Livru ne’e desenvolve ho apoiu husi:
Publikasaun orijinál ne’e mak dezenvolvidu liu hosi ILO
Nia Sede Rejionál ba SYB iha Harare, Zimbabwe no hetan revizaun liuhosi Fasilidade Empreendedorizmu Joventude (YEF) ILO nian
Adaptasaun ba turizmu no ospitalidade hetan revizaun liu hosi Projetu BOSS nian hosi ILO Timor Leste
Hadi’ak ita-nia negósiu ba empreza ki’ik sira iha turizmu no ospitalidade
IKalkula Kustu
Kona-ba Programa Hahú no Hadi’ak Ita-nia Negósiu sira
Programa Hahú no Hadi’ak Ita-nia Negósiu (HHIN nu’udar programa treinamentu ba empreza ki’ik ne’ebé dezenvolvidu liuhosi Organizasaun Traballu Internasionál (ILO) ho nia implementasaun iha lia rain atus ida iha mundu tomak. Ne’e programa treinamentu ba empreendedorizmu no jestaun ba negósiu-ki’ik potensiál no ezistente.
ILO ne’e implementa hela programa HIN liu hosi treinadór sertifikadu sira ne’ebé dezenvolvidu liuhosi ILO nia treinadór Maestre lisensiadu sira. Treinadór Maestre Lisensiadu sira iha responsabilidade atu dezenvolve kapasidade ba instituisaun parseiru no treinadór sira atu hala’o formasaun HHIN ho efetividade nomós atu hala’o kontrolu ba kualidade no koordenasaun programa.
Treinadór HHIN formadu sira fasilita treinamentu kona-ba pakote HHIN ba empreza potensiál no ezistente sira. ILO ne’e halo parte krítiku atu identifika no halo diseminasaun ba prátika di’akliu, atu monitoriza atividade Treinadór Maestre sira-nian, dezenvolve Treinadór Maestre tan, estabelese referénsia ba dezempeñu, kontrola kualidade no fornese konsellu tékniku ho relasaun ba programa HHIN sira.
Kona-ba Prinsípiu Báziku hodi Hadi’ak Ita-nia Negósiu
Hadi’ak Ita-nia Negósiu (HIN) ne’e nu’udar programa treinamentu jestaun ba na’in no jestór sira iha empreza-ki’ik. Nia sei introdús prinsípiu báziku sira ho relasaun ba jestaun negósiu di’akliu tuir dalan simples no prátiku. Programa HIN ne’e iha objetivu atu halo negósiu ki’ik sira sai viavel liu, no nune’e atu kontribui ba kriasaun empregu tan.
HIN ne’e mosu hosi programa ida-ne’ebé dezenvolvidu liuhosi Konfederasaun Empregadór Suésia nian ba emprezáriu eskala-ki’ik sira iha Suésia. Tuirfali, métodu no matéria hirak-ne’ebé uza mak adapta liuhosi Organizasaun Traballu Internasionál (ILO) atu responde ba ema ne’ebé hala’o empreza ki’ik sira-nia nesesidade iha rain iha dezenvolvimentu sira.
Matéria ne’e kompostu hosi manuál ketaketak balu, ida-ida ne’ebé fornese informasaun no ezersísiu prátiku ho relasaun ba tópiku ida. Manuál hirak-ne’e uza aprosimasaun aprendizajen ativu no sentradu ba problema ho relasaun ba jestaun negósiu liuhosi, porezemplu, estudu kazu badak no gráfika sira.
© Direitu-autór Organizasaun Traballu Internasionál (ILO) 1994
Públika ba Dalahuluk 1994
Edisaun revizaun segundu 1995
Impresaun ba dalatoluk 1997
Impresaun ba dalahaat 2013
ISBN: 978-92-2-831087-0
Publikasaun sira hosi Organizasaun Traballu Internasionál goza direitu-autór iha okos Protokolu 2 hosi Konvensaun Direitu-Autór Universál. Atu halo reprodusaun, adaptasaun ka tradusaun, tenke hatama aplikasaun ba ILO Publications, International Labour Office, CH-1211 Geneva 22, Switzerland. ILO ne’e mak kontente atu simu rekerimentu hirak-hanesan ne’e.
Dezignasaun ne’ebé utiliza iha publikasaun ILO sira, ne’ebé kumpre tuir prátika Nasoens Unidas nian, no aprezentasaun ba materiál sira iha laran, la implika espresaun ba kualkér opiniaun hosi parte Gabinete Traballu Internasionál kona-ba estatutu legál ba rain, área ka territóriu ne’ebé-de’it ka nia autoridade sira, ho relasaun ba delimitasaun ba nia fronteira sira. Responsabilidade ba opiniaun hirak-ne’ebé hato’o hela iha artigu, estudu no kontribuisaun sira-seluk ne’ebé asina sei hela mesak de’it ho sira-nia autór, no publikasaun sei la konstitui endosu ruma hosi Gabinete Traballu Internasionál ba opiniaun hira-ne’ebé hato’o iha laran. Referénsia ba naran kompañia no produtu no prosesu komersiál sei la implika sira-nia endosu hosi Gabinete Traballu Internasionál, no fallansu ruma atu temi naran hosi kompañia, produtu ka prosesu komersiál ruma la reprezenta sinál ba dezaprovasaun.
Hadi’ak ita-nia negósiu ba empreza ki’ik sira iha turizmu no ospitalidade
IIIKalkula Kustu
Konteúdu ...........................................................................................................iii
Oinsá atu uza manuál Hadi’ak Ita-nia Negósiu (HIN)?................................V
Kapítulu 1. Hatene Ita-nia kustu..................................................................................................1 1.1 Oinsá kalkulasaun kustu bele hadi’ak Ita-nia negósiu?............................................1
1.2 Kustu tipu oioin..............................................................................................................2
Sumariu
Kapítulu 2. Kalkulasaun kustu ba produtu ka servisu ruma..................................................7
2.1 Kalkulasaun kustu ho Formuláriu Kustu Produtu.................................................7
Sumáriu
Kapítulu 3 Kustu ba negósiu retallu ka atakadista.................................................................26
3.1 Pasu sira atu kalkula kust ba negósiu retallista no atakadista..................................27
3.2 Métodu presu kustu-akresidu ba retallista no atakadista.......................................34
Sumáriu
Kapítulu 4. Deside folin ba Ita-nia servisu no produtu sira..................................................39
4.1 Pasu sira hodi deside ita-nia folin..............................................................................39
4.2 Uza Ita-nia Pontu Ekilíbriu atu determina folin sira.............................................45
Sumáriu
Kapítulu 5 Planu ba Asaun.........................................................................................................47
Kapítulu 6 Resposta sira............................................................................................................49
Kapítulu 7 Liafuan utíl ba komérsiu.........................................................................................53
Hadi’ak ita-nia negósiu ba empreza ki’ik sira iha turizmu no ospitalidade
VKalkula Kustu
OINSÁ ATU UZA MANUÁL HADI’AK ITA-NIA NEGÓSIU (HIN) NE’E?
Iha manuál ida-ne’e nia laran Ita sei hetan:
Estudu kazu sira: Kompara estudu kazu sira kona-ba pousada no loja lembransa ho Ita-nia negósiu rasik. Aprende tan hosi istória hirak-ne’e atu hadi’ak Ita-nia negósiu rasik.
Ita-nia negósiu: Iha kuadru ne’e sei husu kona-ba Ita-nia negósiu rasik. Porezemplu: Karik Ita uza publisidade atu promove Ita-nia negósiu ka lae? Ita uza publisidade saida?
Ezersísiu & resposta sira: Halo ezersísiu hirak-ne’e atu buka buat ne’ebé Ita hatene ona no buat ne’ebé Ita foin aprende. Iha manuál nia ikus Ita bele hetan informasaun kona-ba respostas.
Planu asaun sira: Prenxe no uza planu asaun ne’ebé Ita hetan besik kapítulu (estratéjia) no manuál ida-ida nia ikus. Hirak-ne’e sei tulun Ita atu halo Ita-nia koñesimentu foun sai prátika.
Liafuan hirak-ne’ebé utíl ba negósiu: Buka atu hatene signifikasaun hosi liafuan negósiu nian iha seksaun ida-ne’e iha manuál hotu nia ikus.
Símbolu ida-ne’e nu’udar indikasaun katak iha informasaun tan ne’ebé bele hetan iha manuál HIN sira-seluk.
Wainhira ita hare Símbolu super trainer ne’e, hatudu katak kaixa ne’e fo sai buat ida ne’ebe importante tebes.
Hadi’ak ita-nia negósiu ba empreza ki’ik sira iha turizmu no ospitalidade
1Kalkula Kustu
HATENE ITA-NIA KUSTU
Negósiu ida-ida ne’ebé hala’o serbisu iha setór turizmu sei iha kustu. Kustu ne’e mak osan ne’ebé Ita-nia negósiu gasta atu halo no fa’an produtu ka servisu sira, hanesan hahán no hemun ne’ebé sosa, materiál atu halo lembransa, kustu atu selu Ita-nia empregadu ka osan ne’ebé selu atu aluga Ita-nia pousada.
Manuál ida-ne’e sei esplika métodu oinsá atu kalkula kustu no oinsá atu estabelese folin ne’ebé kompetitivu. Estudu kazu tolu, Pousada Maria, Loja Lembransa no Ajénsia Viajen José nian sei fó matadalan kona-ba métodu oioin ne’ebé aprezenta.
Kapítulu 2 Kalkulasaun kustu ba negósiu turizmu sira ne’ebé halo produtu no fa’an hirak ne’e ba merkadu, hanesan fabrikante ba lembransa (empreza singulár) no kalkulasaun kusstu ba negósiu hirak-ne’ebé fa’an servisu sira hanesdan pousada, pensaun, otél no restaurante.
Kapítulu 3 Kalkulasaun kustu ba retallista no no atakadista (kompañia ne’ebé fa’an boron) hanesan ajente viajen no operadór eskursaun turístika
1.1 Oinsá kalkulasaun kustu bele hadi’ak Ita-nia negósiu?
Kalkulasaun kustu ne’e hanesan dalan oinsá Ita kalkula kustu totál atu halo ka fa’an produtu ka servisu ida. Kalkulasaun kustu ne’e tenke halo atu hatene se karik Ita-nia produtu ka servisu sei manán proveitu ba Ita-nia negósiu ka lae. Kontabilidade kustu mak sistema reportajen internál ne’ebé jerente sira bele uza atu halo desizaun. Ne’e bele desizaun kona-ba oinsá atu estabelese folin ne’ebé loos, atu hamenus kustu no halo planeamentu ba futuru.
KAPÍTULU 1
Manuál ida-ne’e fó matadalan ba negósiu turizmu oioin oinsá atu tuir pasu sira hodi kalkula kustu. Halo tuir pasu sira-ne’e halodidi’ak.
Hadi’ak ita-nia negósiu ba empreza ki’ik sira iha turizmu no ospitalidade
2 Kalkula Kustu
1.2 Kustu tipu oioin
Ita tenke komprende tipu kustu oioin atu bele kalkula kustu totál ba produtu ka servisu saida de’it ne’ebé Ita-nia negósiu halo ka fa’an.
Tansá halo kalkulasaun kustu?
• Kalkulasaun kustu sei tulun Ita atu hamenus no kontrola Ita-nia kustu sira
Enkuandu Ita-hatene Ita-nia kustu hotu hotu, Ita bele hanoin kona-ba dalan di’ak liu no baratu liu oinsá atu halo no fa’an Ita-nia produtu ka servisu sira.
• Kalkulasaun kustu ne’e sei tulun Ita atu deside folin sira
Enkuandu ita hatene kustu totál, Ita bele estabelse folin kompetitivu hodi manán proveitu ba Ita-nia negósiu.
• Kalulasaun kustu ne’e sei tulun Ita atu halo desizaun di’ak liu kona-ba Ita-nia negósiu
Enkuandu Ita hatene kustu totál hosi produtu ka servisu tipu ida-idak, Ita bele halo desizaun di’ak liu kona-ba produtu ka servisu hirak-ne’ebé atu fa’an atu nune’e Ita-nia negósiu bele manán proveitu aas liu hotu.
• Kalkulasaun kustu ne’e sei tulun Ita atu halo planeamentu ba futuru
Enkuandu Ita hatene Ita0nia kustu hotu hotu, Ita bele halo planu ba Ita-nia negósiu. Porezemplu, Ita presiza hatene Ita-nia kustu hotu hotu molok atu bele prepara Planu ba Vendas no Kustu ka Planu Fluksu-Osan.
Ita-nia negósiu?
Tansá halo kalkulasaun kustu ne’e importante ba Ita-nia negósiu?
