View
2
Download
0
Category
Preview:
Citation preview
Konsolideeritud majandusaasta aruanne
Eesti Arengufond
Majandusaasta algus: 1. jaanuar 2015
Majandusaasta lõpp: 31. detsember 2015
Äriregistri kood: 74002233
Aadress: Rotermanni 8, Tallinn 10111, Eesti
Telefon: + 372 6 161 100
Faks: + 372 6 161 101
Interneti kodulehekülg: www.arengufond.ee
Elektronpost: info@arengufond.ee
Audiitor: AS PricewaterhouseCoopers
Lisatud dokumendid: 1) Tegevjuhtkonna allkirjad 2015. a konsolideeritud
majandusaasta aruandele
2) Sõltumatu vandeaudiitori aruanne
EESTI ARENGUFOND 2015. a konsolideeritud majandusaasta aruanne
2
Sisukord
EESTI ARENGUFONDI LÜHIISELOOMUSTUS .................................................................. 3
TEGEVUSARUANNE............................................................................................................ 4
KONSOLIDEERITUD RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE......................................10
Konsolideeritud bilanss...........................................................................................................10
Konsolideeritud tulemiaruanne................................................................................................11
Konsolideeritud rahavoogude aruanne .....................................................................................12
Konsolideeritud netovara muutuste aruanne .............................................................................13
Raamatupidamise aastaaruande lisad .......................................................................................14
Lisa 1. Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande koostamisel kasutatud arvestuspõhimõtted..............................................................................................................14
Lisa 2. Kontserni tütarettevõtted .......................................................................................21
Lisa 3. Raha ja raha ekvivalendid ......................................................................................21
Lisa 4. Lühiajalised finantsinvesteeringud .........................................................................21
Lisa 5. Nõuded ja ettemaksed............................................................................................22
Lisa 6. Investeeringud sidusettevõtetesse õiglases väärtuses muutusega läbi tulemiaruande .23
Lisa 7. Pikaajalised nõuded ...............................................................................................26
Lisa 8. Materiaalne põhivara .............................................................................................26
Lisa 9. Võlad ja ettemaksed ..............................................................................................27
Lisa 10. Maksukohustused ja nõuded ..................................................................................27
Lisa 11. Sihtfinantseerimine................................................................................................28
Lisa 12. Mitmesugused tegevuskulud ..................................................................................28
Lisa 13. Tööjõukulud..........................................................................................................29
Lisa 14. Muud kulud ..........................................................................................................29
Lisa 15. Kasutusrent ...........................................................................................................29
Lisa 16. Tingimuslikud kohustused .....................................................................................30
Lisa 17. Seotud osapooled ..................................................................................................30
Lisa 18. Aktsiate optsiooniprogramm ..................................................................................31
Lisa 19. Sündmused pärast bilansipäeva ja tegevuse jätkuvus ..............................................31
Lisa 20. Konsolideerimata finantsaruanded .........................................................................33
Tegevjuhtkonna allkirjad 2015. a konsolideeritud majandusaasta aruandele ..............................37
SÕLTUMATU VANDEAUDIITORI ARUANNE ..................................................................38
EESTI ARENGUFOND 2015. a konsolideeritud majandusaasta aruanne
3
EESTI ARENGUFONDI LÜHIISELOOMUSTUS
Eesti Arengufond (edaspidi Arengufond) on Eesti Arengufondi seadusega asutatud avalik-õigus lik
juriidiline isik. Eesti Arengufond alustas oma tegevust 2007. aasta aprillis. Arengufond on
Riigikogu poolt ellu kutsutud selleks, et algatada ja toetada Eesti majanduses ning ühiskonnas
muutusi, mis kiirendaksid majandusstruktuuri kaasajastamist, viiksid ekspordi kasvule ja aitaksid
luua uusi kõrget kvalifikatsiooni nõudvaid töökohti. Nende eesmärkide saavutamiseks korraldab
Arengufond arenguseiret ning teostab koos erainvestoritega riskikapitali investeeringuid Eesti
uuenduslikesse, kasvavatesse ja rahvusvahelise potentsiaaliga ettevõtetesse.
Arengufondi investeerimiskapitali taastamise ja investeerimistegevuse jätkamise kava kohaselt
asutas Arengufond 1. märtsil 2011.a 100% tütarettevõtte AS SmartCap, millele taotleti
riskikapitalifondi fondivalitseja tegevusluba Finantsinspektsioonilt. Inspektsioon väljastas 21.
detsembril 2011.a AS-ile SmartCap tegevusloa (otsus nr 4.1-1/119), mille kohaselt võib AS
SmartCap tegutseda riskikapitalifondide fondivalitsejana vastavalt investeerimisfondide
seadusele. AS SmartCap allub Finantsinspektsiooni poolt teostatavale riiklikule
finantsjärelevalvele. Käesoleval hetkel on AS SmartCap ainus tegevusloa alusel tegutsev varase
faasi riskikapitalifondi fondivalitseja Eestis, mille meeskond ja eelnev tegevus on läbinud
põhjaliku taustakontrolli. Alates 1. aprillist 2012.a teostab Arengufond oma investeerimistegevuse
eesmärke AS-i SmartCap kaudu.
EESTI ARENGUFOND 2015. a konsolideeritud majandusaasta aruanne
4
TEGEVUSARUANNE
Arengufondi tegevus jaguneb kaheks – investeerimine ja arenguseire. Lisaks viib Arengufond ellu
Startup Estonia programmi.
Arengufond juhib investeerimisettevõtte kaudu enam kui 33 miljoni euro suurust varase faasi
investeerimisfondi, millest üle 14 miljoni on tänaseks investeeritud. Lisaks Arengufondi investeerimiskapitalile on meie portfelliettevõtted kaasanud üle 39 miljoni euro täiendavat kapitali erainvestoritelt.
Seire- ja kasvuprogrammide kaudu toetame me investeerimistegevust ja loome eeldusi selleks, et Eestis
tekiks rohkem uusi innovaatilisi ettevõtteid ja kõrget lisandväärtust loovaid töökohti.
1. INVESTEERIMISTEGEVUS
Arengufond teostab oma investeerimistegevuse eesmärke tütarettevõtja AS SmartCap (SmartCap) kaudu. SmartCap on Finantsinspektsiooni järelevalvele alluv riskikapitalifondide fondivalitseja, mis
valitseb riskikapitalifondi Early Fund II, fondi osakute mahuga 25,26 miljonit eurot ning osutab Arengufondile seniste investeeringute osas nõustamis-teenuseid. Early Fund II osakuomanikuks on 100% Eesti Vabariik. 2015. aastal tegi SmartCap Early Fund II arvel investeeringuid kogusummas 2 773 tuhat eurot ning nõustas Arengufondi seoses viimasele kuuluvate investeeringutega.
2015. aastal müüs Arengufond oma osaluse kahes portfelliettevõttes: Fits.me Holding Limited ja Now! Innovations OÜ-s.
28.08.2014 kinnitas Arengufondi nõukogu Arengufondi investeerimistegevuse uued põhialused. 2015. a jooksul töötas Arengufond neile tuginedes välja uue muudetud investeerimisstrateegia, mille
Arengufondi nõukogu kinnitas 27.01.2016. Nimetatud investeerimistegevust on planeeritud ellu viia SmartCapi kaudu.
Uue investeerimisstrateegia kohaselt investeeritakse Arengufondi senisest investeerimistegevusest tagasi laekunud ja laekuvad ning Early Fund II tagasi laekunud ja laekuvad vahendid ärikiirendi
fondidesse. 2016. a jooksul on planeeritud välja kuulutada konkurss kuni kahe ärikiirendi fondi leidmiseks. Ärikiirenditega lepingute sõlmimiseni loodetakse jõuda 2017.a I poolaastal.
Vastavalt Arengufondi nõukogu otsusele teostas Arengufond 2015. aastal ettevalmistavad tegevused investeerimistegevuse ümberkorraldamiseks, st otseinvesteeringute valitsemise üleandmiseks
professionaalsele erafondivalitsejale. Protsess viiakse lõpuni eeldatavasti 2016. aasta jooksul.
2015.a. oktoobris võttis Arengufondi nõukogu vastu uue investeerimisstrateegia põhialused, milles nähakse muuhulgas ette tingimused uute investeeringute tegemiseks riskikapitalifondidesse. Arengu-fondil on kavas uus investeerimissund ellu viia SmartCapi kaudu, mille raames sõlmitakse kahe järgneva
aasta jooksul lepingud riskikapitalifondi investeeringute tegemiseks kokku summas 8,4 miljonit eurot, millele lisanduvad tasud portfelliettevõtete nõustamisteenuste ning koolitus- ja arenguprogrammide osas kokku summas 2,8 miljonit eurot Startup Estonia programmist.
EESTI ARENGUFOND 2015. a konsolideeritud majandusaasta aruanne
5
2. STARTUP ESTONIA PROGRAMM
Startup Estonia 2015.a. tegevused jagunevad nelja suuna alla:
1) Startup Estonia pilootprogramm, kuni 31.08.2015.a. 2) Startup Estonia programm (2014-2020), alates 14.07.2015.a.
3) Uued investeeringud ärikiirenditesse 4) Välisfinantseeritavad projektid
Ettevõtlusministri 14. juuli 2015.a. käskkirjaga kinnitati toetuse andmise tingimused iduettevõtluse hoogustamiseks (Startup Estonia) ning määrati Arengufond nimetatud programmi elluviijaks.
Programmi rahastatakse Euroopa Regionaalarengu Fondi vahenditest.
