Tallinna Järveotsa Gümnaasium

Oskar Rannala

10.b klass

AFGANISTANI JA IRAAGI TERRORISMI KAJASTUS EESTI

AJAKIRJANDUSES 2001. JA 2009. AASTA EESTI PÄEVALEHE

NÄITEL

Uurimistöö

Juhendaja: Dagmar Seljamäe

Tallinn 2010

2

SISUKORD

SISSEJUHATUS ................................................................................................................... 3

1. AJALOOLINE TAUST .................................................................................................. 5

2. KVANTITATIIVNE ANALÜÜS ..................................................................................8

2.1. Analüüs artiklitele ajavahemikul 01.01.2001-10.09.2001 ................................... 8

2.2. Analüüs artiklitele ajavahemikul 11.09.2001-31.12.2001 ................................... 9

2.3. Analüüs artiklitele ajavahemikul 01.01.-31.12.2009. ........................................ 11

2.4. Järeldus .............................................................................................................. 11

3. ARTIKLITE SISU ANALÜÜS ................................................................................... 16

3.1. Perioodi 01.01.2001-10.09.2001 artiklite sisu analüüs ..................................... 16

3.2. Perioodi 11.09.2001-31.12.2001 artiklite sisu analüüs ..................................... 17

3.3. Perioodi 01.01.2009-31.12.2009 artiklite sisu analüüs ..................................... 18

KOKKUVÕTE .................................................................................................................... 20

KASUTATUD KIRJANDUS .............................................................................................. 21

LISA 1..................................................................................................................................23

3

SISSEJUHATUS

Terrorism on viimastel aastatel Eesti ja ka maailma ajakirjanduses erilist tähelepanu

nõudnud eriti just peale 2001. aasta terrorirünnakuid USA-s Maailma Kaubanduskeskusele

ja seda mitte ilmaasjata, sest terrorismi oli hakatud pidama üheks maailma tsivilisatsiooni

ohustavaimaks faktoriks. Kuid 2009. aastaks on muutunud terrorismi ohtlikus ning

tänapäeval peetakse olulisemaks ohufaktoriks juba majandust

Uurimistöö eesmärgiks on:

uurida terrorismi käsitlust ja selle muutumist ajavahemikul 01.01.2001-10.09.200l

Eesti Päevalehe näitel.

uurida terrorismi käsitlust ja selle muutumist ajavahemikul 11.09.2001-31.12.2001

Eesti Päevalehe näitel.

uurida terrorismi käsitlust ja selle muutumist ajavahemikul 01.01.2009-31.12.2001

Eesti Päevalehe näitel.

võrrelda 2001. aasta perioode 2009. aastaga ning välja selgitada kuidas muutus

terrorismi kajastatavus antud aastate vahel.

Käesoleva uurimistöö aluseks on hüpotees, et enne 2001. aasta 11. septembri

terrorirünnakut Maailma Kaubanduskeskuse hoonetele New Yorgis, pööras Eesti meedia

islamiterrorismi temaatika vastu üldiselt ning eriti Iraagi ja Afganistani olukorra vastu

oluliselt vähem tähelepanu kui käesoleval ajal, mil teema on endiselt suhteliselt aktuaalne.

Uurimuse eesmärgini jõudmiseks on püstitatud järgmised ülesanded:

uurida 2001. aasta Eesti Päevalehed kahes perioodis: 01.01.2001-10.09.2001 ning

11.09.2001-31.12.2001 koostada antud perioodide kohta arvuline analüüs, et tuua

välja ning anda ülevaade artiklite arvulistest näitajatest.

uurida perioode 01.01.2001-10.09.2001 ning 11.09.2001-31.12.2001 ja koostada

antud perioodide kohta sisuline analüüs, et anda ülevaade artiklite sisust.

uurida perioodi ajavahemikul 01.01.2009-31.12.2009 ning koostada antud perioodi

kohta analüüs, et anda ülevaade artiklite kogusest ning sisust sellel perioodil.

4

Uurimistöö koosneb kolmest peatükist, millest teine ja kolmas peatükk jagunevad ka

alapeatükkideks.

Esimeses peatükis tuuakse lühidalt välja ajalooline taust ning tutvustatakse Iraagi ja

Afganistaniga seoseis olevaid olulisemaid mõisteid, mis aitavad uurimistööd paremini

mõista.

Teine peatükk jaguneb nelja ossa: esimene osa kujutab endast perioodi 01.01.2001-

10.09.2001 analüüsi, teine osa on perioodi 11.09.2001-31.12.2001 analüüsi ning kolmas

osa sisaldab endas perioodi 01.01.2009-31.12.2009 analüüsi. Neljandas alapeatükis on

välja toodud järeldused temaatika kajastatuvusest aasta lõikes koos tulpdiagrammidega

ning samuti ajakirjanike ning uudisteagentuuride poolt koostatud artiklitest.

Kolmas peatükk sisaldab endas perioodide 01.01.2001-10.09.2001, 11.09.2001-31.12.2001

ning 01.01.2009-31.12.2009 avaldatud artiklite sisu analüüsi ning järeldusi.

Lisana on paigutatud töö lõppu loend kõikidest artiklitest, mis ilmusid Eesti Päevalehes

neil kolmel perioodil. Artiklid on välja toodud periooditi.

Töö uurimisvaldkond – Afganistani ja Iraagi terrorismi kajastus Eesti ajakirjanduses 2001.

ja 2009. aasta Eesti Päevalehe näitel – on ainulaadne, sest antud ega haakuvat teemat ei ole

varem uuritud. Kuid lehes kajastatu mõjutab meie hinnanguid ja hoiakuid Afganistani ning

Iraagi suhtes ning seetõttu on oluline uurida ajakirjanduse suhtumist ja meile pakutava info

kvaliteeti (erapooletust/prefessionaalsust).

Uurimistöö poleks valminud ilma õpetaja Dagmar Seljamäe vahetu ja sisuka

juhendamiseta. Samuti tänan ka raamatukogutöötajaid, kes otsisid arhiivist üles 2001. aasta

Eesti Päevalehed.

5

1. AJALOOLINE TAUST

Iraagi ja Afganistani põhiline rahvastik koosneb araablastest, kes on islamiusulised. Islam

on monoteistlik religioon, rajatud usule Ainujumalasse. Moslemid kasutavad oma Jumala,

maailma ja kõige elava Looja poole pöördumisel sõna Allah, mis tähendab araabia keeles

Jumalat. Moslemitele on Allah kogu universumi isand. Sõna islamon araabiakeelne ja

tähendab allumist Allahi tahtele. Islam on üks maailma levinumaid usundeid, usu järgijate

arvult on see teisel kohal kristluse järel. Inimesi, kes usuvad islami tõekspidamistesse ja

järgivad koraani, nimetatakse moslemiteks. Koraan on Jumala sõna, mis juhendab uskujaid

õiglasele ühiskonnale, inimeste õigele juhtimisele ja õiglasele majanduslikule süsteemile.

Maailma kuue miljardilisest elanikkonnast moodustavad islamistid märkimisväärse osa,

nende ligikaudne arv on 850 miljonist kuni ühe miljardini. (Gordon, 2001:13.)

Terrorism on tervisekahjustuse tekitamisele, surma põhjustamisele, vara hõivamisele,

rikkumisele ja hävitamisele suunatud kuritegu. Sõja, poliitilise, usulise või rahvusvahelise

konflikti provotseerimise eesmärgil. Terrorism ohustab väljakujunenud eluviise ja väärtusi

ning rahvusvaheliste suhete süsteemi. Terroriorganisatsioonid, äärmusliikumised ning

nende toetajad püüavad vägivaldselt destabiliseerida rahvusvaheliste suhete süsteemi,

õigustades oma tegevust etniliste, kultuuriliste, ideoloogiliste või usuliste

tõekspidamistega. Terroriaktide eesmärk on mõjutada avalikku arvamust ja demokraatlike

poliitiliste otsuste tegemist vägivalla ning hirmutamise kaudu. (Wikipedia, 2006a.)

Afganistanis tegutses sunniitide islamistlik terroriliikumine Taliban, (ka Taleban, tähendab

üliõpilast) mis valitses aastail 1996-2001 jõuliselt Afganistani ning ka osa Pakistanist.

Talibani tuumikuks olid Kandahari linna usukooli (medrese) üliõpilased, kelle juhiks oli

mulla Mohammad Omar. Liikumine reorganiseerus 2004. aastal ja alustas sõjalist

vastupanu, juhina jätkas mulla Mohammad Omar. (Wikipedia, 2010b). Terrorirühmitus Al-

Qaida (kasutatakse ka kirjapilti al-Qaeda) on rahvusvaheline sunniidi islamistide

terroristlik liikumine, mis rajati 1988. aastal. Antud hetkel juhib al-Qaidat teadaolevalt

Osama bin Laden, kes on ka organistatsiooni üks asutaja liikmetest. Osama bin Laden on

Föderaalse Juurdlusbüroo (FBI) koostatud maailma kõige tagaotsitumate kurjategijate

nimekirjas esimene, tema tabamisele on välja pandud 50 miljoni dollari suurune pearaha.

Iraagi haru juht oli Abu Musab al-Zarqawi.

6

On neid, kes arvavad, et organisatsioonil al-Qaida on ülemaailmne haare ja agendid

paljudes riikides, kes on vastavate käskude saamisel valmis tegutsema. Niisugust

hinnangut on levitanud mitmete terrorivastases sõjas osalevate riikide valitsused.

(Ronfeldt, D. 2009.)

11. september 2001 on maailma ja eelkõige USA ajaloos kahtlemata suure tähendusega,

see on ajalooline päev aset leidnud terrorirünnaku tõttu. Selsamal päeval kaaperdasid 19 al-

Qaida terroristi mitu reisilennkuit, millest kahega rünnati Maailma Kaubanduskeskuse

(WTC) kaksiktorne. Terroristide plaani järgi pidid kaks lennukit lendama kaksiktornidesse,

üks Pentagoni ning veel üks Valgesse Majja. Lennuk, mis tabas Pentagoni, tappis seal

kokku 40 inimest. Neljas lennuk, mis pidi lendama Valgesse Majja, võeti reisijate poolt üle

ning terroristide plaan hävitada Valge Maja ebaõnnestus, ehkki lennuk kukkus alla ja

pardalolnud hukkusid. Terrorirünnakutes 11. septembril hukkus kokku 2973 inimest, 24

inimest jäi kadunuks ning nemadki arvatakse olevat surnud. Rünnakute tagajärjel

kuulutasid Ameerika Ühendriigid välja terrorismivastase sõja ning tungisid Afganistani, et

kukutada Taliban, kelle režiimi all olid terroristid tegutsenud. Samuti kehtestas USA,

õppides rünnakutest, uue sisejulgeoleku seaduse. (Karjanmaa, H. 2004.)

