Saare kalandus

Kalandus

• Kalandus ehk kalamajandus on majandusharu, mis on seotud kalade ja teiste veeorganismide püügiga, töötlemisega ja valmistoodangu turustamisega. 

JõedSaaremaal on ligi 25 jõge, kust saab kala püüdaNR Jõe nimi Jões esinevad kalad Lisainfo

1 Pöduste jõgi Katsepüükidel haug, luts, ogalik, särg

Jõe ülemjooksult leiti katsepüükidel kõige rohkem lutsu, seejärel haugi, keskjooksul oli nii haugi kui lutsu arvukus keskmine, alamjooksu levinuim kala oli haug. Ökoloogiliste tingimuste poolest sobiks ka jõeforellile.

2 Laugi peakraav Katsepüügil haug ja luts

3 Kärla jõgi Katsepüükidel ahven, teib, haug, luts, särg

Ülemjooks oli katsepüügil suhteliselt haugirikas, alamjooks liikide poolest mitmekesisem

4 Karida peakraav Katsepüügil haug ja luts

Jõe nimi Jões esinevad kalad

Lisainfo

5 Pühajõgi Katsepüügil kala ei saadud

6 Möldri oja Katsepüügil haug, luts, ogalik, luukarits

7 Riksu oja Katsepüükidel särg, haug, luts, ogalik, ahven

Katsepüükidel oli oja alamjooks kalarikkam kui keskjooks

8 Vesiku oja Katsepüükidel haug, luts ja jõeforell

9 Vedruka oja Katsepüükidel haug, luts ja jõeforell

10 Kihelkonna oja

Katsepüükidel ogalik ja luukarits

Puudub oluline kalanduslik väärtus

11 Oju peakraav Katsepüükidel haug, luts ja jõeforell

Jõe nimi Jões esinevad kalad

Lisainfo

12 Veskioja Katsepüügil meriforell

Kalanduslikult väärtuslik forellioja

13 Ligeoja Katsepüügil meriforell ja luukarits

14 Vanakubja oja Katsepüügil haug, luts ja ahven

Katsepüügil saadi kõiki nimetatud kalu keskmisel arvukusel

15 Kalja oja Katsepüügil haug

16 Oitme oja Katsepüügil haug, ogalik

17 Völupe jõgi Katsepüükidel forell, haug, ogalik, luts

Forellijõe tüüpi jõgi. Katsepüükidel saadud forellide puhul ei osatud kindlaks teha, kas tegemist on jõe- või meriforelliga, ilmselt esineb mõlemaid vorme

Jõe nimi Jões esinevad kalad

Lisainfo

18 Viira peakraav Katsepüügil haug Puudub oluline kalanduslik väärtus, seda põhiliselt suvise veevaesuse tõttu.

19 Kuke peakraav Katsepüügil haug, luts, ahven, särg, ogalik

20 Maadevahe jõgi

Katsepüügil haug, luts, särg, luukarits, ogalik

21 Lõve jõgi Katsepüükidel luts, haug, särg

Katsepüükidel oli jõe ülem- ja keskjooks kalarikkam kui alamjooks

22 Soonda oja Katsepüügil haug

Jõed, mis on aastaringselt keelu all, lubatud on vaid silmupüük (torbikuga ja silmumõrraga) ning vähipüük (vähimõrra ja vähinataga

Jõe nimi Jões esinevad kalad

Lisainfo

23 Tirtsi jõgi Katsepüügil jõeforell, luts, ogalik ja luukarits

24 Kiruma peakraav

Katsepüügil meriforell ja ogalik

25 Punapea jõgi Katsepüükidel meri- ja jõeforell, luts, haug, särg, jõesilm 

26 Leisi jõgi Katsepüükidel haug, särg, forell, luts, ogalik

27 Taaliku peakraav

Katsepüügil jõeforell ja haug

Katsepüüke tehti põhiliselt 1990ndatel aastatel (osaliselt ka 80ndatel), seetõttu on ilmne, et tänaseks päevaks võivad olla toimunud kalade koosseisus, arvukuses ja nende elutingimustes mõningad muudatused.

JärvedJärve nimi Järves olevad kalad Lisainfo

1 Saaremaa Karujärv Ahven, haug, säinas, roosärg, linask, siig, võldas, tõenäoliselt ka särg, kiisk, angerjas, koger ja ogalik. Sisse on lastud ka peipsi siiga ja peledit, mis jäid esialgu püsima.

Suurim sügavus 6 m (kõige sügavam on kirdeosas Oinarahust edela pool), keskmine sügavus 1,55 m.

2 Suursilm Ogalik, luukarits, sisse on lastud särge. Kunagi oli järves ka ahvenat ja haugi.

Sügavus alla 1 m

3 Saka järv Oletatavasti koger, täpne info kalastiku kohta puudub.

Sügavus kuni 1 m

4 Kiljatu järv Täpne info kalastiku kohta puudub.

Sügavus u 1 m

5 Sarapiku järv Linask, haug, ahven, nähtavasti ka koger

Suurim sügavus 2,5 m, valdavalt sügavus alla 1 m

6 Pödragu järv Ahven, kiisk, linask, roosärg, luts

Sügavus kuni 1 m

RannapüükRannapüük jaguneb kuue ala vahel, mis erineb looduse erinevuse tõttu• Väinamere rand- lainetus nõrk, rannaprotsessid nõrgad, sadamate rajamine normaalne

• Väike väina rand- lainetus närk, väga lauge rannikumere tõttu puuduvad head võimalused sadamate rajamiseks

• Liivi lahe rand (Kübassaarest Loode ninani)-lainetus nõrk, ehitustingimused lihtsad

• Liivi laherand(Loodeninast Sõrveni)-lainetus tugev, rannaprotsessid intensiivsed, liivaste piirrandade ja lauge rannikumere tõttu on sadamate ehitamine keeruline, vajab kaitsemuule

• Läänerannik-lainetus väga tugev, sadamate sobivad kohad lahtedes, vajavad võimasid lainemurjaid

• Looderannik-lainetus tugev, sadamate rajamisel on tingimata vajalik lainemurdjate ehitamine

Statistika• Oletatav kalavarude ressurss aastas on 20000 tonni. Sellest traalipüük 15 000, rannapüük 4 500 ja harrastuspüük 200.Oletatava ressursi rahaline käive aastas on 50 milj. krooni, millest traalipüük moodustab 35, rannapüük 10 ja harrastuspüük 5 milj. krooni.

Kalapüügiga tegelevad maakonnas 2000 kalurit, kelledest kutselisi on 480, rannakalureid 320 ja harrastuskalureid 1200.

Kala töötlemisega tegeleb maakonnas umbes 700 inimest.

Enimpüütud kalaliigid(tonnides)

Räim

Tuulehaug Sä

rg Lest

Ahven

Säinas

Angerjas

Haug

Lõhe Sii

gMuud

0

200

400

600

800

1000

1200

1400

1600

1800

2000

Kasutatud kirjandus

• www.saaremaa.ee• www.kalaportaal.ee