Startup Estonia pilootprogramm
1) Startup asutajate loomise programm Founder Institute (lõppes märtsis) 2) Startup ide müügi- ja turundusprogamm Going Global (veebruar-mai)
3) Startup ide ja suurettevõtete koostööprogramm (veebruar-märts) 4) Tudengitele suunatud startup ettevõtte loomise ja arendamise programm (märts-august) 5) Toetasime Latitude59 startup konverentsi korraldamist 6) Koordineerisime Eesti startup ide minekut tehnoloogiakonverentsile Pioneers
7) Toimus startup ide suvelaager (august 2015) 8) Käivitasime startup kogukonna kohtumised ja kaasasime nad uue programmi väljatöötamisse 9) Tudengitele suunatud startup ettevõtte arendamise programm Student VC (mai-august) 10) Korraldasime rohetehnoloogia ürituste sarja Cleantech Breeze
11) Viisime läbi rohetehnoloogia ideede võistluse Climate Launchpad 12) Nõustasime Tartu Ülikooli ettevõtlusõppe rakendamise teemadel
Startup Estonia programm
1) Programmi käskkiri kinnitati 14.07
2) Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ja Arengufond sõlmisid halduslepingu programmi rakendamiseks 31.08
3) Perioodil juuli-september toimus programmi tehniline ja juriidiline ettevalmistus 4) Perioodil oktoober-detsember tegime ettevalmistusi mitmete tegevuste osas, mis käivitati/
käivitatakse 2016. aastal (startup ürituste ja koolituste konkurss, startup ide müügioskuste arendamise koolitusprogramm, startup ide ning keskmiste ja suurettevõtete koostööprogramm jm).
Uued investeeringud ärikiirenditesse
1) Aprillis valmis ex ante analüüs – täpsemad soovitused investeerimistingimusteks 2) Kinnitati Arengufondi uue investeerimisstrateegia põhialused
EESTI ARENGUFOND 2015. a konsolideeritud majandusaasta aruanne
6
Välisfinantseeritavad projektid
1) Arengufond on partnerluses Lower-Silesia Climate KIC keskusega, viimaks ellu cleantech startup idele suunatud programme ja haridusprogramme cleantech spetsialistidele
2) Climate Launchpad ideede konkurss
3) Climate KIC kiirendi 4) Pioneers into Practice programm
2016. aastal on plaanis järgmised tegevused:
1) Startup Estonia programmi elluviimine 2) Uued investeeringud ärikiirenditesse 3) Välisfinantseeritavad projektid
3. ARENGUSEIRE
3.1 Ettevõtlikkus ja Eesti majanduse konkurentsivõime
Jätkus koostöö uuringukonsortsiumis (Global Entrepreneurship Research Association) ja osalesime neljandal järjestikusel aastal Global Entrepreneurship Monitor (GEM) rahvusvahelises uuringuprojekt is.
Arengufondi ja advokaatidest koosneva töögrupi tegevuse tulemusena valmis 2015. aasta alguses äriseadustiku muutmise eelnõu, milles lihtsustatakse startup-ettevõtjatele kapitali kaasamist. Seaduse muudatused jõustusid juulis 2015.
Viisime läbi töötoad arengufoorumi Eesti Tee 2030 raames, tutvustasime ideed ning kaasasime erinevaid partnereid arengufoorumi edasisteks tegevusteks (Eesti Kultuuri Koda, Eesti tulevikulugu,
Riigikantselei jt).
3.2 Nutikas spetsialiseerumine
Nutikas spetsialiseerumine on osa Euroopa Liidu struktuurifondide rahastamisstrateegiast 2014-2020 perioodil. 2014. aasta detsembris avaldas Arengufond valdkondlikud raportid (IKT, tervisetehnoloogiad
ja ressursside väärindamine, kättesaadavad ns.arengufond.ee), milles on pakutud konkreetsed eesmärgid valdkondade lõikes, valdkondade arengut takistavad barjäärid, samuti barjääride kõrvaldamiseks vajalikud tegevused.
Nimetatud raportites toodut aluseks võttes teostasime nutika spetsialiseerumise valdkonnas 2015. aastal järgmised tegevused:
Valmistasime ette järgmised seminarid ja happy hour´id:
1) E-tervise happy hour. Protsessi eesmärgiks on rohkem tervena elatud aastaid, läbi mille on riigil võimalik kokku hoida toetuste maksmisel ning kasvatada maksutulu läbi pikema aktiivse tööelu.
Arengufond osales ettepanekutega ka E-tervise riikliku strateegia ja arengukava koostamisel ning E-tervise infosüsteemi avamiseks vajaliku kontseptsiooni kirjeldamisel;
2) Tööstus 4.0 seminar, mille eesmärgiks oli tuua kokku erinevad ettevõtted, ülikoolid ja otsustajad erinevatest valdkondadest;
3) Osalesime e-ehituse töörühmas;
EESTI ARENGUFOND 2015. a konsolideeritud majandusaasta aruanne
7
4) Ühisrahastuse (crowdfunding) happy hour. Käivitatud on ka diskussioon turuosaliste ning regulaatorite vahel õigusliku keskkonna kujundamiseks. Ühtlasi käivitasime turuosaliste hea tava tegevuspõhimõtete koostamise. Valdkonna arendamine on üle antud Finance Estonia le .
Viisime läbi järgmised analüüsid ja ettevalmistavad tegevused:
1) tootearenduse ja teadmussiirde analüüsi esimene faas; 2) biomajanduse programmi käivitamisel osalemine (sh töötubade juhtimine); 3) tervisemajanduse sektori elavdamise programmi ettevalmistamine; 4) IT tootearenduse kiirendi ettevalmistus – Arengufond koostas sektori ettevõtetega programmi,
kuidas hõlbustada IKT sektori teenusettevõtetel tootearendusprojektide käivitamist; 5) IKT erialade kvaliteedi õppekavapõhise hindamismetoodika väljatöötamise algatamine –
kaasasime hindamismetoodika väljatöötamisse HITSA, ITL ja ülikoolid. Hanke korraldas HITSA. Samuti andsime panuse IKT ja tehnoloogiateadmiste laiemaks rakendamiseks teiste
erialade õppekavades (koostöö Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga); 6) analüüsisime tervishoiusüsteemi ärimudelit; 7) käivitasime noorteadlaste, magistrantide, doktorantide ja teadus-arendusspetsialistide üleriigilise
võrgustiku (nt koostöös Tartu Ülikooliga algatus MTÜ Bioway loomiseks biotehnoloogia
valdkonnas); 8) alustasime startup ökosüsteemi seire süsteemi väljatöötamisega, esimeseks algatuseks on
tervisetehnoloogiate (health-tech) ökosüsteemi mõõdikute väljatöötamine.
3.3 Energia- ja rohemajanduse valdkonna peamisteks tegevusteks 2015. aastal olid järgmised
tegevused:
1) Koostöös Glimstedti advokaadibürooga ning 10 erineva organisatsioonimudeliga energiaühistu algatuse baasil valmis õiguslik analüüs „Energiaühistute loomist ja tegutsemist takistavad
probleemid Eestis“, mis analüüsib tänast õiguslikku keskkonda kolmest aspektist: kogukondlik tootmine, edastamine ja müümine ning seda nii elektri, soojuse kui gaasi valdkonnas.
Uuringu ja sellega seonduvate lisadega on võimalik tutvuda:
http://energiayhistud.ee/tutvustus/teostatud-uuringud/
ja põhidokument alla laadida:
http://energiayhistud.ee/wp-content/uploads/2015/09/EY_oigusmojude-analyys.pdf
2) Energiaühistute (EÜ) mentorprogrammi raames toimus konverents „Energiaühistu – kogukondlik elekter ja soojus“, kus tutvustati aastase nõustamisprotsessi peamisi tulemusi.
http://energiayhistud.ee/energiauhistute-konverents-29-september-2015/
Mentorprogramm:
http://energiayhistud.ee/energiauhistud/mentorprogramm/
EESTI ARENGUFOND 2015. a konsolideeritud majandusaasta aruanne
8
3) Energiaühistutele ja EÜ ökosüsteemile mõeldud infovärav www.energiaühistud.ee ja www.energiayhistud.ee vahendab infot ja annab nõu nüüd lisaks eesti keelele ka inglise keeles, st valminud on täismahus EÜ inglise keelne veebileht:
http://energiayhistud.ee/en/introduction_1/, võimaldades Eesti põhjalikku kogemust EÜ vallas
tutvustada ka teistele riikidele.
4) Algatatud on diskussioon ettevõtjate seas teemal „Energiaühingud ja nende potentsiaal Eestis“ –
koostöös Eesti Kaubandus- ja Tööstuskojaga toimus edukalt teema ava-seminar „Elektri- ja
soojusenergia väiketootmine energiaühingulise mudelina“. Täpsemalt: http://energiayhistud.ee/sundmuste-kalender/event/1750/
4. ARENGUIDEE KONKURSS
Arenguidee konkurss on Eesti Arengufondi poolt välja kuulutatud konkurss, mille eesmärgiks on leida
ideid, mis arendaksid Eesti majandust ja tõstaksid inimeste elu kvaliteeti. Konkursi võitja saab Arengufondilt aastase stipendiumi enda idee elluviimiseks. Stipendiumi suurus on 2000 eurot kuus (netosummas), mida makstakse idee autorile või kokkuleppel autoriga muule isikule.
2015.a. juunis valiti Arenguidee konkursil võitjateks järgmised ideed ja autorid:
1) „Kirjutamata reeglite arengukiirendi „Sammulugeja““ – autorid Riina Raudne ja Andero Uusberg. „Sammulugeja“ (uue nimega Teomeeter) seab eesmärke käitumisharjumuste, näiteks alkoholitarbimise harjumuse, liiklus- või liikumiskultuuri muutmiseks ning jälgib, kuidas inimesed kollektiivselt töötavad ühise eesmärgi nimel;
2) „Organic Estonia“ – autorid Siim Kabrits, Krista Kulderknup ja Erki Peegel. Idee on kanda 51% Eesti pindalast maheregistrisse, muutes sellega Eesti esimeseks maheriigiks maailmas. Eesti muutmisega maheriigiks püütakse luua uusi töökohti ja neid eelkõige maapiirkondadesse;
3) Eripreemia ideele „Kalamaja Avatud Kool“ – autorid Rasmus Rask, Artur Taevere, Margit
Aasmäe ja Kaarel Oja. Autorid soovivad luua uuendusliku koolimudeli, kus poleks enam klassitunde.
