanud, kavatsevad seda edas-

pidi vähem teha (rahulolu on tõusnud).

Madalaim on huvi fondi vahetuse vastu

LHV ja Nordea klientide seas, kelle fondi-

desse on käesoleval aastal kõige enam II

samba kliente ümber registreerunud.

Noored on veidi enam rahul kui vane-

mad ning fondihaldajate võrdluses on

kõrgeim rahulolu LHV klientide seas.

Samuti selgub, et rahulolu on kõrgeim

nende seas, kelle jaoks on oluline fondi

tootlus (aktiivsed näitajad). Kõiki fi nants-

teenuseid ühest kohast saada soovijate

rahulolu on aga madalaim. Taas saab kin-

nitust reegel, et kui oled mugav ja ei viitsi

oma rahaasjadega tegeleda, pead leppi-

ma kesiste tulemustega. See kehtib nen-

de 57% II sambaga liitunu puhul, kes pole

haldajat kordagi vahetanud ja 74% puhul,

kes ei kaalu seda ka edaspidi teha.

Eesti inimesed ei usu jätkuvalt pensioni-

süsteemi

72% küsitletutest vastas „kahtlen” või

„ei usu”. See usk pole ka aastataguse

uuringu tulemustega märkimisväärselt

muutunud, kuigi mõningast paariprot-

sendilist positiivset nihet võib siiski

märgata. Keskmisest veidi enam usuvad

Eesti pensionisüsteemi toimimisse LHV

kliendid, küsitluses osalenud jõukam

rühm ning oma pensioni haldaja ja tema

tulemusega rahul olevad inimesed.

Mõned pensionifondid siiski teenivad

kogujatele kasumit

Tõele ei vasta ka laialt levinud müüt, et

kõik, kes II sambasse pensioni kogu-

Kolmandik vaatab oma pensioni II samba seisu harvem kui kord kvartalis.

Pension

Sinu edukad konverentsid!

vad, on saanud mööda pükse. Äripäeva

arvutused näitavad, et aastatel 2002

kuni 2007 pensionisüsteemiga liitunute

seas on kõige tasuvam fond olnud LHV

(konservatiivne) Pensionifond S. Võtt es

aluseks, et pensionikoguja on saanud

Eesti keskmist palka ja liitunud pensio-

nisüsteemiga esimeses liitumisvoorus

(sõlminud pensionilepingu hiljemalt 30.

aprill 2002), on LHV Pensionifond S-i

raha aegade jooksul investeeritud kokku

3732 eurot ning see fondiportfell on 10.

mai 2012 seisuga väärt 5068 eurot ehk

tootluseks on olnud kokku 35,8%. See

tähendab, et pensionifond on tootnud

tema omanikule 1336 eurot lisa, mis on

võrreldav kosutava puhkusepaketiga

Indiasse või väga korraliku ja kaasaegse

3D televiisoriga. Seega ei saa väita, et

kõik inimesed on oma pensioniinves-

teeringutega raha kaotanud. Mõistagi ei

saa väita, et selline tootlus ka tulevikus

võiks sellises mahus jätkuda, kuid 10

aastat on siiski juba küllalt soliidne aeg

näitamaks, et fondihaldajad teevad oma

tööd väga erinevalt ning ka tulemused

on sellest tulenevalt suurte erinevuste-

ga.

Mis on siin moraal? Tundke huvi oma

rahaasjade vastu. Korrast kuus piisab, et

saada ülevaade, kuidas teie investeerin-

gutel läinud on. Olles kord juba II sam-

baga liitunud, võiksite oma huvide eest

julgemalt seista ja vajadusel ka sekkuda,

kui tulemused teid ei rahulda. Kui tee-

ma on segane, minge mõne teise haldaja

juurde ja las nende konsultandid siis sel-

gitavad, miks üks või teine pension on pa-

rem kui teie praegune. Ja kui aru ei saa,

minge kolmanda juurde. Numbrid näita-

vad, et vahetajad on rohkem rahul.

Arvamuslugu ilmus 15. oktoobril

Delfi Majanduses.


Uus investeering

NORTAL ON BALTIMAADE SUU-

RIM tarkvaraarendusega tege-

lev ett evõte, mis loob peamiselt

rätsepatööna tehtud lahendusi

klientidele Eestis, Leedus, Põh-

jamaades, Venemaal, Pärsia

lahe riikides, Aafrikas ja mu-

jal. Nortal tarnib telekommu-

nikatsiooni, fi nantsteenuste,

tööstuse, logistika, tervishoiu

ja avaliku sektori valdkonda-

des tegutsevatele tippklientide-

le. Ett evõtt e ligi 700 töötajast

pooled töötavad Eesti kontori-

tes Tallinnas ja Tartus. Üle 75%

ett evõtt e käibest tuleb väljast-

poolt Eestit.

LHV peab oluliseks Nortali ambitsioo-

ni kasvada börsivalmis ett evõtt eks. Nor-

tali juhatuse esimees Priit Alamäe toob

LHVga koostöö alustamise põhjustest

rääkides olulisena välja asjaolu, et „LHV

on soliidne investor. Hindame nende juu-

res pikka vaadet ja võimet meiega ärili-

selt kaasa mõelda”.

Nortal vahetas 2012. aastal brändi. „Vaja-

sime ühtset nägu,” selgitab Priit Alamäe.

Väga erinevatel eksportt urgudel tegutse-

va ett evõte jaoks oli tähtis, et grupi ett e-

võtt ed eri riikides koonduks ühise brändi

alla. Nortalit tunnevad paljud kliendid

varasemate nimede Webmedia või CCC

Corporation järgi. Nende nimede juurde

polnud enam võimalik jääda, sest „näiteks

Webmedia nime kandev ett evõte oli juba

mitmes riigis olemas. Ühine bränd on sel-

le eelduseks, et täita meie pikaajaline ees-

märk saada börsivalmis ett evõtt eks”.

„Eesti turg on maailma mõis-

tes ikkagi mikroskoopiline ja

seab igale Eestist alustavale et-

tevõtt ele karmid kasvupiirid,”

selgitab Alamäe põhjusi, miks

ainult Eesti turuga piirdumine

paneks selged piirid ett evõtt e

väärtuse kasvule. „Eesti turu

maht meie äris on hinnanguli-

selt 40 ja 50 miljoni euro vahel.

Ainuüksi Soome turu maht

on suurusjärgus miljard eurot.

Rootsi turg on Soome omast

hinnanguliselt veel 2,5 korda

suurem.” Nortal on täna Eesti

turul konkurentsitult suurim

ett evõte omas sektoris, „kuid

igal turul on alati ees turuosa nö klaas-

lagi, kust ka parima tahtmise juures ei

ole võimalik üle minna ning kust sageli

pole ka mõtet üle minna. Meie eesmärk

on säilitada liidripositsioon Eesti turul

ning ehitada juurde teisi koduturge, kus

meie turuosa on oluline, kus me näeme

pikaajalist kasvuvõimalust, mis ei piirdu

ainult üksikute projektidega”. Nortal võib

täna kindlalt öelda, et ett evõtt e kodutur-

gudeks on lisaks Eestile ka Soome, Leedu

ja Omaan.

Millised on Nortali plaanid 2013. aas-

tal? Alamäe hinnangul kasvab kindlasti

ett evõtt e käive väljaspool Eestit ning ta

lisab, et „me usume, et isegi Eesti turu

kasvuga nö kaasa kasvades kahaneb Ees-

tist tuleva käibe osakaal meie kogukäibes

siiski iga aastaga. Nortal on täna rahvus-

vaheline ett evõte ja meie puhul saab rah-

vusvahelisus ainult süveneda”.

Nortal kasvabLHV PENSIONIFONDID XL, L JA M OMANDASID 8,5% OSALUSE

BALTIKUMI SUURIMAS IT-ETTEVÕTTES NORTAL.

Priit Alamäe

Andres Viisemann

LHV pensionifondide

fondijuht

Hindame Nortali panust

Eesti IT-sektori arengusse

ning ekspordi suurenda-

misse, samuti Nortali am-

bitsiooni kasvada börsival-

mis ettevõtteks.

Mihkel Oja

LHV Varahalduse juht

Sellist tüüpi investeeringu-

test (mitte-noteeritud ette-

võtte aktsiad) oli tegu esi-

mesega. Horisondil on ka

teisi Eesti firmasid, millesse

võiks investeerida sarnaselt

Nortalile, kuid hetkel ei saa

veel midagi täpsemalt öel-

da. Tänane seadusandlus

seab mitte-noteeritud

väärtpaberitele piirangu

10% juures fondi varade

mahust. Loodame, et tule-

vikus seda piiri pensionifon-

dide jaoks tõstetakse. See

on oluliseks eelduseks, et

pensionifondid saaksid in-

vesteerida börsiväliselt, sh

mitte-noteeritud Eesti ette-

võtetesse.


Analüüs

EuroopaMIDA ME 2012. AASTAL kokkuvõtt es

nägime? Nägime eurotsooni lagunemise

vältimist. Nägime Euroopa majanduse

langusesse pöördumist, kuid samal ajal

aktsiaturgude tõusu. Nägime USA ma-

janduse paranemist ning Obama tagasi-

valimist presidendiks. Nägime Hiina ma-

janduse järsu kukkumise vältimist ning

riigi juhtkonna rahumeelset vahetust.

Kokkuvõtt es – kõik need suured riskid,

mida 2012. aastal kardeti realiseeruvat, ei

realiseerunud.

Saksamaa eestvedamisel sai eurokriis

lahenduse – Kreeka ja Hispaania tiritak-

se juukseidpidi soost välja – neil on küll

valus, kuid hing jääb sisse. Itaalia päästis

ennast Mario Monti tehnokraatliku valit-

suse võimuletulekuga 2011. aasta lõpus.

2012. aasta kõige märkimisväärsem uu-

dis Euroopast oli, et Euroopa Keskpank

muutus viimase instantsi laenajaks. Seda

küll tingimuslikult, kuid niisugust võima-

lust Euroopas (erinevalt USAst) varem ei

olnud. Igatahes takistas see eurokriisi es-

kaleerumast. See ning mitmed teised sam-

mud näitasid Euroopa Keskpanga uue juhi

Mario Draghi teistsugust lähenemist, võr-

reldes oma eelkäija Jean-Claude Trichet’ga.

2013. aastal näeme Euroopas viimasel

pooleteisel aastal nähtud protsessi jät-

kumist – riikide valitsused vähendavad

eelarvedefi tsiiti, kuid riigisiseste vastu-

seisude tõtt u ning majanduskrahhi väl-

timiseks tehakse seda samm-sammult.

Eurotsoon jääb püsima, sest Saksamaa

jaoks on see nii poliitiliselt kui majandus-

likult kõige parem tee. Eesti jaoks on ne-

gatiivse märgiga Soome ja Rootsi majan-

duse jahtumine, kuid seda tasakaalustab

suhteliselt tubli Venemaa majanduslik

seis, mis toetub kõrgel püsival naft ahin-

nal.

Globaalne majandus 2012. aastal jah-

tus, kuid põhjus oli pigem selles, et 2009.

aasta totaalse majanduskrahhi vastupi-

dise suunaga mõju hakkas lõpuks hääbu-

ma ning nüüd proovitakse pärast „täius-

likku tormi“ ja selle järelmõjusid uuesti

normaalses tempos edasi minna. See tä-

hendab, et need piirkonnad, kus era- ja

riigisektori võlakoormus on suur (Lääne-

Euroopa, USA, Jaapan), kasvavad aegla-

semas tempos, kui nad varem on keskmi-

selt kasvanud. Küll on aga kiirem kasv

arenevates maades, kus laenukoormus

pole väga suur ning turumajanduse valit-

semise ning laenuvõimenduse suurenda-

mise toel saadakse kaotatud aega tagasi

teha. Siin ma pean silmas eelkõige Aasia

ja Lähis-Ida riike.

Tagasivaade turgudele 2012

TEKST: RAIT KONDOR

LHV Maailma Aktsiad

Fondi fondijuht


USAUSAS KARDETAKSE nn fi skaalse kuristi-

ku suurt mõju 2013. aasta majanduskas-

vule, kuid sisuliselt on tegemist sarnase

protsessiga nagu Euroopas ehk riigieel-

arve tulud ja kulud tuleb ümber planee-

rida. USA dollariga ei juhtu ka järgmisel

aastal midagi katastroofi list, kuna USA

on jätkuvalt maailma suurim majandus,

mis hoiab dollari positsiooni tugevana

ning võlakoormus pole veel kriitilist taset

saavutanud. Iga riigi osas on tingimused

erinevad, kuid mitmete Euroopa riikide

näitel võime öelda, et valitsuse võla-

koormuse kriitiline tase võib olla alles

120% juures SKTst. Kuigi USA valitsuse

võlakoormus on kasvanud 101%ni SKTst,

siis riigi- ja erasektori võlatase kokku

on USAs viimasel neljal aastal allapoo-

le tulnud – 2008. aasta tipu 259% pealt

229% peale SKTst. Seega on erasektori

võlakoormuse mahalaadimisprotsess

jätkuvalt käimas.

Turgudel on valitsevaks tendentsiks

raha voolamine võlakirjadesse. Investorid

otsivad madala riskiga investeeringuid

ning aktsiaturgudele ei julgeta raha pan-

na. Seetõtt u ei saa loota Euroopa ja USA

aktsiaturgudelt suurt tõusu – jätkub üles-

alla kõikumine, tõenäoliselt väikese üles-

poole trendiga. Aktsiate hinnatasemed on

üldiselt soodsad. USA aktsiaturg on 27. no-

vembri seisuga tõusnud käesoleval aastal

11%, Euroopa aktsiaturgude koondindeks

samuti 11%, kuigi Euroopas on erinevused

suured – Saksamaa aktsiaturg on tõusnud

24%, Prantsusmaa turg 10%, Suurbritannia

turg euros arvestades 7% ning Hispaania

aktsiaturg on langenud 9%. Eesti aktsia-

turg on eelmise aasta 24%se languse järel

käesoleval aastal 29% tõusnud.

TEKST: JOEL KUKEMELK

LHV Pärsia Lahe

Fondi fondijuht

AasiaARENENUD RIIKIDE majanduskasvu

väljavaadete halvenemine ja mitmete

Euroopa riikide majanduslangusesse si-

senemine mõjutas otseselt ka Aasia riike.

Kui 2010. ja 2011. aastal nägime tugevat

nõudluse kasvu erinevate Kagu-Aasias,

sh Hiinas toodetud odavate kaupade

järele, siis 2012. aastal pilt muutus ja see

avaldas negatiivset mõju Hiina traditsioo-

niliselt kiirele majanduskasvule. Hiina

aktsiaturg on sel aastal euros kaotanud

7%, tegu on kolmanda järjestikuse lan-

gusaastaga – 2007. aasta lõpuga võrreldes

on Shanghai börs eurodes mõõdetuna

kaotanud ligi 50% oma väärtusest.

Samas, Kagu-Aasia turud, mis arene-

nud maailma nõudluse vähenemisest nii

palju ei sõltu ning mis saavad kasu noo-

rest rahvastikust ja sellest tulenevast si-

senõudluse kasvust, on jätkanud tõusus.

Nii ongi 26. novembri seisuga Filipiinide

aktsiaturg tõusnud selle aasta algusest eu-

ros +36%, Indoneesia +9% ja Malaisia +9%.

Kõik kolm turgu on sel aastal teinud uued

ajaloolised tipud. Ka India aktsiaturg on

olnud sel aastal tugev, tõustes euros +14%.

FO

TO

D:

CO

RB

IS


Analüüs

Lähis-IdaKUI 2011. AASTA OLI LÄHIS-IDA ja eriti

Egiptuse aktsiaturul kaootiline ning

Araabia kevadest alguse saanud rii-

gipöörde läbi teinud Egiptuse aktsiad

kukkusid -50%, siis 2012. aasta on olnud

positiivsem. Egiptuse tugev tõus sai algu-

se selle aasta päris esimestest päevadest.

Tõusu toetasid eelmise aasta languse

järel odavatele tasemetele kukkunud

investeeringute fi nantssuhtarvud, kar-

detust lihtsam poliitiline üleminek uuele

valitsusele ning riigi ülesehitamiseks

saadud fi nantsabi IMFilt ja jõukatelt

Lähis-Ida naaberriikidelt.

Jätkuvalt survestavad kogu Lähis-Ida

regiooni geopoliitilised pinged, eriti seo-

ses Iraani ja Iisraeliga. Investoreid on see

Lähis-Ida regiooni jõukamate riikide akt-

siaturgudest eemal hoidnud. Ja seda hoo-

limata odavatest hinnatasemetest ning

kõrgete naft ahindade ja avaliku sektori

suurte kulutuste toel kiiresti kasvavatest

majandustest. Kui näiteks 2008. aastal

tehti Dubais sarnaselt Eestiga läbi tugev

kinnisvarahindade langus, siis nüüd on

nõudlus turul tagasi ning Dubai kinnis-

varahinnad on jõudnud viimase 2,5 aasta

tippudele. Ainuüksi sel aastal on Dubai

kvaliteetkinnisvara hinnad tõusnud ligi

20% ning Araabia Ühendemiraatide ja

Saudi Araabia tarbijausalduse näitajad

kerkinud maailma juhtivate riikide tase-

mele.

