Download pdf - Tartumaa looduskaitsealad ja matkarajad 2015

Keeri-Karijärve looduskaitseala

[email protected]

on Tartumaa suurtest kaitsealadest kõige noorem. Siinkaitstakse Elva jõe luhaalasid, kahte suurt ja mitutväiksemat järve ning elurikkaid loodusmetsi Elvaorundi põhjaosas endises Ürg-Võrtsjärve lahes.

Looduskaitseala metsad ja märgalad pakuvadelupaiku rikkalikule linnustikule. Piirkond on tähtissuur-konnakotka elupaik, lisaks pesitsevad siin kamerikotkas, kalakotkas ja väike-konnakotkas ningpalju teisi rahvusvaheliselt kaitstavaid linde. Luhtadelpesitseb kuni paarkümmend paari rukkirääke.

Kaitseala telje moodustab Elva jõgi koos järvedega.Need on tähtsad liigikaitse seisukohalt – kaitstavatestkaladest elavad siin näiteks tõugjas, hink ja vingerjas.Matkaja võib jälgida kobraste toimetusi ja mets eakarja toitumisjälgi. Kaitseala lõunaosas on tähistatudmatkarada ja ööbimiseks sobiv matkaonn Karijärveääres. Mööda Elva jõge looduskaitsealale jõudes leiabmatkaja siit randumissilla ja puhkuseks laavu sellejuures. Liikumispiirangute kohta saab infot kaitsealavalitsejalt:

-

s -

Tartumaa kõige tihedam matkaradade võrgustik jääbElva linna ümbrusesse.

korraldab puhkamis-,õppimis- ja sportimisvõimalusi sihtasutus.

väärtuseks onliigestatud reljeef, puhtaveeline Elva jõgi ja sellessesuubuvad ojad, taastatud lamminiidud ja marjarikkadning valgusküllased palumetsad. Matkarajad onerineva raskusastmega. Siin asub Tartumaa pikim14,4 km jalgsimatkarada, mõhnastikul kulgeb järskude tõusude ja langustega Viti järve rada ning lasteleon rajatud mänguplatsi ning „nõiamajaga“ seiklusterada.

-

-

Elva-Vitipalu, Vapramäe ja Vellavere

maastikukaitsealadel

Elva-Vitipalu maastikukaitseala

Elva jõe ürgoru matkarada:

Viti järve matkarada:

Seikluste rada:

Jalgrattarada:

www.vvvs.ee

Vapramäe maastikukaitseala

Vellavere

Elva jõgi

Vapramäe loodusmaj

Vapramäe looduse õpperada:

Vapramäe jalgratta ja

jalgsimatkarada:

Vellavere jalgrattarada:

Tervislike eluviiside matkarada:

Elva jõe veetee:

as

-

on maakonnavanim kaitsealune puhkeala. Hea asukoht, vahelduvreljeef, mitmekesine metsakooslus ja rikkalik kultuurilugu on põhjused, miks kaitseala on väga populaarne.Metsas ja Elva jõe kaldal looklevad matkarajad onkülastatavad igal aastaajal.

.

piirkonna vahelduv maastik sobib eelkõige just mõnusateks rattaretkedeks, aga ka jalgsirännakuteks. Erinevatest ajalooetappidest pärinevadpärandkultuuriobjektid on infotahvlitega varustatud jamuudavad külateedel liikumise huvitavamaks.

on muudetud puhke- ja telkimiskohtadeganing infotahvlitega veematkajatele keskseks veeteeks,mis ühendab ka siinseid kaitsealasid. Hellenurmestalgav ja lõpuks piki Emajõge Tartusse viiv veetee on 66kilomeetrit pikk ja selle läbimiseks tuleb varudavähemalt kolm matkapäeva. Muidugi võib veeteelvalida ka lühemaid lõike.

-

leiab infot Elva puhkepiir-konna ja matkaradade kohta

--

Tartumaa mitmekesine maastik on rikas loodusväärtuste poolest. Kaitse- ja hoiualad ning looduskaitsealused üksikobjektid haaravad enda alla märkimisväärse osa Tartu maakonna pindalast 17%

Tartumaa kaks looduskaitseala Alam-Pedja ja Emajõe-Suursoo on rahvusvahelise tähtsusega märgalad nn

. Alam-Pedja looduskaitseala, Emajõesuudme hoiuala, Piirissaare maastikukaitseala ningKärevere looduskaitseala tuntakse üleeuroopalisetähtsusega linnualadena Lisaks leidub Tartumaal veelpalju väikseid kaitsealasid, millest igaühel on omakindel kaitseülesanne ja -kord ning väärtus.