2015. aastal esitati konkursile kokku 101 ideed.
SÜNDMUSED PÄRAST BILANSIPÄEVA
Riigikogu majanduskomisjoni algatusel moodustatud töögrupi ettepaneku kohaselt on plaanis Arengufondi investeerimistegevus (sh SmartCap) ja Startup Estonia programm üle viia sihtasutuse KredEx organisatsiooni ning Arengufondi seiretegevus senisel kujul lõpetada.
Vaatamata Arengufondi tegevuse reorganiseerimisele, sh investeerimistegevuse (SmartCapi ja tema poolt valitsetava fondi Early Fund II) ning Startup Estonia programmi üle viimine sihtasutuse KredEx organisatsiooni ning seiretegevuse senisel kujul lõpetamisele, on juhtkonna hinnangul Arengufond
EESTI ARENGUFOND 2015. a konsolideeritud majandusaasta aruanne
9
jätkuvalt tegutsev vähemalt kuni 2017. aasta alguseni. Ülalkirjeldatud ümberkorraldused ei avalda juhtkonna hinnangul olulist mõju Arengufondi 2016. aasta finantstulemustele, kuid mõjutavad Arengufondi tegevust pikemas perspektiivis. Vastavat mõju ning selle ulatust ei ole aga hetkel teadaolevate asjaolude põhjal võimalik veel hinnata.
LISAINFO
2015. aastal töötas Arengufondis keskmiselt 27 inimest, arvestatud töötasude kogusumma koos
puhkusetasu kohustusega oli 671 159 eurot (sotsiaalmaksu arvestamata). Tütarühingus AS SmartCap töötas 2015.aastal keskmiselt 5 inimest, arvestatud töötasude kogusumma
koos puhkusetasu kohustusega oli 201 689 eurot (sotsiaalmaksu arvestamata). SmartCap juhatus oli 2015. aastal kuni detsembrini kaheliikmeline, alates detsembrist ajutiselt kolmeliikmeline. Juhatuse liikmetele arvestati tasu kokku 95 801 eurot (sotsiaalmaksu arvestamata) Nõukogu oli 5 liikmeline, nõukogu tasudeks 30 000 eurot (sotsiaalmaksu arvestamata).
Arengufondi juhatus oli 2015. aastal üheliikmeline. Juhatuse liikmele arvestati tasu kokku 48 000 eurot (sotsiaalmaksu arvestamata). Arengufondi nõukogu oli 2015. aastal seaduse kohaselt 9-liikmeline. Nõukogu liikmete tasudeks maksti 55 163 eurot (sotsiaalmaksu arvestamata).
Annika Lentso
Eesti Arengufondi juhatuse esimees
EESTI ARENGUFOND 2015. a konsolideeritud majandusaasta aruanne
10
KONSOLIDEERITUD RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE
Konsolideeritud bilanss
(eurodes)
Lisa nr. 31.12.2015 31.12.2014
VARAD
Käibevara
Raha ja raha ekvivalendid 3 5 447 537 6 753 199
Lühiajalised finantsinvesteeringud 4 1 000 000 0
Nõuded või ettemaksed 5 568 694 570 030
Käibevara kokku 7 016 231 7 323 229
Põhivara
Investeeringud sidusettevõtetesse õiglases väärtuses muutusega läbi tulemiaruande 6 4 753 341 5 846 639
Pikaajalised nõuded 7 8 826 0
Materiaalne põhivara 8 11 115 15 166
Põhivara kokku 4 773 282 5 861 805
VARAD KOKKU 11 789 513 13 185 034
KOHUSTUSED JA NETOVARA
Lühiajalised kohustused
Võlad ja ettemaksed 9 629 136 1 034 588
Lühiajalised kohustused kokku 629 136 1 034 588
KOHUSTUSED KOKKU 629 136 1 034 588
Netovara
Eelmiste perioodide akumuleeritud tulem 12 150 446 10 697 566
Aruandeaasta tulem -990 069 1 452 880
Netovara kokku 11 160 377 12 150 446
KOHUSTUSED JA NETOVARA KOKKU 11 789 513 13 185 034
Lehekülgedel 14-36 esitatud lisad on raamatupidamise aastaaruande lahutamatud osad.
EESTI ARENGUFOND 2015. a konsolideeritud majandusaasta aruanne
11
Konsolideeritud tulemiaruanne
(eurodes)
Lisa nr 2015 2014
Sihtfinantseerimine riigieelarvest 11 1 400 929 1 740 530
Muud saadud sihtfinantseerimised 11 570 883 119 135
Early Fund II Fondivalitsemistasud 757 842 757 842
Realiseerunud kasum/kahjum õiglases väärtuses kajastatud finantsinvesteeringute ning sidusettevõtete investeeringute müügist ja likvideerimisest
-933 908 3 271 415
Kasum/kahjum õiglases väärtuses kajastatud sidusettevõtete investeeringute ümberhindlusest
6 -195 032 -2 143 771
Muud tulud 1 321 83 693
Mitmesugused tegevuskulud 12 -1 022 785 -940 853
Tööjõukulud 13 -1 510 233 -1 361 735
Põhivara kulum ja väärtuse langus 8 -4 051 -7 515
Muud kulud 14 -127 178 -137 644
Tegevustulem -1 062 211 1 381 097
Intressitulud 26 776 10 692
Dividenditulud 45 366 61 091
Aruandeaasta tulem -990 069 1 452 880
Lehekülgedel 14-36 esitatud lisad on raamatupidamise aastaaruande lahutamatud osad.
EESTI ARENGUFOND 2015. a konsolideeritud majandusaasta aruanne
12
Konsolideeritud rahavoogude aruanne
(eurodes)
Lisa nr 2015 2014
Rahavood majandustegevusest
Tegevustulem -1 062 211 1 381 097
Korrigeerimised:
Põhivara kulum ja väärtuse langus 8 4 051 7 515
Realiseerunud kasum/kahjum õiglases väärtuses kajastatud finantsinvesteeringute ning
sidusettevõtete investeeringute müügist ja likvideerimisest 933 908 -3 271 415
Kasum/kahjum õiglases väärtuses kajastatud sidusettevõtete investeeringute ümberhindlusest 6 195 032 2 143 771
Kasum ebatõenäoliseks kantud laenunõuete kulu
vähendamine 0 -74 697
Põhitegevusega seotud nõuete ja ettemaksete muutus 2 013 -65 338
Põhitegevusega seotud kohustuste ja ettemaksete muutus 9 -405 452 -2 110 399
Kokku rahavood põhitegevusest -332 660 -1 989 466
Rahavood investeerimistegevusest
Materiaalse põhivara ost 8 0 -15 347 Tasutud sidusettevõtete soetamisel ja allutatud laenude andmisel 6 -61 750 -61 750
Laekumised sidusettevõtete müügist ja likvideerimisest 37 253 2 286 095
Antud laenude tagasimaksed 0 74 697
Sissemaksed tähtajalisele hoiusele 4 -1 000 000 0
Laekunud tähtajaline hoius 0 1 917 458
Laekunud intressid 6 130 23 826
Laekunud dividendid 45 366 61 091
Kokku rahavood investeerimistegevusest -973 002 4 286 070
Rahavood kokku -1 305 662 2 296 603
Raha ja raha ekvivalendid perioodi alguses 3 6 753 199 4 456 596
Raha ja raha ekvivalentide muutus -1 305 662 2 296 603
Raha ja raha ekvivalendid perioodi lõpus 3 5 447 537 6 753 199
Lehekülgedel 14-36 esitatud lisad on raamatupidamise aastaaruande lahutamatud osad.
EESTI ARENGUFOND 2015. a konsolideeritud majandusaasta aruanne
13
Konsolideeritud netovara muutuste aruanne
(eurodes)
Akumuleeritud tulem Kokku
Korrigeeritud saldo
seisuga 31.12.2013 10 697 566 10 697 566
Aruandeperioodi tulem 1 452 880 1 452 880
Saldo seisuga 31.12.2014 12 150 446 12 150 446
Aruandeperioodi tulem -990 069 -990 069
Saldo seisuga 31.12.2015 11 160 377 11 160 377
Lehekülgedel 14-36 esitatud lisad on raamatupidamise aastaaruande lahutamatud osad.
EESTI ARENGUFOND 2015. a konsolideeritud majandusaasta aruanne
14
Raamatupidamise aastaaruande lisad
Lisa 1. Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande koostamisel kasutatud arvestuspõhimõtted
1.1 Üldine informatsioon
Eesti Arengufond (edaspidi Arengufond) on Eesti Vabariigi poolt Eesti Arengufondi seadusega asutatud avalik-õiguslik juriidiline isik. Eesti Arengufondi 2015. aasta konsolideerit ud raamatupidamise aastaaruanne on koostatud kooskõlas Eesti hea raamatupidamistavaga. Hea
raamatupidamistava põhinõuded on kehtestatud Eesti Vabariigi raamatupidamise seaduses, mida täiendab Riigi raamatupidamise üldeeskiri. Üldeeskiri lähtub Eesti heast raamatupidamistavast. Üldeeskirjas kirjeldatud arvestusmeetodid tulenevad „Raamatupidamise seadusest“, Raamatupidamise Toimkonna juhenditest, samuti rahvusvahelistest avaliku sektori
raamatupidamise standarditest (IPSAS).
2015. a konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandes kajastuvad Eesti Arengufondi ja tema 100%-liste tütarettevõtete AS SmartCap ja Opal Communications OÜ finantsnäitajad (edaspidi ühiselt Kontsern).