LHV Pärsia Lahe Fond, mis investee-

rib Lähis-Ida koostöö nõukogu liikmes-

riikide (Araabia Ühendemiraadid, Katar,

Omaan, Saudi Araabia, Kuveit ja Bah-

rein) börsidel kaubeldavatesse ett evõte-

tesse, on novembri lõpu seisuga aasta al-

gusest euros mõõdetuna tõusnud +10,7%

ja viimase kolme aastaga +26,1%. Seal-

juures tuleb rõhutada, et hoolimata LHV

Pärsia Lahe Fondi tõusust kauplevad

fondiinvesteeringud veel jätkuvalt väga

soodsatel tasemetel. 2011. aasta ajaloolisi

fi nantsnäitajaid kasutades on kogu fondi-

portfelli kaalutud harmooniline keskmi-

ne P/E ca 9,8x ja dividendimäär 4,5%. Kui

kasutada peagi lõppeva 2012. aasta ooda-

tavaid kasumeid, oleksid numbrid veelgi

soodsamad. Nähes pikaajalist soodsat in-

vesteerimisvõimalust ning aktsepteeri-

des eelpoolmainitud geopoliitilisi riske,

olen fondijuhina selle aasta sügisel ka

enda isiklikke fondi tehtud investeerin-

guid 35% võrra suurendanud.

Mis toimus Aasia ja Lähis-Ida turgudel2012. AASTA on maailma aktsiaturgudel

möödunud väga erinevalt ning võib jul-

gelt väita, et turud ei liikunud ühtemoodi.

Peamiseks põhjuseks on olnud arvukad

poliitilised ja majanduslikud kriisid ja

nende lahendamisega seotud erinevad

otsused. 26. novembri seisuga on euros

mõõdetuna aasta algusest maailmas

enim tõusnud Venetsueela (+229%), Türgi

(+46%) ja Laose (+38%) aktsiaturud ning

enim langenud Küprose (-53%), Ukraina

(-42%) ja Mongoolia (-30%) turud. Spetsiifi -

liselt Aasia ja Lähis-Ida regiooni vaada-

tes on sealsetest turgudest euros mõõde-

tuna parimad olnud Türgi (+46%), Laose

(+38%) ja Filipiinide (+36%) aktsiaturud

ning nõrgimad Mongoolia (-30%), Sri Lan-

ka (-22%) ja Kasahstani (-15%) aktsiaturud.

Novembri lõpu seisuga oli

LHV Pärsia Lahe Fondi

tootlus aasta algusest

+10,7%, ühe aasta tootlus

oli +11,4%, aastate 2010-

2011 keskmine aastane

tootlus oli +8,9% ning aas-

tate 2009-2011 keskmine

aastane tootlus oli +9,8%.

Investeerimisfondi eelmiste

perioodide tootlus ei tähen-

da lubadust ega viidet fondi

järgmiste perioodide toot-

luste kohta. Esitatud teave

ei ole käsitletav investeeri-

misnõustamise, investeeri-

missoovituse ega muu in-

vesteerimis- või

kõrvalteenusena. Tutvu

fondi prospekti ja lihtsusta-

tud prospektiga ning küsi

lisainfot www.lhv.ee/lahe-

fond.

RESIDENTSBurmani


Analüüs

TAASELUSTAMISE VÕIMALIKKE vahen-

deid tutvustas novembris toimunud

FinanceEstonia foorumil selle ühingu

kapitaliturgude arendamise töögrupi

juht Ülo Kallas. Kallase hinnangul oleks

töögrupi soovitatud sammudega või-

malik algust teha juba 2013. aastal ning

sammude positiivne mõju – avaramad

investeerimise ja kapitali hankimise või-

malused – hakkaks ilmnema juba nende

astumise ajal. Kasinuspoliitilisel ajal on

väga oluline, et muutused ei nõuaks suuri

rahasummasid – kõige olulisem vajami-

nev ressurss on riigi tahe asjasse puutu-

vaid seadusi kohendada ning teha mõned

poliitilised valikud. Kuid ühtlasi peitub

kõige olulisemas ressursis FinanceEs-

tonia kava suurim nõrkus, sest kapitali-

turu elustamise sammud astuvad vastu

mõnedele Eesti majanduspoliitikas väga

sügavalt juurdunud arusaamadele.

Niisiis, kapitaliturule uue elu sisse pu-

humiseks on vaja elustada nii pakkumist

kui ka nõudmist.

Pakkumise elustamiseks saab viia bör-

sile riigiett evõtt eid, mis praegustel hin-

nangutel tähendaks 50-1500 miljoni euro

väärtuses aktsiate lisandumist siinsele akt-

siaturule. Parim oleks loomulikult suurte

riigiett evõtete, eriti Eesti Energia viimine

börsile, sest lisaks sellele, et ett evõte ise pa-

kuks investoritele huvi, elavdaks see huvi

ka teiste Eesti ett evõtete vastu. „Kui Tal-

linna börsil oli veel Hansapanga aktsia,

käisid mitmed välisinvestorid Eestis regu-

laarsetel kohtumistel Hansapangaga ja kui

nad juba siin olid, kasutasid aega sisukalt

– kohtusid muude börsil noteeritud ett evõ-

tete juhtidega ja otsustasid tihti ka nende

aktsiaid osta,” selgitas Kallas.

Teine pakkumise elavdamise hoob

saaks olla riigivõlakirjade emissioon,

Aitab börsihääbumisestTALLINNA BÖRSIST JA EESTI KAPITALITURUST LAIEMALT OLEKS LIHTNE

KIRJUTADA PIKK NUTULAUL, SEST ALATES 2008. AASTAST ON NEED OLNUD

HÄÄBUMISE TEEL. AGA OLUKORD POLE TÄIESTI LOOTUSETU, SEST MTÜ

FINANCEESTONIA ON VÄLJA TÖÖTAMAS SIINSE KAPITALITURU TAASELUS-

TAMISE KAVA.




sest need on rahanduses otsekui vunda-

ment, millele kõigi muude väärtpaberi-

te riskide ja tootluste hindamine toetub.

Nende järele oleks enamasti ka nõudlust

(kui just riik ei ole parajasti muutunud

Kreekaks) ja nad tagaks, et Eesti väärt-

paberiturul oleks alati veidi elu. Kui Ees-

ti riik võtaks laenu ca 20% SKPst, tähen-

daks see ligikaudu kolme miljardi euro

eest võlakirju. Riigivõlakirjade teema

tekitas foorumil elava vaidluse: milleks

laenu võtt a, kui eurotoetusigi ei suude-

ta mõistlikult ära kasutada?, kas laenu-

koormus ei või kiiresti kontrollimatult

suureks kasvada?, kas riigivõlakirjade

emiteerimine pole puhas fi nantsistide

erahuvi?

Võimalikeks pakkumise allikateks on

veel kohalikud omavalitsused, kellest

osad võiksid pangalaenude võtmise ase-

mel võlakirju välja lasta (nagu 1990ndate

lõpus paljud tegid), riigiett evõtete võla-

kirjade emiteerimine kohalikule turule

(miks saab Eesti Energia ja Eleringi võ-

lakirju osta ainult Londoni börsil?) ning

pankade kodulaenuportfellide pöörami-

ne hüpoteekvõlakirjadeks. Potentsiaali

on siin vastavalt ligikaudu 600, 100-1000

ja 6000 miljoni euro eest.

Nõudluse poolel on suurim valukoht

see, et kohaliku pikaajalise kapitali pea-

mised allikad – pensionifondid – inves-

teerivad Eestisse vähe ja nüüdse asjade

seisu juures (paljude fondide investeerin-

OECD

EL

Eesti

Aktsiaturu käive, % SKT-st

2008 2009 2010 2011

155

104

3,3

160

117

58

1,7

113

58

1,1

60

1,9

FO

TO

: R

AIG

O P

AJ

UL

A


Analüüs

gute üle otsustamine on suuresti kolinud

Rootsi) teeksid nad seda liiga vähe ilm-

selt isegi siis, kui siinsel turul oleks prae-

gusest rohkem väärtpabereid. Vaja on

niisiis saada pensionifondid Eestisse roh-

kem investeerima, aga kuidas seda teha,

kui seadusega seatud kohustus teatud

osa fondide rahast Eestisse investeerida

läheks vastuollu Euroopa Liidus kehtiva

kapitali vaba liikumise põhimõtt ega ja

võib-olla ka osadesse kohalikesse otsus-

tajatesse juurdunud usuga, et kapitalil ei

ole rahvust.

Kapitali vaba liikumise reeglist mööda

pääsemiseks on FinanceEstonia töögru-

pil mitmeid huvitavaid ideid – regulee-

rida fondide teenustasusid nii, et Eesti

väärtpaberitesse investeerimine oleks

neile soodsam, kohustada neid investee-

rima teatud osa rahast otse aktsiatesse

(mitt e teiste fondide kaudu nagu prae-

gu tavaline), luua erafondide kõrvale ka

riiklik fond, mis investeeriks olulise osa

varadest Eestisse jmt. Kui saavutata 30%

pensionivarade investeerimine Eestisse,

tähendaks see praeguse seisuga ca 450

miljonit eurot.

FinanceEstonia seisukoht on, et ilma

teadlikke elavdamismeetmeid kasutama-

ta Eesti kapitaliturg pigem jätkab hää-

bumist. Ja kuna hääbumist soodustavad

jõud on tugevad, peavad ka selle vastu

suunatud meetmed olema jõulised ning

nii pakkumis- kui nõudluspoolsed.

54 54

45

27

1815

1312

107

4

Börsi kogukapitalisatsiooni suhe 2011. aasta SKTsse

Taani Soome Norra Poola Tšehhi Bulgaaria Ungari Rumeenia Leedu Eesti Läti

546

188

1165

213

286

1997

1998

1999

2000

2001

2002

2003

2004

2005

2006

2007

2008

2009

2010

2011

2012

106

265

422

68

301

58

183

42

226

53

244

67

493

103

682

127

436

101

256

53 50 26 60 40 13 1059

Eestis registreeritud võlakirjaemissioonid

Nominaalväärtus (mln EUR)

Emissioonide arv


Ajalugu

KUI INIMKONNAL ON ÕNNESTUNUD üks

tehnoloogilistest kunstidest täiuslikku-

seni arendada, siis on see viinaajamine.

Keskaegsed mungad-alkeemikud jahuta-

sid igavese nooruse eliksiiri otsinguil veini

destilleerimiskatsetes tekkinud aure ning

püüdsid kinni „veini hinge” – spiritus vini.

Sealt on ka eesti keelde tulnud sõna „piiri-

tus”. Tehnoloogiat on muuhulgas aidanud

lihvida ka Tartu ülikooli rektor Georg

Friedrich Parrot

(1767-1852), kes 1801.

aastal töötas välja

piirituse täieliku

destilleerimise

võtt ed.

Mõnedel andme-

tel loetakse amet-

likuks viinaajami-

se alguseks Eestis

aastat 1485, kui

Tallinnas anti väl-

ja seadus, mis kee-

las linnalähedaste

asulate elanikel linnas viina müüa. Müü-

giks võisid viina ajada ainult pruulijate

gildi liikmed, kaupmehed ja nende lesed.

Moe mõisat mainitakse esimest korda

kirjalikult 1500. aastal ning on teada, et seal

pruuliti tollal kindlasti õlut. Mõistagi on vii-

natööstuse käekäik Eestis tihedalt seotud

üldise majanduskeskkonna ja rahvusvahe-

liste turgudega, kui kasutada tänapäeva-

seid mõisteid. 1765. aastal andis Katariina

II välja seaduse, millega reguleeriti viina-

tootmine Venemaal. Sellega avanes Eesti

mõisapiiritusele põhjatult janune Venemaa

turg ning piiritusetööstusest sai mõisatele

märkimisväärne sissetulekuallikas. 18. sa-

jandi lõpuks kubises Eesti kaart viinaköö-

kidest (u 85% Eesti mõisatest oli oma viina-

köök), üheks suurimaks tootjaks oli Raadi

mõis Tartu lähedal, kus umbkaudsete hin-

nangute järgi suudeti toota umbes 150 000

liitrit viina aastas. Ja Venemaa turul jätkus

ruumi kõigile.

Tagasi Moele. Ajaloolase Heino Gus-

tavsoni andmetel tehti esimene kirjalik

ülestähendus Moe viinaköögist 1794, kus

„valmistati 480 pange mõisaviina, selleks

kulutati 120 setvertit oma vilja ning 80

sülda oma kütt epuid”. Kõrtsides (ehk siis

tänapäevase nimega HoReCa sektoris)

müüdi 120 pange, hulgimüüki jõudis 360

pange viina.

1886. aastal läks Moe mõis Jakob Kur-

bergi kätt e. Tegemist on huvitava ajaloo-

lise isikuga. Rahvuselt eestlane ja elukut-

selt proviisor, tegutses tollal 49-aastane

Kurberg Peterburi lähedal Gatšinas ap-

teegiomanikuna. Baltisakslastest mõis-

nikud teda ei sallinud, kirjutab Gustav-

son, ning ütlesid maavillaseid kuubesid

kanda armastanud Kurbergi kohta põ-

lastavalt: „Ach, der Bauer!” („Ah, see talu-

poeg!”). Ometi pani just see maavillane

apteeker aluse moodsale Moe piirituse-

tööstusele.

Moe viinatööstuse edu valem kõlab

nagu tänapäevane kinnisvaramantra

– asukoht!, asukoht!, asukoht!. Tallinna-

Peterburi raudtee läks mõisa naabrusest

mööda ning logistiliselt oli suurlinnade,

eriti Peterburi piiritu viinaturg lihtsalt

EESTI VIINATÖÖSTUSEL ON PIKK JA VÄÄRIKAS AJALUGU. TÄNA

TOODETAKSE EESTIMAISEST PIIRITUSEST PEENVIINA MOEL, KUS

AJALOOLISES VIINAKÖÖGIS ASUB KA EESTI AINUS PIIRITUSEMUUSEUM.

Moe viinaköök

Nii lihtne see viinaköök

ongi. Eksponaat Moe

muuseumist.

Moe piiritusemuuseumi kü-lastamises tuleks oma soo-vist ette teada aadressil [email protected].


ligipääsetav. 19. sajandi lõpus valmistati

Moel juba peenviinasid, õlleköögis tehti

porterit ja mõdu.

Häid viinakööke iseloomustab üks detail

– meister elab sageli samas majas. Nii oli

see ka Moel, meistri elutuba on Moe piiri-

tusemuuseumi teisel korrusel ka praegu

kenasti sisse seatud, valged pitslinikud

tumedast puidust mööblil ja seinad sü-

gavpunase tapeediga kaetud. Meister elas

viinaköögi hoones praktilistel põhjustel

– veast käärimisprotsessis annab kõige-

pealt märku vilunud meistri nina. Muide,

samal põhjusel on ka täna Rakvere piiri-

tusetehases ja Moe peenviinatehases kon-

toriruumid tootmisega samas hoones –

tipptehnoloogilised analüüsimeetodid on

täpsed, aga meistri nina on veel parem.

Üks oluline erinevus sajanditaguse

tippviinaköögi ja tänapäevase tööstu-

se vahel on tööliste vahetu kokkupuude

tootega. Täna saabub Rakvere tehasesse

eestimaine rukis, see kaalutakse ja mak-

suamet teab veel enne, kui vili on vära-

vast sisse sõita jõudnud, kui palju piiri-

tust hiljem sealtsamast jälle välja sõidab.

Paberid on grammi pealt korras. Moe

muuseumis seisab kabinetis laud ooteval-

mis kaustadega. Sajand tagasi võis kroo-

nuesindaja iga kell uksest sisse astuda ja

arvepidamist nõuda. Kokkupuudet val-

mistoodanguga need abinõud tollal siiski

ei välistanud, mistõtt u nii Moe vabriku-

valitseja kui ka kohalik puusepp, kelle

ülesandeks oli piiritust pumbata, end um-

bes sajand tagasi surnuks jõid.

Eesti Vabariigi algusaastatel käivita-

ti vahepeal katkenud piiritusetootmine

Moel uuesti, tooraineks oli siis peamiselt

ümbruskonnas kasvatatud kartul. Moe

kuulus kuni 1939. aastani Kurbergidele,

kes end baltisakslastena määratlesid ning

Eestist lahkusid. Nõukogude võim seisma

jäetud tehase töölepanemisega muidugi

sõja lõppedes pikalt ei viivitanud. 2009.

aastal omandas Estonian Spirit OÜ Rak-

vere Piiritustehase ja Moe Piiritusvabriku.

