20
KooliAeg
25. august 2011 KooliAeg
KooliAeg
21
KooliAeg
25. august 2011
KooliAeg
Voodis lugemine on lubatud, kuid seda tuleb teha istudes, padi selja taga ning kohtvalgus vasakult poolt raamatule langemas. Ka lugemises tuleb teha pause! Kõhuli lugemine ja joonistamine pole silmade seisukohalt õige.
Kuivad silmad teevad haigetEuroremonditud kodudes, lasteaedades ja koolides on õhk sageli silmade jaoks liiga kuiv. Enese aitamine on lihtsam kui ruumi muutmine – kiiret abi saab kunstpisaratest.
Ekslik on seisukoht, et need tekitavad sõltuvust. Tegu ei ole ravimi, vaid hooldusvahendiga – kuivavat nahka kreemiga niisutades ju ei kardeta kreemisõltuvusse jääda.
Tähtis on leida enda jaoks sobivad kunstpisarad: ühele sobivad vesisemad, teisele aga viskoossemat sorti tilgad.
Kunstpisarate tarvitamisel vanusepiirangut pole, neid võib kasutada ka lasteaialaste silmade niisutamiseks. Igal juhul on see märksa tervislikum otsus, kui lasta lapsel kuivade silmade pärast kannatada.
Kui silmad on kuivad, hakkab laps silmi pilgutama ja käega nühkima. Viimane tegevus aga tähendab infektsiooni viimist silmadesse ning suuremat põletiku ohtu.
Psühholoogilised nüansidLaste silmaarstil tuleb mõnikord kokku puutuda ka psühholoogiliste probleemidega. Lapsi mõjutab eakaaslaste arvamus uskumatult suurel määral ning laps püüab end iga hinna eest sellega kohandada.
Esineb laste seltskondi, kus prillid on popid, ning laps räägib vanematele ja arstile, et ta ei näe hästi, ehkki tegelikult pole silmadel viga midagi. On ka vastupidist suhtumist – kui eakaaslaste hulgas on prillid ebasoosingus, on laps nõus neid kandma kodus, kuid mitte koolis.
Siin saaks õpetaja lapsele abiks olla, näiteks tuletades tunni algul meelde prillide ettepanemist ja selgitades teistele, et prillid on tervise, mitte uhkuse või piinlikkuse asi.
Selgitustööd vajavad ka vanemad. Kui lapsel on õiged prillid, näeb ta klassi ette ka tagumisest pingist ning vanemal pole vaja nõuda, et teda ilmtingimata ettepoole paigutataks. Pigem vajavad esimeses pingis istumist need, kelle nägemine halveneb vahepeal ülekoormuse tõttu, kuid kes siiski veel prille ei vaja.
Kokkuvõttes on laste silmadele kõige kasulikum, kui kodu, kool ja silmaarst koostööd teevad ning vajadusel ka psühholoogi appi kutsuvad.
Laste silma arstil tuleb mõnikord
kokku puutuda ka psühholoogi liste probleemi dega.
Lapsi mõjutab eakaaslaste arvamus uskumatult suurel
määral ning laps püüab end iga
hinna eest sellega kohandada.
Doktor Mae Pindmaa rõhutab, et kooliealiste laste une pikkus ööpäeva jooksul peaks vanuses 6–12 aastat olema 10–
11 tundi ja vanuses 12–18 aastat 9–9,5 tundi. „Tunnid algavad meil üldjuhul kell kaheksa.
Koolilaps vajab enne korralikku hommikusööki, mistõttu peaks ärkama kell 6.30 või 7.00. Selleks et oma unetunnid täis magada, peaks 6–12aastane laps igal õhtul uinuma hiljemalt kell üheksa. Tegelikkus on aga kahjuks sagedasti teistsugune.
Sügava ja tervisliku ööune tagab koolilapsele tasakaalustatud puhkuse, omaette olemise ning aktiivse vaimse ja kehalise tegevuse tasakaal. Kooli kohustused, koolivälised hobid, trennid ja sotsiaalne tegevus tänapäeval seesugust tasakaalu ei soodusta. Lisaks on suureks kiusatuseks õhtune teleprogrammi jälgimine.”
