Aktuaalsed probleemid ja muudatused maksuseadustes

Aktuaalsed probleemid ja muudatused

maksuseadustes

Kristina Lipstal

MTA MO otseste ja kaudsete maksude talituse konsultant

2

TEEMAD

Levinumad vead käibedeklaratsioonil (KMD) ja ühendusesisese käibe aruandel (VD)

Rahvusvahelise maksustamise pealmised printsiibid: tulu- ja sotsiaalmaks

Tööjõurent

Komandeering

Maksuseaduste muudatused

3

Deklareerimisele kuuluvad tehingud ja toimingud:

Käibemaksukohustuslane:

käive

soetus (kaup EL-st, teenus välisriigist, siseriiklik pöördmaksustamine)

Piiratud käibemaksukohustuslane:

soetus (kaup EL-st, teenus välisriigist)

4

5

6

Andmete vastavus (KMD-VD) Kaup: <190 000 000 -1700 isikut >40 000 000 – 800 isikut

Teenus: <70 000 000 – 1600 isikut >150 000 000 – 3200 isikut

7

Andmete vastavus (VD-KMD)

8

Andmete vastavus (VD-KMD)

9

Teistest liikmesriikidest 2012.a 9 kuu jooksul

võõrandatud kaupade ja teenuste soetamine

Eestis

Isikute arv

Eesti maksukohustuslasele

võõrandatud kaubad ja teenused(€)

Eesti maksukohustuslase poolt deklareeritud kaupade

ja teenuste soetus(€)

KMD-l VAHE

88736 600 000 000 0 -600 000 000

6419 3 300 000 0002 300 000

000-1 000 000

000

5380 3 000 000 0004 600 000

000+1 600 000

0001573 0 600 000 000 +600 000 0002978 900 000 000 900 000 000 0

10

Teistest liikmesriikidest 2012.a 9 kuu jooksul võõrandatud kaupade

ja teenuste soetamine piiratud maksukohustuslase te poolt

Isikute arv

Eesti piiratud maksukohustuslasel

e võõrandatud kaubad ja

teenused(€)

Piiratud maksukohustuslase poolt deklareeritud kaupade ja

teenuste soetus(€)

KMD-l VAHE

27 400 000 0 -400 00021 6 200 000 3 300 000 -2 900 000

38 4 300 000 33 300 000+29 000

00012 700 000 700 000 0

11

Kaubatehingute deklareerimine

Kauba võõrandamine - siseriiklik tehing KMD - kauba ühendusesisene käive

KMD, VD

- eksport ühendusevälisesse riiki

KMD,tollideklaratsioon

Kauba soetamine - siseriiklik soetus KMD - kauba ühendusesisene soetus

KMD

- import (§ 38 lg 2¹ - KMD rida 4¹)

KMD,tollideklaratsioon

12

Teenuste deklareerimine

TeenusKäibe

tekkimise koht

VD

Põhireegel (KMS § 10 lg 1, § 10 lg 4 p 9)

Teenuse saaja asukohariik

Teenused LR km koh-

leKinnisasjaga seotud teenused (KMS § 10 lg 2 p 1, § 10 lg 4 p 1)

Kinnisasja asukohariik

ei

Kultuuri-, kunsti-, spordi-, haridus-, teadus- või meelelahutusürituse või messi ja näituse sissepääsu teenus või sissepääsuteenusega seotud kõrvalteenus (KMS § 10 lg 2 p 2¹, § 10 lg 4 p 2¹)

Teenuse osutamise riik

ei

13

Teenuste deklareerimine - 2

TEENUSKÄIBE TEKKIMISE

KOHTVD

Transpordivahendi lühiajaline üürile, rendile, kasutusvaldusse andmine (KMS § 10 lg 2 p 6, § 10 lg 4 p 4¹)

Riik, kus transpordivahend

asub üürile, rendile, kasutusvaldusse

andmisel

ei

Riigisisene reisijateveoteenus (KMS § 10 lg 2 p 3, § 10 lg 4 p 4)

Teenuse osutamise riik

ei

Restorani- ja toitlustusteenus (KMS § 10 lg 2 p 4, § 10 lg 4 p 5¹)

Teenuse osutamise riik

ei

Teenused, mis maksustatakse nii ostja kui saaja poolt 0%(KMS § 15 lg 4)

Ei määratleta  ei

14

Kes on resident või mitteresident?