Kaitsealad on huvitavad, ent nende külastamisel tulebarvestada mitmete piirangutega. Enne kaitseala külastamist soovitame reeglitega tutvuda. Eestis kehtivad kaüldisemad nõuded looduses liikumisel. Kõigi nõuete jareeglitega saab üksikasjalikult tutvuda RiigimetsaMajandamise Keskuse kodulehel

---

( ).

––

.

-

Ramsari alad

.www.rmk.ee

Alam-Pedja looduskaitseala

Selli – Sillaotsa õpperajal

http://loodusegakoos.ee

on loodud soode, märgade metsade ja lammialadekaitseks. Üks Eesti suurimaid kaitsealasid hõlmabVõrtsjärve madaliku põhjaosa. Mandrijää taandumisejärel lainetasid siin veel Ürg-Võrtsjärve veed, nüüdisajaks on ala soostunud. Soomaastik e liigestavad ülekümne suurema jõe ja lõpmatu arv vulisevaid ojasid.Tuntumad nendest on Pedja jõgi, Põltsamaa jõgi jaEmajõgi, lisaks üle viiekümne vanajõe lammialadel.Viimastest on kujunenud rikkaliku kalastikuga unikaalsed ökosüsteemid. Suurvee ajal väljuvad jõedvoolusängidest ja võivad üle ujutada ligi kolmandikukaitsealast.

Ala on peaaegu inimasustuseta, ning meeldib seetõttuinimpelglikele linnuliikidele ja pakub suurulukitele häidvarjevõimalusi. Vanade loodusmetsade ja soodemosaiikmaastikus kohtab hunte ja meri- ningkaljukotkaid, händ- ja värbkakke, metsiseid ja must-toonekurgi. Ulatuslikud lamminiidud on väga linnustikurikkad, eriti kevad- ja sügisrände ajal.

Looduskaitseala soo- ja metsaelupaikadega saabtutvuda . Rada kulgeb läbikõrgete puudega palumänniku ja üle rabamännikugasoosaarte. Vesises siirdesoos ja puisrabas on taimestikukaitseks ehitatud laudteed. Et mitte häirida liigseltlooduse rahu, on soovitatav liikuda väikeste (alla 30inimese) rühmadena. Õpperaja algusesse viib Laeva-Palupõhja tee.

-k

-

-

Alam-Pedja looduskaitseala lõunapiiril kulgeb teine

õpperada .

Linnutorni ja lõkkekohtadega matkarada ühendabIlmatsalu linnurikkaid kalatiike Emajõe-äärseteluhtadega. Siinkandis on kohatud üle 200 linnuliigi.

Loodus- ja keskkonnahariduse andjananing õuesõppekeskusena tegutsebkaitsealal

Alam-Pedja looduskaitseala jätkunaidas on moodustatud Emajõe luhtade, ümbruskonna vanade loodusmetsade ja nende rikka elustikukaitseks . Üleujutatavadluhad asuvad siin vahetult Tallinn-Tartu maantee ääres,mis teeb ligipääsu niitudele ja looduse jälgimise vägalihtsaks.

Vahetult Tallinn-Tartu maanteelt Kärevere silla juurestalgab piki Emajõe kaldavalli kulgev matkarada. See on14 km pikkune puhkekohtade ja randumissildadega jõe ääres. Loodusraja väravas Käreveremaanteesilla lähedal on ainus koht Eestis, kus onlubatud vaadelda Euroopas väga haruldase rohunepimängu. Kevadeti muutub luht tuhandete läbirändavate veelindude puhkealaks, suviti peibutab siinnehaudelinnurohkus kohale röövlinde. Kaldaalal toimetavad mitmesugused loomad nagu metskitsed, põdradja rebased. Pea igal sammul võib märgata kobrastetegevuse jälgi, loomad ise on inimpelglikud.

.

--

-

-

-

Ilmatsalu – Kärevere linnutee

Kärevere looduskaitseala



Palupõhja looduskool

Kärevere Looduskaitseala

Luharada

www.palupohja.ee

Emajõe Suursoo looduskaitseala

Emajõe Suursoo looduskeskusest

Emajõe õpperada

www.rmk.ee

,

hõlmabPeipsi järve madalikul Emajõe suudmeala suuri soid.

evadine suurvesi muudab soostiku üheks suurekslainetavaks veteväljaks, mida liigendavad üksneskõrgemad metsased soosaared. Tõeline veelindudeparadiis, kalade kudemis- ja kasvuala, meri- ja kalakotka pesitsusala, tetrede, sookurgede, huntide, karude, põtrade ja teiste inimpelglike loomade elupaikselline on Emajõe Suursoo.