Sisemise kella ja koolikella võitlus„Noorukieas alustab nö sisemine kell võitlust kooli kellaga – ja kaotajaks on uni,” märgib Mae Pindmaa. „Noorukieas nihkub unefaas füsioloogiliselt umbes kaks tundi hilisemale ajale võrreldes keskmise koolieaga. See on põhjustatud puberteediea hormonaalsetest mõjudest ööpäeva rütmidele ja unehormoon melatoniini nõristumisele.
On väga tavaline, et teismelised püsivad hilisõhtul virged ning tahavad hommikul kauem magada. Tulemuseks on süstemaatiline igaöine paaritunnine unevõlg. Selleks et oma õige unevajadus (9–9,5 tundi) täis magada, peaks nooruk, kes ärkab enne seitset, uinuma hiljemalt kell kümme.
Pideva unevõla tõttu kujunevad koolilastel välja meeleolu ja käitumishäired, hüperaktiivsus, jonni ajamine ja tujukus. Noorukieas lisandub kergelt ärrituvusele ning kurbus ja pingetundele ka päevane unisus ja riskikäitumine, milleks võib olla alkoholi tarvitamine, autoga kihutamine või muu ohtlik tegevus. Ka kofeiini sisaldavate ning ergutavate rohtude ja jookide tarbimine võib uinumist ja une kvaliteeti häirida.
Tulemused koolis halvenevad, langeb tähelepanu ja keskendumisvõime, kannatab mälu ja reaktsioonikiirus, väheneb loomingulisus, tekivad või süvenevad konfliktid vanematega. Esineda võivad unehäired: uneskõndimine, une terror, hammaste krigistamine, öised hirmusööstud, norskamine, hingamishäired ja insomnia, mis omakorda vähendavad vajalikku uneaega veelgi ning unenappusest tingitud sümptomid süvenevad. Tekib krooniline väsimus, käega löömise tun
„Saata laps kooli unisena on sama, kui saata ta kooli ilma hommiku-söögita!” kinnitab unearst Mae Pindmaa. „Uniselt ei tunne laps end koolis hästi ega õpi ja toimeta seal parimal võimalikul moel.”
Uni on sama tähtis nagu toitSooviTuSed lapSevanemale* Aita lapsel kujundada head uneharjumused juba varakult. * Selgita lapsele regulaarse, võimalikult korrapärasel ajal magamamineku ja ärkamise vajalikkust. * Koolilapse heale unerutiinile aitab kaasa meeldiv ja lõõ-gastav une-eelne tegevus (tähelepanelik suhtlemine, luge-mine, soe vann vms).* Lapse magamistuba olgu mugav, pime, jahe ja vaikne (öölamp pole paha, kuid televiisor küll). * Vii lapse magamistoast ära televiisor, arvuti jm meele-lahutusvahendid. * Sea lapsele piirid. Pane paika, mis kell tuleb tuli kustutada ja kui palju võib raamatut lugeda / une-eelseid jutte rääkida.* Lapse unele pole head kofeiini sisaldavad joogid, eriti pä-rast lõunat.
NB! Lapsevanem olgu ise heaks eeskujuks ja magagu pii-savalt, et olla terve, heas vormis ning pakkuda lapsele kodu soojust ja turvalisust.
Tallinn: Narva mnt 7–347, III sisse pääs, III korrus; tel 610 9321, 610 9322; [email protected]
Jõhvi: Keskväljak 9, tel 337 0594, 337 1216; [email protected].
TarTu: Lõuna-Eesti Turismikeskus,Turu 2 (bussijaam), tel 734 4190.
Pärnu: Pärnu Reisibüroo,Rüütli 32, tel 444 5105.
Väljasõidud Jõhvist, Tallinnast, Tartust, Pärnust. Püsiklientidele ja gruppidele soodushinnad. NB! Bussikohtade bronee-rimine seniks, kuni kohti jätkub!