Resident tähistab kodumaise seaduse alusel täieliku maksukohustusega isikut, kes on riigis kõikehõlmava maksustamise objektiks, s.t. ta maksab maksu maailmatulult

Resident: elukoht on Eestis või ta viibib Eestis 12 järjestikuse kalendrikuu jooksul vähemalt 183 päeval – TuMS § 6 lg 1

Mitteresident: isik, kes ei ole resident ( piiratud maksukohustus, kelle tulu maksustatakse vaid ulatuses, mis on saadud sellest riigist)

15

Topeltresidentsus

kui isik muutub residendiks mitme riigi seaduse alusel korraga, kohaldatakse maksulepingu sätteid (art 4) selle vältimiseks

Kui maksulepingut ei ole, siis on võimalik topeltmaksustamine

16

Residentsus maksulepingu alusel (art. 4)

Topeltresidentsus välditakse arvestades: üldise maksukohustuse olemasolu alalise elukoha (kodu) olemasolu eluliste huvide keskust (sotsiaalsed ja

majandusliku sidemed riigiga) tavalist viibimiskohta kodakondsust kompetentsete ametivõimude kokkulepe

Tingimusi rakendatakse eelpool toodud järjekorras

17

Residentsuse määramine Maksu- ja Tolliametil on välja töötatud

füüsilise isiku residentsuse määramise juhend http://www.emta.ee/?id=1529

Taotlus ( vorm R ) - füüsilise isiku residentsuse määramine

Otsuse residendist mitteresidendiks (ja vastupidi) teeb maksuhaldur

Residentsustõendi väljastab Maksu- ja Tolliamet, isiku taotlusel

18

Topeltmaksustamise vältimine

Tulumaksu topeltmaksustamine (mida välditakse): kogu maailmas teenitud tulu residendiriigis+

maksustamine tuluallika riigis topeltresidentsus

Välditakse nii riigisiseselt kui riikidevaheliste lepingutega: maksustamisõigus jagatakse riikide vahel või maksust vabastatakse ühes riigis

19

Topeltmaksustamise vältimine -2

Kui Eesti residendist töötaja on maksukohustuslane palgatulu osas teises riigis ja ta esitab Eesti tööandjale selle kohta välisriigi maksuhalduri tõendi, ei peeta Eestis samalt palgatulult tulumaksu kinni (TSD lisal 1) (TuMS § 40 lg 31 p 2)

Kui väljamakse tehakse residendist juriidilise isiku välisriigis asuva püsiva tegevuskoha kaudu, ei peeta Eestis samalt palgatulult tulumaksu kinni (TSD lisal 1) (TuMS § 40 lg 31 p 1)

20

Topeltmaksustamise vältimine -3

Eesti residendist töötaja on kohustatud ise deklareerima välisriigi tulud ja seal makstud maksud Eestis füüsilise isiku tuludeklaratsioonis, ka juhul, kui välisriigi palgatulu on Eestis maksuvaba

21

Maksulepingud Riikidevahelised kahepoolsed tulu- ja

kapitalimaksuga topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise tõkestamise lepingud

http://www.emta.ee/maksulepingud

Reeglina ei kaasne maksulepingutega täiendavaid maksukohustusi, vaid maksusoodustused ja –vabastused

Puudutavad lepinguosaliste riikide residente maksulepingu mõistes

22

Maksulepingu põhimõtted

Residendi maksustamine reeglina residendiriigis, teisel riigil maksustamise õigus piiratud (kuid võib olla ka vastupidi)

Erinevate tululiikide kohta erinevad artiklid ja sätted:

• Art 11. Intressid

• Art 14.Teenuste osutamine eraisiku poolt

• Art 15. Töötasu

• Art 16. Väljamaksed juhatuse liikmetele Konkreetsel juhul lähtuda selle riigiga

sõlmitud lepingu konkreetsest sättest

23

Maksulepingu põhimõtted

Teisel riigil maksustamine lubatud maksulepingus sätestatud ulatuses Teatud tululiikidel madalam maksumäär (intressid,

litsentsitasu )

Teatud tululiikidel vabastus tuluallikariigis ( töötasu )

Teatud tululiikidel maksustamise õigus vaid tuluallikariigis ( riiklik pension )

24

Töötasu maksustamine-1 Töötasu maksustatakse reeglina

reidendiriigis.

Eesti residendi palgatulu ei maksustata teises riigis, kui kõik 3 tingimust on korraga täidetud:

Tasu saaja viibib teises riigis ajavahemikul, mis ei ületa kokku 183 päeva maksulepingus sätestatud perioodil.

Tasu maksab tööandja või tasu makstakse tööandja nimel, kes ei ole teise riigi resident.