Täna kasutab Rakvere tehas ainult

Eestis kasvatatud talirukist ja nisu, sest

taliviljast tehtud viinal on just see õige

maitse, mis eestlastele meeldib. Ja mitt e

ainult, Moe tehases valminud peenviin

läheb hästi ka näiteks India turul. Moe

viinas ongi ainult teraviljapiiritus ja oma

puurkaevust pumbatud vesi. Ja kõik.

Pole lisatud suhkrut, sidrunhapet ega

muid maitseid. Võib kindel olla, et kodu-

maisest piiritusest on tehtud Moe 1886

viin. Sajandeid Eesti viinatoomise aja-

lugu ja kogemust pole niisama kasutult

lahtunud.

Ülesvõte 1886. aastal raja-

tud Moe Peenviinavabrikust

on pärit aastast 1954.

Hoonetekompleksis avati

1971. aastal ka piirituse-

muuseum.

Eesti Disainiauhind 2012:

graafilise disaini kulla võitis

Jan Tomson Moe 1886

viina kujunduse eest.


Raha

OLGU ALUSTUSEKS KOHE ÖELDUD, et ula-

tuslikku alternatiivi normaalse aja kind-

latele sadamatele – dollarile ja eurole – ei

saa nad pakkuda sel lihtsal põhjusel, et on

maailma mastaabis väikeriikide valuu-

tad. Rahvusvahelise Arvelduspanga (BIS)

viimase, 2010. aasta aprillis läbi viidud

uuringu järgi andis praegu fi skaalkuristi-

ku serval seisva Ameerika dollar üle 40%

valuutaturu käibest, euro u 20%, Briti nael

– tänu eurokriisile ka mõnede poolt taas

turvavaluutaks tituleeritu – 6% ringis.

Šveitsi frangi osa on u 3%, Rootsi kroo-

nil 1% ringis, Taani ja Norra valuutadel

mõned protsendikümnendikud. Selge,

et neisse vääringutesse väga palju raha

„parkida” ei saa, ilma et turvavaluuta

kurss tõusma ei hakkaks. Šveitsi kesk-

pank teataski mäletatavasti 2011. aasta

septembris, et seab frangi kursile piiri –

ei lase frangil muutuda tugevamaks kui

1,2 franki euro eest. Sellele otsusele oli

eelnenud frangi tugevnemine 15% võrra

nelja kuu vältel, mis pani šveitslased mu-

retsema oma ekspordi konkurentsivõime

pärast. Sarnane kartus on teistelgi AAA-

reitingu säilitanud riikidel.

Enamasti asjata, ilmneb Peterson Ins-

titute for International Economics´i

(www.iie.com) analüüsist, mis käsitleb

valuutade tasakaalukursse. 2008. aastast

Turvavaluutad

alates arvutab instituut kaks korda aastas

u 30 valuuta FEERi (fundamental equi-

librium exchange rate, fundamentaalne

tasakaalukurss) dollari suhtes, arvestus-

te aluseks on ett evaatavad jooksevkonto-

näitajad. Viimasest, novembris avaldatud

arvestusest tuli välja, et fundamentaal-

näitajate järgi on Rootsi kroon kõige ala-

hinnatum Euroopa valuuta – FEERini

jõuaks ta 14-protsendise tugevnemise jä-

rel. Ka Šveitsi frangil oleks tugevnemis-

ruumi (5,5%), veidi ka Norra kroonil (1,5%).

Aga ett evaatust Türgi liiriga (liiri keegi

turvavaluutaks ei pea, aga Türgi majan-

dusse investeerimine on küll hooti moes)

– see peaks tasakaalukursi saavutami-

seks viiendiku võrra odavnema, sest riigi

jooksevkonto on defi tsiidis (erinevalt näi-

teks Šveitsist ja Rootsist). Suvel avaldatud

IMFi External Sector Report jõudis sarnas-

te järeldusteni, välja arvatud Šveitsi fran-

gi puhul, mille IMFi metoodika näitab

olevat ülehinnatud.

Valuutade fundamentaalse üle- ja ala-

hinnatuse protsente on kahtlemata huvi-

tav uurida, aga selle teadmise kasutami-

sel igapäevastes investeerimisotsustes ei

tasu olla liiga julge, sest valuutakursi te-

gelike lühemaajaliste muutuste ja arves-

tusliku tasakaalukursi muutuste vahel ei

ole suurt seost.

EUROKRIISI KÄIGUS ON MITME SELLESSE OTSESELT MITTE

SEGATUD RIIGI VALUUTA SAANUD KÜLGE TURVAVALUUTA

EHK „KINDLA SADAMA” TIITLI. NEED ON ŠVEITSI FRANK,

MIS TAGASIHOIDLIKUMALT ON SEDA ROLLI TEGELIKULT

AMMU KANDNUD, JA SKANDINAAVIA VALUUTAD – ROOTSI,

TAANI JA NORRA KROONID.



Suurimad erinevused

tasakaalukursist –

kui palju peaks valuuta

odavnema (-) või tugevne-

ma, et jõuda teoreetilise

tasakaalukursini.

Türgi -21,9

Uus-Meremaa -13,4

Austraalia -6,8

Malaisia 10,2

Hongkong 12,9

Taiwan 13,3

Rootsi 14,4

Singapur 28,5

Peterson Institute for International

Economics´i arvestused seisuga

oktoober 2012

12 põnevat turniiripäeva,

600 pingelist jalgpallilahingut,

5000 mängijat,

lugematu hulk väravaid!

Tule minijalgpalli maratonile

k a a s a e l a m a !

17. - 30. detsember

Kalevi Spordihallis


MIDA ME PEAME TEGEMA, ET TULEVIKUS PAREMINI ELADA KUI

PRAEGU? KÜSIME KELLELTKI, KELLE IGAPÄEVATÖÖ ON SUUNATUD

TULEVIKKU JA PEAB KESTMA VÄHEMALT MITU AASTAKÜMMET.

KÜSIME ARHITEKTILT. SELGUB, ET ARHITEKT VERONIKA VALGU

TULEVIKULINNA PÖÖRASED VISIOONID POLE KAUGELTKI ULME.

KESKKONNATEHNOLOOGIAD ON KUUM TEEMA JA MITMED EILSED

ULMEPROJEKTID ON TÄNA JUBA TOOTMISES. ÜHA ENAM ON PÕHJUST

TABADA PÖÖRASEID IDEID, MILLELE RAJATAKSE TULEVIKU LINNA.

Linn kui teine loodus

Persoon


FO

TO

D:

LA

UR

I K

UL

PS

OO

, M

AR

IN S

ILD


Persoon

TÄNAPÄEVAL ON OLEMAS mitmesugu-

seid teooriad selle kohta, miks linnas on

hea elada. Ja samas on inimeste käitu-

mismustrites selgelt näha tendents püü-

da linnast kuhugi maale kolida. Et oleks

rahulik, et oleks looduse keskel. Võib-olla

on asi ainult erinevates inimtüüpides?

Et mõnele meeldib kiire elu, aga teine

eelistab rahu ja harmooniat. Või on asi

siiski selles, et linnad pole päriselt nii väl-

ja tulnud, et nad lähema 30 aasta jooksul

võiksid põhiolemuselt samadeks jääda,

ainult mõõtudelt ja rahvaarvult kasvades.

Võimalik, et on aeg hakata aluseid ümber

korraldama, ükskõik, kui raskelt see ka

algul ei läheks.

Millised on praeguse linnaehituse üm-

bermõtestamise võimalused? Veroni-

ka Valk (hetkel Melbourne’is paikneva

RMIT Ülikooli arhitektuuri- ja disaini-

kooli doktorant), on sellele küsimusele

vastates tõeliselt lootusrikas.

„Alustame sealt, et tänaseks päevaks

on korraldatud terve hulk arhitektuuri-

konkursse nii tudengitele kui ka profes-

sionaalidele, kus toetutakse autotroofse

elukeskkonna/hoone mudelile (autotroof-

ne on selline organism, kes valgusener-

gia abil valmistab ise anorgaanilistest

ühenditest orgaanilisi toitaineid – tai-

med sobivad näiteks). Laiemalt tähen-

dab see küsimust, kuidas me suudaks

inimese elamist korraldada nii, et ta ei

vajaks väljastpoolt ressursse ja et ta ei

toodaks jääkprodukte. Ehk siis, kuidas

ta saaks iseendaga valutumalt hakkama.

See tähendaks loomulikult ka väiksemat

koormust keskkonnale. Ja teine oluline

küsimus: kas me suudame välja mõel-

da sellise linnamudeli, mis paneks meid

inimkonnana teistmoodi käituma?”

Tõepoolest, tänapäeval ei tohiks nõuda

erilist pingutust, et taibata, kuivõrd kesk-

kond mõjutab meie igapäevast käitumist.

Rütmid, milles me elame, tekivad suures

plaanis just keskkonna omadustest. Kui

tänavate liikluskoormus ületatakse, sõi-

dame me tööle poolteist tundi poole tun-

ni asemel, ja seda tundi elust ei saa me

enam kunagi tagasi. Ja nii iga päev. Aga

see on kõigile nähtav elementaartasand.

Elukeskkonna organiseerituse viisi tege-

lik mõju on palju kordi keerukam ja ula-

tuslikum.

„Sageli tituleeritakse neid uuele mõt-

lemisele suunatud projekte utoopiateks,”

ütleb Veronika. „Aga arhitekti üks roll

ongi tänapäeval selles, et pakkuda välja

positiivseid utoopiaid linnalistele arengu-

tele. Utoopia sõnal on tänapäeval nega-

tiivne kaastähendus, aga siin võiks selle

unustada. Vastupidi, utoopiad võiksid olla

arhitektuurihariduses ja keskkonnateoo-

riates oluliselt jõulisemal positsioonil ja

ühiskonnas tervikuna tõsisemalt võe-

tud.”

Utoopia on tavaliselt mõistetud kui

teostamatult kauge ideaal, miski, millest

unistada, aga mis kunagi kätt e ei tule.

Võimalik, et siinkohal tuleks mõiste sisu

korrigeerida. Sest see, millele Veronika

osutab, ei ole kindlasti roosal pilvel hõl-

Kas linnamudel muudaks käitumist?

TEKST: ANDRUS LAANSALU

Eesti Kunstiakadeemia

õppejõud


juv kauge ideaalpilt. Pigem on see midagi

elusat, evolutsioneeruv ja ise ennast üm-

ber disainiv linnaorganism. Ja sellisena

kindlasti mitt e ideaalne, vaid just prakti-

lisest tegelikkusest välja kasvav.

„Uue linnakontseptsiooni aluseks on

looduse ja inimasustuse segunemine,

kogu inimasustus ja loodus sulavad kok-

ku, hakkavad toimima sarnasel põhi-

mõtt el. 80ndate lõpust alates on käinud

jutt mimikrist arhitektuuris. Ja muidugi

koos küsimusega, miks üldse arhitektuur

peaks üle võtma eluslooduse printsiipe,

miks ta peaks püüdma toimida nagu loo-

dus? Kust üldse selline iha tuleb? Vaja-

dusest, peamiselt. Ökoloogiline koormus,

mida linnad avaldavad, vajab reguleeri-

mist.

Oluline küsimus on, kuidas saavutada

linnas selline vee- ja aineringe mudel, et

hooned ja linnaehitus oleks kõik nagu

üks kultiveeritav põld. Et me saaks oma

toidu ja eluks vajaliku linnast endast, et

kaoks ära linna ja maa vastandamine,

jäik dihhotoomia. Praegu on maapiirkon-

nad justkui selleks, et toota linnadele toitu

CV

Veronika Valk on õppinud

Rhode Island School of De-

signis ja lõpetanud Eesti

Kunstiakadeemia, hetkel

on ta Melbourne’is RMIT

Ülikooli arhitektuuri- ja di-

sainikooli doktorant. Töö-

tab büroos Zizi&Yoyo arhi-

tektina. Avaldanud

hulgaliselt arhitektuuri- ja

urbanismiteemalisi artikleid.

Auhinnad (valik)

• 2012 Eesti ekspositsioon

Veneetsia 13. arhitektuu-

ribiennaalil, kaasautorid

Vaikla Stuudio ja Oaas

arhitektid

• 2009 Lasva veetorni üm-

berehitus infopunktiks-

kunstigaleriiks, Kultuurka-

pitali väikeobjekti

aastapreemia, kaasauto-

rid Kadri Klementi, Kalle-

Priit Pruuden, Peeter

Laurits, Kalle Tikas

• 2007 Maakri kvartali arhi-

tektuurivõistlus, kaasau-

torid Leena Torim, Kadri

Klementi, Tõnis Arjus, Ee-

rik Kändler

Valminud objektid

(valik)

• 2010 Sauga Avatud

Noortekeskus

• 2009Tarvastu Naeruvõru

lasteaia sisekujundus ja

õueala maastik

• 2009 Lasva Veetorni üm-

berehitus infopunktiks-

kunstigaleriiks

• 2008 Eesti Filmi Sihtasu-

tuse sisearhitektuur Uus

tn 3

• 2005 Helilooja Eduard

Tubina mälestusmärk Va-

nemuise teatri ees Tartus

• Tosinkond eramut aasta-

tel 1999-2009


Euroopas oleme üha enam muutumas perifeeriaks

Eestis me seda veel lõpuni endale ei teadvusta. Euroopa infrastruktuuri investeeringute trajektoor näitab, et juurde tuleb

sinna, kus juba on. Ehk Kesk-Euroopasse. Meil siin ääremaal on üha kehvem ligipääs elukvaliteedile. Uuringud näitavad,

et perspektiivis 2050 oleme infrastruktuurselt veel kaugem ääremaa kui praegu. See on protsess, see ei juhtu ühe päeva-

ga. Meil on viimasel ajal väga palju arutletud Rail Balticu üle, hetkel me ei tea, mis sellest saab. Kas me ei võiks mõelda

alternatiivsete ühendusteede peale, näiteks üle Helsingi, Turu ja Stockholmi.


ja ressursse, ja linnad on justkui see halb

keskkond, mis muudkui tarbib, aga ise

midagi vajalikku ei tooda. Seda olukorda

saab muuta. On uuritud, kuidas hooned

ise saaks olla joogiveetehaseks, toimik-

sid bioonilise süsteemina. Linnahooned

võiksid toime tulla ka esmase reostusega,

toimida nagu õhupuhastid. Hoonefassaa-

did saaksid õhust koguda saastet ja sellest

saaks edasi toota midagi vajalikku.

Laiemas plaanis vajab lahendamist

küsimus, kuidas jõuda praegusest rais-

kavast situatsioonist nii kaugele, et kõik

see, mida me vajame eluks, saaks tehtud

ilma jääkideta, või siis et jäägid läheks

kohe käiku ja kaoks ära nende ladusta-

mise probleem. Selleks arendatakse mu-

deleid, milles hooned ise toimivad nagu

taimekooslused, nagu elusorganismid.

Üks väga selge tulevikusuund ongi lin-

na muutumine järjest rohkem justkui

organismide kogumiks. Ka materjaliteh-

noloogias liigutakse sinnasuunda, haka-

takse üha enam kasutama bioloogiliste

süsteemide mehhanisme.”

Elusorganismina toimiv linn on ilus

mõte. Aga siis tuleb meelde, et meil siin

kestab talv järjest kaks aastat ja halval

aastal kolm aastat. Ja talvel elusorganis-

mid kas magavad, külmetavad või püüa-

vad võimalikult ökonoomselt kevadeni

elus püsida. Mis organismi sa niisuguses-

se kliimasse ehitad? See küsimus osutub

siiski märksa vähem leidlikuks, kui oli

plaanitud.

„Me ei tea ju tegelikult, kuhu kliima-

muutused meid viivad. Ühed ütlevad, et

meil on kindlalt tegemist kliima soojene-

misega. Teised on veendunud, et uus jää-

aeg läheneb. Aga arhitekt, kes planeerib

oma töö kestmist ka tuleviks, peab arves-

tama igasuguste võimalustega. Ja võib-ol-

la meil on võimalik esile tuua seda, mida

me teame külmemas kliimas elamisest?

Kui me vaatame oma elu aastaringi, siis

suvel on meil temperatuurid +25 kraadi

või rohkem, talvel võib temperatuur lan-

geda -35 kraadini. See on praktiline koge-

mus ja seda saab kasutada.

Ja edasi, võib-olla me suudame siit tu-

letada mingi teadmise näiteks tulevase

jääaja olude ja vajaduste kohta (kui see

peaks kohale jõudma). Passiivmaja aren-

damine põhjamaises kliimas on siiski

midagi muud kui sama asja arendamine

soojas, lõunamaises kliimas. Me elame

kontekstis, kus me seisame aastaringselt

vastamisi järskude temperatuurimuu-

tustega ja see kogemus on väärtuslik, kui

arendatakse välja täiesti uut linnamude-

lit.”

Ilmselt oleks praktilise poole paremaks

ett ekujutamiseks vaja mõnda näidet. Min-

gi katseklaasis kasvatatud linnamudel või

taimekooslus, mis kasvamise käigus suju-

valt moodustab ka hoonele katuse?