nB! Kindlasti helista ja küsi infot ning vaata kodulehte www.virureisid.ee
SOOME (3 p)03.–05.09 H: 158 €HORVAATIA-SLOVEENIA RINGREIS (10 p)01.–10.09; 17.–26.09 H: 249–275 €HORVAATIA – SLOVEENIA – BOSNIA ja HERTSEGOVIINA – MONTENEGRO – ALBAANIA (15 p) 05.–19.09 H: 403 €KREEKA RINGREIS KOOS PUHKUSEGA 18.–30.09 (13 p) H: 357 €HISPAANIA-PORTUGALI- MAROKO RINGREIS (21 p) 21.09.–11.10 H: 765 €MALTA JA SITSIILIA RINGREIS
KOOS PUHKUSEGA (16 p) 22.09.–07.10 H: 640 €KLASSIKALINE ITAALIA RINGREIS (10 p) 21.–30.10 H: 293 €BERLIIN ja TROOPILINE PARADIIS 23.–28.10 H: 166 €HISPAANIA PUHKUS 22.10.–02.11 (12 p) H: 319–357€Koolidele suured hinnasoodustused!NB! Kindlasti helista ja küsi infot ning vaata meie kodulehte www.virureisid.ee!
JÕULU- JA AASTAVAHETUSREISIDNB! EELREGISTREERIMISSOODUSTUS 10% KUNI 1. NOVEMBRINI 2011.
REISIKALENDER 2011
JÕULUD LAPIMAAL 23.–26.12; 27.–30.12; 02.–05.01.2012 H: 114–169 €
AASTAVAHETUS PARIISIS (minek ja tulek laevaga) 28.12.2011–05.01.2012 H: 258 €
AASTAVAHETUS AMSTER-DAMIS(minek ja tulek laevaga) 28.12.2011–03.01.2012 H: 249 €
AASTAVAHETUS BERLIINIS ning TROOPILINE PARADIIS 29.12.2011–03.01.2012 H: 166 €
AASTAVAHETUS PRAHAS 29.12.2011–03.01.2012 H: 169 €
AASTAVAHETUS BUDAPESTIS 29.12.2011–03.01.2012 H: 159 €
Lapseiga on otsustav aeg, mil kujunevad üldi sed tervisekäitumis ja une harjumused. Küsitluste põhjal on selgunud, et kooliealised ja täiskasvanud magavad kesk miselt kaks tundi vähem kui tervisele vaja ning unega on probleeme ligi kolmandikul kooliealistel lastel.
22
KooliAeg
25. august 2011 KooliAeg
KooliAeg
ne, loidus, soov sagedasti midagi magusat või soolast näksida ning ülekaalulisus.
Lapseeas hakkavad avalduma sünnipärased ning eluaegsed tsirkadiaansed unefaasi eelistused – nn öökulli või lõokese tüüp. Lastel, kellel on unefaasi hilinemist (kes eelistavad hilisemat voodisseminekut ja ärkavad varem), võib esineda unealguse probleeme ja sellega seonduvalt voodissemineku tõrjumist juhul, kui neile etteantud voodiaeg on varasem, kui nad ise une algusena eelistaksid. Kui aga etteantud aeg on hilisem, uinuvad nad kergelt ja kiirelt. Ööpäeva rütmieelistust aitab välja selgitada see, kui lubada lapsel mõned päevad magama minna (nt vaheajal) enda valitud unegraafikuga.
Uuringutega on selgitatud, et keskmises koolieas on lapsed eriti vastuvõtlikud vanemate ja esma tasandi tervishoiutöötaja nõustamisele ja selgitustööle, kuidas õigesti magada ning mittepiisavast unest tingitud unehäireid ennetada.”
Ikka need telekas ja arvuti…Lastepsühhiaater Anne Kleinberg on oma töös kogenud, et tavaliselt on unehäired seotud ebaregulaarse päevakava ja valede uneharjumustega. „Lapsed vaatavad liiga kaua televiisorit ja istuvad arvutis, ei jõua õigel ajal magama ega maga unenormi täis. Kui sellele lisandub väsimusest päevane uinumine, võib sattuda nõiaringi, kus õhtul uni ei tulegi, uinumine lükkub veelgi edasi ja koolihommik on taas raske.
Tavaline on unehäirete tekkimine seoses üleliia suure pingega kas igapäevastes tegemistes või õppetöös. Harvad pole ka juhud, kus laps ei saa uinuda, sest on mures oma perekonna või mõne vanema pärast. Kokkuvõtvalt võib öelda, et nii nagu täiskasvanute uni, reageerib samamoodi stressile ka lapse uni. Uni muutub stressirohkel ajal pinnapealseks, rahutuks, uinumine on raske ja muremõtted viivad une liiga vara ära.
Unehäired võivad tekkida ka psühholoogilise arengu keerukamal ajal. Kooliealiste puhul on selleks kindlasti puberteet, eriti selle algus.”
