1
EAL TEA
TAJA
2/2005
EAL TEA
TAJA
2/2005EESTI A
RH
ITEKTID
E LIIDU
TEAB
ELEHT
2
EAL TEA
TAJA
2/2005
2
EE
STI A
RH
ITEK
TIDE
LIITA
ad
ress:
(juriid
iline
) Lai tn
.29
, Tallin
n 1
01
33
(füü
siline
) Lai tn
.31
, Tallin
n 1
01
33
Tele
fon
/ fak
s: 6411 737, 6411 728E
–po
st: ea
liit@o
nlin
e.e
eh
ttp://w
ww
.arh
liit.ee
Pa
ng
are
kv
isiidid
:E
esti Ü
hisp
an
k,
ko
od
40
1, a
/a 1
00
22
0 1
17
2 0
00
4
Ko
nto
r (Lai tn.31) o
n avatu
d: E-R
kell 9–17
EA
Li ee
stseisu
se k
oo
sole
ku
dto
imu
vad
ne
ljap
äe
viti üle
nä
da
laa
lgu
seg
a k
ell 1
6.3
0.
EA
Li esim
ee
s:M
argit M
utso
EA
Li ase
esim
eh
ed
:Tõ
nu
Laigu
, Ülar M
ark
Arh
itek
tuu
riko
nk
ursid
, Eu
rop
an
:Tõ
nu
Laigu
, Emil U
rbel
EA
L-i pro
jek
tijuh
id:
Pille Epn
er, An
ni N
oo
l
EA
L-i sek
retä
r:Sig
ne
Liivale
ht
EA
L-i raa
ma
tup
ida
ja:
An
ne
Ke
rge
EAL-i ko
nto
ris on
võim
alik tutvu
da m
itmete
perio
od
iliste arhitektu
uriväljaan
neteg
a (ElC
roq
uis, d
b, A
rkitektur, A
rchitectu
ral Review
,ark jn
e), samu
ti saab in
form
atsioo
ni to
imu
-vatest arh
itektuu
rivõistlu
stest, kon
verent-
sidest, sem
inarid
est, näitu
stest jne.
Soo
dsalt o
n võ
imalik o
sta arhitektu
urialast
kirja
nd
ust n
ing
uu
em
aid
aja
kirja
MA
JA,
ER
AM
U ja
EH
ITUS
KU
NS
T nu
mb
reid.
EAL EESTSEISU
SES
EA
L EESTS
EIS
USES
31
. mä
rts 20
05
M. M
utso
tutvu
stab eestseisu
sele EALi
uu
t pro
jektijuh
ti An
ni N
oo
lt. A. N
oo
l hak-
ka
b te
ge
lem
a a
rhite
ktu
urivõ
istluste
ko
rrald
am
iseg
a ja
võistlu
sting
imu
steko
ostam
isega. A
. No
ole esim
eseks pro
-jektiks EA
Lis on
ERM
i uu
e peah
oo
ne rah
-vu
svahelise arh
itektuu
rivõistlu
se korral-
dam
ine. Lisaks A
. No
olele ku
ulu
vad m
ai-n
itud
arh
itek
tuu
rivõistlu
se k
orra
ldu
s-to
imko
nd
a P. Epn
er, V. K
aasik, M. Preem
ja T. Sild. A
. No
ole ü
lesand
eks jääb ka
EALi ko
du
lehe to
imetam
ine, ko
nkreet-
sete EALi p
rojektid
e juh
timin
e ja läbivii-
min
e, nag
u n
äiteks EALi aastap
äeva raa-m
es eesti arhitektu
uri p
äevade ko
rral-d
amin
e 2005. aasta okto
ob
ris, rahvu
s-vah
elise kon
verentsi Lin
nad
vee ääreskaasko
rraldam
ine 2005. aaasta ap
rillisjn
e.EAL sõ
lmis ü
ürilep
ing
u Tallin
na K
esk-lin
na V
alitsuseg
a. Selle üü
rilepin
gu
alu-
sel saab EA
L om
a kasutu
sse ruu
mid
aad-
ressil Van
aturu
kael 8 II ja III korru
sel.Ü
ürilep
ing
ut p
ikend
atakse iga 3 ku
u jä-
rel. Ku
na lep
ing
u jätkam
ine ei o
le kin-
del, siis EA
Li juh
atuse o
tsusel o
od
atakseu
utesse ru
um
idesse ko
limiseg
a seni, ku
ni
on
lõp
likult fo
rmeeru
nu
d u
us lin
navalit-
sus, kelleg
a kum
maleg
i osap
oo
lele ruu
-m
ide
osa
s vastu
võe
tava
lah
en
du
sen
ivõ
iks jõu
da.
Majan
du
s- ja kom
mu
nikatsio
on
imi-
nisteeriu
m saatis EA
Lile ettepan
ekute
tegem
iseks ja arvamu
ste avaldam
iseksEh
ituse tö
övõ
tulep
ing
u ü
ldtin
gim
used
ja
3
EAL TEA
TAJA
2/2005
EAL EESTSEISU
SES
Ehitu
se alltöö
võtu
lepin
gu
te üld
ting
imu
-sed
. Mõ
lemad
ting
imu
sed o
n välja tö
ö-
tanu
d Eesti Eh
itusettevõ
tjate Liit koo
s-tö
ös m
ajand
us- ja ko
mm
un
ikatsioo
nim
i-n
istee
rium
iga
. E. H
irveso
o, tu
tvun
ud
ne
nd
eg
a,
on
a
rvam
use
l, e
tp
roje
kte
erim
is-eh
itustö
övõ
tt ei va
staE
ALi e
etiliste
le tõ
ek
spid
am
istele
. Nii
Ehitu
se töö
võtu
lepin
gu
te üld
ting
imu
stesku
i ka Ehitu
se alltöö
võtu
lepin
gu
te üld
-tin
gim
ustes välistatakse au
tori järelval-
ve. Leitakse, et need
ting
imu
sed o
n ko
os-
tatud
eelkõig
e ehitaja h
uve silm
as pid
a-d
es. Kin
dlasti ei saa eh
ituse- ja p
rojek-
teerimise tö
övõ
tt koo
s olla – see ei tag
atellijale o
ptim
aalset tulem
uslikku
kvali-teeti. E. H
irvesoo
ja M. Preem
i ülesan
-d
eks jääb ko
ostad
a majan
du
s- ja kom
-m
un
ikatsioo
nim
inisteeriu
mile kiri EA
Liettep
aneku
te ja arvamu
stega.