Kättemaksuks terrorirünnakutele tungisid Ameerika Ühendriigid 2001. aasta teises pooles

koos liitlastega Afganistani. Sõja peamisteks eesmärkideks oli peatada terrorismi levik

ning kukutada Talibani võim, kelle režiim riigis lubas terrorirühmitusel al-Qaida oma

laagrites välja õpetada uusi terroriste, samuti leida esiterrorist Osama bin Laden, et panna

ta oma tegude eest vastutama. (Suurkask, H. 2009g: 10-11). Pärast terrorirünnakuid

Maailma Kaubanduskeskusele oli üheks kahtlusaluseks ka Iraak, kuid konkreetseid

süüdistusi siiski ei esitatud. Märtsis 2003. aastal alustas USA koos Suurbritanniaga sõda

Iraagi vastu. Sõja eesmärgiks oli kukutada Iraagi diktaatorliku juhi Saddam Husseini võim

ning otsida ja hävitada massihävitusrelvi. Juba aprilli alguseks oli Bagdad vallutatud,

kohalikud juubeldasid ning kiskusid maha Saddami pilte. (Wikipedia. 2009c). 2003. aasta

detsembrikuus tabati ka Saddam Hussein, kes hukati inimsusevastaste kuritegude

toimepanemise eest 2006. aasta novembris. (Wikipedia. 2010d).

Eesti kaitseminister Jaak Aaviksoo lõpetas Iraagi missiooni 2009. aasta veebruarikuus.

Kontrolli julgeoleku üle võtavad järjest enam oma hoole alla Iraagi uued võimud.

Kõik Eesti sõjaväelased veel siiski Iraagist ei lahku. Edasine koostöö jatkub väljaõppe alal

NATO egiidi all. "NATO treeningmissioonis on eestlasi ja nad teevad vaga head tööd.

7

Treeningmissioonis on kolm eestlast, üks töötab toetuse alal, teine koordinatsiooni alal,

kolmas avalike suhete alal," rääkis NATO treeningmissiooni ülem kindralleitnant Frank G.

Helmick. Rahulikum on olukord Iraagis kindlasti, seda kinnitavad kõik. Kui 2007. aasta

juunis oli üle riigi ühes nädalas 1600 rünnakujuhtumit, siis praegu keskmiselt 100.

(Linnart, M. 2009.)

Eelmise aasta detsembris pikendas riigikogu Eesti kaitseväe missiooni Afganistanis kuni

2010. aasta 31. detsembrini. Riigikogu otsusega võib Eesti kasutada Afganistanis kuni 170

kaitseväelast NATO juhitavate rahvusvaheliste julgeolekuabijõudude ja rahvusvaheliste

koalitsioonijõudude operatsiooni „Kestev vabadus“ koosseisus.Eesti kaitsevägi osaleb

sõjalistes operatsioonides Afganistanis NATO rahvusvaheliste julgeolekutagamisjõudude

ISAF koosseisus alates 2003. aastast. 2005. aastast võitlevad Eesti jalaväelased Lõuna-

Afganistani rahutus Helmandi provintsis.Eesti kaitsevägi on Afganistanis alates 2003.

aastast kaotanud seitse võitlejat, neist neli mullu. Haavata on Afganistanis saanud 57

kaitseväelast, neist 14 raskelt. Lõuna-Afganistani Helmandi provintsis teenivad Eesti

jalaväekompanii Estcoy-9, logistiline toetusüksus NSE-8, staabiohvitserid ja

staabiallohvitserid. Jalaväekompanii Estcoy-9 teenib Suurbritannia juhitava Helmandi

väekoondise koosseisus. (BNS. 2010.)

Käesoleva aasta alguses kohtusid Talibani komandörid ÜRO ametnikega, et arutada

rahutingimusi. Ettepanek kohtuda tuli Talibani poolelt, kohtumine leidis aset 8. jaanuaril

Dubais. ÜRO poolt osales organisatsiooni eriesindaja Afganistanis, Kai Eide.

Nad tahtsid kohtuda, et "kõneleda kõnelustest", ütles Eide. "Nad tahavad kaitset, et mitte

kaduda sellistesse paikadesse nagu Bagram." Bagrami all pidasid nad silmas USA

sõjaväevanglat Kabuli külje all. Nimetuks jääva ametniku hinnangul võis tegu olla pigem

kesktaseme komandöridega, kes on aru saanud, et kumbki pool ei võida ja seega on nad

sõdimisest tüdinud. Talebani juhtide seas olevat tekkinud ka nn noorem generatsioon, kelle

arvates oli suur viga üldse al-Qaidaga kampa lüüa. (Jõevere, K. 2010.)

8

2.KVANTITATIIVNE ANALÜÜS

2.1. Analüüs artiklitele ajavahemikul 01.01.2001-10.09.2001

Antud ajavahemik on rahvusvahelise tähtsusega katastroofi, Maailma Kaubanduskeskusele

(edaspidi WTC) sooritatud terrorirünnakule eelnev periood. Selle ajavahemiku valimise

eesmärgiks on välja selgitada Eesti Päevalehe põhjal kuivõrd maailma avalikkus oskas

näha ohtu, Osama bin Ladenis, Talibanis või Iraagis kes võivad kujutada endas ohtu

maailmale ning ennekõike Ameerika Ühendriikidele (edaspidi USA) ning tema liitlastele.

Uurides läbi Päevalehed 2001. aasta algusest kuni 10. septembrini, leidsin, et artikleid

Afganistani ja Iraagi ning sellega seonduvate teemade kohta oli vaid 18, peamiselt

paiknesid need lehekülgedel 10-11, kus asetses välisuudiste rubriik.(vt. joonis 1)

Valdavalt kasutas Päevaleht infoallikatena uudisteagentuure Baltic News Service’it

(edaspidi BNS) ja Reutersit, seejuures sageli kombineerides mõlemalt uudisteagentuurilt

pärinevat teavet ühte artiklisse (kuuel korral viieteistkümnest). Ülejäänud kümme artiklit

olid kirjutatud Eesti Päevalehe ajakirjanike poolt, neist enim kirjutas Heiki Suurkask, kes

on nelja artikli autoriks. Heiki Suurkask on hariduselt politoloog ning hetkel Eesti

Päevalehe välisuudiste rubriigi toimetaja. Heiki Suurkasele järgnes artiklite arvukuselt

Kaivo Kopli, kes on Eesti Päevalehe välisuudiste toimetuse juhataja, tema on avaldanud

kaks artiklit ning araabia keele õpetaja Markus Larsson ja diplomaat Mart Helme kirjutasid

mõlemad ühe artikli. Kolmel lühiartiklil ei olnud võimalik tuvastada autorit, nende puhul

oli Eesti Päevaleht kasutanud autoriõigust EPL. Reutersi ja BNS-i informatsiooni kasutas

Eesti Päevaleht peamiselt otseselt Iraaki ja Talibani puudutavate artiklite puhul. Näiteks:

Reuters/BNS, Taleban õhkis budakujul pea otsast. – Eesti Päevaleht, 10.03.2001, lk 11.

Reuters/BNS, Iraak valmistub Saddam Husseini sünnipäevaks. – Päevaleht, 27.04.2001, lk

15.

9

Kuigi suvekuudel- juuni ja juuli ei ilmunud asjakohaseid artikleid paberkandjal, kajastas

Eesti Päevaleht online uudist, kus USA viis oma lahingüksuse Pärsia lahel kõrgendatud

lahinguvalmidusse 25. septembril 2001. aastal, kuna oli karta kavandatavat terrorirünnakut

Osama bin Ladeni poolt. USA ametivõimude teatel oli bin Ladeni terroriorganisatsioon al

Qaida valmis ründama USA objekte juba lähipäevil (EPL, 2001a).

Samuti teatati ainult ajalehe võrguversioonis teist uudist, kus Afganistani valitseva

islamiliikumise Taliban väed alustasid 01.06.2001 pealetungi kolme Afganistani

opositsiooni valduses oleva ala vastu põhjapoolses Takhari provintsis. Pole teada, miks ei

avaldatud antud artikleid paberkandjal, tõenäoliselt ei peetud uudiseid piisavalt tähtsateks.

2.2. Analüüs artiklitele ajavahemikul 11.09.2001-31.12.2001

Antud perioodi jääb rünnak Maailma Kaubanduskeskusele ning Afganistani sõja algus

oktoobris 2001.

Uurides läbi Eesti Päevalehed 2001. aasta septembrikuust kuni 2001. aasta detsembrini,

leidsin, et artikleid Afganistani ja Iraagi ning sellega seonduvate teemade kohta oli 249,

neist kaks olid skeemid-kaardid, kommentaarid ja üks intervjuu. Peamiselt kasutas

Päevaleht infoallikatena uudisteagentuure BNS-i ja Reutersit, kombineerides viimastelt

pärinevat infot ühte artiklisse (71 artiklit 249-st). Mõnevõrra harvem on artiklite

koostamiseks kombineeritud uudisteagentuuridelt BNS ja Interfax pärinevat infot, nimelt

12 juhul. Interfax võeti infoallikana kasutusele esmakordselt ning peamiselt saadi sealt

informatsiooni sõjalise tegevuse kohta Lähis-Idas ning Ees-Aasias. Agence France-Presse

(Prantsusmaa rahvuslik teadeteagentuur, edaspidi AFP) võeti samuti kasutusele esimest

korda, koos BNS-iga kombineeriti neilt informatsiooni ühte artiklisse kaheksal korral.

Ainult BNS-i informatsiooni kasutati kuues artiklis. Kolmel korral kombineeriti

uudisteagentuuride Reuters, uuena veel Associated Pressi (edaspidi AP), AFP ja BNS-i

informatsiooni, lisaks sellele kasutas Eesti Päevaleht Reutersi, BNS-i ja EPL-

iinformatsiooni kombineerides seda ühte artiklisse.

Eesti Päevalehe ajakirjanikest on enim teemakohaseid artikleid avaldanud politoloog

Heiki Suurkask, kes kirjutas 48 artiklit ning Kaivo Kopli, kes on praegu välisuudiste

toimetuse juhataja, kirjutas 44 artiklit. Samuti kirjutas 12 artiklit Markus Larsson (sündis

Raivo Ojasaarena), kes on kutselt araabia keele õpetaja. Tema avaldab artikleid välismaa

10

rubriigis eelkõige Aasia ja Ameerikaga seoses pea kõigis Eesti meediaväljaannetes. Kolm

artiklit kirjutas noor ajakirjanik Antti Oolo, kelle teemakohaseid artikleid avaldas Eesti

Päevaleht esimest korda 14.09.2001 ning kolm artiklit kirjutas ka Mart Helme, kes on

ajaloolane, ajakirjanik, diplomaat ja poliitik. Kaks artiklit kirjutas Jaanus Piirsalu ja Rein

Sikk ning ühe artikli avaldasid Tuuli Koch, Raigo Neudorf, Hardo Pajula, Üve Maloverjan,

Anneli Ammas, Jürgenson S, Piret Tali, Oliver Rand, Toomas Kümmel, Sten A.