„Huvitav näide tuleb Tokyost. Seal uu-

riti raudteevõrgu arendamise võimalusi

rõsketes metsaalustes elava ainurakse

hallitusseene Physarum polycephalu-

mi näitel. Teadlased asetasid organismi

Tokyo kaardile ja tähistasid toiduga lähi-

linnad. Jälgiti, kuidas seen end toidu suu-

nas välja sirutas, millises järjekorras „lin-

nu” neelas. Arvutused näitasid, et seene

kulgemistrajektoor oli kõige kuluefektiiv-

sem viis transpordivõrgu kavandamiseks.

Tegelikult võiks ka Eesti linnaplaneeri-

jad mõelda koostööle loodusteadlastega.

Või siis selline asi. Üks seltskond arhi-

tekte on pööranud pilgu rakubioloogia

poole, üritatakse selle valdkonna teadmi-

si appi võtt a loodustasakaalu tekitavate

materjalide tootmiseks. On pakutud väl-

ja käsnu meenutavaid süsteeme hoone

välisküljel, mis aitaks vähendada müra.

Räägitakse bioreaktoritest, näiteks ve-

tikate baasil, millega tulevikus energiat

toota. Linnu oleme siiani ehitanud var-

jualusteks, mis kaitsevad meid looduse

eest, selle märja, külma, ohtliku ja ham-

mustava eest. Tuleviku varjualune võiks

olla meie tänase ökopatu lunastaja ja ehi-

tatud teistsuguste kavatsustega.”

Vaevalt, et eelnevat saaks paremini

kokku võtt a, kui Veronika lausega: „Mina

ei taha öelda, mis on õige, ma tahan näha

kombinatoorikat.”

Piibe Piirma

meediakunstnik

Veronika on see, kes jul-

gustab tudengeid/kaas-

kunstnikke/loengute kuula-

jaid/koostööpartnereid

uskuma kõige pöörase-

maid tulevikuideid ja neid

ise juurde mõtlema. Tänavu

sünteetilise bioloogia töö-

toas küsisime, kas me jul-

geme uskuda, et taimera-

kud on suurepärane

ehitusmaterjal, et meil on

tulevikus taimedest kasva-

tatud öko-kodud, mis ise

end kütavad, eluks vajalik-

ku vett, õhku ja soojust

toodavad? Et tuleviku linna-

planeerijad lähtuvad raku

ehitusele omasest ratsio-

naalsusest või bakteriko-

loonia käitumise loogikast?

Veronika on julge mõtlemi-

sega ja ettevõtlik, hindan

väga võimalust temaga

koostööd teha ja mõtteid

vahetada – mitte ainult

kunsti ja töö, vaid ka väga

paljude muude elus tähtsa-

te küsimuste üle.

Persoon


Hind

TARK AUTOOSTJA VAATAB, MILLISEST PEREKONNAST MASIN ON PÄRIT

NING MIS NÄGU JA TEGU ON MUDELI LÄHISUGULASED. VÕTAME NÄITEKS

VOLKSWAGENI PERESUHTED.

MIDA ÜHIST võiks olla Škoda Octavial ja

Audi A3-l? Väga vähe, arvate? Vale! Sisu-

liselt – see tähendab tehniliselt – on need

üks ja sama auto, mis baseerub Volkswage-

ni kontserni moodulplatvormil nimega

PQ35. Autopõhi, vedrustus, mootorid, käi-

gukastid, elektri- ja elektroonikasüsteemid

ning paljud muud jupid on neil kui mitt e

identsed, siis väga sarnased. Konstrueeri-

mistöö tehti suures osas korraga, lahkne-

vused, mis üht mudelit teisest eristavad,

toodi sisse alles lõpufaasis.

Põhimõtt elisi, Volkswageni kontserni

strateegiaga paika pandud erinevusi on

Octavial ja A3-l kaks: välimus ja turupo-

sitsioon. Seda viimast mõõdab müügi-

hind. Ei maksa unustada, et Octavia ja A3

vahele mahuvad samasse PQ35-platvor-

mi suguseltsi veel Seat Leon, Volkswagen

Golf ja hulk nišimudeleid. Octaviast al-

lapoole (mitt e tingimata hinnalt, aga ole-

muselt küll) jääb tarbesõiduk VW Caddy

ning A3-st ülespoole positsioneerus kuni

aastani 2006 sportlik Audi TT.

Hüva, võrrelda Audi A3 Octaviaga pole

ehk päris õiglane, kasvõi mõõtmete pärast.

Aga A3 ja VW Golf? Need on sisuliselt

ühesuurused, mõlemat ehitatakse kallil ja

kvaliteetsel Saksamaal. Kuid hinnaskaala

alumises otsas on vahe 7500 eurot, ülemi-

ses 5400. Audi iluvõret ehib teatavasti neli

rõngast, Volkswagenit ainult üks (koos täh-

tedega V ja W). Lihtne aritmeetika näitab,

et iga lisarõnga eest peab Audi ostja lett i

laduma 1800 kuni 2500 eurot. Kui see pole

geniaalne äriidee, siis mis veel on?

Muidugi on hinnavahel ka objektiiv-

seid põhjusi. Audi viimistlusmaterjalid

on parema kvaliteediga (loe: kallimad)

kui teistel ja peenutsev A3 sisaldab näi-

teks müraisolatsiooni kordades rohkem

kui rohmakas Caddy. Ent põhilise eri-

nevuse moodustab ikkagi „õhumüük”.

Mõni inimene lihtsalt tahab, et tema

auto radiaatorivõret ehiks neli rõngast.

Ja on valmis selle eest maksma. Et ta

end petetuna ei tunneks, jääb disaine-

rite ja turundajate teha. Disainerite töö

on anda igale tootele isesugune välimus.

Turundajad peavad tagama, et nelja rõn-

ga omaniku peas ei tekiks mõtt epoegagi,

nagu võiks Vorsprung durch Technik oma-

da midagi ühist iga nurga peal kohatava

idaeuroopa päritolu rahvaauto või – fuih!

– selle jälgi furgooniga, millega torume-

hed ringi kärutavad. Hind on lihtsalt üks

tööriist nende mõtete peletamiseks.

PS Parasjagu vahetatakse PQ35 järk-

järgult välja uue platvormi MQP vastu.

A3, Golf ja Leon on juba uuendatud, uus

Octavia kohekohe valmimas.

Saksa perekond

TEKST: TOOMAS VABAMÄE

TopGear Eesti peatoimetaja

Hinnavahemik

15 000 20 000

Audi A3

Seat Leon

Škoda Octavia

Volkswagen Golf

25 000 30 000 35 000 40 000

Hinnad Eestis seisuga 2. jaanuar 2011.

Samale platvormile ehitatud autosid müüakse erinevates hinnavahemikes.

UUS RENAULT CLIOMEELDEJÄÄV ESIMESEST PILGUST. ALATISEKS.

AEG MUUTUSTEKS

OPTIMEERITUD VERSIOON. KÜTUSEKULU (KOMBINEERITUD SÕIDUTSÜKLIS) SERTIFITSEERITUD. 2012. AASTAL SAI RENAULT CLIO ENERGY TCE 90 HJ EXPRESSION VIIE TÄRNI REITINGU Euro NCAP TURVALISUSTESTIS.

www.abcmotors.ee www.citymotors.ee

ABC MOTORS AS: PALDISKI MNT 105, TALLINN; PEREAUTO: TALLINNA MNT 82, PÄRNU; RAEL: TALLINNA MNT 97, VILJANDI; WIRU AUTO: KREUTZWALDI 5B, RAKVERE; TRADILO: TALLINNA MNT 73, HAAPSALU. CITY MOTORS AS: STAADIONI 1, TALLINN; JÕE 9A, TARTU; WARMA AUTO: PIKK 59, KURESSAARE; ALBION MOTORS: KERESE 40G, NARVA.

3,2 L/100 KMENERGY dCI 90 HJ

5 TÄRNI Euro NCAP TURVALISUSTESTISPUUTEEKRAAN

g CO² / KM

RENAULT CLIO.

GOLDEN STEERING WHEEL 2012 VÕITJA.


Kuhu minna

Kes vastutab kriisi eest?

Raha ja börside ajalooga tutvumine on

tavaliselt tubane tegevus, aga mitt e alati.

Üks mitt e-tubane võimalus on minna

New Yorgis mõnele ekskursioonidest,

mida korraldab fi rma nimega The Wall

Street Experience. Näiteks fi nantskriisi-

tuurile, kus endised Wall Streeti töötajad,

nüüdsed tuurikorraldajad, jalutavad

teid paar tundi mööda fi nantsdistrikti

„kanjoneid”, vestavad Wall Streeti lähi- ja

kaugemast minevikust ning annavad

võimaluse endalt küsida: „Kas te peate

ennast personaalselt vastutavaks kriisi

eest, mis 2008. aastal lahti pääses?” Keda

pakutav ja selle kvaliteet tõsisemalt

huvitab, leiab tuurikorraldaja veebilehelt

hulga linke arvustustele erinevates mee-

diaväljaannetes.

Finantsmassihävitusrelvad

Londonis, mis on vähemalt sama vägev

fi nantskeskus kui New York, saab

samuti fi nantstuurile minna. Tuuri

nimega „London and the Financial

Crises” korraldab Political Tours. See

tuur on tõsisem suutäis, kui New Yorgis

pakutavad ekskursioonid, kestab kaks

päeva (ja vastavalt maksab ka rohkem)

ning annab välja lausa koolituse mõõdu.

Tuuri on arvustatud (kiitvalt) ajalehes

Guardian (vt www.guardian.co.uk/

business/2012/aug/05/fi nancial-cri-

sis-tour). Räägitakse, kuidas Cityst

alguse saavad laenud mõjutavad tava-

liste inimeste elu ja otsitakse nende

jälgi linnapildis, räägitakse Big Bangist,

kasiinopangandusest, fi nantsmassihä-

vitusrelvadest. Ringkäigul kohtutakse

mitmete viimase fi nantskriisiga otseselt

kokku puutunud pankurite ja analüüti-

kutega.

Pankurid, kerjused ja bordellid

Mandri-Euroopa fi nantspealinnas

Frankfurdis pakutakse erinevaid paa-

ritunniseid rahaga rohkem või vähem

seotud ekskursioone (vt www.frankfur-

ter-stadtevents.de). Näiteks: „Rotschil-

did – Frankfurdi rahaprohvetid”, „Tour

d’Argent – raha maailm”, „Pullid ja karud

– majandus Frankfurdis” või ekskursioo-

nid erinevatesse pangapilvelõhkujatesse.

Või siis ringkäik intrigeeriva nimega

„Pankurid, kerjused ja bordellid”. Nimelt

on Frankfurdi keskus lisaks sellele, et

ta on Finantzplatz Europa süda, koduks

ka Euroopa ühele suurimale punaste

laternate piirkonnale ja tegevusareeniks

narkoärikate. Kõiki neid tuure korralda-

takse kord kuus või veelgi harvem, seega

tuleb ringkäigust huvitatutel hoolikalt

reisikuupäevi valida või siis personaalne

tuur tellida.

TUTVUSTAME HUVIVÄÄRSUSI, MIDA REISI KAVANDADES

VÕIKS PLAANI VÕTTA. SEEKORD VALISIME SIHTKOHTADENA

VÄLJA NELI MAAILMA FINANTSKESKUST, KUS

SOOVITAME PAAR TUNDI (VÕI PAAR PÄEVA) PÜHENDADA

FINANTSEKSKURSIOONIDELE.

Raha neli külge



Krediidimeistrite linn

Zürichis, mis samuti kuulub ammusest

ajast maailma tähtsamate fi nantskes-

kuste hulka, pakutakse eritellimusel

jalutuskäiku „Money, Money, Money –

raharajal”. Linna rikas minevik (otseses

ja kaudses mõtt es) võimaldab ringkäigu

jooksul teada saada, kes olid esimesed

rahalaenajad või kes oli see nupumees,

kes leiutas krediitkaardi.


Veinikelder

„Mis see tähendab, Lati pats?”

„Hii, ei tea. Võibolla ehk on veini nimi.”

„Ei ole. Ma tean nüüd küll – oota, mul oli

kodus ühekorra niisamasugune pudel – Lati

tähendab prantsuse keeli – õige; ja pats – ma-

gus. Õige magus. See on seesama, jah. Ma

nüüd tunnen ära küll selle pudeli, jah.”

(Oskar Luts, „Kevade”)

SELLE ÜLE, kas kõige maitsvamad

dessertveinid pärinevad Prantsusmaa

Bordeaux’st, Ungari Tokajist või Saksa-

maa Rheingaust, võibki vaidlema jääda.

Ungari versioon räägib türklaste sisse-

tungist, mille tõtt u jäi saak 1630. aastal õi-

gel ajal korjamata. Kirikuõpetaja Laczkó

Maté Szepsi (Zssuzsanna Lorantfl yle

kuulunud veinimajast) otsustas hallita-

nud marjadest siiski veini kääritada ja

see osutus erakordselt maitsvaks. Un-

garlased said kiiresti aru, millise portsu

otsa nad satt unud olid ning järgneva saja

aasta jooksul leidsid Tokaji magusad vää-

rishallitusveinid kindla koha nii prantsu-

se kui vene õukonnas ja kaugemalgi.

(Toreda legendi sära ei pane tuhmuma

isegi juba 1576. aastast pärit arhiivimär-

ked hallitusmarjaveinide kohta.)

Mitt e ainult madjarid

Sakslaste loo tegevuspaigaks on 1100.

aastal Rheingausse ehitatud benediktiini

kloostris asunud Schloss Johannisbergi

veinimaja, kus legendi kohaselt 1775.

aastal ei jõudnud istandust omava piis-

kopi juurde korjeluba taotlema läinud,

aga tagasiteel röövlite küüsi langenud

kuller õigeaegselt naasta ning viinapuud

läksid hallitama. Koledatest kleepuva-

test marjadest tehti siiski vein… ja saksa

TEKST: KALLE MÜLLER

veiniajakirjanik

Kullaks hallituse

läbi


veinimeistritele kuulsust toonud Auslese,

Beerenauslese ja Trockenbeerenauslese

oli sündinud.

Chateau d’Yquem Prantsusmaalt,

Graves’ist kinnitab aga, et nad avastasid

esimestena botrytise 1847. aastal. Reaal-

suses ulatub selle kuulsaima ja kalleima

Sauterni veinitootja ajalugu juba 12. sa-

jandisse, mistõtt u tundub veider, et nad

ägeda hallitusega ühelgi udusel hommi-

kul varem kokku ei puutunud… Kuivõrd

d’Yquem naudib oma veinide suurepära-

se kvaliteedi tõtt u niigi kogu ilma tipp-

veinisõprade tähelepanu, on mõistetav, et

nende mundrile kuluks ka see orden ära...

Tegelikult valmivad suurepärased

botrytis-veinid veel ka Loire’i orus ja

Alsace’is, Burgundias ja Austrias, samu-

ti Uues Maailmas. Milliseid viinapuid

hallitus tabab, polegi nii oluline – osad

viinamarjad on sellele lihtsalt vastu-

võtlikumad (Riesling, Grüner Veltliner,

Semillion, Sauvignon Blanc, Furmint).

Tähtsaim on kohalik mikrokliima ning

doseeritud niiskus: hommikused jõelt

või järvelt tõusvad udud aitavad hallituse

marjadele, pärastlõunane kuivatav päike

omakorda väldib hallituse vohamist ja

marjade riknemist.

Janune seen

Botrytis cinerea on seen, kellele meeldivad

terved, tiheda kobarana magusaks küpse-

nud marjad, millest tuulega või veeprits-

metega marjale satt unud ja aktiivselt

paljunev hallitusseen tarbib lühikese

ajaga ära suurema osa sisalduvast veest.

Kui sellistest marjadest pressida mahl,

siis ei ole see mitt e ainult kontsentreeri-

tum, vaid hallituse toodetud glütserooli,

dekstriini ja veel paljude muude ühen-

dite tõtt u oluliselt peenem, aromaatsem

ja maitsvam. Sellise veini tekstuur on

komplekssem ja ainulaadsem, maitseb

Prantsusmaa, Graves. Sauternes Château

Suduiraut 2006

(Premier Cru)

on siinmail uustulnukas.

Kuldse veini elegantses

aroomis on apelsinikoort,

maitses aga kõvasti mett ja

meloneid ja üleküpsenud

aprikoose. Ümara kreemja

veini pikas lõpus leidub vei-

di marmelaadised tsitru-

seid. Väga noor, aga heas

tasakaalus tippklassi sau-

ternes, mida saab veel 10-

20 aastat pudelis siluda.

1580. aastast tegutsev üks

vanimaid Sauternes’i mõi-

said on kultusliku Chateau

d’Yquemi naaber. (Prike /

veinipood Kork, hind 40€)

Austria, Wachau. Weingut Hutteri Loibenber-

gi mäelt korjatud Riesling

Trockenbeerenauslese

2009 kuulub kaasaegse

veinifantastika valdkonda.