………………………………………………………………………………………………………………………………………
……………………………………………………………………………………………………………………………………….
Hadi’ak ita-nia negósiu ba empreza ki’ik sira iha turizmu no ospitalidade
3Kalkula Kustu
Kustu diretu ne’e hanesan kustu hotu hotu ne’ebé iha relasaun diretu ba produtu ka servisu ne’ebé Ita-nia negósiu halo ka fa’an. Iha kustu diretu tipu rua: kustu materiál diretu no kustu traballu diretu.
Kustu materiál diretu
Kustu materiál diretu ne’e hanesan montante osan ne’ebé Ita-nia negósiu gasta ba materiál ne’ebé sai parte iha, ka iha relasaun diretu ba, produtu ka servisu ne’ebé Ita halo ka fa’an. Atu bele konta nu’udar kustu materiál diretu:
• kuantidade materiál ne’e tenke fasil atu kalkula, no
• kustu materiál ne’e tenke boot natoon (porezemplu, liu $ 0.10) atu sura hamutuk ho kustu materiál diretu totál.
Kustu traballu diretu
Kustu traballu diretu ne’e hanesan osan hotu hotu ne’ebé Ita-nia negósiu gasta ba kolen, saláriu no benefísiu ba empregadu ka na’in sira ne’ebé serbisu iha produsaun ba Ita-nia produtu ka servisu sira. Halo kalkulasaun tempu ne’ebé han atu halo produtu ka servisu ne’e. Ida ne’e tenke fasil atu kalkula no kustu traballu diretu tenke boot natoon atu sura hamutuk ho kustu traballu diretu totál.
Estudu kazu: Loja Lembransa
Empregadu sira halo lembransa sira ne’ebé fa’an ba turista sira. Materiál diretu mak sosa atu prodús lembransa sira. Ezemplu hosi kustu materiál diretu maka:
• Ai (atu halo maskara)
• Osan-mutin (atuy halo korrente)
Estudu kazu: Ajénsia Viajen
Ajénsia Viajen nu’udar retallista. Sira fa’an atividade no transporte iha Timor-Leste. Ba retallista ka atakadista, kustu atu hola eskursaun turístiku ida atu fa’an fali mak kustu materiál diretu. Porezemplu:
• Eskursaun ba bee-tudak ho folin $15 (kustu materiál diretu) no fa’an fali ho folin $25
• Billete maxibombo nian
Importante: Se karik Ita-nia negósiu la halo produtu ka servisu, nune’e nia laiha kustu traballu diretu.
Hadi’ak ita-nia negósiu ba empreza ki’ik sira iha turizmu no ospitalidade
4 Kalkula Kustu
Kustu traballu indiretu
Kustu ba kolen ka saláriu ba empregadu ka negósiu nia na’in sira ne’ebé la halo serbisu diretamente iha produsaun sasán ka servisu sira mós tenke sura hanesan kustu indiretu. Ema ida-ne’ebé simu saláriu mak simu montante osan fixu kada periódu pagamentu (porezemplu, fulan), enkuandu kolen ne’e mak bazeia ba oras hira ne’ebé empregadu ida serbisu.
Kustu indiretu
Negósiu hotu hotu iha kustu operasionál. Porezemplu, arrendamentu, eletrisidade, transporte, lisensiamentu, reparasaun no manutensaun, Kustu indiretu sira baibain laiha relasaun diretu ho produtu ka servisu partikulár. Hirak-ne’e mak kustu ba negósiu tomak. Kustu indiretu sira mós hanaran Despezas ka Gastus.
Negósiu balu haree ketaketak kustu fixu no variavel ba kada fulan. Folin arrendamentu no investimentu ne’e hanesan kustu fixu, maibé eletrisidade ne’e kustu variavel.
Estudu kazu: Pousada Maria
Kustu indiretu hirak-ne’ebé tenke selu durante Alta Temporada (tempu turizmu no bainaka barak) no Baixa Temporada (tempu turizmu no bainaka menus):
• Aluga (arrendamentu, garantia ka ipoteka)
• Manutensaun (atu hadi’a ekipamentu dapur, mobília, nsst.)
• Investimentu atu hahú restaurante Ita presiza kadeira, meza, ekipamentu.
• Eletrisidade
Ezemplu seluk hosi kustu indiretu mak hanesan transporte atu ba hola sasán ai-han, papelaria, lisensiamentu, telefone, interese ba osan-impresta, formasaun ba empregadu, no kustu miseláneu hanesan xá no materiál limpeza.
Estudu kazu Loja lembransa
Kontabilista, vendedór, jerente no servisu doméstiku mak kustu traballu indiretu.
Estudu kazu Ajénsia viajen
Ba ajénsia viajen (retallista) saláriu no kolen hotu hotu mak kustu trabllu indiretu.
Hadi’ak ita-nia negósiu ba empreza ki’ik sira iha turizmu no ospitalidade
5Kalkula Kustu
EZERSÍSIU
1. Ha’u serbisu atu tulun ho rejistu finansas. Ha’u nia kolen ne’e mak hanesan kustu traballu diretu ba negósiu ka lae?
…………………………………………………………………………………………………………………………...............
2. Ha’u nu’udar na’in, ha’u-nia saláriu ne’e hanesan kustu traballu indiretu ka lae?
…………………………………………………………………………………………………………………………...............
3. Ha’u fa’an sasán sira iha loja lembransa, ha’u-nia saláriu ne’e hanesan kustu diretu ka lae?
………………………………………………………………………………………………………………….......................
4. Ha’u serbisu nu’udar servidór iha pousada, ha’u hanesan kustu traballu diretu ka lae?
.................................................................................................................................................
Hadi’ak ita-nia negósiu ba empreza ki’ik sira iha turizmu no ospitalidade
6 Kalkula Kustu
Kustu Materiál
Diretu +
Kustu Traballu
Diretu +
Kustu
Indiretu = KUSTU TOTÁL
Sumáriu
Negósiu ida-ida sei iha nia kustu sira. Kustu ne’e hanesan osan hotu hotu ne’ebé Ita-nia negósiu gasta atu halo no fa’an produtu ka servisu sira. Kalkulasaun kustu ne’e hanesan dalan oinsá Ita kalkula kustu totál atu halo no fa’an produtu ka servisu ida.
Kalkulasaun kustu sei tulun Ita-nia negósiu atu:
• Hamenus no kontrola kustu sira
• Deside folin atu fa’an nia produtu no servisu sira
• Halo desizaun di’ak liu kona-ba negósiu ne’e
• Halo planeamentu ba futuru
Negósiu oioin iha kustu la hanesan. Maibé negósiu hotu hotu iha kustu tipu rua:
Kustu indiretu
Kustu diretu ne’e hanesan kustu hotu hotu ne’ebé iha relasaun diretamente ba produtu ka servisu ne’ebé Ita-nia negósiu halo ka fa’an. Iha kustu diretu tipu rua:
• Kustu materiál diretu ne’e hanesan osan hotu hotu ne’ebé Ita-nia negósiu gasta ba materiál ne’ebé sai parte ba, ka iha relasaun diretamente ba, produtu ka servisu ne’ebé nia halo ka fa’an. Ba retallista ka atakadista, kustu atu sosa sasán atu fa’an fali ne’e hanesan kustu materiál diretu.
• Kustu traballu diretu ne’e hanesan osan hotu hotu ne’ebé Ita-nia negósiu gasta ba kolen, saláriu, no benefísiu ba ema hotu hotu ne’ebé halo parte diretamente iha produsaun ba Ita-nia produtu ka servisu sira. Tempu ne’ebé han atu halo produtu ne’e tenke fasil atu kalkula ka sura no kustu traballu diretu tenke boot natoon atu sura hamutuk ho kustu traballu diretu.
Retallista no atakadista sira laiha empregadu ne’ebé serbisu diretamente atu halo produtu. Ba retallista no atakadista, saláriu no kolen hotu hotu mak kustu indiretu.
Kustu indiretu ne’e hanesan kustu hotu seluk, menus ke kustu diretu, ne’ebé Ita kona bainhira hala’o Ita-nia negósiu. Porezemplu, osan-aluga no eletrisidade. Kustu indiretu ne’e normalmente laiha relasaun diretamente ba produtu ka servisu partikulár. Kustu indiretu ne’e dalaruma hanaran Despezas ka Gastus.
Ita tenke komprende kustu tipu oioin atu bele kalkula kustu totál ba produtu ka servisu saida de’it ne’ebé Ita-nia negósiu halo ka fa’an:
Kustu diretu
Kustu Materiál Diretu
Kustu Traballu Diretu
Hadi’ak ita-nia negósiu ba empreza ki’ik sira iha turizmu no ospitalidade
7Kalkula Kustu
Kapítulu ida-ne’e sei esplika ba fabrikante (produtór) sira no prestadór servisu oinsá atu kalkula kust hosi sira-nia produtu no servisu sira. Se karik Ita mak retallista ka atakadista, fila ba pájina 26.
2.1 Kalkulasaun kustu ho Formuláriu Kustu Produtu
Fabrikante produtu no operadór servisu multiplu (estudu kazu Pousada Maria) uza Formuláriu Kustu Produtu atu kalkula sira-nia kustu. Sira uza mós Formuláriu Kustu Traballu no Formuláriu Kustu Indiretu.
KALKULASAUN KUSTU BA FABRIKANTE KA OPERADÓR SERVISU PASU 1: Kalkula kustu materiál
diretu PASU 2: Kalkula kustu traballu
diretu PASU 3: Kalkula kustu indiretu PASU 4: Sura hamutuk kustu totál
KALKULASAUN KUSTU BA PRODUTU KA SERVISU RUMA
KAPÍTULU 2
Hadi’ak ita-nia negósiu ba empreza ki’ik sira iha turizmu no ospitalidade
8 Kalkula Kustu
Produtór singulár (ba produtu ida-de’it) sei uza métodu adaptadu atu halo kalkulasaun kustu (estudu kazu Loja lembransa).
Estudu hotu sei hatudu iha pasu haat oinsá sira kalkula kustu.
Pasu 1: Kalkula Kustu Materiál Diretu
Halo kalkulasaun iha Formuláriu Kustu Produtu no halo tuir pasu sira iha kraik:
Matéria prima:
Hakarek matéria-prima hotu hotu ne’ebé parte iha produtu ka servisu.
Inklui de’it materiál ne’ebé fasil atu kalkula no iha kustu natoon atu bele konta. Porezemplu, loja lembransa ne’e mós uza pinsel atu pinta, maibé susar atu hatene ‘pinsel’ hira ne’ebé sira uza atu nune’e sira la inklui kustu ne’e. Ida-ne’e la’ós kustu materiál diretu.
Kustu atu sosa:
Hakerek kustu atu sosa unidade ida hosi matéria-prima ida-ida.
Unidade ida mak cm, litru, kilograma hira ne’ebé Ita presiza sosa, la’ós hira ne’ebé Ita uza.
Hadi’ak ita-nia negósiu ba empreza ki’ik sira iha turizmu no ospitalidade
9Kalkula Kustu
Kuantidade ba kada item:
Hakerek hira ne’ebé Ita presiza hosi matéria-prima ida-ida atu halo item ida.
Keta haluha atu inklui resik ne’ebé tenke soe. Porezemplu, maskara sira sei iha ai ne’ebé hasai no tenke soe.
Kustu ba kada item:
Multiplika kustu sosa (koluna 2) ho kuantidade ne’ebé presiza ba item ida (koluna 3)
Totál:
Sura totál iha koluna 4. Totál ida-ne’e sei fó kustu ba materiál diretu totál ba item ida.
Estudu kazu: Pousada Maria (prestadór servisu)
FORMULÁRIU KUSTU PRODUTU
Pousada Maria
FORMULÁRIU KUSTU PRODUTU
Loja lembransa
Produtu: maskara ukis hosi ai
FORMULÁRIU KUSTU PRODUTUPousada Maria
Produtu: matabixu1. KUSTU MATERIÁL DIRETU KADA ITEM1 2 3 4
Kustu sosa kada
Kuantidade kada item
Kustu kada item
Manu-tolun $ 0.25 2 $ 0.50
Paun $ 0.20 3 $ 0.60
Marmalada $ 0.20 1 $ 0.20
Total 1.30$
Matéria Prima
x =
1.30$
KUSTU MATERIAL DIRETU KADA ITEM
Produtu: maskara ukis hosi ai1. KUSTU MATERIÁL DIRETU KADA ITEM1 2 3 4
Kustu sosa kada unidade
Kuantidade kada item
Kustu kada item
Ai $ 25
kada
20 cm $ 5.00
Tinta $ 15
kada litru
300 ml $ 2.00
Total 7.00$ 7.00$
Matéria Prima
KUSTU MATERIALDIRETU KADA ITEM
x =
Hadi’ak ita-nia negósiu ba empreza ki’ik sira iha turizmu no ospitalidade
10 Kalkula Kustu
EZERSÍSIU
Pasu 2: Kalkula kustu traballu diretu
Atu bele kalkula kustu traballu ba Ita-nia negósiu, Ita bele uza Formuláriu Kustu Traballu. Iha formuláriu laran, Ita hakerek informasaun kona-ba ema ida-ida ne’ebé serbisu iha Ita-nia negósiu, oras serbisu kada fulan ida, saláriu kada fulan, no oras hira ne’ebé halo serbisu produsaun kada fulan ba empregadu sira. Ita preszia Formuláriu Kustu Traballu ida-de’it ba negósiu ida tomak.