Hankewitz, Villu Känd, Madis Hint, Evi Evart, Kai Kalamees. Autor oli mainimata kolmel

artiklil, kuna lühiuudiste puhul kasutab Eesti Päevaleht autoriõigust EPL.

Välisuudiste rubriiki kuulus eelpool loetletud autorite poolt kirjutatud artiklitest 122.

Ajavahemikul 12. september kuni 18. september 2001 avaldas Eesti Päevaleht spetsiaalset

rubriiki: Terror USA-s. Vaadeldaval perioodil ilmus neil lehekülgedel 27 artiklit.

Sealhulgas üks Antti Oolo intervjuu Ants Laaneotsaga ning kaks artiklit seoses

Afganistaniga. Rubriik Terror USA-s paiknes 12.-13. septembril 2001 lehekülgedel kolm

kuni neli, kuna sel ajavahemikul toimusid rünnakud Maailma Kaubanduskeskusele.

Ajavahemikul 13.-15. september 2001 tõsteti rubriik kaheksandale ja üheksandale

leheküljele ning hiljem 15.-19. september 10.-11. leheküljele. Rubriigi taandamise

lehekülgedele 10-11 tingis teema päevakajalisuse vähenemine.

Ajavahemikul 19. september kuni 17. oktoober 2001 avaldas Eesti Päevaleht rubriiki

Kättemaks. Sellel perioodil ilmus 98 artiklit. Nende hulgas üks kommentaar Mart Helmelt.

Samuti üks sõjatehnikat tutvustav skeem Heiki Suurkaselt, kus tutvustati mõlema osapoole,

nii USA kui ka Afganistani sõjatehnikat. Rubriik Kättemaks paiknes perioodil 19.

september kuni 8. oktoober 2009 valdavalt lehekülgedel kaheksa ja kümme. Järgmistel

päevadel, 9.-10. oktoober 2009 tõusis rubriik lehekülgedele kaks kuni kaheksa Afganistani

sõja alguse tõttu. Seejärel hakkas rubriik langema iga päev natuke kaugemale,

lehekülgedele kaheksa kuni kümme, teema päevakajalisuse kaotamise tõttu.

11

2.3. Analüüs artiklitele ajavahemikul 01.01.-31.12.2009.

Aastaks 2009 oli vahetunud USA president, uueks presidendiks sai Barack Hussein

Obama. Uue presidendi eesmärk oli sõjategevus lõpetada kolme kuni viie aasta jooksul

ning samuti selle aja jooksul tabada kadunud Osama bin Laden. Antud perioodi valimisel

lähtusin sellest, et see on vahetu lähiminevik, samas saab seda aastat uurida tervikuna.

Olles tutvunud 2009. aasta Eesti Päevalehtedega, leidsin, et artikleid Afganistani ja Iraagi

ning sellega seonduvate teemade kohta oli 62, neist üks oli Heiki Suurkaseanalüüs.

Kõige rohkem, 20 artikli puhul oli märgitud autoriks EPL, mida Eesti Päevaleht kasutab

oma autoriõiguse tähistamiseks. Järgnesid ajakirjanikud Heiki Suurkask, Eesti Päevalehe

välisuudiste toimetajana, 16 artiklit ja Kaivo Kopli, Eesti Päevalehe välisuudisteosakonna

juhatajana, kirjutas 15 artiklit, seejärel kahanevalt EPL online neli artiklit, Kalev Kask

kolm artiklit, Ott Heinapuu kahe ja Hendrik Roonemaa ühe artikliga.

Jaanuari- ja juulikuus asjakohaseid artikleid paberkandjal ei ilmunud, küll aga leidus

artikleid Eesti Päevaleht onlines, kus avaldati neli teemakohast artiklit, millistest kolm

artiklit oli toimetanud Ott Heinapuu ja ühe Kadri Ratt.

2.4. Järeldus

Analüüsides Eesti ajakirjanduse artikleid Eesti Päevalehe näitel eelpool nimetatukolmel

perioodil, jõudsin järeldusele, et antud teema pälvis 2009. aasta esimesel poolel rohkem

kajastust kui 2001. aasta esimesel poolel, leheküljeliselt paiknesid artiklid mõlemal

perioodil samamoodi (vahemikus lk 7-11). Iraagi ja Afganistani teemade kajastus tõusis

hüppeliselt peale 11.septembri rünnakuid 2001.aastal, kui teema oli aktuaalne üle maailma.

Selle tagajärjel tõusis teema esimestel päevadel lehekülgedele kaks kuni kolm, ning see

järel hakkas langema oma tavalistele lehekülgedele 10-11. Kõige kõrgema tähelepanu

pälvis teema Eesti Päevalehes 2001. aasta oktoobrikuus (91 artiklit), novembri ja

detsembrikuus pälvis teema enam vähem stabiilset kajastatust vähenedes vastavalt 48-lt

artiklilt 47-le. Aastaks 2009 oli teema päevakajalisus tunduvalt vähenenud kuid samas

siiski stabiilne. Iraagi ja Afganistani teemalisi artikleid kajastati tunduvalt rohkem kui

ennem 11. septembrit 2001. aastal.

12

Esimesel joonisel on välja toodud artiklite kajastatus kuude kaupa terve 2001. aasta vältel.

Jooniselt selgub, et aasta esimesel poolel ilmus asjakohaseid artikleid vähe. Suvekuudel

juunis ja juulis ei esinenud mitte ühtegi artiklit, ka augustikuus ei pööratud teemale erilist

tähelepanu. Hüppeliselt tõusis artiklite arv alates septembrikuust, kui neid ilmus 60.

Oktoobrikuus ilmus 91 artiklitseejärel hakkas artiklite arv vähenema: novembris 48 ning

detsembris 47 artiklit. Kokku ilmus 2001. aasta Eesti Päevalehes terve aasta vältel 262

teema kohast artiklit. (vt. joonis 1.)

Joonis 1. Artiklite esinemine Eesti Päevalehes perioodil 01.01.2001-31.12.2001

13

Teisel joonisel on välja toodud artiklite ilmumine kuude kaupa terve 2009. aasta vältel.

Jooniselt on näha, et temaatilisiartikleidavaldati 2009. aastal suhteliselt stabiilselt ning

mingeid suuremaid hüppeid artiklite hulgas ette ei tulnud, siiski ei ilmunud asjakohaseid

artikleid jaanuari- ja juunikuus. Kokku ilmus 2009.aasta Eesti Päevalehes terve aasta vältel

62 asjakohast artiklit. (vt. joonis 2)

05

10152025303540455055606570

3 4 7 5 7 7 5 8 10 6

62

Artiklid2009. aastal

Joonis 2. Artiklite esinemine perioodil 01.01.2009-31.12.2009

14

Kolmandal joonisel on toodud välja Eesti Päevalehe ajakirjanikud, kes on kirjutanud

rohkem kui ühe artikli antud perioodidel. Teistest ülekaalukalt rohkem on kirjutanud

artikleid Heiki Suurkask, kes kolmel perioodil kirjutas kokku 68 artiklit. Talle järgneb

Kaivo Kopli, kes kirjutas kolmel perioodil kokku 60 artiklit. Seejärel Markus Larsson 13.

artikliga ning tema järel Mart Helme nelja artikliga, Antti Oolo kolme artikliga ning kõik

kaks artiklit kirjutasid Jaanus Piirsalu, Rein Sikk ja Ott Heinapuu. Ilmselgelt on Eesti

Päevaleht artiklite kirjutamise usaldanud eelkõige omaala spetsialistide kätte. (Vt. joonis 3)

Joonis 3. Eesti Päevalehe ajakirjanikud, kes on kirjutanud rohkem kui ühe artikli.

15

Neljandal joonisel on välja toodud, kuidas ja milliseid uudisteagentuure Eesti Päevaleht

eelistab kasutada kõigil kolmel vaadeldaval perioodil. Antud joonisest selgub, et kõige

rohkem, 77 korral kombineeriti BNS-i ja Reutersi uudisteagentuuridelt pärinevat infot.

Eesti Päevaleht kasutas oma autoriõigust EPL 23 artikli puhul, sellele järgnes

uudisteagentuur BNS/Interfax 12 artikliga. AFP ja BNS-i artikleid kombineeriti ühte

artiklisse kaheksal korral. Kuus artiklit avaldas Eesti Päevaleht uudisteagentuurilt BNS

ning kolm artiklit kombineeriti AP/AFP/BNS-ilt. Üks artikkel kombineeriti

uudisteagentuuridelt Reuters/BNS/EPL. (Vt. joonis 4.)

Joonis 4. Eesti Päevalehe uudisteagentuurida kasutatavus kolmel perioodil.

Joonistest järeldub, et peamist rõhku artiklite kirjutamisel pannakse ajakirjanikele, mitte

uudisteagentuuridelt info võtmisele, mis ei pruugi olla usaldusväärne informatsioon.

Samuti näitavad joonised, et nii 2001. kui ka 2009. aastal on teemakohaste artiklite

kirjutamine peamiselt kahe spetsialiseerunud ajakirjaniku, politoloog Heiki Suurkase ja

välisuudiste osakonnajuhataja Kaivo Kopli, õlul. Tõenäoliselt on nemad kõige pädevamad

kirjutama sellistel keerukatel teemadel nagu seda on maailma ja islami riikide vahelised

suhted.

16

3.ARTIKLITE SISU ANALÜÜS

3.1. Perioodi 01.01.2001-10.09.2001 artiklite sisu analüüs

Esimese perioodi artiklid käsitlevad peamiselt USA suhteid Iraagi ja Afganistaniga, kus

USA suhtus riikidesse valdavalt sõbralikult ning oli koguni valmis survet riikidele

vähendama (Larsson, 2001: 10). USA välisministeeriumi avaldatud raporti hinnangul

nähti ohtu aga terrorirünnakute arvu tõusus maailmas kuid samas Euroopas oli terrorism

märkimisväärselt vähenenud. Oletati ka, et Iraagil võib olla tuumapomme, mis võivad

kujuneda ohuks (EPL. 2001: 7a). Alates maikuust hakkas USA ja Iraagi suhete olukord

muutuma, hetkest kui Iraagis toimus viimase kahe ja poole aasta ohvriterohkeim rünnak,

kohalikule jalgpalli väljakule. Iraak pidas õhurünnakute korraldajateks USA-d ja

Suurbritanniat, kuid USA ja Briti ametnikud lükkasid need väited siiski kiiresti ümber.

(Reuters/BNS, 2001a: 11). Kättemaksuks tulistas Iraak alla USA mehitamata luurelennuki,

mis halvendas riikide vahelisi suhteid veelgi (Reuters/BNS. 2001a: 11). Afganistani juhtiv

Taliban tegeles samal ajal nende arvates islamimaailma solvavate maailmakuulsate

budakujude hävitamisega (Suurkask, 2001b: 10).