Töötasu ei maksta tööandja teises riigis asuva püsiva tegevuskoha või kindla asukoha kaudu.

25

Töötasu maksustamine-2 Mitteresidendi välisriigis töötamise korral

Eestis tulumaksu ega sotsiaalmaksu ei tasuta, deklaratsiooni ei esitata ka juhul, kui tööandja Eesti juriidiline isik ja tasu maksab Eesti isik.

Mitteresidendi Eestis töötamise tasu on reeglina maksustatav Eestis nii tulu- ja sotsiaalmaksuga ( v.a juhul, kui maksulepingus on tulumaksuga maksustamise kohta erisäte või kui isikul on kaasas vorm A1/E101, so sertifikaat, mis tõendab, et isik on sotsiaalselt kindlustatud residendiriigis).

26

Maksulepingu kohaldamine Erinevatel riikidel erinev kord maksulepingu

kohaldamiseks:

Ei pruugi vabastada topeltdeklareerimise kohustusest (deklaratsioon tuleb esitada mõlemas riigis, ka siis kui maksu ei ole)

Esialgu kohaldatakse oma riigi seadust, hiljem tõendite alusel ettemaksu tagastamine maksulepingu vähenduste kohaldamiseks

Kohene kohaldamine väljamakse hetkel, näiteks tõendi olemasolul jne

27

Tööjõu rent

Maksulepingutes Soome, Norra, Rootsi, Taani ja Islandiga säte, mille kohaselt piirangud teise riigi maksustamisõigustele ei kehti, kui tegelik ja sisuline tööandja teises riigis

Maksuhaldurite selgitused:

http://www.skat.dk/SKAT.aspx?old=170543&vld=20248&i=2#i170543 ( Taani – ing )

http://www.vero.fi/en-US/Tax_Administration/P/______Leased_employees(15342)( Soome – vene )

28

“Tegelik” tööandja

Töötaja osutab teenuseid, mis on tema tööandja tegevuse lahutamatu (oluline) osa

Milline ettevõte kannab töötaja töötulemuste olulist riski või vastustust?

Renditöö korral on töötajad töösuhtes ainult renditööjõufirmaga, kui töö toimub kolmanda isiku (kasutajaettevõtte) kontrolli all.

Sisu, mitte vorm Kas on maksulepingu sisu ja mõttega

kooskõlas?

29

Sotsiaalmaksu rahvusvaheline aspekt

Euroopa Majanduspiirkonna töötaja ( EL riigid + Norra, Lichtenstein, Island )**

Euroopa Liidu määrus 883/2004 ( jõust. 01.05.2010.a ) ja rakendusmäärus 987/2009, mida on muudetud määrusega 465/2012

http://ec.europa.eu/social/main.jsp?langId=et&catId=867

Sotsiaalkindlustusleping: Ukraina, Kanada**

Kui isik ei ole EMP või sotsiaalkindlustuslepingu riigist, võib tekkida topeltmaksustamine.

30

Sotsiaalkindlustuse põhireeglid EL-s

Isikud, kelle suhtes määrus on kohaldatav, alluvad üksnes ühe liikmesriigi õigusaktidele.

Liikmesriigi territooriumil töötava isiku suhtes kehtivad selle riigi õigusaktid (sh tasutakse sotsiaalkindlustusmakseid, ka seda juhul kui ta elab teise riigi territooriumil või tema tööandja asukoht asub teise riigi territooriumil).

Kahes või enamas riigis töötamise korral elukohariigi õigus jm

31

Põhireeglid EL-s Lähetus* – pikkusega kuni 2 aastat,

maksustatakse riigis, kust töötaja on lähetatud ( Art 12 lg 1 )

Kahes või enamas riigis samaaegselt töötamise korral makstakse sotsiaalmaksu ( Art 13 ):

Elukohariigis, kui oluline osa (>25%)tegevusest toimub selles riigis)

• Elukohariigis, kui oluline osa tegevusest ei toimu selles riigis, kuid on mitu tööandjat, kellest vähemalt kahe asukoht on eri riikides, milles kumbki ei ole elukohariik

32

… … …

Maksustamine toimub tööandja asukohariigis, kui oluline osa tegevusest ei toimu elukohariigis ja on üks tööandja või on mitu tööandjat ühes riigis või on mitu tööandjat kahes riigis, millest üks on elukohariik.

