Registripõhise rahva ja eluruumide loenduse (REGREL) esimese prooviloenduse tulemused eluruumide kohta
Andres Oopkaup, Statistikaameti peadirektorDiana Beltadze, REGREL projektijuht
Pressikonverents Statistikaametis 14.11.2016
Rahva ja eluruumide loendus Rahvaloenduse ajal toimub enamasti ka eluruumide
loendus, et ühe loenduse käigus saada ülevaade nii elanikkonna kui ka nende elamistingimuste kohta.
Loendusi tehakse maailma riikides vähemalt iga 10 aasta järel.
14.11.2016
Eluruumide loenduse eesmärk Saada ülevaade riigi elamufondist (eluruumidest ja mitte-
eluruumidest), et hinnata piirkonniti eluruumide olukorda, elamistingimusi ja elanike elukvaliteeti.
14.11.2016
Registripõhine rahva ja eluruumide loendus (REGREL)
REGREL puhul saadakse kogu teave loendatavate kohta registritest (riiklikud andmekogud).
Registripõhine loendus peab vastama rahvusvahelistele nõuetele:
1. kõikne,2. fikseeritud loendusmomendiga,3. kõigi loendatavate objektide suhtes ühetaoline.
14.11.2016
REGRELi toimumiseks vajalikud eeldused
1. Vajalike registrite olemasolu.2. Vajalike registrite kaetus, s.t nad katavad kogu elanikkonna.3. Vajalike registrite andmete pidev aktualiseerimine ja kõrge
kvaliteet, mis tagatakse järjekindla kontrollimisega.4. Registrite ühitatavus (sh kõigi aadresside vastavus riigi
aadressi-standardile).5. Registrite definitsioonide ja mõistete ning rahvusvaheliselt
loendustes kasutatavate definitsioonide ja mõistete kattuvus.
14.11.2016
REGRELi ettevalmistamise olulisemad etapid
2016 2017 2018 2019 2020 2021
14.11.2016
II prooviloendus
REGREL 2021I prooviloendus
Eluruumide andmeid sisaldavad registrid EHR – riiklik ehitisregister, ADS – aadressiandmete süsteem, ETAK – Eesti topograafiline andmekogu, RR – rahvastikuregister, KR – kinnistusraamat, REL2011 – 2011. aasta rahva ja eluruumide loenduse
andmed.
14.11.2016
Mida nendest registritest eluruumide loenduseks kasutatakse?
EHR: eluruumi kasutusotstarve, tehnilised andmed, vallasvara omand.
ADS: aadressid, registrite ühildamine (ADS_OID).ADS_OID on aadressiobjekti unikaalne identifikaator
ETAK: hoonete olemasolu ja asukoht (koordinaadid X,Y). RR: asustatus. KR: kinnisvara omand (korteriomand). REL2011: puuduvate andmete täiendamine.
14.11.2016
Statistikaameti 2013. aastal antud hinnang eluruumi tunnuste kvaliteedile registrites
Hinnang Tunnused
A – täielik - B – osaline Kasulik pind / tubade arv, eluruumi hoone tüüp
C – piiratud Eluaseme korraldus, eluruumi tüüp, tavaeluruumide valduslik olukord, eluruumide kasutamise alus, omandisuhe, elanike arv eluruumis, eluruumi tehnilised tunnused (veevarustussüsteem, tualettruum, pesemisvõimalus, kütte tüüp, ehitusaeg)
14.11.2016
REGREL esimese prooviloenduse tulemused eluruumide kohta
Loendusmoment: 31.12.2015
14.11.2016
REGREL eluruumi definitsioonid Tavaeluruum (asustatud ja mitteasustatud): korter,
ühepereelamu, isoleeritud osa eramust, ridaelamu- või paarismajaboks, loenduse hetkel võib olla asustatud või vaba.
Asustatud mitte-eluruum (muud elamuüksused) Ühiseluruum
14.11.2016
REGREL esimesel prooviloenduse eluruumide üldkogumi andmeallikad
Eluruumide üldkogumi andmeallikad olid esimesel prooviloendusel: ADS (aadressiandmete süsteem), RR (rahvastikuregister) ja EHR (ehitisregister).
Koguti andmeid asustatud eluruumide kohta + vabade üksikelamute kohta + vabade korterite kohta.
EHRist võeti info eluruumi tüübi kohta ja andmed tehniliste tunnuste kohta.
14.11.2016
Mis tüüpi tunnuseid eluruumi kohta prooviloendusel registritest hõlmati?
14.11.2016
Tehnilised tunnused Elamu tüübiga seotud tunnused Omandiga seotud tunnused
Kasulik põrandapind ja/või tubade arv
Elukorraldus Omandisuhe
Veevarustussüsteem Eluruumi tüüp Eluruumi kasutamise alus
Tualettruum Tavaeluruumide valduslik olukord
Pesemisvõimalus
Kütmise tüüp
Tavaeluruumid hoone tüübi järgi
Tavaeluruumid ehitusaja järgi
Prooviloendus: eluruumide loendustunnused registrites
14.11.2016
Prooviloenduse tulemused: eluruumide üldkogumi moodustamise probleemid
Eestis on 2016. aastal 730 876 eluruumi. Neist tavaeluruume 725 539 (asustatud 526 465), ühiseluruume 4359 ja muid elamuüksuseid 978.
