�

PoliitikaanalüüsSotsiaalministeeriumi toimetised nr 4/2009

Ühe vanemaga pered: probleemid, vajadused ja poliitikameetmed Hede Sinisaar, Piia Tammpuu�

1 PoliitikaanalüüsivalmimiselolidabikskolleegidSotsiaalministeeriumist.SamutisoovivadautoridtänadatööretsensentiMarreKaruPoliitikauuringuteKeskusestPRAXISheadenõuannetejaettepanekuteeest.

Ühe vanemaga pered ja nendes kasvavad lapsed kogevad võrreldes kahe vane-maga peredega sagedamini mitmesuguseid majanduslikke, sotsiaalseid ja psüh-holoogilisi toimetulekuraskusi. Nii Eestis kui mujal Euroopa riikides on näiteks laste vaesusrisk suurim just peredes, kus lapsed kasvavad ühe vanemaga. Samuti on last üksi kasvataval vanemal sageli keerulisem oma töö- ja pereelu kohustusi ühitada, kuna puudub võimalus neid teise vanemaga jagada. Ühe vanemaga perede toime-tulek on ühiskonna arengu ja jätkusuutlikkuse seisukohalt oluline, kuna puudutab olulise osa laste heaolu ja elukvaliteeti.

Toimetise eesmärgiks on ühelt poolt selgitada ühe vanemaga perede majandus-liku, sotsiaalse ja psühholoogilise toimetulekuga seonduvaid probleeme ja vajadusi ning teisalt analüüsida poliitikameetmeid, mida Eestis ja teistes Euroopa riikides on ühe vanemaga perede toimetulekuraskuste leevendamiseks rakendatud. Analüüsi põhjal antakse poliitikasoovitusi ühe vanemaga perede ja nendes kasvavate laste heaolu ning elukvaliteedi parandamiseks. Toimetis aitab teadvustada ka sotsiaal-seid põhjuseid, mille tagajärjel jääb vanem last või lapsi üksi kasvatama, ning näitab võimalusi nende ennetamiseks.

2

Sissejuhatus

Ühiskonnaarengujajätkusuutlikkuseseisu-kohalt on oluline tagada lastele ja lastegaperedele parim võimalik elukvaliteet ja toi-metulek.Seetõttuonniisotsiaal-kuikapere-poliitikas vaja pöörata tähelepanu nendeleperedele, kes tulenevalt pere koosseisust japereliikmete sotsiaalsest seisundist võivadtoimetulekuksabivajada.

Lastega perede seas kogevad mitmesugu-seidtoimetulekuraskusisagedaminijustühevanemaga pered. Ühe vanemaga peredenamõistetakse poliitikaanalüüsis kõiki neidlastegaperesid,kuskasüksvõimitulastkas-vaberipõhjustelkoosühevanemaga,kelleksenamasti on ema, harvemini isa. Mõistet“üksikvanem” kasutatakse toimetises kõiginende lapsevanemate kohta, kes kasvatavaderipõhjustelomalastvõilapsiperesüksi,s.tilmateisevanemata.

Euroopa riikides laste vaesuse kohta tehtuduuringupõhjalohustablastegaperedestsuu-rim vaesusrisk just ühe vanemaga peresid(European Commission 2008). Kuna ühevanemagaperesonainultüksvõimaliktööl-käija, on töötavate ja ülalpeetavate pereliik-metesuhehalvemkuikahevanemagapere-des.Enamikuljuhtudelonüksilastkasvatavavanemapuhultegemistemaga,ningarvesta-des, et üldjuhul teenivad naised meestegavõrreldes tööturul väiksemat sissetulekut,suurendabseeveelgiühevanemagaperedeskasvavate laste vaesusriski. Kõigil juhtudeleisaalastüksikasvatavvanemarvestadakateise, perest lahus elava vanema toega lapsekasvatamiselegatemaülalpidamisel.

Samas ei ole majandusliku toimetuleku ras-kusedühevanemagaperedeainusprobleem.Uuringute kohaselt mõjutab ühe vanemapuudumineniilapsesotsiaalsettoimetulekutjaheaolu,raskendabvanematöö-japereelukohustustekombineerimistkuikasuurendabüksi last kasvatava vanema stressi (Derman2000). Mõnevõrra vähem on käsitletud lap-sest või lastest lahus elava vanema suhteidoma eraldi elava(te) lapse või lastega ning

lapseõigusttundaomamõlemaidvanemaidjanendegasuhelda.Pingestatudsuhtedlahuselavatevanematevahelningnendemõjulap-selemoodustavadagasamutiolulisetahuühevanemagaperesidpuudutavatestprobleemi-dest.

Poliitikaanalüüsi eesmärgiks on esiteks sel-gitada sotsiaalseid põhjuseid, miks vanemkasvatab last või lapsi peres üksi; teiseksanalüüsidaühevanemagaperedemajandus-liku,sotsiaalsejapsühholoogilisetoimetule-kugaseonduvaidprobleemejavajadusi;kol-mandaks käsitleda poliitikameetmeid, midaEestis ja teistes Euroopa riikides on nendeperedeolukorraleevendamiseksrakendatud;ning neljandaks anda poliitikasoovitusi ühevanemaga perede toimetulekuprobleemideennetamiseksjalahendamiseks.

Toimetises ei käsitleta laste hooldusõigusejagamiseküsimusi,mispuudutavadneidlas-tegaperesid,kusvanemadonotsustanudomakooselu lõpetada või abielu lahutada. Kunalastehooldusõigusejagamineonkompleksneteema, mis hõlmab ka juriidilisi küsimusi,vajabseeeraldiseisvatanalüüsi.

Üle-eestilist ühe vanemaga peredele kes-kenduvatuuringuteioletehtud,kuidnendeperede probleeme ja toimetulekut puuduta-vaid aspekte on käsitletud teiste uuringuteraames (nt Luuk 2008, Reinomägi 2007,Poolakese ja Reinomägi 2008, RISC 2006).Sellest tulenevalt põhineb analüüs Eestis jaEuroopa Liidus varasematel aastatel korral-datud uuringute tulemustel ning Sotsiaal-kindlustusameti, Statistikaameti, Eurostati,OECDjaEuroopaKomisjoniandmetel.

�

Poliitikaanalüüsismõistetakseühevanemagaperedena alaealiste lastega peresid, kus kasüksvõimitulastkasvabkoosühevanemaga,kelleksenamikuljuhtudelonlapseema,har-veminiisa.

Ühe vanemaga perede seas võib omakordaeristadamitutperetüüpilähtuvaltpõhjustest,mikslastvõilapsikasvatabvaidüksvanem.Laiemaltvõibväljatuuanelitüüpi:

üksikemaga pered, kelle lapse sünniaktispuuduvad isaandmedvõineedon tehtudema ütluse alusel (nn tuvastamata isadu-segasünnid);

üksikemaga pered, kelle lapse sünniaktisonisaandmedolemas,kuidvanemadeiolekunagikooselanudvõiabielusolnud;

pered,kusvanematekooselulõppemisevõiabielulahutusejärelonlastvõilapsijäänudkasvatamaüksvanem;

pered,kusühevanemasurmajärelonteinevanemjäänudlastvõilapsiüksikasvatama(nntoitjakaotanudpered).

Ühevanemaga leibkondikäsitleva,Euroopariikides tehtud võrdleva uuringu kohaseltvõibsõltuvaltüksijäämisepõhjustesterinedaüksikvanematevanuselinejaharidusliktaust,misomakordamõjutabniivanematööhõivestaatustkuikaperesotsiaalset jamajandus-likku toimetulekut. Nii näiteks on nn valla-lised üksikemad paljudes riikides suhteliseltnooremaealised vanemad, kellel on noore-mast east tingituna madalam haridustase jaseetõttu ka raskem tööd leida – võrreldunanendeüksikvanematega,keskasvatavad lastvõilapsiüksikooselulõppemise,lahutusevõiteisevanemasurmajärelningkogevadüksi-

•

•

•

•

jäämisthilisemaseluetapis(EuropeanCom-mission 2007). Samuti sõltub üksijäämisepõhjusest see, kas teine vanem on olemasningsaablapsekasvatamiseljaülalpidamiselosaledavõimitte.

Euroopariikidesvarieerubühevanemagape-rede,sherinevattüüpiühevanemagaperedearvüsnaoluliselt,mistõttuonkanenderii-kide poliitikad ja meetmed ühe vanemagaperede suhtes erinevad (Euroopa Komisjon2007).Seegaonühevanemagaperedeprob-leemide ennetamiseks ja/või lahendamisekssobivaid poliitikameetmeid kavandades javäljatöötadesvajateadajaarvestadapõhju-seid,miksvanemkasvatablastvõilapsiüksi,kunaneedmõjutavadomakordaperesotsiaal-majanduslikkutoimetulekutjasellegaseoseskogetavaidprobleeme.

Samas on ühe vanemaga perede puhul vajateadvustada,et sõltumataüksi jäämisepõh-jusesteipruugiüksikvanemastaatusollaajajooksulpüsivegamuutumatu.Näitekslahu-tusele või lesestumisele võib järgneda uuskooseluvõiabieluninglapsekasuvanemvõibosaledalapsekasvatamisesjatemaülalpida-mises. Ka võib ajas muutuda perest lahuselavavanematoetuslastele.

Eestispuuduvadparakutäpsedandmed,misvõimaldaksiddetailseltiseloomustadaüksik-vanemateerirühmijanendetaustalähtuvaltüksijäämisepõhjustest.Välja saab tuuavaidühe vanemaga perede üldarvu ja selle osa-kaalu lastega leibkondade seas. Statistika-ametileibkonna-eelarveuuringuandmetelonaastatel2001–2007Eestisühevanemagaleib-kondade2arvvähenenud32400-lt24000-le(tabel 1) ning nende osakaal lastega2 leib-kondade seas 16%-lt 14%-le. Samal ajal onvähenenud ka lastega leibkondade kogu-arv201400-lt2001. aastal174600-le2007.

�. Ühe vanemaga pered ja üksijäämise põhjused

2 Ühevanemagaleibkondadenakäsitatakseleibkonnaeelarveuuringuandmetelleibkondi,kusonükstäiskasvanu(lapsevanem)jaalla18-aastanelapsvõilapsed.Nendeleibkondadehulkakuuluvadkapered,kuslastvõilapsikasvatabmittebioloogilinevanem,ntvanavanem,täiskasvanudõed-vennadvõimuudsugulasedjne.Ühevanemagaleibkondadenaeikäsitatauuringuandmetelneidleibkondi,kuspealelapsevanemaonveelmuidtäiskasvanudpereliikmeid,shkolmepõlvkonnagaleibkonnad,kuselabnäiteksema,lapsjavanavanem.

3 Lastegaleibkondadenakäsitatakseuuringuandmetelleibkondi,kusonkasüksvõimitualla18-aastastlast.

Ühe vanemaga perede probleemide ennetamiseks või lahenda-miseks on vaja teadvustada põhjuseid, miks vanem kasvatab last või lapsi peres üksi.

Üksijäämise põhjusest sõltub, kas teine vanem on olemas ja saab lapse kasvatamisel osaleda või mitte.

Sõltumata üksijäämise põhjustest võib ühe vanemaga pere olukord ajas muutuda, näiteks kui last kasvatav vanem otsustab (uut) kooselu alustada või (uuesti) abielluda.

4

aastal. Kõigist leibkondadest moodustasidühe vanemaga leibkonnad 2001. aastal 6%,2007.aastalaga4%.Seegaonühevanemagaleibkondade arvu vähenemist mõjutanudlastega leibkondade üldarvu ning osakaaluväheneminekõigileibkondadeseas.

KeskmiseltkasvasEestisühevanemagaleib-kondades2007.aastaandmetel1,4last.Seal-juures69%ühevanemagaperedeskasvasükslaps (16 500 leibkonda), 25% peredes kakslast(5900leibkonda)ning6%peredeskolmvõienamlast(1600leibkonda).Valdavaltonüksikvanemaks ema ning vaid 7% juhtudelisa(tabel1).Euroopariikidenäitelonisadeosakaal suurem just lesestunud üksikvane-mate seas (European Commission 2007),Eestipuhuleisaaolemasolevateleandmeteletuginedessedahinnata.

Last või lapsi üksi kasvatavatest vanematestonStatistikaametileibkonna-eelarveuuringu2007.aastaandmetelalla25-aastaseidüksik-vanemaidvaid1%.Üksikvanematestviiendik(21%) on 25–34-aastased ning veidi enamkuipooled(55%)35–44-aastased.Ülejäänudüksikvanemad(22%)onüle45-aastased.Seegaeisaaolemasolevateandmetepõhjaljärelda-da,etEestisoleksüksikvanematepuhultervi-kunategemistväganoortelapsevanematega.

Aastatejooksulonvähenenudühevanemagaperedeselavate lastearv.KuiStatistikaametileibkonna-eelarve uuringu andmetel elas

2001.aastalEestisühevanemagaleibkonda-desüle45000lapse(ehk14%kõikidestalla18-aastastest lastest), siis 2007. aastal alla34000,mison13%kõikidestalla18-aastas-test lastest. Mida vanemad on lapsed, sedasuuremprotsentnendestelabühevanemagaleibkondades:kuialla7-aastastestlastestelas2007.aastalühevanemagaleibkondades8%,siis15–17-aastastestjubakakskordarohkem(Tammur ja Randoja 2008). Selle põhjuseksonasjaolu,etlastevanemakssaadessuurenebvanematelahkuminekutõenäosus.

Olemasolevad andmed ei võimalda parakuEestipuhulvälja tuua,kuipaljudel juhtudelosalevadmõlemadvanemadühiseltkooselulõppemise või lahutuse järel lapse või lastekasvatamisesningkuisagelikasvavadlapsedtegelikultvaheldumisimõlemavanema juu-res,s.tkaheseraldileibkonnas.

Kuigi detailsed andmed üksikvanemate eritüüpideiseloomustamiseksEestispuuduvad,saab kuigivõrd analüüsida üksikvanemaksjäämiseeripõhjusteesinemistjamuutumistajas.

�.�. Üksikemaga pered

Üksikemagapereskasvavate lastenamõiste-taksetoimetisesüheltpooltlapsi,kellesünni-akti ei ole kantud isa andmeid või need ontehtudemaütlusealusel(nntuvastamataisa-

2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007

Ühe vanemaga leibkondade arv kokku

32 400 31 600 36 000 28 300 25 000 29 200 24 000

… emaga, % 95 97 94 96 95 91 93

… isaga, % 5 3 6 4 5 9 7

Ühe vanemaga perede jaotus laste arvu järgi:

… ühe lapsega, % 70 71 71 73 69 65 69

… kahe lapsega, % 23 24 22 19 22 26 25

… kolme ja enama lapsega, % 7 5 7 8 9 9 6

1Aastakeskmineleibkondadearv.Allikas:Statistikaamet,leibkonnaeelarveuuring2001–2007,autoritearvutused

Tabel 1. Ühe vanemaga leibkonnad ja nende jaotus laste arvu järgi1, 2001–2007

Üksikvanemaks on üle 90%

juhtudest ema.

Ühe vanemaga peres kasvas Eestis 2007.

aastal 34 000 last ehk 13%

kõigist lastest.

Eestis oli 2007. aastal 24 000

peret, kus lapsed kasvasid

koos ühe vanemaga.

�

dusegasünnid);ningteiseltpooltlapsi,kellesünniakti on küll isa andmed kantud, kuidkelle vanemad pole kunagi koos elanud võiabielus olnud ning ema on kasvatanud lastüksi.

