39
„Kalevipoeg“ Fr. R. Kreutzwald

Kalevipoeg esitlus

Embed Size (px)

Citation preview

„Kalevipoeg“Fr. R. Kreutzwald

Soovituseks

Laena mulle kannelt, Vanemuine! Kaunis lugu mõlgub meeles, muistse põlve pärandusest ihkan laulu ilmutada. Ärgake, hallid muistsed hääled! Sõudke salasõnumida, parema päevade pajatust armsama aegade ilust!

Kalev ja Linda

Kalevite talus kasvas kolm poega. Meesteks sirgudes rändasid nad laia maailma. Kalev rändas põhjakotka seljas Viru randa ja sai maa esimeseks valitsejaks. Noor lesknaine leidis kana, tedremuna ja varesepoja. Tedremunast kasvas tütar Linda. Lindal käisid kosjas kuu, päike, vesi, tuul ja Kalev.

"See mul meesi meele pärast, sellel kihlad kinnitame."

Vana Kalev sureb ja räägib viimast korda Lindaga. Linda leinas kaasat seitse päeva ja seitse ööd. Kalevi kalmu kohta kutsutakse Toompeaks. Linda silmaveest tekkis Ülemiste järv. Kurvastuse kergenduseks sündis Lindal poeg.

Kalevi poegade jahilkäik. Linda röövimine

Tuuslar tuleb Lindale kosja ja röövib ta. Taevane taat märkas Linda õnnetust ja otsustas teda aidata. Kivi, milleks Linda muudeti, kutsub rahvas Iru ämmaks. Kalevipoeg läheb isa käest nõu küsima:

„Ärka üles, isakene!Tule teede näitamaie,kuhu eite kadunekse!“

Kalevipoeg ja saarepiiga

Kalevipoeg hakkas Soome ujuma, et ema varga küüsist vabastada. Peagi märkab ta väikest saart ja otsustab seal natuke puhata. Kalevipoeg hakkas saarepiigale vastu laulma ja said peagi jutule. Kui piiga kuulis külalise kõrgest soost, ehmus ja komistas kõrgel kaldal ja langes sügavale merre.

"Laine kattis lapsukese,vesi mattis piigakese,kattis, mattis noorukese!"

Eit ja taat leidsid merest noore tamme, kotkamuna ja raudkübara, kala, hõbekausikese ja kandsid kõik need asjad koju.

Kalevipoeg Soomes

Kalevipoeg ujub edasi ja jõuab Soome randa. Ta sai kätte tuuslari ja sai teada, mis tema emaga juhtus.

Soomemaal olles otsustas ta endale sepa käest mõõk muretseda. Ta sai omale vana Kalevi tarbeks tehtud mõõga. Mõõk oli valmistatud seitset seltsi rauast ja sepp oli seda tagunud ja teritanud seitse aastat, oli lugenud peale seitsetsugu sõnu ja karastanud seitset seltsi vees.

"Saagu, saagu, ma sajatan,saagu sind sõjariist surmama,terav raud sind tappemaie,saagu sulle salamahtimõõgast sündima mõrtsukas,valatud verest vaenlane!"

Kuningaks saamine

Koju jõudes tuleb vendadel liisku heita, kellest saab kuningas. Koguneti Saadjärve kaldale ja oldi võiduviskamiseks valmis.

"Kolmandama venna kivi,võidu-viskamise märki,leiti üksikuival kaldal,leiti murul magamassa..."

Noorem vend sai seega vana Kalevi valitsejaväe ja maa kuningaks.

Kullerid saabuvad sõjasõnumitega.

Vana hallipäise vanakese sõnum Kalevipojale: "Seni kui sina valitsed ja vahva käega rahvast varjad, püsib maal õnneaeg. Aga rõõmupäevad ei kesta kaua. Surm sünnitab surma ja soome sepa sajatusi ei saa mõõga küljest võtta. Sellepärast ole valvel, vahva mees, et sulle iseoma mõõgast mõrtsukat ei saaks!"

Kikerpära soos. Vetevaim. Ilmaneitsi sõrmus

Ühes järves elasid kaks paharetist poega, kes pidevalt omavahel kaklesid."Kallis Kalevipoeg, tule mõista meile õigust!""Ole hea mees ja jaga ise soo kaheks tükiks! Muidu ajab ahnus meid varsti jälle tülli.""Kui sa mulle lepituseks kaabutäie taalreid tood, jätan jõe sidumata," kostis Alevipoeg. Jälle oli kuulda sõjateateid

Ilmaneitsikene tuli kaevule vett jooma ja pillas sõrmuse kaevu. Kalevipoeg kuulis hädakisa ja hüppas kaevu põhja sõrmust otsima.Sortsid kukutasid raske veskikivi Kalevipojale kaevu kaela.Kalevipoeg tuli kaevust välja ja veeretas veskikivi sõrmes:

"Muud ei leidnud ma mudasta, suuremat ei puutund sõrme."

Mõõk varastatakse. Võitlus sortsidega. Pikk magamine

Kalevipoeg oli väsinud, kahmas kaldalt hõlmatäie pehmet liiva, kandis veidi kaugemale ja puistas maha küljealuseks.

Peipsi sorts märkas Kalevipoega magamas ja mõõka tema kõrval. Sortsil õnnestub mõõk varastada. Kääpa jõe ääres kukkus mõõk lainetesse ja langes sügavale vee alla.

Kalevipoeg proovis seda kätte saada, kuid see heitis kangelasele ette, et ta Soome sepa juures süütut verd oli valanud ja lubas jääda jõepõhja sepa poega leinama. Kalevipoeg lausus mõõgale:

"Kui aga juhtub kõndidessajalakanda pistma jõkke,kes sind enne ise kannud:siisap, mõõka, sõbrakene,murra jalad tal mõlemad!"