Nädal enne tuhandete inimeste elu nõudnud rünnakuid võis aga ajalehest lugeda

Afganistani põgenikest kes püüdsid jõuda turvalisele Uus-Meremaale (Reuters/BNS,

2001b: 7). Päev enne rünnakut sai lugeda uudist, kus avalikustati, et salapärasel moel oli

tapetud Afganistani valitseva Talibani üks tõsisemaid vastaseid Afganistani opositsiooni

liider Ahmed Shah Masood (EPL, 2001b: 11).

Tagantjärele võib aga õelda seda, et lähenevat tormi oli märgata, kuid maailm ei osanud

sellest välja teha. Lähenevaks tormi hoiatuseks võib pidada näiteks Afganistani

opositsiooni liidri Ahmed Shah Masoodi salapärast tapmist, samuti Afganistani elanike

põgenemist Uus-Meremaale.

17

3.2. Perioodi 11.09.2001-31.12.2001 artiklite sisu analüüs

Teise perioodi artiklid käsitlevad peamiselt USA langemist äkkrünnaku ohvriks, mille

käigus sõideti lennukitega sisse USA kõrgemate hoonete kompleksi Maailma

Kaubanduskeskusesse, mille tagajärjel suri üle 3000 inimese. Pärast kiiret kuritöö uurimist

tõestas USA Osama bin Ladeni seose nende rünnakutega. (Reuters/BNS, 2001c: 8).

Perioodi teises pooles käsitleti peamiselt Ameerikale sõja kuulutanud terrorivõrgu al-Qaida

juhi Osama bin Ladeni tabamisega seonduvaid teemasid, nimelt alustasid USA ja

Suurbritannia kättemaksuga just seal kus arvati end peitvat Osama bin Laden.

(Reuters/BNS, 2001d: 10). Maailma kurikuulsaimaks inimeseks saanud bin Laden ei

võtnud videoesinemistes küll pikka aega otsesõnu terrorirünnakut omaks, kuid ei eitanud

ka oma osalust ning ähvardas selgemast selgemalt, et veelgi hullem ootab alles ees (EPL,

2001c: 9).

Väljaspool islamimaailma olid 11. septembri järelkajad niisamuti tugevad. Riigid, kes veel

aasta algul olid pigem tülis kui sõbrad, ühinesid sügisel ülemaailmsesse koalitsiooni

võitluseks mitte lihtsalt terrorismi vastu, vaid ka tsivilisatsiooni eest. (Kopli, 2001a: 10).

Moskvale andis 11. september võimaluse rõhutada mõjuvamalt kui varem, millist ohtu

kujutab islamiäärmuslus ja separatism Tšetšeenias. Venemaa pakkus Washingtonile

täielikku koostööd ega vaielnud vastu USA väeüksuste saatmisele endistesse Nõukogude

vabariikidesse Afganistanist põhja pool. (Maloverjan, 2001: 8). Vanadele kukutatud

kuningatele paistis soodus aasta tulevat. Juba ligi kolme aastakümne eest võimult tõugatud

Afganistani kuningas Mohammed Zahir-šahh kutsuti 87-aastasena etendama

tseremoniaalset rolli Talibani-järgses Afganistanis. (Suurkask, 2001c: 12).

Eelkõige USA oli sunnitud tunnistama, et tapvate tõbede levitamisele pole lihtsalt võimalik

ei kätt ega midagi muud ette panna. USA terrorirünnakute järel puhkenud pulbrikirjade

paanika jäigi mujal maailmas vaid suhteliselt lühiajaliseks hirmuks, kuid Ühendriikides

nõudsid tavalistes kirjaümbrikutes levitatud siberi katku seni teadmata päritolu pisikud

siiski viis inimelu. (Kopli, 2001b: 8). Kadunud, aga veel mitte kindlalt ajalukku kadunud

on ka lõppevale aastale koletu näo andnud Osama bin Laden (Suurkask, 2001d: 9).

18

George W. Bush ja Washington olid arvamusel, et Ameerika (sõjaline) võim on piiritu ja

võib maailma tegelikkust muuta. Satelliidid kõige jälgimiseks, piloodita lennukid

terroristide tapmiseks, see kõik hiireklõpsu kaugusel kusagil Californias või Floridas

paiknevas juhtimiskeskuses. Tehnikaga muidugi maad ei valluta, territooriumi ei hoia.

Selleks on endiselt vaja sõdureid. (Suurkask, 2001e: 8-9.)

Ilmselt küll vaid tagantjärele tarkusena võib tõdeda, et terroristide loogika, provotseerida

vaenlast ennast haavavalt üle reageerima, toimis. Sest rünnakud näitasid, et Ameerika

Ühendriik ei olegi nii võimas ning haavamatu. Terroristid viisid Ameerika Ühendriigid,

maailma võimsaimaks peetud riigi hüsteeriasse. Maailm on rünnakutest õppinud seda, et

terrirismi vastu tuleb võidelda ning, et islami riike tuleb karta rohkem kui kunagi varem.

(Kopli, K. 2009d: 14-15). Eesti Päevaleht käsitles Iraaki ja Afganistani kui midagi uut, mis

võiks kujutada ühiskonnale tõsist ohtu. Samuti näitasid mõlemad osapooled üles

kättemaksu plaane. Näiteks USA sõjalise rünnaku ärahoidmiseks ähvardas al-Qaida

korraldada uusi rünnakuid.(Reuters/BNS. 2001: 10). Ka USA poolt oli oodata üsna tõsist

ning veenvat vastulööki terroriaktidele Iraagile ja Afganistanile (Koch, T. 2001:4).

3.3. Perioodi 01.01.2009-31.12.2009 artiklite sisu analüüs

Kahe perioodi, 2001. ja 2009. aasta põhjal võib väita, et terrorirühmitusest al-Qaida võib

nüüd vaid suuremaks ohuks pidada majandust, nii väitis USA luurejuht Dennis Blair, kelle

arvates paneb al-Qaida rohkem rõhku oma püsima jäämisele, kuna USA koalitsiooni väed

on suutnud al-Qaida lõhestada, tappes palju al-Qaida liidreid näiteks Nasser al-Wahishi,

kes oli Araabia poolsare al-Qaida juht ning Mohammad Ahmed Saleh al-Omiri, kes oli

Jeemeni üks juhte. (Kopli, 2009c: 11). Alates aastast 2009 USA president olnud Barack

Hussein Obama ütles riigiluure andmetele tuginedes, et terrorivõrgustikust al-Qaida on

suurem oht Euroopale kui USA-le, kuna al-Qaida omab harukontoreid üle Euroopa, umbes

70 riigis (Kask, 2009a: 10).

Kui USA president George W. Bush oma Texase rantšos suvepuhkust veetis saabus talle

CIA luureraport, mille ühes lõigus tõdeti: „Osama bin Laden valmistub ründama

Ühendriike.” President ei reageerinud sellele kuigivõrd, aga ega ta ju ka aimanud, kui

varakult ja purustavalt see rünnak tuleb. Terroristide loogika toimis perfektselt. Nagu ei

eales varem sai kogu maailm jälgida tapatalguid reaalajas.

19

See hetk, mil Maailma Kaubanduskeskust rünnati kujunes globaalseks, sest seda hetke kust

ta parasjagu tol hetkel viibis mäletab igaüks, kus kuulis uudist enneolematust rünnakust või

nägi telepilti tossavatest kaksiktornidest enne nende kokkuvarisemisest. Kaheksa aastat

hiljem näib see pilt veelgi enam sümbolina Ameerika haavatavusest, mõjudes kui

Ameerika allakäigu eelhoiatus. Bushi esmast vastulööki – sissetung Afganistani, kus

rünnakuid kavandati ja kus võimul olev Taliban keeldus terroriste välja andmast – pälvis

üldise toetuse. „Me kõik oleme ameeriklased,” kuulutas Prantsuse ajaleht. (Kopli, 2009d:

14-15).Koos Bushiga, USA (sõjaline) võim kadus , kuna see ei suutnud muuta ei Iraagi ega

ka Talibani-järgse Afganistani reaalsust, rääkimata ülejäänud maailmast ning siis tuli

Barack Obama. Maailm hingas kergendatult ja andis talle kähku lausa Nobeli rahupreemia.

Obama sümboliseeris muutust. (Kask, 2009b: 10).Kuid siiski pole selge, mida tema tulek

tegelikult tähendab. Ta on teinud mõned käigud, kuid pole veel võitnud ühtegi mängu.

Ilmselt möödab Obama üheksa korda ja alles siis lõikab või kahtleb üheksa korda ja jätabki

lõikamata. (Suurkask, 2009f: 10).

Tänapäeval on al-Qaida terrorirühmitus tänu sõjategevusele häiritud ja põhirõhk läheb al-

Qaidal nüüd eluspüsimisele. Samuti pole olukord kiita Talibanil, kes üritab küll USA-le ja

ta liitlasvägedele vastupanu osutades kuidagi jälle esile tõusta, kuid seni tulutult.(Suurkask,

H. 2009h: 10). Seega terrorismist suuremaks ohuks maailmale peetakse praegu hoopis

majandust, mis väidetavalt hakkas langema päevast kui rünnati Maailma

Kaubanduskeskusi, kuid Ameerika Ühendriigid olid seda suutnud hästi varjata (Kopli, K.

2009d: 14-15). Tänapäeva meedia, st. peale 2001. aastat, pöörab piisavalt palju

tähelepanuislamiriikide tegevusele, oletatakse kuidas ja millal võivad islamistlikud

terrorirühmitused maailma jälle rünnata, samuti otsitakse neid kõige haavatavamaid,

oletatavaid rünnaku sihtmärke.

20

KOKKUVÕTE

Uurimistöös „Afganistani ja Iraagi terrorismi kajastus Eesti ajakirjanduses 2001. ja 2009.

aasta Eesti Päevalehe näitel“ on püütud anda üle vaade Afganistani ja Iraagi terrorismi

kajastatusest Eesti Päevalehtedes 2001. ja 2009. aastal. Antud teema on viimasel kaheksal

aastal olnud väga aktuaalne, saavutatades oma suurima kajastatuse 2001. aastal kui Osama

bin Ladeni juhitud terroriorganisatsioon al-Qaida ründas lennukitega Maailma

Kaubanduskeskuse hooneid New Yorgis ning 2003. aastal kui Ameerika Ühendriigid ja

liitlasväed asusid, president Bushi eestvedamisel ründama Iraaki. Võrreldes 2001. aastaga

peetakse tänasel päeval terrorismi ohtlikuks eelkõige Euroopale, kuid ka see oht on

minimaalne. Selle nimel, et terrorismi oht püsiks madal, näevad vaeva nii sõdurid

Afganistanis kui ka Iraagis, ning meie kodumaal Kaitsepolitsei, kesotsestohtu Eestile seni

ei näe. Üle Euroopa tegelevad terrorismi takistamisega erinevad eriteenistused ning samuti

kaitsepolitseinikud.