Raamatupidamise aastaaruanne on koostatud eurodes. Eesti Arengufond kasutab Eesti raamatupidamisseaduse kasumiaruande skeemi nr 1, mida on täiendavalt liigendatud, et suurendada aruande informatiivsust.
1.2 Konsolideeritud aruannete koostamine
Konsolideerimise põhimõtted
Konsolideeritud aruandes on rida-realt konsolideeritud emaettevõtte kontrolli all olevate tütarettevõtete finantsnäitajad. Elimineeritud on kõik kontsernisisesed nõuded ja kohustused, kontserni ettevõtete vahelised tehingud ning nende tulemusena tekkinud realiseerimata kasumid ja kahjumid. Emaettevõtte ja tütarettevõtete arvestuspõhimõtted on samad.
Tütarettevõtted
Tütarettevõtteks loetakse ettevõtet, mille üle emaettevõttel on kontroll. Tütarettevõtet loetakse emaettevõtte kontrolli all olevaks, kui Arengufond omab kas otseselt või kaudselt üle 50%
tütarettevõtte hääleõiguslikest aktsiatest või osadest või on muul moel võimeline kontrollima tütarettevõtte tegevus- ja finantspoliitikat.
Äriühendused
Tütarettevõtte soetamist kajastatakse ostumeetodil (välja arvatud ühise kontrolli all toimuvad äriühendused, mida kajastatakse korrigeeritud ostumeetodil). Vastavalt ostumeetodile võetakse omandatud tütarettevõtte varad, kohustused ja tingimuslikud kohustused (s.o omandatud netovara)
EESTI ARENGUFOND 2015. a konsolideeritud majandusaasta aruanne
15
arvele nende õiglases väärtuses ning omandatud osaluse soetusmaksumuse ja omandatud netovara õiglase väärtuse vahe kajastatakse positiivse või negatiivse firmaväärtusena.
Tütarettevõtte soetus ja müük
Alates omandamise kuupäevast kajastatakse kontserni osalust omandatud ettevõtte varades, kohustustes ja tingimuslikes kohustustes ning tekkinud firmaväärtust konsolideeritud bilansis ning osalust omandatud ettevõtte tuludes ja kuludes konsolideeritud tulemiaruandes. Positiivset firmaväärtust kajastatakse konsolideeritud bilansis immateriaalse varana, negatiivne firmaväärtus
kajastatakse koheselt tuluna.
Juhul, kui tütarettevõte müüakse aruandeperioodi jooksul, kajastatakse konsolideerit ud tulemiaruandes müüdud tütarettevõtte tulusid ja kulusid kuni müügikuupäevani. Vahet müügihinna ja tütarettevõtte netovara bilansilise väärtuse vahel kontserni bilansis (kaasa arvatud
firmaväärtus) müügikuupäeva seisuga kajastatakse kasumi/kahjumina tütarettevõtte müügist. Juhul, kui tütarettevõtte osalisel müügil väheneb kontserni kontroll ettevõtte üle alla 50%, kuid mõju ettevõtte üle ei kao täielikult, lõpetatakse alates müügikuupäevast ettevõtte konsolideerimine ning kajastatakse järelejäänud osa tütarettevõtte varades, kohustustes ning firmaväärtuses kas
sidusettevõttena, ühisettevõttena või muu finantsinvesteeringuna. Allesjääv investeering võetakse arvele õiglases väärtuses või allesjääva osa bilansilises väärtuses müügikuupäeva seisuga, kui õiglast väärtust ei ole võimalik leida mõistliku kulu ja pingutusega.
Konsolideeritud aastaaruande lisades esitatud Eesti Arengufondi konsolideerimata
aruanded
Vastavalt Eesti Raamatupidamise Seadusele tuleb konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lisades avaldada konsolideeriva üksuse (emaettevõtte) eraldiseisvad konsolideerimata põhiaruanded. Emaettevõtte põhiaruannete koostamisel on järgitud samu arvestuspõhimõtteid,
mida on rakendatud ka konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande koostamisel, v.a investeeringud tütarettevõtetesse. Investeeringud tütarettevõtetesse on konsolideerimata aruandes kajastatud soetusmaksumuse meetodil. Investeeringud sidusettevõtetesse on konsolideerimata aruannetes kajastatud õiglase väärtuse meetodil, nagu ka konsolideeritud aruandes.
1.3 Riskikapitali-investeeringud varase faasi ettevõtetesse (investeeringud sidusettevõtetesse
ja finantsinvesteeringud)
Arengufondi kaudu on kapital investeeritud varases arengufaasis teadmis- ja tehnoloogiamahukatesse Eesti äriühingute aktsiatesse ja osadesse. Investeeringud on tehtud koos
erasektori kaasinvestoritega samadel tingimustel ja lähtudes ärilistest kaalutlustest. Arengufond ei ole teinud investeeringuid teiste aktsionäride või osanike osaluse omandamise kaudu. Investeeringu tulemusena on Arengufondi osalus investeerimisobjekti hääleõiguslikus kapitalis üldjuhul 10%-49%. Ekspertkomitee soovitusel võib Arengufond anda investeerimisobjektile laenu
koos Arengufondi poolt tehtud investeeringuga investeerimisobjekti omakapitali, kui see on vajalik investeeringu paremaks struktureerimiseks ning vastab Arengufondi tingimustele.
EESTI ARENGUFOND 2015. a konsolideeritud majandusaasta aruanne
16
Riskikapitali-investeeringud on kajastatud finantsinvesteeringutena või sidusettevõtetena. Riskikapitali-investeering võetakse algselt arvele tema soetusmaksumuses, milleks on makstava tasu õiglane väärtus ja omandamisega otseselt seotud väljaminekud. Riskikapitali-investeering
kajastatakse pärast esmast arvelevõtmist õiglases väärtuses muutusega läbi tulemiaruande .
Investeeringud aktsiatesse ja teistesse omakapitaliinstrumentide sse
Finantsinvesteeringuna kajastatakse osalust ettevõttes, mille üle oluline mõju puudub (enamasti
osalus väiksem kui 20%).
Lühi- ja pikaajalisi finantsinvesteeringuid aktsiatesse ja teistesse omakapitaliinstrumentidesse kajastatakse õiglases väärtuses juhul, kui see on usaldusväärselt hinnatav. Õiglase väärtuse muutused kajastatakse tulemiaruandes. Aktsiaid ja muid omakapitaliinstrumente, mis ei ole
avalikult kaubeldavad ja mille õiglast väärtust ei ole võimalik usaldusväärselt hinnata, kajastatakse soetusmaksumuse meetodil (s.t. soetusmaksumus miinus võimalikud allahindlused). Õiglase väärtuse muutused kajastatakse tulemiaruandes eraldi kirjel “Kasum/kahjum õiglases väärtuses kajastatud sidusettevõtete investeeringute ümberhindlusest”.
Investeeringud sidusettevõtetesse
Sidusettevõte on ettevõte, mille üle Arengufond omab olulist mõju, kuid mida ta ei kontrolli. Üldjuhul eeldatakse olulise mõju olemasolu juhul, kui Arengufond omab ettevõttes 20% kuni 50%
hääleõiguslikest aktsiatest või osadest.
Erandjuhtudel võib oluline mõju esineda ka väiksema kui 20%-lise osaluse korral. Olulise mõju olemasolu iseloomustavad tavaliselt järgmised asjaolud: (a) esindatus investeerimisobjekti tegevjuhtkonnas või kõrgemas juhtorganis;
(b) osalemine investeerimisobjekti äripoliitiliste otsuste tegemisel; (c) olulised tehingud investori ja investeerimisobjekti vahel; (d) investori ja investeerimisobjekti juhtkondade osaline kattumine; (e) tehnilise informatsiooni vahetamine investori ja investeerimisobjekti vahel.
Investeeringud sidusettevõtetesse kajastatakse õiglase väärtuse meetodil.
Bilansis kirjel „Investeeringud sidusettevõtetesse õiglases väärtuses muutusega läbi tulemiaruande“ kajastatakse konverteerimisõigusega laene ühel real koos investeeringutega osakapitali. Konverteerimisõigusega laenude puhul on tegemist finantsvaradega, millise id
kajastatakse õiglases väärtuses.
Õiglase väärtuse meetod
Õiglase väärtuse määramisel lähtutakse eelkõige EVCA Rahvusvahelisest era- ja riskikapitali hindamisjuhistes toodud hindamismeetoditest, milleks võivad olla:
o viimase investeerimistehingu hind; o diskonteeritud rahavoogude meetod; o netovara meetod;
EESTI ARENGUFOND 2015. a konsolideeritud majandusaasta aruanne
17
o väärtuse määramine kasumikordaja baasil.
Õiglase väärtuse muutused kajastatakse tulemiaruandes eraldi kirjel “Kasum/kahjum õiglases väärtuses kajastatud sidusettevõtete investeeringute ümberhindlusest”.
1.4 Raha ja raha ekvivalendid
Raha ja raha ekvivalentidena kajastatakse bilansis ja rahavoogude aruandes raha kassas, arvelduskontode jääke (v.a. arvelduskrediit), kuni 3-kuulisi tähtajalisi deposiite ning paigutusi rahaturufondidesse ja muudesse ülilikviidsetesse fondidesse, eeldusel, et Arengufond investeerib finantsvaradesse, mis vastavad raha ja raha ekvivalentide mõistele.
1.5 Nõuded ja ettemaksed
Nõuded ostjate vastu, viitlaekumised ning muud lühi- ja pikaajalised nõuded (sh. laenunõuded, üle 3-kuulised deposiidid) kajastatakse korrigeeritud soetusmaksumuses. Lühiajaliste nõuete korrigeeritud soetusmaksumus on üldjuhul võrdne nende nominaalväärtusega (miinus
allahindlused), mistõttu lühiajalisi nõudeid kajastatakse bilansis tõenäoliselt laekuvas summas. Pikaajaliste finantsvarade korrigeeritud soetusmaksumuse arvestamiseks võetakse finantsvara algselt arvele saadaoleva tasu õiglases väärtuses, arvestades järgmistel perioodidel intressitulu sisemise intressimäära meetodil.