Ita-nia negósiu?
Desperdísiu (fo’er ka resik ne’ebé la uza ka soe) nu’udar kustu ba Ita-nia negósiu tanba Ita selu ona ba matéria-prima ne’ebé la uza. Importante atu sura hira ne’ebé baibain Ita lakon ka la uza atu halo item ida. Tau kuantidade ne’e hamutuk ho matéria hira ne’ebé Ita presiza atu halo item ida.
Ita hasoru desperdísuu hira iha Ita-nia negósiu? Oinsá atu konta hirak-ne’e?
…………………………………………………………………………………………………………………………...................
Dalaruma Ita hanoin ona atu transforma Ita nia desperdísiu (fo’er) atu sai produtu utíl? Se karik, sim, esplika oinsá ita halo?
………………………………………………………………………………………………………………………......................
Oinsá atu soe Ita-nia matéria-fo’er?
……………………………………………………………………………………………………………………
Bakso fatin mak prestadór servisu. Sira fa’an bakso no sopa ho mie tipu oioin. Uza Formuláriu Kustu Produtu iha pájina 10 atu halo kalkulasaun.
Kalkula ‘matéria-prima’ ba bikan mie ida iha formuláriu kustu produtu.
Materiál:
Mie – 1 kilo = $ 2 – Ita presiza 200 grama
Manu-tolun - $ 0.50 – Ita presiza manu-tolun 1
Modo 1 kilo $ 1.50 – Ita presiza 300 grama
Mina 1 Litru $ 2 – Ita presiza kanuru isin-ida
Hadi’ak ita-nia negósiu ba empreza ki’ik sira iha turizmu no ospitalidade
11Kalkula Kustu
Oinsá atu prenxe formuláriu kustu traballu?
Empregadu: hakerek naran hosi ema ida-ida ne’ebé serbisu iha negósiu laran no tipu serbisu ne’ebé sira halo. Nune’e mós hakerek negósiu nia na’in no pesoál part-time.
Oras serbisu totál kada fulan: hakerek oras serbisu hira ba ema ida ida kada fulan.
Osan fulan totál: hakerek osan hira ne’ebé selu ba ema ida-ida kada fulan. Na’in nia saláriu tenke sura nu’udar parte iha kustu traballu ba negósiu ida.
Estudu kazu: Loja lembransa
Iha loja lembransa, empregadu barak liu serbisu oras 160 kada fulan: Oras 8 kada loron x loron 5 kada semana = Oras 40 kada semanaOras 40 kada semana x semana 4 kada fulan = Oras 160 kada fulan.
Hadi’ak ita-nia negósiu ba empreza ki’ik sira iha turizmu no ospitalidade
12 Kalkula Kustu
Kustu traballu diretu
Koluna 4 no 5 iha Formuláriu Kustu Traballu fó informasaun kona-ba kustu ba empregadu sira ne’ebé serbisu diretamente iha produsaun produtu ka servisu = hanesan kustu traballu diretu.
• Oras hira ba produsaun kada fulan: hakerek oras hira ne’ebé ema ida-ida serbisu kada fulan.
• Osan ba tempu iha produsaun: hakerek osan hira ne’ebé selu ba ema ida-ida kada fulan ba serbisu iha produsaun. Se ema ida serbisu tempu tomak iha produsaun, nia kolen ka saláriu tomak sai kustu traballu diretu. Se ema ida serbisu part-time iha produsaun, fahe saláriu ba kustu traballu diretu no kustu traballlu indiretu.
Estudu kazu: Pousada Maria
Ema na’in 6 serbisu iha Pousada Maria. Empregadu na’in-4 halo parte diretamente iha atendimentu públiku (prestasaun servisu). Maria nu’udar na’in no nia empregadu part-time mak kalkula nu’udar kustu traballu indiretu. Maria nia empregadu barak liu serbisu oras 200.
FORMULÁRIU KUSTU TRABALLU Pousada MariaFORMULÁRIU KUSTU TRABALLU Pousada Maria KUSTU TRABALLU
DIRETU
KUSTU TRABALLU INDIRETU
1 2 3 4 5 6 7 Empregadu Oras
serbisu totál kada fulan
Pagamanetu totál kada
fulan
Oras iha produsaun kada fulan
Pagamentu ba tempu iha
produsaun
Oras ne'ebé la'ós iha
produsaun kada fulan
Pagamentu ba tempu
ne'ebé la'ós iha
produsaun $ $ $
Maria, supervizaun, vendas 200 500 - - 200 500 Mario, servidór 200 180 200 180 - - Sofia, resepsaun 200 180 200 180 - - Ellie, dapur-na'in 200 180 160 180 - - Domingos, serbisu-doméstiku 160 150 160 150 - - Jaime, seguransa 200 150 200 150 - -
Total 920 840 200 500
Hadi’ak ita-nia negósiu ba empreza ki’ik sira iha turizmu no ospitalidade
13Kalkula Kustu
Kustu traballu indiretu
Empregadu balu serbisu iha produsaun nomós halo serbisu seluk ne’ebé laiha relasaun diretamente ba produsaun produtu ka servisu partikulár.
• Oras hira ne’ebé la’ós iha produsaun kada fulan: hakerek oras hira ne’ebé ema ida-ida halo ne’ebé la’ós diretamente iha produsaun ba produtu ka servisu partikulár.
• Osan ne’ebé selu ba tempu serbisu la’ós iha produsaun: hakerek osan hira hosi empregadu ida-ida nia saláriu fulan ba tempu ne’ebé han atu halo serbisu ne’ebé laiha relasaun diretamente ba produsaun produtu ka servisu partikulár.
Estudu kazu: Loja lembransa
Iha ami-nia loja, ema ne’ebé serbisu maka:
• Osvaldo, badaen halo sasán lembransa
• Jose, na’in/ halo sasán lembransa
• Sania vendas / halo sasán lembransa
Liu sorin ida hosi nia tempu serbisu, oras 100 kada fulan, Sania halo hela sasán lembransa sira. Nia serbisu diretamente iha prosesu produsaun. Nia saláriu nu’udar kustu traballu diretu. Durante tempu sorin seluk, oras 60 kada fulan, nia fa’an produtu hirak-ne’e iha loka laran. Ne’e nu’udar kustu traballu indiretu.
Hadi’ak ita-nia negósiu ba empreza ki’ik sira iha turizmu no ospitalidade
14 Kalkula Kustu
FORMULÁRIU KUSTU TRABALLUIta-nia negósiu KUSTU TRABALLU
DIRETU KUSTU TRABALLU
INDIRETU 1 2 3 4 5 6 7
Empregadu Orasserbisu
totál kada fulan
Pagamanetu totál kada
fulan
Oras iha produsaun kada fulan
Pagamentu ba tempu
ihaprodusaun
Orasne'ebé
la'ós iha produsaun kada fulan
Pagamentu ba tempu
ne'ebé la'ós iha
produsaun
$ $ $
Total
Kalkula kustu traballu diretu kada oras
Kustu traballu diretu fó hatene kustu ba Ita-nia negósiu hosi Ita empregadu sira ne’ebé serbisu diretamente iha produsaun ba kada oras ida. Ita presiza informasaun ne’e atu kalkula kustu traballu diretu ba produtu ka servisu ida-ida ne’ebé Ita-nia negósiu fornese (fa’an).
• Halo divizaun, pagamentu totál ba oras serbisu iha produsaun kada fulan (totál hosi koluna 5) / númeru oras totál ne’ebé serbisu iha produsaun kada fulan (totál hosi koluna 4).
• Inklui kustu traballu diretu hosi Formuláriu Kustu Traballu. Multiplika oras-ema x kustu traballu diretu = kustu traballu diretu kada item.
Ita-nia negósiu?
Halo Formuláriu Kustu Traballu ba Ita-nia negósiu.
Hadi’ak ita-nia negósiu ba empreza ki’ik sira iha turizmu no ospitalidade
15Kalkula Kustu
Estudu kazu: Pousada Maria
Iha Pousada Maria, kustu traballu diretu mak $ 0.46 kada oras ida. Nia kalkulasaun maka:
Pagamentu (kolen) ba tempu iha produsaun 840 $
Oras iha produsaun kada fulan
920 oras = 0.91 $
KUSTU TRABALLU DIRETU KADA ORAS
Kalkula kustu traballu diretu ba kada item
2. KUSTU TRABALLU DIRETU KADA ITEM
Tempu ba kada item (oras-ema)
Preparasaun 15 min
Servisu 15 min
0.5 0.91$ 0.46$
Atividade
KUSTU TRABALLU DIRETU KADA ORAS
KUSTU TRABALLU DIRETU KADA ITEM
ORAS TOTÁL
x =
Hadi’ak ita-nia negósiu ba empreza ki’ik sira iha turizmu no ospitalidade
16 Kalkula Kustu
16
Oras produsaun totál 360
ITEM HIRA NE'EBÉ
HALO KADA FULAN
Oras-ema totál atu halo item 1 2 = 180
2. KUSTU TRABALLU DIRETU KADA ITEM
Kustu traballu diretu totál (Hosi Formuláriu Kustu Indiretu)
350 $
Númeru item ne'ebé halo kada fulan 180 $ 1.94
Estudu kazu: Loja lembransa
Se karik Ita mak produtór singulár, entaun uluk Ita kalkula média hosi númeru item ne’ebé halo kada fulan. Loja ne’e halo maskara 180 kada fulan, bazaeia ba produsaun tomak hosi empregadu na’in-tolu. Tuirmai, Ita kalkula kustu ba kada item ida, halo divizaun kustu traballu diretu, liu númeru item.
Pasu 3: Kalkula kustu indiretu
Negósiu ida-ida tenke iha sumáriu hosi osan hira ne’ebé nia gasta ba kustu indiretu kada fulan. Ita tenke uza Formuláriu Kustu Indiretu atu kalkula kustu indireitu hotu hotu kada fulan. Ita presiza Formuláriu Kustu Indiretu ida-de’it ba negósiu tomak.
Hadi’ak ita-nia negósiu ba empreza ki’ik sira iha turizmu no ospitalidade
17Kalkula Kustu
Loja lembransa
Kustu kada fulan UnidadeFolin /unidade TotálAluga uma (arrendamentu, garantia ka ip 1 400 400Manutensaun ekipamentu 1 100 100Apólise seguru no lisensiamentu 1 50 50Traballu indiretu (hosi Formuláriu Kustu Traballu, totál hosi koluna 7) 1 80 80Depresiasaun 1 300 300Internet no telefone 1 50 50
Eletrisidade 1 50 100
Transporte 1 50 50Materiál limpeza 1 25 25
1,155
FORMULÁRIU KUSTU INDIRETU
Kustu operasionál (muda kada fulan) Kustu totál kada fulan
Kustu fixu
a) Kustu fixu (hanesan kada fulan)
• Aluga uma (arrendamentu, garantia ka ipotéka)
• Manutensaun ekipamentu (atu hadi’a ekipamentu te’in, kadeira, nst.)
• Apólise-seguru no lisensa: kustu sira ne’ebé Ita la selu kada fulan. Ita-nia negósiu bele iha kustu indiretu ne’ebé Ita la selu kada fulan. Porezemplu, apólise-seguru, lisensa, ferramentu, no papelaria. Kustu hirak hanesan ne’e tenke divididu liu númeru fulan ne’ebé item ne’e mak uza.
Estudu kazu: Loja Lembransa
Kustu kada Fulan ($ 50 kada fulan) =
Kustu apólise-seguru ($ 600)
Fulan hira (fulan 12)
Hadi’ak ita-nia negósiu ba empreza ki’ik sira iha turizmu no ospitalidade
18 Kalkula Kustu
b) Traballu indiretu
Loja lembransa uza informasaun hosi sira-nia
Formuláriu Kustu Traballu atu hetan montante
ne’ebé sira gasta ba traballu indiretu kada fulan.