Statistikaameti andmetel on aastate lõikestuvastamata isadusega4 sündide (s.t sün-nid, mille puhul sünniaktis puuduvad and-medlapseisakohtavõineedontehtudemaütluse alusel) arv ning osakaal kõigis elus-sündidesvähenenud.Kui2000.aastatealgu-ses oli tuvastamata isadusega sünde aastas2000–2300, siis 2008. aastaks oli nende arvvähenenud ligi 1200 sünnini. Tuvastamataisadusega sündide osakaal elussündideson sealjuures langenud 18%-lt 2000. aastal7%-ni2008.aastal(joonis1).

Tuvastamata isadusega sündide puhul oli2008.aastaandmetelpeaaegupooltel (47%)juhtudel ema alla 25-aastane. Veelgi täpse-malt oli 2008. aastal tuvastamata isadusegasündidepuhul18%juhtudelemaalla20-aas-tane,29% juhtudel20–24-aastanening23%juhtudel25–29-aastane.Samas,kuivaadeldaema vanust kõikide elussündide puhul, siisalla20-aastasteemadeosakaalkõikideselus-sündides oli sama aasta andmetel vaid 7%.

Umbesviiendikulehk22%juhtudeloliemavanuses 20–24 aastat ning ligi kolmandikul(32%)juhtudel25–29aastat.

SeegavõibkaEestipuhulkaudseltjäreldada,et kõnealuse üksikemade rühma puhul ontegemistsiiskisuhteliseltnooremaealisematevanematega.Seetõttuvõibkaeeldada,etosaljuhtudel on need lapsevanemad, kellel onvanusesttulenevaltmadalamharidustasevõikes alles omandavad haridust. Samas tulebemade vanuselise jaotuse võrdlemisel nntuvastamataisadusegasündidejakõigielus-sündide puhul arvestada, et nn tuvastamataisadusegasündideseasmoodustavadvaldavaosa esimese lapse sünnid, kuna keskmiseltelabnendesperedesallakahelapse.Seetõttuon ka loogiline, et naiste vanus nn tuvasta-mataisadusegasündidepuhulongikeskmi-seltmadalamvõrreldeskõigielussündidega,milleskajastuvadkateistejajärgnevatelastesünnid, mille puhul naine ongi keskmiseltvanemkuiesmasünnitajapuhul.

Tuvastamataisadusegasündidevähenemiselonoletatavastimitupõhjust.Üheltpooltonvaadeldavatel aastatel muutunud sünnitus-käitumine ja sünnitajate vanuseline struk-tuur.Kuinäiteks2000.aastaloli41%juhtudel

2 500

2 250

2 000

1 750

1 500

1 250

1 000

750

500

250

0

100

90

80

70

60

50

40

30

20

10

0

Isa tuvastamata

2000

2 319

18

2001

2 172

17

2002

2 138

16

2003

2 007

15

2004

1 831

13

2005

1 645

11

2006

1 367

9

2007

1 254

8

2008

1 188

7

Tuvastamata isadusega sünnid, %

arv osakaal, protsenti

Joonis 1. Tuvastamata isadusega sünnid ja nende osakaal elussündides, 2000–2008

Allikas:Statistikaamet,autoritearvutused

4 Isaontuvastamata,kuisündonregistreeritudemaavaldusepõhjaljasünniaktiseioleisakohtaandmeid.Isaontuvastatud,kuisündonregistreeritudkasabielutunnistuse,isadusetuvastamisekohtuotsuse,vanemateühisevõiisasellekohaseavaldusealusel.

Eestis ei ole 7% sündide puhul lapse sünniakti isa andmeid kantud või need on tehtud ema ütluse alusel.

�

ema alla 25-aastane, siis 2008. aastal vaid29% juhtudel. Samuti on vähenenud soovi-matuterasedustejaabortidearv,misosutabüha teadlikumale reproduktiivkäitumisele.Kaisadehuvijavastutusomasündivatelastesuhtesvõibollakasvanud.Teatudmõjuvõi-vad avaldada muu hulgas majanduslikudkaalutlused, sest tuvastamata isaduse korralon lapselõigusüksikvanema lapse toetusele(vttäpsemaltptk3.1.1).Sellesttingitunavõisvarasematel majanduslikult rasketel aastatelesineda rohkem juhtumeid, mille korral isaandmedolidjäetudlapsesünniaktiteadlikultkandmata.

Lapse seisukohalt võib isa andmete puudu-minesünniaktistähendadaseda,etlapsjääbilmaõigusesttundaomamõlemaidvanemaidjaomaisagavõimalustepiiressuhelda.Seegaei tohi riigi poliitikad ega meetmed otseseltvõikaudseltsoodustadanntuvastamataisa-dusegasündidearvukasvu.

Tuvastamata isadusega sündide kõrval võiberistadakasünde,millepuhulisaandmedonlapse sünniakti (isaavaldusealusel)kantud,kuid lapse ema ja isa ei ole vabaabielulistessuhetes ega abielus ning tegelikult kasvatablast ema üksi. Statistikaameti andmetel onsellistesündidearvvähenenud1100sünnilt2000.aastal(8,6%kõigistelussündidest)500sünnile2008.aastal(3,3%sündidest).Täpse-mad andmed nende laste emade vanuselisevms tausta kohta puuduvad. Samuti ei oleandmeid,millepõhjalhinnata,kasjakuivõrdneed isad oma lapse kasvatamises tegelikultosalevadvõiomalapsegasuhtlevad.

Põhjused,miksosalapsisünnibtegelikultn-öilmaisata,sõltumatasellest,kas isaandmedonvõiolelapsisünniaktikantud,ontõenäoli-selterinevad.Tulebarvestada,etosaljuhtu-delvõibollategemistnaiseteadlikuvalikuga,osaljuhtudelagasoovimatultkujunenudolu-korraga,kuslapseisaeisoovimingilpõhjuseloma isadust tunnistada ja/või lapsevanemakohustusi täita. Samuti, nagu eespool mai-nitud, võib tuvastamata isadusega sündidepuhul olla mõningatel juhtudel tegemist kavanema(te) teadliku käitumisega, kuna n-ötuvastamataisadusejuhtudelonlapselõigus

riiklikule üksikvanema lapse toetusele. Sot-siaal- ja perepoliitikates tuleks arvestadakõigi võimalike kirjeldatud olukordadega.Niituleksaktsepteeridanaiseotsustluuapereja saada lapsi üksi ning pakkuda vajadusellisatuge sellistes peredes kasvavatele lastele.Teisalt peaksid riigi poliitikad püüdma või-maluste piires ennetada neid olukordi, kusüksikemadus on pigem soovimatu tagajärg.Siinonüheltpooltolulineedendadaseksuaal-haridust ja teadlikku reproduktiivkäitumist,teiselt poolt aga arendada partnersuhteidpuudutavaid oskusi ja teadmisi (laiemaltvanemaharidust)ningtoetadavanemlikuvas-tutusevõtmist. Igal juhul tuleksaga lähtudalapsehuvidestjaõigustest,shõigusesttundavõimalusel mõlemaid oma vanemaid ningnendegakavõimalustepiiressuhelda.

�.2. Lahkuläinud või lahutatud vanematega pered

Vanemate kooselu lõppemise või abielu-lahutusemõjunendelapsevõilasteheaolulevõibollaerinev,sõltudeslahutusepõhjustestning vanematevahelistest suhetest enne japärastlahutust.Samutionmääravsee,kasjamilmääralsäilivadlapselvõilastelkontaktidjasuhtedlahuselavavanemaganingkuivõrdta osaleb lapse või laste edasisel kasvatami-sel ja ülalpidamisel. Igal juhul on aga vane-mate lahkumineku tagajärjel tekkinud ühevanemagaperedepuhulvajaarvestadalapseõigustmõlemalevanemaleninglapsestlahus-elavatvanemat,kelle elukatkenudperesuh-tedsamutimõjutavad.

Lahkuläinudvõilahutatudvanemagaperedejanendeselavatelastearvukohtasaabkaud-seid hinnanguid anda vaid abielulahutusteandmetepõhjal,kunapuudubvabasidkoos-elusid ja nende lõppemist kirjeldav statis-tika. Samas sünnib Eestis üha rohkem lapsijust registreerimata kooselus vanematele(48% kõigist sündidest 2008. aastal) ningosavanemaidotsustabomakooseluametli-kultregistreeridaallespärastühiselapsevõilastesündi.Seegavõimaldavadolemasolevadandmed analüüsida vanemate lahkuminekutagajärjel tekkinud üksikvanemaga peredest

Isa andmete puudumine

sünniaktis riivab lapse

õigust tunda oma mõlemaid

vanemaid ja oma isaga võimaluste

piires suhelda.

Lapsed sünnivad nii-

öelda ilma isata eri põhjustel

– tegemist võib olla nii

naise teadliku valikuga kui

ka soovimatult kujunenud

olukorraga.

Poliitikad peaksid

aktsepteerima naise otsust

saada ja kasvatada

last üksi ning vajadusel

aitama tagada lapse heaolu.

Vajalik on võimaluste

piires ennetada olukordi, kus

üksikemadus on kujunenud

soovimatult.

�

vaidteatudosa.Samutieioleteada,kuipaljudnendestüksikvanematest,keskooselulõppe-misevõilahutusetagajärjellastvõilapsiperesüksikasvatamajäävad,leiavadomalehiljemuuepartneri.

LahutustemääronEestisaastatelõikesolnudsuhteliseltkõrge:kui abielusid sõlmiti 2008.aastal6127,siislahutusiolisamalaastal3501.Võrreldes1990.aastatega,milaastasolilahu-tusi isegi rohkem kui abiellumisi, on 2000.aastatel abielude arv veidi kasvanud ninglahutustearvvähenenud.

Enamikul lahutavatest paaridest on ühiseidalaealisi lapsi.2008.aastaandmeteloliveidienamkuikolmandikullahutavatestpaaridest(34%)üksalla18-aastanelaps(u1200lahu-tusekorral),15%-lkakslast(u500lahutusekorral)ning3%-lkolmvõienamlast(u100lahutuse korral). Hinnanguliselt oli 2008.aastal lahutanud peredes kokku üle 2500alaealiselapse.Tervikunaonnendelahutustearv,kuspaarilonühiseidalaealisilapsi,vähe-nenud ning kasvanud on alaealiste lastetapaaridelahutustearv.

Vabadekooseludejanendelagunemisekohtastatistikapuudub.Peredestruktuurijapere-käitumist käsitlevate uuringute põhjal võibkaudselt järeldada,etkavabadkooseludon

suhteliselt muutuvad (ka Tiit 2003, Järviste,KasearujaReinomägi2008).

Lahutuste ja kooselu lõppemise põhjusedon ühelt poolt individuaalsed, teisalt mõju-tavad abiellumust ja lahutumust tugevalt kakonkreetses ühiskonnas valitsevad kultuuri-tavadjasotsiaalsednormid,samutisoorollid.Kooselude püsimisel on olulise tähtsuseganiiinimestelähi-japaarisuheteoskusedkuika vanemaharidus, millest omakorda võibsõltuda hilisem lahutusejärgne vanemate-vaheliste suhete kvaliteet. Arvestades, etvanemate lahkumineku põhjuseks võib ollaka perevägivald või vanema alkoholiprob-leem, võib lahkuminek olla teatud juhtudelvältimatu ja vajalik, eeskätt peres kasvavalapseturvaliseelu-jaarengukeskkonnaseisu-kohalt.

Ennetavalt on oluline pere- ja partnersuhe-tes ilmnevaid probleeme õigel ajal märgatajanendegategeleda,misaitaksteatudjuhtu-del ka kooselude lagunemist ja lahutusi ärahoida. Siin on ühelt poolt oluline roll part-nersuhetejalapsevanemaksolemisegaseon-duvateloskusteljateadmistel,midasaabmuuhulgaskujundada inimeseõpetuse,seksuaal-hariduse ja perekonnaõpetuse ning ka laie-malt (lastega) peredele suunatud teavituste-gevustejavanemahariduse5kaudu.Ennetava

Lahutuste arv

2003 2004 2005 2006 2007 2008

Alaealiste lasteta, % Alaealiste lastega, %

lahutuste arv osakaal, protsenti 100

90

80

70

60

50

40

30

20

10

0

4 500

4 000

3 500

3 000

2 500

2 000

1 500

1 000

500

0

3 9734 158 4 054

3 811 3 8093 501

Joonis 2. Lahutuste arv ja jaotumine ühiste alaealiste laste olemasolu järgi, 2003–2008

Allikas:Statistikaamet,autoritearvutused

5ParentingEducation–LookingToTheFuture.http://family.jrank.org/pages/1250/Parenting-Education-Looking-Future.html

Ühe vanemaga perede tekke peamisi põhjuseid on vanemate kooselu lõppemine või lahutus.

Vanemate abielu lahutus puudutas 2008. aastal Eestis hinnanguliselt 2500 last. Vabade kooselude lõppemise kohta puudub statistika.

Eestis puuduvad andmed selle kohta, kuivõrd suhtleb lapsest lahus elav vanem lapsega või osaleb tema kasvatamisel.

Kooselude lagunemise ja lahutuste ennetamise seisukohalt on oluline õigel ajal märgata paarisuhtes tekkivaid pingeid ning pakkuda oskusi nende lahendamiseks.

�

märkamiseseisukohaltonolulinetähtsuskasotsiaalsetelvõrgustikel.

Teisaltonvajaliktagada,etvanematepaari-suhte lõppemine ei tähendaks lapsevanemaõiguste ja kohustuste lõppemist. Nii peakslahuselavalvanemalsäilimavõimaluselsuh-tedomalapsevõilasteganingsamutikohus-tus oma lahuselavate laste kasvatamises jaülalpidamisesvõimalustepiiresosaleda.Sel-lekstulebmuuhulgasaidatavanematel lah-kuminekul leevendada omavahelistes suhe-tes tekkivaid konflikte ja pingeid, mis kah-justavad lasteheaolu jaelukvaliteeti.Samution üheks eelduseks, et riiklik perepoliitikatoetaksningväärtustaksisadust.Pere-jatöö-poliitikas on vaja suurendada meeste või-malusi osaleda lapse imikueast peale lapsekasvatamiseljatemaeesthoolitsemisel–seeaitaks tugevdada isa ja lapse vahelist sidet.See puudutab muu hulgas nii isaks olemi-sega ja isarolligaseonduvaidühiskondlikkehoiakuid ja väärtusi kui ka tööandjate suh-tumist ja töökorralduslikke praktikaid, töö-suhete regulatsioone ning vanemapuhkus-teja-hüvitisteskeeme.Midatugevamonisaja lapse seotus, seda tõenäolisem on, et isajääblapsekasvatamiselosalemaninglapsegasuhtlemakalapsestlahuselades.

Samas ei tohi lapse heaolu kannatada selgijuhul,kuilahuselavvanemmingilpõhjuseleisaavõieisooviomavanemakohustusi lapsekasvatamiseljaülalpidamiseltäita.

�.�. Ühe vanema kaotanud pered

Ühevanemakaotanudperedesonüksvane-matest jäänud last või lapsi üksi kasvatamateisevanemasurmajärel.Nendeperedearvukohta puuduvad täpsed andmed. Kaudseidhinnanguidnntoitjakaotanudperedekohtavõimaldabanda toitjakaotuspensioni saajatearv(vttäpsemaltptk3.1.3).Kaudsetenäita-jatejasuremusstatistikapõhjalsaaboletada,etvaldavaltonnendeperedepuhultegemistsamutinaistega,keselukaaslasevõiabikaasasurma järel jäävad last või lapsi üksi kasva-tama. Teisisõnu mõjutab selliste ühe vane-maga perede teket muude põhjuste seasmeestevaranesuremus.