Käsitlem
ist leiab ka riig
ihan
keseadu
s jaselleg
a seon
du
v. M. M
utso
sõn
ul võ
ttisA
rhitektu
uriko
misjo
ni sekretär M
. Reis-
maa ü
hen
du
st Rah
and
usm
inisteeriu
mi
esind
ajatega, et u
urid
a, kui kau
gel o
l-lakse R
iigih
ang
ete seadu
sesse sisseviida-
vate täiend
usettep
aneku
te välja töö
ta-m
isega. M
. Reism
aa sõn
ul tu
tvus M
ajan-
du
smin
isteerium
EAN
i koo
statud
soo
vi-tu
sliku m
aterjaliga (Pu
blic Pro
curem
ent
Gu
idelin
es) avalike han
gete sead
usan
d-
luse ko
han
dam
iseks/ rakend
amiseks tar-
bija ja eh
itiste kvaliteedi h
uvid
es. Taga-
siside p
õh
jal võib
väita, et ehitu
settevõt-
jad o
n kah
tlemata h
uvitatu
d sellest, et
säilitataks koo
slus p
rojekteerija-eh
itaja.M
. Mu
tso p
eab o
luliseks, et EA
Li esind
a-ja
d k
aa
sata
ks R
ah
an
du
smin
istee
rium
i
juu
rde m
oo
du
statud
Riig
ihan
gete sead
u-
sega teg
elevasse töö
gru
pp
i. M. M
utso
tegi A
rhitektu
uriko
misjo
nile ettep
ane-
ku, et tö
ög
rup
pi kaasataks T. Laig
u ja A
.Levald
. E. Hirveso
o o
n arvam
usel, et rii-
gih
anke p
uh
ul p
eaks olem
a fikseeritud
ehitu
smaksu
mu
s, mitte p
rojekteerim
is-m
aksum
us. Ta rõ
hu
tab, et rah
alise arhi-
tektuu
rikon
kursi p
uh
ul p
eab väg
a täp-
selt järgitam
a ette antu
d võ
istlusreg
le-m
en
ti, sh k
inn
ipid
am
ist nõ
ud
est, e
tko
nku
rsitöö
d tu
leb esitad
a täpselt kin
d-
laks määratu
d ajaks.
M. M
utso
sõn
ul võ
ttis 29. märtsil 2005
toim
un
ud
Arh
itektuu
rikom
isjon
vastuo
tsuse m
oo
du
stada ko
halike o
mavalit-
suste jao
ks ja seadu
ste teema käsitle-
miseks erald
i töö
rüh
mad
; koh
alike om
a-valitsu
ste töö
rüh
ma ju
hiks m
äärati A.
Alve
r, sea
du
steg
a te
ge
leva
töö
rüh
ma
juh
iks määrati H
. Kalle.
Aru
tluse all o
n p
laan p
üstitad
a Tallin-
na lah
te Laulu
väljaku ju
urd
e merre T.
Kan
gro
skulp
tuu
r Kalevip
oeg
. Leitakse,et ku
nstiteo
sed, m
ida kavatsetakse p
ai-g
utad
a avalikku ru
um
i, peaksid
ka saa-m
a vastava koo
skõlastu
se kun
stikom
is-jo
nilt. K
ind
lasti ei toh
iks mistah
es kun
s-tio
bjektid
e paig
utam
isel avalikku ru
um
io
lla määravad
po
liitilised ko
kkulep
ped
.E
estse
isus p
ea
b va
jalik
uk
s ku
jun
da
da
loo
meliitu
deg
a üh
ine seisu
koh
t Tallinn
alah
te kavand
atava Kalevip
oja sku
lptu
u-
ri osas.
M. Šein
avaldab
nö
rdim
ust Tu
letõrje-
ja Päästeameti m
uu
tun
ud
töö
korrald
u-
se üle, m
illest tulen
evalt võib
koo
skõlas-
tuse saam
iseks tuletõ
rjega ku
lud
a kun
i
4
EAL TEA
TAJA
2/2005
üks ku
u. M
. Shein
i ülesan
deks jääb
koo
s-tad
a EALi ja EPB
Li po
olt Sisem
inisteeriu
-m
isse saatmiseks ü
hiskiri, m
illes avalda-
takse rahu
lolem
atust Tu
letõrje- ja Pääs-
teameti u
ue tö
öko
rraldu
se suh
tes, mis
on
ebao
peratiivn
e nin
g m
uu
dab
asjaaja-m
ise koh
makaks.
M. M
utso
osa
les T. La
esso
ni k
utse
lko
os M
. Preemi ja A
. Rikkin
enig
a majan
-d
us- ja ko
mm
un
ikatsioo
nim
inisteeriu
mis
toim
un
ud
plan
eerimissead
use m
uu
tmist
käsitleval arutelu
l, kus aru
tluse all o
li pa-
rand
usettep
aneku
te tegem
ine riig
iko-
gu
le. Planeerim
isseadu
se paran
du
sette-p
aneku
tega o
n aktiivselt teg
elenu
d ka
parlam
end
iliige M
ark Soo
saar. Nii m
a-jan
du
s- ja kom
mu
nikatsio
on
imin
isteeriu-
mi ku
i M. So
osaare ettep
aneku
d o
n saa-
detu
d ka EA
Lile läbivaatam
iseks. Eest-seisu
s tutvu
s kõikid
e mu
ud
atusettep
a-n
ekuteg
a, kuid
kahju
ks ei võim
aldan
ud
aja
liselt lü
hik
e lä
biva
ata
misp
erio
od
EALi-p
oo
lset üh
ist seisuko
hta ku
jun
da-
da
. Ee
stseisu
se liik
me
te o
ma
vah
elise
stäien
davas kirjavah
etuses o
n jõ
utu
d jä-
reldu
sele, et ei majan
du
s- ja kom
mu
ni-
katsioo
nim
inisteeriu
mi eg
a ka M. So
o-
saare mu
ud
atusettep
aneku
d ei rah
uld
atäieliku
lt nin
g et p
laneerim
isseadu
s va-jab
kiiremas ko
rras väga p
õh
jalikku läb
i-vaatam
ist ja süven
datu
d läh
enem
ist. Etsed
a teha, m
oo
du
stati ka arhitektu
uri-
ko
misjo
ni ju
urd
e se
ad
uste
ga
teg
ele
vvastav tö
örü
hm
. Nii m
ajand
us- ja ko
m-
mu
nikatsio
on
imin
isteerium
i kui M
. Soo
-sa
are
mu
ud
atu
sette
pa
ne
ku
te su
hte
ssaatis EA
L nen
de ko
ostajatele o
map
oo
l-sed
märku
sed ja täh
elepan
ekud
meilitsi,
sh ka ettep
anek käsitled
a plan
eerimis-
seadu
st senisest o
luliselt p
õh
jalikum
alt,ko
os so
ovitu
sega m
itte kiirustad
a, vaidjätta aeg
a süven
emiseks.
