KEHALINE AKTIIVSUSMarion Piisang, MscTL Terviseteaduste ja Spordi Instituut
LIIKUMISVAJADUSLiikumisvajadus ks inimese fsioloogilistest phivajadustest
Liikumisvajadus on erinevatel inimestel erinev
Foto: raamatust Lapsi ja urheilu (1991)
A. Maslow VAJADUSTE HIERARHIAKui n. madalamad vajadused on rahuldamata, ei teki inimesel eneseteostuslikke vajadusi
Joonis raamatust Serd, J. (1992). Pshholoogia kigile
KEHALINE AKTIIVSUS JA SPORTIMISAKTIIVSUS Kehaline aktiivsus (liikumisaktiivsus) igasugune skeletilihase aktiivsus, millele kaasneb energiakulu; tegevuslik aktiivsus
Sportimisaktiivsus - tegelemine kehaliste harjutustega; sportimine
KEHALIST AKTIIVSUST MRAVAD TEGURIDIndividuaalsed mittemuudetavad tegurid:sugu, vanus, geneetiline eripra .... jms
Individuaalsed muudetavad tegurid:kehamass, teadmised kehalisest aktiivsusest, suhtumine kehaliselt aktiivsesse eluviisi .... jne
BIOLOOGILINE LIIKUMISAKTIIVSUSLoomulik liikumisaktiivsus kasvab alates 3.-4.eluaastast kuni 7.-8.eluaastani; saavutatud maksimum psib murdeeani ja hakkab seejrel vhenema
Poiste liikumisaktiivsus on tdrukute omast 10-15% krgem
Joonis raamatust: Tervise teejuht. I (1988)
KEHALINE AKTIIVSUSNormokineesia - tasakaal inimese kaasasndinud liikumisvajaduse ja tema kehalise aktiivsuse vahel
Hpokineesia (vaegliikumine) - inimese kehaline aktiivsus ei kata tema liikumis-vajadust; hpokineesia on sdame-veresoonkonna-haiguste phjuseks
Hperkineesia - liikumisliig
KEHALISE AKTIIVSUSE POSITIIVNE MJULihased tugevnevad, nende judlus paraneb
Luud tugevnevad (osteoporoosi risk vheneb)
Sdamelihas tugevneb (sdame-veresoonkonna-haiguste risk vheneb)
Paraneb llisamba liikuvus ja rht
Naha verevarustus ja toonus paranevad
Hingamine muutub sgavamaks ja korra-prasemaks, paraneb organismi varustamine hapnikuga
KEHALISE AKTIIVSUSE POSITIIVNE MJU
Ainevahetus intensiivistub, rasvadepood vhenevad
Vegetatiivsed regulatsioonimehhanismid elavnevad
Paraneb ldine enesetunne, tuseb pshiline toonus
Aktiivsus ja kontaktivime suurenevad
Paranevad mlu ja thelepanu kontsentratsiooni- vime
KEHALISE AKTIIVSUSE MJU TERVISELE(Hebbelnick; joonis raamatust Motoorne areng. Raudsepp, Viru, 1996)1. Kehaline aktiivsus lbi elu
2. Nooruses kehaline inaktiivsus, tiskasvanueas kehaliselt aktiivne eluviis
3. Nooruses kehaliselt aktiivne eluviis, tiskasvanueas kehaline inaktiivsus
4. Kehaline inaktiivsus lbi elu
5. ja 6. Erinev kehaline aktiivsus ja kahjulikud harjumused
MIKS PEAB LAPS LIIKUMA ?Liikuv laps on tervem, tema fsiline mina-pilt on positiivsem (ta on oma kehaga rohkem rahul)
Liikuvast lapsest kasvab tenoliselt ka liikuv tiskasvanu.
Liikuv laps on tavaliselt normaalkaaluline, seda ka tiskasvanuna. lekaalulisuse tekke seisukohalt on kriitilised perioodid vanuses 5- 8/10aastat ja murdeeas
Liikumine lapseplves tugevdab luustikku. Luude arengu seisukohalt on thtis vanus 12- 15 aastat
MILLINE PEAB OLEMA LAPSE LIIKUMINE ?Lapsed peaksid iga pev aktiivselt liikuma vhemalt 60 minutit
Liikumine peab olema hingeldama ja higistama ajav
Laste liikumine peab olema mitmekesine. Luustiku tugevnemise seisukohalt peaksid lapsed jooksma ja mngima liikumis- ja sportmnge (liikumine erinevates suundades), hppama-hplema, tantsima ... jms. Jalgrattasit ja ujumine ei stimuleeri luude arengut
KEHALISE AKTIIVSUSE SOOVITUSED TISKASVANUTELE
KEHALISE AKTIIVSUSE EDENDAMINE SOODUSTAVAD FAKTORID
MjuridMeetodidTEADMISEDLoengud, vestlused, info-materjalid, raamatud, TV, raadio, ajalehed/ajakirjadSUHTUMINEVaidlused, probleemide lahendamine, rollimngud, kogemused, hinnangute selgumine
KEHALISE AKTIIVSUSE EDENDAMINE VIMALDAVAD FAKTORID
MjuridMeetodidFSILINE KESKKONDLhema keskkonna mber-korraldamine, meelespeade tegemine, vaba aja, varustuse, ruumide jms olemasolu, sotsiaalne keskkondPSHHOMO-TOORSED JA KITUMUSLIKUD TEGURIDMotoorsete oskuste omandamine, isiklike muutuste plaan, valmisolek muutusteks, eesmrkide pstitamine, enesehindamine, tagasilkide ennetamine
KEHALISE AKTIIVSUSE EDENDAMINE KAITSVAD FAKTORID
MjuridMeetodidSOTSIAALNE TOETUSAsjatundjate ning kaaslaste abi ja toetus, administratiivne toetus, vimalus osaleda organiseeritud kehalises tegevuses, vistlusedFSILINE TOETUSTagasiside kehalise vimekuse testidest, ergutused ja materiaalne kasu
LUGEMISSOOVITUSHarro, M. 2001. Laste ja noorte kehalise aktiivsuse ja kehalise vimekuse mtmise ksiraamat. Tartu: T Kirjastus
Liikumine ja meditsiin. 1998. Koostajad: Vuori, I. ja Taimela, S. - Tln: Medicina
Raudsepp, L., Viru, A. 1996. Motoorne areng. Tartu: AS Atlex, lk 13 - 19
Tervislik liikumine. 2007. Koostajad: Fogelholm, M. ja Vuori, I. - Tln: Medicina