Sira kopia montante totál hosi koluna 7 ba sira-nia
Formuláriu Kustu Traballu.
Estudu kazu: Loja lembransa
6 7
Oras ne'ebé
la'ós iha produsaun kada fulan
Pagamentu ba tempu
ne'ebé la'ós iha
produsaun
$
60 50
60 30- -
120 80
Kustu traballu indiretu totál
KUSTU TRABALLU INDIRETU
c) Depresiasaun
Hadi’ak ita-nia negósiu ba empreza ki’ik sira iha turizmu no ospitalidade
19Kalkula Kustu
Estudu kazu: Pousada Maria
Depresiasaun
Pousada Maria deside atu sosa bisikleta sira ne’ebé turista sira bele aluga. Sira fiar katak sira bele dura tinan lima. Bisikleta hirak-ne’e sei lakon valór durante tinan 5 nia laran. Lakon ba valór ne’e hanaran depresiasaun no nu’udar kustu ba negósiu ida. Kada tinan nia selu $100 (= $ 8.30 kada fulan).
Atu prenxe formuláriu kustu indiretu nia sura montante depresiasaun hotu hotu hosi dapur, mobiliária, karreta no bisikleta kada tinan / divididu liu fulan. Ida-ne’e sai totál $500 kada tinan
Depresiasaun ne’e nu’udar kustu ba Ita-nia negósiu. Ezemplu mak mobiliária (kadeira, kama), ekipamentu dapur, mákina sira atu prodús lembransa ka karreta. Se ekipamentu iha valór aas no sei dura kleur, Ita bele deside atu la hakerek kustu atu sosa (= investimentu). Oinseluk, Ita bele kalkula valór hira ne’ebé ekpamentu ne’e sei lakon kada fulan ne’ebé uza. Depresiasaun ne’e bele define nu’udar lakon ba valór ekipamentu nian. Ida-ne’e mak kalkula hanesan:
Formuláriu Depresiasaun Naran Ekipamentu Bisikleta Tinan ne'ebé hola 2014 Kustu atu sosa $ 500 (bisikleta
5) Tinain hira atu uza Tinan 5 Depresiasaun kada tinan $100 Tinan Depresiasaun anuál
2014 100 2015 100 2016 100 2017 100 2018 100
EZERSÍSIU
Maria sosa fogaun foun ba dapur iha restaurante Pousada Maria. Fó tulun ba Maria atu prenxe Formuláriu Kustu Indiretu liuhosi kalkula depresiasaun kada fulan. Iha-ne’e informasaun ne’ebé Ita presiza:
• Nia sosa fogaun ba dapur ne’e iha 2014
• Nia selu $500
• Nia sei hein atu uza fogaun ne’e durante tinan 5 nia laran
1. Prenxe Formuláriu Depresiasaun
2. Ita ua montante hira no tau iha ne’ebé iha Formuláriu Kustu Indiretu ne’e?
Formuláriu Depresiasaun Naran Ekipamentu Tinan ne'ebé hola Kustu atu sosa Tinain hira atu uza Depresiasaun kada tinan Tinan Depresiasaun anuál
Depresiasaun = Kustu totál atu sosa ekipamentu Númeru hira ne’ebé Ita antisipa atu uza
Hadi’ak ita-nia negósiu ba empreza ki’ik sira iha turizmu no ospitalidade
20 Kalkula Kustu
Estudu kazu: Pousada Maria
Pousada Maria
Kustu kada fulan UnidadeFolin /unidade TotálAluga uma (arrendamentu, garantia ka ip 1 1,000 1,000Manutensaun ekipamentu 1 500 500Apólise seguru no lisensiamentu 1 50 50Traballu indiretu (jhosi Formuláriu Kustu Traballu, totál hosi koluna 7) 1 500 500
Depresiasaun 1 500 500Internet no telefone 1 50 50
Eletrisidade 1 400 400
Transporte 1 300 300
Materiál limpeza 3 25 75Komersializasaun: Promosaun 1 100 100
Seluk 1 100 100
3,575
Kustu fixu
Kustu operasionál (muda kada fulan)
Kustu totál kada fulan
FORMULÁRIU KUSTU INDIRETU 2014
d) Kustu operasionál
Kustu sira-ne’ebé bele iha variasaun kada fulan, ne’ebé mós hanaran ‘kustu variavel’:
• Eletrisidade
• Transporte iha montante ba transporte, Pousada Maria inklui tranpsorte hotu hotu ne’ebé sirapnia negósiu tenke selu. Porezemplu, bainhira sir bá hola ai-han no hemun. Transporte ne’e normalmente kustu indiretu tanba susar atu kalkula kustu transporte ba item ida-ida
• Materiál limpeza
• Komersializasaun: promosaun
• Kustu ba ai-han & hemun
Kalkula kustu indiretu kada oras
Kustu indiretu totál ba negósiu ida ne’ebé halo produtu barak liu tenke divididu no fahe ba produtu ka servisu hotu hotu ne’ebé negósiu ne’e halo ka fa’an. Atu kalkula kustu indiretu kada oras, uza parte 3 hosi Formuláriu Kustu Produtu.
Hadi’ak ita-nia negósiu ba empreza ki’ik sira iha turizmu no ospitalidade
21Kalkula Kustu
Estudu kazu: Pousada Maria
3. KUSTU INDIRETU KADA ITEM
3575 $
920 oras
3.89$
INDIRECT COSTS PER ITEM
0.5 3.89$ 1.94$
Kustu indiretu totál kada fulan hosi Formuláriu Kustu Indiretu
Oras totál iha produsaun kada fulan (Hosi Koluna 4 iha Formuláriu Kustu Traballu)
KUSTU INDIRETU KADA ORAS
ORAS TOTÁL
x =
KUSTIU INDIRETU KADA ITEM
Produtór singulár sei halo kalkulasaun diferente – sira kalkula kustu indiretu kada oras bazeia ba númeru item ne’ebé sira prodús.
Estudu kazu: Loja lembransa
Kustu indiretu totál ba loja ne’e tenke divididu liu númeru item totál ne’ebé prodús iha fulan ida-nia laran. Atu kobra kustu despeza jerál nian, iha kustu $6.42 ba kada item ida.
3. KUSTU INDIRETU KADA ITEM
1155 $
6.42$
180
Kustu traballu diretu totál (Hosi Formuláriu Kustu Indiretu)
Númeru item ne'ebé halo kada fulan
KUSTIU INDIRETU KADA ITEM
Pasu 4: Sura hamutuk kustu totál sira
Pousada Maria no loja lembransa ne’e kompleta tiha ona Pasu 1, 2 no 3 atu hatene kustu matabixu no maskara ukir hosi ai. Atu kompleta Pasu 4, sira sura hamutuk montante sira iha Formuláriu Kustu Produtu.
Pasu 1. Kustu Materiál Diretu
+Pasu 2. Kustu Traballu Diretu
+Pasu 3. Kustu Indiretu
= Pasu 4. Kustu Totál
Pousada Maria sei uza Formuláriu Kustu Produtu ba produtu ida-ida. Se karik kustu sira mak la hanesan, nia sei uza Formuláriu Kustu Produtu ba kada bikan ida-ida.
Hadi’ak ita-nia negósiu ba empreza ki’ik sira iha turizmu no ospitalidade
22 Kalkula Kustu
Estudu kazu: Pousada Maria
Kustu atu prepara matabixu ida:
Estudu kazu: Loja lembransa
Kustu atu prepara máskara ida ukir hosi ai
4. KUSTU TOTÁL KADA ITEM1. KUSTU MATERIÁL DIRETU KADA ITEM 1.30$ 2. KUSTU TRABALLU DIRETU KADA ITEM 0.46$
3. KUSTU INDIRETU KADA ITEM 1.94$
Total 3.70$
KUSTU PRODUTU 1
4. KUSTU TOTÁL KADA ITEM1. KUSTU MATERIÁL DIRETU KADA ITEM 7.00$
2. KUSTU TRABALLU DIRETU KADA ITEM 1.94$ 3. KUSTU INDIRETU KADA ITEM 6.42$
Total 15.36$
KUSTU PRODUTU 1
Kustu totál hosi produtu ka servisu ida mak pontu atu hahú halo desizaun kona-ba folin atu husu Ita nia kliente sira.
Hadi’ak ita-nia negósiu ba empreza ki’ik sira iha turizmu no ospitalidade
23Kalkula Kustu
EZERSÍSIU
Uza informasaun iha kraik atu prenxe Formuláriu Kustu Produtu, Formuláriu Kustu Traballu no formuláriu ba Restaurante Bakso (haree ezersísiu iha Kapitulu 6).
Kalkula kustu hosi mie bikan ida nian.
Kustu indiretu kada fulan
•Aluga: $200
•Eletrisidade no bee: $25
•Depresiasaun: $75
•Traballu indiretu (haree Formuláriu Kustu Traballu)
.
3. KUSTU INDIRETU KADA ITEM
$
oras INDIRECT COSTS PER ITEM
0 -$ -$
Kustu indiretu totál kada fulan Hosi Formuláriu Kustu Indiretu)
(Hosi Koluna 4 iha Formuláriu Kustu Traballu)
KUSTU INDIRETU KADA ORAS
ORAS TOTÁL
x =
KUSTIU INDIRETU KADA ITEM
KUSTU INDIRETU KADA ORAS
ORAS TOTÁL
x =
KUSTIU INDIRETU KADA ITEM
KUSTU INDIRETU KADA ORAS
ORAS TOTÁL
x =
KUSTIU INDIRETU KADA ITEM
KUSTU INDIRETU KADA ORAS
ORAS TOTÁL
x =
KUSTIU INDIRETU KADA ITEM
4. KUSTU TOTÁL KADA ITEM1. KUSTU MATERIÁL DIRETU KADA ITEM -$
2. KUSTU TRABALLU DIRETU KADA ITEM -$ 3. KUSTU INDIRETU KADA ITEM -$
Totál -$
KUSTU PRODUTU 1KUSTU PRODUTU 1
Hadi’ak ita-nia negósiu ba empreza ki’ik sira iha turizmu no ospitalidade
24 Kalkula Kustu
Ita-nia negósiu
Prenxe formuláriu iha kraik atu kalkula folin ba produtu ka servisu ida ba Ita-nia negósiu.
FORMULÁRIU KUSTU PRODUTU Ba fabrikante no operadór servisu
Produtu: 1. KUSTU MATERIÁL DIRETU KADA ITEM1 2 3 4
Matéria Prima
Toitál
KUSTU TRABALLU DIRETU KADA ITEM
AtividadeTempu ba kada item (oras-ema)
-$ -$
3. KUSTU INDIRETU KADA ITEM
$
oras INDIRECT COSTS PER ITEM
0 -$ -$
4. KUSTU TOTÁL KADA ITEM1. KUSTU MATERIÁL DIRETU KADA ITEM -$
2. KUSTU TRABALLU DIRETU KADA ITEM -$
3. KUSTU INDIRETU KADA ITEM -$
Totál -$
Kustu indiretu totál kada fulan Hosi Formuláriu Kustu Indiretu)
(Hosi Koluna 4 iha Formuláriu Kustu Traballu)
KUSTU MATERIÁL DIRETU KADA ITEM
x =
KUSTU TRABALLU DIRETU KADA ORAS
KUSTU TRABALLU DIRETU KADA ITEM
ORAS TOTÁL
x =
KUSTU INDIRETU KADA ORAS
KUSTU PRODUTU 1
ORAS TOTÁL
x =
KUSTIU INDIRETU KADA ITEM
KUSTU MATERIÁL DIRETU KADA ITEM
x =
KUSTU TRABALLU DIRETU KADA ORAS
KUSTU TRABALLU DIRETU KADA ITEM
ORAS TOTÁL
x =
KUSTU INDIRETU KADA ORAS
KUSTU PRODUTU 1
ORAS TOTÁL
x =
KUSTIU INDIRETU KADA ITEM
KUSTU INDIRETU KADA ORAS
ORAS TOTÁL
x =
KUSTIU INDIRETU KADA ITEM
KUSTU INDIRETU KADA ORAS
ORAS TOTÁL
x =
KUSTIU INDIRETU KADA ITEM
KUSTU INDIRETU KADA ORAS
ORAS TOTÁL
x =
KUSTIU INDIRETU KADA ITEM
KUSTU INDIRETU KADA ORAS
ORAS TOTÁL
x =
KUSTIU INDIRETU KADA ITEM
KUSTU INDIRETU KADA ORAS
ORAS TOTÁL
x =
KUSTIU INDIRETU KADA ITEM
KUSTU INDIRETU KADA ORAS
ORAS TOTÁL
x =
KUSTIU INDIRETU KADA ITEM
KUSTU PRODUTU 1KUSTU PRODUTU 1
Hadi’ak ita-nia negósiu ba empreza ki’ik sira iha turizmu no ospitalidade
25Kalkula Kustu
Sumáriu
Se karik Ita hanesan fabrikante no operadór servisu, uza Formuláriu Kustu Produtu no halo tuir pas u 4 atu kalkula kustu totál atu halo no fa’an produtu ka servisu saida de’it iha Ita-nia negósiu:
Pasu 1: Kalklua kustu materiál diretuPasu 2: Kalkula kustu traballu diretu
Pasu 3: Kalkula kustu indiretu
Pasu 4: Sura hamutuk atu hatene kustu totál
Uza Formuláriu Kustu Produtu ba produtu ka servisu ida-ida.