Nii m
ajand
us- ja ko
mm
un
ikatsioo
nim
i-n
isteerium
kui M
. Soo
saar esitasid m
uu
-d
atusettep
aneku
d m
ajand
usko
misjo
ni-
le, kes M. So
osaare ettep
aneku
d tag
asilü
kkas nin
g m
ajand
us- ja ko
mm
un
ikat-sio
on
imin
isteerium
i ettepan
ekud
täieli-ku
lt arvesse võttis. M
. Soo
saare arvamu
-se ko
haselt o
n m
ajand
us- ja ko
mm
un
i-katsio
on
imin
isteerium
i mu
ud
atusette-
pan
ekud
vastuo
lus d
emo
kraatia põ
hi-
mõ
tete
ja a
rhite
ktu
urip
oliitik
a d
ok
u-
men
tideg
a. Ku
na arh
itektuu
rikom
isjon
itö
örü
hm
as on
ka EALi esin
dajad
, siis eio
le plan
eerimissead
use m
uu
datu
sette-p
aneku
tega teg
elemiseks vajalik EA
Liju
urd
e eraldi tö
örü
hm
a mo
od
ustad
a.Taasko
rd vah
etatakse mõ
tteid selle
üle, kas o
n o
tstarbekas ko
ostad
a lisaksV
olitatu
d arh
itekt V ku
tsestand
ardile ka
arhitekt IV
kutsestan
dard
. EALi liikm
e-tele o
tsustatakse an
da võ
imalu
s esita-d
a meilitsi EA
Li küsim
usi ja ettep
aneku
idV
olitatu
d arh
itekt V ku
tse ja selle om
is-tam
ise koh
ta. Vajad
usel o
llakse valmis
korrald
ama selleteem
aline avalik teab
e-p
äev.
14
. ap
rill 20
05
Ee
stis ko
rrald
ata
vate
arh
itek
tuu
ri-võ
istluste ju
hen
di u
ue versio
on
i väljatöö
-tam
isega teg
elev töö
gru
pp
koo
sseisus T.
Laigu
, T. Tallinn
, A. N
oo
l ja jurist M
. Avas-
te on
arutan
ud
kõn
ealuse teem
aga seo
n-
du
vat. Leiti, et praeg
u keh
tiv juh
end
i
EAL EESTSEISU
SES
5
EAL TEA
TAJA
2/2005
tekst, vajades kü
ll korrig
eerimist, ei si-
salda en
das p
õh
imõ
ttelisi vastuo
lusid
.U
ues ko
ostatavas ju
hen
dis p
eaks väga
selgelt o
lema lah
ti kirjutatu
d riig
ihan
-ke-p
rob
lemaatika. Lisaks ju
hen
di kaas-
aja
stam
isele
tu
leb
vä
lja
töö
tad
atü
üp
ting
imu
sed erin
evate arhitektu
uri-
võistlu
ste liikide ko
hta. Ju
hen
di ko
osta-
misel võ
iks abi- ja n
äidism
aterjalina ka-
suta
da
k
a
EA
Ni
ko
osta
tud
P
ub
licPro
curem
ent G
uid
elines’i. Tö
ög
rup
p o
nseisu
koh
al, et kõn
ealuse ju
hen
di võ
iksü
mb
er nim
etada arh
itektuu
rivõistlu
stek
orra
lda
mise
he
a ta
va d
ok
um
en
dik
s.U
ue ju
hen
di ko
ostam
iseks tuleb
teha
ku
ltuu
rimin
istee
rium
ile ra
ha
tao
tlus.
En
ne
juh
en
di k
inn
itam
isele
esita
mist
peaks ju
hen
di teksti ü
le vaatama ka ku
l-tu
urim
inisteeriu
mi ju
rist. Riig
ihan
kega
läbiviid
avale argh
itektuu
rivõsitlu
se ju-
hen
dile tellitakse ju
riidilin
e ekspertiis.
TSM Pro
jektijuh
timise O
Ü ju
hatu
se lii-g
e S. Klaassen
ann
ab eestseisu
sele üle-
vaate, kui kau
gel o
llakse Tallinn
a Loo
-m
aaia läänevärava ko
mp
leksi arhitek-
tuu
rse ideeko
nku
rsi riigih
anke p
akkum
i-se ku
tse do
kum
entid
e koo
stamiseg
a. T.Tallin
n, kes teg
eleb n
imetatu
d ko
nku
r-sitin
gim
uste sisu
lise koo
stamiseg
a, too
bvälja p
rob
leemid
, mis o
n id
eekon
kursi
riigih
anke p
akkum
ise kutse d
oku
men
ti-d
e koo
stamisel ü
les kerkinu
d. Täp
susta-
mist vajab
riigih
anke ku
tse do
kum
end
ija arh
itektuu
rivõistlu
se ting
imu
ste vor-
mistam
ine ja o
mavah
eline sid
um
ine. Tal-
linn
a Ku
ltuu
riväärtuste A
met, kelle p
oo
-le T. Tallin
n selle m
ureg
a seoses p
öö
r-d
us, o
li seisuko
hal, et Tallin
na Lo
om
aaia
EAL EESTSEISU
SES
lää
ne
vära
va k
om
ple
ksi a
rhite
ktu
urn
eid
eekon
kurss tu
leb läb
i viia EALi p
oo
ltk
oo
statu
d k
on
ku
rsiting
imu
ste a
luse
l,viies tin
gim
used
üh
tlasi koo
skõlla riig
i-h
anke sead
useg
a. TSM ü
lesann
e on
tin-
gim
uste
s säte
statu
ka
jasta
min
e k
utse
do
kum
entid
es.M
õn
ing
aid lah
karvamu
si tekitab TSM
Projektiju
htim
ise OÜ
po
olt ko
ostatu
dd
ok
um
en
tide
sse sisse
kirju
tatu
d þü
riiko
osseisu
ja þürii tö
ög
a seon
du
v. Nim
eltto
hib
riigih
anke ko
nku
rsi pu
hu
l olla vä-
hem
alt 1/3 þüriiliikm
etest spetsialistid
,ja selle kriteeriu
mi o
n d
oku
men
tidesse
sisse kirjutan
ud
ka TSM Pro
jektijuh
timi-
se OÜ
, kuid
eestseisuse seisu
koh
t on
, etþü
riis peavad
olem
a ülekaalu
s arhitekid
.O
tsest vastuo
lu riig
ihan
gete sead
useg
aei o
le, seadu
se mõ
istes võib
spetsialiste
olla ka ro
hkem
. Samu
ti ei po
old
a eest-seisu
s TSMi p
oo
lt välja paku
tud
hin
da-
misk
ritee
rium
i – pu
nk
tisüste
em
i. S.K
laassen p
eab p
un
ktisüsteem
i hin
dam
i-sel o
tstarbekaks – ei saa välistad
a või-
malu
st, et þürii ei jõ
ua o
tsuse teg
emisel
kon
sensu
seni. R
iigih
anke p
uh
ul o
n ag
ako
hu
stus viia riig
ihan
ge lõ
pu
ni. M
. Mu
tsoo
n a
rvam
use
l, et o
bje
ktiivsu
se ta
ga
bp
rofessio
naaln
e þürii. N
ö sõ
elale jäänu
d,
võrd
sete kon
kursitö
öd
e pu
hu
l peab
lõp
-liku
järjestuse o
tsustam
a hääletam
ine.