Uurimusest järeldus, et

- Eesti Päevaleht avaldas lugejatele tähtsat informatsiooni perioodil 11.09.2001-

31.12.2001 lehekülgedel kaks kuni kolm kuna Maailma Kaubanduskeskusele

toimunud rünnakud olid väga päevakajalised.

- Eesti Päevaleht on antud valdkonnas usaldusväärne infoallikas, sest valdava osa

artiklitest on kirjutanud kõrgelt kvalifitseeritud ajakirjanikud, näiteks välisuudiste

toimetaja Heiki Suurkask, kes on politoloog ning seetõttu pädev kirjutama

usaldusväärseid artikleid Eesti Päevalehte.

- Eesti Päevaleht ei ole terrorismi unustanud ka praegusel ajahetkel ning paneb

endiselt piisavalt palju rõhku teemakohaste artiklite kirjutamisele, et arutleda

võimalike rünnaku sihtmärkide üle.

Tööle püstitatud hüpotees leidis kinnitust: enne 2001. aasta 11. septembi terrorirünnakut

Maailma Kaubanduskeskuse hoonetele New Yorgis, pööras Eesti meedia islamiterrorismi

temaatika vastu üldiselt ning eriti Iraagi ja Afganistani olukorra vastu oluliselt vähem

tähelepanu kui käesoleval ajal, mil teema on endiselt suhteliselt aktuaalne.

21

KASUTATUD KIRJANDUS

Bin Ladenit kahtlustatakse terroriaktide kavandamises Iisraeli ja USA vastu. – Päevaleht,

25.06.2001a. www.epl.ee/artikkel/166624[vaadatud: 01.05.2010].

BNS.Eesti peab läbirääkimisi lisajõu saatmiseks Afganistani. – Päevaleht,07.01.2010.

http://afganistan.postimees.ee/?id=208920[vaadatud: 27.05.2010].

EPL.Afganistani opositsiooni liider hukkus atendaadis. – Päevaleht, 10.09.2001b, lk 11

EPL.Ajaleht:Iraagil on kaks tuumapommi. – Päevaleht, 30.01.2001, lk 7a.

EPL.Bin Laden tunnistas terrorirünnakute korraldamist USAs. – Päevaleht, 12.11.2001c,

lk 9.

Gordon, M. S. (2001) Islam. Tallinn: Valgus. 2001, lk 13.

Jõevere, K. ÜRO pidas Talebaniga salakõnelusi. – Päevaleht, 29.01.2010.

www.epl.ee/artikkel/487073[vaadatud: 23.05.2010].

Karjanmaa, H. (2004). 11. september ja terrorismi vastane sõda.

http://web.zone.ee/mets443/119.htm [vaadatud: 16.05.2010].

Kask, K. Barack Obama pälvis Nobeli rahupreemia. – Päevaleht, 09.10.2001b, lk 10.

Kask, K. Obama: al-Qaida ohustab Euroopat rohkem kui USA-d. – Päevaleht,

03.04.2009a, lk 10.

Koch, T. USA vastulöök tuleb üsna veenev. – Päevaleht, 12.09.2001, lk 4.

Kopli, K. Aastakümne kokkuvõte: on olnud kõike, mida ei oodatud või kardeti. – Päevaleht,

30.12.2009d, lk 14-15.

Kopli, K. Siberi katk hullumeelse käes. – Päevaleht, 20.11.2001b, lk 8.

Kopli, K. USA lapib auku koalitsioonis. – Päevaleht, 05.10.2001a, lk 10.

Kopli, K. USA luurejuht: al-Qaidast suurem oht on nüüd majandus. – Päevaleht,

14.02.2009c, lk 11.

Känd, V. Iraak võis olla seotud terrorirünnakutega. – Päevaleht, 12.11.2001, lk 10-11.

Larsson, M. USA valmis survet Iraagile vähendama. – Päevaleht, 28.02.2001, lk 10

Linnart, M. (2009). Eesti Iraagi missioon sai ametlikult

läbi.http://uudised.err.ee/index.php?06153966[vaadatud: 27.05.2010].

Maloverjan, Ü. Terrorirünnak USA-le muutis Moskva hoiakut. – Päevaleht, 14.09.2001, lk

8.

22

Reuters/BNS.Afganistani põgenikud võtab Uus-Meremaa. – Päevaleht, 03.09.2001b, lk 7.

Reuters/BNS.Al-Qaida ähvardas uute rünnakutega. – Päevaleht, 15.10.2001, lk 10.

Reuters/BNS.Bin Ladeni kohta uued süütõendid. – Päevaleht, 15.11.2001c, lk 8.

Reuters/BNS, Briti sõjalennukid ründasid Lõuna-Iraaki. – Päevaleht, 19.09.2001, lk 10.

Reuters/BNS.Iraak valmistub Saddam Husseini sünnipäevaks. – Päevaleht, 27.04.2001, lk

15.

Reuters/BNS.Lääne õhurünnakus sai Iraagi väitel surma 23 inimest. – Päevaleht,

21.05.2001a, lk 11

Reuters/BNS.Taleban õhkis budakujul pea otsast. – Päevaleht, 10.03.2001d, lk 10.

Ronfeldt, D. Al Qaeda ja tema liitlased. http://www.kirikiri.ee/article.php3?id_article=254

[vaadatud 15.05.2009].

Suurkask, H. Afganistani kuningas kipub pagendusest koju valitsema. – Päevaleht,

25.09.2001c, lk 12.

Suurkask, H. Afganistani sõda- vastast alahinnates raisatud aeg. – Päevaleht,

11.09.2009g, lk 10-11.

Suurkask, H. Bin Ladeni surm külvab segadust. – Päevaleht, 27.12.2001d, lk 9.

Suurkask, H. Buddhakujud Talebani tule all. – Päevaleht, 22.03.2001b, lk 10.

Suurkask, H. Dessandist kujuneb nähtav telešõu. – Päevaleht, 13.10.2001e, lk 8-9.

Suurkask, H. Obama kavandab sõda Afganistanis veel kolmeks kuni viieks aastaks. –

Päevaleht, 24.03.2009f, lk 10.

Suurkask, H. Obama suunab kahuritule teadmata kadunud Osamale. – Päevaleht,

04.02.2009h, lk 10.

Suurkask, H. Terrorism kogub uut hoogu. – Päevaleht, 04.05.2001a, lk 14.

Wikipedia, (2006a). Terrorism. http://et.wikipedia.org/wiki/Terrorism [vaadatud:

10.05.2010].

Wikipedia. (2009c). Iraagi sõda. http://et.wikipedia.org/wiki/Iraagi_s%C3%B5da

[vaadatud: 22.05.2010].

Wikipedia. (2010b). Taleban.

http://et.wikipedia.org/wiki/%C5%A2%C4%81leb%C4%81n[vaadatud: 20.05.2010].

Wikipedia. (2010d). Saddam Hussein.

http://et.wikipedia.org/wiki/%C5%9Eadd%C4%81m_%E1%B8%A8usayn [vaadatud:

24.05.2010].

23

LISA 1

Artiklid perioodil 01.01.2001-31.08.2001:

EPL, Ajaleht: Iraagil on kaks tuumapommi. – Päevaleht, 30.01.2001, lk 7a.

Suurkask, H. Õhurünnak Iraagile tõi protestilaine. – Päevaleht, 19.02.2001, lk 8.

Larsson, M. USA valmis survet Iraagile vähendama. – Päevaleht, 28.02.2001, lk 10.

Helme, M. Taleban sõdib budakujudega. – Päevaleht, 03.03.2001, lk 11.

Reuters/BNS, Taleban õhkis budakujul pea otsast. – Päevaleht, 10.03.2001, lk 11.

Reuters/BNS/EPL, Taleban jätab alles hindude pühakujud. – Päevaleht, 15.03.2001, lk 10.

Suurkask, H. Buddhakujud Talebani tule all. – Päevaleht, 22.03.2001, lk 10.

Suurkask, H. Iraak tähistas kirjaoskuse 5000. aastapäeva. – Päevaleht, 22.04.2001, lk 10.

Kopli, K. Afganistan pani hindudele märgi külge. – Päevaleht, 24.04.2001, lk 11.

Reuters/BNS, Iraak valmistub Saddam Husseini sünnipäevaks. – Päevaleht, 27.04.2001, lk

15.

EPL, Riiklik terrorism. – Päevaleht, 04.05.2001, lk 14.

Suurkask, H. Terrorism kogub uut hoogu. – Päevaleht, 04.05.2001, lk 14.

Kopli, K. USA luureboss rahustab Lähis-Ida. – Päevaleht, 08.05.2001, lk 10.

Reuters/BNS, Lääne õhurünnakus sai Iraagi väitel surma 23 inimest. – Päevaleht,

21.05.2001, lk 11.

Reuters/BNS, Iraak tulistas alla USA luurelennuki. – Päevaleht, 28.08.2001, lk 12.

Artiklid perioodil 01.09.2001-31.12.2001:

Reuters/BNS, Afganistani põgenikud võtab Uus-Meremaa. – Päevaleht, 03.09.2001, lk 7.

AP/BNS, Saddami nõbu läks Jordaaniasse pakku. – Päevaleht, 05.09.2001, lk 8.

EPL, Afganistani opositsiooni liider hukkus atendaadis. – Päevaleht, 10.09.2001, lk 11.

Reuters/BNS, Lääne lennukid ründasid Lõuna-Iraaki. – Päevaleht, 11.09.2001, lk 11.

Kopli, K. USA sümbolid vajusid tolmuks. – Päevaleht, 12.09.2001, lk 2.

Kopli, K. Araablased Lähis-Idas juubeldasid. – Päevaleht, 12.09.2001, lk 3.

Suurkask, H. Osama bin Ladeni ülemaailmne terrorivõrk ründamas USA-d. – Päevaleht,

12.09.2001, lk 3.

Koch, T. USA vastulöök tuleb üsna veenev. – Päevaleht, 12.09.2001, lk 4.

24

Suurkask, H. Tundmatu terrorist omandab ilmet. – Päevaleht, 13.09.2001, lk 2-3.

Piirsalu, J. Luik: sõjalised rünnakud tulevad. – Päevaleht, 13.09.2001, lk 3.

Kopli, K. Ameeriklased tahavad sõjale vastulööki. – Päevaleht, 13.09.2001, lk 3.

Kopli, K. USA-d ootab ekspertide sõnul pikk sõda terrorismiga. – Päevaleht, 13.09.2001,

lk 4.

Suurkask, H. Sõda USA ja islamistide vahel. – Päevaleht, 13.09.2001, lk 4.

Neudorf, R. Terror mõjutab transiiti ja intresse. – Päevaleht, 13.09.2001, lk 5.

Piirsalu, J. Kapo hindab terroriohtu Eests väikeseks. – Päevaleht, 13.09.2001, lk 6.

Pajula, H. See maa ei leina, see maa on sõjas. – Päevaleht, 13.09.2001, lk 8-9.