Magusale veinile kohatult

karge ja elav, on klassikali-

se Rieslingi tunnustega vei-

nis võimsa happe kaasla-

seks ohjeldamatult

siirupisse uputatud tsitru-

seid, mandariini ja rosinaid.

Pole kahtlust, et see vein

ilmuks keldrihämarusest

täies hiilguses ka 30-40

aasta pärast. (VP Import /

Veinipööning Tallinnas ja

Reserva Tartus, hind 50€)

Tavaline vastik hahkhallitus muutub sobivates tingimustes veinisõbra lemmikuks, väärishallituseks.

FO

TO

D:

KA

LL

E M

ÜL

LE

R


ning lõhnab mee, pähklite, rösti ja kuiva-

tatud aprikooside järele.

Unikaalsus maksab

Väärishallitusega ei nakatu kunagi kogu

kobar, sestap peab neid krimpsus, klee-

puvaid ja väga inetuid marju kobaratest

korjama ühekaupa. See tähendab, et

viinapuuaed tuleb mitu korda hoolikalt ja

käsitsi korjates läbi käia. Esimene korje,

muide, annab hiljem kõige kvaliteetse-

ma veini. Aja- ja töömahukas käsikorje

moodustabki suurema osa botrytis-veini

hinnast. Väärishallitanud marju ei ole ku-

nagi palju. Pole harv, kui ühest viinapuust

saab vaid ühe pokaalitäie veini (Chateau

d’Yquem). Viimane asjaolu seletab nende

veinide astronoomilisi hindu, mis tihti on

kõrgemad kui kuulsatel puna-burgunderi-

tel: 1811. aasta d’Yquem, mis müüdi Londo-

nis mullu suvel 75 000 naela eest, on nüüd

kõigi aegade kalleim pudel valget veini.

Juua või kollektsioneerida?

Suhkur ja selle varjus peituv võimas hape

on jõulised säilitusained ning tagavad

selliste veinide vastupidavuse. Ülimagu-

sate Tokaji Aszu Essenziate puhul võib

see aeg olla mitt e aastakümneid, vaid

aastasadu. Räägitakse isegi surematutest

veinidest.

Väärishallitusveinide aeg kulgeb omas

tempos ja selleks ajaks, kui suurem osa

kalleid punaveine, valgetest rääkimata,

hakkab äädikaks muutuma, on pudelis

küpsev kuldne botrytis-vein juurde saa-

nud alles esimesed eriti peened maitse-

detailid. Sestap tasuks keldriomanikel

osa seinisest punaveinirahast panna

kuldselt helkivate väärisdessertveinide

alla. Suurepärane säilivus, aja jooksul

aina nüansirikkamaks ja äraseletamatu-

maks muutuv maitse ning kahtlemata ka

kasvav hind on hea põhjus rahapaigutu-

seks neile, kes kõiki münte ühes taskus

hoida ei soovi. Oh, ja see oleks ühtlasi üks

magus päranditomp…

* Ka naljahammas Luts teadis, et õige

Latipac on õige magus... Lugege mõtt es seda

sõna tagurpidi (läbi pudeli, sildi pahupoolelt,

nagu tegi Joosep Toots).

Prantsusmaa, Alsace. Gustav Lorentzi Pinot Gris

Selection de Grains

Nobles 2000 on réserve exceptionelle du domaine.

Kuigi Alsace on üks kuive-

maid kohti Prantsusmaal,

on aeg-ajalt sealgi piisavat

niiskust, et väärishallitus

marju nakataks. Pinot Gris

lõhnab hullutavalt, on kauni

tugeva happega, elavaloo-

muline ja massiivselt troopi-

kapuuviljane. Järelmaitse on

muutunud paljulubavalt

vürtsiseks ja söandan arva-

ta, et veini järgmised 12

aastat teevad maitse veel

põnevamaks. (Bestwine /

Bestwine’i pood, hind 83€).

Ungari, Tokaji. Nõuko-

gude ajal sai hea tokaieri

mõne dollari eest. Tollaste

ostude väärtus on tänaseks

mitmekümnekordistunud.

Mõne rammusema Tokaji

Aszu leiab siitki (numbri

“5 puttonyas” suurus etiketil

tähistab väärismarjade koe-

fitsienti, nt essenzia on kogu

mahus hallitusmarjadest

tehtud). Tõsine veinisõber

Ungarist kohvritäieta ei

lahku. Merevaigukuldne

külluslik küps vein lõhnab

röstitud mandlite ja marme-

laadi järele. Magus on hap-

pega tasakaalus, järelmaitse

pähkli- ja rohupoevisioonid

on selged ja uimastavad.

(Mediato / Reserva vinoteek

Tartus, hind 35€) Väärishallitusega kaetud marju nopitakse kultuslikus Chateau d’Yquemi veinimõisas ükshaaval.

FO

TO

: C

OR

BIS


Blogisoovitus

Rahablogid

Kuidas saada rahaliselt vabaks?www.roosaare.com

1999. aastal Eesti Telekomi IPOs osalemi-

sega investorikarjääri alustanud Jaak

Roosaare postitab regulaarselt ja mitme-

kesiselt. Näiteks „puust ja punaseks” tüüpi

kirjutis teemal, kas tegutseda investorina

füüsilise või juriidilise isikuna, või kokku-

võtt e erainvestor Mikk Talpsepa kogemu-

sest, kuidas oma raha 10 aastaga 137-kor-

distada. Roosaare üldise fi losoofi a võtab

kokku blogi alapealkiri: „Ela täna alla oma

võimaluste, et olla homme rahaliselt sõl-

tumatu!” NB! Aasta lõpuks on ta lubanud

ilmutada raamatu „Rikkaks saamise õpik”.

Kinnisvaraturg peopesalwww.adaur.ee

Kinnisvarakonsultant Tõnu Toomparki

blogi missioon on „muuta Eesti kinnis-

varaturg läbipaistvamaks ja vähendada

kinnisvara-alaste otsuste riskantsust”. Ta

hoiab silma peal statistikal, vahendab seda

ja analüüsib, nt „Eestis müüa 4577 maa-

tükki”, „Keskmise eluasemelaenu jääk on

41 keskmist kuupalka”. Koondab uudiseid,

turuprognoose ja nõuandeid.



Pankurite pihtimusedwww.guardian.co.uk/commentisfree/joris-luyendijk-

banking-blog

Kas pankurid armastavad oma tööd?

Mida nad õieti teevad? Antropoloog Joris

Luyendijki blogist saab selle kohta palju

teada. Tükk aega resideerus ta Londonis

– intervjueeris seal fi nantsiste, kes ennast

vabatahtlikult pihtimuslikuks vestluseks

välja pakkusid. Praegu uurib ta panku-

reid Frankfurdis.

Blogi üldist tooni iseloomustab näide

ühelt aktsiaanalüütikult: „Praegu ma

olen direktori tasemel, palk on £150 000

pluss boonus, mis möödunud aastal oli

ligi miljon dollarit ehk £650 000 tollase

kursi järgi. See oli mu parim aasta, vähe-

malt kahekordselt. Kas oskuste ja tasu

vahekord on õige, kas ma väärin miljo-

nit? Kui klient juhib £10 miljardi suurust

fondi ja sa aitad tal vältida 2% maksma

minna võivat viga, ja sa teed seda kaks

kolm korda aastas... See on väärt palju.

Oluline on, et sa ei kasutaks boonust

oma elustiili upitamiseks. Kui hakkad

kasutama boonused selleks, et ots-otsaga

kokku tulla, siis hakkab see mõjutama

su otsustusvõimet ja otsuste kvaliteeti.

Sul on kihk öelda, et turud tõusevad, sest

tõusev turg tõstaks ka su boonusešansse

järgmisel aastal.”


Rohkem toota kui kulutada

PANK, MIS AITAB KOGUDA JA KASVATADA KAPITALI.

FO

TO

D:

CO

RB

IS


LHV PANK SAI PANGALITSENTSI 2009.

aasta kevadel. Enne seda olime kümme

aastat tegutsenud varahaldusett evõt-

tena ja investeerimispangana, andes

inimestele investeerimisalast nõu ning

vahendades tehinguid väärtpaberitega.

Investeerimispangast nö pärispangaks

saades hakkas LHV Pank kaasama ka

hoiuseid ja väljastama laene. Kuid kohe

alguses tegime otsuse, et laenuportfelli

kasvu fi nantseerime kohalike inimes-

te ja ett evõtete hoiustega, mitt e ei lähe

välismaalt raha laenama, et seda Eestis

tarbimisse suunata. Meie eesmärk oli

eristuda teistest Eestis tegutsevatest

pankadest, mis seostuvad eelkõige laenu

pakkumisega. Meie eesmärk oli ja on

jätkuvalt see, et inimesed mõtleksid LHV

peale siis, kui nad kaaluvad oma raha

hoidmise otsuseid või soovivad küsida

investeerimisalast nõu.

2008. aasta fi nantskriis purustas illu-

siooni, et kiire majanduskasv võib kesta

lõputult. Majanduslikult aktiivsete ini-

meste hulgas peaaegu enam ei olegi neid,

kes mäletaksid eelmise sajandi alguses

maailmamajanduses aset leidnud Suurt

Depressiooni, mis viis lõpuks II maail-

masõjani. Pärast sõda tuli aegajalt küll

väiksemaid tagasilööke, kuid neist saadi

keskpankade ja valitsuste toel suhteliselt

kiiresti üle. Tekkis tunne, et me elame

lõputul õitsenguajastul, kus uute tehno-

loogiate kasutuselevõtt aitab üle saada ka

probleemist, et teatud ressursse on maa-

ilmas piiratult.

Eesti liitus rahvusvahelise majandus-

süsteemiga ühe sellise vahepealse mõõ-

na ajal. Nõukogude Liidu lagunemine

oli üheks teguriks, millega sai selgitada

soomlaste „lama”. Me ei pööranud väga

palju tähelepanu sellele, et juba siis rää-

giti „kasiino-majandusest”, mis oli viinud

ka teiste Põhjamaade majandused kriisi.

Ka Jaapan oli liiga kaugel nii geograafi -

liselt, kultuuriliselt kui majanduslikult,

et sealsetest tagasilöökidest õppida. Maa-

ilma majandus pööras aga üheksaküm-

nendate esimeses pooles enneolematule

tõusule ning sealt edasi tõstis vesi juba

(peaaegu) kõiki laevu. Rahvusvaheline

kaubandus kasvas kiires tempos. Kom-

munikatsioonisüsteemid ja infotehnoloo-

gia tegid võimalikuks informatsiooni kii-

re ja suuremahulise liikumise üle suurte

vahemaade. Tundus, et see on piisavaks

selgituseks, miks globaalne majandus-

kasv lülitas sisse kiirema käigu.

Vedas, et ei jõudnud

Aastakümneid, kuni seitsmekümnenda-

te lõpuni, oli Ameerika Ühendriikides 1

dollari lisandumisel rahvuslikku kogu-

produkti (SKTsse) kasvanud ameerik-

laste võlakoormus keskmiselt 1,4 dollari

võrra. Vahetult enne majanduskriisi oli

suhe tõusnud neljani. See tähendab, et 1

dollari täiendava tulu teenimiseks võeti

TEKST: ANDRES VIISEMANN

LHV Nõukogu liige /

Fondijuht

Analüüs


4 dollarit täiendavalt laenu. Aja jooksul

olid muutunud ka majandusteooriad.

Majanduskasvu veduriks hakati pidama

tarbimist ning mitt e enam investeerimist

ja tootmist. Kui majanduskasv aeglustus,

siis keskpangad alandasid intressimäära-

sid, et teha tarbimise fi nantseerimiseks

laenamist odavamaks ning muutes raha

pangakontole kogumist mõtt etumaks.

See rohi töötas kuni viimase ajani.

Kuid käesolevaks ajaks on keskpangad

surunud intressimäärad 0%ni ning eda-

sine alandamine, see tähendab raha de-

poneerimise eest tasu küsimine, on täna

veel mõeldamatu. Reaalintressimäärad,

vaatamata madalale infl atsioonitempo-

le, on juba hetkel negatiivsed. Enamikus

arenenud riikidest on olukord täna selli-

ne, kus võlakoormus kasvab majandusest

kiiremini ning seda protsessi ümber pöö-

rata on väga raske või peaaegu võimatu.

Majandusteadlased aga vaidlevad – kas

nüüd tuleks tunnistada, et valitud tee on

osutunud tupikuks või tuleb korraks veel-

gi rohkem laenu võtt a, et hääbuvat ma-

janduskasvu taastada.

Õnneks ei ole Eestis asi kõige hullem.

Meie ühiskonna kogu võlatase on suhte-

liselt madal. Inimestel on küll sissetule-

kuga võrreldes suhteliselt suur koorem

kanda, kuid samas on valitsuse võlg pea

olematu. Eks me kuluta ka täna riigina

rohkem kui me teenime, aga selle vahe

maksavad rikkamad Euroopa riigid kinni

(mille eest me peame tänulikud olema).

See, et me ei ole täna sellises olukorras

nagu Kreeka, Island või Iirimaa, ei tu-

lene sugugi meie kokkuhoidlikust mee-

lest. Kui keskpankadel oleks õnnestunud

2008. aasta fi nantskriisi veel paari aasta

võrra edasi lükata, siis oleks meie võla-

koormus täna olnud tõenäoliselt oluliselt

kõrgem kui ta hetkel on. Selleks hetkeks,

kui laenupidu lõppes, ei olnud me veel hi-

lise liitujana suutnud ennast lõhki laena-

ta. Vanade eestlaste ütlus, et võlg on võõ-

ra oma, oli juba ammu ununenud.

Miinusmärgiga tootmine

Laenamist ei pea siiski alati demoni-

seerima. Ning pankuri suust kõlaks see

jutt niikuinii ebausutavalt. Pigem peaks

jälgima, milleks laenuks võetud raha

kasutatakse.

Kapital ja rikkus kasvavad siis, kui

ühiskond toodab rohkem kui tarbib. Kui

aga ühiskond tarbib rohkem kui toodab,

siis ta hävitab kapitali ning muutub vae-

semaks. Võlg iseenesest ei olegi vast nii

halb, kui laenuks võetud summa suu-

detakse intressikulust tootlikumalt in-

vesteerida. Tarbimiseks tasub aga laenu

võtt a ainult sel juhul, kui ollakse väga

kindlad, et tulevikus sissetulekud kasva-

vad.

Kui laenu võtt a kapitaliinvesteeringu

tegemiseks, siis see loob uusi töökohti

ning tulu sellele, kelle käest tootmisva-


Analüüs

hendeid ostetakse, ning kui tootmisva-

hendid on paigaldatud, siis sellega koos

sünnivad sageli ka uued töökohad ning

sellest omakorda ka uus sissetulek. Tar-

bimiseks võetud laenuga kaasneb aga mi-

nimaalne tööhõive ja sissetulekute kasv.

Alfred Marshal on öelnud, et tarbimist

võib vaadata kui miinusmärgiga toot-

mist.

Ühiskond, mis tarbib ja investeerib

rohkem kui ise teenib, fi nantseerib puu-

dujääki välismaalastelt võetud laenude

või välismaalaste poolt meie riiki tehtud

investeeringute (välisinvesteeringute)

läbi, makstes selle eest siis vastavalt int-

ressi või jaotades kasumit. Kas see on hea

tehing või mitt e, sõltub eeskätt sellest,

kuidas välismaalt kaasatud ressurssi ka-

sutatakse. Kui saadud vahendeid kasuta-

takse tarbimiseks, siis selline ühiskond

on määratud hävingule. Kui kaasatud va-

hendid investeeritakse tootlikult, siis võib

õnnestuda kasumist katt a makstavad int-

ressid ja ülejäävast osast moodustub kapi-

tal ja rikkus.

Eesmärgid ja missioon

LHV Panga missiooniks on aidata eest-

lastel luua ja kasvatada kapitali. Nagu

ma eespool märkisin, siis mina usun,

et kapital ja rikkus sünnivad ainult läbi

säästude tootliku rakendamise. LHV

Pank kaasab aktiivselt hoiuseid, pan-

nes need Eesti majanduse heaks tööle

ett evõtluslaenudena. Samuti paneb LHV

Varahaldus olulise osa pensionikogujate

rahast tööle Eesti majanduses. Meie pan-

ga eesmärgiks on aidata kaasa eestlaste

fi nantshariduse taseme tõusule. Meie

kontor on nagu väike fi nants- ja majan-

dusalane raamatukogu, kust huvilised

võivad laenutada raamatuid, ammutada

teadmisi nii investeerimismaailma kui

laiema majanduse toimimise mehha-

nismide kohta. LHV aktsionärid soo-

vivad anda oma tegudega eeskuju, mis

kinnitab, et ett evõtlikkus ja ett evõtjaks

olemine tasuvad ennast ära.

