1. Ajalugu 12 klass Madli-Maria Naulainen Balti riigid Nukogude okupatsiooni all

2. Sula periood 1956 misteti hukka Stalini isikukultus ja kuriteod (1953 suri) Paljud naasesid Siberi vangilaagritest Sisuliselt oli impeerium endine, pidi alluma Inimesed kohanesid nukogude eluga, astuti komparteisse jne Majanduses saadi suhteline autonoomia 3. Muudatused baltimaade hiskonnas Tstusettevtted allutati kohalikule kontrollile Pllumajandus sai samuti paremale jrjele Majandusareng tstis inimeste elatustaset, mis oli krgem kogu lejnud Nukogude Liidust Tarbimine kasvas, kiirenes linnastumine (majad) Loodi kontakte pgenenud sugulastega Lnes, Tallinn avati vlisturistidele 1965 (reisilaevaliiklus) Baltimad said nukogude Lneks, kuhu inimesed reisisid, et selle elustiiliga tutvuda Vastupanu kultuurivaldkondades uus plvkond 4. Stagnatsiooniperiood 1964 tagantati Hrutov ning asuti seisaku teele Kigepealt ilmnes see majanduses majandus allutati taas tsentraalsele juhtimisele Areng aeglustus ning peatus, algas hoolimatu raiskamine, kvaliteedilangus Baltimaade toodang veeti paljuski vlja Kannatas koloogiline olukord Baltimaades Varustus esmatarbekaupadega halvenes oluliselt 1960date lpus judis stagnatsioon kultuuriellu, tugevnes tsensuur ning kontroll mtteavalduse le 5. Vastupanuliikumine Seoses stagnatsiooniga, suurenes inimestes rahulolematus, elavnes vastupanuliikumine Leedus tugines see katoliku kirikule Saadeti kirju ROle, millele kll ametlikku vastust ei saadud, kuid mis tstisBaltiriigid thelepanusse Nukogude vim reageeris aga repressioonide suurendamisega dissidendid vahistati ning misteti Siberi vangilaagritesse Romas Kalatase (protestimeelne nooruk) matustest sai suur meeleavaldus (arreteeriti 500) 6. Uus venestamiskampaania 1970date lpul lisandus kehvale majandusseisule venestamispoliitika Vene keele osathtsust suurendada mrkimisvrselt Eesmrgiks htse nukogude rahva loomine ja rahvuskultuuride positsioon kikuma la Kiirendati sissernnet, plisrahvaste thtsus vhenes oluliselt Eestis 63%, Ltis 52%, Leedus 79% Aktiveerus avalik vastupanuliikumine Eestis prandaalune vljaanne Tugevnes Baltimaade omavaheline kst 1979 Balti apell nuti MRP salaprot. thistamist 7. Uus venestamispoliitika 1980 sgisel puhkesid Tallinnas noorte meelteavaldused, protestiti venestamispoliitika vastu, lppes avaliku kokkuprkega 40 kirja koostamine allkirjastatud Eesti kultuuritegelaste poolt, protestiti justruktuuride vgivallatsemise vastu, muretseti rahvakultuuri olukorra prast Eestis Nukogude vimud vastasid vastupanuliikumise tugevdamisega arreteerimised, lbiotsimised Vangistati vastupanuliikumise tuntud tegelased, kes mrati vangilaagritesse Jri Kukk suri nljastreigi tagajrjel 8. Balti ksimus rahvusvahelisel areenil Seoses vastupanuliikumise aktiviseerumisega, tstatus Baltiriikide probleem ka rahvusvaheliselt 1974 tunnisati Austraalias tunnistati Balti riikide kuulumist NSV Liidu koosseisu de jure Meeleavaldused viisid skandaalini, mis sundisid Austraalia terakondliku valitsuse ametis lahkuma uus valitsus jtkas okupatsiooni mittetunnistamist Pagulased kartsid okupeerimise tunnustamist OSCE poolt, seetttu tstatati ksimus enne Helsingi tippkohtumist USAs Gerald Ford kinnitas mittetunnuspoliitika jtkamist 9. Balti ksimus rahvusvahelisel areenil Alates 1980datest oli Baltiriikide ksimus rahvusvaheliselt igapevaselt kneaineks 1983 kuulutas Reagan 14. juuni Balti vabaduse pevaks Euroopa Parlament vttis 1983 vastu deklaratsiooni, milles tehti ettepanek tstatada Balti ksimus RO dekoloniseerimiskomisjonis Balti ksimuse pevakorral olemine julgustas htlasi ka Balti rahvaid vastupanu jtkama ning kokkuvttes iseseisvust taotleda