1.6 Finantsvarade väärtuse langus
Igal bilansipäeval hinnatakse, kas esineb tunnuseid korrigeeritud soetusmaksumuse või soetusmaksumuse meetodil kajastatud finantsvara või finantsvarade grupi väärtuse languse osas. Juhul, kui selliseid tunnuseid esineb, hinnatakse korrigeeritud soetusmaksumuses kajastatavad
finantsvarad alla finantsvarast eeldatavasti tulevikus laekuvate maksete nüüdisväärtuseni (diskonteerituna antud finantsvara esmasel kajastamisel fikseeritud sisemise intressimääraga) ning soetusmaksumuses kajastatavad finantsvarad hinnatakse alla summani, mida põhjendatud hinnangu kohaselt võiks saada, kui seda finantsvara peaks müüma bilansipäeva seisuga. Väärtuse
langusest tulenevad allahindlused kajastatakse tulemiaruandes kuluna.
1.7 Materiaalne põhivara
Materiaalne põhivara võetakse algselt arvele tema soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast ja soetamisega otseselt seotud kulutustest, mis on vajalikud vara viimiseks tema tööseisundisse ja –
asukohta. Materiaalset põhivara kajastatakse bilansis tema soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja võimalikud väärtuse langusest tulenevad allahindlused.
Amortisatsiooni arvestamisel kasutatakse lineaarset meetodit. Amortisatsioonimäär määratakse igale põhivaraobjektile eraldi, sõltuvalt selle kasulikust elueast. Kasulike eluigade vahemikud on
materiaalse põhivara gruppidele järgmised:
EESTI ARENGUFOND 2015. a konsolideeritud majandusaasta aruanne
18
Muu materiaalne põhivara
Inventar 2-10 aastat Arvutustehnika 2-3 aastat
Kui on märke sellest, et varaobjekti eluiga või lõppväärtus on oluliselt muutunud, tehakse
muudatused vara amortiseerimises edasiulatuvalt.
Materiaalse põhivara kaetava väärtuse määramisel lähtutakse lõigus 1.8 „Varade väärtuse langus“ kirjeldatud põhimõtetest.
1.8 Varade väärtuse langus
Igal bilansipäeval hinnatakse materiaalse põhivara puhul vara väärtuse võimalikule langusele viitavate asjaolude esinemist. Selliste asjaolude esinemise korral hinnatakse vara kaetavat väärtust ning võrreldakse seda bilansilise maksumusega.
Väärtuse langusest tekkinud kahjum kajastatakse summas, mille võrra vara bilansiline maksumus
ületab selle kaetava väärtuse. Vara kaetav väärtus on vara õiglane väärtus, millest on maha lahutatud müügikulutused, või vara kasutusväärtus, vastavalt sellele, kumb on kõrgem. Vara väärtuse languse hindamise eesmärgil hinnatakse kaetavat väärtust kas üksiku varaobjekti või väikseima võimaliku varade grupi kohta, mille jaoks on võimalik rahavoogusid eristada (raha
genereeriv üksus). Varade allahindlusi kajastatakse aruandeperioodi kuluna.
Kord alla hinnatud varade puhul hinnatakse igal järgmisel bilansikuupäeval, kas võib olla tõenäoline, et vara kaetav väärtus on vahepeal tõusnud (v.a firmaväärtus, mille allahindlusi ei tühistata). Kui väärtuse testi tulemusena selgub, et vara või varade grupi (raha genereeriva üksuse)
kaetav väärtus on tõusnud üle bilansilise jääkmaksumuse, tühistatakse varasem allahindlus ja suurendatakse vara bilansilist jääkmaksumust kuni summani, mis oleks kujunenud, arvestades vahepealsetel aastatel normaalset amortisatsiooni. Allahindluse tühistamist kajastatakse aruandeaasta tulemiaruandes põhivara allahindluse kahjumi vähendamisena.
1.9 Finantskohustused
Kõik finantskohustused (võlad hankijatele, viitvõlad, ning muud lühi- ja pikaajalised võlakohustused) kajastatakse korrigeeritud soetusmaksumuses. Lühiajaliste finantskohustuste korrigeeritud soetusmaksumus on üldjuhul võrdne nende nominaalväärtusega, mistõttu lühiajalis i
finantskohustusi kajastatakse bilansis maksmisele kuuluvas summas. Pikaajaliste finantskohustuste korrigeeritud soetusmaksumuse arvestamiseks võetakse nad algselt arvele saadud tasu õiglases väärtuses (millest on maha arvatud tehingukulutused), arvestades järgnevatel perioodidel kohustustelt intressikulu sisemise intressimäära meetodil.
Finantskohustus liigitatakse lühiajaliseks, kui selle tasumise tähtaeg on kaheteist kuu jooksul alates bilansikuupäevast, kui Arengufondil pole tingimusteta õigust kohustuse tasumist edasi lükata rohkem kui 12 kuud pärast bilansikuupäeva või kui laenuandjal oli õigus bilansipäeval finantskohustus tagasi kutsuda laenulepingus sätestatud tingimuste rikkumise tõttu.
EESTI ARENGUFOND 2015. a konsolideeritud majandusaasta aruanne
19
1.10 Rendiarvestus
Kapitalirendina käsitletakse rendilepingut, mille puhul kõik olulised vara omandiga seonduvad riskid ja hüved kanduvad üle rentnikule. Muud rendilepingud kajastatakse kasutusrendina.
Kasutusrendimaksed kajastatakse rendiperioodi jooksul lineaarselt tulemiaruandes kuluna.
1.11 Sihtfinantseerimine
Sihtfinantseerimine jaotatakse tegevuskulude ja põhivarade sihtfinantseerimiseks. Põhivara sihtfinantseerimise põhitingimuseks on, et selle saaja peab ostma, ehitama või muul viisil soetama teatud põhivara.
Sihtfinantseerimine kajastatakse tuluna tegevuskulude tegemise või põhivara soetamise perioodil, kui sihtfinantseerimise tingimustega ei kaasne sisuline tagasinõude või laekumata jäämise risk; kui eksisteerib sisuline tagasinõude või laekumata jäämise risk, kajastatakse sihtfinantseerimine tuluna vastava riski kadumisel.
Toetust kajastatakse bilansis esmakordselt raha ülekandmisel või laekumisel või sihtfinantseerimisega seotud nõuete, kohustuste, tulude ja kulude arvelevõtmise kuupäeval. Kui sihtfinantseerimine on küll laekunud, kuid selle arvel ei ole veel kulutusi tehtud, kajastatakse saadud vahendid ettemaksena. Kui sihtfinantseerimise saamisega seotud kulutused on tehtud ja
puudub sisuline toetuse laekumata jäämise risk, kuid toetus on veel laekumata, kajastatakse sihtfinantseerimine tuluna ja nõudena.
Sihtfinantseerimine põhivarade soetamiseks on kajastatud tuludes nende soetamisel. Põhivarade amortiseerimisel kuludesse enam tulude ja kulude vastavuse printsiipi ei rakendata ja põhivara
kasuliku eluea jooksul kajastatakse amortisatsioonikulu.
1.12 Välisvaluutatehingute kajastamine
Arengufondi arvestusvaluuta on euro. Aruanded on koostatud eurodes.
Välisvaluutas toimunud tehingute kajastamisel on aluseks võetud tehingu toimumise päeval
ametlikult kehtinud Euroopa Keskpanga valuutakursid. Välisvaluutas fikseeritud monetaarsed varad ja kohustused hinnatakse bilansipäeval ümber arvestusvaluutasse bilansipäeval kehtivate Euroopa Keskpanga valuutakursside alusel. Ümberhindamise tulemusena tekkinud kursikasumid ja -kahjumid kajastatakse aruandeperioodi tulemiaruandes. Mitterahalised välisvaluutas
fikseeritud varad ja kohustused, mida mõõdetakse õiglases väärtuses, hinnatakse ümber arvestusvaluutasse, võttes aluseks Euroopa Keskpanga valuutakursid, mis kehtivad õiglase väärtuse määramise päeval.
EESTI ARENGUFOND 2015. a konsolideeritud majandusaasta aruanne
20
1.13 Tulude arvestus
Tulu sihtfinantseerimisest
Tegevuskulude sihtfinantseerimisel kajastatakse tulu sihtfinantseerimisest proportsionaalselt sellega seonduvate kuludega. Tulemiaruandes kajastatakse kompenseeritavat kulu ja saadud
toetust mõlemaid eraldi. Sihtfinantseerimise kajastamisel kasutatakse brutomeetodit.
Sihtfinantseerimine põhivarade soetamiseks on kajastatud tuludes nende soetamisel. Põhivarade amortiseerimisel kuludesse enam tulude ja kulude vastavuse printsiipi ei rakendata ja põhivara kasuliku eluea jooksul kajastatakse amortisatsioonikulu.
Riigieelarvelise eraldise puhul kehtib tingimus, et kui eraldise saaja jätab esitamata vajalikud dokumendid ja informatsiooni või esitab neis eksitavat informatsiooni või muul viisil rikub lepingust tulenevaid kohustusi, on ministeeriumil õigus nõuda eraldise saajalt leppetrahvi. Sihtfinantseerimiseks saadud vahendeid kasutatakse kooskõlas Eesti Arengufondi seaduses
sätestatud eesmärkidega ja Arengufondi nõukogu poolt kinnitatud tegevuskavaga.
Intressitulude arvestus
Intressitulu kajastatakse siis, kui tulu laekumine on tõenäoline ja tulu suurust on võimalik usaldusväärselt hinnata. Intressitulu kajastatakse kasutades vara sisemist intressimäära, välja
arvatud juhtudel, kui intressi laekumine on ebakindel. Sellistel juhtudel arvestatakse intressitulu kassapõhiselt.