Eluruumide alakaetus on 4%. Registrite andmete ristkasutusel on selgunud, et puudu on otse ADSi sisestatud või EHRs puuduvad eluruumid.
21 000 elamul puudub ruumikuju ja pole teada, millisele ADSi hoone olemasolu ja asukoha koordinaadi hoonele nad vastavad.
Eluruumide üldkogumis on ligi 8000 leibkonda, kes on registreeritud “otse” hoonesse, ehk aadressiks on hoone, mis ei ole üksikelamu. Põhjus: kehva kvaliteediga aadress RRs või puuduv info EHRs.
14.11.2016
Eluruumide tehniliste tunnuste olemasolu ehitisregistris
14.11.2016
0 10 20 30 40 50 60 70 80 90 100
%Tualettruum
Eluruumid ehitusaja järgi
Pesemisvõimalus
Veevarustussüsteem
Kütmise tüüp
Elamuüksuse tubade arv
Elamuüksuse kasulik põrandapind
Kvaliteedikriteerium 95%
Kvaliteedikriteerium 95%
Prooviloenduse tulemused: hinnang eluruumide kvaliteedinäitajatele
Eluruumi tüübi ja asustatuse tunnused on registrites hästi täidetud. Eluruumi tehnilised tunnused on ehitisregistris halvasti täidetud ning
need ei vasta VV korraldusega nr 311, 22.09.16 loenduseks kehtestatud nõuetele.
Andmekorrastustööde ja REL2011 andmetele tuginedes oli võimalik prooviloendusel tunnuste kaetust tõsta kuni 97%-ni. Kõige kriitilisem on tunnus “hoone ehitusaeg”, mis on kaetud vaid 90% ulatuses.
14.11.2016
REGREL esimese prooviloenduse järeldused registrite eluruumi andmete kohta
Ehitisregistri (EHR) andmekvaliteedi tõstmine on REGREL tegemiseks hädavajalik.
EHRi prioriteet peaks olema elamute andmete alakaetuse likvideerimine, mis sealjuures sisaldaks ka eluruumide tehniliste andmete sisestamise tööd.
EHRis on oluline tegevus ka andmete sünkroniseerimine ADSiga (aadressiandmete süsteem) hoonete ja hooneosade tasemel:
otse ADSi sisestatud hooneosad tuleks sisestada ka EHRi, lisades sinna eluruumide tehnilisi andmeid;
olemasolevad hooneosad, mis ADSis puuduvad, tuleb EHRist likvideerida või üle anda ADSi.
14.11.2016
Prooviloenduse tulemuste põhjal saab välja tuua järgmised väljakutsed REGRELi õnnestumiseks:
Ehitisregistri (EHR) hoonete ja hooneosade alakaetus ja ülekaetus on vaja likvideerida.Lahenduse võimalikud etapid:1. EHR alakaetuse täpsustamine. ADSis (aadressiandmete süsteem) olemasolevate EHR
hoonete ühildamine ETAK (Eesti topograafiline andmekogu) hoonetega. Eelisjärjekorras ühildada elukondlikud hooned. Ühildamisega tegelevad KOVid Maa-ameti juhtimisel.
2. Võimaldada kiirkorras EHRis täpsustatud puuduva osa sisestamist registrisse.3. Pärast EHR ja ETAK hoonete vastavuse 1:1 saavutamist selguvad EHR üleliigsed
hooned ehk ülekaetus.4. Kiirkorras sisestatud hoonete info üle andmine KOVidesse eluruumide tehniliste näitajate
sisestamiseks.5. Paralleelselt kirjeldatud protsessiga peaks toimuma olemasolevate tehniliste näitajate
aktualiseerimine.
14.11.2016
Juriidiline alus tööde tegemiseks on olemas
01.07.2015 jõustus ehitisseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seadus.§ 26. Ehitisregistri andmete korrastamine ja elektroonilise menetluse rakendamine
(1) Ehitisregistri andmed korrastatakse 2020. aasta 1. jaanuariks.(2) Ehitisregistri andmete korrastamise käigus kantakse ehitisregistrisse sinna seni
kandmata hooned.(3) Hoone ehitisregistrisse kandmisel võetakse aluseks ajakohased ortofotod.
Ortofotodelt kantakse ehitisregistrisse ehitise ehitisealune pind ja hoone koordinaadid.
(4) Ortofotodelt saadud andmeid võrreldakse olemasolevate ehitisregistri andmetega ning selgitatakse välja edasise kontrolli vajadus.
14.11.2016
14.11.2016