Statistikakohaseltonmeestesuremuskordaja6märksa kõrgem kui naistel, eriti just noore-mates vanuserühmades. Näiteks oli 2008.aastal20–24-aastastemeestesuremuskordaja1,9 (naistel 0,5), 25–30-aastastel meestel 2,2(naistel0,5)ning30–34-aastastel2,7(naistel0,7). Meeste kõrgema enneaegse suremusepõhjusteks on muu hulgas nende seas levi-numriski-jasõltuvuskäitumine,samutiene-setappudesuuremarv.Meestesurmapõhjus-teks on naistega võrreldes kordades sageda-minijustõnnetused,mürgistusedjatraumad.TervikunaonEestimeesteoodatavkeskmineeluigasünnimomendil2008.aastaandmetel10,6aastavõrramadalamkuinaistel(meestel68,6eluaastat,naistel79,2eluaastat).

Seegamõjutavadüksikvanematearvukater-vise-, riski- ja sõltuvuskäitumine ning hai-gestumus kui suremust määravad tegurid.Üksikvanemaks jäämise ennetuse seisuko-haltonseetõttuolulinerollniisotsiaal-kuikatervishoiupoliitikatel, rõhuasetusega meestetervisele.

6Surmajuhtudearvaastassamavanuserühma1000mehevõinaisekohta.

Riiklik perepoliitika

peab isadust toetama ja

väärtustama ning aitama

tugevdada isa ja lapse seotust.

Mida tugevam on isa ja lapse

seotus, seda tõenäolisemalt jääb isa lapse kasvatamisel

osalema ka lahus elamise

korral.

Ühe vanemaga perede teket

mõjutab ka enneaegne

suremus ning meeste suurem riski-

ja sõltuvus-käitumine.

Ennetamaks vanema(te) kaotust, on

vaja tegeleda enneaegse suremuse

põhjustega, sh tervise-

käitumisega ning õnnetuste

ja vigastuste ärahoidmisega.

9

2. Ühe vanemaga perede toimetulek – probleemid ja vajadused

Ühevanemagaperedkogevadniimajandus-liku,sotsiaalsekuikapsühholoogilisetoime-tulekuraskusisagedaminikuikahevanemagapered. Vanema toimetulek ja pere olukordkujundab omakorda lapse heaolu ja aren-gut. Kuigi ühe vanemaga perede olukordakäsitledesjäetakseteineehkperestlahuselavvanemsagelitähelepanuta,sõltubühevane-magaperetoimetulekjalapseheaoluniiteisevanema olemasolust kui ka tema seotusestomalahuselavalapsega.

2.�. Majanduslik toimetulek ja elutingimused

Lastega leibkondade seas on ühe vanemagaperede suhtelisevaesusemäärniiEestiskuikamujalEuroopariikideskõigekõrgem.KuiEuroopa Liidus elas 2006. aastal ühe vane-magaleibkondadeliikmetestkeskmiselt34%suhtelises vaesuses, siis Eestis tervelt 44%(joonis3).

Statistikaameti andmed näitavad, et aastatelõikesonlastegaleibkondadestühevanemagaperedeekvivalentnetosissetulekkõigemada-lam. Võrreldes näiteks kahelapselise kahevanemaga leibkonnaga oli 2007. aastal ühevanemaga perede sissetulek ligi kaks kordamadalam(joonis4),misseostubnendekõr-gemasuhtelisevaesusenäitajaga(2007.aelas39% ühe vanemaga leibkondade liikmetestsuhtelisesvaesuses).Lastegaperedesissetule-kuidkäsitlevauuringukohaseltühevanema-galeibkondadesissetulekaastatel2003–2007küll kasvas, kuid proportsionaalselt vähemkuikõikideleibkondadekeskmisedsissetule-kud(Tiit2008).

Ühe vanemaga perede suurem vaesusrisktuleneb ühelt poolt pere koosseisust. Kunaühevanemagaperesonainultüksvõimaliktöölkäija,ontöötavatejaülalpeetavatepere-liikmetesuhehalvemkuinäitekskahevane-maga lastega peredes. Eurostati 2007. aasta

Suhtelise vaesuse määr, %

MT

54

LU

45

EE

44

UK

44

LT

42

IE

40

CZ

37

BE

36

DE

34

ES

34

EL-

25 GR

3434

LV

34

PT

34

CY

33

AT

31

IT

31

PL

31

NL

30

HU

29

NO

29

SL

29

FR

27

SK

26

SE

24

IS

23

FI

22

DK

17

Osakaal kõigis leibkondades, %

protsenti60

50

40

30

20

10

0

Joonis 3. Ühe vanemaga leibkondade1 suhtelise vaesuse määr2 ja ühe vanemaga perede osakaal kõigis leibkondades EL-253, Norra ja Island, 20064

1Leibkonnad,kusonvähemaltükssõltuvlaps.Sõltuvakslapseksloetaksealla18-aastaneleibkonnaliige,samuti18–24-aastaneleibkonnaliige,keselabvähemaltühevanemaganingkellepeaminesotsiaalneseisundonmitteaktiivne.

2Protsentnäitabisikuteosakaalu,kelleekvivalentnetosissetulekonsuhtelisevaesusepiiristmadalam.3Selgitus:AT–Austria,BE–Belgia,CZ–Tšehhi,CY–Küpros,DE–Saksamaa,DK–Taani,EE–Eesti,EL-25

–EuroopaLiit25,ES–Hispaania,FI–Soome,FR–Prantsusmaa,GR–Kreeka,HU–Ungari,IE–Iirimaa,IT–Itaalia,LT–Leedu,LU–Luksemburg,LV–Läti,MT–Malta,NL–Holland,PL–Poola,PT–Portugal,SE–Rootsi,SK–Slovakkia,SL–Sloveenia,UK–Suurbritannia.

4Sissetulekuaasta.

Allikas:Eurostat,EU-SILC2007

Ühe vanemaga pered kogevad sagedamini toimetuleku-raskusi kui kahe vanemaga pered.

Ühe vanemaga pere toimetulek ja lapse heaolu sõltub nii teise vanema olemasolust kui ka tema seotusest oma lahus elava lapsega.

2007. aastal elas Eestis 39% ühe vanemaga perede liikmetest suhtelises vaesuses.

�0

andmete järgioliEestis töötavateühevane-magaperedesuhtelisevaesusemäär28%,see-vastukõigis töötavatessõltuvate lastega leib-kondades kokku oli suhtelise vaesuse määrvaid9%.

Teisalttulenebnendeperedesuuremvaesus-risksellest,etüldjuhulonühevanemagapere-des ainsaks võimalikuks sissetuleku saajaksnaine, mistõttu mõjutab nende leibkondademajanduslikkuolukordanegatiivseltkaasja-olu, et naised töötavad meestega võrreldessagedaminimadalamalttasustatavatelameti-

Suhtelise vaesuse määr−näitabisikuteosakaalu,kelleekvivalentnetosissetulekonsuhte-lisevaesusepiiristmadalam.

Suhtelise vaesuse piir−60%leibkonnaliikmeteaastaekvivalentnetosissetulekumediaa-nist.Ekvivalentsissetulek−leibkonnasissetulek,misonjagatudleibkonnaliikmetetarbi-miskaalude summaga (1:0,5:0,3) ehk leibkonna esimese täiskasvanud liikme osatähtsustarbimiseson1,leibkonnateisejaigajärgmisetäiskasvanuosatähtsustarbimiseson0,5ningigallapsel0,3.

Tarbimiskaal − leibkonnaliikmele sõltuvalt tema vanusest määratud kaal, mis võtabarvesseleibkonnaühisttarbimist.

Statistikaameti andmetel oli 2007. aastal mediaanekvivalent-netosissetulek kuus 7230krooniningsuhtelisevaesusepiir4340krooni.

Seegaliigitataksevaesteksneedleibkonnad,kelleekvivalentnetosissetulekonväiksemkui60%elanikeekvivalentnetosissetulekumediaanist.Näiteksolisuhtelisesvaesusesüheliik-meline leibkond,kelleekvivalentnetosissetulek jäialla4340krooni;kahe täiskasvanu jakahelapsegaleibkonnapuhulolivaenesellineleibkond,kelleekvivalentnetosissetulekjäialla9110krooni.

Täiskasvanuja laps(ed)

Ühe lapsega paar Kahe lapsega paar Vähemalt kolmelapsega paar

Muu lastegaleibkond

krooni11 000

10 000

9 000

8 000

7 000

6 000

5 000

4 000

3 000

2 000

1 000

0

3 197

5 7655 458

4 294 4 650

3 684

6 9046 112

5 085 5 4544 465

8 210 8 516

6 208 6 3445 858

10 2099 218

7 3757 686

2004 2005 2006 2007

Joonis 4. Lastega1 leibkondade ekvivalentnetosissetulek kuus, 2004–20072

1Leibkonnad,kusonvähemaltükssõltuvlaps.Sõltuvakslapseksloetaksealla18-aastaneleibkonnaliige,samuti18–24-aastaneleibkonnaliige,keselabvähemaltühevanemaganingkellepeaminesotsiaalneseisundonmitteaktiivne.

2Sissetulekuaasta.

Allikas:StatistikaametÜhe vanemaga perede

majanduslikku toimetulekut

mõjutab vanema

töötamine ning tööst saadav

sissetulek.

��

kohtadel ning saavad seetõttu ka väiksematsissetulekut (European Commission 2006).Eurostati 2006. aasta andmetel oli Eestisnaiste ja meeste palgalõhe 30%, mis oli ükskõrgemaid näitajaid Euroopa Liidu liikmes-riikides.SellepõhjuseksonEestitööturusuurvertikaalnejahorisontaalnesoolinesegregat-sioon, kus naised töötavad nii madalamalttasustatudametikohtadelkuikavaldkonda-des(BettiojaVerashchagina2009).Madala-mad sissetulekud aga ei pruugi motiveeridatöötama, eriti kui töötamisega kaasnevadarvestatavad kulutused näiteks transpordile,lastehoiulejne.

Tööstsaadavasissetulekukõrvalonüheva-nemaga perede majandusliku toimetulekuseisukohaltolulinearvestadakamuidsisse-tulekuallikaid,shriigivõikohalikuomavalit-suse makstavaid rahalisi toetusi ning teisevanema majanduslikku toetust (elatisraha)lapseülalpidamiseks.Elatisrahamaksmisegaseonduvadprobleemidjaselleväikeosatäht-susperedesissetulekutes(vtptk3.1.2)näita-vad,etlahuselavvanemeitäidasagelielatisemaksmise nõuet või on makstav elatisrahalapse ülalpidamiskulutusi arvestades liigaväike(vtkaTiit2008).Riigijakohalikeoma-valitsusterahalistetoetustesuurussõltubaga

ühevanemagaperetüübistjamitmesugustesttingimustest(ntlapsevanus,õppiminejm).Majandusliku toimetuleku raskused kajas-tuvad ka ühe vanemaga perede halvemateselamistingimustes.Halvadelamistingimusedomakordasüvendavadsotsiaalsetkihistumistning kahjustavad laste heaolu (Tammur jaRandoja2009).Lastegaleibkondadesthinda-vad peale lasterikaste perede oma eluruumiseisundit kõige madalamalt just ühe vane-maga pered. Hoolimata elamistingimusteüldisestparanemisestEestisonühevanemagaperedteistegavõrreldesendiseltmärksaras-kemasolukorras(Randoja2009).

Kindlustunnet tuleviku suhtes ja majandus-likku stabiilsust mõjutab eluruumi omani-kuksolemine.LastegaleibkondadestüürisidStatistikaameti2007.aastaleibkonna-eelarveuuringu järgi oma eluaset just kõige enamühe vanemaga pered (viiendik) ning kõigevähem kahelapselised kahe vanemaga leib-konnad(1%).Üürnikesuuremarvühevane-maga leibkondade seas näitab, et võrreldeskahevanemagaleibkondadegaonühevane-maga peredel vähem võimalusi omaendaeluaseme soetamiseks, mille põhjuseks onomakorda väiksemad sissetulekud (Randoja2009).Võrreldesteisteleibkondadegaonolu-

protsenti30

25

20

15

10

5

02004

20

2627

9 9 9 9

Ühe vanemaga leibkonnad Lastega leibkonnad kokku2005 2006

28

2007

Joonis 5. Suhtelise vaesuse määr1 töötavates lastega leibkondades2, 2004–20073

1 Protsentnäitabisikuteosakaalu,kelleekvivalentnetosissetulekonsuhtelisevaesusepiiristmadalam.2 Leibkonnad,kusonvähemaltükssõltuvlaps.Sõltuvakslapseksloetaksealla18-aastaneleibkonnaliige,samuti18–24-

aastaneleibkonnaliige,keselabvähemaltühevanemaganingkellepeaminesotsiaalneseisundonmitteaktiivne.3 Sissetulekuaasta.

Allikas:Eurostat,EU-SILC2005–2008

Ühe vanemaga perede vaesus-riski suurendab asjaolu, et üksik- vanemateks on enamasti naised, kelle keskmine töö- tasu on mees-tega võrreldes märksa väiksem.

Ühe vanemaga pered elavad halvemates eluaseme-tingimustes, võrreldes lastega perede teiste tüüpidega.

�2

lisemakseluasemegaseotudprobleemikselu-ruumikallidus:2007.aastaleibkonna-eelarveuuringujärgipidas40%ühevanemagapere-destsedaliigakalliks.Uuringustselguska,etühevanemagaperede jaoksonprobleemiksliigaväikeeluruum(34%),väike tubadearv(33%)jaebaturvalinepiirkond(21%).Teisteleibkondadega võrreldes valmistab rohkemmuretkamugavustepuudumineeluruumisjaeluruumikehvseisundningkauguskeskusest(TammurjaRandoja2008,Randoja2009).

Eluruumi kallidust ning eluruumiga seotudkulutuste maksmisega hättasattumise tõe-näosust näitavad ka 2007. aasta EuroopaElukvaliteedi(EQLS)uuringuandmed.Sellekohaselt on ühe vanemaga leibkonnadEuroopa riikides ühed neist, kes suurematõenäosusegajäävadhättaigakuistekommu-naalmaksete tasumisega (elekter, vesi, gaas)(Anderson et al. 2009). Seega vajaksid ühevanemaga perede probleemid, sh pere vaja-dustelevastavaeluruumija-tingimustepuu-dumineningsuuredeluasemekulutusedroh-kemtähelepanukaeluasemepoliitikas.

Seegakahjustablastegaperedevaesusmate-riaalsesmõttesniilasteelukvaliteetijaheaolukui ka kokkuvõttes kogu ühiskonna jätku-suutlikkust, tekitades sotsiaalset tõrjutust jataastootes vaesust (European Commission2007). Euroopa riikides laste vaesust käsit-leva uuringu kohaselt ei pruugi ühe vane-magaleibkonnaselamineiseenesestsiiskiollasuurema vaesusriski põhjustajaks, kui riigitööturu- ja sotsiaalpoliitika on tugev – sellenäiteksonTaani jaRootsi,kusonsuurühevanemaga leibkondade osakaal, kuid nendeleibkondadevaesusemääronEuroopaLiidumadalamaid (European Commission 2008).Peale tööhõivet toetavate meetmete mõju-tab vaesusriski peredele suunatud rahalistetoetuste(sotsiaalsetesiirete)efektiivsusningteenuste,shlastehoiukättesaadavusjakvali-teet(EuropeanCommission2009).

2.2. Tööhõive ning töö- ja pereelu ühitamine

Kuna ühe vanemaga peredes on ainult ükstäiskasvanu, on perekonna sissetulekuteseisukohalt eriti oluline, kas vanem töötabvõimitte.Majanduslikaktiivsusaitabtagadaüksikvanemale pere ülalpidamiseks vajalikusissetuleku ning toetab iseseisvat hakkama-saamist.