Peetakse olu
liseks, et þürii tö
ötaks täis-
koo
sseisus ja ü
heaeg
selt. See võim
aldab
þüriil kerg
emin
i kon
sensu
seni jõ
ud
a.K
uid
as toim
ida ko
nku
rsitöö
de avam
isel?K
as kõig
epealt tu
leks tutvu
da ko
nku
rsi-tö
öd
ega n
ing
alles seejärel avada kvali-
fitseerimisd
oku
men
did
või to
imid
a ho
o-
6
EAL TEA
TAJA
2/2005
EAL EESTSEISU
SES
pis vastu
pid
iselt. E. Väärtn
õu
on
arva-m
usel, et ju
hu
l, kui ko
nku
rsile laekub
hu
lgaliselt tö
id, o
n m
õttetu
neid
kõiki
kvalifitseerimisd
oku
men
tide alu
sel läbi
vaadata. En
ne tu
leks hin
nata tö
öd
e si-su
list kvaliteeti. E. Hirveso
o arvates ei
ole kvalifitseerim
isdo
kum
entid
e kon
t-ro
llimin
e võrreld
av þürii tö
ö m
ahu
ga.
Kvalifitseerim
isdo
kum
ente p
eaks kon
t-ro
llima in
imen
e, kellel on
kog
emu
si riigi-
han
ke kvalifitseerimisel. T. Tallin
n ju
hib
tähelep
anu
sellele, et TSM ei o
le kutse
do
ku
me
ntid
esse
sisse k
irjuta
nu
d, e
t Ip
reemia saajale an
takse ka pro
jektee-rim
isõig
us. Eestseisu
s on
seisuko
hal, et
kin
dla
sti tule
ks k
õn
eso
leva
ko
nk
ursi
kutse d
oku
men
tidesse sisse kirju
tada, et
I preem
ia saanu
d tö
öle an
takse edasi-
pro
jekteerimise õ
igu
s. Leitakse, et kut-
se do
kum
entid
esse tuleks sisse kirju
ta-d
a ka pro
jekteerimism
aksum
us e arh
i-tektu
urse o
sa maksu
mu
s.T. O
jari, kes osales EA
Li esind
ajana Lä-
tis toim
un
ud
kon
kursi Läti p
arim arh
i-tektu
ur 2004 þü
riis, ann
ab eestseisu
seleillu
stree
riva p
ildim
ate
rjali a
bil se
llest
kon
kursist lü
hiü
levaate. Eelnevatel aas-
tatel on
selle arhitektu
uriko
nku
rsi þürii
ko
osn
en
ud
ük
sne
s läti a
rhite
ktid
est,
seekord
se kon
kursi þü
riisse olid
kaasa-tu
d ka Eesti, So
om
e, Leedu
ja Taani esin
-d
ajad. K
on
kursile esitati lig
i 50 ob
jekti.Trad
itsioo
niliselt an
takse välja väga m
itup
reemiat n
agu
näiteks p
arim eram
aja,p
arim m
aastikuo
bjekt, p
arim ko
nku
rsi-tö
ö jn
e. Peapreem
ia (Gran
d Prix) sai ar-
hitekt A
nd
ris Kro
nb
ergsi (“A
rhis”) lo
o-
du
d b
etoo
nist eram
u Sig
uld
as. Parima
üh
iskon
dliku
ho
on
e preem
ia pälvis M
er-ced
es Ben
zi keskus R
iias (bü
roo
“Silis,Zab
ers un
Klava”), erip
reemia väärili-
seks peeti “D
EPO Pro
jektsi” pro
jektee-ritu
d 10 m
ajast koo
snevat eram
urajo
o-
ni R
iia lähed
al. Reko
nstru
eerimise p
ree-m
ia läks praeg
usele Läti A
rhitektid
e Lii-d
u esim
ehele Ju
ris Pog
ale Ven
tspilsi raa-
ma
tuk
og
u re
ko
nstru
ee
rimise
ee
st,m
aa
stiku
arh
itek
tuu
ri pre
em
ia a
ga
“Arh
ise” pro
jekteeritud
Liepaja kald
a-p
rom
enaad
ile.2005. aasta ju
ulis Istan
bu
lis toim
uva
UIA
ko
ng
ressi ra
am
es k
ava
nd
ata
kse
korrald
ada n
äitus, m
ille tarvis peab
iga
osa
leja
-ma
a sa
atm
a k
orra
lda
jate
le 2
arh
itek
tuu
riob
jek
ti ko
hta
dig
itaa
lselt
kuju
nd
atud
blan
shetid
koo
s kirjeldava
tekstiga. A
rhitektu
urio
bjektid
e väljava-lim
ise võtm
esõn
adeks o
n van
a ja uu
esü
mb
ioo
s.M
. Mu
tso arvates võ
iks UIA
kon
gressi
raames ko
rraldatavale n
äitusele saata
materjalid
De la G
ardie K
aub
amaja ja
Ok
up
atsio
on
ide
mu
use
um
i ko
hta
. T.O
jari ja P. Epn
er lub
avad p
arima fo
tova-
liku teg
emiseks läb
i sirvida K
. Hag
eni
koo
statud
arhitektu
urifo
tod
e albu
mi,
kus fo
tod
on
esitatud
kon
trast-prin
tsii-b
il vana/u
us.