Inimesed on siin läbi aegade liikunud piki veeteid jaküladki asuvad vete ääres. Parim viis kaitsealagatutvumiseks ongi matkata sõita mööda jõgesid.

Teavet kaitseala ja selle külastusvõimaluste kohta saab, mis asub Kavastu

külas Luunja vallas. Keskaegse kindluse ja hilisemajõekõrtsi müüridele ehitatud hoones on võimalikvaadata ka näitusi ja loodusfilme. Keskuse juurest saabalguse 2,5 km pikkune mistutvustab lammiala taimekooslusi. Suurvee ajal võibõpperada olla üleujutatud ja raskesti läbitav või kalausa läbimatu.

K

--–

–

Tartumaa

looduskaitsealad

ja matkarajad

Tartumaa

looduskaitsealad

ja matkarajad

Poolel teel Tartust Otepääle jõuame maalilisele

Siinse loodusesilmailu on vahelduva reljeefiga mõhnastik ja sellesttulenev traditsiooniline maakasutus ning liigestatudkaldajoonega kalarikkad järved. Kaitseala kuulub

loodusalade hulka. Looduslike huviväärsuste avastamiseks ja kaunite järvevaadete nautimiseks on siia rajatud kaks matkarada: Pangodi järveläänekalda ujumiskohast algav ja teiselpool järve , mis algab idakalda supelranna juurest.

kujutab endast Kesk-Devoni Arukülalademe punase liivakivi paljandit, mis on olulinetoonases meres 380 miljonit aastat tagasi elanudkalade kivististe poolest. Piki paljandi jalamit kulgevalmatkarajal saab infotahvlite abil tutvuda liivakivi jaselle tekkimise iseärasustega, Võrtsjärve linnustikuga jakaldataimestikuga.

.

Natura võrgustiku

Pikksaare radaPalumägede matkarada

Tamme paljand

--

-

Pangodi maastikukaitsealale

Tamme paljandi maastikukaitseala

www.vortsjarv.ee


Pikksaare rada

Palumägede matkarada

Kavastu külast võib sõita mööda Koosa teed põhja

poole mis onloodud pärandkultuurmaastiku kaitseks. Ligi viiekilomeetrisel matkarajal saab nautida Alatskivi ürgoruloodust ja tutvuda nii muinaseestlaste linnamäega kuika uhke ja hästi restaureeritud Alatskivi ga.

Alatskivi lähedale jääb

kus kaitstakse metsakuklaste elupaiku. Siinasub Euroopa suurim teadaolev laanekuklaste asurkond üle 2000 võimsa pesa. Pesakuhilaid tohibvaadelda ainult kaitseala läbivalt metsateelt. Sipelgateelukorraldust tutvustavad infotahvlid.

jääb Tartumaa kagunurka ja siit saab looduselamuse põlismetsast. Siinneviie kilomeetri pikkune õpperada tutvustab Eestivanimat metsakaitseala. Juba 1924. aastal kaitse allavõetud mets on tänaseni kasvanud ilma inimese vahelesegamiseta ja omandanud tõelise ürgmetsa ilme. Lindudest võib kohata siin tüüpilisi vääriselupaiga liikehallpea-rähni, värbkakku, händkakku, tetre ja metsist.

Järvseljal kaitstavatest üksikobjektidest tasub ülesotsida üle 360 aasta vanune võimas jämedatüvelineKuningamänd. Aukartust äratavaid vanu puid on siinteisigi. Järvselja metsade pikimad kuused sirutuvadlatvu üle 40 meetri ja on Eestimaa puude hulgasrekordiomanikud.

,

,

-

lossi

-

--:

Alatskivi maastikukaitsealale

Padakõrve looduskait

seala

Järvselja looduskaitseala



-

-

EST

Tekst: Annereet Paatsi Kujundus: Triinu SarvTrükk: Paar Fotod: Tartumaa avalik pildipank, 2013

www.visittartu.com

Tartumaalooduskaitsealadja matkarajad




1 3

5

7

6

8

4

2

9

11

12

13

10

Olulisemad reeglid looduses liikujale:

Väljaspool kaitsealade liikumiskeeluga alasid onriigimaal liikumine kõikjal lubatud.