Statistikaameti2007.aastaleibkonna-eelarveuuringujärgioliühevanemagaleibkondadeseas (täis- või osaajaga) töötava vanemagaleibkondi83%ningtöötuidjamitteaktiivseidleibkondi17%.Vanuseliseltonenimhõivatud25–35-aastasedvanemad,kellestüle90%töö-tab.Mittetöötavaidvanemaidonkõigeenamagaalla25-aastastevanemateseas(73%),kestõenäoliseltomandavadallesharidustvõionmuul põhjusel tööturul mitteaktiivsed (ntlapsehoolduspuhkusel, väikese lapsega ko-dune).2007. aastal lasterikaste ehk kolme- ja ena-malapseliste perede seas tehtud uuringukohaselteikäinudüksikolmejaenamatlastkasvatavatest vanematest tervelt viiendik(21%)püsivalttööl.Sellepõhjustenanimetativajadust laste eest hoolitseda, vanema endaterviseprobleeme ning transpordivõimalustepuudumist. Kümnendik üksi kolme võienamat last kasvatavatest vanematest oli kaarvamusel, et töötamine ei tasu ära (Reino-mägi2007).Viimaseleasjaoluleonviidanudkarahvusvaheliseduurimused,millekohaselteioletöötaminemotiveeriv,kuisellekstehta-vad kulutused (nt transpordile, lastehoiule)onsuuremadkuiteenitavtasu,eritisiis,kuitöötatakse madalapalgalistel ametikohtadel.Sealjuures on ka risk, et töötamise asemeljäädaksesõltumaainultsotsiaalsetesttoetus-test(Murphy,KeilthyjaCaffrey,2008b).Seetähendab, et teatud juhtudel on toetustestelada kasulikum kui töötada – näiteks siis,kuitööstsaadavtuluonväiksemkuitoetus-testsaadavtulu(Kuddojt2002).

Arvestades,etühevanemagaperedeslasuvadigapäevasedpereelujamajapidamisegaseon-duvad ülesanded ainult ühe vanema õlul,

Ühe vanemaga peres elamine

ei pruugi iseenesest tähendada

suuremat vaesusriski, kui

riigil on tugev sotsiaal- ja

tööturupoliitika.

Ühe vanemaga perede

toimetulekut toetavad

meetmed peavad

soodustama tööhõivet.

��

onüksikvanemalraskemka tööd japereeluühitada. Seetõttu peetakse uuringute põhjalkõigeolulisemakstööhõivesosalemisemõju-tajaks hea kvaliteediga, paindliku ja tasku-kohase lastehoiu7 kättesaadavust. Ehkki las-tehoiu kättesaadavusest töötamiseks üksi eipiisa,eioleteisalt ilmalastehoiutakamuudtööhõivet toetavad meetmed kokkuvõttesefektiivsed(Bradshawet al.1996,refereeritudMurphy, Keilthy ja Caffrey 2008a järgi). KaEestis on eri piirkondades tehtud uuringudväljatoonudühevanemagaperedevajaduseparemalastehoiuteenusejärele(ntKask,TintjaViljasaar2007,Luuk2008).

Lastehoiukõrvalonvanematöötamiseksolu-line ka paindliku ja peresõbraliku tööpolii-tika olemasolu, et ühitada tööd ja vanema-kohustusi – näiteks võimalus minna ennetööpäevalõppulapsele järele,vajaduseltehakaugtööd (kodus töötada) jm (Murphy,KeilthyjaCaffrey2008b).

Üksikvanematöölkäiminevõibollarasken-datudvõitakistatudkalisahoolduskoormusetõttu.2007.aasta leibkonna-eelarveuuringujärgi oli 15% ühe vanemaga leibkondadesvähemaltükspuudegavõikroonilisehaigu-segaleibkonnaliige(sealjuures10%leibkon-dadesoliüksja4,8%-lkakssellistleibkonna-liiget).Seetõttuonvanematööhõiveseisuko-halt lapsehoiuvõimaluste kõrval oluline kamuudehooldusteenustevõi-abiolemasolu.

Juhul kui tööturule sisenemise või naasmi-segaonprobleeme,lähebtarviskaaktiivseidmeetmeid,misvanematsellestoetavad,näi-teksnõustaminetööotsingutel,koolitus,töö-praktikajm.Sõltuvaltüksikvanemavanusest,haridustasemest ja kvalifikatsioonist võibtööturule sisenemise eelduseks olla ka hari-duseomandaminevõiharidusteejätkamine.Seegaonteatudjuhtudelvajalikvanematöö-hõivetoetusekspakkudavõimalusihariduseomandamiseksja/võikoolitusteks.

Euroopa riikide näidetel on väga olulinemõjuüksikvanema töötamiseleka rahalisteltoetustel–niinendesuuruselkuikasaamise

tingimustel.Selleks,eteitekikssõltuvusttoe-tustest(toetustestelamineonsoodsamjaoda-vam kui tööle minek), peab sotsiaaltoetustesüsteem ühelt poolt motiveerima töötamist,seades selle näiteks toetuste saamise tingi-museks (OECD 2007a). Vajadustepõhised,olemasolevatest sissetulekutest sõltuvad toe-tusskeemid ei pruugi motiveerida vanemattöötama ega suuremat sissetulekut hankimaningvõivadtekitadasõltuvustsotsiaaltoetus-test.Ühevanemagaperedelevõinendeskas-vavatele lastele suunatudrahalised toetused,milleeesmärgiksonsuurendadaperesissetu-lekuid, ei tohiks seetõttu soodustada üksik-vanematööhõivestkõrvalejäämist.

Kokkuvõttes on üksikvanemate tööhõivetoetamiseksvajatagadakättesaadavjakvali-teetne lapsehoid ja meetmed pere hooldus-koormuse vähendamiseks; soodsad ja vaja-dustele vastavad transpordivõimalused töölkäimiseks ja/või lapse lapsehoidu viimiseks;taseme- või täiendusõppe võimalused tööksvajalikukvalifikatsiooniomandamiseksningmuu vajalik toetus näiteks individuaalsenõustamisekujul.Selleks,ettööstsaadavtasuagatagaksüksikvanemale–kelleksonvalda-valtema–lapseülalpidamiseksjaperekulu-tusteks vajaliku sissetuleku, on vaja paran-dadanaistepositsioonijavõimalusitööturul,shvähendadasoolistpalgalõhet.

2.�. Sotsiaalne ja psühholoogiline toimetulek

Laste elukvaliteeti ja heaolu mõjutab nendeperekond,sellesotsiaalnejamajandusliktoi-metulek,sheluasemetingimusedningsamutiperekondaümbritsevsotsiaalsetesuhetevõr-gustik(Kutsar2009).Vaesemastperestpäritlapskogebteisteeakaaslastegavõrreldestõe-näoliselt suuremat materiaalset ilmajäetust–talonvähemvõimalusiniihuvitegevusekskuikaeakaaslastegasarnastestegevustesosa-lemiseks, vabaajaveetmiseksnäitekskinos,teatrisjne.Lasteendihinnangulonneilteis-tegavõrreldeskavähemsõpruningnadoniseendagavähemrahul(Kutsarjt2004,refe-

7 Eestipuhultuleblapsehoiduvaadeldakoosalusharidusega,kunapeamistekslastehoiupakkujateksonkoolieelsedlasteasutused(lastesõimed,lasteaiadjaerilasteaiad),kespakuvadkalastealusharidust.

Vaja on suurendada naiste ja meeste võrdseid võimalusi tööturul, sh töö tasustamisel.

Üksikvanematel on raskem oma töö- ja pereelu ühitada.

Selleks, et üksikvanem saaks tööl käia, on vaja sobivaid lapsehoiu- ja transpordi-võimalusi.

Ühe vanemaga peredele mõel-dud sotsiaal-toetused peavad moti-veerima töö-tamist.

Ühe vanemaga peredes kasvavatel lastel võib olla vähem võimalusi huvitegevuseks ja vaba aja sisukaks veetmiseks.

�4

reeritudKutsar2009järgi).Euroopasjamujalmaailmas tehtud uuringud näitavad ka, etühevanemagaperedelastelonteistelastegavõrreldes koolis enam õpi- või käitumisras-kusi(ErhardjaJanig2006).

Sotsiaalsevõrgustikuseisukohaltonperekondenamasti seotudniimehe (isa)kuikanaise(ema) vanematega, vanavanemate ja teistesugulaste,lähedastega,kuidsamutisõpradejatöökaaslastega.Kõikneedmoodustavadpereümber sotsiaalse tugivõrgustiku, kelle poolelaps(ed) või vanem saavad vajadusel pöör-duda (Hansson 2007). Sotsiaalse võrgustikuliikmedvõivadüksikvanemaleollatoeksnäi-tekstöö-japereeluvajadustekombineerimi-seljalapseeesthoolitsemisel(ntlapsejärelevaatamine,kuivanemonära).Teisevanemapuudumisekorralvõibniilapsekuivanemaenda sotsiaalsete suhete võrgustik kitsenedaning sellelt saadav toetus ja abi väheneda.Näitekseiolnud2007.aastaEuroopaElukva-liteediuuringujärgiEuroopaLiidus(EL-27)17%-lühevanemagaperedestmateriaalseabisaamisekspöördudakellegipoole(Andersonet al.2009).

Lahutatudpaaridepuhulonlapsesuhtlemineperest lahus elava vanemaga sageli rasken-datud,kuivanemateomavahelisedsuhtedonpingelised ega arvesta lapse õigust suheldavõimalustepiiresomalahuselavavanemaga.Näiteksuuringu“Eesti 2003”andmetel vas-tas36% lahutatudemadest, et isadeikohtulastegaüldse,24%sõnulkohtusidisadlastega1–2 korda aastas ning 40% sõnul üks kordkuus(Hansson2004).Lapsed,kespuutuvadisagavähekokkuvõikellelpuudubüldseisagakontakt,jäävadilmaisaeeskujustningsellesttulenevalt on neil vähem võimalusi arenda-dajaomandadasotsiaalseidoskusi(Kiernan1998,refereeritudErhardjaJanig2006järgi).Suhtlusisagaonlapseheaolujaarenguseisu-kohalt väga oluline, sest isa aktiivne osale-minelapsekasvatamisellooblapsejaisavahelemotsionaalselt tugeva sideme ning avaldabpositiivset mõju nii lapse emotsionaalselekui ka füüsilisele arengule. Teisalt mõjuta-vadlähisuhted,shlähedasedsuhtedomalas-tega, positiivselt ka meeste heaolu ja tervist(Järviste2008).

Olulinemõjulapsesuhtluseleisagaonvane-mate omavahelisel läbisaamisel. Kui vane-madsuudavadsäilitadaneutraalsedvõiheadomavahelised suhted, on ka lapse suhtlusteisevanemagapaljutõenäolisem.Samutionviimasel juhul tõenäolisem, et lapsel ja tedakasvataval vanemal säilivad enne vanematelahkuminekutolemasolnudsotsiaalsedvõr-gustikud(Hansson2007).Seegaonniilapseheaolukuikaperetoimetulekutsilmaspida-desvajatähelepanupööratavanemateoma-vahelistele suhetele ja vanemliku vastutusesuurendamisele,samutiisarolliväärtustami-sele ja tugevdamisele pereelus. Selleks saabperedele pakkuda näiteks mitmesuguseidnõustamisteenuseid – nii vanemate kooselualustamisel, kestel kui ka lõppemisel ningsamuti nii enne kui ka pärast lapse sündi.Samavõrdvajalikonüldiseharidussüsteemi,näiteks perekonnaõpetuse, inimeseõpetuse,seksuaalkasvatusejmkaudutõstateadlikkustlapsevanemaks olemise ja vanemliku vastu-tusetähtsusest.

Olulinemõjuniilasteriskikäitumisele,tervi-selekuikaõppimiseleonsellel,kuivõrdvane-mad leiavad aega oma lastega tegelemiseks.Uuringutekohaseltonlastejaoksvähemaegajustüksilastkasvatavatelvanematel,eelkõigeseetõttu, et toimetulekuks on vaja rohkemtöötada (teha lisatunde, lisatöid). Ületööta-mineningtunne,etlapselevõilasteleeisaadanii palju aega pühendada, kui soovitakse,tekitavadvanematesagaemotsionaalseidpin-geidjastressi(Hansson2007).Majanduslikuja sotsiaalse toimetuleku raskustest tingitudpinge ning emotsionaalne stress omakordamõjutavadnegatiivseltniivanemateelukva-liteetikuikaelugarahulolu, samutivaimsettervist. Euroopa Elukvaliteedi 2007. aastauuringukohaseltolidEuroopaLiidus(EL-27)just ühe vanemaga pered oma eluga kõigevähemrahul(Andersonet al.2009).

Samasvõibniivanemakuikalapseemotsio-naalne heaolu vanemate kooselu lõppemisevõilahutusejärelparaneda,kuiteinevanemoli vägivaldne või kui kodune õhkkond olivanemateomavahelisteprobleemsetesuhetetõttupsühholoogiliseltkoormav.

Ühe vanemaga perede ja

nendes kasvavate laste

sotsiaalne tugivõrgustik

võib olla väiksem,

võrreldes kahe vanemaga peredega.

Lahkuläinud paaride puhul

on lapse suhtlus lahus elava vanemaga

raskendatud, kui vanemate omavahelised

suhted on pingelised.

Üksi last kasvataval

vanemal võib töö- ja

majapidamis-kohustuste tõttu

olla vähem aega lapsega tegelemiseks.

��

Kokkuvõttesosutavadüksikvanemagaperedesotsiaalse ja psühholoogilise toimetulekugaseonduvadprobleemidvajaduselemitmesu-guste nõustamisteenuste järele, mis aitaksidparandada vanemlikke oskusi ja stressigahakkamasaamistningvähendadakapingeidvanemate omavahelises suhtluses. Viimane

onomakordaeelduseks,etvanemadsuuda-vad sõlmida toimivaid kokkuleppeid lapseühise kasvatamise ja ülalpidamiskohustusekohtakaomakooselulõppemisejärel.Samutiaitavadvanemateomavahelisedheadsuhtedsäilitadalapsejaperejaoksseniseidsotsiaal-seidvõrgustikke,kelleltvajaduselsaadatuge.

�. Ühe vanemaga perede toimetulekut toetavad poliitikameetmed

Järgnev peatükk annab ülevaate ühe vane-maga peredele suunatud riiklikest meetme-test Eestis ning toob ühtlasi näiteid teistesEuroopa riikides rakendatud meetmete jaühe vanemaga perede toetamiseks mõeldudsotsiaalprogrammidekohta.

�.�. Ühe vanemaga peredele suunatud meetmed Eestis

Ühevanemagaperedelevõinendesperedeskasvavatele lastele suunatud riiklike meet-metepuhulonEestistegemistvaldavaltsisse-tuleku suurendamiseks mõeldud rahalistetoetustega, mida makstakse eri sihtrühma-delejamisonerinevasuurusega.

Toimetises ei käsitleta detailsemalt kõigilelastega peredele suunatud riiklikke perepo-liitilisi meetmeid8, sh universaalseid pere-toetusi,egakakohalikeomavalitsuste9pooltühevanemagaperedele(võikakõigilelastegaperedele) makstavaid toetusi ja osutatavaidteenuseid, mille kohta leiab teavet teistestolemasolevatest uuringutest ja analüüsi-dest.Samastoetavadkõigilelastegaperedelemõeldudriiklikud jakohalikeomavalitsustemeetmedoluliselmääral justühevanemagaperesid,keslastegaperedemuudetüüpidegavõrreldesvajavadtoimetulekuksenammitme-sugustabi.