2005. aasta okto
ob
ris EALi aastap
äe-va raam
es kavand
atavate Eesti arhitek-
tuu
ri päevad
e korrald
usto
imko
nd
am
ääratakse lisaks EALi p
rojektiju
htid
e-le P. Ep
nerile ja A
. No
olele K
. Vellevo
og
ja L. Põd
ra.1.-5. ap
rillil toim
us St. Peterb
uris U
IAII reg
ioo
ni liikm
esmaad
e sektsioo
nid
e
7
EAL TEA
TAJA
2/2005
EAL EESTSEISU
SES
presid
entid
e kokku
tulek. EA
Li kui B
AU
Aliig
et esind
asid ü
ritusel M
. Mu
tso ja H
.K
esler. Ko
kkutu
leku o
rgan
iseerijaks oli
UIA
Ve
ne
ma
a se
ktsio
on
nin
g a
late
e-
maks Peterb
uri lin
naeh
ituslik o
luko
rd ja
areng
ud
. Ko
kkutu
lnu
tele tutvu
stati Pe-terb
uri ü
ldist aren
gu
t, suu
remaid
ehitu
s-kavasid
nin
g u
ut, äsja kin
nitatu
d ü
ldp
la-n
eering
ut. Ü
ldp
laneerin
g n
äeb m
uu
hu
l-g
as ette suu
remaastaab
ilisi mu
ud
atusi
linn
a lääneo
sas ja Peterbu
ri merep
oo
lseran
na-ala m
uu
tmist atraktiivseks sad
a-m
a ja
ärip
iirko
nn
ak
s. Tutvu
ti ku
ulsa
Ma
riinsk
i Te
atri
juu
rde
eh
ituse
arhitektu
uivõ
istluse võ
idu
töö
ga, m
illea
uto
riks o
n m
aa
ilma
nim
i Do
min
iqu
ePerrau
lt.U
IA II sektsio
on
i liikmesm
aade esin
da-
jad p
idasid
lüh
iettekand
eid. Ettekan
ne-
te läbiv teem
a oli arh
itektuu
rialase te-g
evuse litsen
tseerimiseg
a seotu
d. Eesti-
po
olse ettekan
de p
idas H
. Kesler, kellel
oli võ
imalu
s tutvu
stada ka Eesti u
ut ku
t-se
om
istam
ise sü
stee
mi, m
is võrre
lde
steiste m
aade p
raktikaga tu
nd
us o
levatsu
hteliselt u
ud
ne ja läb
imõ
eldu
d.
Aru
tluse all o
li 2005. aasta juu
lis Istan-
bu
lis toim
uva m
aailmako
ng
ressi etteval-m
istuseg
a seon
du
v. UIA
regio
on
ide ü
m-
berko
rraldam
ise suh
tes kõlasid
suh
teli-selt tau
nivad
seisuko
had
, kusju
ures m
it-m
ed
liikm
esm
aa
d, k
elle
esin
da
jad
on
enn
e valjuh
äälselt neid
mu
ud
atusi n
õu
d-
nu
d (Tšeh
hi), o
n o
ma sen
iseid seisu
koh
tim
uu
tnu
d (T
šeh
hi, Slo
vak
kia
, Un
ga
ri).K
õlam
a jäi arvamu
s, et mõ
ne sektsio
on
iso
ov ku
ulu
da teise reg
ioo
ni o
n valu
line
ja suh
teid rikku
v, samal ajal ku
i näh
tav
kasu p
uu
du
b - U
IA ku
i glo
baalse o
rgan
i-satsio
on
i eesmärg
id o
n veid
i ähm
ased ja
selged
tuleviku
visioo
nid
pu
ud
uvad
.Pirita Seltsi ju
hatu
se liige M
aiu Plu
mer
saatis EALi kirja, m
illes palu
b EA
Li-po
ol-
set abi aad
ressil Masti 1 asu
va ho
on
em
uin
suskaitse alla võ
tmiseks. M
aja kuu
-lu
s P
irita
Seltsi
asu
taja
le
Alb
inStru
tzkinile, seal asu
s ka Pirita Klo
ostri
mu
useu
m. M
. Plum
eri sõn
ul o
levat ho
o-
ne kaitse alla võ
tmiseg
a väga kiire, ku
na
ho
on
e praeg
un
e om
anik kavatseb
selleläh
iajal lamm
utad
a ja selle asemele ko
r-ru
smaja eh
itada. M
. Plum
er on
nim
eta-tu
d h
oo
ne m
uin
suskaitse alla võ
tmise
küsim
uses p
öö
rdu
nu
d ka Tallin
na K
ultu
u-
riväärtuste A
metisse ja M
uin
suskaitse-
ametisse, vastu
st ei ole ta kah
juks saa-
nud.Eestseisu
s peab
aadressil M
asti 1 asuva
ho
on
e mu
insu
skaitse alla võtm
ist põ
h-
jend
atuks, sed
a nii h
oo
ne ku
ltuu
riloo
list,m
aastikulist ku
i ka arhitektu
urilist eri-
pära arvesse võ
ttes. Põh
imõ
tteliselt toe-
tatakse M. Plu
meri ettevõ
tlikkust n
ing
ettepan
ekut kaalu
da aad
ressil Masti 1
asuva m
aja mu
insu
skaitse alla võtm
ist.K
ultu
uriväärtu
ste Am
etist saadu
d in
fop
õh
jal selle teemag
a tegeletakse h
et-kel, m
istõttu
eraldi kirja kirju
tamist ei
peeta vajaliku
ks.5.-6. ju
ulil 2005 to
imu
b B
rüsselis EL Eh
i-tu
stoo
dete D
irektiivi rakend
amise lõ
pu
-sem
inar, m
ille üh
e Eesti deleg
aadi o
sale-m
ise kulu
d katab
TAIEX
. EALi esin
dab
nim
etatud
semin
aril L. Põd
ra.K
irjastuse Perio
od
ika väljaand
e Tea-ter. M
uu
sika. Kin
o 2005. aasta m
ärtsi-
8
EAL TEA
TAJA
2/2005
kuu
nu
mb
ri vahel ilm
us D
VD
Tallinn
aPed
ago
og
ikaüliko
oli film
i ja video
erialaü
liõp
ilaste kursu
se- ja bakalau
reusetö
ö-
deg
a. DV
Dl o
li ka Ven
eetsia IX arh
itek-tu
urib
ien
na
ali k
aja
stav d
ok
um
en
taa
l-film
Surm
Ve
ne
etsia
s. Filmi te
llis EA
LK
uu
kulg
ur Film
ilt, filmig
rup
ile maksti
EALi p
oo
lt kinn
i ka kõik film
i tegem
ise-g
a (sh sõ
it Ven
eetsiasse) seon
du
vad ku
-lu
d. O
sapo
olte vah
el oli sõ
lmitu
d ka as-
jakoh
ane lep
ing
.Eestseisu
s leiab, et b
ienn
aalifilmi m
üü
-m
isega o
n kah
justatu
d EA
Li hu
ve ja fil-m
i mü
üg
itulu
ei kuu
lu EA
Lile. Leitakse,et varalise õ
igu
se pu
nkt tu
lnu
ks osap
oo
l-te vah
el sõlm
itud
lepin
gu
sse sisse kirju-
tada. K
un
a seda ei teh
tud
, jääb õ
hku
kü-
simu
s: kas filmi Su
rm V
eneetsias varali-
ne õ
igu
s jääb tellijale (EA
Lile), auto
ri-õ
igu
s aga K
uu
kulg
ur Film
ile?O
sapo
olte vah
el sõlm
itud
vastava lepin
-g
u ü
levaatamin
e nin
g ü
leskerkinu
d p
rob
-leem
ile lahen
du
ste otsim
ine su
un
atak-se EA
Li auto
riõig
uste tö
ög
rup
ile. Töö
-g
rup
pi o
tsustatakse kaasata ka ju
rist M.