LHV panga missiooniks on julgustada

Eestis kodanikke suurelt mõtlema ja kõr-

geid sihte seadma, et iga päev midagi õp-

pida ja oma töös paremaks muutuda ning

osata kinni haarata võimalustest, kui

need avanevad.

LHV Panga visioon on, et Eesti suudab

rohkem teenida kui ta kulutab, et me ole-

me loonud riigi ja ühiskonna, kus Eesti

inimesed ja ett evõtt ed näevad perspektii-

vi investeerida oma säästud Eesti majan-

dusse; et Eesti ett evõtetel oleks rohkem

kapitali ja vähem võlga.

Me unistame sellest, et Eesti eraett e-

võtluse roll kasvaks, et Eesti erakapital

looks ett evõtt eid, mis oma tähtsuselt ja

väärtuselt oleksid suuremad kui riigiet-

tevõtt ed või siin tegutsevate välismaiste

ett evõtete fi liaalid. Me unistame sellest,

et Eesti eraett evõtt ed oleksid riigi suuri-

mad tööandjad ja looksid riigis töökoh-

ti, mis pakuks oma töötajatele pidevaid

arenguvõimalusi ja korralikku tasu hästi

ja väga hästi tehtud töö eest. Me loodame,

et tulevikus unistavad Eesti noored oma

ett evõtt e loomisest, mitt e soojast kohast

riigiametis.

Meil on visioon Eestist, kus inimesed

on enda ja oma pere rahaasjades targad

ja iseseisvad, et säästmine oleks iseene-

sest mõistetav ja et meie sissetulekud

kasvaksid kiiremini kui meie võlad.

Et oleks rohkem kapitali ja vähem võlga.

Õnne ei saa osta.Kinkida saab.

Toeta SOS lastekülade laste unistusi!900 6690 5 €900 6680 10 €900 6670 25 €www.sos-lastekyla.ee


Peavoolu-investeering

FO

TO

: C

OR

BIS


INVESTEERIMINE JA LOOVUS, selline

teema tuleb nüüd põgusalt jutuks. Mina

hakkasin ema mäletamisel investeerima

juba kolme-aastaselt. Nelja-viiesena in-

vesteerisin ma juba soravalt ning esimes-

se klassi jõudes olid mu investeerimispa-

gas ja -hoog juba nii suured, et järgnevad

11 sunnisaastat ei suutnud neid oluliselt

murendada.

Lisandusid küll korrutustabel ja muud

tähtsad nipet-näpet tuupteadmised, aga

faktide adumise, tõlgendamise ja seos-

te loomise oskus tuleb pigem ja suuresti

ikkagi lugemusest. Õnneks olid lollikas-

tid toona pisikesed ja mustvalged ning

nendestki polnud peale „Nelja tankisti ja

koera” ning „Buratino seikluste” midagi

vaadata.

Raamatute lugemine õiges õrnas eas

on suurim võimalik investeering üldse.

Inimene koosneb pärilikust informat-

sioonist, aga kõige tähtsam on see teave,

mille me ise sinna lisame. Kui sul pea

sees juba midagi korralikult tiksub, on

teiste tarkade inimeste asi sinusse inves-

teerida, ja see toimib.

Mina lasen endasse investeerida näi-

teks peavoolupopmuusikutel. Kirjutan

neile kauneid laulusõnu, teie kuulete

neid isegi siis, kui te enda arust meediat

ei tarbi, sest ka sel juhul te liigute vahel

tänaval, käite poes ja kõnnite mõnikord

televiisorist mööda. Peavoolupopmuusi-

kute investeeringu pealt korjab toredate

advokaatide kontor Eesti Autorite Ühing

mulle esitusprotsenti ning selle raha ar-

velt saan ma muuhulgas luua võrokeelset

koorimuusikat, sest minu/meie arrogants

ei luba meil eestlastena välja surra. Vana-

de allkeelte hääbumine oleks sellel kur-

val teel suur ja kuri esipääsuke.

Südamlikud äriprojektid Ott Leplandi,

Tanel Padari ja veel paljude estraadimuu-

sikutega, lisaks dramaturgitöö Rahvusoo-

perile ja teistele võimaldavad mul hoida

kultuuritarbijate rahakott idele (mis ägavad

puhkuseosakupett uste ja püramiidskeemi-

de all) kätt esaadavas kõrguses ka oma luu-

le- ja muinas jutu raamatute letihinda. Just

nende teoste soetamine on rahvusena säili-

miseks äärmiselt oluline. Kui laps loeb raa-

matuid, milledes teda ei alahinnata, saab

laps targaks. Tark laps ei ole loll, tark laps ei

sure välja.

AAPO ILVES

kirjanik ja muusik

„INVESTEERIGE ENDASSE!” SELLIST JUTTU KUULEB KOGU

AEG. ILVES NÄITAB ENDA PEAL, ET JUTT EI PRUUGI JÄÄDA

SÕNAKÕLKSUKS. EHK, INVESTEERIDA VÕIB KA ILVESESSE.

Nelja-viiesena investeerisin ma juba soravalt.

Arvamus


Isiksus

JUKU-KALLE RAID ON KIRJANIK JA TÕLKIJA, AJALEHE KESKUS PEATOI-

METAJA, KES RÄÄGIB, ET TÖÖÕNNETUSE TÕTTU SATTUS TA KA RIIGIKOKKU.

Reklaam, mis paneb mind kindlasti

ostma, on …

No vist sellist reklaami ei olegi. Reklaam,

mis silma jääb, peab aga olema mingi

kiiksu või eripäraga. Eestis kohtab sihu-

kest ikka vähe. Võin samas rahulikult

öelda, et kui mõni reklaam on ikka jube

möga, siis ma põhimõtt eliselt reklaami-

tavat toodet ostma ei hakka. Miks ma

peaksin viima oma raha idikatele, kes

ei jaga kunstist mõhkugi ja on seetõtt u

lollid? Peatoimetan teatavasti KesKus’i ja

tean, kui raske on teinekord inimestele

selgeks teha, et ärge sihukest lamedust

küll trükkige, me teeme teile parem ise

uue. Sest ma tahan, et KesKus näeks hea

välja ja ei tekitaks lugejas tülgastust.

Praegu panen raha kõrvale, et osta ...

Raha kõrvalepanekuga on mul eluaeg

raskusi olnud, kuidagi suudan alati ära

raisata kogu summa, mida teenida oskan.

Ta on mul ikka veel alles, sest …

Kui rääkida asjadest, siis ei meenugi

kohe midagi. Aga alles on mul sõbrad,

enamikku neist tunnen juba väga noo-

rest ajast ja nad on asendamatud. Nii

et asendamatuid asju ja inimesi on, ei

maksa vastupidisest mõtiskleda.

See on hea raamat, sest ...

Raamatuid trükitakse Eestis ühe inime-

se kohta kõige rohkem maailmas. Ja eks

siis tulevad ka vead: lihtsalt ei jätku nii

palju häid toimetajaid ja tõlkijaid, kui

vaja läheks. Kindlasti aga tõstaksin esile

Eesti luulet. Meil on ikka kuradi häid

luuletajaid!

See viib mul keele alla …

Olen ise jube köögifanaatik, toidute-

gemise pisiku sain külge mingitest

vaestest aegadest, kui midagi polnud

ja siis tuli lihtsalt mõtlema hakata – et

kuidas mingi suvaliselt igav asi maits-

vaks keevitada. Ega purgisupist saab ka

normaalse asja kokku keerata, kui seda

parandada oskad. Köökidest meeldib

mulle väga Kaukaasia – kõigis oma

variantides Adõgeest, Abhaasiast, Azer-

baidžaanist, Armeeniast Tšetšeeniani

välja.

Mäed või meri?

Täiesti loll küsimus. Tsiteeriks seda

kuulsat lauset, et tahan elada kesklinnas,

metsa sees, merevaatega ja suure aiaga

majas.

Juku-Kalle

Juku-Kalle Raid luges just

kokku oma raamatukogus

olevad teosed ja avastas

kohkumusega, et kodus

on neid 6000. Juku-Kalle

ütleb, et tema sanitaar-

miinimumiks on nädalas

läbi lugeda neli raamatut.

FO

TO

: A

LA

R M

AD

ISS

ON

/ K

IRJ

AN

DU

SM

UU

SE

UM


Vidinad

ARVATAKSE, ET VERESUHKUR

on ainult diabeetikute mure,

kuid tegelikult on olukord

palju hullem. Kui Valge

Klaar korraldas iBGStar

veresuhkrumõõtja päeva, lasi

umbes 60 külalist teha proo-

vimõõtmise ning arst, kes

kohapeal mõõtmistulemusi

kontrollis, vangutas pooltel

juhtudel pead ning saatis iga

kümnenda täiendavatele uu-

ringutele. Eesti mees rassib

küll tööl ja treeningsaalis,

aga teadmata, mis seisukor-

ras on organism, võid endale

treeninguga hoopis häda

teha. Ülilihtne mõõtmine,

eriti hea uudis neile, kes nõe-

lu kardavad. Mõõtmistule-

musi saab vaadata nii aja kui

numbrite järgi, samuti saab

teha märkmeid selle kohta,

millises olukorras mõõdeti,

ning andmed võib saata oma

arstile. Sobib nii iPhone’i,

iPadi kui iPodiga. Toimib nii

naiste kui meeste verega.

Terve mees

TEKST: HEITI KENDER

Valge Klaar iCEO

Veresuhkru mõõtja

Endomondo

MEESTE TERVISELE pööratakse aina enam tähelepanu ning

järgnevad vidinad peaksid olema heaks põhjuseks,

miks seda jälle teha. Ning mitte ainult seoses meestega.

TERVISLIK ELUVIIS ei tähenda muud

kui pooltunnist jalutuskäiku värskes

õhus. Täpselt niipalju on minimaalselt

vaja, et hoida end kasvõi mingisuguses

vormis. Endomondo on teie aktiivsuse

mõõtja. Olgu siis tegemist jalutuskäigu-

ga või lumelauasõiduga – kui käivitate

programmi, saate jälgida oma asukoh-

ta, kiirust ja trajektoori ning pärast

võite nendega uhkeldada elukaaslase

või terve maailma ees, neid Facebooki

postitades.

Backupid

Maailmalõpu kõlakad ei kao

kuskile ka 2013. aastal. Mõelge

aegsasti, mida selga panna ja

kaasa võtta. Kõik arvutikasuta-

jad võiks ikkagi arvestada või-

malusega, et ka järgmisel aas-

tal tahaks arvutis perepilte

vaadata ja vanu kirju sirvida.

Viisime hiljuti oma võimsas

andmebaasis arvutite hooldus-

statistika uuringu läbi ning sel-

gus, et umbes 70% andmeka-

dudest on korduvad, ehk

inimesed, kes on kaotanud

andmed ning siis pisarsilmi pa-

lunud, et äkki saab päästa ja

vandunud, et teevad edaspidi

backuppe, pole seda siiski tei-

nud. Panen kõigile südamele,

et lootke parimat, aga valmistu-

ge halvimaks. Ja tagavarakoo-

pia digiväärtustest on vähim,

mis me teha saame. Pealegi on

väline tagavarakoopiate seade

10 korda odavam kui üks kord

andmete päästmist.

Kuhu kadus mu rahakott ?

KUI TE TAHATE MAAILMA MUUTA, siis

nüüd on see võimalus – üks idufirma

on otsustanud teha seadme, mis käib

rahakotti. Ning kui rahakott juhtub

minema kaugemale kui lubatud, siis

annab teie iPhone sellest kõvahäälselt

märku. Töötab ka teisipidi – kui keegi

teie telefoniga eemale jookseb ja ra-

hakott on teie käes, kuulete valju heli

ning teate (vähemalt umbes) suunda,

kuhu telefonile järele joosta. Ning

arvestades, kui vähe raha nad küsivad,

peaks selline väike riskikapital kõigil

soovijatel olemas olema. Ning miks

mitte paigutada vahendeid just selle

asja alla, mis on nii praktiline?

Osta veebipoest

www.wallettrackr.com

Nike + iPod

ELEKTROONILINE ANDUR on parem kui

mehaaniline sammulugeja. Sobib kok-

ku nii iPodi kui iPhone’iga ning annab

võimaluse lugeda samme, kulutatud

kaloreid ja ka muusikat valida. Kui on

vaja ekstra jõudu, hakkab mängima

spetsiaalselt selleks puhuks valitud

lugu. Näiteks Rocky filmist tuttav tun-

nusmeloodia. Head treenimist!


Filmid

MEES, KES TEEB FILMI PANKURIST, on

raudkindla, sajanditaguse tööeetika

kandja. Ta idealiseerib inimest, kes on

kogu elu teinud lihtsat ja ausat tööd. Või

teine variant – ta on ülemakstud hipi, kes

kardab raha võimu. Vähemalt nii paistab

fi lmide järgi.

Midagi pole parata, fi lmipankurid on

kahtlased. Nad kõnnivad ringi ja siku-

tavad raha õhust välja nagu mustkunst-

nikud. Alatasa selgub, et see raha ei tule

päriselt õhust, vaid ikka kellegi vere ja pi-

sarate arvelt. Igal juhul saab kinopankur-

luse mustkunstiga piirnev osa piisavalt

tähelepanu. Meile räägitakse igas fi lmis

mingi versioon asja olemusest: sellest,

millised ohud kaasnevad sellise tööga nii

inimese hingele kui ka maailmakõiksu-

sele. Investeerimispankuri tööd kujuta-

takse tihti olemuselt tavalise mängurluse-

na, selle vahega, et kahju on tavapärasest

suurem. Juba rahasummad, millega pan-

kurid opereerivad, on täiesti ebareaalsed,

arvatavasti ei taju suurt keegi nende tege-

likku tähendust ja sellist reaalsustaju ka-

dumist näidatakse aeg-ajalt peapõhjuse-

na, miks fi lmikangelased uppi lendavad.

Eeldusel, et publik ei tunne ka raha lii-

gutamise reegleid, kasutatakse viisakalt

ulmefi lmidest tuntud võtt eid – aeg-ajalt

tehakse nägu, et keerulised suured skee-

mid tõlgitakse „lihtsasse inimkeelde” – et

publik jaksaks järge hoida. Ulmefi lmis

öeldakse: „Me sätime tavalist alfakiirt

kontiinumkiirendiga võimendades põh-

juslikkuse ussiaugud kohakuti ja niimoo-

TEKST: JÜRI KOLK

Ekspordispetsialist ja

luuletaja

Kinopankurid

MIS MEES TA ON, SEE FILMIPANKUR? ILMSELT PEAB ALUSTAMA

KÜSIMUSEST, KES ON HOOPIS SEE, KES TEMAST FILME TEEB?


di pääsemegi eilsesse pärastlõunasse,

kellaaega 12:16, Kuu teisele küljele.” Vaa-

taja noogutab.

Lisaks sellele, et kogu fi lmipankuri te-

gevus on – ausa töö juurdunud kuvandist

erinedes – kahtlane, möödub tema elu pi-

deva blufi saatel, tehes pett emanöövreid,

meelitades konkurente kuristikku, jätt es

neile kord mulje enda nõrkusest, siis tu-

gevusest. Väikeses tüssamises ei ole mi-

dagi halba, me kõik teeme seda pidevalt,

aga pankurite suurt mängu mulje loo-

mise maailmas on raske mõista ja heaks

kiita. Näiteks märulifi lmis teenib tüssa-

mine õilsat eesmärki – kui sa viid vasta-

se eksiteele, tulistab ta pideme tühjaks

ja reedab üksiti oma asukoha. Sinul jääb

talle hellalt ja kaalutletult kuul pähe ki-

hutada. See on hea. Panganduses tundub

pea iga pett emanööver halvamaiguline,

ilmselt seetõtt u, et kedagi ei lasta maha.

Võimalik, et üheks täiendavaks põhju-

seks on suurema eesmärgi puudumine.

Kui pankur hakkab lõpuks mahhineeri-

ma eesmärgiga töökohti päästa ja vanu

sõpru aidata, oleme valmis tema nihver-

damiste suhtes ühe silma poolkinni pi-

gistama. Muide, kogu selle mahhineeri-

mise muudab veel eriti veidraks tõsiasi,

et suur osa otsustest langetatakse ainult

emotsioonide ja hea usu pinnalt. Üsna

pisikestel pulgakestel on võimalus män-

gida maha metsikuid summasid ja keegi

kallab midagi kontrollimata, heas usus

üha uusi kotitäisi kulda nende põhjata

kübarasse.

Nagu CNNi uudised.

„Wall Street: Money Never

Sleeps” on täis vehklevaid

multiekraane, infograafikat

ja digitaalset nipitamist.


Poksifi lmiga seob rahafi lmi kohustus-

lik eakam ja kogenum kolleeg. Tema pä-

rineb vanast ja ausast ajastust. Ajast, mil

loomad veel rääkisid. Ta ütleb nooremale:

sa oled näljane, ma näen seda sinus. Üld-

inimlik „kes püüab kõigest väest, saab üle

igast mäest või vähemalt songa!” hõiga-

takse välja ka rahafi lmis.