Näiteks riiklikest peretoetustest toetab ühevanemagaperedetoimetulekutuniversaalne,s.t pere sissetulekutest sõltumatu igakuinelapsetoetus, mida makstakse igale lapselekas16-või19-aastasekssaamiseni(sõltuvaltsellest,kas lapsõpibvõimitte).Lapsetoetustagab stabiilse, ehkki suhteliselt väikese iga-kuise sissetuleku ühe vanemaga peredele,kelletoimetulekvõiboluliselthalvenedanäi-teks vanema töötuks jäämisel või muudeserandolukordades.

Kohalike omavalitsuste meetmete olulisustpõhjendab asjaolu, et suurt osa sotsiaalsetja psühholoogilist toimetulekut toetavatestteenustest(ntsotsiaalnõustamine,võlanõus-tamine,perelepitus,kriisinõustamine,kooli-psühholoogid jne) võidakse osutada justkohalikeomavalitsuste tasandil.Ühtsetriik-liku süsteemi nende teenuste pakkumiseleiole,mistõttu teenusteosutamineonpiir-kondlikultjaomavalitsustelõikesvägaerinev.

�.�.�. Üksikvanema lapse toetus

Üksikvanemalapsetoetuseleonõiguslapsel,kellesünniaktispuudubkanneisakohtavõiseeon tehtudemaütlustealusel.Samutionselleletoetuseleõiguslapsel,kellevanemonkehtestatud korras tunnistatud tagaotsita-vaks.Seegasõltubüksikvanematoetustsaa-

8 Vtlisaks“Riiklikeperepoliitilistemeetmeteanalüüs”.Sotsiaalministeerium2009[http://www.sm.ee/fileadmin/meedia/Dokumendid/Sotsiaalvaldkond/kogumik/Analuus.pdf]

9 Kohalikesomavalitsusteslastelejalastegaperedelepakutavaidmeetmeidonkaardistanudrahvastikuministribürookoordineerimiselaastatel2002–2008tehtuduuringud.Vttäpsemalt[http://www.sm.ee/meie/uuringud-ja-analuusid/sotsiaalvaldkond.html]

Üksikvanemad kogevad pere toimetuleku-raskuste tõttu sageli suuremat stressi ja on eluga vähem rahul, võrreldes paarisuhtes olevate vanematega.

Nii riigi kui ka kohalike omavalitsuste ülesanne on pakkuda sotsiaalset kaitset kõigile lastega peredele ning tagada laste heaolu ja võrdsed võimalused sõltumata perest, kus laps kasvab.

Eestis on ühe vanemaga peredele suunatud meetmeteks valdavalt rahalised toetused.

��

vatelastehulksuurelmääralnntuvastamataisadusegasündidest,millearvjaosakaalkõi-kideselussündideson2000.aastatelpidevaltvähenenud(vteespoolptk1.1).

Riiklike peretoetuste seaduse § 7 järgi on üksikvanema lapse toetusele õiguslapsel,kellesünniaktispuudubkanneisakohtavõiseeontehtudemaütlusealuselvõikellevanemonseadusegakehtestatudkorras tunnistatud tagaotsitavaks ja kesvastab seaduse § 5 lõikes 1 või 2 sätes-tatud tingimustele. Üksikvanema lapsetoetust makstakse kahekordses lapsetoe-tusemääras.

Üksikvanema lapse toetust makstakse sar-naselt lapsetoetusegalapse16-aastasekssaa-misenininglapseedasiõppimisekorralkunitema 19-aastaseks saamiseni. See on lapsekohtamakstavigakuinetoetus,millesuuru-sekson300kroonikuusehkkahekordnelap-setoetusemäär10.Toetusesuurusonpüsinudmuutumatunaalates2000.aastast,kuitoetusesuuruseks kehtestatigi kahekordne lapsetoe-

tuse määr. Üksikvanema lapse toetust saabseegavaidteatudosaüksikvanemagaperedeskasvavatest lastest ning see ei puuduta neidperesid, kus laps või lapsed kasvavad ühevanemaga kas vanemate lahkumineku tõttuvõiteisevanemasurmatagajärjel.

Sotsiaalkindlustusameti andmete järgi sai2008. aasta lõpu seisuga üksikvanema lapsetoetust25188last,toetustsaavateperedearvoli sealjuures 21 160. Seega on peresid, kusüksikvanema toetus on määratud mitmelelapseleehkpereskasvabmitunii-öeldailmaisatalast.

Üksikvanemalapsetoetusesaajatearvuvähe-nemist mõjutab aasta jooksul lisanduvateuute, s.t esmakordsete toetuse saajate arv.Sarnaselt tuvastamata isadusega sündidegaon vähenenud ka uute ehk esmakordseteüksikvanema lapse toetuse saajate arv. Kui2001.aastalmääratiüksikvanemalapsetoe-tusesmakordselt2447lapsele,siis2008.aas-tal1370lapsele11.

Aasta Üksikvanema lapse toe-

tust saavate perede arv

(aasta lõpus)

Üksikvanema lapse toetust saavate laste

arv (aasta lõpus)

Uued üksik-vanema lapse

toetuse saa-jad (lapsed,

aastas)

Üksikvanema lapse toetuse väljamaksed

(aastas kokku, miljon

krooni)

2000 22 300 – – 85,1

2001 21 908 25 266 2 447 88,0

2002 24 124 27 958 3 942 100,6

2003 24 355 28 432 2 272 103,0

2004 24 332 28 540 2 077 103,7

2005 23 841 28 126 1 870 102,6

2006 23 040 27 258 1 525 100,2

2007 22 145 26 287 1 469 96,6

2008 21 160 25 188 1 370 93,2

–andmeideiolesaadudvõineedonesitamiseksebakindlad.

Allikas:Sotsiaalkindlustusamet

Tabel 2. Üksikvanema lapse toetuse saajad ja väljamaksed, 2000–2008

10Vastavaltkehtivaleriiklikeperetoetusteseaduseleonlapsetoetusemäär150krooni.11Kunaüksikvanemalapsetoetusesaamisekspeabvanemavalduseesitama,siiseikattuteatudaastajooksulesmakordselt

toetustsaavatelastearvtingimatasamalaastalsündinudnntuvastamataisagalastearvuga.Toetusmäärataksetoetuseleõigusetekkimisepäevast,kuitoetusetaotlemiseksvajalikuddokumendidonesitatudkuuekuujooksul,arvatestoetuseleõigusetekkimisepäevast.Hilisemaltaotlemiselmäärataksetoetustagantjärele,kuidmitterohkemkuitaotluseesitamisekuuleeelnenudkuuekalendrikuueest.Allikas: Sotsiaalkindlustusameti teenusstandard “Üksikvanema lapse toetuse määramine ja maksmine”.[http://www.ensib.ee/avalik/atsyksikvanemalaps2009.pdf]

Üksikvanema lapse toetust

saab vaid teatud osa

ühe vanemaga peredes

kasvavatest lastest.

��

Sarnaselttuvastamataisadusegasündidearvuvähenemisegaonvähenenudkaüksikvanemalapsetoetustsaavateperedejalastearv,ehkkimitte sama kiires tempos ja ulatuses. Sellepõhjuseks on muu hulgas asjaolu, et kunaüksikvanema toetust makstakse kuni lapse16-aastaseks saamiseni või lapse edasiõppi-mise korral kuni 19-aastaseks saamiseni, eikajastumuutusedtuvastamataisadusegasün-dide arvus üksüheselt ja samaaegselt üksik-vanemalapsetoetusesaajatearvus.

Poliitikauuringute Keskuse PRAXIS 2006.aasta analüüsi kohaselt vähendab üksikva-nema lapse toetus seda saavate perede vae-sust,kuidsellemõjuvaesusevähendamiselesõltub olulisel määral nii leibkonna sissetu-lekutest kui ka teiste toetavate, näiteks leib-konna kulutusi vähendavate meetmete ole-masolust(VõrkjaPaulus2007).Seegaeiolekonkreetne rahaline toetus kindlasti piisavmeedenendeperedemajanduslikutoimetu-leku parandamiseks ja vaesusriski vähenda-miseksningolulisedonkamuudteenusedvõitoetused,miskastoetavadvanematööhõivet,parandavad pere elutingimusi või vähenda-vadlapsekasvatamisegakaasnevaidkulutusilapsehoiule,lapsehuvihariduselejne.

Toetusemaksmisel lähtutakseüksnes tuvas-tamata isaduse faktist ja lapse vanusest,arvestamata võimalikke muutusi leibkonnakoosseisusjatoimimises–näitekskuivane-mal on (uus) elukaaslane või abikaasa, kesosalebkatemalapsevõilastekasvatamiseljanende ülalpidamisel ning leibkonna mõttesei ole tegemist enam ühe vanemaga perega.Seetõttu ei saa üksikvanema toetust saavaidperesid käsitada tingimata ühe vanemagaperedena leibkonna statistika mõttes, mislähtubtegelikustleibkonnakoosseisust.

�.�.2. Elatis ja elatisabi

Vastavalt perekonnaseadusele on vanemallapse ülalpidamise kohustus ka juhul, kuivanemeielalapsegakoos.Kuiüksvanema-testlapseülalpidamisekohustusteitäida,onteisel vanemal õigus lapse ülalpidamiseksvajalikuigakuiseelatusrahaehkelatisevälja-

nõudmisekskohtussepöörduda.Seegaonniiabielukuikavabakooselulõppemisejärellastkasvatama jäänud vanemal juhul, kui lahuselav vanem ei täida oma lapse ülalpidamisekohustust, õigus nõuda temalt lapse kasva-tamiseks igakuist elatusraha. Elatise nõuderahuldamise otsustab kohus ning elatisesuurust määrates võetakse arvesse mõlemavanemavaralineseisundjalapsevajadused.

Perekonnaseaduse § 60 järgi on vanemkohustatud ülal pidama oma alaealistlast ja abi vajavat töövõimetut täiseali-sekssaanudlast.Kuilapsõpibpõhikoolis,gümnaasiumis või kutseõppeasutuses jajätkabneisõppimisttäisealisekssaamisel,onvanemkohustatudtedaõppimiseajalülalpidama.

Perekonnaseaduse § 61kohaseltmõistabkohusjuhul,kuivanemeitäidalapseülal-pidamisekohustust,temaltteisevanema,eestkostja või eestkosteasutuse nõu-del lapsele välja elatise nõude esitanudvanema või eestkostja või isiku kasuks,kelle huvides on eestkosteasutus nõudeesitanud.Elatis lapselemäärataksekind-laksigakuiseelatusrahana,lähtudeskum-magivanemavaralisestseisundistjalapsevajadusest.

Kuna elatise taotlemine ja määramine käibkohtu kaudu, on tegemist olukorraga, kusvanemad ei ole jõudnud omavahel (kohtu-välisele) kokkuleppele lapse ülalpidamisekohustuste jagamises või vanem(ad) ei peasõlmitudkokkulepetestkinni.

Justiitsministeeriumiandmeteleiolemenet-luses olevate elatise väljanõudmise toimi-kute arv aastate jooksul märkimisväärseltmuutunud. Kui 2003. aastal oli menetluseskokkuüle8200,siis2005.aastalüle8300toi-miku.2006.aastaalguseseisugaolimääratud10700elatist,millestagatervelt36%juhtu-delvanemeitäitnudelatisemaksmisenõuet(Justiitsministeerium2006).Täielikjaopera-tiivneülevaadeelatisetaotlustejamääramistening elatise nõuete täitmata jätmise kohtaEestis samas puudub (Allik 2009). Samutipuudubpõhjalikumanalüüspõhjustekohta,

Rahalisest toetusest ei piisa ühe vanemaga perede majandusliku toimetuleku parandamiseks.

��

miksvanemelatisenõueteitäida.Teguriteks,miselatisemaksmistmõjutavad,võivadollanäiteksvanemapüsivatöökohapuudumine,töötuks jäämine, tervislikest põhjustest tin-gitudpiiratudtöövõimevms(nt“Lapseleela-tisetagamiseseaduseeelnõu1064SEI”sele-tuskiri 2006). Samuti võivad lapsele elatisemaksmist raskendada vanemate omavaheli-sedpingestatudsuhtedningkasee,kaslahuselavalvanemalonuusperejalapsed,kedataon samuti kohustatud ülal pidama. Kohtu-vaidlusedelatisemääramisejamaksmiseülevõivad kujuneda ka suhteliselt pikaks, mis-tõttu last üksi kasvatav vanem saab teiseltvanemaltelatisrahakasviivitusegavõikokku-võtteseipruugiüldsesaada.

Pealetavapärasennhagimenetlusesaabela-tise taotlemisel ja määramisel kasutada kalihtsustatud kirjalikku menetlust ehk nnmaksekäsu kiirmenetlust. Maksekäsu kiir-menetlus on lihtsustatud kirjalik menetlus,mis võimaldab hagimenetlusest kiiremini(kohtuistungita)javäiksematekuludegakoh-tulahendit rahalistes nõuetes12. Maksekäsukiirmenetluse eelduseks elatise määramiselonsee,etlapsonalaealine,elatiseiületa3000krooni kuus, teine vanem ei vaidle elatisemaksmisele vastu ja kohus saab talle elatisemakse ettepaneku kätte toimetada13. Muu-del juhtudel tuleb elatist taotleval vanemalesitadakohtulehagiavaldus(hagimenetlusessaaberinevaltmaksekäsusttehakanntaga-seljaotsuse).Maksekäsukiirmenetlusenaesi-tati 2007. aastal 584 avaldust lapsele elatisemaksmiseks, millest rahuldati 208 avaldust.2008.aastalesitatielatisenõudekiirmenetluseavaldusi 806, millest 349 ka rahuldati (Jus-tiitsministeerium2007,2008).Elatisemäära-matajätmisepõhjusteksvõivadollavanematöötus,ebapiisavadsissetulekud,töövõimetusvmasjaolud.Kokkuvõttesonmenetlusesole-vatest elatise avaldustest ning elatise nõuetetäitmata jätmisest ülevaate saamiseks ningkehtivasüsteemitoimivusehindamiseksvajaeraldianalüüsi(Allik2009).

Eespooltoodudteguritekõrvalmõjutavadniielatisrahanõudeidkuikanendetäitmistühis-kondlikud tõekspidamised jahoiakudvane-maksolemiseningsellegakaasnevavastutu-se jakohustuste suhtes.Eesti elanike suhtu-mineneisseküsimustesseon2006.aastaRISCväärtushinnanguteuuringueriosatulemustepõhjal erinev. Kuigi üldised hoiakud ühis-konnas eeldavad vanemakohustuste täitmistlastetäisealisekssaamiseni,peabüsnagisuurosaeestimaalastesttegelikultnormikssellestkõrvalekaldumist.Niieitauninudkokkuvõt-tes38%vastanutestvanematelahkuminekulühevanemavanemakohustustenõrgenemistaspektides,mispuudutavadmehekohustustkõikiendaeostatudlapsikuninendetäiskas-vanukssaamiseniülalpidada;vanematege-lemistlaste/lastegakasiis,kuivanemonperejuurest lahkunud ja loonud uue pere; ningvanema kohustust pidada oma lapsi ülal kasiis,kuitaonperejuurestlahkunudjaloonuduuepere.Ligipool(46%)küsitletutestleidis,etelatisrahamaksminevõimaksmatajätmineon vabatahtlik ning sellesse ei peaks sek-kumatööandja,riikegalähedased.Elatisrahamaksmistvõisaamistpidassealjuuresvaldavosa enesestmõistetavaks, mitte häbenemis-väärseks (RISC 2006). Kokkuvõttes ilmneshoiakutest,etsuurosaEestielanikest lähtusomahinnangutespigemtäiskasvanuhuvidestkuilapsevajadustest.

