2. 6.-12. sajand on Eesti ajaloos muinasaeg. Muinasaja lpus oli
Eesti jagunenud 8 suurema javeel mitme viksema maakonna vahel,
kuskeskjuhtimist ilmselt ei olnud, vaid iga kihelkondvalitses
ennast ise. 3. hiskond Kuigi kuningad sna tnapevases mttes
muinasajalpu Eestis puudusid, oli see sna tollal jubakasutuses,
thistades ilmselt lihtsalt pealikke. Muinasaja lpul oli Eestis ka
ilmne varanduslikebavrdsus, likud elasid tihti kladest
vljaspoolpaiknevates suurtaludes, mida kutsuti ilmseltmisateks.
Suure osa moodustasid vabad maaharijad 4. Orjus muinasaegsesEestis
Osa orjadest oli pealegi ostetud orjaturgudelt viotse varasema
omaniku kest ning nii nende kui kanende laste orjus oli thtajatu.
Selliste orjade hulgasoli kahtlemata teatud hulk sjavange. Samas
vibarvata, et suur osa sjavangidest olid vetud mitteniivrd nende
tju prast, vaid lootuses saadalunaraha. Osadele orjadele, eesktt
abielus olevatele, oli ilmseltantud harimiseks ka pisike maalapp 5.
Suhted naabritega Eesti ala oli 13. sajandi alguses vaba teiste
riikidevimust, kuigi Skandinaavia riikide ja Venevrstiriikidega
olid ilmselt pris tihedad suhted. Naabritega tuli ette aga ka
pingelisi olukordi, eritivenelaste ja latgalitega, kes korraldasid
Eesti alalersteretki. Eestlased vastasid neile samaga. Selajajrgul
oli oluline ka saarlaste tegevus, kes omalaevadega kisid tihti lne
pool rsteretkedel. hesellise rvretke kigus vidi maha pletada
kaSigtuna linn 1187. aastal, kuigi seda visid teha kakuralased vi
karjalased. 6. Elatusalad Peamiseks maaharimine, millele andsid
lisakttimine ja kalapk. Samuti vrib mrkimistmetsamesindus. Samuti
tegeleti Eestis oluliselmral raua tootmisega kohalikust soomaagist
jaselle ttlemisega; relvaseppade toodangut turustatiilmselt ka
vljapoole Eestit. 7. Pllumajandus 8.-9. sajandist alates tunti
Eestis raudteraga atru, mismuutusid ldisemaks muinasaja lpul Ilmus
ka uusadratp harkader mis psis Luna-Eestis kasutuselkohati kuni 19.
sajandini. Lne-Eestis ji kasutuselekonksader, millega oli sobivam
harida sealseid hukesimulde. Knniloomana hakati jrjest rohkem
kasutamahobust. Kui varem arvati, et juba muinasaja lpul
vetikasutusele kolmevljassteem, siis nd usutakse, etkasutati
tiustatud kahevljassteemi. Viljeldavatest kultuuridest oli lekaalus
rukis, millestsuure osa moodustas talirukis. Kasvatati kaotra,
nisu, kaera, hernest, plduba, lina ja kanepit. 8. Linnused
Enam-vhem kindlaid 11.-12. sajandi linnuseid on Eestisteada umbes
50, neist umbes pooled rajatigi alles selperioodil. 12. sajandil
kerkivad siin-seal vga suured ja tugevastikindlustatud linnused,
mille mride vahele mahtuselama terve vike kla. Muutused linnuste
ehituses kajastavad ilmseltmberkorraldusi hiskonnas. Selge on see,
et Eesti muinasaja lpu linnused olid vgaerineva funktsiooniga.
Osades linnustes on elatud ilmseltpidevalt, teised on olnud
kasutusel vaid hdaohu korral(pelgupaiklinnused). 9. Kaarma
linnusSoontagana linnus 10. Lhavere linnus ks paremini
uuritudmuinasaja lpu linnus onLhavere, Henrikukroonikas
mainitudpealik Lembitu linnus.Kroonikas on nimetatudka Lembitu kla
Lhavere linnus olikasutusel 13. sajandialguses ning on kolmelkorral
plenud. 11. Varbola Jaanilinn See on kivilinnus,ehitatud
kuivmrinapaekividest. Erinevalt enamikustseda tpi linnustest
onVarbolat kroonikatessageli mainitud. 1212.aastal piiras
sedaNovgorodi vrstMstislav. 12. Maakonnad Muinasaja lpul olidEesti
maakonnad koos adramaadearvuga neis (TaaniEestis kujunenud
vljaHindamisraamatu andmeil) olidjrgnevad:kihelkonnad. Nimetus
Rvala 1600 adramaadkihelkond tuleneb Harjumaa 1200
adramaadarvatavasti snast kihl Jrvamaa 2000 adramaad= kokkulepe.