33

Põhireeglid EL-s Lähetuse korral on tööandja kohustatud taotlema

Sotsiaalkindlustusametist töötajale vormi A1/E101

Samal ajal mitmes riigis töötamisel peab isik ise taotlema vormi A1/E101

Vorm A1/E101 taotlemine Sotsiaalkindlustusametist: http:/www.ensib.ee/tootamine-euroopa-liidu-liikmesriigis-2

NB! A1/E101 ei asenda Euroopa ravikindlustuskaarti, mida taotletakse Haigekassast

34

Lähetus Töölepingu seadus § 21: Töölähetus

Tööandjal on õigus lähetada töötaja tööülesannete täitmiseks väljapoole töölepinguga ettenähtud töö tegemise kohta.

Päevaraha maksuvaba suurus määratakse töö tegemise kohas kehtivates piirmäärades – nii residendi kui ka mitteresidendi puhul

Eestis töötamise korral VV määrus nr 110

Maksuleping ei sätesta erireegleid

35

Sotsiaalmaks, kui töötaja on ühendusevälisest riigist

Kui töölepingu või võlaõigusliku lepingu alusel töö tegemise kohaks on Eesti – sotsiaalkindlustusmaksud ( sotsiaalmaks, töötuskindlustusmakse ) makstakse Eestis ( võib tekkida topeltmaksustamine)

Kogumispensionimakset mitteresidentidel ei ole

Kui töö tegemise koht on välisriigis – maksukohustust Eestis ei teki

36

Eesti residendist töötaja maksustamine

Töölepingu või võlaõigusliku lepingu alusel makstav tasu kuulub maksustamisele Eestis:

• Sotsiaalmaksuga

• Töötuskindlustusmaksega

• Kogumispensionimaksega

Kui töö tegemise kohaks on ühenduseväline riik – võib tekkida topeltmaksustamine

37

Juhatuse liikmele makstav tasu

Resident/mitteresident: juhatuse liikme tasu maksustatakse sotsiaalmaksuga Eestis olenemata sellest, kus täidetakse juhatuse liikme kohustusi

Resident/mitteresident: juhatuse liikme tasu ei maksustata töötuskindlustusmaksega

Mitteresident: juhatuse liikme tasu ei maksustata kogumispensionimaksega

38

Käibemaksuseaduse muudatused

KMS § 36 lg 4 sätestatakse lisaks Eesti maksuhaldurile kohustus arvete või arvel säilitatava informatsiooni kättesaadavaks tegemine teise liikmesriigi pädevale asutusele.

Arve väljastamine kauba saatmise või teenuse osutamise kuule järgneva kuu 15. kuupäevaks KMS § 37 lg 21 ( kui tekib pöördmaksustamise kohustus kauba/teenuse saajal )

39

Käibemaksuseaduse muudatused - 2

Kui käibe tekkimise koht ei ole Eesti ja teise liikmesriigi kauba/teenuse saaja rakendab oma riigis pöördmaksustamist või käibemaksuseaduse § 411 rakendamisel märgitakse arvetele viide “pöördmaksustamine” või “ Reverse charge”

Erikorra rakendamisel ( KMS § 40 ja 41 ) märgitakse arvele “kasuminormi maksustamise kord” .

Sellist korda kasutatakse reisiteenuse osutamine, kasutatud kauba, kunstiteose, kollektsiooni- ja antiikeseme võõrandamisel

40

Käibemaksuseaduse muudatused - 3

Transpordivahendi pikaajaliselt üürile, rendile või kasutusvaldusse andmisel isikule, kes ei ole üheski liikmesriigis maksukohustuslasena või piiratud maksukohustuslasena registreeritud isik ega ettevõtlusega tegelev ühendusevälise riigi isik, tekib käive riigis kus on kliendi asu- või elukoht, KMS § 10 lg 2 p 61 .

Erandiks on huvi- ja lõbusõidulaevade pikaajaliselt üürile, rendile või kasutusvaldusse andmine eelpool nimetatud isikutele. Nimetatud juhul tekib käive teenuse osutaja asukohas või püsivas tegevuskohas, kus laev tegelikult rendilevõtja käsutusse antakse.

41

Muudatused maksuseadustes

Alates 01.01.2013.a jõustus maksuleping Indiaga

Alates 01.01.2013.a töötuskindlustusmaksu määrad on 2% ( peetakse kinni töötaja palgast) ja 1% ( tööandja kohustus ) ( 2012.a oli 2,8% ja 1,4% )

Alates 01.01.2013.a minimaalne sotsiaalmaksukohustus on 95.70€ ( sotsiaalmaksu maksmise aluseks on eelmisel aastal kehtinud töötasu alammäär- 290€ ; 2012.a- 278.02x0,33= 91.75€)

Tänan kuulamast!Küsimused