NARVA MNT., MÄE, JÄNESE JA PEETRI

TÄNAVA VAHELISE ALA LINNAGEOGRAAFILINE

ANALÜÜS

Janika Põldma

Sille Sommer

TEOREETILINE RAAMISTIK

Marksoo linnasiire.

Kevin Lynch’i

lähenemine linnadele.

Linnaökoloogia –

kontsentriline

ringmudel Tartu kohta.

Allikas: Jauhiainen, 2009

ASUKOHT TARTUS

METOODIKA KIRJELDUS

Vaatlus viidi läbi kõrvalvaatlusena kahel päeval. Mõlemal

vaatluspäeval vaadeldi kolm korda ja samadel kellaaegadel.

Tulemused:

Individuaalelamu piirkond;

Majad ehitatud 50ndatel;

Majad keskmises seisukorras;

Aedades koerad;

Inimesed keskealised;

Jalutavad koertega;

Tegutsevad aedades;

Palju lapsi.

METOODIKA KIRJELDUS

Loendus viidi läbi 12.10.2009 kella 17:00 – 18:00.

Loenduse kohaks oli Narva mnt ja Peetri tänava

rist.

Loendati 1140 autot,

49 jalakäijat ja vaid

6 ratturit.

Poolstruktueeritud

intervjuu viidi läbi

kahe inimesega,

eesmärgiga saada

teada kohalike elanike arvamus uuritavast alast.

ANALÜÜS

Tegemist elamu piirkonnaga, kus elab keskealised ja vanemad inimesed.

Individuaalelamud ehitatud valdavlt 50ndatel, lisaks mõned mitmekorruselised majad Narva mnt, ja Orava tänavl ja puumajad, mis ei hävinud II Maailmasõjas.

Piirkonnas on linnaveevärk ja kanalisatsioon, kütteviisiks on valdavalt ahiküte.

Maamärkideks Narva mnt. 167,Peetrituru kartuli kelder ja Mäe-Jänese tänava parkla.

Liigeldakse piirkonnas vähe v.a

Narva mnt, mille on päev läbi

tihe liiklus.

Põhiprobleemideks Narva mnt

mürarikkus, nõrk transpordi-

ühendust, toidupoodide puudumine,

tihe hoonestusstruktuur, rohealade

ja korrastatud haljastuse puudus.

KOKKUVÕTTE

Uurimus põhines Raadi-Kruusamäe linnaosa

individuaalelamute piirkonna analüüsimisel

erinevate meetodite ja Kevin Lynch´i linnateooria

alusel.

Uurimuses kasutati vaatlust, loendust ja

poolstruktueeritud intervjuud.

Tegemist on rahuliku, keskklassi elamupiirkonnaga,

mille iseloomulikuks tunnuseks on aedadega

piiratud majad, rahulik tänavaelu (v.a Narva mnt),

mida ilmestvad mängivad lapsed ja koertega

jalutavad inimesed.