Kalevipoeg võitleb jälle sortsidega ja siil aitab teda: "Serviti, serviti, kallis Kalevipoeg!" Tänutäheks annab Kalevipoeg oma vammusest talle kasuka.

Teekond laudadega. Minek allmaailma. Põrgupiigad

Kalevipoeg tuli jälle laudadega Pihkvast tagasi. Endla järve ääres märkas ta kolme meest, kes keetsid leemekest. Kalevipoeg küsis teed allmaailma. Ta jõudis koopasse ning märkas ukse kõrval kahe ämbrit - ühes oli valge, piimakarva, teises tõmmu, tõrvakarva märjuke. Kalevipoeg märkas seinal toredat mõõka, väikest pajuvitsa ja kübarat.

"Jäta mõõka võttemata,

sõjariista Sarvikulle;

võta pajuvitsakene,

võta varjukaabukene;

pajuvitsa päästab põrgust,

kübar kurja kiusatusest."

Võitlus sarviktaadiga. Tagaajajad. Piigade saatus

Piigad olid sattunud sarviktaadi orjadeks ning Kalevipoeg lubas piigad päästa.

Kalevipoeg hakkab sarviktaadiga võitlema. Põrgu põrand vabises, seinad põrusid, nurgakivid naksusid ja katus kippus kaela kukkuma. Sarviktaat vajus maa sisse ja temast jäi järele väike loik sinist suitsevat vett.

Kalevipoeg võtab nüüd seinalt mõõga, kullakotid ja piigad, pani imekübara pähe ja jõudiski maa peale.

Kalevipoeg kohtab linnaehitaja Olevipojaga.

Kõik piigad said kangetele kaasadeks.

Teekond maailma otsa

Kalevipoeg tahtis minna sinna, kus taevas maaga kokku puutub ja kuhu pole veel astunud ühegi inimese jalg. Kalevipoeg laskis ehitada hõbedast laeva, millele pandi nimeks "Lennuk".

Assamalla lahing. Teine teekond allmaailma

Maal valitses õnnelik rahupõlv. Olevipoeg oli vana Kalevi kalmule ehitanud linna, mille Kalevipoeg oli Lindanisaks nimetanud.

Viru rannas jälle võõrad väed.

Kalevipoeg, Olevipoeg ja Sulevipoeg sammuvad pärast lahingut kodu poole ja märkavad vanamoori, kes liigutab kulbiga leent.

"Vaadake, et mõni kutsumata külaline katla kallale ei kipu! Muidu peate, pojukesed, tühja kõhtu kannatama!"

Härjapõlvlane jälle platsis.

Kalevipoeg lausus: "Leemekest võin sulle ju lubada, võta ainult kuldne kelluke söömise ajaks kaelast ära, sest muidu ärkavad mehed ja vanaeit viimaks kellatilina peale üles."

See oli sarviktaadi salariist, mis rammu rohkendab ja kangust kasvatab.

"Kõlista kellukest!" annavad Kalevipojale nõu kaaren, hiir, kärnkonn, vähk, sirts.

"Kalevipoeg, kange meesi,ruttab rahu rikkumaie,sõjakära sünnitama!"

Sarvik-taadi aheldamine. Tarkuseraamat

Sarvik sai aru, et asjad on halvad ja ta kogus kokku sõjaväe, et koduväravat kaitsta.

Põrgu eestoas tundis Kalevipoeg ära oma surnud ema Linda. Kalevipoeg sai ema õpetustest aru.

Kalevipoeg sai sarvikust jagu, sidus ta vööga kinni ja tassis raudkambrisse. Seal köitis ta sarviku tugevate raudahelatega kaljuseina külge, kust see enam lahti ei pääsenud.

Lapu tark tuleb lubatud asja järele, mis ahelaga seina külge kinnitatud ja mille Kalevipoeg talle lubanud. See oli raudkaantega raamat, vana Kalev oli sinna elu jooksul lasknud palju tulusaid tarkusi tallele panna.

"Meest sõnast, härga sarvest. Seisku raamatus ükskõik kui tähtsad tõed, mees peab oma lubadust pidama."

Sõda raudmeestega. Kalevipoja surm

"Raudmehed on tulnud meie maad muljuma ja rahupõlve rikkuma!"

Väsimatu võimuga raius Kalevipoeg raudmeeste ridasid. Viimaseks ei pidanud vaenlased enam vastu, lõid vankuma ja põgenesid pakku. Otsa leidsid Sulevipoeg ja Alevipoeg. Kalevipoeg andis võimu üle Olevipojale ja lahkus, et oma valu vaigistada, õnnetusi unustada ja muremõtteid minema ajama.

Kalevipoeg jõuab lõpuks Kääpa jõe äärde, sinna, kus vee all lebas ta mõõk.

Kui nüüd kangelane vette astus, tuli mõõgale meelde Kalevipoja enda sajatus. Mõõk kuulaski sõna ja lõikas kangelasel mõlemad jalad alt. Vägev mees heitis hinge.

Kalevipoeg otsustati põrgu väravat valvama. Kalevipoeg lõi rusikaga vastu kaljut, kivimürakas lõhenes, kuid kange mehe käsi jäi kivirahnu sisse kinni. Siin pidi ta valvama, et sarvik põrgust välja ei pääseks.

"Aga ükskord algab aega,kus kõik piirud kahel otsallausa löövad lõkendama;lausa tuleleeki lõikabkäe kaljukammitsasta -küll siis Kalev jõuab kojuoma lastel` õnne tooma,Eesti põlve uueks looma."

Kasutatud kirjandus:„Kalevipoeg“ E. Raud