Virumaa 3000 adramaad Saaremaa 3000 adramaadKihelkonna keskuseks
Sakala keskus Viljandi oli sageli linnus.arvatavasti ca 3000
adramaad ? Ugandi keskus Tartu arvatavasti ca 3000 adramaad ?
Lne-Eesti 1900 adramaad 13. Meresit ja kaubandus Sadamad ei olnud
ksnes Muinasaja lpul toodi Eestissemeresadamad, vaid oluline roll
sisse pronksi, tina ja muidoli ka je- ja jrvesadamatel. metalle,
booraksit, indigot jaPaljud keskaegsed linnad saidsellega vrvitud
riiet, muudalguse kunagisest jesadamastmere lheduses.tekstiili Lbi
Ida-Baltikumi lks kolm (vatmanit, siidi, brokaati), veithtsamat
kaubateed, millest kaksni, soola, vrtse, klaashelmeidpuudutasid
Eestit. Neist esimene , kaurikarpe, luksusrelvi, orjekulges lbi
Tallinna ja piki Eesti ja kindlasti veel paljut muud.phjarannikut
Novgorodi, teine Siit vlja vidi vedadapiki piki Vinat kuivatatud,
kuidPolotskisse, kolmas piki Prnu idanemisvimelistjge ja Emajge lbi
teravilja, mesilasvaha, karusnPrnu, Viljandi ja Tartu
ahku.Pihkvasse. Kaubanduse areng on tihedas seoses hiskondliku
korralduse arenguga 14. Riietus ja ehted Sellest, milliseid
rivaidja ehteid muinasajalpu eestlased kandsid,saame
mningaseettekujutuse ksneskalmeleidude phjal.Saaremaa naise ehted
15. Naiste riietus Niipalju, kui on teada,kuulusid Eesti
12.13.sajandi naiserivastuskompleksi srk,vaipseelik, umbkuub
vipihikseelik, peakate(pealinik vi rtik),jalamhised, sba ja
pll.Rivad vtati nahast viklapaelast vdega. 16. Meeste riietus
Meeste rivastuskoosnessrgist, kuuest, pkstestja keebist
ehkleviskest. Srtember olid mssitudsamasugusedjalamhised,
nagunaistelgi. 17. Relvastus Kige levinumaks relvaksoli eestlastel
oda. Suuremosa sdalasi vitles jalgsining jalamehe relvaksongi
peamiselt oda, kavibu. Kroonikates on snasageli mainitud ka
linge,millega visati kive. Odad jagunevad ldiselttorke- ja
viskeodadeks. Levinud relvaks olikirves.11. sajandi relvaleid
Viltinast 18. Muinasusk Muinas-Eesti usundist on vhe teada.
Tenoliseltkummardati erinevaid loodusvaime, suuremaidjumalaid
tenoliselt ei olnud vi olid nad naabritepoolt sisse toodud. Ainus
eestlaste kirjalikes allikates mainitud jumal onTharapitha
saarlaste suur jumal, kes LtiHenriku teateil olevat sndinud
Virumaal hel mel(Ebavere?) ja sealt lennanud Saaremaale. Lti Henrik
on maininud ka ohverdamisi, arbumisija kujusid hiites. 19.
Matmiskombestik 11. 12. sajandil domineeris Eesti alal
jtkuvaltpletusmatuste komme, kuigi jrjest enam levisid
kalaibamatused. Selleks ajaks olid laibamatusedsaanud valdavaks
ksnes Kagu-Eesti kbastes. Enamikus Eestist maeti surnuid
pletatultkivivarekalmetesse. 20. Virumaa Niteks Tammiku
kalmistulkaevati vlja kuus matust, mis kuulusid 12. sajandisse. Kti
(vahel nimetatud kaVhu) kalmistult olevatPada kalmistuleitud kaks
luustikku, jaladvastamisi, hel pea phja,teisel luna suunas. Suurim
Virumaal kaevatudlaibamatustega kalmistu onPada kalmistu Pada
suurelinnuse krval. Leiti kokku170 surnut, kuid algselt olikalmistu
olnud mrgatavaltsuurem. Surnud, nii mehedkui ka naised, olid
maetudsna rikkalike panustega.