Ava
ste.
A. N
oo
l ann
ab lü
hiü
levaate 28.-30. ap-
rillil 2005 Haap
salus ja Pärn
us to
imu
varah
vusvah
elise kon
verentsi Lin
nad
veeääres ja p
eal koh
ta. 27. aprillil viib
ivadväliskü
lalised Tallin
nas, ku
s neile ko
rral-d
atakse kokku
samin
e Tallinn
a Linn
ava-litsu
se ja EAL esin
dajateg
a. 28. aprillil
toim
ub
Haap
salu K
ultu
urim
ajas kon
ve-ren
tsi avamin
e teemal – V
eeäärsete Lin-
nad
e Liit nin
g H
ollan
di ko
gem
used
kait-sevallid
e ehitam
isel. 29. aprillil jätku
bko
nveren
ts Pärnu
Uu
e Ku
nsti M
uu
seu-
mis teem
al Veeäärsete Lin
nad
e Liit. Eestiveeäärsete lin
nad
e pro
bleem
id. Pärn
uk
on
vere
ntsip
äe
va II p
oo
le te
em
a o
nA
sustu
se kaitsmin
e tulvavete n
ing
me-
retõ
usu
de
ee
st. Ho
llan
di k
og
em
use
dn
ing
persp
ektiivid. Pärn
u ko
nveren
tsi-p
äev on
suu
natu
d arh
itektidele, p
lanee-
rijatele ja om
avalitsuste tö
ötajatele. 30.
aprillil Pärn
u U
ue K
un
sti Mu
useu
mis to
i-m
uv ko
nveren
ts teemal Lin
nad
e ja küla-
de aren
gu
persp
ektiivid vee ääres ja vee
peal. R
ahvu
svahelised
kog
emu
sed in
im-
asustu
se kaitsmisest lo
od
usjõ
ud
ud
e vas-tu
ja ka do
kfilm V
eneetsia kaitsm
isesttõ
usu
vete
ee
st on
suu
na
tud
ee
lkõ
ige
Pärnu
linn
a ja maako
nn
a elanikele. K
on
-veren
tsipäev lõ
peb
väljasõid
ug
a Man
ijasa
are
le.
Elise Urva K
-Projekt A
Sist saatis EALi
kirja, milles teatab
, et K-Pro
jekt AS ko
os-
tab kah
te linn
aehitu
slikult väg
a olu
lisesko
has asu
vat detailp
laneerin
gu
t, mille-
de p
erspektiivse h
oo
nestu
se parem
akslah
end
amiseks o
llakse hu
vitatud
kutsu
-tu
d arh
itektuu
rikon
kursi ko
rraldam
isestläb
i EALi. K
avand
atavate arhitektu
uri-
ko
nk
urssid
e e
esm
ärg
iks o
n a
ad
ressil
Maakri tn
34 ja 34a asuvate kin
nistu
teh
oo
ne
stuse
lah
en
da
min
e n
ing
Pä
rnu
mn
t, Sakala tn, K
entm
ann
i tn, Tatari tn
ja Süd
a tn vah
elise maa-ala h
oo
nestu
selah
end
amin
e. Ku
na esim
ese ob
jekti alalo
eta
kse
sob
ivak
s kõ
rgh
oo
ne
tele
, siisso
ovib
K-Pro
jekt sinn
a ette näh
a ehitu
s-õ
igu
se kun
i 35-korru
selisele ho
on
estu-
sele.Teise o
bjekti d
etailplan
eering
u ü
heks
eesmärg
iks on
Rävala p
st piken
du
sele
EAL EESTSEISU
SES
9
EAL TEA
TAJA
2/2005
trassi määram
ine ku
ni Pärn
u m
aantee-
ni. A
rhite
ktu
urik
on
ku
rsi ee
smä
rgik
so
leks võim
alik ho
on
estuse id
eelahen
du
sp
laneeritava m
aa-ala Pärnu
mn
t äärseh
oo
nestu
se lahen
dam
iseks.Eestseisu
se arvates on
mõ
lemale alale
arhitektu
uriko
nku
rsi läbi h
oo
nestu
se la-h
end
use leid
min
e otstarb
ekas nin
g EA
Lo
n n
õu
s arhitektu
uriko
nku
rsside läb
ivii-m
isel k
aa
sko
rrald
aja
rollis o
sale
ma
.M
aakri tn 34 ja 34a asu
vate kinn
istute
ho
on
estuse lah
end
amise o
sas leiab eest-
seisus, et 35-ko
rruselise kõ
rgh
oo
ne ra-
jamin
e nõ
uab
suu
rema m
aa-ala kui ko
nk-
reetse krun
di lah
end
amist. K
un
a linn
aseisu
koh
alt on
tegem
ist niivõ
rd o
luliste
ala
de
ga
, pe
eta
kse
esm
alt va
jalik
uk
sp
öö
rdu
da
Tallin
na
Linn
ap
lan
ee
rimise
Am
eti po
ole, et saad
a täiend
avat taust-
info
rmatsio
on
i kõn
esolevate alad
e koh
-ta. V
ajadu
sel ollakse valm
is korrald
ama
nõ
up
idam
ine, ku
s osaleksid
EALi esin
da-
jad, lin
nap
laneerijad
ja K-Pro
jekti esin-
dajad
.12.04.2005 kü
lastasid EA
Li 3 ettevõt-
jat Berliin
ist. EALi p
oo
lt osalesid
koh
tu-
misel M
. Mu
tso ja Ü
. Mark. M
uu
hu
lgas
soo
visid sakslased
saada in
fot Eestis tu
-ru
le tulem
ise võim
aluste ko
hta (n
äitekslen
nu
jaamad
e, raud
teejaamd
e pro
jek-teerim
ine jn
e). Sakslastelt saadu
d in
foko
haselt m
aksab p
rojekteerim
ise tun
ni-
töö
Sak
sam
aa
l 3-4
ko
rda
roh
ke
m k
ui
Ee
stis.A
. Levald teavitab
eestseisust, et Tal-
linn
a Linn
avalitsuse istu
ng
il kiideti h
eaksSih
tasutu
se Tallinn
a Lastehaig
la juh
atu-
se po
olt kin
nistu
le asuko
hag
a Tallinn
,
Laste tn 1/Põ
llu tn
70/Rau
dtee tn
75/Val-
ve tn
3 k
orra
lda
tud
ho
on
estu
sõig
use
seadm
ise enam
pakku
mise ko
nku
rsi tu-
lemu
sed. K
on
kursi võ
itis OÜ
Sillen K
on
-su
ltatsioo
nid
, kes pakku
s ho
on
estusõ
igu
-se tasu
suu
ruses 20 090 000 (kakskü
m-
men
d m
iljon
it üh
eksaküm
men
d tu
hat)
kroo
ni. K
ultu
urim
inisteeriu
mi ettep
ane-
kul ja Sih
tasutu
se Tallinn
a Lastehaig
lan
õu
dm
isel koh
ustu
b ko
nku
rsi võitja ra-
jama kin
nistu
le ho
old
ekod
u ku
ni 40 eaka-
le loo
mein
imesele.