Oolo, A. Lõhed islami riikide vahel välistavad sõja. – Päevaleht, 14.09.2001, lk 6.

BNS, Islami poolkuu tunneb USA-le kaasa. – Päevaleht, 14.09.2001, lk 7.

Suurkask, H. Terroristlik võrk FBI rünnaku all. – Päevaleht, 14.09.2001, lk 8-9.

Maloverjan, Ü. Terrorirünnak USA-le muutis Moskva hoiakut. – Päevaleht, 14.09.2001, lk

8.

Kopli, K. USA valmistub löögiks Kabulile. – Päevaleht, 14.09.2001, lk 9.

Larsson, M. Islamiusku inimesed kardavad kättemaksu. – Päevaleht, 14.09.2001, lk 10.

Reuters/BNS, USA jätkab terroriohvrite otsimist. – Päevaleht, 15.09.2001, lk 8-9.

Kopli, K. Kabuli elanikud valmistuvad USA rünnakuks. – Päevaleht, 15.09.2001, lk 9.

Suurkask, H. USA üritab bin Ladeni tabada Pakistani abiga. – Päevaleht, 17.09.2001, lk

10-11.

Reuters/BNS, Paavst kutsus USA-d hoiduma vägivallast. – Päevaleht, 17.09.2001, lk 10.

Reuters/BNS, Afganistani veteran ennustab USA-le hävingut. – Päevaleht, 17.09.2001, lk

10.

Larsson, M. USA valmistub sõjaks selgete eesmärkideta. – Päevaleht, 17.09.2001, lk 11.

Kopli, K. Euroopa liitlased tõrguvad USA-ga sõtta minemast. – Päevaleht, 18.09.2001, lk

10.

Reuters/BNS, Bush: USA tahab bin Ladeni „elusalt või surnult.“ – Päevaleht, 18.09.2001,

lk 10.

Suurkask, H. Bin Ladeni nõudnud Pakistan jäi tühjade kätega. – Päevaleht, 18.09.2001, lk

10.

Oolo, A. Afganistanis ootab raske sõda. – Päevaleht, 19.09.2001, lk 8.

Reuters/BNS, Taleban nõuab bin Ladeni süü kohta tõendeid. – Päevaleht, 19.09.2001, lk

10.

25

BNS, Bin Ladenil on suurosalus Norra paberitööstuses. – Päevaleht, 19.09.2001, lk 10.

Reuters/BNS, Briti sõjalennukid ründasid Lõuna-Iraaki. – Päevaleht, 19.09.2001, lk 10.

Larsson, M. Sanktsioonid võivad bin Ladenile kasuks tulla. – Päevaleht, 20.09.2001, lk 10.

Reuters/BNS, Taleban käskis CNN-il Afganistanist lahkuda. – Päevaleht, 20.09.2001, lk

10.

Reuters/AP/AFP/BNS, Vaimulikud soovitasid bin Ladenil Afganistanist lahkuda. –

Päevaleht, 21.09.2001, lk 14.

Reuters/BNS, Iraan ei luba USA-l õhuruumi kasutada. – Päevaleht, 21.09.2001, lk 14.

Reuters/BNS, Hongkongi ajakiri pakub bin Ladeni uudiste eest miljonit. – Päevaleht,

21.09.2001, lk 14.

Larsson, M. Terrorirünnakud andsid tugeva hoobi USA majandusele. – Päevaleht,

21.09.2001, lk 14.

Kopli, K. Sõda puhkeb mitmel rindel. – Päevaleht, 21.09.2001, lk 14.

Suurkask, H. Bush esitas uue ultimaatumi. – Päevaleht, 22.09.2001, lk 8.

Helme, M. Keda kurvastaks bin Ladeni surm? – Päevaleht, 22.09.2001, lk 8.

Suurkask, H. Al-Qaida tõus Afganistani rindelt globaalseks ohuks. – Päevaleht,

24.09.2001, lk 10.

AFP/BNS, Clinton: Ma üritasin bin Ladenit tappa. – Päevaleht, 24.09.2001, lk 10.

Reuters/BNS/EPL, Paavst palus loobuda sõjast. – Päevaleht, 24.09.2001, lk 11.

Suurkask, H. Afganistani kuningas kipub pagendusest koju valitsema. – Päevaleht,

25.09.2001, lk 12.

Reuters/BNS, Bin Laden kutsus ules Afganistani kaitsma. – Päevaleht, 25.09.2001, lk 12.

Reuters/BNS, Taleban mobiliseerib lisajõude. – Päevaleht, 25.09.2001, lk 12.

Reuters/BNS, Taleban võttis ÜRO esinduse üle. – Päevaleht, 25.09.2001, lk 12.

Reuters/BNS, Pakistan kutsus oma diplomaadid Afganistanist tagasi. – Päevaleht,

25.09.2001, lk 12.

Reuters/BNS, Bush külmutab bin Ladeni arved. – Päevaleht, 25.09.2001, lk 12.

Suurkask, H. Bin Ladeni järglane oleks veelgi ohtlikum. – Päevaleht, 26.09.2001, lk 10.

Reuters/BNS, Afganistanist tuleb 1,5 miljonit põgenikku. – Päevaleht, 26.09.2001, lk 10.

Interfax/BNS, Põhjaallianssi juhtkond teab bin Ladeni täpset asukohta. – Päevaleht,

27.09.2001, lk 10.

Reuters/BNS, Talebani liider kahtleb USA rünnaku toimumises. - Päevaleht, 27.09.2001, lk

10.

26

Suurkask, H. Pakistan ja USA sõja pärast tülis. – Päevaleht, 27.09.2001, lk 10.

Reuters/BNS, Pakistan jahib bin Ladeniga sidemeid omavaid isikuid. – Päevaleht,

28.09.2001, lk 10.

AP/BNS, Araablased jooksevad tormi bin Ladeni raamatule. – Päevaleht, 29.09.2001, lk 8.

Reuters/BNS, Vahistati bin Ladeni tätoveeringuga mees. – Päevaleht, 29.09.2001, lk 8.

Suurkask, H. USA paneb rõhu sõjas rambodele. – Päevaleht, 01.10.2001, lk 10.

Välismaa Reuters/BNS, Paavst nimetas terrorismi „katkuks.“ – Päevaleht, 01.10.2001, lk

11.

Reuters/BNS, Afganistani endine kuningas ja Põhjaliit jõudsid kokkuleppele. – Päevaleht,

02.10.2001, lk 8.

Suurkask, H. USA eirab terrorismivastase sõja kümmet käsku. – Päevaleht, 02.10.2001, lk

8.

Reuters/BNS,USA tõestas NATO-le bin Ladeni seost terroriaktiga. – Päevaleht,

03.10.2001, lk 8.

Interfax/BNS, Bin Ladenile tehti plastiline operatsioon. – Päevaleht, 03.10.2001, lk 8.

Suurkask, H. USA aimab bin Ladeni asukohta. – Päevaleht, 04.10.2001, lk 8.

Reuters/BNS, USA sai vihjeid terrorirünnakute ettevalmistamisest. – Päevaleht,

04.10.2001, lk 8.

Reuters/BNS, CIA õpetas Pakistani erirühma Osama bin Ladeni ründama. – Päevaleht,

04.10.2001, lk 8.

Kopli, K. USA lapib auku koalitsioonis. – Päevaleht, 05.10.2001, lk 10.

Kopli, K. USA pommitab toidupakkidega. – Päevaleht, 06.10.2001, lk 8.

Reuters/BNS, Taliban on valmis Osama bin Ladeni kohtu alla andma. – Päevaleht,

06.10.2001, lk 8.

Reuters/BNS, Pakistan: tõendid seostavad bin Ladeni terrorirünnakutega. – Päevaleht,

06.10.2001, lk 8.

Larrson, M. USA seab end valmis uueks terroriks. – Päevaleht, 06.10.2001, lk 8.

Kopli, K. Briti ajakirjanik läheb Talibani kohtu alla. – Päevaleht, 06.10.2001, lk 8.

Suurkask, H. Sõda Afganistaniga kujunes punaarmeele põrgukatlaks. – Päevaleht,

08.10.2001, lk 2.

Reuters/BNS, USA terrorirünnakud korraldas bin Ladeni lähikondlane. – Päevaleht,

08.10.2001, lk 8.

Reuters/BNS, Bin Ladeni vend mõistis Osama hukka. – Päevaleht, 08.10.2001, lk 8.

27

Reuters/BNS, Filipiinidel tapeti 15 bin Ladeniga seotud islami rühmituse sissi. –

Päevaleht, 08.10.2001, lk 8.

Kopli, K. Laden kuulis sõjast raadios. – Päevaleht, 08.10.2001, lk 8.

Kopli, K. USA jätkab rünnakuid, Taliban lubab võitlust. – Päevaleht, 09.10.2001, lk 2.

Oolo, A. Afgaanid lubavad oma maa eest võidelda surmani. – Päevaleht, 09.10.2001, lk 3.

Reuters/BNS, Ameeriklased toetavad Afganistani ründamist. – Päevaleht, 09.10.2001, lk 4.

Ammas, A. Sõdu peetakse võimu nimel. – Päevaleht, 09.10.2001, lk 5.

Kopli, K. Bin Ladeni tabamata jäämine oleks katastroof. – Päevaleht, 09.10.2001, lk 6.

Sikk, R. Vene noored läheksid Eesti eest Talibani sõtta. – Päevaleht, 09.10.2001, lk 7.

AFP/BNS, Bin Ladenil võib olla keemiarelv. – Päevaleht, 10.10.2001, lk 2.

AFP/BNS/EPL, Põhjaliit ootab rünnakuga. – Päevaleht, 10.10.2001, lk 2.

Suurkask, H. Pommirahe Kabulis jätkus ka päevavalges. – Päevaleht, 10.10.2001, lk 2-3.

Jürgenson, S. Terrorismivastase liidu kooshoidmine keeruline. – Päevaleht, 10.10.2001, lk

3.

Interfax/BNS, Venemaa suurendab humanitaarabi mahtu Afganistanile. – Päevaleht,

10.10.2001, lk 4.

Interfax/BNS, Põhjaallianss peab Talibaniga lahinguid. - Päevaleht, 10.10.2001, lk4.

Tali, P. Sõda lööb alla heroiini hinna. – Päevaleht, 10.10.2001, lk 5.

Rand, O. Terrorirünnaku korral elanikkond Eestis kaitseta. – Päevaleht, 10.10.2001, lk 6.

Larsson, M. Siberi katku pisik süvendab hirmu. – Päevaleht, 10.10.2001, lk 7.

Arak, V. Bin Ladeni õpilastel tihe tunniplaan. – Päevaleht, 10.10.2001, lk 7.

BNS, Taliban võib arvata Eesti venelaste hulka. – Päevaleht, 10.10.2001, lk 8.

BNS, Välisminister Ilves ei soovita Afganistani ja Pakistani külastada. – Päevaleht,

10.10.2001, lk 8.