Samuti kipuvad pankurite armusuhted

mõjuma, nagu oleks need poksifi lmist

üle ostetud – naine jääb koduseks ja tema

kandva kannatuse allikaks on karjääri-

redelil võimlemiskava esitava mehe aja-

puudus. Muidugi on kuskil kaadri servas

olemas ka need naised, kes ilmuvad öö

varjust edu lõhna peale. Spordifi lmist

eristab rahafi lmi tõsiasi, et igal tugitoo-

lisportlasel on lihtne ennast samastada

ihaga olla maailma parim. Kui sellele li-

sandub vaene lapsepõlv, ongi sport mõne

mehe ainus tee viletsusest välja ja kõik

pühivad silmanurgast heldimuspisara,

isegi robotid ja maksuametnikud, pan-

kuritest rääkimata. Kui samad põhjused

– soov olla parim ja mitt e kunagi enam

mõelda, kas kingade jaoks raha jätkub –

annavad algtõuke soovile lihtviisiliselt

raha kokku ajada, on see järjekordne

kahtlane asjaolu.

Ehkki pankureid kujutatakse üldiselt

stiilsete ja võimukatena, peab tunnista-

ma, et Bertolt Brechti tõdemus – mis on

panga röövimine panga asutamise kõr-

val – on fi lmitöösturitel osaliselt kõrvust

mööda lennanud. Pangaröövlid on fi lmi-

des tunduvalt lahedamad kui pankurid,

nendega samastumast ei takista vaatajat

tavaliselt suurt miski. Kes siis ei tahaks

olla nende moodi, robinhuudi ja niper-

naadi ühine järeltulija, õiglane, söakas ja

vaimukas. Isegi „Visa hinge” Simon on

mõõdukalt vaimukas, sellest maikas töl-

list rääkimata. Pankuril lubatakse küll

rääkida kujundlikus mahlakas keeles,

kuidas maailm tema taskusse mahub,

mõnel väärikal vanakoolimehel on aeg-

ajalt võimalus kasutada ka zeniga piirne-

vaid tähendamissõnu, aga vaimukust fi l-

mitegijad pankurile naljalt ei luba. Mõni

võib neist olla tore, aga jumala eest mitt e

vaimukas.

Visuaalselt annab rahafi lmis tooni

kallis maitse: pilvelõhkujad, ruumikad

kontorid (mis on teisest küljest vaadates

umbsed tagatoad), luksuslikud liiklusva-

hendid. „Rogue Traderis” näidatakse isegi,

kuidas vastne pankur pärast õnnestumist

väärtpaberites püherdab. No tule taevas

appi! Üldiselt ei peeta heaks tooniks viida-

ta pankurite hästivarjatud tavale ka sõna

otseses mõtt es rahas püherdada.

Ma vaatasin ära küll terve hunniku

mängufi lme, mille peategelasteks on

pankurid ja raha, aga konkreetseid vii-

teid ega stseenide analüüsi nii nappi teks-

ti suruma ei hakka. Lõpetuseks tundub,

et meenutamist väärib hoopis multifi lm

„Seente ja herneste sõda”, kus oli ka üks

rahatuus. Ehkki ta uskus end olevat või-

mupositsioonil, näidati peagi, et nii see ei

ole. Kahjuks pole hilisemate mängufi l-

mide tegijad selle kuvandi tõelevastavuse

üle suuremat mõelnud ja künnavad vei-

di mõtt elaisalt sama vagu. Filmipankuri

rahahunnikud ja sellega kaasnev võim

jääbki enamasti hoomamatuks, ei muutu

kadestamisväärseks. Imeharva teeb fi l-

mirikkur oma võimuga midagi head ja

kui teeb, riputatakse hoolikalt õhku küsi-

mused tagamõtetest.

Üheksakümnendate alguses oli mul

rõõm mõningate pankuritega kokku puu-

tuda. Lisaks sellele, et nad olid vaimukad,

õpetas üks neist mulle ka selgesõnaliselt,

et hasartmängud on lõbustus, mille eest

tuleb maksta. Võidulootust ei ole.

Filmid

„Chasing Madoff”:

investoritelt kooritud

18 miljardit dollarit ja

10 aastat, mis kulus

NASDAQi juhtfiguuri

paljastamisele.

Vaadatud filmid

• Wall Street (1987)

• Wall Street: Money Never

Sleeps (2010)

• Rogue Trader (1999)

• Inside Job (2010)

• Boiler Room (2000)

• Chasing Madoff (2010)

• Как грибы с горохом воевали (1977)

The Economisti eksklusiiv-litsentsi alusel ilmuv kogumik “Maailm 2013“ avaldab kõige olulisema info tuleva aasta kohta. Mahukas eriväljaanne tutvustab inimesi, kes mõjutavad maailma sündmusi, mis raputavad planeeti 2013. aastal.

“Maailm 2013“ käsitleb uue aasta olulisemaid teemasid, esitleb provokatsioonilisi seisukohti ja detailseid analüüse.

“Maailm 2013” Eesti-poolne toimetaja on majandusajakirjanik Villu Zirnask.

Maa

ilm 20

13

“Maailm 2013“ on tähtsaim suunanäitaja aastaks 2013.

Loe, mis maailmas tegelikult toimub ja mis 2013. aastal juhtuma hakkab!

Nüüdmüügil

2013

Lisa: EESTILE jt BALTI RIIKIDELE PÜHENDATUD OSA!


IDUETTEVÕTTED ALUSTAVAD TEGEVUST

reeglina piiratud fi nantsressurssidega,

mistõtt u väga heade spetsialistide ning

rahvusvahelise kogemusega juhtide

kaasamine on raskendatud. Optsioon on

iduett evõtt e poolt juhtivtöötajale antav

lisaboonus, mida ei anta otse rahas, vaid

võimalusena saada tulevikus osalus ett e-

võtt es ja seega saada osa ett evõtt e väär-

tuse kasvust, tulevikus teenitavast tulust

ning ett evõtt e müügi (nn exiti) korral ka

teenitavast kasumist. Juriidiliselt toimub

optsiooni andmine optsioonilepingu sõl-

mimisega, mille alusel töötajal on õigus

teatud tingimuste täitumisel omandada

kindlaksmääratud ajahetkel lepingus

kokku lepitud hinna eest (või ka tasuta)

iduett evõtt e osalus. Optsioonilepingu

sõlmimisel Eesti väärtpaberite keskre-

gistris registreerimata osaühingu osade

omandamiseks tuleb arvestada, et selline

leping tuleb sõlmida notariaalses vormis,

muudel juhtudel on võimalik sõlmida

lihtkirjalik leping.

Optsiooni alusvara ehk osaluse suurus

Esmalt lepitakse kokku optsiooni alusva-

ras ehk osaluse suuruses, mida töötajal

on võimalik optsiooni alusel omandada.

Osaluse suurus võib olla fi kseeritud

kindla osaluse nimiväärtusega või prot-

sendina osa- või aktsiakapitalist. Töötaja

seisukohast tuleb arvestada, et iduett e-

võtt e tegevuse laienemise käigus leiab

tavaliselt aset ka kapitali suurendamine,

mis tähendab, et talle antava osaluse

proportsioon osa- või aktsiakapitalis võib

nimiväärtuses määratud optsiooni korral

oluliselt väheneda. Seega tuleb pooltel

jõuda kokkuleppele, kas rakendatakse

töötaja kaitseks ka osaluse mitt elahjen-

damise (anti-dilution) sätt eid või mitt e.

Enne, kui töötajal on võimalik optsiooni

realiseerida, on optsioonilepingus tavali-

STARTUP EHK IDUFIRMA ON TORMILISELT POPULAARSUST KOGUV ETTE-

VÕTLUSVORM. MOODSA ETTEVÕTTEGA ALUSTANUD KÜSIVAD SAGELI, KUI-

DAS TÖÖTAJAID PAREMINI MOTIVEERIDA? TÖÖVÕTJAD TAHAVAD SELGUST,

MIDA TÖÖANDJA NEILE TEGELIKULT PAKUB? OSALUSOPTSIOONIDE KASU-

TAMINE ON STARTUP-ETTEVÕTTE ÜKS KASVUMOOTOREID.

TEKST: ERMO KOSK

vandeadvokaat, partner,

advokaadibüroo Red

TEKST: RUTT VÄRK

advokaat, advokaadibüroo

Red

Optsioonid idanema!

FO

TO

: C

OR

BIS


selt ett enähtud teatud eeltingimused, mis

peavad täidetud olema. Kõige levinumad

on ajalised kriteeriumid ehk optsiooni-

lepingus nähakse ett e kindel ajaperiood,

mille jooksul töötaja peab olema tööandja

juures töötanud enne, kui tal tekib õigus

osaluse omandamiseks. Tähtaegade abil

võib optsiooni realiseerimise jagada ka

etappideks (nt kolme aasta möödumisel

on töötajal õigus realiseerida 50% talle an-

tud optsioonist ning viie aasta möödumi-

sel ülejäänud 50% optsioonist). Lisaks võib

optsiooni realiseerimise eeltingimusteks

seada ka töötulemustel põhinevaid tin-

gimusi, näiteks teatud käibe või kasumi

saavutamine või muud selged ja kindlaks-

määratud tingimused. Kuna optsiooni

realiseerimise tulemusena saab töötajast

samuti iduett evõtt e omanik, siis oleks soo-

vitatav ühe eeltingimusena näha ett e ka

töötaja kohustus sõlmida osanike või akt-

sionäride leping, kus on täpselt reguleeri-

tud töötaja õigused ja kohustused iduett e-

võtt e osaniku või aktsionärina.

Optsiooni teostamine

Tavaliselt töötajad tööandjalt saadud

osalusoptsioonide saamise eest eraldi

optsioonitasu ei maksa. Samuti on tööta-

jate poolt optsiooni alusel omandatavate

aktsiate/osade eest tasutav hind üldreeg-

lina turuhinnast madalam (või teatud

juhtudel lausa tasuta). Tulumaksuseadu-

se kohaselt ei ole turuhinnast madalam

optsiooni teostamise hind maksustatav

erisoodustusena juhul, kui osalus oman-

datakse mitt e varem kui kolme aasta

möödumisel osalusoptsiooni andmisest

arvates. Juhul, kui optsiooni teostamine

toimub enne kolme aasta möödumist, siis

tuleb turuhinna ja realiseerimishinna

vaheks olevalt summalt tasuda nii tulu-

kui ka sotsiaalmaksu. See eeldab aga

osaluse turuhinna kindlaks määramist,

mis iduett evõtt e puhul võib olla küllaltki

keerukas ja täiendavaid ressursse nõu-

dev. Seega, täiendava maksukoormuse ja

muude kulutuste vältimiseks on soovita-

tav ett e näha, et töötaja ei saa optsiooni

teostada enne kolme aasta möödumist.

Töötajatele antavad optsioonid ei ole

üldjuhul võõrandatavad ehk töötaja ei või

neid müüa, kinkida ega muul viisil üle

anda ühelegi kolmandale isikule. Kuna

töötajale antud optsiooni saab reeglina

realiseerida ainult iduett evõtt ega töösuh-

tes olev isik, siis tuleks eraldi reguleerida

ka optsiooni pärijale ülemineku tagajär-

jed. Juhul, kui osalusoptsiooni võõranda-

mine on siiski lubatud ja töötaja seda või-

malust kasutab, siis on töötaja vastavalt

tulumaksuseadusele kohustatud sellest

tööandjale teatama.

Kui töösuhe lõpeb

Samuti tuleb optsioonilepingus reguleeri-

da tagajärjed juhuks, kui töösuhe võtme-

töötajaga peaks lõppema. Kasutamata

optsioonid kaotavad töösuhte lõppemisel

tavaliselt kehtivuse, juba teostatud optsioo-

nide osas nähakse reeglina ett e osaluse

tagastamise või tagasiostu regulatsioon.

Osaluse tagastamise tingimused võivad

sõltuda sellest, kas töötaja on „hea” lah-

kuja (nt lõpeb töösuhe töötaja pensionile

mineku, koondamise või muu töötajast

mitt etuleneva asjaolu tõtt u) või „halb“

lahkuja (reeglina on sel juhul töösuhte

lõpetamise aluseks töötaja poolne rikku-

mine). Töötaja liigitamisest „halvaks” või

„heaks” lahkujaks sõltub eelkõige tagas-

tatava osaluse eest töötajale makstava hü-

vitise suurus.

Ühised huvid

Osalusoptsiooni andmisel on mitmeid

eeliseid nii tööandja kui ka töötaja

vaatevinklist. Optsioonide andmine ehk

võimalus saada iduett evõtt e omanikuks

suurendab töötaja isiklikku huvi ett evõtt e

käekäigu vastu, tõstab töötaja lojaalsust

ning seob töötaja ett evõtt ega pikema-

ajaliselt, ühtlustades seega iduett evõtt e

omanike ja töötajate huve ning eesmär-

ke. Seega on tegemist iduett evõtetele

ideaalse võimalusega motiveerida oma

võtmetöötajaid ilma eriliste täiendavate

lisakuludeta.

Nõuanne


LHV kiidab

POLE JUST TAVAPÄRANE, ET INTERNETIREKLAAMIFIRMA HAKKAB KUNSTI-

NÄITUSI KORRALDAMA. SMARTAD TÄITIS SÜGISEL OMA KONTORI 20 NOORE

EESTI KUNSTNIKU PILTIDEGA. PILTE LAEKUS NII ROHKELT, ET NEID SAAB

VAADATA KA KOHTADES, KUHU KUNSTISAALIS TAVALISELT PILTE EI PANDA.

Liikuv kunst

„KLIENTIDELE „NÄITUSESAALIS” TUURI

tehes tuleb näiteks öelda, et põikame ka

naiste WCsse sisse,” ütleb näituse mõtt ele

tulnud Meelis Vill, kes juhib kolme Balti

riiki katvat reklaamivõrgustikku.

smartAD mäletab noore fi rmana, kui

keeruline on alustamine ning õigete

klientide juures jala ukse vahele saami-

ne. Nii sündis plaan viia andekaid noori

tegijaid kokku Eesti tuntumate reklaa-

miklientidega, kes on sagedased külali-

sed veebireklaami vahendaja juures. „Kui

näitusekülastamine kipub ära ununema,

siis miks mitt e tuua pildid koosolekuruu-

mi, kus veedetakse päevas palju tunde,”

räägib näituse kuraator Kristel Laur.

Noor kunst on hea investeerimisallikas

Okast või Viiraltit enamasti 30ndates

aastates seltskond ei jaksa soetada.

Endavanuste pilte aga küll. Pealegi on

uute noorte tegijate töödes kasvuruumi

ja aastakümnetega võib kõvasti võita, kui

kunstnike kuulsus kasvab. Pärast paa-

rikuist näituseperioodi on uue omaniku

leidnud 20% teostest.

Näitusel osalesid:

Iris Müntel, Pia Pikkor, Mar-

gus Kontus, Kristi Tammik,

Mirjam Mölder-Mikfelt, Liis

Koger, Joanna Kuusk,

Sandra Sirp, Maari Soekov,

Mihkel Reha, Johan Elm,

Grisli Soppe, Liis Vikerpuur,

Inna Fleišer, Kärt Koosa-

poeg, Maik Kalberg, Anžela

Kanevskaja, Gerda-Anette

Allikas, Katrin Rätte, Okei-

ko.


LHV toetab

Meediafi rma töö eripära nõuab, et

kliendile oleks pidevalt midagi uut ja

teiselaadset välja pakkuda. Midagi sellist,

mis eristuks ja oleks põnev. „Mulle tun-

dus kõige lihtsam töötajad „teravana” hoi-

da tehes muutusi neid ümbritsevas kesk-

konnas,” avas psühholoogia-haridusega

fi rmajuht kunstnike kaasamise motiive.

Pilte seintel vahetada on ka oluliselt liht-

sam ja odavam kui sisekujundust uuen-

dada või kontorit vahetada.

Kunstirent

Mida massiivsem ja suurem teos, seda

keerukam on kunstnikul pilti turvaliselt

säilitada. „Võtke need rendile, kallid fi r-

majuhid,” soovitab Meelis Vill. „Töömees,

kes pildi seina riputab, küsib tõenäoliselt

rohkem raha kui noor kunstnik, kes pildi

jalust ära saab.”

„Loodetavasti aitab see näitus kaasa

kohalike ett evõtete ja kunstnike vahelise

koostöö ja usalduse kasvamisele,” usub

üks osaleja Annika Maiori kunstnikuni-

mega Okeiko. „Ärist kunsti soetamise või

toetamiseni on veel pikk teekond.” Kon-

toris kunstinäituse korraldamisega ilm-

neb ühtäkki vajadus pidevalt uusi näitusi

teha, sest tühjade seintega büroos pole

töötajad nõus käima.

smartAD on 2007. aastal loodud Eesti

internetireklaamiga tegelev ett evõte, mis

tänaseks tegutseb kõigis Balti riikides.