Et äratada Eesti ko
oliõ
pilastes laie-
mat h
uvi arh
itektuu
ri vastu ja tu
tvusta-
da
arh
itek
ti elu
ku
tset, k
ava
nd
ab
EA
Lko
rraldad
a mai esim
esel näd
alal avatud
uste
pä
evi, k
us g
üm
na
asiu
miõ
pila
sed
võiksid
(eelneval ko
kkulep
pel) kü
lasta-d
a erinevaid
arhitektu
urib
üro
osid
ja tut-
vud
a seal tehtava tö
ög
a. EALi liikm
e-telt o
od
atakse vastust, kas n
ad o
n n
õu
svastu
võtm
a hu
vilisi om
a arhitektu
uri-
bü
roo
des.
28
. ap
rill 20
05
T. Tallinn
osales K
utseko
jas toim
un
ud
koo
soleku
l, kus o
salesid m
itmete erin
e-vate ku
tsekom
isjon
ide esin
dajad
. Ko
os-
oleku
põ
hiteem
a oli sead
usan
dlu
se pa-
rand
amin
e ja täiend
amin
e vastavalt kut-
sekom
isjon
ide so
ovid
ele. Ku
tsekoja esin
-d
ajad p
akkusid
välja võim
aluse, et ju
hu
l,ku
i kutseko
misjo
nid
leiavad p
ädevad
ju-
ristid, kes su
ud
avad sõ
nastad
a juriid
ili-selt ko
rrektsed sead
usem
uu
datu
sette-p
aneku
d, o
n K
utseko
da valm
is sellisteju
ristide tö
öd
tasustam
a.EA
L on
hu
vitatud
, et Ehitu
s- ja Planeeri-
EAL EESTSEISU
SES
10
EAL TEA
TAJA
2/2005
missead
usesse viid
aks sisse teatud
mu
u-
datu
sed n
ing
selleks, et seadu
semu
ud
a-tu
settepan
ekud
oleksid
väga täp
selt for-
mu
leeritud
, on
EAL valm
is juristid
e fi-n
antseerim
isküsim
uses K
utseko
ja po
ole
pö
örd
um
a.27. ap
rillil 2005 toim
un
ud
EALi ku
tse-ko
misjo
ni ko
oso
lekul o
li arutlu
se all M.
Mu
tso p
oo
lt kutseko
misjo
nile saad
etud
kiri, kust selg
us, et EA
Li eestseisuse ja
juh
atuse ko
oso
lekutel o
n ko
rdu
valt aru-
tatu
d vo
litatu
d a
rhite
kti p
ole
em
ika
tn
ing
jõu
tud
järeldu
sele, et lisaks välja-tö
ötatu
d V
olitatu
d arh
itekt V ku
tsestan-
dard
ile on
vajadu
s ja nõ
ud
lus ka arh
itektIV
kutsestan
dard
i järele. Kõ
nealu
ses kir-jas teeb
M. M
utso
kutseko
misjo
nile et-
tep
an
ek
u a
lusta
da
arh
itek
t IV k
utse
-stan
dard
i väljatöö
tamist.
27. aprillil 2005 to
imu
nu
d K
utseko
mis-
jon
i koo
soleku
l leiti, et eestseisus p
eaksveel ko
rd läb
i arutam
a, mis o
n arh
itektIV
kvalifikatsioo
ni sisu
ja miks o
n arh
i-tekt IV
kutsestan
dard
it vaja. Ku
i eest-seisu
s otsu
stab, et arh
itekt IV ku
tsestan-
dard
it on
siiski vaja, tuleb
enn
e 24. maid
teha K
utseko
jale sellekoh
ane tao
tlus.
Leitakse, et juh
ul, ku
i töö
tatakse väljaa
rhite
kt IV
ku
tsesta
nd
ard
, võik
s selle
kutsekvalifikatsio
on
i saanu
tel olla õ
igu
sp
rojekteerid
a väikemah
ulisi o
bjekte. K
.V
ellevoo
gi arvates ei o
le aga vah
et, kasteg
emist o
n väikem
ahu
lise või su
urem
a-h
ulise o
bjekti p
rojekteerim
isega – vas-
tutu
semäär o
n sam
a. L. Põd
ra tun
neb
hu
vi, kuid
as on
võim
alik lahen
dad
a vas-tu
olu
selle vahel, et h
oo
ne m
ahtu
arves-tad
es peab
arhitekti p
rojekteerim
ista-
se vastama arh
itekt IV ku
tsekvalifikat-sio
on
ile, samas ku
i ho
on
e kvaliteedi o
saso
n n
õu
tav, et arhitekti p
rojekteerim
is-tase vastaks V
olitatu
d arh
itekt V ku
tse-kvalifikatsio
on
ile?E. V
äärtnõ
u o
n seisu
koh
al, et selleks, etp
rojekteerid
a tarbeeh
itist, mis o
ma o
le-m
uselt ei n
õu
a kun
stilise aspekti silm
as-p
idam
ist, on
just vajalik, et arh
itekti pro
-jekteerim
istase vastaks arhitekt IV
kut-
sekvalifikatsioo
nile.