Dividenditulude arvestus
Dividenditulu kajastatakse siis, kui omanikul on tekkinud seaduslik õigus dividendide saamiseks.
Tulu teenuste müügist
Tulu teenuse müügist kajastatakse teenuse osutamise järel. Juhul kui teenus osutatakse pikema ajaperioodi jooksul, siis kajastatakse tulu lähtudes valmidusastme meetodist.
EESTI ARENGUFOND 2015. a konsolideeritud majandusaasta aruanne
21
Lisa 2. Kontserni tütarettevõtted
Eesti Arengufondi tütarettevõtted:
Tütarettevõte Asukohamaa
Osalus
31.12.2015
Osalus
31.12.2014
AS SmartCap Eesti 100 % 100%
Opal Communications OÜ Eesti 100 % 100%
Lisa 3. Raha ja raha ekvivalendid
31.12.2015 31.12.2014
Arvelduskontod 5 447 537 5 088 199
Tähtajalised hoiused 0 1 665 000
Raha ja raha ekvivalendid kokku 5 447 537 6 753 199
Lisa 4. Lühiajalised finantsinvesteeringud
31.12.2015 Valuuta Alguskuupäev Lepingu
tähtaeg
Tähtajaline hoius Nordea Bank
500 000 EUR 15.09.2015 15.03.2016
Tähtajaline hoius LHV Pank
500 000 EUR 15.09.2015 15.03.2016
Tähtajalised hoiused
kokku 1 000 000 EUR
EESTI ARENGUFOND 2015. a konsolideeritud majandusaasta aruanne
22
Lisa 5. Nõuded ja ettemaksed
31.12.2015 31.12.2014
Lühiajalised nõuded ja ettemaksed
Nõuded ostjate vastu 51 172 91 660
Maksude ettemaksed ja tagasinõuded, lisa 10 689 91
Saamata sihtfinantseerimine 92 532 89 440
Ettemakstud tulevaste perioodide kulud 5 786 50 787
Ettemaksed hankijatele 3 110 0
Intressi nõuded 574 0
Muud nõuded 414 831 338 052
Lühiajalised nõuded ja ettemaksed kokku 568 694 570 030
Seisuga 31.12.2015 muud nõuded sisaldab investeeringute müükidest tulenevad nõuded kogusummas 319 197 eurot ning nõuded Early Fund II vastu summas 76 994 eurot, kontori deposiit summas 18 252 eurot ja kinnipidamised töötasudest 388 eurot.
Seisuga 31.12.2014 muud nõuded sisaldab investeeringute müükidest tulenevad nõuded kogusummas 318 520 eurot, kontori deposiit summas 18 252 eurot, kinnipidamised töötasudest 1 012 eurot ja muud viitlaekumised summas 268 eurot.
EESTI ARENGUFOND 2015. a konsolideeritud majandusaasta aruanne
23
Lisa 6. Investeeringud sidusettevõtetesse õiglases väärtuses muutusega läbi tulemiaruande
31.12.2015 31.12.2014
Osaluste bilansiline väärtus aasta alguses 5 565 965 6 184 386
Antud konverteeritavate laenude õiglane väärtus aasta alguses 280 673 280 674
Investeeringud sidusettevõtetesse õiglases väärtuses kokku
aasta alguses 5 846 639 6 465 060
Omandatud osaluste soetusmaksumus 61 750 61 750
Osaluste müük -980 664 0
Arvestatud intressid 39 405 0
Osaluste/laenude õiglase väärtuse ümberhindlused -195 032 -2 143 771
Osaluste õiglane väärtus aasta lõpus 4 403 970 5 565 965
Antud konverteeritavate laenude õiglane väärtus aasta lõpus 349 371 280 673
Investeeringud sidusettevõtetesse õiglases väärtuses kokku
aasta lõpus 4 753 341 5 846 639
Sidusettevõtte Tegevusala Osalus seisuga 01.01.2015 (% )
Omandatud osaluse %
Osaluse vähenemine
teiste
investorite osaluse
suurenemise tõttu
Osalus seisuga 31.12.2015 (% )
Cleveron AS Arvutite ja arvuti välisseadmete tootmine
15,27 -0,45 14,82
Ilmarine Engineering OÜ
Metallkonstruktsioonide ja nende osade tootmine
12,52 12,52
GOLIATH Wind OÜ
Elektrimootorite, -generaatorite ja trafode
tootmine
10,75 -2,91 7,84
United Dogs and
Cats OÜ
Reklaami vahendamine
meedias Veebiportaalide tegevus
14,58 0
Fits me Holdings Ltd
Muu mujal liigitamata kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus
8,9 -8,9 0
BiotaP OÜ Teadus- ja arendustegevus muude
loodus- ja tehnikateaduste vallas
35 35
Sportlyzer OÜ Programmeerimine 9,84 9,84
OÜ Inner Circle Veebiportaalide tegevus 7,29 7,29
OÜ Cellin Technologies
Teadus- ja arendustegevus
biotehnoloogia vallas
24,48 24,48
EESTI ARENGUFOND 2015. a konsolideeritud majandusaasta aruanne
24
Realeyes
(Holdings) Ltd
Andmetöötlus,
veebihosting jms tegevused
4,74 -0,88 3,86
Now! Innovations OÜ
Arvutisüsteemide ja andmebaaside haldus
17,27 17,27
my! Wind OÜ Elektrimootorite, -
generaatorite ja trafode tootmine
30,50 30,50
Selfdiagnostics
OÜ
Teadus- ja
arendustegevus muude loodus- ja tehnikateaduste vallas
13,98 13,98
Wise Guys
Investment OÜ
Ärinõustamine jm
juhtimisalane nõustamine
33,93 3,58 37,51
Kõik 31.12.2015 seisuga Arengufondi osalusega sidusettevõtted on Eestis asutatud ja
registreeritud äriühingud, v.a. Realeyes (Holdings) Ltd.
Sidusettevõtete investeeringute bilansipäeva seisu osaluste kajastamisel on arvestatud investeerimisobjektide poolt kinnitatud ja väljastatud optsiooniprogramme, millel on osaluse väärtuse määramisele lahustuv mõju.
Realeyes (Holdings) Ltd on Ühendkuningriigis registreeritud äriühing, millele kuulub 100% Realeyes OÜ osadest. Arengufond on teinud investeeringu Realeyes OÜ-sse ning hoiab oma osalust Realeyes OÜ-s Realeyes (Holdings) Ltd kaudu.
Fits.me Holdings Ltd osaluse müük toimus 2015. aastal ning osaluse müügist laekus 2015. aastal
31 776 eurot ning vastavalt ostu-müügilepingu tingimustele on 31.12.2015 seisuga kajastatud osaluse müügiga seotud lühi- ja pikaajaline nõue (vt ka lisa 7).
2015. aastal jõudis lõpule United Dogs and Cats OÜ likvideerimine.
Now! Innovations OÜ toimus 2015. aastal ettevõtte varade müük, kuid aastalõpu seisuga ei olnud
veel toimunud seonduvat väljamakset ettevõtte osanikele.
Õiglases väärtuses kajastatud investeeringute sidusettevõtetesse väärtuse aluseks on seisuga 31.12.2015 teostatud väärtuse hindamine. Võimalik, et 2016. aasta jooksul annab Arengufond investeeringute portfelli haldamise üle. Kuna sisuline tegevus investeeringute haldamisega jätkub,
siis on ka väärtuste hindamisel lähtutud tegevuse jätkuvuse printsiibist (vt täpsemalt ka lisa 19).
Sidusettevõtetesse tehtud investeeringute õiglane väärtus 31.12.2015 seisuga on leitud järgmiselt:
Cleveron AS: kasumikordaja baasil. Hindamisel on aluseks võetud Clevereon AS 2015. majandusaasta eeldatav EBITDA ning martinwolf.com andmebaasist kättesaadavad
võrreldavate ettevõtete kasumikordajad. Saadud väärtuse suhtes on rakendatud allahindlust , arvestades, et erinevalt eelnimetatud andmebaasis kajastatud ettevõtetega ei ole Cleveron AS osad avalikult kaubeldavavad väärtpaberid.
EESTI ARENGUFOND 2015. a konsolideeritud majandusaasta aruanne
25
GOLIATH Wind OÜ, OÜ Cellin Technologies, Sportlyzer OÜ, My!Wind OÜ, Realeyes (Holdings) Limited, Selfdiagnostics OÜ ja Wise Guys Investment OÜ: viimase investeerimistehingu hind. Viimase investeerimistehingu hinnana on kasutatud
investeerimisobjektide viimatist tehinguhinda, mille raames on investeerimisobjekt i investeerinud olemasolevad või uued investorid. Kui nimetatud tehing ei ole toimunud bilansipäeva lähedal (st varem või hiljem kui 3 kuud bilansipäevast), siis bilansipäeva õiglase väärtuse määramisel on hinnatud investeerimisobjekti tegevust vahepealsel perioodil ning nende tegevuste vastavust esialgsetele plaanidele, mille baasilt tehingu hind ja
investeerimisobjekti väärtus investorite poolt hinnati. Eelpool toodud investeeringute osas ei ole tehtud olulisi korrigeerimisi tehingu hetke ja bilansipäeva vahelise perioodi muutuste tõttu;
BioTap OÜ, Ilmarine Engineering OÜ ja OÜ Inner Circle: väärtus on 100% alla hinnatud, kuna
nimetatud äriühingud olid 31.12.2015 kas likvideerimisel või puudus neil nimetatud kuupäeva seisuga oluline majandustegevus.
Arengufond annab sidusettevõtetele laenu omakapitaliinvesteeringute paremaks struktureerimiseks.
