Ajakirjanik ja infoallikas

Epp-Mare Kukemelkeppmare@postimees.ee

Ajakirjaniku töö allikatega

Iga ajakirjanik on täpselt nii hea, kui head on tema allikad.

Mida rohkem on reporteril eri allikaid, seda paremat infot ta saab ja seda parema loo.

Loo jaoks kogutakse alati rohkem infot, kui lõpuks kasutusele läheb.

Allikate jaotamine

Suulised allikad –

Intervjueeritavad

Esmaallikas – ajakirjanik ise

Teine allikas – osaleja, tunnistaja, pealtnägija

Kolmas allikas – teise allika info vahendaja (pressiesindaja)

Kirjalikud allikad - dokumendid, audio- ja videolindid, ajalehed

Mitteuudisena kirjutatud tekstid

Teatmeteosed, arhiivid, andmebaasid

Uudisena varem kirjutatu

Püsi- ja juhuallikad

Eelistatud on kontrollitud püsiallikas – temalt saadav info on usaldusväärne

Juhuallika käest saadud infot peab kontrollima. Ta võib olla ebatäpne, liialdada, laimata

Faktide kontrollimiseks kasutatakse üksteisest sõltumatuid allikaid

Pressiesindaja

Näiteks kinniste ukse taga toimunud kohtumise info saamiseks

PR esindaja info võib olla manipuleeriv, ühtesid asju liialdav, teisi varjav.

Kui allikas on huvitatud isik, tuleb kahelda objektiivsuses

Kirjalikud allikad

Mitmesugused tekstid – dokumendid, parteide programm, uurimused, konverentsi kokkuvõtted, kõnede tekstid

Teatmeteosed, arhiivimaterjalid, interneti andmebaasid

Uudised – pressiteated, varasemad samateemalised artiklid ajakirjanduses

Kirjalikud allikad

Kirjalikud allikad sisaldavad enamasti kontrollitud fakte ja võivad sisaldada viiteid, mis viivad uuele infole.

Kasutatud on sageli spetsiifilist keelt, mis tuleb lugejale, vaatajale, kuulajale arusaadavaks teha. N: seaduse tekst