View
2.915
Download
7
Category
Preview:
DESCRIPTION
8. klassidele loodud esitlus. Viide autori koduleheküljelt: http://eluoneksam.edicypages.com
Citation preview
Eesti 18. sajandil: Põhjasõda,
Balti erikord, asehalduskord
Põhjasõda 1700-1721
1710 Rootsi kapituleerub: Eesti ala läks tegelikult (de facto) Vene võimu alla.
1721 Uusikaupunki rahu Rootsi ja Vene vahel: Eesti ala läks õiguslikult (de jure) Vene võimu alla.
TÖÖLEHT LK. 3 P. 5. ÕPIK LK. 34-35. ATLAS LK. 70.
Tsaar Peeter I
BALTI ERIKORD = Balti kubermangude laialdane
omavalitsus Vene tsaaririigi koosseisus 1721-1783 ja 1796-
1880+ hoidis ära põliselanike
venestumise ja saksastumise
+ aitas säilitada kohalikku kultuuri ja omapära
+ võimaldas säilitada tihedad suhted Lääne-Euroopaga ja tagas piirkonna kiire arengu
- baltisaksa aadli piiramatu võim
- eestlaste õiguste mahasurumine
- pärisorjuse süvenemine
RÜÜTELKONNAD, SAKSA KEEL, LUTERLUS,
PRIVILEEGID, MAAD TAGASI (RESTITUTSIOON)
1739 pärisorjuse kinnistamine (Roseni deklaratsioon)
* talupoega võis pärandada, müüa, vahetada
* talupoeg ise, tema maa ja vara kuulusid mõisnikule
* mõisakoormised
* sunnismaisus
* kodukariõigus
1765 kergendused Liivimaal (positiivsed määrused)
* õigus vallasvarale
* vilja ülejääk endale
* mõisakoormisi piirati
* peksunorm 30 hoopi
* talupojad võisid mõisnikke kohtusse kaevata
Asehalduskord 1783-1796*Venemaa terviklikkus,
unifitseerimine (piirialade
liitmine Venemaaga)
* piiramatu keisrivõim
* Venemaaga sarnane haldusjaotus ja juhtimine (usaldusväärne asehaldur)
* kärpis aadlike seisuslikke privileege (mõisad jäid)
* kodanike võrdsustamine linnades
*rahvaloendused, pearahamaks
Keisrinna Katariina II
Recommended