Seisuga 31.12.2015 on sidusettevõtetele antud laene intressimääraga 12% aastas, samas ka aastase liitintressiga 5% või 15% sõltuvalt osanikelepingu tingimustest. Tegemist on konverteerimisõigusega laenudega, välja arvatud GOLIATH Wind OÜ-le antud laen, mis kuulub tagasimaksmisele vastavalt osanike vahel sõlmitud lepingus sätestatud tingimustele hiljemalt
31.12.2018. Kõikide konverteeritavate laenude alusvaluutaks on euro.
EESTI ARENGUFOND 2015. a konsolideeritud majandusaasta aruanne
26
Lisa 7. Pikaajalised nõuded
31.12.2015 31.12.2014
Nõuded ostjate vastu 8 826 0
8 826 0
31.12.2015 seisuga on Eesti Arengufondil nõue summas 8 826 EUR vastavalt 15.05.2015 sõlmitud portfelliettevõtte ostu-müügi lepingule. Nõude aluseks on 24.05.2015 avatud tingimuslik
tähtajaline hoius (escrow). Hoiuse perioodiks on 18 kuud.
Lisa 8. Materiaalne põhivara
Muu materiaalne
põhivara Kokku
Saldo seisuga 31.12.2014
Soetusmaksumus 57 394 57 394
Akumuleeritud kulum -42 228 -42 228
Jääkmaksumus 15 166 15 166
2015.a toimunud muutused
Amortisatsioonikulu -4 051 -4 051
Saldo seisuga 31.12.2015
Soetusmaksumus 56 928 56 928
Akumuleeritud kulum -45 813 -45 813
Jääkmaksumus 11 115 11 115
EESTI ARENGUFOND 2015. a konsolideeritud majandusaasta aruanne
27
Lisa 9. Võlad ja ettemaksed
31.12.2015 31.12.2014
Lühiajalised võlad ja ettemaksed
Võlad tarnijatele 42 327 36 609
Võlad töövõtjatele 164 179 122 792
Maksuvõlad, lisa 10 76 343 114 505
Muud viitvõlad 300 19 213
Saadud sihtfinantseerimine , lisa 11 345 987 741 469
Lühiajalised võlad ja ettemaksed kokku 629 136 1 034 588
Lisa 10. Maksukohustused ja nõuded
31.12.2015 31.12.2014
Käibemaks 722 1 871
Ettevõtte tulumaks 2 086 1 200
Üksikisiku tulumaks 25 396 39 319
Sotsiaalmaks 43 941 64 184
Töötuskindlustusmakse 2 155 4 287
Kogumispensionimakse 2 043 3 644
Maksuvõlad kokku, lisa 9 76 343 114 505
Ettemaksukonto, lisa 5 689 91
EESTI ARENGUFOND 2015. a konsolideeritud majandusaasta aruanne
28
Lisa 11. Sihtfinantseerimine
2015 2014
Tulevaste perioodide tulu sihtfinantseerimisest perioodi
alguse seisuga, lisa 9 741 469 1 274 499
Perioodi jooksul laekunud toetused 1 005 447 1 326 635
s.h. Laekumine riigieelarvest 1 000 000 1 200 000
Tartu Linnavalitsus 0 7 500
Keskkonnaministeerium 5 447 0
Kajastatud sihtfinantseerimise tuluna 1 400 929 1 740 530
Muud perioodi jooksul laekunud toetused või teostatud
abikõlbulikud kulud 570 882 119 135
s.h. Startup Estonia pilootprojekt 361 582 119 135
Startup Estonia projekt 92 532 0
Basrec 64 500 0
Climate-Kic 30 765 0
TU Delft Valorisation Centre 21 503 0
Tulevaste perioodide tulu sihtfinantseerimisest perioodi
lõpu seisuga, lisa 9 345 987 741 469
Lisa 12. Mitmesugused tegevuskulud
2015 2014
Uurimis- ja arendustööd 137 778 308 054
Ürituste korraldamiskulud 134 389 82 264
Ostetud teenused 192 761 95 776
Bürooruumide kulud 84 558 132 986
Mitmesugused kontorikulud 22 151 21 570
Reklaamikulud 71 181 76 274
Lähetuskulud 65 215 79 650
Koolituskulud 69 007 39 432
Infotehnoloogiakulud 45 571 49 618
Transpordikulud 7 343 15 757
Muud kulud 192 831 39 472
Mitmesugused tegevuskulud kokku 1 022 785 940 853
EESTI ARENGUFOND 2015. a konsolideeritud majandusaasta aruanne
29
Lisa 13. Tööjõukulud
2015 2014
Palgakulu 1 155 880 995 063
Sotsiaalmaksud 354 353 366 672
Tööjõukulud kokku 1 510 233 1 361 735
Keskmine töötajate arv majandusaastal 27 23
Lisa 14. Muud kulud
2015 2014
Käibemaks 123 801 118 677
Ettevõtte tulumaks 0 5 688
Muud kulud 3 378 13 279
Muud kulud kokku 127 179 137 644
Lisa 15. Kasutusrent
Arengufond kui rentnik:
Arengufond on võtnud kasutusrendile kontoritehnika, kontorimööbli ning kontoripinna.
2015 2014
Perioodi rendikulu kasutusrendilepingutest 87 885 97 282
Vastavalt kontoritehnika ja kontorimööbli rendilepingute le on Arengufondil õigus soovi korral nii kontoritehnika kui ka kontorimööbel lepinguperioodi lõpus välja osta. Arengufondil on võimalus kontoripinna rendilepingut tähtaja möödumisel pikendada.
EESTI ARENGUFOND 2015. a konsolideeritud majandusaasta aruanne
30
Lisa 16. Tingimuslikud kohustused
Võimalikud maksurevisjonist tulenevad kohustused
Maksuhalduril on õigus kontrollida Arengufondi ja tema tütarettevõtete maksuarvestust kuni 5
aasta jooksul maksudeklaratsiooni esitamise tähtajast ning vigade tuvastamisel määrata täiendav maksusumma, intressid ning trahvid.
Arengufondi ja tema tütarettevõtete juhtkonna hinnangul ei esine asjaolusid, mille tulemusena võiks maksuhaldur määrata Arengufondile olulise täiendava maksusumma.
Lisa 17. Seotud osapooled
Eesti Arengufondi konsolideeritud aastaaruande koostamisel on loetud seotud osapoolteks:
a. sidusettevõtteid; b. tegev- ja kõrgemat juhtkonda; c. eespool loetletud isikute lähedasi pereliikmeid ja nende poolt kontrollitava id või nende
olulise mõju all olevaid ettevõtteid. d. Eesti Vabariik ja Eesti Vabariigiga seotud ettevõtted.
Eesti Arengufond on Arengufondi seadusega loodud avalik-õiguslik juriidiline isik. Vastavalt Arengufondi seadusele moodustub Arengufondi vara muuhulgas riigieelarvelistest eraldistest ja riigi poolt sihtotstarbeliselt üleantavast varast. 2015. ja 2014. aastal riigi poolt saadud sihtfinantseerimine on kajastatud lisas 11 „Sihtfinantseerimine“.
Arengufond ostab teistelt riigi kontrolli või olulise mõju all olevatelt üksustelt elektrit, soojusenergiat ja muid taolisi teenuseid tavapärase majandustegevuse käigus.
Antud konverteerimisõigusega laenud sidusettevõtetele on bilansis kajastatud õiglases väärtuses real „Investeeringud sidusettevõtetesse õiglases väärtuses muutusega läbi tulemiaruande “. Detailne informatsioon sidusettevõtetele antud laenude kohta on esitatud lisas 6.
2015. aastal on tütarettevõte AS SmartCap saanud Early Fund II valitsemise tasu summas 757 842
eurot (2014. aastal 757 842 eurot). Seisuga 31.12.2015 oli Early Fund II valitsemise tasu kohustus AS SmartCap ees summas 63 154 eurot (31.12.2014: 63 154 eurot) ja muud Early Fund II kohustused AS SmartCap ees 13 490 eurot (31.12.2014: 4 653 eurot).
Tegev- ja kõrgema juhtkonnaga seotud ettevõtetest on 2015. aasta jooksul ostetud teenuseid summas eurot 12 240 eurot (2014. aastal 7 487 eurot). 31.12.2014 oli kohustus tegev- ja kõrgema juhtkonnaga seotud ettevõtetele 18 321 eurot.
Aruandeperioodil on Arengufondi juhatuse ja nõukogu liikmetele arvestatud tasusid kokku 103 tuhat eurot (2014: 123 tuhat eurot). 2015. aastal arvestati tütarettevõtte AS SmartCap juhatuse ja nõukogu liikmetele tasusid kokku 126 tuhat eurot (2014: 115 tuhat eurot).
EESTI ARENGUFOND 2015. a konsolideeritud majandusaasta aruanne
31
Arengufondi juhatuse liikmetega teenistuslepingu ennetähtaegsel lõpetamisel tekib
lahkumishüvitise maksmise kohustus summas, mis võrdub juhatuse liikme kolme kuu tasuga, välja
arvatud juhul, kui lepingu lõpetamine toimub mõjuval põhjusel.
Lisa 18. Aktsiate optsiooniprogramm
AS SmartCap nõukogu on kinnitanud B-seeria aktsiate optsiooniprogrammi (“Early Fund I”) ja C-
seeria aktsiate optsiooniprogrammi (“Early Fund II”) tingimused. Optsioone jaotatakse AS SmartCap investeeringute meeskonnale, ekspertkomiteele, juhatuse ja nõukogu liikmete le. Vastavalt sõlmitud optsioonilepingutele eelisaktsiate eest saadavad dividendid sõltuvad edukustasudest, mida makstakse AS-le SmartCap Arengufondile osutatud nõustamisteenuste ning
riskikapitalifondi “Early Fund II” valitsemise eest. Raamatupidamise Toimkonna Juhendid ei reguleeri spetsiifiliselt optsiooniprogrammide kajastamist ja kuna ettevõte ei kajasta varana edukustasu, kuna vara kajastamise kriteeriumite kohaselt ei ole see piisavalt kindel ning usaldusväärselt määratav, mistõttu ettevõtte juhtkonna hinnangul ei ole asjakohane kajastada ka
vastavat potentsiaalset kulu, mis tekib eelisaktsiate dividendide maksmisega.