Pasu 1: Kalkula kustu materiál diretu
Halo Ita-nia kalkulasaun sira iha Formuláriu Kustu Produtu.
• Hakerek matéria-prima oioin ne’ebé sai parte iha, ka iha relasaun diretamente ba produtu ka servisu.
• Hakerek kustu atu sosa matéria-prima no kuantidade materiál ne’ebé presiza atu halo item ida. Agora, multiplika rua ne’e atu hatene kustu ba kada item ida.
• Sura hamutuk kust ba kada item ba materiál ida ida. Ida-ne’e sei fó kustu materiál diretu ba kada item.
Pasu 2: Kalkuloa kustu traballu diretu
Prenxe Formuláeriu Kustu Traballu Atu hetan informasaun kona-ba kustu traballu hotu hotu iha Ita-nia negósiu. Halo kalkulasaun atu hatene osan hira ne’ebé empregadu ne’ebé serbisu iha produsaun nia kustu ba Ita-nia negósiu ba kada oras. Depois iha Formuláriu Kustu Produtu, kalkula oras hira ne’ebé han atu halo item ida bazeia ba oras-serbisu ema nian. Multiplika suma hosi tempu ne’ebé han ba kada item ho kustu traballu diretu kada oras atu hatene kustu traballu diretu atu halo item ida.
Pasu 3: Kalkula kustu indiretu
Prenxe Formuláriu Kustu Indiretu atu hatene informasaun kona-ba kustu seluk hotu, menus ke kustu diretu, ne’ebé Ita hasoru atu hala’o Ita-nia negósiu. Lembra atu inklui kustu ba transporte, traballau indiretu no depresiasaun.
Depois, iha Formuláriu Kustu Produtu, kalkula kustu indiretu ba kada oras no parte hira hosi kustu indiretu tenke fó ba item ida. Hetan montante hirak-ne’e hosi Ita-nia Formuláriu Kustu Indiretu no Ita-nia Formuláriu Kustu Traballu.
Pasu 4: Sura hamutuk kustu totál
Sura hamutuk kustu hotu hotu ba item ne’e iha Formuláriu Kustu produtu atu hatene kustu tot́ ål atu halo no fa’an item ida.
Kustu totál ba produtu ka servisu ida mak pontu atu hahú deside folin hira atu husu ba Ita-nia kliente sira.
Kustu materiál
diretu +
Kustu traballu
diretu +
Kustu
indiretu = KUSTU TOTÁL
Hadi’ak ita-nia negósiu ba empreza ki’ik sira iha turizmu no ospitalidade
26 Kalkula Kustu
Iha indústria ospitalidade no turizmu, intermediáriu barak hala’o sira-nia operasaun entre kliente no prestadór servisu sira (restaurante, pousada/pensaun no loja lembransa). Intermediáriu hirak-ne’e mak hanaran retallista no atakadista (negósiu ne’ebé fa’an-boron). Ezemplu mak operadór eskursaun turístiku, ajénsia viajen, Ajénsia Viajen Online (OTA – Online Travel Agency), vendedór sira ne’ebé halo rezervasaun no simu komisaun vendas nu’udar insentivu. Atakadista sira hola produtu no servisu sira ho kuantidade boot no fa’an fali ho kuantidade ki’ik liu ba retallista sira, enkuandtu retallista sira fa’an fali produtu sira diretamente ba kliente sira. Liafuan atakadista ne’e dalabarak uza nu’udar sinonimu ba operadór eskursaun turístiku, maibé sei iha diferensa balu: (1) operadór eskursaun mós hala’o operasaun nu’udar retallista; (2) operadór eskursaun bele kira nia produtu rasik; (3) operadór eskursaun bele fornese servisu sira iha nia lokál.
KUSTU BA NEGÓSIU RETALLU KA ATAKADISTA
KAPÍTULU 3
Hadi’ak ita-nia negósiu ba empreza ki’ik sira iha turizmu no ospitalidade
27Kalkula Kustu
Retallista no atakadista:
• Iha kustu materiál diretu. Retallista sira la halo produtu, maske sira presiza sasán ka servisu atu fa’an. Kustu atu hola sasán atu fa’an fali mak hanesan kustu materiál diretu ba retallista ka atakadista.
• Laiha kustu traballu diretu. Sira hola no fa’an sasán ne’ebé negósiu seluk haol. Dalabarak sira iha empregadu ne’ebé tulun iha loja maibé sira laiha empregadu ne’ebé halo produtu ka presta servisu ruma. Nune’e, ba retallista ka atakadista, kolen no saláriu hotu hotu mak kustu indiretu.
• Iha kustu indiretu hanesan osan selu aluga no eletrisidade. Ba retallista ka atakadista, kustu indiretu mak kustu hotu hotu ne’ebé negósiu ne’e hasoru menus ke kust atu hola sasán atu fa’an fali.
ida mak lori mai kliente sira, Ita bele fó kalan ka hahán laselu ba nia ka komisaun ba vendas hosi folin.
KUSTU BA NEGÓSIU RETALLISTA
KA ATAKADISTA.
PASU 1: Kalkula kustu materiál
indirtetu
PASU 2: Kalkula kustu indiretu
PASU 3: Sura hamutuk kustu totál
3.1 Pasu sira atu kalkula kust ba negósiu retallista no atakadista
Sei iha pasu haat atu kalkula kustu ba Ita-nia produtu ka servisu.
Pasu 1: Kalkula kustu materiál diretu (folin ba sosa-na’in/maksosak sira)
Kustu materiál diretu ba retallista ka atakadista mak kustu atu sosa sasán ka servisu atu fa’an fali. Ita bele mós hanaran ida-ne’e hanesan folin ba sosa-na’in. Ulukliu, kalkula osan hira ne’ebé Ita-nia negósiu gasta kada fulan atu sosa sasán ka servisu hosi Ita-nia distribuidór/fornesedór. Ita-bele bazeia Ita-nia kalkulasaun ba fulan foin antes. Importante atu kalkula unidade hira ne’ebé Ita hola nu’udar média kada fulan (hanoin kona-ba alta temporada no baixa temporada). Ita bele kalkula ba kada produtu ka servisu, ba kada kategória, kada kliente ka bele kalkula rendimentu hosi Ita-nia negósiu tomak.
Se karik ita hahú negósiu foun Ita tenke halo estimasaun kona-ba unidade hira ne’ebé Ita hanoin atu fa’an kada fulan. Hala’o peskiza merkadu atu identifika interese ba Ita-nia produtu ka servisu.
Uza Formuláriu Kustu Produtu ba retallista sira atu kalkula kustu totál:
• Hakerek naran hosi produtu ka servisu ida-ida ne’ebé Ita-nia negósiu fa’an
• Hakerek kustu materiál diretu (folin ba sosa-na’in) atu hola item ida-ida
Hadi’ak ita-nia negósiu ba empreza ki’ik sira iha turizmu no ospitalidade
28 Kalkula Kustu
Estudu kazu: Ajénsia Viajen (retallista)
Pousada Maria mós iha ajénsia viajen ki’ik. Ajénsia viajen ne’e sei oferese gama servisu oioin ba nbia kliente, porezemplu eskursaun ba bee-tudak, transporte ba aeroportu, aviaun no viajen iha maxibombo. Ajénsia ne’e sei sura hamutuk resibu ba servisu hotu hotu ne’ebé negósiu ne’e sosa baibain durante fulan ida-nia laran (média entre alta temporada no baixa temporada).
Haree ba Ita-nia livru rejistu sira atu kalkula produtu ka servisu hira ne’ebé Ita sosa hosi Ita-nia distribuidór/fornesedór no hira ne’ebé Irta selu
Hadi’ak ita-nia negósiu ba empreza ki’ik sira iha turizmu no ospitalidade
29Kalkula Kustu
Ita-nia negósiu?
Kalkula Ita-nia kustu diretu.
1 2 3Kuantidade sosa (kada
fulan
Kustu kada item
Total
Eskurasaun ba bee-tudak 50 15 750
Eskurasaun ba luku-tasi 20 100 2000
Transporte ba aeroporto 20 30 600
Bilete maxibobmbo 20 25 500
KUSTU MATERIAL DIRETU TOTAL 3850
FORMULÁRIU KUSTU MATERIÁL DIRETU
FORMULÁRIU KUSTU PRODUTU
Ajénsia viajen (retallista)
1 2 3Kuantidade sosa (kada
fulan
Kustu kada item
Total
KUSTU MATERIAL DIRETU TOTAL
FORMULÁRIU KUSTU MATERIÁL DIRETU Ita-nia negósiu?
Hadi’ak ita-nia negósiu ba empreza ki’ik sira iha turizmu no ospitalidade
30 Kalkula Kustu
Pasu 2: Kalkula kustu indiretu
a) Kalkula kustu indiretu totál kada fulan
Kustu indiretu ne’e hanesan kustu seluk hotu ne’ebé hasoru bainhira hala’o negósiu retallu. Hirak-ne’e inklui kustu fixu no operasionál (kustu variavel kada fulan).
Retallista no atakadista sira sosa no fa’an sasán, maibé la halo produtu ka presta servisu ruma. Sira laiha empregadu sira ne’ebé halo parte diretamente iha produsaun sasán. Saláriu, kolen no subsídiu hotu hotu ba empregadu sira no na’in mak hanesan kustu traballu indiretu. Uza formuláriu kustu traballu ne’ebé deskreve iha pájina 14.
Estudu kazu: Ajénsia Viajen
Ajénsia ne’e iha kustu fixu no operasionál. Sira aluga fatin hosi Pousada Maria. Sira iha kustu traballu indiretu tanba sira fa’an fali de’it servisu sira.
Ajénsia Viajen
Kustu kada fulan UnidadeFolin /unidade TotálKustu fixu Aluga uma (arrendamentu, garantia ka ipo 1 300 300
Traballu indiretu (ajente vendas ida) 1 300 300Depresiasaun 1 100 100Internet no telefone 1 50 50
Eletrisidade 1 30 30Materiál limpeza 1 5 5
785
FORMULÁRIU KUSTU INDIRETU
Kustu totál kada fulan
Kustu operasionál
Kalkula Ita-nia kustu materiál indiretu.
Ita-nia negósiu
Kustu kada fulan UnidadeFolin /unidade TotálAluga uma (arrendamentu, garantia ka ipoteka)
Manutensaun ekipamentuApólise seguru no lisensiamentuKustu traballu indiretu (Formuláriu traballu)
Depresiasaun
Internet no telefoneEletrisidadeTransporte
Materiál limpezaKomersializasaun: promosaun
Kustu fixu
Kustu operasionál (muda kada fulan)
Kustu totál kada fulan
FORMULÁRIU KUSTU INDIRETU
Ita-nia negósiu?
Kalkula Ita-nia kustu materiál indiretu.
Hadi’ak ita-nia negósiu ba empreza ki’ik sira iha turizmu no ospitalidade
31Kalkula Kustu
b)Kalkula folin (%) ba kustu indiretu
Folin (porsentu) kustu indiretu ne’e hanesan persentajen ne’ebé Ita aumenta ba folin fa’an nian atu taka kustu indiretu totál. Atu kalkula folin (porsentu) kustu indiretu, dividida kustu indiretu totál kada fulan liu kustu materiál diretu totál kada fulan no multiplika liu 100
Estudu kazu: Ajénsia Viajen
FORMULÁRIU KUSTU PRODUTUTravel agency (retailer)
KUSTU INDIRETU TOTÁL KADA FULAN 785 x 100 20.39 %KUSTU MATERIÁL DIRETU TOTÁL KADA FULAN
3850
=
Folin % Kustu Indiretu
x =
Folin % Kustu Indiretu
x
Ajénsia viajen ne’e kalkula katak folin (porsentu) kustu indiretu ba nia negósiu mak 20.39%. Nia arrendonda folin (porsentu) kustu ne’e tun ba 20% tanba nia antisipa katak nia kustu sira sei tun. Folin kustu indiretu 20% ne’e katak ajénsia tenke aumenta 20% ba kustu materiál diretu ba kada servisu ne’ebé sira fa’an. Se kliente sira ba diretamente ba prestadór servisu ka produtór, sira la presiza selu persentajen tan ne’e. Tanba razaun ida-ne’e tenke buka oinsá atu halo folin kustu ne’e menus liu.