2012. aastal paigutasid Eesti IT-arvamus-

liidrid smartADi aasta perspektiivikai-

mate start-upide hulka.

Kunst kontoris leiab koha

ka ootamatutes ruumides.

Hetk noorte kunstnike

esimese näituse avamiselt

smartADi kontoris.

FO

TO

D:

MA

IK K

AL

BE

RG


LHV toetab

Aitame!SOS LASTEKÜLA SEOSTUB paljudele Keila

lastekülaga, kuid tänaseks oleme kasvanud

palju suuremaks. Erinevate programmide

toel aitame aastas ligi 700 lapsel astuda

sammukese lähemale õnnelikule lapsepõl-

vele. Tänaseks elab Keilas, Põltsamaal ja

Narva-Jõesuus lastekülades ja Tallinnas

ning Keilas noortekodudes 150 last.

Meil tuleks ennetada perede lagunemist

Oma töös näeme iga päev, kui oluline

on panustada ennetusprogrammidesse.

Soomlaste uuringutest selgub, et peres

läheb lapse suureks kasvatamine keskmi-

selt maksma 200 000 eurot, asenduskodu-

des aga kulub ühe lapse täisealiseks kasva-

tamisele 500 000 eurot. Millest erinevus?

Asenduskodudes lisanduvad emade/

kasvatajate palgad, psühholoogid, logopee-

did ja muu abipersonal, kes aitavad lapsel

traagilisest minevikust välja kasvada.

Juba 4 aastat oleme Narvas aidanud pe-

resid, kes võivad oma lastest hoolimatuse

tõtt u ilma jääda. Põhjused – vaesuspiiril

elamine, töötus või alkoholiprobleemid.

Mõnikord tabab kriis ka väga heal jär-

jel olevaid peresid, kus vanemad on töö-

ga üle koormatud ja mingil hetkel kaob

lastega kontakt. Narvas saab aastas abi

ligi 170 last ehk siis oleme toeks 70 pere-

le. Uuest aastast alustame programmiga

Narva-Jõesuus.

Ligi viiendik õpilasi vajab õppimises abi

Laps tuleb hommikul kooli, kuid tema

koolitükid on tegemata. Mida teha? SOS

lasteküla haridusprogrammi raames on

loodud tugikeskused Keila ja Põltsamaa

koolidesse, kus õpetajad saavad täiendus-

õpet ja ligi 380 õpilast saavad abi õppi-

misel. Meie kogemuste põhjal vajaks ligi

viiendik koolis käivatest lastest perso-

naalsemat lähenemist.

Iga laps on tähtis

Väga paljud lapsed Eestis on saatuse

tahtel ja elu keerdkäikude tulemusel

kaotanud õnneliku lapsepõlve. Kuid mida

neilt keegi ei saa ära võtt a, on nende

unistused ja eesmärgid. Ka väikeste unis-

tuste täitumine teeb lapsed õnnelikuks

ja sisendab neisse jõudu võidelda parema

tuleviku nimel isegi siis, kui see tundub

keeruline või raske.

Kuidas Sina saad aidata?

Kui Soome rahvas suudab vanemliku

hooleta laste kasvatamiseks inimestelt

ja ett evõtetelt koguda 100% raha oma ko-

dumaalt, siis meil tuleb 11% kogu vajami-

nevast Eesti toetajatelt. Ilmselt oleks aeg

meil kõigil järele mõelda ja küsida, kas

me oleme valmis võtma ühiskondlikku

vastutust ja rohkem toetama abivajajaid.

Kui seda teeks iga eestimaalane kas või 1

euroga aastas, siis saaksid SOS Lasteküla

vajadused kaetud.

Parim kingitus SOS lasteküla lastele

on püsikorraldus ehk igakuine ülekan-

ne – see annab kindlustunde, et ka kam-

paania lõppedes ei ole me üksi. Tule liitu

SOS Lasteküla Sõprade Klubiga meie ko-

dulehel. Suureks abiks on ka ühekordsed

annetused. Annetuse saad teha SOS Las-

teküla Eesti Ühingu Swedbank kontole

221001178590.

TEKST: MARGUS ORO

SOS Lasteküla tegevjuht

„Jagame jõulutunnet”.

Iga annetatud euro eest

paneb SOS Lasteküla Toi-

dupanga jõulukuisesse toi-

duabipakki jõulukaardi –

eesmärk on edasi kinkida

30 000 kaarti. Kui soovid

seda projekti toetada, kirju-

ta makseselgitusse „Jaga-

me jõulutunnet“ ja nii jagub

ühest väiksest heateost

jõulurõõmu paljudele!


LHV pangalink

levib jõudsalt

Teenusega on liitunud üle

60 kaupmehe ja sama palju

on ühinemise ootel. Panga-

link teeb elu mugavamaks

neil, kes kasutavad ostmi-

seks internetti keskmisest

sagedamini. LHV kliendid

kasutavad kõige rohkem

pangalinki osta.ee,

cherry.ee, solariskino.ee,

piletilevi.ee, galador.ee ja

expresspost.ee lehtedel.

Apple’i näitus LHV

Tallinna kliendi-

teeninduses

Jaanuari alguseni saab

vaadata Apple’i arvutite

välisdisaini arengut eelmisel

sajandil. Eksponaadid

kogus kokku Madis Aben,

väljas on rohkem kui 30 ar-

vutit Apple’i sünnist alates.

Too väärtpaberid LHV

Panka ja hüvitame

aasta lõpuni

ületoomise kulud

Kampaaniaga on ühinenud

juba suur hulk meie uusi ja

seniseid kliente. Balti väärt-

paberite hoidmine on meil

tasuta. Kui hoiad väärtpa-

bereid praegu mõnes tei-

ses pangas ja soovid need

meile tuua, hüvitame nende

ületoomise kulud kuni 100

euro ulatuses. Pöördu meie

investeerimiskonsultandi

poole või tule läbi meie Tal-

linna või Tartu esindusest.

Koolitame noori

investoreid

Koos Ärikatlaga peetud

konverentsil tutvustati põhi-

tõdesid ja lahati algajate

vigu. „Investori väärtuslikem

omadus on iseseisev otsus-

tusvõime,” rõhutas LHV

analüütik Erko Rebane.

LHV Panga uudised

Nüüd on õige aeg teha sissemakse III sambasseLHV TÄIENDAVASSE PENSIONI-

FONDI saab investeerida liitumis-

kuludeta. III samba pensionifon-

di investeeritud rahalt tagastab

riik tulumaksu. Kui investeerida

praegu näiteks 100 eurot, siis

järgmise aasta märtsikuus saa-

dav tulumaksutagastus on 21% ×

100 = 21 eurot.

Tulumaksutagastus on üks põh-

jus, miks eelistada III samba pen-

sionifondi näiteks tavalistele inves-

teerimisfondidele. Teine põhjus

on loomulikult oma pensionipõlve

kindlustamine. Lisaks III samba

fondile on vabastatud liitumisku-

lust ka LHV Pärsia Lahe Fond ja

LHV Maailma Aktsiad Fond.

Tutvu fondi prospekti ja investori

põhiteabega ning küsi lisainfot lhv.ee/

investeerimine; lhv.ee/pension.

LHV Pank toetab jalgpalliklubisid

LHV PANK MAKSIS novembris 82le Eesti

jalgpalliklubile välja esimesed toetused

kogusummas 2248 eurot, mis koosneb

jalgpallikaardi kasutajatelt kogunenud

maksetest ja neile panga poolt lisatud

toetusest. Suurim toetust saav klubi on

Tallinna Kalevi jalgpalliklubi, kellele

on ligi 100 kaardikasutajast fänni abiga

kogunenud aasta

lõpuks üle kolmesa-

ja euro toetust. Ka

Tartu Tammekale

kogunes 200-euro-

ne annetus.

Eesti jalgpalliklu-

bisid toetab nüüd

juba enam kui 630

LHV jalgpallikaardi omanikku. Iga klubi

toetussumma on seda suurem, mida roh-

kem on klubil jalgpallikaarti kasutavaid

fänne. LHV jalgpallikaardil pole väljas-

tus- ega hooldustasu. LHV jalgpallikaart

on Eesti Jalgpalli Liidu ametlik fänni-

kaart ja selle omanik pääseb Eesti koon-

dise mängudele soodsamalt.

ESMAKORDSELT TOIMUNUD

Eesti, Läti ja Leedu valuu-

tamängu võitis Dmitrijs

Vinicenko Lätist. Auhinnana

viib ta koju Apple’i MacBook

Air’i.

Kokku võtt is kolme riigi

peale mängust osa 1191 inimest. Kahe

nädalaga kogus võitja, kes alustas män-

gu 5000 virtuaalse euroga, 29 888 eurot

ja 24 senti. Teisele kohale tulnud Heini

Heinlaid suutis kaubelda tulemuseks 29

830 eurot ja 10 senti ning sai

auhinnaks tahvelarvuti iPad.

Kolmanda koha saavutanud

Martin Vähejausi lõpptule-

museks oli 22 439 eurot ja 30

senti ning auhinnaks nutite-

lefon iPhone.

Mängu eesmärk oli kaubelda valuu-

taturul nii, et mängija virtuaalse konto

väärtus suureneks maksimaalselt. Igal

mängijal oli mängu alguses 5000 vir-

tuaalset eurot.

e aeg teha sissemaksENSIONI-

a liitumis-

nsionifon-

tagastab

vesteerida

rot, siis

kuus saa-

s on 21% ×

on üks põh-

amba pen-

sionifond

teerimisf

on loomu

kindlusta

fondile on

lust ka LH

LHV Maa

Tutvu fondi

põhiteabega

investeerimin

LHV valuutamängu Baltic FX Open 2012 võit läks Lätti


CONNIE BRUCK

The Predator’s Ball:

The Inside Story of

Drexel Burnham and

the Rise of the Junk

Bond Raiders

1989

Drexel Burnham Lambert

oli kunagi USA viies suurim

investeerimispank, mis pidi

1990. aasta veebruaris väl-

ja kuulutama pankroti ühe

oma töötaja, Michael Milke-

ni ebaseadusliku tegevuse

tõttu rämpsvõlakirjade tu-

rul. Milkenit tituleeriti oma

karjääri tipus madala kredii-

direitinguga võlakirjade ku-

ningaks ja Wall Streeti

üheks mõjukaimaks inime-

seks. Kas tegu oli geeniuse

ning maailmaparandajaga

või hoopis petturiga, kes

ehitas püramiidskeemi?

Raamatud

JOSHUA BROWN

Backstage Wall Street:

An Insider’s Guide to

Knowing Who to Trust,

Who to Run From, and

How to Maximize Your

Investments

2012

Populaarset finantsblogi

„The Reformed Broker” ve-

dav Joshua Brown alustas

oma karjääri finantssektoris

maaklerina. Ta räägib isikli-

ku kogemuse põhjal loo,

mis toimub panga tagatoas

tegelikult, kui suheldakse

kliendiga. Ta näitab, kuidas

see tööstus on arenenud,

millised on tavaliselt maak-

lerüksuse motiivid, kuidas

investoritele süümepiinade-

ta erinevaid tooteid pähe

määritakse ning õpetab

klienti parema finantspla-

neerimise nimel seda kõike

läbi nägema.

NEIL BAROFSKY

Bailout

2012

Kui Ühendriikide valitsus

2008. aastal suurematesse

pankadesse läbi 700 miljar-

di dollari suuruse TARP

programmi raha investee-

ris, töötas järelvaataja rollis

Neil Barofsky, kes oma raa-

matus toob päevavalgele,

kui kaugele olid ametnikud

valmis minema, et Wall St-

reet neilt avalikkuse huvi-

des sisuliselt tingimusteta

kapitali vastu võtaks ja

kuidas seda tegelikult ka-

sutati.

Uus kirjandusLHV raamatukogusÜkskõik millises eluvaldkonnas esimeste

sammude tegemine ei tähenda harili-

kult seda, et tuleb hakata ise jalgratast

leiutama. Tänu eelkäijate kogemustele ja

kirjapandud teadmistele saame midagi

uut selgeks õppida märksa lihtsamalt

kui katse-eksituse meetodil. See kehtib ka

investeerimise puhul. Seekordki leidub

värske kirjavara rubriigis alustavale in-

vestorile mõeldud väljaandeid, kuid nen-

de sekka mahub ka mitu muud põnevat

ja eneseharimise mõttes kasulikku teost.

LHV Tallinna kontoris asuva LHV

raamatukogu valik laienes taas mitme

teose võrra, mille seast leiab näiteks nii

80ndate lõpus avaldatud võlakirjaturu

põneviku kui ka Nassim Nicholas Talebi

värske mõtlemapaneva teose sellest,

kuidas ühiskond tänu juhuslikkusele ja

ebakindlusele tugevneb.

LHV raamatukogu

võimaldab huvilistel tutvuda investeerimisalase kirjan-

dusega, aga ka lugeda LHV ajakirja Investeeri kõiki

numbreid. Kui teil on soov raamatuid laenutada, peate

olema LHV Panga või LHV Varahalduse klient. Infot

raamatukogu kohta saab telefonil 6 800 400 või klien-

[email protected]. Raamatukogu on lahti E–R 9–19.

TEKST: ERKO REBANE

LHV Panga analüütik


W. EDWARD

OLMSTEAD

Options for the

Beginner and

Beyond: Unlock the

Opportunities and

Minimize the Risks

2006

Raamat on mõeldud nii pä-

ris alustajatele kui ka neile,

kellel on optsioonidega

juba pikemaajalisem kok-

kupuude ning soov edasi

õppida tuletisinstrumentide

strateegiaid. Optsioonid

võivad olla võrdlemisi kee-

ruline teema, kui seda ei

õnnestu piisavalt hästi sele-

tada, ent professor Olms-

tead suudab suhteliselt liht-

salt koos näidete ja

graafikutega optsioonide

põneva maailma arusaada-

vaks teha.

PETER D. SCHIFF,

JOHN DOWNES

Crash Proof 2.0: How

to Profit From the

Economic Collapse

2011

Esialgselt ilmus teos 2007.

aastal, kirjeldades USA ma-

janduse allakäiku ja kesk-

klassi võimalikku kokku-

kukkumist ning pakkudes

lugejale päästeplaani, mille-

ga oma vara kaitsta. 4 aas-

tat hiljem on Peter Schiff

värskendanud raamatut 80

lehekülje jagu uue materjali-

ga, et hoiatada investoreid

selle eest, mis Ühendriiki-

des ja maailmas edaspidi

toimuma hakkab.

JACK D.

SCHWAGER

Hedge Fund Market

Wizards

2012

Futuurituru ning riskimaan-

dusfondide ekspert Jack

Schwager võtab oma raa-

matus luubi alla selle vald-

konna viisteist edukamat

nime. Ta uurib, kuidas nad

mõtlevad, milliseid stratee-

giaid kauplemisel ja riskide

maandamisel kasutavad

ning annab selle baasil lu-

gejale hea ülevaate vald-

konnast.

DAVE RAMSEY

EntreLeadership: 20

Years of Practical

Business Wisdom from

the Trenches

2011

Firma kõige olulisemaks

liikmeks on tema juht, kes

peab kaptenina vastutama

oma laeva kursi ja liikumis-

kiiruse eest. Dave Ramsey

annab aastakümnete pik-

kuse kogemuse põhjal

edasi olulisi teadmisi ja

praktilist nõu, kuidas firma

juht saab oma tegevust tõ-

husamaks muuta, olgu

tegu väiksema või suurema

ettevõtte või organisatsioo-

niga.

NASSIM NICHOLAS

TALEB

Antifragile: How to Live

in a World We Don’t

Understand

2012

„The Black Swan” ning

„Fooled by Randomness”

raamatute autor Nassim N.

Taleb arutleb oma verivärs-

kes teoses, kuidas eba-

kindlas maailmas edasi jõu-

da. Ehk kui „The Black

Swan” käsitles ootamatute

sündmuste erakordselt

suurt mõju, siis see teos

õpetab taolises rohkelt kõi-

gutavas ja kaootilises kesk-

konnas edukalt hakkama

saama.


Ristsõna

Palun saada vastus

e-postiga: [email protected].

Õigesti vastanute vahel

loositakse välja kolm

hooaja-pääset

LHV investeerimis-

seminaridele.

Eelmise ristsõna

õige vastus oli:

„Konstantin Vassiljev”.

Võitjateks osutusid:

Evelin Viilmann,

Veiko Vostrjakov ja

Martin Pehlak.

Võitjad saavad raamatu

„Väärtpaberite teejuht”.

Palju õnne!

W W W. U LY S S E - N A R D I N . C O M

S u u r - K a r j a 9 - 1 0 1 4 0 Ta l l i n n - E s t o n i aTe l . + 3 7 2 6 4 1 9 3 3 3

Marine Chronometer ManufactureManufacture chronometer movement with Silicium

technology. Self-winding. Water-resistant to 200 m.

18 ct rose gold case. Available also on rubber strap or

gold bracelet. Limited Edition to 350 pieces.

Documents

Investeeri 4-2012