Igas vanuses ise unemured„Noorematel koolilastel võib esineda unehäireid suurenenud stressi tõttu, näiteks kooliaastate al
guses, kui lapsel on raskusi kohaneda uute nõudmiste ja sõpradega.
Sõltumata east reageerivad lapsed tihti unehäiretega ka pereprobleemidele, näiteks vanemate lahkuminekule, igapäevastele tülidele või alkoholiga liialdamisele.
Suurenenud päevane unevajadus või ka uinumisraskused on tihti teismelistel. Alati pole see seotud psüühikahäirega, vaid seetõttu, et puberteedi läbimine on mitte ainult kehaliselt, vaid ka psühholoogiliselt kurnav. Siiski võib uneprobleemidega noorukitel esineda enam ka depressiooni ning ärevus, aktiivsus, tähelepanu ja käitumishäireid. Püsivat päevast väsimust on täheldatud noorukitel, kes suitsetavad, tarbivad alkoholi ja kohvi. Loomulikku unerütmi kahjustab kindlasti igasugune narkootiliste ainete tarbimine,” selgitab Anne Kleinberg.
„Lastel on omane püsida küllalt kaua näiliselt heas vormis, hoolimata pikalt kestnud unehäiretest. Kuna väsimusega kaasneb ka kergem ärritumine ja impulsiivus, pöördutakse tihti abi otsima väljakannatamatu käitumise tõttu. Alahinnata ei tohi unetuse või väsimuse mõju lähi ja sõprussuhetele. Head suhted eeldavad samuti puhanud meelt ja sõpradega tülitsemine võib lapsele olla tõsisem probleem kui näiteks mõnevõrra halvemad hinded. Kui me ei puhka korralikult, siis tõuseb ka tõenäosus haigestuda viirushaigustesse või sattuda traumadesse.”
Ohumärgid ja kaasnevad probleemidMae Pindmaa viitab, et une häirumise ohumärgiks on kooliealise lapse päevased uinakud ja püsivad unisuse kaebused või unisusest põhjustatud käitumine, mida märkavad vanemad või õpetajad. Need nähud viitavad koolilapse une hulga ja/või kvaliteedi langusele ning (harvem esineva) päevase liigunisuse esmasele häirele. Selliseid kaebusi ei tohi jätta tähelepanuta ning neid tuleb hinnata hoolikalt ka esmaarstiabi tasandil.
Tekkinud häirete sasipuntrast aitab väljapääsu leida nõu pidamine pere ja unearstiga ning õige unehügieeni kehtestamine.
Kuna teismelised kannatavad krooniliselt unepuuduse all, toimetavad nad hea osa päevast justkui hämarolekus, võitlevad unisusega, mis on võrreldav narkolepsias isikute omaga.
Krooniline unepuudus on selles earühmas tõsine probleem, ka kõrge saavutusvajadusega noorukitel, kes on hõivatud paljude kooliväliste tegevustega. Krooniline unevõlg võib viia tõsiste tagajärgedeni, sh mõjub meeleolule, erksusele ja reaktsiooni kiirusele, tähelepanule, mälule, käitumise kontrollile ja motivatsioonile.
Tõsiste uneprobleemide levimus on noorukite seas kõrge (vähemalt 20 protsenti). Suurem on risk nende teismeliste hulgas, kel on kroonilised tervisehädad või psühhiaatrilised probleemid.
SooviTuSed TeiSmeliSele* Väldi liigpikka „ülemagamist” (keskpäevani) nädalavahe-tustel, sest see raskendab õhtust uinumist ning hea unerüt-mi saavutamist koolipäeval.* Hoidu kofeiini sisaldavatest jookidest, ergutavatest aine-test, suitsetamisest ja alkoholi tarbimisest.* Vähenda hilisõhtust televiisori vaatamist, internetis surfa-mist ja arvutis mängimist, sest magamajäämist häirivad kõik stimuleerivad tegevused.* Värskendavalt mõjub lühike 30–45minutiline pärastlõuna-ne uinak.
Mida unehäired lapse
vaimsele tervisele ja õpivõimele
tähendavad? „Kui inimene ei saa puhata, siis tema
keskendumis ja tähele
panuvõime ning mälu
halveneb ning selle tõttu
võib häiritud olla ka õppi
mine.