AFP/BNS, Taliban: tsiviilohvrite arv üle poolesaja. – Päevaleht, 11.10.2001, lk 2.

Reuters/BNS, USA avaldas tagaotsituimate terroristide nimekirja. – Päevaleht,

11.10.2001, lk 3.

Kopli, K. Ladenil pühaks sõjaks vabad käed. – Päevaleht, 11.10.2001, lk 4-5.

Reuters/BNS, Islamiriigid kardavad tsiviilohvreid. – Päevaleht, 11.10.2001, lk 4.

Reuters/BNS, ÜRO jätkab toiduabi saatmist Afganistani. – Päevaleht, 11.10.2001, lk 4.

Interfax/BNS, USA hoiatas Iraaki kriisiolukorra ärakasutamise eest. – Päevaleht,

11.10.2001, lk 4.

28

Interfax/BNS, Pakistan arestis kolm talibani kopterit. – Päevaleht, 11.10.2001, lk 4.

Suurkask, H. Talibani asemele otsitakse Afganistani valitsema marionetti. – Päevaleht,

11.10.2001, lk 5.

Suurkask, H. Terroristide unistus: Massihävitusrelv. – Päevaleht, 12.10.2001, lk 8.

Eelrand, H. Pagenud Afgaani vennad tahavad USA kiiret võitu. – Päevaleht, 12.10.2001, lk

9.

Suurkask, H. CIA: bin Laden on Talibani ära ostnud. – Päevaleht, 12.10.2001, lk 9.

AP/BNS, Saudi Araabias hukkus esimene USA sõdur. – Päevaleht, 12.10.2001, lk 9.

Larsson, M. Reporterid ohustavad sõjasaladusi. – Päevaleht, 12.10.2001, lk 10.

Kopli, K. USA kardab bin Ladeni salasõnumeid. – Päevaleht, 12.10.2001, lk 10.

Kopli, K. Al-Jazeera telejaam – araabiamaailma CNN. – Päevaleht, 12.10.2001, lk 10.

Interfax/BNS, Maismaa operatsioon Afganistanis võib kevadeni lükkuda. – Päevaleht,

13.10.2001, lk 8.

Reuters/BNS, Terroriohvri naine kaebas bin Ladeni ja Talibani kohtusse. – Päevaleht,

13.10.2001, lk 8.

Interfax/BNS, Vene kindral arvad teadvat bin Ladeni peidupaiku. – Päevaleht, 13.10.2001,

lk 8.

Suurkask, H. Dessandist kujuneb nähtav telešõu. – Päevaleht, 13.10.2001, lk 8-9.

Reuters/BNS, Al-Qaida ähvardas uute rünnakutega. – Päevaleht, 15.10.2001, lk 10.

AFP/BNS, USA pomm rabas Kabulis tsiviilrajooni. – Päevaleht, 15.10.2001, lk 10.

Larsson, M. Koraanist leiab tahtmise korral sõjale õigustuse. – Päevaleht, 15.10.2001, lk

10.

Suurkask, H. Hattab tunnistab sidet Osama bin Ladeniga. – Päevaleht, 16.10.2001, lk 10.

Interfax/BNS, Al-Qaida tahtis vene maffialt tuumamaterjale osta. – Päevaleht, 16.10.2001,

lk 10.

Reuters/BNS, Põhjaallianss on Talibani vastu edukas. – Päevaleht, 16.10.2001, lk 10.

Reuters/BNS, USA jätkab ägedaid rünnakuid Talebanile. – Päevaleht, 17.10.2001, lk 10.

Reuters/BNS, Põhjaliit välistab Talibani osaluse tulevases valitsuses. – Päevaleht,

17.10.2001, lk 10.

Reuters/BNS, Rumsfeld: Talibani esitatud ohvrite arv on „naeruväärt.“ – Päevaleht,

17.10.2001, lk 10.

Kopli, K. Bush ja Saddam sõnasõjas. – Päevaleht, 17.10.2001, lk 10.

Interfax/BNS, Bin Laden võib vastata CNN-i küsimustele. – Päevaleht, 18.10.2001, lk 8.

29

Reuters/BNS,Bush: sõda kestab üle kahe aasta. – Päevaleht, 18.10.2001, lk 8.

Reuters/BNS, Eliitüksused valmis Afganistani sööstma. – Päevaleht, 19.10.2001, lk 10.

Interfax/BNS, Afganistani veteranid alustasid kongressi. – Päevaleht, 19.10.2001, lk 8.

Suurkask, H. USA tegi dessandi Talebani liidri koju. – Päevaleht, 22.10.2001, lk 10.

Suurkask, H. Ühendriike on tabanud ohtliku biorelva bumerang. – Päevaleht, 23.10.2001,

lk 8.

Reuters/BNS, Briti maaväed valmis Afganistani sisenema. – Päevaleht, 23.10.2001, lk 8.

Reuters/AFP/BNS, Talibani väitel tabas USA haiglat ja kasutas keemiarelva. – Päevaleht,

23.10.2001, lk 8.

Kopli, K. Naljad aitavad hirmust võitu saada. – Päevaleht, 23.10.2001, lk 9.

Reuters/BNS, USA pommid võisid tabad Afganistani vanadekodu. – Päevaleht, 24.10.2001,

lk 10.

Suurkask, H. Afganistani Nokia on oopium. – Päevaleht, 24.10.2001, lk 10.

Larsson, M. Afganistani etniline killustatus takistab rahu sõlmimist. – Päevaleht,

24.10.2001, lk 10.

Kopli, K. Ramadaam paneb USA proovile. – Päevaleht, 25.10.2001, lk 10.

Suurkask, H. USA lendlehed ei anna Afganistanis tulemusi. – Päevaleht, 25.10.2001, lk 10.

Kopli, K. Mõõdukat Afganistani valitsust võimatu luua. – Päevaleht, 26.10.2001, lk 10.

Interfax/BNS, Putin: Afganistanile kõiki rahvusrühmi esindav valitsus. – Päevaleht,

27.10.2001, lk 8.

Kopli, K. Bin Ladenil on tuumarusikas. – Päevaleht, 27.10.2001, lk 8.

Reuters/BNS/EPL, Taliban hukkas mässuõhtuaja. – Päevaleht, 27.10.2001, lk 9.

Reuters/BNS, Maskides jõuk tappis Pakistanis 18 kristlast. – Päevaleht, 29.10.2001, lk 10.

Suurkask, H. Briti väed tõrguvad sõdimast. – Päevaleht, 30.10.2001, lk 11.

Kopli, K. USA sõdib kõigil rinnetel korraga. – Päevaleht, 30.10.2001, lk 10.

Kopli, K. Tuhanded moslemid lähevad pühasse sõtta. – Päevaleht, 31.10.2001, lk 10.

Reuters/BNS, USA sõdurid rajasid Afganistani baasi. – Päevaleht, 31.10.2001, lk 10.

Reuters/BNS, USA hoiatas uute terrorirünnakute eest. – Päevaleht, 31.10.2001, lk 10.

Kümmel, T. Sõjaoperaator: kõik nüpeldavad Bushi topiskuju. – Päevaleht, 01.11.2001, lk

8.

Kopli, K. USA on haaratud segaduses. – Päevaleht, 01.11.2001, lk 10.

Suurkask, H. Le Figaro: CIA kohtus juulis bin Ladeniga. – Päevaleht, 01.11.2001, lk 11.

30

Kopli, K. Taliban pakub rahulahendit. – Päevaleht, 02.11.2001, lk 10.

Kopli, K. Maailma arvamus tulemusteta sõjast muutub. – Päevaleht, 03.11.2001, lk 8.

Suurkask, H. Taliban püsib kindlalt võimul. – Päevaleht, 05.11.2001, lk 10.

AFP/BNS, Terroriaktis hävis CIA salabüroo. – Päevaleht, 05.11.2001, lk 10.

Reuters/BNS, Taliban ähvardab USA-t pika sõjaga. – Päevaleht, 06.11.2001, lk 10.

Reuters/BNS, Bush: Al-Qaida püüab tuumarelvi hankida. – Päevaleht, 07.11.2001, lk 10.

Hankewitz, A. S. Võim Afganistanis vahetunud. – Päevaleht, 07.11.2001, lk 10.

Kopli, K. Taliban: Bush ja Blair võtku automaadid ja tuldu duellile. – Päevaleht,

07.11.2001, lk 10.

Kopli, K. Bush asus hirmutama. – Päevaleht, 08.11.2001, lk 8.

Kopli, K. Tuumarelv bin Ladeni arsenalis. – Päevaleht, 08.11.2001, lk 8.

Kopli, K. Bin Ladeni aitab tabada vaid õnn või reetmine. – Päevaleht, 09.11.2001, lk 11.

Känd, V. Iraak võis olla seotud terrorirünnakutega. – Päevaleht, 12.11.2001, lk 10-11.

Suurkask, H. Bin Laden ähvardab tuumarelvaga. – Päevaleht, 12.11.2001, lk 10.

EPL, Bin Laden tunnistas terrorirünnakute korraldamist USAs. – Päevaleht, 12.11.2001,

lk 10.

Suurkask, H. Talibani rinne vangub. – Päevaleht, 12.11.2001, lk 10.

Reuters/BNS, Briti ajaleht: video tõestab Ladeni süüd. – Päevaleht, 12.11.2001, lk 10.

Suurkask, H. Kabul Põhjaallianssi ägedate rünnakute all. – Päevaleht, 13.11.2001, lk 9.

Suurkask, H. Afganistani rulett ehk ausa roimari otsingud. – Päevaleht, 13.11.2001, lk 9.

Hint, M. Põhjaallianss tekitab hirmu. – Päevaleht, 13.11.2001, lk8.

Reuters/BNS, Taliban tappis kolm lääne ajakirjanikku. – Päevaleht, 13.11.2001, lk 8.

AP/BNS, USA rakett purustas Al-Jazeera büroo Kabulis. – Päevaleht, 14.11.2001, lk 10.

Suurkask, H. Kabul vabanes türannia ikke alt. – Päevaleht, 15.11.2001, lk 9.

Reuters/BNS, Bin Ladeni kohta uued süütõendid. – Päevaleht, 15.11.2001, lk 8.

Kopli, K.Ladeni peidikud otsakorral. – Päevaleht, 16.11.2001, lk 10-11.

Kopli, K. Hobustel tankide vastu sõtta. – Päevaleht, 17.11.2001, lk 8.

Reuters/AP/BNS, USA tappis Al-Qaida terrorivõrgu ühe liidri. – Päevaleht, 17.11.2001, lk

8.

Reuters/BNS, Afganistanis üle viie aasta televisoon. – Päevaleht, 19.11.2001, lk 10.

Suurkask, H. Talibani sõdurid Al-Qaida tule all. – Päevaleht, 19.11.2001, lk 9.

31

Suurkask, H. Naised ja lapsed otsivad peavarju. – Päevaleht, 20.11.2001, lk 9.