Probleemide kõrval, mis puudutavad elatisetaotlemist,määramistjamaksmist,oneraldiküsimuseks ka elatisraha suurus ja vastavuslapsetegelikeleülalpidamiskuludeleningsel-lesttulenevmõjuühevanemagaperemajan-duslikule toimetulekule. Näiteks 2007. aastaandmetel moodustas lapsele makstav elatisvaid4%ühevanemaga leibkondadesissetu-lekutest(Tiit2008).Seenäitab,etelatiseitagategelikultarvestatavattoetustühevanemagaperedeskasvavatelelastele.

Elatise määramise ja maksmisega seotudprobleemide tõttu on lisameetmena loodudelatisabi,midasaabtaotledaalates2008.aas-tast. Elatisabi saab taotleda alla 18-aastast

12Vtlisakshttp://tarkmeestaskus.just.ee/mison_maksekasu_kiirmenetlus13Vtlisakshttp://tarkmeestaskus.just.ee/elatislapsele

Elatisraha taotlemise,

määramise ja maksmisega seonduvate

probleemide selgitamiseks ja lahendamiseks

on vaja eraldi analüüsi.

Elatisraha maksmist

mõjutavad nii ühiskondlikud

hoiakud kui ka lahkuläinud

vanemate omavahelised

suhted.

�9

lastkasvatavvanem,kesonteiseltvanemaltlapsele elatusraha saamiseks kohtusse pöör-dunud. Elatisabi makstakse vanemale lapsekohtakuni90päevaning50kroonipäevas14.Seega makstakse elatisabi ühe lapse kohtamaksimaalseltkokku4500krooni.

Elatisabi seaduse § 2kohaseltonseadu-ses sätestatud tingimustel õigus elatis-abilealaealisellapsel,kellevanemeitäidaülalpidamiskohustustvõieiteesedapere-konnaseaduse§61lõikes4nõutavasula-tuses.

Elatisabi taotlemise puhul on oht, et kuikohuseilangetaelatisemääramiseotsustela-tisttaotlevavanemaehkhagejakasuks,tulebelatist taotleval vanemal saadud elatisabitagasi maksta. Kuna kohtuprotsessid võivadvaidlustekorralkujunedapikaks,eipruugika90-päevaneelatisabilastvõilapsiüksikasva-tama jäänudvanematmajanduslikusmõttespiisavaltaidataninglapseülalpidamiskulusidkatta. 2008. aasta andmetel kasvas elatisabisaavate laste arv aasta jooksul 27 elatisabisaajaltIkvartalilõpus158elatisabisaajaleIVkvartalilõpus.2009.aastaesimesekahekvar-taligakasvaselatisabisaajatearvjuba74lap-selt183lapseni.Seegaoli2009.aastaesimeselpoolaastalelatisabisaajaidrohkemkui2008.aastalõpuskokku.

Kunaelatisabionsaanudtaotledaalleslühi-kest aega, on meetme kasutamist kirjeldavstatistika veel suhteliselt vähene ning kameetmetegelikkemõjusidonkeerulinehin-nata.

Arvestadespraeguseidkitsaskohti,mispuu-dutavad elatise taotlemist, määramist jamaksmist,onüheltpooltvajaanalüüsidavõi-malusi elatise süsteemi paremaks toimimi-seks. Teisalt on vaja toetada lahkuminevaidvanemaid ühise lapse või laste edasist kas-vatamist jaülalpidamistpuudutavatekohtu-väliste kokkulepete saavutamises. Sealjuurestuleb mõlemal juhul lähtuda eeskätt sellest,et lapse huvid, vajadused ja õigused oleksidigakülgselt kaitstud ka vanemate lahkumi-nekujärel.

�.�.�. Toitjakaotuspension

Nendelperedeljalastel,kesonkaotanudühe(või mõlemad) oma vanematest, on riiklikupensionikindlustuse seaduse alusel õigussaadatoitjakaotuspensioni.Toitjasurmakor-ralonõigustoitjakaotuspensionilekavennal,õelvõilapselapsel,toitjavanemal,jne15.Seegaei maksta toitjakaotuspensioni ainult üksik-vanemateleeganendelastele.Toitjakaotanudperedelemakstaksetoitjakaotuspensionisõl-tuvalt toitja east ja pensionistaažist16 ningpereliikmetearvust.Kuitoitjalpuuduspiisavpensionistaaž,makstaksealates2003.aastasttoitjakaotuspensioniasemelrahvapensioni.

Riikliku pensionikindlustuse seaduse § 20järgionõigustoitjakaotuspensioniletoitja surma korral tema ülalpidamiselolnudperekonnaliikmetel.

2009. aasta alguse seisuga oli toitjakaotus-pensionisaavaidperesidkokkuüle8700ningkeskminetoitjakaotuspensionperekohtaoli

2008 2009

I kv II kv III kv IV kv I kv II kv

Elatisabi saajad (kvartali lõpus) 27 93 94 158 74 183

Väljamaksed (aasta algusest kokku, miljon krooni)

0,1 0,2 0,6 1,2 0,4 1,0

Allikas:Sotsiaalkindlustusamet

Tabel 3. Elatisabi saajad ja väljamaksed, 2008 I kv – 2009 II kv

14Elatisabipäevamääraaluseksonkehtivlapsetoetusemäär(150kr).15http://www.ensib.ee/avalik/atstoitjakaotuspension2009juuli.pdf16Pensionikindlustuseseadus.

Lahkuminevaid vanemaid on vaja toetada lapse kasvatamist ja ülalpidamist puudutavate kohtuväliste kokkulepete saavutamisel.

20

ligikaudu2200krooni.Toitjakaotuspensionisaavateperedearvonaastate jooksulpigemvähenenud, ehkki mitte ühtlase trendina.Kahjukseioleandmeidsellekohta,kuipaljutoitjakaotuspensioni saanud peredest onühevanemagapered.

Toitjakaotuspensioni maksmine ei ole elu-aegneningsõltubmitmesugustesttingimus-test, näiteks lapse vanusest ja õppimisest,samuti töövõimetusest; toitjakaotuspensionisaava vanema puhul tema vanusest, töövõi-metusestjmasjaoludest17.

�.�.4. Toimetulekutoetus

Ühe vanemaga peredele või nendes elava-tele lastele suunatud konkreetsete riiklikemeetmetekõrvalonkameetmeid,miseiolesuunatudainultsellelesihtrühmale,kuidmistoetavadsamutiühevanemagaperedetoime-tulekutja/võimillekasutajatestmoodustavadoluliseosaühevanemagapered.

Madala sissetulekuga ja toimetulekuraskus-tega peredel, sh lastega peredel on vastavaltsotsiaalhoolekandeseadusele õigus taotledatoimetulekutoetusttoimetulekupiirikindlus-tamiseks, kui leibkonna kuu netosissetulekjääb pärast eluasemega seotud jooksva kuukulude mahaarvamist normpinna ulatuses18alla toimetulekupiiri.Toimetulekupiirimää-raksonesimeseleibkonnaliikmekohta1000kroonijaigajärgnevaleibkonnaliikmekohta800kroonikuus.Alates2005.aastastmaks-taksetäiendavat200-kroonistsotsiaaltoetustneile toimetulekutoetuse saajatele, kelle üle-jäänudleibkonnaliikmedonalaealised–ehkühevanemagalastegaperedele.

Samalajaltoimetulekutoetusesaajateüldarvuvähenemisegaonalates2000.aastastüldiseltvähenenudlastegaperede,shühevanemagaperedepuhulrahuldatudtoimetulekutoetusetaotlustearv.Samasonühevanemagaperedeosakaal toimetulekutoetust saavate lastegaperede seas alates 2005. aastast, kui lisan-duska täiendav200-kroonine sotsiaaltoetustoimetulekutoetust saavatele ühe vanemaga

Aasta Toitjakaotus-pensioni saa-

vad pered (aasta algu-

ses)

Toitjakaotus-pensioni saa-

vad pereliik-med (aasta

alguses)

Toitjakaotus-pension pen-

sioni saava pere kohta, krooni kuus (aasta algu-

ses)

Väljamaksed (aastas kokku, miljon krooni)

2000 15 318 23 256 1 280 229,4

2001 15 712 21 936 1 138 206

2002 14 017 19 429 1 078 156

2003 8 183 11 960 1 031 102,8

2004 7 924 11 613 1 001 122,1

2005 9 312 13 131 1 136 147,6

2006 9 766 13 500 1 319 173,3

2007 9 537 12 982 1 492 195,7

2008 9 126 12 247 1 814 230,4

2009 8 724 11 554 2 187 –1Alates2003.aastasthakkasosatoitjakaotuspensionisaajatestseadusemuutudessaamarahvapensioni.2Kõiktoitjakaotuspensionisaavadpered,shühevanemagapered.–andmedpuuduvad.

Allikas:Sotsiaalkindlustusamet

Tabel 4. Toitjakaotuspensioni1 saajad2 ja väljamaksed, 2000–2009

17Vttäpsemaltriiklikupensionikindlustuseseadus.18Elamuseadusessätestatudsotsiaalnenormpind.

2�

peredele, oluliselt kasvanud. Kui 2004. aas-tanimoodustasühevanemagaperedepuhulrahuldatudtaotlustearvkõigistlastegapere-detaotlustestveidienamkuineljandiku,siis2008.aastaljubaüle63%.Toimetulekutoetustsaavate ühe vanemaga perede arvu ja osa-kaalukasvkõigi toetustsaavate lastega leib-kondadeseas2005.aastalonseletatavsamalaastal kehtima hakanud täiendava sotsiaal-toetusega,mistõttutoetusesaajateseashakatiüksikvanema staatust täpsemalt eristamaning statistiliste andmete kvaliteet paranes.Nii2005.aastaeelkuikajärelonüksikvane-mateosakaaltoimetulekutoetustsaavatelas-tega perede seas püsinud suhteliselt stabiil-sena,misnäitab,etnendehulktoetusesaajateseasonmuutunudkooskõigilastegaperedehulgaga.

Ühevanemagaperedesuurosakaaltoimetu-lekutoetustsaavatelastegaperedeseasnäitabtaaskord,etvõrreldeslastegaperedemuuderühmadega on ühe vanemaga peredel sage-daminiraskemajanduslikulthakkamasaada.

Ehkki toimetulekutoetust saavate ühe vane-maga perede arv on vähenenud, on samastoetustsaavateperedearvsuhteliseltsuur,kasiis,kuisedakõrvutadaühevanemaga leib-kondadekoguarvuga(vtptk1).Arvestades,et toimetulekutoetus on mõeldud eeskättajutise tugimeetmena toimetulekuraskus-tesperedelenäiteksolukordadeks,kusmõnipereliikmetestonkaotanudtöö,oleksvajalikanalüüsida, kui suur osa toimetulekutoetustsaavatestühevanemagaperedestvajavadja/võisaavadtegelikultsedatoetustregulaarseltjapikaajavältel.

�.�.�. Muud meetmed

Ühevanemagaperesidotsesemaltpuudutava-test sotsiaalteenustest saab eraldi meetmenavälja tuua perelepitusteenuse. Teenuse ees-märgiks on nõustada lahkuminevaid vane-maid ühise lapse või laste edasise hoolda-mise ja ülalpidamise küsimustes ning toe-tadaneidlasteõigusi javajadusiarvestavate

2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008

Toimetulekutoetus kokku

Rahuldatud taotluste arv kokku (aasta jooksul)

367 419 443 265 385 705 313 360 214 593 174 406 112 990 72 541 59 587

Lastega perede puhul rahuldatud taotluste arv (aasta jooksul)

168 819 169 955 131 265 121 373 93 151 68 252 41 155 23 220 17 514

Ühe vanemaga perede rahuldatud taotluste arv (aasta jooksul)

46 313 43 698 34 343 32 076 25 180 37 084 24 500 14 720 11 110

Ühe vanemaga perede osakaal lastega perede rahuldatud taotlustes, %

27 26 26 26 27 54 60 63 63

Ühe vanemaga perede osakaal kõigis rahuldatud taotlustes, %

13 10 9 10 12 21 22 20 19

Täiendav toimetulekutoetus

Ühe vanemaga perede täiendava toetuse rahuldatud taotluste arv (aasta jooksul)

… … … … … 32 996 23 326 14 071 10 684

Ühe vanemaga perede täiendava toetuse taotluste osakaal kõigis ühe vanemaga perede rahuldatud toimetulekutoetuse taotlustes, %

… … … … … 89 95 96 96

…nähtusteiesinenud.

Allikas:Sotsiaalministeerium

Tabel 5. Lastega perede rahuldatud taotlused toimetulekutoetuse saamiseks, 2000–2008

Ühe vanemaga pered moodustavad 63% toime-tulekutoetust saavatest lastega peredest.

22

(kohtuväliste) kokkulepete saavutamises.Perelepitusaitabkaasasellele,etlapselsäilikslähedane kontakt mõlema vanemaga ningvanemad osaleksid ühiselt lapse kasvatami-sel ja tema ülalpidamisel ka pärast kooselulõppu. Perelepitusteenus ei ole Eestis riikli-kult reguleeritud ning üle-eestiline ühtneperelepitussüsteem praegu puudub. Teenustosutavad perelepitajad nõustamiskeskustekaudu(ntLepitajateÜhing,TallinnaKriisiabiKeskus,MTÜÕnnelapsed)ningrahastavadkas kohalikud omavalitsused või vanemadise. Sellest tulenevalt ei ole perelepitustee-nuskõigileabivajajatelepiisavaltkättesaadav.Samutipuudubosalvanemateloletatavaltkateadlikkussellisestteenusestvõikavalmidusja soovpöördudaabi saamiseksperelepitajapoole.

Kohalikud omavalitsused ning mittetulun-dusühingud võivad üksikvanematele ja ühevanemaga peredes kasvavatele lastele pak-kudamitmesuguseidmuidtoetavaidsotsiaal-teenuseidvõi-toetusi,näiteksnõustamist(shpsühholoogiline nõustamine, kriisinõusta-mine, võlanõustamine, koolipsühholoogid),vanemahariduse teenuseid jm. Paraku puu-dub kohalike omavalitsuste osutatavatestteenustest ja toetustest terviklik ülevaade19

ningnendeteenustepakkuminejakättesaa-davus sõltub sageli omavalitsuse prioritee-tidest ja rahastamisvõimalustest. Samas onkohalikelomavalitsustelvägaolulinerollühevanemaga perede toimetuleku toetamisel,arvestades, et nii lapsehoidu ja alusharidustpakkuvate lasteaedade kui ka enamiku sot-siaalteenuste korraldus ja rahastamine onEestiskohalikeomavalitsusteülesanne.Kät-tesaadavajakvaliteetselapsehoiupakkumineon samas peamine eeldus selleks, et üksik-vanemsaakstöötadajasissetulekutteenida.

�.2. Ühe vanemaga peredele suunatud poliitikameetmed Euroopa riikides

Euroopariikidesühevanemagaperedetoime-tuleku toetamiseks välja töötatud poliitikadjameetmedsõltuvadpaljudest teguritest, shkonkreetseriigiüldisestsotsiaal-japerepolii-tikastningnendeajaloolisestkujunemisloost;perekonnale kui sotsiaalsele institutsioonileantudtähendustestjaülesannetest;ühiskon-nas valitsevatest hoiakutest, kultuurilistesttraditsioonidest ja soorollidest; samuti ühevanemaga perede tüübist ja sotsiaaldemo-graafilisesttaustast,mismõjutabniivanemaharidustaset, kvalifikatsiooni, tööhõive staa-tustkuikamajanduslikkukindlustatust.