Hamutuk ho folin kustu ne’e, Ita mós presiza halo lukru líkidu ba investimentu. Di’ak liu atu tau tan marjin lukru líkidu hanesan 1-5%. Ida-ne’e sei depende ba valór/folin ba Ita-nia produtu ka servisu, no Ita-nia kompetidór nian. Nune’e mós, Ita bele hasoru mudansa ba kustu materiál diretu totál ka ba kustu indiretu totál hanesan inflasaun, saláriu sa’e no kustu ne’ebé la antisipada. Tanba razaun ne’e Ita presiza aumenta lukru (haree ba seksaun kona-ba hafolin/presu).
Hadi’ak ita-nia negósiu ba empreza ki’ik sira iha turizmu no ospitalidade
32 Kalkula Kustu
EZERSÍSIU
a) Kalkula kustu indiretu ba kada item
Folin kustu indiretu ne’e fó hatente ita persentajen hira atu aumenta ba kustu materiál diretu hosi sasán ka servisu hotu hotu ne’ebé ita fa’an atu Ita bele taka Ita-nia kustu indiretu. Agora ita tenke kalkula foin hira atu aumenta ba item ida-ida.
Kustu materiál + Folin (%) = Kustu indiretu kada item Diretu kada item kustu indiretu
Estudu kazu: Ajénsia Viajen
Ajénsia viajen ne’e sei hakarak kalkula kustu indiretu ba nia eskursaun ba fatin bee-tudak. Folin kustu indiretu ne’e 20%. Nune’e ajénsia ne’e tenke tau tan 20% ba kustu matérial diretu hosi servisu hotu hotu ne’ebé sira fa’an.
Tuirmai ne’e mak oinsá ajénsia ne’e kalkula montante hira atu aumenta ba servisu ida-ida nia folin:
Eskursaun ba fatin bee-tudak
$ 15 x 20 = $ 18 100
FORMULÁRIU KUSTU PRODUTURetallista / atakadista
KUSTU INDIRETU TOTÁL KADA FULA x 100 %KUSTU MATERIÁL DIRETU TOTÁL KADA FULAN
=
Folin % Kustu Indiretu
x
Uza informasaun iha kraik atu kalkula Mudansa Kustu ba Merkadu Artezanatu iha Timor-Leste.
Merkadu Artezanatu nu’udar negósiu retallista boot ne’ebé fa’an sasán lembransa oioin. Sira sosa hosi produtór sira no fa’an fali diretamente ba turista no loja sira. Iha tinan liubá, sira fa’an item 550. Kustu totál atu sosa materiál mak $ 2,600. Merkadu artezanatu ne’e iha kustu indiretu menus, tanba sira iha de’it empregadu 2 ne’ebé simu $ 300 ida-ida no fatin baratu atu aluga ho folin $ 250.
1. Kalkula fooin (porsentu) kustu indiretu: ……….
2. Ita hanoin katak % ne’e mak aas ka menus liu, ka lae?
3. Saida mak Merkadu Artezanatu bele muda?
Hadi’ak ita-nia negósiu ba empreza ki’ik sira iha turizmu no ospitalidade
33Kalkula Kustu
Ita-nia negósiu?
Kalkula kustu indiretu kada item
1 2Produtu ka servisu Kustu
Materiál Diretu kada
Item
Kustu indiretu kada
item
Eskursaun ba bee-tudak 15 3Eskursaun ba luku-tasi 100 20Transporte ba aeroportu 30 6Billete maxibobmbo 25 5
1 2 3Produtu ka servisu Kustu
Materiál Diretu kada
Item
Kustu indiretu kada
item
Kustu kada item
x __%
Pasu 3: Sura hamutuk kustu totál sira
Atu hatene kustu totál ba item ida, sura hamutuk kustu materiál diretu no kustu indiretu ba kada item iha Formuláriu Kustu Produtu.
Pasu 1. Kustu Materiál Diretu
+Pasu 2. Kustu indiretu
=
Kustu totál ba kada servisu ka produtu ne’ebé fa’an
Uza kustu totál produtu nu’udar pontu atu hahú deside folin hira atu fa’an ba Ita-nia kliente.
Hadi’ak ita-nia negósiu ba empreza ki’ik sira iha turizmu no ospitalidade
34 Kalkula Kustu
1 2 3Produtu ka servisu Kustu
Materiál Diretu kada
Item
Kustu indiretu kada
item
Kustu kada item
Eskursaun ba bee-tudak 15 3 18
Eskursaun ba luku-tasi 100 20 120
Transporte ba aeroportu 30 6 36
Billete maxibobmbo 25 5 30
Estudu kazu: Ajénsia Viajen
3.2 Métodu presu kustu-akresidu ba retallista no atakadista
Retallista (ajénsia viajen) no atakadista (operadór eskursauun sira) bele mós kalkula kustu no presu ho métodu oinseluk. Presu kustu-akresidu ne’e nu’;udar métodu hafolin sasán ka servisu iha-ne’ebé montante ida, atu taka lukru, mak aumenta ba kustu sira atu estabelese folin fa’an; ida-ne’e hanesan métodu hafolin ka determina folin ne’ebé orientadu interiormente.
Aumentu ba folin (presu)
Retallista no atakadista sira determina aumetnu ba folin ba kada tipu servisu (transportem, matadalan, hahán, otél) ka ba kada kliente. Operadór eskursaun turístku barak iha folin ba kada kliente, tanba sira iha portfólio kliente oioin (rezervasaun diretu, retallista, operadór eskursaun turístiku tradisionál).
1 2 3Produtu ka servisu Kustu
Materiál Diretu kada
Item
Kustu indiretu kada
item
Kustu kada item
=+
Ita-nia negósiu?
Kalklua kustu totál ba ita-nia produtu no servisu sira.
Hadi’ak ita-nia negósiu ba empreza ki’ik sira iha turizmu no ospitalidade
35Kalkula Kustu
Estudu kazu: Ajénsai viajen
Ajénsai viajen ne’e define sira-nia kliente sira iha kategória rua atu determina sira-nia marjin:
KLIENTE A: AJENTE / ATAKADISTA ne’ebé SERBISU HO RETALLISTA (OTÉL sira IHA DILI)
KLIENTE B: REZERVASAUN PARTIKULÁR/REZERVASAUN DIRETU hosi BAINAKA RAI-LI’UR
Kutasaun ba eskursaun kalan ida ba kliente B:
Folin sosa Aumentu ba folin hanesan Presu faan
$ 50 alojamentu $65
$ 50 transporte X 30% (marjin kustu + lukru líkidu) $65
$ 25 servisu matadalan $32,50
Retallista/ atakadista sira hasa’e sira-nia kustu indiretu (folin atu hola) ho aumentu ba folin ne’e. Aumentu ba folin ida-ne’e maka: (1) diferensa entre kustu no folin fa’an hosi produtu ka servisu ruma; (2) diferensa etnre folin líkidu ne’ebé operadór eskursaun, otél ka fornesedór seluk husu no folin fa’an retallu hosi servisu ne’e. Métodu ida-ne’e halo fasil liu atu kalkula folin no sei hamenu tempu ne’ebé han, tanba bele adapta tahan-serbisu iah Excel lalais no fasil.
Aumentu ba folin ne’e normalmente hanesan persentajen fixu ba kada produtu ka servisu entre 1% no 100% ba negósiu turizmu sira. Persentajen sei normalmente menus liu ba produtu ka servisu ne’ebé karun liu, susar liu atu fa’an ka bainhira kompetidór fa’an produtu ka servisu hanesan de’it ho folin baratu liu. Negósiu balu husu aumentu ba folin ho monante fixu (porezemplu $20 ba kada eskursaun ne’ebé fa’an) duké aumentu ba folin hanesan persentajen.
Marjin lukru ne’e hanesan persentajen hosi presu fa’an ikus nian ne’ebé reprezenta lukru. Marjin ne’e tenke konbre kustu indiretu hotu hotu (kustu traballu indiretu sira fahe ba kliente hotu hotu) no inklui marjin lukru.
Tuirmai ne’e mak buat ne’ebé José halo:
Hadi’ak ita-nia negósiu ba empreza ki’ik sira iha turizmu no ospitalidade
36 Kalkula Kustu
Pasu Estudu kazu: Ajénsia viajen 1. Halo planu bainhira Ita presiza fó hatene folin
foun ba Ita-nia kliente sira
Novembru: Kliente sira (orgaun governu,
negósiu, viajente individuál) presiza hatene folin
ba 2015.
2. Folin sosa-na’in (kompradór: Kontakta
fornesedór sira (otél, pousada/pensaun, transporte,
restaurante, atividade turístiku) liuhosi telefone, e-
mail ka vizita atu buka hatene sira-nia folin. Se
karik sira-nia folin mak aas liu, negósia folin di’ak
(kontrata)
Setembru: Sira telefone ba otél 4 atu husu sira-
nia folin foun. Sira simu folin foun ne’e ba 2015.
Negosiasaun ho kompañia transporte, tanba sira
aumenta sira-nia folin 35%.
3. Kalkula fali marjin
Haree fali kustu indiretu
Kalkula fali folin (kustu materiál diretu) bazeia ba
númeru produtu / servisu ne’ebé fa’an durante
2014
Setembru: Ajénsia ne’e antisipa aumentu 10%
ba nia kustu indiretu iha 2014. Ajénsia ne’e
kontrata otél 4 iha 2014 no fa’an kalan totál 400.
Sira antisipa atu fa’an hanesan de’it iha 2015.
Otél sira iha folin 5% tan kada kalan (aumentu
ba folin sosa 5%)
4. Determina marjin lukru foun (aumentu) ba ka
kliente
Bele halo marjin la hanesan ba kliente oioin.
Outobru
a Sira tau tan 5% lukru ba sira-nia kliente regulár
iha Dili
b. Sira tau tan 10% ba sira-nia kliente hosi rai-li’ur
5. Totál: marjin kustu indiretu + marjin lukru =
marjin
a. despezas 10% + marjin lukru 5%
b. despezas 10% + marjin lukru 10%
6. Kalkula folin fa’an
Marjin x folin ba sosa-na’in = folin foun
Outobru
Folin ba kuartu 50$ (folin ba sosa-na’in) x 25%
Eskursaun ba bee-tudak 15$ x 30%
7. Taxa kámbiu
Hamutuk ho merjin, taxa-kámbbiu ne’e halo impaktu
boot ba folin fa’an. Kontabilista tenke hanoin taxa-
kámbiu mensál ka anuál ne’ebé departamentu
eskursaun presiza uza iha sira nia kuotasaun oioin.
Taxa-kámbiu ba tinan oin mai sei muda 5%
Folin fa’an x 5%
8. Haree ba presu iha merkadu no kompetidór
Importasnte atu kompara ho kuidadu folin “foun” sira
ho folin ne’ebé hetan iha tinan/temporada foin liubá.
Aumentu ne’e presiza razoavel (baibain labele liu
5%-10%). Bainhira aumentu ne’e sa’e aas liu,
importante atu haree fali presu (dala ida tan). Se iha
razaun klaru atu halo aumentu aas liu (porezemplu;
aumentu ba folin kombustivel, governu deside atu
hasa’e folin ba eskursaun, nst) kuotasaun ne’e sei
laiha mudansa, maibé tenke fó hatene kliente sira
tansá iha aumentu ba folin (force majeure).
José nia folin mak kompetitivu, la presiza
hasa’e/hatun folin
9. Folin ne’ebé publika Folin ba sosa-na’in x 25% (kliente hosi Dili) no
30% (kliente hosi rai-li’ur)
Haree ba kapítulu tuirmai kona-ba determina folin atu fa’an.
Hadi’ak ita-nia negósiu ba empreza ki’ik sira iha turizmu no ospitalidade
37Kalkula Kustu
Sumáriu
Se karik Ita nu’udar retallista ka atakadista, uza Formuláriu Kustu Produtu no tuir pasu tolu atu kalkula kustu totál ba kada produtu ne’ebé Ita fa’an.
Pasu 1: Kalkula kustu materiál diretu
Halo kalkulasaun iha Formuláriu Kustu Produtu
• Hakerek naran hosi produtu ida-ida ne’ebé Ita-nia negósiu fa’an
• Hakerek kustu materiál diretu atu sosa item ida-ida.
• Retallista no atakadista sira la halo produtu. Nune’e, sira laiha kustu traballu diretu.