Eelpooltoodust lähtuvalt on sisuliselt tegemist vara ja kohustusega, mis sõltuvad Arengufondi investeeringutest ning Early Fund II investeeringutest väljumiste tulemustest ning ettevõtte juhtkonna hinnangul on korrektne ja õiglane kajastada tulu ja kulu samas perioodis.
Lisa 19. Sündmused pärast bilansipäeva ja tegevuse jätkuvus
28.08.2014 kinnitas Arengufondi nõukogu Arengufondi investeerimistegevuse uued põhialused.
2015. a jooksul töötas Arengufond neile tuginedes välja uue muudetud investeerimisstrateegia,
mille Arengufondi nõukogu kinnitas 27.01.2016. Nimetatud investeerimistegevust on planeeritud
ellu viia SmartCapi kaudu.
Uue investeerimisstrateegia kohaselt investeeritakse Arengufondi senisest investeerimistegevusest
tagasi laekunud ja laekuvad ning Early Fund II tagasi laekunud ja laekuvad vahendid ärikiirendi fondidesse. 2016. a jooksul on planeeritud välja kuulutada konkurss kuni kahe ärikiirendi fondi leidmiseks. Ärikiirenditega lepingute sõlmimiseni loodetakse jõuda 2017.a I poolaastal.
11.02.2015 võttis Riigikogu vastu ettevõtluse toetamise ja laenude riikliku tagamise seaduse ning Eesti Arengufondi seaduse muutmise seaduse, millega loodi õiguslik raamistik KredExi poolt investeeringute tegemiseks fondidesse, mis omakorda investeerivad ettevõtjate omakapitali.
Sellise tegevuse tulemusena tekib lähiajal turule tõenäoliselt vähemalt 3 uut erafondivalitseja poolt juhitud fondi, mis investeerivad Arengufondi ja SmartCapiga samas faasis. Kuna riik ei tohiks otseinvesteeringute näol jääda konkureerima eraturu fondivalitsejaga, sätestati sama seadusega ka alused muudatuste tegemiseks Arengufondi investeerimistegevuses, seahulgas Arengufondi otseinvesteeringute valitsemise üleandmiseks professionaalsele erafondivalitsejale.
Arvestades eeltoodut, alustasid Arengufond ja SmartCap 2015. a II kvartalis investeerimistegevuse
ümberkorraldamise protsessi ettevalmistamisega. 27.01.2016 kinnitas Arengufondi nõukogu
EESTI ARENGUFOND 2015. a konsolideeritud majandusaasta aruanne
32
varasemalt 28.08.2014 vastu võetud otsust – Arengufondi ja SmartCapi otseinvesteeringute valitsemine antakse üle avatud konkursi korras valitavale erafondivalitsejale. Nimetatud protsess on planeeritud lõpule viia 2016. a jooksul. Kuni otseinvesteeringute valitsemise reorganiseerimiseni jätkab SmartCap investeerimisfondi Early Fund II valitsemist ja
investeerimist kooskõlas fondi tingimustega, samuti nõustamisteenuste osutamist Eesti Arengufondile vastavalt sõlmitud lepingutele.
Riigikogu majanduskomisjoni algatusel moodustatud töögrupi ettepaneku kohaselt on plaanis Arengufondi investeerimistegevus (sh SmartCap) viia üle sihtasutuse KredEx organisatsiooni. Käesoleval hetkel on nimetatud protsessi detailsed tingimused ja ajakava väljatöötamisel. On võimalik, et kirjeldatud ümberkorraldused saavad teoks 2016. a jooksul. Kuna sisuline tegevus
investeeringute haldamisega jätkub, siis on ka väärtuste hindamisel lähtutud tegevuse jätkuvuse printsiibist (vt täpsemalt ka lisa 6).
SmartCapi eesmärgiks 2016. aastal on ülalkirjeldatud protsessid võimalusel lõpule viia.
Vaatamata Arengufondi tegevuse reorganiseerimisele, sh SmartCapi ja tema poolt valitsetava
fondi Early Fund II üleviimisele sihtasutuse KredEx organisatsiooni ning arenguseire tegevuse üleviimine Riigikogu haldusalasse, on juhtkonna hinnangul Arengufond jätkuvalt tegutsev vähemalt kuni 2017. aasta alguseni. Ülalkirjeldatud ümberkorraldused ei avalda juhtkonna hinnangul olulist mõju Arengufondi 2016. aasta finantstulemustele, kuid mõjutavad Arengufondi
tegevust pikemas perspektiivis. Vastavat mõju ning selle ulatust ei ole aga hetkel teadaolevate asjaolude põhjal võimalik veel hinnata.
EESTI ARENGUFOND 2015. a konsolideeritud majandusaasta aruanne
33
Lisa 20. Konsolideerimata finantsaruanded
Bilanss
(eurodes)
31.12.2015 31.12.2014
VARAD
Käibevara
Raha ja raha ekvivalendid 3 019 931 3 460 437
Nõuded või ettemaksed 492 920 737 221
Käibevara kokku 3 512 850 4 197 658
Põhivara
Investeeringud tütarettevõtetesse 2 454 184 2 454 184
Investeeringud sidusettevõtetesse õiglases väärtuses muutusega läbi tulemiaruande 4 753 341 5 846 639
Pikaajalised nõuded 8 826 0
Materiaalne põhivara 11 115 15 166
Põhivara kokku 7 227 466 8 315 989
VARAD KOKKU 10 740 316 12 513 647
KOHUSTUSED JA NETOVARA
Lühiajalised kohustused
Võlad ja ettemaksed 538 099 958 191
Lühiajalised kohustused kokku 538 099 958 191
KOHUSTUSED KOKKU 538 099 958 191
Netovara
Eelmiste perioodide akumuleeritud tulem 11 555 456 10 499 808
Aruandeaasta tulem -1 353 238 1 055 648
Netovara kokku 10 202 218 11 555 456
KOHUSTUSED JA NETOVARA KOKKU 10 740 316 12 513 647
EESTI ARENGUFOND 2015. a konsolideeritud majandusaasta aruanne
34
Tulemiaruanne
(eurodes)
2015 2014
Sihtfinantseerimine riigieelarvest 1 400 929 1 740 530
Muud saadud sihtfinantseerimised 570 883 119 135
Realiseerunud kasum/kahjum õiglases väärtuses
kajastatud finantsinvesteeringute ning sidusettevõtete investeeringute müügist ja likvideerimisest
-933 908 3 271 415
Kasum/kahjum õiglases väärtuses kajastatud sidusettevõtete investeeringute ümberhindlusest
-195 032 -2 143 771
Muud tulud 1 223 80 389
Mitmesugused tegevuskulud -1 077 939 -1 113 510
Tööjõukulud -1 066 649 -945 444
Põhivara kulum ja väärtuse langus -4 051 -7 515
Muud kulud -117 545 -10 079
Tegevustulem -1 422 088 991 150
Intressitulud 23 484 3 407
Dividenditulud 45 366 61 091
Aruandeaasta tulem -1 353 238 1 055 648
EESTI ARENGUFOND 2015. a konsolideeritud majandusaasta aruanne
35
Konsolideerimata rahavoogude aruanne
(eurodes)
2015 2014
Rahavood majandustegevusest
Tegevustulem -1 422 088 991 150
Korrigeerimised: Põhivara kulum ja väärtuse langus 4 051 7 515
Kasum/kahjum õiglases väärtuses kajastatud finantsinvesteeringute ning sidusettevõtete investeeringute müügist ja likvideerimisest
933 908 -3 271 415
Kasum/kahjum õiglases väärtuses kajastatud
sidusettevõtete investeeringute ümberhindlusest 195 032 2 143 771
Kasum ebatõenäoliseks kantud laenunõuete kulu vähendamine
0 -74 697
Põhitegevusega seotud nõuete ja ettemaksete muutus 244 977 166 744
Põhitegevusega seotud kohustuste ja ettemaksete muutus -420 092 -476 202
Kokku rahavood põhitegevusest -464 212 -513 134
Rahavood investeerimistegevusest
Materiaalse põhivara ost 0 -15 347
Laekumised sidusettevõtte müügist 37 253 2 286 095
Antud laenude tagasimaksed 0 74 697
Laekunud intressid 2 837 3 407
Laekunud dividendid 45 366 61 091
Tasutud sidusettevõtete soetamisel -61 750 0
Kokku rahavood investeerimistegevusest 23 706 2 409 943
Rahavood kokku -440 506 1 896 809
Raha ja raha ekvivalendid perioodi alguses 3 460 437 1 563 628
Raha ja raha ekvivalentide muutus -440 506 1 896 809
Raha ja raha ekvivalendid perioodi lõpus 3 019 931 3 460 437
EESTI ARENGUFOND 2015. a konsolideeritud majandusaasta aruanne
36
Netovara muutuste aruanne
(eurodes)
Akumuleeritud tulem Kokku
Korrigeeritud saldo seisuga 31.12.2013 10 499 808 10 499 808
Aruandeperioodi tulem 1 055 648 1 055 648
Korrigeeritud saldo seisuga
31.12.2014 11 555 456 11 555 456
Aruandeperioodi tulem -1 353 238 -1 353 238
Saldo seisuga 31.12.2015 10 202 218 10 202 218
EESTI ARENGUFOND 2015. a konsolideeritud majandusaasta aruanne
37
Tegevjuhtkonna allkirjad 2015. a konsolideeritud majandusaasta aruandele
Eesti Arengufondi tegevjuhtkond on koostanud 2015. aasta tegevusaruande ja konsolideeritud
raamatupidamise aastaaruande.
/allkirjastatud digitaalselt/
Juhatuse esimees
Annika Lentso
Recommended