Sissejuhatus astronoomiasse
Rapla Täiskasvanute Gümnaasium2006
Astronoomia
Astronoomia on teadus taevakehade ja nende süsteemide liikumisest, tekkimisest, ehitusest ja arengust.
Astronoomia arengut soodustanud tehnikasaavutused
Teleskoobi ehitamine (1609, Galilei) Spektraalanalüüsi kasutuselevõtt(1859,
Bunsen, Kirchhoff) Raadiofüüsikaliste meetodite loomine
(1937, USA) Elektronarvutite ehitamine (1943 – 1946
USA) Kosmoselennud ja atmosfääriväline füüsika
(1957 – 1958, NSVL ja USA)
Astronoomia harud
Astronoomia
astrometriataevamehaanika
astrofüüsikakosmogoonia
kosmoloogia
Astronoomiat võib
liigitada ka nii
Platon (427 - 348 e.Kr.) Osa taevakehadest
tähtede suhtes liikus, tõi Platon sisse lisaks tähtede sfäärile veel teise, nn. muutuste sfääri, millel liikusid päike, kuu ja tol ajal tuntud viis planeeti.
Aristoteles (384 - 322 e.Kr.) Aristoteles (384 - 322
e.Kr.) arendas süsteemi sooviga taandada planeetide keerukas liikumine erinevate telgedega ühtlaselt pöörlevatele sfääridele nii, et iga planeet oleks oma sfääril kinni. (Tema teravmeelne masinavärk koosnes kokku 55 sfäärist, lisaks veel kinnistähtede oma.)
Platoni-Aristotelese Universum Primitiivne
kosmoloogia üldistab inimese vahetu taju abil saadud kujutlust.
Platoni-Aristotelese Universum: kerakujuline Maa ja taevasfäärid selle ümber.
Klaudios Ptolemaios (83 - 161) Geotsentrilise maailmapildi
viimane konstruktor, viies planeedisfääride tsentrid eemale Maa tsentrist, mida loeti maailma keskpunktiks.
Seletada lisaks planeetide silmusekujulisele teele ka nende heleduse muutumist muutuva kauguse abil.
See süsteem oli katoliku kiriku toel inimkonna maailmapildiks rohkem kui tuhande aasta vältel.
Ptolemaiose süsteem
Mikolaj Kopernik (1473 - 1543) Esitas 1543. a.
heliotsentrilise maailmapildi, kus Maa koos teiste planeetidega tiirles ümber maailma keskmes asuva Päikese.
See üsna tänapäevane pilt sisaldas siiski endiselt kinnistähtede sfääri (nüüd juba Päikese ümber!) ja oli ka pisut ebatäpsem Ptolemaiose omaga võrreldes
Loe lähemalt
Kopernikuse heliotsentriline maailmasüsteem
Johann Kepler (1571 - 1630) Johann Kepler pani
oma kolme seadusega meie planeedisüsteemi lõplikult paika.
Loe lähemalt siit
Giordano Bruno
Tartu tähetorn Enne Tõravere
observatooriumi valmimist teostati vaatlusi siit,
Selles tähetornis määras Struve ka Vega kauguse maast.
Friedrich Georg Wilhelm StruveFriedrich Georg Wilhelm Struve(1793 – 1864)(1793 – 1864)
Eesti päritolu astronoom ja geodeet. Mõõtis esimese kolme mehe hulgas
tähe kauguse maast (Veega). Tegi koostööd C. Tenneriga
triangulatsioonitööde alal ühendas Soome Venemaa triangulatsioonivõrku.
Koos C. Tenneriga mõõtsid nn. Tartu meridiaani kaare pikkuse mis oma 25 kraadi ja 20 minutiga (2880 km) jäi aastakümneteks maailma pikimaks kaardimõõtmiseks.
Friedrich Georg Wilhelm STRUVE (1793-1864)
Tartu Tähetorni direktor aastatel1820-1839.
Tema nime Tartu observatoorium tänapäevalgi.
F.G.STRUVE
F. G. Struve mälestusmärk Tartu meridiaanil.
Carl Friedrich TennerCarl Friedrich Tenner (1783 Auvere – 1859 Varssavi)
Eesti päritolu geodeet ja topograaf, rajas ülevenemaalise triangulatsiooni-süsteemi ja ühendas selle euroopa analoogse süsteemiga.
Kindral, senaator, teaduste akadeemia liige.
Kepleri elliptiline orbiit
Tõravere Observatoorium Tartu lähedane
Tõravere on tähtis astrofüüsika keskus kogu maailmas
Tõravere teadlased on spetsialiseerunud helkivate ööpilvede uurimisele.
Peegelteleskoop Selline optiline
seade oli mitmete sajandite jooksul inimsilma pikenduseks universumi uurimisel.
Teleskoop - refraktor
Refraktor on läätsobjektiiviga teleskoop.
Suurimate refraktorite läbimõõt on 1 m piires.
Teleskoop - reflektor
Teleskoop – reflektor on peegelobjektiiviga teleskoop.
Suurimate reflektorite läbimõõt on umbes 10 meetrit.
Raadioteleskoop Tänapäevaste
raadioteleskoopidega mõõdetakse kosmilist raadiokiirgust.
Kasutatakse ka raadiolokatsiooni.
Kosmoses on võimalik uurida ka taevakehade infrapunast- ja röntkenikiirgust.
Recommended