Pasu 2: Kalkula kustu indiretu
Atu kalkula kustu indiretu ba item ida, halo tuir pasu hirak-ne’e:
• Kalkula kustu materiál diretu totál ba kada fulan
• Kalkula kustu indiretu totál ba kada fulan
• Kalkula folin (%) kustu indiretu nian
• Kalkula kustu indiretu ba kada item.
Sura hamutuk kustu diretu totál hosi produtu hotu ne’ebé Ita-nia negósiu sosa atu fa’an fali kada fulan.
Hakerek kustu materiál diretu toál iha Formuláriu Kustu Produtu nia leten iha espasu ne’ebé fó. Prenxe Formuláriu Kustu Indiretu atu hatene informasaun kona-ba kustu seluk hotu hotu, menus ke kustu materiál diretu, ne’ebé Ita hasoru bainhira hala’o Ita-nia negósiu.
• Kalkula folin (%) kustu indiretu. Folin (%) kustu indiretu ne’e sei fó hatene Ita persentajen hira atu aumenta ba kustu materiál diretu hosi item ida-ida atu taka kustu indiretu totál ba ita-nia negósiu. Halo kalkulasaun iha Formuláriu Kustu Produtu.
• Kalkula kustu indiretu ba kada item (iha koluna 2 hosi Formuláriu Kustu Produtu). Multiplika kustu materiál diretu ba kada item (koluna 1) liu folin kustu indiretu.
Pasu 3: Sura hamutuk kustu totál sira
Atu hatene kustu totál ba item ida, sura hamutuk kustu materiál diretu no kustu indiretu ba item ida-ida iha Formuláriu Kustu Produtu.
Hadi’ak ita-nia negósiu ba empreza ki’ik sira iha turizmu no ospitalidade
38 Kalkula Kustu
KUSTU TOTÁL Kustu
indiretu + =Kustu materiál
diretu
Hafolin bazeia ba métodu kustu-akresidu
Retallista/atakadista sira aumenta sira-nia marjin folin kustu indiretu ho aumentu ba folin. Aumentu ba folin ne’e maka: (1) diferensa entre kustu no folin fa’an ba produtu ka servisu ruma; (2) diferensa entre folin líkidu ne’ebé operadór eskursaun, otél, ka fornesedór seluk husu, no folin fa’an retallu hosi servisu ne’e. Marjin ne’e mak persentajen hosi presu fa’an ikus liu ne’ebé reprezenta lukru. Marjin ne’e tenke taka kustu indiretu hotu hotu (kustu traballu indiretu fahe ba kliente hotu hotu) + inklui marjin ba lukru.
Uza kustu totál hosi produtu ida nu’udar pontu atu hahú deside folin hira atu husu ba Ita-nia kliente sira.
Hadi’ak ita-nia negósiu ba empreza ki’ik sira iha turizmu no ospitalidade
39Kalkula Kustu
4.1 Pasu sira hodi deside ita-nia folin
Jeralmente, Ita-nia folin sira tenke menus natoon atu dada kliente sira atu mai sosa, maibé aas natoon atu bele manán lukru. Ita tenke iha informasaun kona-ba folin hira ne’ebé bele husu ba Ita-nia kliente sira:
1.Hatene Ita-nia kustu sira
2.Hatene VAT hira ne’ebé Ita tenke inklui iha folin totál
3.Hatene aumentu ba folin (lukru) hira ne’ebé Ita bele husu
4.Hatene folin hira ne’ebé kliente sira iha vontade atu selu (valór)
5.Hatene Ita-nia kompetidór sira-nia folin
6.Hatene oinsá atu halo Ita-nia folin atraente liu
Ba kada unidade (produtu ka servisu) Ita hakarak manán osan liu nia kustu. Bainhira Ita kalkula kustu mínimu ba produtu ka servisu ida, ita presiza haree to’ok ba folin no halo Ita-nia folin ne’e atraente.
DESIDE FOLIN BA ITA-NIA SERVISU NO PRODUTU SIRA
KAPÍTULU 4
Hadi’ak ita-nia negósiu ba empreza ki’ik sira iha turizmu no ospitalidade
40 Kalkula Kustu
Kustu + VAT
+
+ Lukru (aumentu ba folin / folin ba
servisu)
+
Haree to’ok folin iha merkadu& folin
atraente
=Folin ne’ebé
Públika
1.Hatene Ita-nia kustu
Kustu mínimu tenke kalkula atu taka ita-nia despeza direta no indireta. Informasaun ne’e bele hetan iha:
• Formuláriu Kustu Produtu
• Formuláriu Kustu Traballu
• Formuláriu Kustu Indiretu
2.Hatene impostu hira ne’ebé ita tenke inklui iha folin totál
Se karik kliente ida sosa ita-nia sasán ka servisu, sira tenke selu kustu ba VAT (impostu kontribuisaun). Se karik ita nu’udar negósiu rejistu ba VAT, ita tenke kobra VAT hosi Ita-nia vendas. Ita-nia rejistu resibu no vendas tenke hatudu montante VAT ne’ebé kobra ba venda ida-ida.
Ita-nia negósiu tenke mós selu VAT ba sasán no servisu ne’ebé Ita sosa hosi fornesedór sira (impostu ba Produsaun). Iha Ita-nia livru resjisu, impostu ba kontribuisaun ne’e mak taka fali ho impostu ba produsaun no montante líkidu ne’e mak selu ba autoridade impostu nian. Impostu ba rendimentu ne’ebé selu bazeia ba lukru ne’ebé negósiu manán.
Estudu kazu: Pousada Maria
Impostu ba servisu sira hanesan 10%. Nia tenke selu persentajen ne’e ba produtu no servisu ida-ida ne’ebé nia fa’an, ba autoridade impostu. Nia husu $ 30 inklui VAT 10% ba kalan ida iha nia Pousada. Ne’e katak nia simu de’it $ 27 ba kada kuartu kada kalan ne’ebé nia fa’an.
Ita-nia negósiu?
Rain ida-ida sei iha taxa impostu oioin ne’ebé husu ba produtu ka servisu. Iha taxa/impostu hira iha Ita-nia rain? …………………………………………………………………………………...............................................................................................................................................................
HIN Manuál Livru Rejistu (KONTABILIDADE)
Hadi’ak ita-nia negósiu ba empreza ki’ik sira iha turizmu no ospitalidade
41Kalkula Kustu
3. Hatene lukru (aumentu ba folin) hira ne’ebé Ita bele husu
Aumentu ba folin ne’e hanesan diferensa entre kustu no folin fa’an ba produtu ka servisu ida-ida. Razaun atu aumenta folin (ka lukru):
• Atu aumenta valór ba kustu mínimu ba kada produtu/servisu: Ita bele husu folin aas liu se karik Ita bele promete produtu kualidade ka servisu di’ak liu ka se ita iha Pontu Promosaun Úniku ne’ebé justifika folin aas liu (Ita-nia otél sei iha padraun kualidade aas liu, Ita-nia produtu mak úniku, Ita-nia fatin iha lokál estratéjiku, Ita-nia pesoál sira nu’udar tulundór.
• Atu minimiza risku sai falidu, ita presiza manán osan tan hodi hasoru despeza la antisipada
• Atu bele kompetitivu – kompara Ita-nia folin ho kompetidór sira no deside se karik ita bele hatun ka hasa’e ita-nia folin
• Atu taka kustu iha tinan tomak nia laran (alta temporada no baixa temporada)
• Atu halo investimentu ba futuru (tau osan ba sorin)
• Ita bele kalkula aumentu ba folin nu’udar montante ka persentajen:
• Ezemplu hosi montante ida: lukru $ 35 ba kada viajen aviaun doméstiku ne’ebé ita fa’an
• Ezemplu aumentu folin ba kuartu sira: 20 – 200% (Ita bele hasa’e ita-nia aumentu ba folin se karik Ita-nia negósiu la’o di’ak) ka ba hemun: 20% to’o 200% (maioria restaurante sira manán hanesan ne’e hosi vendas ba hemun)
Marjin lukru sei hatudu lukru hira ne’ebé Ita nia negósiu manán hosi vendas liutiha aplika aumentu ba folin.
Taxa servisu nian
Negósiu turizmu balu inklui taxa ba servisu. Ida-ne’e hanesan persentajen espesífiku hosi otél nia taxa loron ida (baibain hanesan 10% ka 15%) ne’ebé husu bainaka atu selu ka aumenta ba nota restaurante nian (baibain hanesan 5%). Enkuandu iha ona taxa ba servisu, kliente laiha responsabilidade atu selu osan-kloe ba servidór.
4.Hatene hira ne’ebé kliente sira iha vontade atu selu (valór)
Hala’o peskiza merkadu: karik kliente/turista sira iha vontade atu selu ita-nia folin kustu + lukru? Husu perguntas (levantamentu, peskiza informál).
Valór hosi produtu ka servisu ida mak ‘valór’ ne’ebé Ita-nia kliente sira tau ba produtu ka servisu ne’e. Enkuandu produtu ka servisu iha valór aas liu ba kliente, Ita bele husu folin aas liu.
Hadi’ak ita-nia negósiu ba empreza ki’ik sira iha turizmu no ospitalidade
42 Kalkula Kustu
5. Hatene Ita-nia kompetidór sira-nia folin
Hala’o peskiza ba merkadu. Haree ba ita-nia kompetidór sira-nia folin, folin hira mak sira husu ba eskursaun turistika ida? Vizita ba ajénsia sira-seluk no haree iha internet.
Ita bele hakarak husu folin menus liu, porezemplu:
Se Ita-nia produtu ka servisu mak foun no ema sira seidauk hatene nia
Se Ita hakarak dada kliente foun
Ita bele hakarak husu folin aas liu, porezemplu:
Se karik kliente sira sente katak Ita-nia produtu ka servisu mak di’ak liu kompetidór sira-nian
Se karik Ita fó servisu tan ruma hanesan servisu matadalan di’ak ka produtu atraente
6. Hatene oinsá atu halo Ita-nia folin atraente liu
Husu Ita-nia an, ita hanoin ho folin ne’e katak ita bele konvense kliente sira atu sosa Ita-nia servisu ka lae? Ne’e hanesan folin atraente ka lae? Bele halo mudansa ba folin ne’e ka lae?
Ideia sira:
• Tau presu atraente (fa’an eskursaun turistika ba folin $ 24.50 duké $ 25)
• Deskontu (sosa ba kliente liu na’in 4, Ita hetan deskontu 25%)
• Fó buat liután ‘Ita hetan hahán almosu laselu ‘
• Esplika tansá ita-nia folin mak aas liu
• Folin espesiál
• Folin fixu ka fleksivel
Estudu kazu: Pousada Maria
Kustu ba matabixu ba kada bainaka mak $ 1.50 kustu ai-han, $ 1 kustu traballadór no $ 2 ba kustu operasaun indiretu (porezemplu; gás, eletrisidade, uma). Valór ba kliente atu simu matabixu fresku, no te’in ne’e mak aas liu kustu atu prodús matabixu ne’e ($ 4.50). Nune’e, se karik pousada ne’e determina nia folin fa’an matabixu hanesan $7 no kliente sira kontente atu selu folin ne’e, valór matabixu nian ba kliente mak $7.
Hadi’ak ita-nia negósiu ba empreza ki’ik sira iha turizmu no ospitalidade
43Kalkula Kustu
Estudu kazu: Ajénsia Viajen (retallista)
Ajénsia ne’e halibur ona informasaun hotu hotu ne’ebé presiza atu kalkula folin hira atu hus ba kliente sira. Haree ba tabela iha kraik. Sira deside atu husu $ 26 ba sira-nia kliente, maibé atu oferese hahán almosu laselu. Benefísiu liután ne’e sei fó motivasaun ba kliente sira atu sosa sira-nia eskursaun dukér ajénsia seluk nian, tanba kliente sira hanoin oferesimentu ne’e mak iha kualidade di’ak liu no servisu liután. Sira kalkula ulukliu marjiń hanesan 20%, maibé hafoin aumenta folin publikadu, sira-nia marjen sa’e kuaze 26.5% hodi kobra kustu ba almosu ne’e.
Kustu materiál diretu 15.00$
Kustu materiál indiretu 3.00$
Kustu totál ba produtu / servisu 18.00$
VAT 10% 1.80$
Kustu + VAT 19.80$
Marjin lukru 20% 3.96$
Kustu + VAT + Lukru 23.76$
Haree ba merkadu 25.00$
Folin públika 26.00$
Produtu ka servisu
+
+
Hadi’ak ita-nia negósiu ba empreza ki’ik sira iha turizmu no ospitalidade
44 Kalkula Kustu
EZERSÍSIU
Ita konkorda ka lae ho estratéjia folin ajénsia viajen nia atu husu folin $ 26?