Euroopariikidenäidetelvõibväljatuuamit-mesuguseidühevanemagaperedelesuunatudrahalisi jamitterahalisimeetmeid,mida rii-gidonnendeperedetoimetulekuparandami-seks rakendanud (Euroopa Komisjon 2007;OECD2007a;OECD2007b;MISSOC2008).Alljärgnevloeteluannabeeskättülevaatevõi-malikest ühe vanemaga peredele suunatudmeetmetest,täpsustamatakonkreetseidtingi-musi,misühevõiteisemeetmepuhulkonk-reetsesriigiskehtivad.

Kõigile lastega peredele makstava lapse-toetustemaksminesuuremassummasehksuurendatudlapsetoetusemääras(ntNorra,Itaalia,Holland).

Üksikvanematelevõiühevanemagaperedelastele makstav täiendav pere- või lapse-toetus, mis võib olla nii universaalne, s.tvanemasissetulekustsõltumatu(ntNorra,Taani),kuikavajadustepõhine,s.tvanemasissetulekustsõltuv(ntPrantsusmaa,Saksa-maa,Portugal,Poola,Sloveenia).

Töötamist soodustavad toetused, midamakstakse vanemale tööotsingute, tööle-asumise või -naasmise korral (nt Suur-britannia,Iirimaa).

•

•

•

19Kohalikesomavalitsusteslastelejalastegaperedelepakutavaidmeetmeidonkaardistanudrahvastikuministribürookoordineerimiselaastatel2002–2008tehtuduuringud.Vttäpsemalthttp://www.sm.ee/meie/uuringud-ja-analuusid/sotsiaalvaldkond.html

Erinevate nõustamis-

teenuste pakkumiseks

puudub ühtne riiklik süsteem.

Ühe vanemaga pered

vajavad enam mitmesuguseid

nõustamis-teenuseid.

2�

Lapsehoiukoha tasu kompenseerimine (ntHolland, Iirimaa, Sloveenia) ja/või ühevanemaga perede lastele eelise andminelapsehoiukohtade jagamisel (nt Norra,Prantsusmaa,Poola).

Lapsehoiutasumaksminevanemale,juhulkuivanemeikasutalapsehoiuteenustninghoiabjahooldablastise(ntNorra,Slovee-nia).

Vanema tasemehariduse ja täiendusõppetoetamine(ntSuurbritannia,Iirimaa,Sak-samaaltöötuteleüksikvanematele).

Täiendavad toetused vanema töötuse kor-ral,nttäiendavtöötutoetus(ntSaksamaa).

Pikemad(tasustatud)puhkusedja/võisuu-remad puhkusehüvitised (nt Taani, Hol-land).

Eluasemekulude kompenseerimine ja/võieelisedsotsiaaleluasemesaamisel(ntNorra,Prantsusmaa,Holland,Suurbritannia,Saksa-maa,Sloveenia,Bulgaaria).

Riiklikulttagatudelatisrahad,näiteksjuhul,kuiteinevanemeitäidalapseülalpidamisekohustust.

Toitjakaotuspensionidningmitmesugused(ühekordsed) toetused ja hüvitised leses-tunudvanemalejaühevõimõlemadvane-madkaotanudlastele.

Rahalised toetused sõltuvad sageli nii lapsevanusest kui ka hariduse omandamisest– ehk mis vanuses ja missugustel tingimus-tel loetakse last vanemast sõltuvaks. Osaljuhtudelontoetustesaamisetingimusekskavanema töötamine (nt eluaseme subsideeri-minevaidjuhul,kuivanemtöötab),etakti-veeridajamotiveeridavanemattöötamaningennetadaperesõltuvustsotsiaalabist.

•

•

•

•

•

•

•

•

Toodud näidete põhjal võivad konkreetsedühe vanemaga perede toetamiseks mõeldudmeetmed olla seega seotud nii tööhõive-poliitika, haridus- ja täienduskoolituspolii-tika,eluasemepoliitika,sissetulekutoetamise(tagamise) poliitika, võrdsete võimalustepoliitika,lapsehoiupoliitikakuikasotsiaalseintegratsioonipoliitikatega.

Samutionosariikeväljatöötanudspetsiaal-seidüksikvanematele(võikalaiemaltmitte-töötavatele vanematele) suunatud sotsiaal-programme. Eesmärgiks on pakkuda sihi-tatud ja/või kombineeritud meetmeid, mistoetaksidvanematööhõivetningvähendak-sidseeläbiperevaesusriskijasotsiaalsettõr-jutust.

NiionnäiteksSuurbritannias,kusühevane-magaperedeseasonoluliseksriskirühmaksjust noored vallalised üksikemad, välja töö-tatud üksikvanematele suunatud vabataht-lik sotsiaalprogramm New Deal for Lone Parents20,midariikviibelluriiklikulaste-japerepoliitika programmi Every Child Mat-ters21raames.Sotsiaalprogrammieesmärgikson suurendada üksikvanemate tööhõivet javähendadaseeläbiühevanemagaperedesela-vate lastevaesust.Programmiraamespaku-taksevanemalepersonaalsetnõustamist,töö-praktikat, tasutakoolitust jaõpetningtööleasumise korral lapsehoiutoetust. Samutiaidatakse katta lapsehoiukulutusi juhul, kuivanemsoovibnaastatöölevõiasudaõppima.Uuringutepõhjalonprogrammisosalemineaidanud kaasa küll tööhõive suurenemisele,ent samas on probleemiks madal program-misosalemisemäär(Yeo2007).

Erinevalt Suurbritanniast osalevad Iiri-maal peaaegu pooled ühe vanemaga pere-dest sotsiaalprogrammis One-Parent Family Payment22.Toetusprogrammieesmärgiksonsuurendada üksikvanemate tööhõivet ningvähendadaseeläbinendevaesustjasõltumistsotsiaalhoolekande süsteemist. Programmisosalejale makstakse sissetulekust sõltuvat

20Vttäpsemalthttp://www.dcsf.gov.uk/everychildmatters/earlyyears/childcare/helpwithchildcarecosts/newdealforloneparents/newdealforloneparents/

21Vttäpsemalthttp://www.dcsf.gov.uk/everychildmatters/22Vttäpsemalthttp://www.welfare.ie/EN/Publications/sw82/Pages/1WhatistheOneParentFamilyPayment.aspx

Euroopa riikide meetmed ühe vanemaga peredele ei piirdu vaid rahaliste toetustega.

Ühe vanemaga peredele mõeldud meetmed on seotud nii tööturu-, lapsehoiu-, haridus-, täiendusõppe- kui ka eluaseme-poliitikatega.

24

toetust(50–100%sissetulekutest,millehulkaeiloetaagatoetusijahüvitisi),mispeaksvane-matmotiveerimatöötamajatöistsissetulekutsaama,ningigalapsekohtalisatoetust(Murp-hy,KeilthyjaCaffrey2008b).Programmonseotudkamuudetoetusmeetmega,nagunäi-tekslisatoetushariduseomandamiseks,töölenaasmisetoetus,ettevõtlusealustamisetoetusningmitmesugusedkoolitusvõimalused.

Kokkuvõttes, võrdlevate uuringute kohaseltonühevanemagaperedetoimetulekutoeta-miseseisukohaltkõigeefektiivsemaksosutu-nudnnelavdamisepoliitikad,milleeesmär-giks on aidata kaasa vanema tööhõivele, shtema tööturule sisenemisele ja seal püsimi-seleningtöö-japereeluühitamisele.Nendepoliitikate puhul on peamisteks meetme-tekstöölkäimisegaseotudtoetused(in-work benefits)ningpaindliketöö-jalastehoiuvõi-malustepakkumine,agakanõustaminetöö-otsingutel, koolituste pakkumine ning mit-mesuguste toetusmeetmete sidumine tööta-misetingimusega.

Samaseipiisariikidekogemustekohaseltühevanemaga perede ja nendes kasvavate lastevaesusriski vähendamiseks ainult töötamisttoetavatest meetmetest (ehk nn elavdamisepoliitikatest)ningvägaolulineonkanendemeetmeteseotussotsiaaltoetustesüsteemigajasotsiaalsetesiiretega23(Murphy,KeilthyjaCaffrey 2008a). Peale ühe vanemaga pere-dele suunatud spetsiaalsete meetmete tulebarvestada riikide üldiste sotsiaalpoliitikameetmetega, mis on suunatud näiteks vae-suse vähendamisele, töö- ja pereelu ühita-misele ja lastehoiukättesaadavuse tagamisele,soolise võrdõiguslikkuse edendamisele, pal-galõhe vähendamisele jne. Seetõttu tulevadühevanemagaperedpareminitoimeningonvaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse eest pareminikaitstud neis riikides, kus sotsiaalse kaitsesüsteem on tervikuna hästi arenenud. Selletõenduseks on Põhjamaad, kus on tugev jauniversaalsuse põhimõttel rajanev sotsiaal-kaitse süsteem ning ühe vanemaga peredeselavate laste vaesus oluliselt madalam kuimujalEuroopariikides.

Kokkuvõte

Ühe vanemaga perede toimetulekuprob-leemeanalüüsidesja lahendusiotsidestulebmõista põhjuseid, millest tulenevalt pereraskusikogeb.Samutionvajaväljaselgitadapõhjused,miksvanemüldsekasvatablastvõilapsi peres üksi. Eestis ei ole üksikvanema-test ega nende probleemidest rääkides senipiisavalt teadvustatud, et lähtuvalt üksi jää-misepõhjustestonühevanemagaperedeeritüüpe,misvõivadmuuhulgaserinedakaomaprobleemideltjavajadustelt.Poliitika-diskus-sioonides on üksikvanemate puhul peetudsagelisilmasvaidüksikvanemalapsetoetustsaavaid üksikemasid või ka kooselu lõppe-misevõiabielulahutusejärellastüksikasva-tamajäänudvanemat,kellelonraskusiteiseltvanemaltlapseülalpidamiseksvajalikuelatis-raha saamisega. Nagu toimetises käsitletudpõhjustest selgub, ei hõlma need juhtumidsugugikõikiühevanemagaperedetüüpe.

Samuti piirdutakse ühe vanemaga peredetoimetulekuraskustesträäkidessagelimajan-duslikutoimetulekujavaesusnäitajatega,miseikirjeldaagapiisavaltkoguprobleemistikku,millegaühevanemagaperedsilmitsivõivadseista.Pereväiksematestsissetulekutesttule-nevaltjapiiratudmajanduslikestvõimalustesttingitunaonühevanemagaperedelvõrreldeslastegaperedemuuderühmadegasagedaminiviletsamadelamistingimused.Olukorras,kuspuudub võimalus lapse eest hoolitsemise jatakasvatamiseningmajapidamisekohustusiteise vanemaga jagada, on üksikvanematelraskekaomatöö-japereeluühitada.Samasonvanematöölkäiminejatööstsaadavsisse-tulek ühe vanemaga perede puhul enamastipõhilinesissetulekuallikas.Seetõttuonvaja-lik, et üksikvanem saaks ja tahaks töötada.Töötamistvõivadsealjuurespiiratavõitakis-tada erinevad asjaolud – sealhulgas sobiva

23Sotsiaalsetesiireteallaonsiintöösloetudkamaksusoodustusedjaelatis.

Ühe vanemaga perede

toimetuleku-raskuste

leevendamiseks tuleb pere

probleemidele läheneda

individuaalselt ja pakkuda

kombineeritud meetmeid.

2�

töö puudumine (sobimatud tööajad vms);töölkäimiseksvajalikelapsehoiu-ja/võitrans-pordivõimaluste puudumine; väikene töö-tasu,miseimotiveeritöötama;töölkäimisegakaasnevad suured kulutused näiteks lapse-hoiulevõitranspordilejms.Naguanalüüsistilmneb,onEestissuurelosalüksikvanematestraske majanduslikult hakkama saada hooli-matasellest,etvaldavosaneisttöötab.Seegaeioleüksikvanematöölkäiminejatööstsaa-davsissetulekpereülalpidamisekspiisavegakata vajalikke kulutusi. Arvestades, et val-davalt on üksikvanemateks emad, on Eestissellepõhjusteksmuuhulgasnaistetöötaminevähemtasustatud ametikohtadel ja sektoritesning keskmiselt märksa madalam palk kuimeestel,niietsaadavastsissetulekusteipiisaperejalapseülalpidamiskulutusteks.

Lapsest lahus elav vanem ehk enamikuljuhtudel isa ei pruugi mitmesugustel – niisubjektiivsetelkuikaobjektiivsetel–põhjus-tel lapse kasvatamisel osaleda ega ülalpida-mist (rahaliselt) toetada. Samuti ei ole teisevanema osalus lapse kasvatamisel ja ülalpi-damiskulutuste katmisel alati ka võimalik,näiteksjuhul,kuivanemonsurnud.Kaperetümbritsevadsotsiaalsedvõrgustikud– lapsevanavanemad, teisedsugulased ja lähedased– ning neilt saadav kas rahaline või mitte-rahaline tugi võivad ühe vanemaga peredepuhul olla väiksemad. Kokkuvõttes võivadühe vanemaga peredes elavate laste kasvu-keskkond ja arenguvõimalused olla seetõttumitmes mõttes piiratumad, võrreldes kahevanemagaperedeskasvavatelastega.

Võrreldessotsiaalse japsühholoogilisetoime-tulekuga on pere majanduslikku toimetu-lekut sagelikõigekergemhinnata jamõõta.See võib olla üks võimalikest põhjustest,miksEestisonühevanemagaperedelesuu-natud meetmeteks valdavalt rahalised toe-tused,milleeesmärgiksonsuurendadaperesissetulekut ning mille suurus ja maksmisetingimusedsõltuvadniiühevanemagaperetüübist kui ka sellises peres kasvavate lastevanusest. Samas ei ole olemasolevad raha-lised toetused piisavad kindlustamaks ühevanemaga perede igakülgset toimetulekutningvähendamaksnendeoluliseltsuuremat

vaesusriski võrreldes lastega perede muuderühmadega.

Seetõttu peab ühe vanemaga perede toime-tulekuraskustelahendamiselejanendespere-des kasvavate laste heaolu kindlustamiselelähenema märksa komplekssemalt ning niivanemakuikalapsevajadusiarvestades.

2�

Kokkuvõtlikult võib analüüsi põhjal andajärgmisedpoliitikasoovitused.

Ühevanemagaperede toimetulekut toeta-vate meetmete kõrval on vaja ennetavalttegeleda sotsiaalsete põhjustega, millesttulenevalt vanem kasvatab last või lapsiüksi.

Ühevanemagaperede toimetulekut toeta-vad meetmed peavad soodustama tööhõi-vet ja motiveerima töötamist. Sealjuureson tervikuna vajalik suurendada naiste jameestevõrdseidvõimalusitööturul,shtöötasustamisel.

Ühevanemagaperedejanendeskasvavatelaste vaesusriski vähendamiseks on pealevanema töötamise toetamise ja tööst saa-dava sissetuleku tagamise vaja leida või-malusi, vähendamaks laste kasvatamise jaülalpidamisekulutusi.

Teisevanemaolemasolulonvajaliktagadariiklikult toimiv süsteem, mis aitab kind-lustada, et perest lahus elav vanem osaleblapse kasvatamisel ja ülalpidamisel. Seal-juures tuleb toetada vanemaid võimaluselkohtuvälistekokkulepetesaavutamiselningsamuti tõhustadakakohtukauduelatisra-hadetaotlemisejamääramisekorraldust.

Riiklikperepoliitikatervikunapeabisadusttoetama ja väärtustama ning suurendamaisade võimalusi pereelus osaleda ja omalaste eest igapäevaselt hoolitseda, tugev-damaks isa ja lapse vahelist sidet. See oneelduseks,et isaseotuslapsegaeikatkekavanematelahkuminekukorral.