Igaüheõiguse alusel on eramaal lubatud ilma omanikuloata viibida päikesetõusust päikese loojanguni.Eramaaomanik võib oma maal liikumise siiski keelata,ent sellisel juhul peab see olema märgistatud ja kõigilearusaadavalt piiratud

Avalikud teed on kõigile kasutamiseks, erateedel ei tohiautoga sõita, küll aga valgel ajal jalgsi kõndida.

Õuealadest tuleks soovitavalt hoiduda vähemalt 200 mkaugusele.

Avalikuks kasutamiseks olevate veekogude kallastel onliikumine lubatud kallasrajal .

Telkida ja lõket teha tohib ainult selleks ettevalmistatudja tähistatud kohtades.

Prügi tuleb endaga kaasa võtta, kui pole paigaldatudprügikaste

Koeri ei tohi lasta vabalt ringi joosta vaid nad peavadolema rihmastatud

Igaüks võib avalikust veekogust ilma kalastuskaarditakala püüda ühe lihtkäsiõngega, pidades seejuures kinnipüügiaegadest, - kohtadest ja muudest piirangutest.

.

(4-10m)

.

,.

www.kalastusinfo.ee

3,5km

14km

2,5km

4,5km

5km

1km

1,5km 14,4

km

2,3km

1,5km

23,5km

3,5km

6,5km

13km

Vapramäe-Vellavere-Vitipalu Sihtasutuse hallatavatematkaradade ja muude tegemiste kohta saab lisateavetkodulehelt:

on metsaparkidega rahulik väikelinn. Siinsessemännikusse on rajatud eriline eesti rahvajuttude ainelistepuuskulptuuridega palistatud . Väeradaalgab Elva südamest vana raudteejaama kõrvalt.

jaamahoones asub , kust võibhankida teateid nii Elva, selle ümbruse kui ka Tartumaakohta

Tartumaa maastikud sobivad ka rattamatkadeks.Maakonda läbivad mitmed marsruudid

ja ka sadu kilomeetreid Põhja-Lätti jaLõuna-Eestisse rajatud jalgrattamarsruudist

. Populaarne on140 km pikkune , millest umbes pool looklebTartumaa teedel

Üks piirkondlik rattarada kulgeb mõhnastikul.Sellel 30 kilomeetri pikkusel viidastatud rajal onlõkkekohaga telkimispaik ja Kukemetsa metsaonn

Jalgrattamarsruudid on loodusesse märgitud kamaastikukaitsealal (23,5 km) ja (8 ja

13 km) ning kandis (8 km). Siiski tuleb arvestada, et suur osa Eesti

maa kohalikest rattamarsruutidest suunab matkajad tihtiväikestele hõredama autoliiklusega ja turvalisematelekruusateedele.

Elva

.

Kärgandi.

-

EuroVelo

Tour de

LatEst Võrtsjärve

rattarada

Selgise

Elva-

Vitipalu Vellaveres

Ilmatsalu

www.vvvs.ee

tel 733 0132

http://matkakeskus.elva.ee/

(www.bicycle.ee)

( tourdelatest. )

(www.vortsjarv.ee/ ).

(www.vvvs.ee)

(www.rmk.ee)

Elva

Jalgrattarajad

Väike väerada

Elva matkakeskus

www. eu

tourism/maps


Tartu KülastuskeskusRaekoda, Tartu 50089Tel. 744 [email protected]

2km

66km

3km

Lõkkekoht

Lõkke tegemine keelatud

4,5km

Telkimine keelatud

Telkimine23,5km

Pikkus

Varjualune

Vaatetorn

Infotahvlid

Piknikukoht

Laudtee

Ujumiskoht

600m

Tartumaa looduskaitsealadja matkarajadTartumaa looduskaitsealadja matkarajad

Turismiinfokeskus; infopunkt

Matkarada; vaatetorn

Muuseum; mõis

Kirik; õigeusukirik

Park; kaitseala külastuskeskus

Rändrahn; kultusekivi

Hotell; muu ööbimiskoht

Restoran; muu söögikoht

Telkimine; lõkkekoht

Paadilaenutus; kalapüük

Tegelikust asukohast

nihutatud märgid

Kaitseala

Võrtsjärve rattarada

(140 km)

Selgise rattarada

(30 km)Linnuse varemed; mälestusmärk

Looduslik huviväärsus; arheoloogiline huviväärsus

Tankla; supelrand

Ratsutamine7

6

542

1

3

8

9

1413

10

11

12