Ita hanoin atu husu folin hira?
EZERSÍSIU
1.Determina folin ba bikan mie ida ne’ebé fa’an iha Warung Bakso (haree pájina ... atu hatene kustu).
2.Bazeia ba argumentu saida mak Warung Bakso ne’e bele aumenta nia marjin lukru?
…………………………………………………………………………………………………………………………
3.Halo Peskiza iha Merkadu hodi tulun Warung Bakso ne’e (kompetidór no kliente). Folin ne’e kompetitivu ka lae?
…………………………………………………………………………………………………………………………
4.Folin hira mak Ita hakarak husu kliente sira? Ita hanoin folin ne’e mak aas/menus liu? Warung Bakso ne’e tenke husu folin hira?
………………………………………………………………………………………………………………………...
…………………………………………………………………………………………………………………………
HIN Manuál Komersializasaun: sei hatudu oinsá atu kalkula kustu hosi produtu ka servisu.
Kustu materiál diretu
Kustu materiál indiretu
Kustu totál ba produtu / servisu
VAT 10%
Kustu + VAT
Marjin lukru 20%
Kustu + VAT + Lukru
Haree ba merkadu
Folin públika
Produtu ka servisu
+
+
Hadi’ak ita-nia negósiu ba empreza ki’ik sira iha turizmu no ospitalidade
45Kalkula Kustu
4.2 Uza Ita-nia Pontu Ekilíbriu atu determina folin sira
Komprensaun kona-ba kustu sira sei fó figura bázika, maibé sei labele deside folin ba produtu. Se Ita la komprende nivel folin iha ne’ebé Ita-nia negósiu tomak hetan ekilíbriu (la mate), Ita sei nunka hatene se karik ita manán lukru ka lakon.
Uza ita-nia Pontu Ekilíbriu ba Ita-nia negósiu atu hatene marjin mínimu hira ne’ebé Ita tenke husu atu rekupera kustu sira. Ita bele mós uza informasaun ne’e atu prevee ita-nia nesesidade ba traballadór no rekerimentu ba rendimentu no despezas.
Ita bele kalkula PE (Pontu Ekilíbriu) ne’e liuhosi dividida kustu indiretu liu marjin lukru brutu. Estudu kazu iha kraik sei hatudu situasaun jerál hosi vendas no kustu ba kada fulan
Estudu kazu: Loja lembransa
Carlos halo sumáriu hosi nia vendas no kustu ba kada fulan. Nia fa’an maskara sira ho folin $ 20 no iha hanoin atu fa’an maskara 180 ba turista sira nomós ba merkadu artezanatu (6 kada loron).
Atu aumente marjin lukru líkidu, Carlos bele aumenta nia folin ka tenta atu hamenus kustu indiretu.
Folin Vendas Pontu Ekilíbriu
Kustu indiretu / marjin lukru brutu = $ 2089Ida-ne’e katak looja ne’e tenke fa’an mínimu $ 2089 kada fulan atu taka nia kustu diretu no indiretu.
Nia sei manán lukru se karik nia fa’an liu fali Pontu Ekilíbriu.
Kada tinan Ita bele determina ita-nia predisaun ba vendas no kustu sira. Bazeia ba ida-ne’e ita bele kalkula vendas mínimu ne’ebé presiza kada tinan.
Pasu sira Loja lembransa
1. Vendas (rendimentu) $ 3,600 2. Kustu materiál diretu (folin ba sosa-na'in) $ 1,260
3. Kustu traballu diretu $ 350
Lukru brutu (Kontribuisaun) $ 1,990
4. Lukru brutu (lukru operasaun): Lukru brutu / vendas * 100%
55.3
5. Kustu indiretu $ 1,155
6. Lukru líkidu (lukru operasaun): lukru brutu - kustu indire 835$
7. marjin lukur:lukru líkidu / vendas * 100 23.2
Aprende tan iha HIN Planeamentu Finanseiru no Kontabilidade
Hadi’ak ita-nia negósiu ba empreza ki’ik sira iha turizmu no ospitalidade
46 Kalkula Kustu
Jeralmente, ita-nia folin sira tenke menus natoon atu dada kliente sira atu mai sosa, maibé aas natoon atu bele manán lukru. Ita tenke iha informasaun kona-ba folin hira atu husu ba Ita-nia kliente sira:
1.Hatene Ita-nai kustu sira
2.Hatene VAT hira ne’ebé Ita tenke aumenta ba folin
3.Hatene lukru (aumentu ba folin) hira ne’ebé Ita bele husu
4.Hatene folin hira ne’ebé kliente sira iha vontade atu selu (valór)
5.Hatene Ita-nia kompetidór sira-nia folin
6.Hatene oinsá atu halo Ita-nia folin sira atraente liu
Ba unidade ida-ida (produtu ka servisu) Ita hakarak manán osan liu kustu. Enkuandu ita kalkula kustu mínimu ba produtu ka servisu ida, Ita presiza haree fali ba Ita-nia folin ho halo atraente liu. Atu manán lukru, Ita-nia folin tenke aas liu ita-nia kustu totál ba produtu ka servisu ne’e.
Kustu + VAT
+
+ Lukru (aumentu ba
folin/ taxa servisu)
+
Haree folin iha merkadu
& folin atraente
=Folin ne’ebé
Públika
Sumáriu
Uza Ita-nia negósiu nia Pontu Ekilíbriu atu hatene marjin mínimu hira ne’ebé Ita tenke tau atu rekupera kustu sira. Ita mós bele uza informasaun ne’e atu prevee nesesidade ba traballadór no rekerimentu ba rendimentu no despezas.
Hadi’ak ita-nia negósiu ba empreza ki’ik sira iha turizmu no ospitalidade
47Kalkula Kustu
Importante atu haree fali ita-nia kustu no folin kada fulan nee. Hamutuk ho pesoál finansas, halo planu atividade detalladu ba kada fulan, prazu no ema ne’ebé responsavel. Planu asaun ne’e hanesan parte hosi Ita-nia planu ba kustu sira.
Lembra sujestaun hirak-ne’e:
• Halo planu ba periódu fulan tolu ka neen.
• Liga prosesu kalkula kustu ho siklu finanseiru (porezemplu; folin foun sira tenke tau iha website, fahe ba retallista no atakadista no kliente sira ho tempu oportunu)
• Haree to’ok beibeik katak Ita halo tuir Ita-nia planu ba asaun. Ideia di’ak mak atu haree to’ok fali kada fulan.
• Ita bele taka Ita-nia planu ba asaun iha didin-lolon atu nune’e bele fasil atu hateke no haree fali.
PLANU BA ASAUN KAPÍTULU 5
Hadi’ak ita-nia negósiu ba empreza ki’ik sira iha turizmu no ospitalidade
48 Kalkula Kustu
Ita-nia negósiu?Item Tarefa serbisu Bainhira
(prazu) Sé mak
responsavel Kustu Haree to’ok no hadi’a fali
Formuláriu Kustu Produtu Formuláriu Kustu Traballu Formuláriu Kustu Indiretu Depresiasaun
Kalkula kustu diretu hosi produtu /servisu
Kalkula kustu indiretu negósiu nian
Kalkula folin kustu indiretu Kalkula (fali) kustu hosi produtu
no servisu ida-ida Halo ka hadi’a fali karta Excel atu
kalkula kustu Sosa software atu kalkula kustu
Estabelese folin
Hatene VAT hira ne’ebé tenke inklui iha folin totál
Kalkula (no deside estratejikamente) marjin ba lukru
Haree fali ita-nia folin periodikamente no hadi’a fali se presiza
Hili estratéjia sira ne’ebé bele fó benefísiu ba ita-nia negósiu (fa’an produtu barak ho folin menus, ka folin aas liu ba produtu menus)?
Kalkula folin loloos ba produtu no servisu ida-ida (labele halo baratu ka karun liu)
Peskiza iha merkadu
Haree se karik Ita-nia kliente sira mak satisfás ona ho relasaun folin/kualidade
Haree fali ita-nia kompetidór sira-nia folin (dala ida kada fulan 6 ka 12)
Folin ne’ebé publika
Hametin katak folin sira iha Ita-nia broxura no website mak loos no atualizadu
Sistema sira
Uza sistema/métodu pagamentu prontu ba kliente sira (kupon, osan, kartaun kréditu, kartaun ATM, osan ki’ik natoon)
Pesoál Ita-nia negósiu ne’e sei haboot ka lae, Ita presiza kontroladór finansas ka lae? Admin?
Seluk Deside benefísiu saida ne’ebé ita hakarak oferese ba kliente sira laiha folin tan (porezemplu; uzu internet laselu)
Hadi’ak ita-nia negósiu ba empreza ki’ik sira iha turizmu no ospitalidade
49Kalkula Kustu
Kapítulu 1
1. Serbisu ne’e la utiliza diretamente iha produsaun ba ami-nia produtu. Nune’e saláriu ne’e mak kustu traballu indiretu ba negósiu ne’e.
2. Kustu traballu indiretu
3. Kustu traballu indiretu, vendedór ne’e sei tama hafoin prosesu fabrikasaun hakotu. Nia kustu mak despezas, tanba labele kalkula diretamente ba produtu ka servisu ida.
4. Sim, kustu traballu diretu, tanba servidór ne’e halo parte atu lori hahán, ne’ebé mak servisu ida ne’ebé pousada ne’e fa’an.
RESPOSTA SIRA
Kapítulu 2
Kapítulu 2 RESPOSTA PASU 1 Kalkula ‘matéria prima’ ba bikan mie iha formuláriu kustu produtu.
Materiál:
Mie – 1 kilo = $ 2 – presiza 200 gram Manu-tolun - $ 0.50 –presiza manu-tolun 1 Modo 1 kilo $ 1.50 – presiza 300 gram Mina 1 Litru $ 2 – presiza kanuru isin ida
1 2 3 4Kustu sosa kada unidade
Kuantidade kada item
Kustu kada item
Mie $ 2.00 0.2 $ 0.40
Manu-tolun $ 0.50 1 $ 0.50
Modo $ 1.50 0.3 $ 0.45
Total 1.35$
Matéria Prima
x =x =
RESPOSTA SIRA KAPÍTULU 6
Hadi’ak ita-nia negósiu ba empreza ki’ik sira iha turizmu no ospitalidade
50 Kalkula Kustu
RESPOSTA PASU 2
Kustu traballu diretu ba item ida-ida maka $ 1.09
Warung Bakso
1 2 3 4 5 6 7Oras serbisu
totál kada fulan
Pagamanetu totál kada
fulan
Oras iha produsaun kada fulan
Pagamentu ba tempu
iha produsaun
Oras ne'ebé
la'ós iha produsaun kada fulan
Pagamentu ba tempu
ne'ebé la'ós iha
produsaun$ $ $
Reina, dapur-na'in 160 300 160 300Maria, servidór 160 400 160 400Jose, asistente 120 200 120 200
320 700 120 200
KUSTU TRABALLU INDIRETU
Empregadu
Total
KUSTU TRABALLU DIRETU
Pagamentu (kolen) ba tempu iha produsaun 1400 $
Oras iha produsaun kada fulan
640 oras = 2.19 $KUSTU TRABALLU DIRETU KADA ORAS
Hadi’ak ita-nia negósiu ba empreza ki’ik sira iha turizmu no ospitalidade
51Kalkula Kustu
3. KUSTU INDIRETU KADA ITEM
500 $
640 oras
0.78$
INDIRECT COSTS PER ITEM
0.5 0.78$ 0.39$
Kustu indiretu totál kada fulan hosi Formuláriu Kustu Indiretu
Oras totál iha produsaun kada fulan (Hosi Koluna 4 iha Formuláriu Kustu Traballu)
KUSTU INDIRETU KADA ORAS
ORAS TOTÁL
x =
KUSTIU INDIRETU KADA ITEM
RESPOSTA sira
Kapítulu 2
4. KUSTU TOTÁL KADA ITEM1. KUSTU MATERIÁL DIRETU KADA ITEM 1.35$ 2. KUSTU TRABALLU DIRETU KADA ITEM 1.09$ 3. KUSTU INDIRETU KADA ITEM 0.39$
Total 2.83$
KUSTU PRODUTU 1
1. Kalkula folin ba kustu indiretu: 850 / 2600 = 32.6%
2. Ita hanoin katak % ne’e mak aas ka menus natoon? Ba retallista di’ak liu atu iha marjin menus liu, tanba selae, kliente sira sei ba diretamentu ba fornesedór sira.
Folin kustu ne’e mak aas, tanba tenke tau tan VAT no lukru iha leten. Maib