Ühe vanemaga pered kogevad probleemeja raskusi nii majandusliku, sotsiaalse kuikapsühholoogilisetoimetulekuga,mistõttuon nende perede toimetuleku parandami-seksvajakombineeritultpakkudaerinevaidpoliitikameetmeid–sealhulgasniivanematööhõive soodustamiseks, eluasemetingi-muste parandamiseks, lastele taseme- jahuviharidusvõimaluste tagamiseks, töö- ja

•

•

•

•

•

•

pereeluühitamisekskuikaperedehooldus-koormusevähendamiseks.

Tervikuna tuleb nii riigil kui ka kohalikelomavalitsusteltagadalastegaperedeletugevsotsiaalne kaitse eesmärgiga kindlustadakõigi laste heaolu ja võrdsed võimalusedsõltumataperest,kuslapskasvab.

•

Poliitikasoovitused

2�

Kasutatud kirjandus

Ainsaar,M.,Soo,K.(2009).Kohalike omavalitsuste toetus lastega peredele 2008 ja laste päeva-hoid 2008–2009 Eestis.TartuÜlikool,SotsioloogiajaSotsiaalpoliitikaInstituut,Rahvastiku-ministri büroo. http://www.sm.ee/fileadmin/meedia/Dokumendid/Sotsiaalvaldkond/kogu-mik/KOV_2009.pdf(26.10.09)

Allik,M.(2009).Üksikvanemad Eestis.RiigikoguKantselei,õigus-jaanalüüsiosakonnatööd,19.02.2009nr15-3/069.http://www.riigikogu.ee/doc.php?53041(27.05.09)

Anderson,R.,Mikulic,B.,Vermeylen,G.,Lyly-Yrjanainen,M.,&Zigante,V.(2009).Second European Quality of Life Survey: Overview. European Foundation for the Improvement ofLivingandWorkingConditions.Luxembourg:OfficeforOfficialPublicationsoftheEuropeanCommunities.

Bettio F., Verashchagina A. (2009). Gender segregation in the labour market: root causes, implications and policy responses in the EU.EuropeanCommissionDirectorate-GeneralforEmployment,SocialAffairsandEqualopportunitiesUnitG1.EuropeanCommunities.

Derman,N.(2000).Elu stressis: alaealiste lastega üksikema pere toimetulek.Sotsiaaltöö2000/6,14–16.

Erhard,R.,Janig,H.(2006).Father Deprivation.TheConsequensisoffatherdeprivation.AnAnalysisofRelatedLiterature.Vienna:FederalMinistryofSocialSecurityGenerationsandConsumerProtection(BMSG).Men’sFundamentalPoliticalDepartmentV/6.

European Commission. (2009). Social protection and social situation 2008: EU indicators.EuropeanCommunities.

EuropeanCommission.(2008).Child poverty and well-being in the EU. Current status and way forward.EuropeanCommunities.

EuropeanCommission. (2007).Poverty and social exclusion among lone-parent households.PolicyStudyFindings-9.

EuropeanCommission.(2006).Gender inequalities in the risks of poverty and social exclusion for disadvantage groups in thirty European countries.EuropeanCommunities.

Eurostati avalik andmebaas. http://epp.eurostat.ec.europa.eu/portal/page/portal/statistics/search_database(22.10.09)

Every Child Matters.http://www.dcsf.gov.uk/everychildmatters/(28.09.09)

Hansson, L. (2007). Lahutusjärgsed pered tänasel perekonnamaastikul. Haridus 2007 mai/juuni,37–40.

Hansson,L.(2004).Perekonna funktsioonidest.Sotsiaaltöö3/2004,28–30.

Justiitsministeerium. (2006). Elatistoetuse seaduse eelnõu seletuskiri. http://eoigus.just.ee/?act=dok&subact=1&DOK_W=163461(21.10.09)

2�

Justiitsministeerium. (2008). Kohtute statistika 2008. aasta kokkuvõte. http://www.kohus.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=40973/2008.stat.kokkuv%F5te_avaldamiseks.pdf(14.05.09)

Justiitsministeerium.(2007).Kohtute statistika 2007. aasta kokkuvõte.http://www.kohus.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=34740/2007_a_kohtustatistika_kokkuv%F5te_avalda-miseks.pdf(14.05.09)

Justiitsministeerium.Tark mees taskus.http://tarkmeestaskus.just.ee/(22.10.09)

Järviste,L.(2008).Isadust toetavad poliitikameetmed Eestis ja Euroopas.Poliitikaanalüüs,Sot-siaalministeeriumitoimetisednr6/2008.Tallinn:Sotsiaalministeerium.

Järviste,L.,Kasearu,K.,Reinomägi,A.(2008).Abielu ja vaba kooselu: trendid, regulatsioonid, hoiakud.Poliitikaanalüüs,Sotsiaalministeeriumitoimetisednr4/2008.Tallinn:Sotsiaalminis-teerium.

Kask,R.,Tint,S.,Viljasaar,R.(2007).Lastehoiu vajadused ning võimalused Harjumaal aastani 2012. Lõppraport.Tellija:HarjuMaavalitsus.

Kuddo, A., Leetmaa, R., Leppik, L., Luuk, M., Võrk, A. (2002). Sotsiaaltoetuste efektiivsus ja mõju tööjõupakkumisele. Poliitikauuringute Keskus PRAXIS. http://praxis.ee/fileadmin/tarmo/Publikatsioonid/sotsiaaltoetus.pdf(21.10.09)

Kutsar,D.(2009).Lapse elukvaliteet. Eesti Inimarengu aruanne 2008.Tallinn:SAEestiKoostööKogu,69–74.

Lapsele elatise tagamise seaduse eelnõu1064SEIseletuskiri.(2006).http://web.riigikogu.ee/ems/saros-bin/mgetdoc?login=proov&password=&op=ems&system=ems&server=ragne11&itemid=063460010(22.10.09)

Luuk,M.(2008).Üksikemad ja vaesus.Sotsiaaltöö5/2008,57–60.

MISSOC (2008). http://ec.europa.eu/employment_social/missoc/db/public/compareTables.do?lang=en(08.05.09)

Murphy,C.,Keilthy,P.,Caffrey,L.(2008a).Lone parents and Employment: What are the Real Issues? Key Findings, Conclusion and Reccomendations. Report Summary. Dublin: OneFamily, November 2008. http://www.onefamily.ie/userfiles/File/Lone%20Parents%20&%20Employment%20Report%20Summary(1).pdf(17.04.09)

Murphy,C.,Keilthy,P.,Caffrey,L.(2008b).Lone Parents and Employment: What are the Real Issues?KeyFindings,ConclusionsandReccomendations.FullReport.Dublin:OneFamily,November2008.http://www.onefamily.ie/userfiles/File/Lone%20Parents%20&%20Employment%20Research%20-%20Full%20Report.pdf(17.04.09)

New Deal for Lone Parents. http://www.dcsf.gov.uk/everychildmatters/earlyyears/childcare/helpwithchildcarecosts/newdealforloneparents/newdealforloneparents/(28.09.09)

OECD.(2007a).Media Briefing: Matching Work and Family Commitments.Issues,Outcomes,PolicyobjectivesandRecommendations.http://www.oecd.org/dataoecd/18/27/39689983.pdf(08.05.09)

29

OECD.(2007b).Lone-parent tax and benefit schemes 2007.www.oecd.org/els/social/family/database(08.05.09)

One-Parent Family Payment.http://www.welfare.ie/EN/Publications/sw82/Pages/1Whatisthe-OneParentFamilyPayment.aspx(28.09.09)

Parenting Education – Looking To The Future.http://family.jrank.org/pages/1250/Parenting-Education-Looking-Future.html(26.10.09)

Poolakese,A.,Reinomägi,A.(2008).Vaesus ja sotsiaalne kaitse.KogumikLapsed.Children.Tallinn:Statistikaamet,20–38.

Randoja,M.(2009).Leibkondade elamistingimused.Teemaleht2/2009.Statistikaamet.

Reinomägi,A.(2007).Lasterikaste perede toimetulek ja vajadused.Poliitikaanalüüs,Sotsiaal-ministeeriumitoimetisednr7/2007.Tallinn:Sotsiaalministeerium.

RISC2006.Lapsed ja Eesti ühiskond.VäärtushinnanguteuuringRISC.LisaEestimaa-aruan-dele.TNSEmor.

Statistikaamet.Leibkonna eelarve uuring 2001–2007.

Statistikaameti avalik andmebaas.http://pub.stat.ee/px-web.2001/dialog/statfile2.asp(22.10.09)

Sotsiaalkindlustusamet. (2009). Sotsiaalkindlustusameti teenusstandard: üksikvanema lapse toetuse määramine ja maksmine. http://www.ensib.ee/avalik/atsyksikvanemalaps2009.pdf(22.10.09)

Sotsiaalkindlustusamet. (2009). Sotsiaalkindlustusameti teenusstandard: toitjakaotuspensioni määramine ja maksmine. http://www.ensib.ee/avalik/atstoitjakaotuspension2009juuli.pdf(22.10.09)

Sotsiaalministeerium.(2009).Riiklike perepoliitiliste meetmete analüüs.Sotsiaalpoliitikainfojaanalüüsiosakond.Tallinn:EVSotsiaalministeerium.http://www.sm.ee/fileadmin/meedia/Dokumendid/Sotsiaalvaldkond/kogumik/Analuuus.pdf(26.10.09)

Tammur,A.,Randoja,M.(2008).Laste kasvukeskkond.KogumikLapsed.Children.Tallinn:Statistikaamet,11–19.

Tiit,E.-M.(2008).Perede sissetulekute ja tarbimise struktuur 2003–2007.Rahvastikuministribüroo.http://www.rahvastikuminister.ee/public/2008sissetulekud_Tiit_1_.doc(05.06.09)

Tiit,E.-M.(2003).Eesti pere areng XX sajandi lõpus ja XXI sajandi alguses.Kutsar,D.(toim.)Millistperekonnapoliitikatmevajame?Tartu:TartuÜlikoolikirjastus,12–26.

Võrk,A.,Paulus,A.(2007).Peredele suunatud rahaliste toetuste mõju vaesuse leevendamisele Eestis: analüüs mikrosimulatsioonimeetodi abil.PoliitikauuringuteKeskusPraxis.

Yeo,A.(2007).Experience of work and job retention among lone parents: An evidence review. DepartmentforWorkandPensions.WorkingPaperNo37.

�0

Sekundaarsed viited

Bradshaw,J.,Kennedy,S.,Kilkey,M.,Hutton,S.,Corden,A.,Eardley,T.,Holmes,H.andNeale,J.(1996).The Employment of Lone Parents: A Comparison of Policy in 20 Countries.London:FamilyPolicyStudiesCentre.

Kiernan,K.(1998).Lone-mother families.InL.A.Vaskovics&H.A.Schattovits(Ed.).Lebens-undFamilienformen-TatsachenunNormen,pp149-152.Vienna:ÖsterreichischesInstitutfürFamilienforschung.

Kutsar,D.,Harro,M.,Tiit,E.-M.,Matrov,D.(2004).Children’s Welfare in Estonia from Diffe-rent Perspectives.In:Jensen,A.-M.,BenArieh,A.,Conti,C.,Kutsar,D.,NicghiollaPhadraigM.,WarmingNielsenH.(eds.),ChildreninAgeingEurope,COSTA19,Vol1.Trondheim:NorwegianCentreforChildResearch,81–141.

Kasutatud õigusaktid

Elatisabiseadus(RTI2007,25,130).Perekonnaseadus(RTI1994,75,1326).Riiklikeperetoetusteseadus(RTI2001,95,587).Riiklikupensionikindlustuseseadus(RTI2001,100,648).

2009. a ilmunud toimetised:3/2009 Töövaldkonna areng 2008. – Poliitikaanalüüs.

2/2009 Mittetavapärane töökorraldus Eesti ettevõtetes. – Poliitikaanalüüs.

1/2009Eesti rahvastiku tervisekaotus. – Teemaleht.

200�. a ilmunud toimetised:7/2008Mitte-eestlastele suunatud tööturuprojektide tulemused. – Poliitikaanalüüs.

6/2008Isadust toetavad poliitikameetmed Eestis ja Euroopas. – Poliitikaanalüüs.

5/2008 Töövaldkonna areng 2007. – Trendide kogumik.

4/2008Abielu ja vaba kooselu: trendid, regulatsioonid, hoiakud. – Poliitikaanalüüs.

3/2008Eesti Euroopa võrdlustes. – Artiklite kogumik.

2/2008Sotsiaalvaldkonna arengud 2000–2006. – Trendide kogumik.

1/2008 GLBT-inimeste ebavõrdne kohtlemine Eestis. – Poliitikaanalüüs.

Kõik ilmunud toimetised on Sotsiaalministeeriumi kodulehel www.sm.ee > Väljaanded > Toimetised

Poliitikaanalüüs on Sotsiaalministeeriumi eelretsenseeritav toimetiste sari, mille ees-märk on esitada ülevaateid sotsiaal-, töö- ja tervisepoliitikaga seonduvatest analüü-sidest ning seeläbi aidata kaasa teadmistepõhise poliitika kujundamisele.

Küljendus: AS AtlexISSN-L ����-��9�

ISSN ����-��9� (trükis)ISSN ����-�90X (online)

ISSN ����-�4�2 (CD)Autoriõigus: Eesti Vabariigi Sotsiaalministeerium, 2009

Trükitud taaskasutatud paberile

Lisateave:Sotsiaalpoliitika info ja analüüsi osakondEesti Vabariigi SotsiaalministeeriumGonsiori 29, ��02� Tallinninfo@sm.ee

Fakte uuringust

Eestis oli 2007. aastal 24 000 peret ehk 14% lastega leibkondadest selliseid, kus lapsed kasvasid koos ühe vanemaga.

Üksikvanemaks on üle 90% juhtudel ema.

Ühe vanemaga peres kasvas Eestis 2007. aastal 34 000 last ehk 13% kõigist las-test.

Põhjused, miks vanem kasvatab last või lapsi peres üksi, on erinevad.

Eestis ei olnud 2008. aasta andmetel 7% sündide puhul lapse sünniakti isa and-meid kantud või need olid tehtud ema ütluse alusel.

Enamikus lahutavates peredes on vähemalt üks ühine alaealine laps.

Eestis puuduvad andmed selle kohta, kuivõrd suhtleb lahus elav vanem oma lapsega või osaleb tema kasvatamisel.

Eesti ühe vanemaga leibkondade liikmetest 39% elab suhtelises vaesuses.

Enamik üksikemadest töötab, kuid töötamine ei kindlusta pere majanduslikku toimetulekut.

Ühe vanemaga perede vaesusriski suurendab asjaolu, et üksikvanemateks on enamasti naised, kelle keskmine töötasu on meestega võrreldes märksa väik-sem.

Ühe vanemaga perede toimetulek ja lapse heaolu sõltub sellest, kuivõrd osaleb lahus elav vanem lapse kasvatamisel.

Ühe vanemaga pered elavad halvemates eluasemetingimustes, võrreldes las-tega perede muude tüüpidega.

Ühe vanemaga pered kogevad peale majandusliku toimetuleku raskuste ka sot-siaalseid ja psühholoogilisi toimetulekuprobleeme.

Eestis on ühe vanemaga peredele suunatud meetmeteks valdavalt rahalised toetused.

Ühe vanemaga perede toimetulekuraskuste leevendamiseks tuleb pere problee-midele läheneda individuaalselt ja pakkuda kombineeritud meetmeid.

•

•

•

•

•

•

•

•

•

•

•

•

•

•

•