Kopli, K. Siberi katk hullumeelse käes. – Päevaleht, 20.11.2001, lk 8.

Reuters/AFP/AP/BNS, Afganistanis tapeti neli ajakirjanikku. – Päevaleht, 20.11.2001, lk

8.

Reuters/AFP/BNS, Afganistanis leiti ajakirjanike laibad. – Päevaleht, 21.11.2001, lk 10.

Suurkask, H. Bin Laden ilma tugevast liitlasest. – Päevaleht, 21.11.2001, lk 11.

Reuters/BNS, Taliban ei tea Bin Ladenist midagi. – Päevaleht, 22.11.2001, lk 10.

Suurkask, H. Lahingud Kunduzi ja Kabuli all. – Päevaleht, 23.11.2001, lk 10.

Reuters/BNS, Poola saadab üksusi Afganistani sõtta. – Päevaleht, 23.11.2001, lk 10.

Suurkask, H. Tšetšeenid sõjas Talebani poolel. – Päevaleht, 24.11.2001, lk 9.

Evart, E. Afganistani naised tahavad osaleda riigi ülesehitamisel. – Päevaleht, 26.11.2001,

lk 9.

BNS, Afganistani tulevikku arutatakse Berlinis. – Päevaleht, 27.11.2001, lk 8.

AFP/BNS, Iraak ei võta vastu ÜRO relvainpektoreid. – Päevaleht, 27.11.2001, lk 9.

Suurkask, H. Vale müts võib maksta elu. – Päevaleht, 28.11.2001, lk 8.

BNS, Mulla Omar keelas Talibanil alla anda. – Päevaleht, 29.11.2001, lk 8.

EPL, Afganistaani vange ellu ei jäetud. – Päevaleht, 29.11.2001, lk 8.

Kopli, K. Bin Laden ja Mulla kasutasid luksusmaastureid. – Päevaleht, 29.11.2001, lk 8.

Kopli, K. Bin Ladeni punker veel leidmata. – Päevaleht, 30.11.2001, lk 12.

Reuters/BNS, Taliban tühjendas Afganistani riigipanga. – Päevaleht, 30.11.2001, lk 13.

Larsson, M. Terroristide raha liigub Hawala abil. – Päevaleh, 01.12.2001, lk 9.

Reuters/BNS, Tora Bora lähistel hukkus 20 tsiviilisikut. – Päevaleht, 03.12.2001, lk 9.

Kopli, K. Osama bin Laden Time’i aasta inimese tiitli kandidaat. – Päevaleht, 04.12.2001,

lk 11.

AFP/BNS, Bin Ladeni asetäitja sai haavata. – Päevaleht, 05.12.2001, lk 10.

Reuters/BNS, USA tappis pommiga kolm oma sõdurit. – Päevaleht, 06.12.2001, lk 10.

Reuters/BNS, Talibani väed alistusid Kandahari all. – Päevaleht, 07.12.2001, lk 12.

Reuters/BNS, Pettunud Dostum kavatseb Afganistani valitsust boikoteerida. – Päevaleht,

07.12.2001, lk 12.

Kopli, K. Hamas kogub populaarsust. – Päevaleht, 07.12.2001, lk 12.

32

Suurkask, H. USA ründab Osama bin Ladeni viimast kantsi. – Päevaleht, 07.12.2001, lk

12.

Kopli, K. Afgaanide jaoks sõda lõppenud. – Päevaleht, 08.12.2001, lk 8.

Suurkask, H. Talibani ajastu sai ümber. – Päevaleht, 10.12.2001, lk 10.

Helme, M. Lähis-Idas tuleb rahu sõja kaudu. – Päevaleht, 10.12.2001, lk 10.

Suurkask, H. Mägedes käib ajujaht bin Ladenile. – Päevaleht, 11.12.2001, lk 13.

Bin Laden aeti nurka. – Päevaleht, 11.12.2001, lk 13.

Kopli, K. Afgaani nuga president Bushi kõril. – Päevaleht, 12.12.2001, lk 11.

Larsson, M. USA mõistab kohust Talibani ridades võidelnud noore ameeriklase üle. –

Päevaleht, 12.12.2001, lk 11.

EPL, USA-s maeti Afganistanis hukkunu CIA ohvitser. – Päevaleht, 12.12.2001, lk 11.

AFP/AP/BNS, Bin Ladeni võitlejad alistusid Tora Boras. – Päevaleht, 12.12.2001, lk 12.

AFP/BNS, Maailm mälestas terrori ohvreid. – Päevaleht, 12.12.2001, lk 12.

Reuters/BNS, USA pole otsustanud terrorismivastase sõja laiendamist. – Päevaleht,

12.12.2001, lk 12.

Reuters/BNS, Kümned talibid surid konteinerites. – Päevaleht, 12.12.2001, lk 12.

Suurkask, H. Kabuli kunstigaleriil visa hing. – Päevaleht, 12.12.2001, lk 12.

Suurkask, H. Iraan tahab Afganistani piirile narkopolitseid. – Päevaleht, 12.12.2001, lk

13.

Helme, M. Bin Laden andis Venemaale võimaluse. – Päevaleht, 13.12.2001, lk 10.

Reuters/BNS, Pakistan aitab Ladeni riiki saabumist. – Päevaleht, 14.12.2001, lk 10.

Kopli, K. USA otsib järgmist kohta sõjakirve maasse löömiseks. – Päevaleht, 14.12.2001,

lk 11.

Kopli, K. Araablased ei usu bin Ladeni süüd. – Päevaleht, 15.12.2001, lk 9.

Reuters/AP/AFP/BNS, Osama bin Laden: tulemus ületas ootuse ja tõi islamile palju kasu.

– Päevaleht, 15.12.2001, lk 9.

Suurkask, H. Naised pööravad võimu juurde. – Päevaleht, 17.12.2001, lk 10.

Reuters/BNS, Al-Qaida plaanis terroriakti Londonis. – Päevaleht, 17.12.2001, lk 10.

Reuters/BNS, Osama bin Ladeni terrorismirühmitus alistus. – Päevaleht, 17.12.2001, lk

10.

Suurkask, H. Bin Laden pääses põgenema. – Päevaleht, 18.12.2001, lk 8.

Reuters/BNS, 1500 Briti sõdurit läheb Afganistani. – Päevaleht, 18.12.2001, lk 8.

33

Sikk, R. Rahvamängus purustatakse bin Ladeni pea. – Päevaleht, 18.12.2001, lk 8.

Kopli, K. Tasu Osama pea eest kahtluse all. – Päevaleht, 19.12.2001, lk 10.

Reuters/BNS, USA lennukeid tulistati Afganistanis. – Päevaleht, 19.12.2001, lk 10.

AFP/Reuters/BNS, Suurbritannia juhib Afganistani rahuväge. – Päevaleht, 20.12.2001, lk

8.

Reuters/BNS, Briti merejalaväelased saabusid Afganistaani. – Päevaleht, 21.12.2001, lk

14.

Reuters/BNS, USA ei näe endal süüd terrorirünnakutes. – Päevaleht, 21.12.2001, lk 14.

Reuters/BNS, Saddami teos pajatab Lahesõja kangelasest. – Päevaleht, 21.12.2001, lk 14.

Reuters/BNS, Hamas peatab suitsiidirünnakud. – Päevaleht, 22.12.2001, lk 6.

Suurkask, H. Rahuväed asuvad Afganistani vaenupooli lepitama. – Päevaleht, 22.12.2001,

lk 6.

Suurkask, H. Bin Ladeni surm külvab segadust. – Päevaleht, 27.12.2001, lk 9.

Reuters/BNS/EPL. Osama bin Laden ilmutas end televisioonis. – Päevaleht, 28.12.2001, lk

10.

Kopli, K. Kriisiaasta 2001: bin Laden on ikka veel leidmata. – Päevaleht, 29.12.2001, lk 6-

7.

Larsson, M. Oht äratas Ameerika. – Päevaleht, 29.12.2001, lk 7.

Reuters/BNS, Afganistan nõuab USA-lt pommitamise lõpetamist. – Päevaleht, 29.12.2001,

lk 7.

Kalamees, K. Eestlaste valik- Osama bin Laden. – Päevaleht, 29.12.2001, lk 13.

Artiklid perioodil 01.01-31.12.2009:

Suurkask, H. Obama suunab kahuritule teadmata kadunud Osamale. – Päevaleht,

04.02.2009, lk 10.

Heinapuu, O. Sissid lasid õhku silla NATO Afganistani varustamis koridoris. – Päevaleht,

04.02.2009, lk 10.

34

Kopli, K. USA luurejuht: al-Qaidast suurem oht on nüüd majandus. – Päevaleht,

14.02.2009, lk 11.

Kopli, K. Obama käsul saadetakse Afganistani 17 000 sõdurit. – Päevaleht, 19.02.2009, lk

10.

Suurkask, H. Afganistan üritab tõrjuda ähvardavat võimuvaakumit. – Päevaleht,

02.03.2009, lk 11.

Suurkask, H. President Obama avab uusi uksi Süürias ja Afganistanis. – Päevaleht,

09.03.2009, lk 11.

Suurkask, H. Ameerika saatis Afganistani rahustama ka sadu tsiviilisikuid. – Päevaleht,

22.03.2009, lk 10.

Suurkask, H. Obama kavandab sõda Afganistanis veel kolmeks kuni viieks aastaks. –

Päevaleht, 24.03.2009, lk 10.

Kask, K. Obama: al-Qaida ohustab Euroopat rohkem kui USA-d. – Päevaleht, 03.04.2009,

lk 10.

Kopli, K. NATO 60 aasta juubel ja kriis Afganistanis. – Päevaleht, 04.04.2009, lk 10.

EPL.EE, Euroopa saadab ajutiseks Afganistani lisavägesid. – Päevaleh, 06.04.2009, lk 10.

EPL, Suurbritannia ei luba Osama venda üle piiri. – Päevaleht, 13.04.2009, lk 11.

Suurkask, H. CIA piinakambritest pole abi al-Qaida vastu. – Päevaleht, 22.04.2009, lk 11.

Kopli, K. Obama 100 päeva mida on tehtud ja kus käidud. – Päevaleht, 29.04.2009, lk 10.

EPL.EE, Afganistani läheb veel 450 Austraalia võitlejat. – Päevaleht, 30.04.2009, lk 10.

EPL, Afganistani mässuliste käe läbi hukkus kaks Läti sõdurit. – Päevaleht, 02.05.2009, lk

11.

Kopli, K. Obama nõuab ägedamat võitlust Talibaniga. – Päevaleht, 08.05.2009, lk 12.

Kopli, K. Pentagon vallandas Afganistanis NATO vägesid juhtinud kindrali. – Päevaleht,

13.05.2008, lk 11.

EPL, Iraagi maagaas võib asendada vene oma. – Päevaleht, 18.05.2009, lk 10.

EPL, New Yorkis vahistati rünnaku kavandajad. – Päevaleht, 22.05.2009, lk 10.