Olümpiamängud

Kehaline kasvatus

Jana Reva

Tallinna Linnamäe Vene LütseumTallinn

Antiikaja olümpiamängud

Esimesed mängud– 776 e.m.a.

Viimased mängud– 394 a.

Üldse peeti mänge 293 korda!

Peeti iga 4 aasta järel peajumal Zeusi auks.

Osalejad olid vabad kreeklased, naistele keelatud.

Mängud toimusid algul 1, hiljem 3 ja 5 päeva.

Avapäeval võistlusi ei olnud - peeti vaid pidulikke rituaale.

AntiikolümpiamängudTeisel päeval olid võistlused noortele, kes proovisid jõudu kiirjooksus, maadluses, pentatlonis ehk viievõistluses, rusikavõitluses ja pankraationis (segu rusikavõitlusest ja maadlusest).Kolmandal päeval võistlesid mehed jooksualadel. Samal päeval heideldi kamaadluses, rusikavõitluses ja pankraationis.

Neljandal päeval võistlesid mehed hobuste võiduajamises, pentatlonis (staadionijooks, kettaheide, kaugushüpe halteeridega, odavise ja maadlus)

Kavas algusaastail ainult üks ala – staadionijooks (192,27 m),

hiljem jooksumaa pikenes.

staadion

maadlus

rusikavõitlus

kaugushüpped

palestra

gymnasion

odavise kettaheide

võiduajamine hipodroomil

Võitjaid autasustati õlipuuokstest pärjaga.

Viiendal päeval olid lõputseremoonia koos autasustamise ja pidusöögiga.

Antiikolümpiamängud keelas ära Rooma keiser Theodosius aastal 394 pKr kui

ristiusku kahjustava paganliku pidustuse.

Nüüdisaja olümpiamängude taassünd

Mängude läbiviimiseks moodustati Rahvusvaheline Olümpiakomitee (ROK) ja kinnitati olümpiaharta..

1894. a. korraldas Prantsuse parun Pierre de Coubertin rahvusvahelise kongressi, kus tegi ettepaneku hakata korraldama uuesti olümpiamänge.

Nüüdisaja olümpiamängud

I mängud 1896. a. Ateenas.

Esimesed olümpiamängudAteena 1896

Osa võttis 285 sportlast 13 maalt.Võistlus oli ainult meestele.

Võisteldi kergejõustikus, jalgrattasõidus, laskmises, võimlemises, ujumises, vehklemises, tennises, tõstmises ja klassikalises maadluses.

Võitjaid autasustati mängude viimasel päeval hõbemedali, oliivipuuoksa ja tunnistusega.

Olümpiasümbol

Viis ühtepõimunud rõngast sümboliseerivad viie maailmajao liitu ja kogu maailma sportlaste kokkutulekut

olümpiamängudele.

Olümpiarõngad sümboliseerivad:

Sinine – Euroopa

Kollane – Aasia

Must – Aafrika

Roheline – Austraalia

Punane – Ameerika

Olümpialipp

Heisati esimest korda 1920. a.

VII olümpiamängudel Antverpenis (Belgia).

Lipu valgel põhjal on kujutatud

olümpiasümbol.

Olümpialiikumise deviis

Kiiremini Kõrgemale Tugevamini

Olümpiaprintsiip

“Tähtis pole võit, vaid osavõtt”

Olümpiatalisman

Moskva - 1980 Tallinn - 1980

Olümpiahümn

Mängiti esimest korda 1896. a. I OM-l.Viisi komponeeris Spyron Samaras.Sõnad kirjutas Kostis Palamas.Hümn kinnitati ROK 1957. a. istungjärgul.

Olümpiatuli

Esimest korda süüdati 1928. a. Amsterdamis (Holland).

Pidulik tule süütamine päikesekiirtest Olümpias ja sealt tule toomine olümpialinna toimus esimest korda 1936. a. Berliinis.

Olümpiatõotus

“Ma tõotan kõigi sportlaste nimel, et neist olümpiamängudest osa võttes austame ja täidame reegleid, mille järgi neid peetakse, ning võistleme tõeliselt sportlikus vaimus oma võistkonna auks ja spordi kuulsuseks”.

Sellise tõotuse annavad sportlased alates 1920. a. Alates 1972. a. annavad tõotuse ka kohtunikud.

Avatseremoonia rongkäikToimus esimest korda 1986. a. olümpiamängudel.Traditsiooniliselt juhib sportlaste delegatsioone staadionile alati Kreeka võistkond.Järgnevad rahvusmeeskonnad tähestikulises järjekorras.Võõrustajate võistkond siseneb alati viimasena.

Autasustamistseremoonia

Võitjad tõusevad autasustamispjedestaalile.Heisatakse võitjate riikide rahvuslipud.Mängitakse olümpiavõitjaks tulnud sportlase rahvushümni.Võitjaid autasustatakse olümpiamedalitega.Esmakordselt toimus see nii 1932. a. Los Angeles.