A. Eig
i sõn
ul o
leks arhitekt IV
kutsekva-
lifika
tsioo
ni vä
lja a
nd
min
e va
stuo
lus
praeg
u keh
tiva seadu
sand
luseg
a. Samal
seisuko
hal o
li kutseko
misjo
ni ko
oso
lekul
ka I. Hein
soo
:V
olitatu
d arh
itekt V ku
tsestand
ardis o
nfo
rmu
leeritud
, et Vo
litatud
arhitekt o
nE
hitu
ssea
du
se va
stuta
va sp
etsia
listim
õistele vastav tip
psp
etsialist, kes on
võim
eline iseseisvalt ja o
mal vastu
tusel
koo
stama, ko
nsu
lteerima, h
ind
ama ja
juh
tima m
aa-alade, lin
nad
e ja asulate
ruu
milisi p
laneerin
gu
id n
ing
ehitiste p
ro-
jekte. Nag
u Eh
itusssead
uses, n
ii ka ma-
jand
usteg
evuse reg
istis ei jagata vastu
-tavaid
spetsialiste erald
i katego
oriates-
se. Seega ei o
le ka volitatu
d arh
itekt IVku
tsestand
ardil sead
usan
dlikku
väljun
-d
it.Ü
. Mark p
eab sead
usevastaseks, et V
oli-
tatud
arhitekt V
kutse o
mistatakse ka
Tallinn
a Tehn
ikakõrg
koo
li arhitektu
uri
eriala lõp
etanu
tele. Üh
e arhitekti p
uh
ul
tegi ku
tsekom
isjon
sellise erand
i tõep
oo
-lest. Ü
. Mark leiab
, et kutseko
misjo
ni
selline eran
dlik o
tsustu
s võib
luu
a pret-
seden
di. K
. Vellevo
og
i sõn
ul o
n EA
Li kut-
EAL EESTSEISU
SES
11
EAL TEA
TAJA
2/2005
sekom
isjon
usald
atud
kon
trollim
a arhi-
tektide p
rojekteerim
ise kvaliteeti. Ko
-m
isjon
i liikmed
selekteerivad in
imesi,
keda võ
ib u
saldad
a pro
jekteerima o
ma-
vastutu
sel. Ku
i kutseko
misjo
n läh
tuks
kva
lifika
tsioo
on
i tao
tleja
suh
tes o
ma
otsu
se tegem
isel üksn
es kõrg
- või ü
li-k
oo
li dip
lom
ist, ole
ks k
utse
ko
misjo
ni
koo
skäimise vajalikku
s kaheld
av. Dip
lo-
mi võ
i kraadi alu
sel taotlejate selektee-
rimiseg
a tuleb
toim
e ka vastav tehn
iline
töö
taja
. Ku
tsek
om
isjon
i üle
san
de
ks
peaks o
lema ikka kvalifikatsio
on
i taot-
leja osku
ste tegelik, reaaln
e hin
dam
ine.
A. Levald
i sõn
ul o
n p
raegu
tegem
ist nn
üle
min
ek
up
erio
od
iga
nin
g tu
levik
us
pe
ak
s ka
TT
K a
rhite
ktu
uri õ
pp
ek
ava
täiustu
ma.
M. M
utso
teatab, et Tallin
na K
esklin-
na V
alitsus o
n n
õu
s sõlm
ima EA
Liga täh
t-ajatu
lepin
gu
aadressil V
anatu
ru kael 8/
10 asuva h
oo
ne ru
um
ide n
r 3-1 – 3-9ü
ürim
isek
s. Ru
um
ide
ka
suta
mise
ee
stvõ
etava üü
ri suu
ruseks o
leks 15.- kroo
ni
m² eest ku
us. M
. Mu
tso so
ovib
teada,
kuid
as suh
tub
eestseisus u
utesse ru
um
i-d
esse
ko
limisse
ja k
õik
ide
sse se
lleg
akaasn
evatesse ting
imu
stesse. Juh
ul, ku
itin
gim
use
d o
n va
stuvõ
eta
vad
, tule
ks
teha Tallin
na K
esklinn
a Valitsu
sele vas-tav avald
us, m
isjärel tuleb
alustad
a re-m
on
ditö
öd
ega.
Leitakse, et tähtajatu
üü
rilepin
g ei o
legi
mu
idu
gi m
õista h
ea variant, sellise lep
in-
gu
järgselt võ
idakse 2-n
ädalase ettetea-
tamisajag
a osap
oo
lte vahel sõ
lmitu
d le-
pin
g lõ
petad
a. Samu
ti on
pro
bleem
e Va-
na
linn
as p
ark
imise
ga
. Ku
na
aa
dre
ssil
Van
aturu
kael 8/10 asuvate ru
um
ide ü
üri-
min
e on
niivõ
rd so
od
ne, o
tsustatakse
pakku
min
e vastu võ
tta.M
. Mu
tso leiab
, et kun
a peale tem
a,EA
Li esimeh
e, ei saa teised ju
hatu
se liik-m
ed
EA
Li töö
s osa
lem
ise e
est p
alk
a,
võiks ju
hu
l, kui EA
Lil on
selleks rahalisi
võim
alusi, h
üvitad
a juh
atuse liikm
etelen
ee
d k
ulu
tuse
d, m
is tule
ne
vad
töö
stEA
Lis. Väljam
akstavate hü
vitiste alla kuu
-lu
ksid telefo
niarved
, parkim
ine ja b
ensiin
.V
äljamakstavate h
üvitiste p
iirmääraks
paku
b M
. Mu
tso välja 1000.- kro
on
i kuu
s.Eestseisu
s peab
juh
atuse liikm
ete otseste
kulu
de katm
ist põ
hjen
datu
ks.A
ng
ela Matso
n K
oh
tla-Järve Linn
ava-litsu
sest saatis EALi kirja, m
illest selgu
b,
et K
oh
tla-Jä
rve Lin
na
valitsu
s soo
vibko
ostö
ös EA
Liga ko
rraldad
a Ko
htla-Jär-
ve Järve linn
aosa arh
itektuu
rikon
kursi
linn
ao
sale
(pik
em
as p
ersp
ek
tiivis ka
Ko
htla-Järve lin
na) kesku
se leidm
iseksja id
eelahen
du
se koo
stamiseks. EA
Liga
soo
vitakse teha ko
ostö
öd
kon
kursitin
gi-
mu
ste väljatöö
tamisel, ko
nku
rsi läbivii-
misel ja Eesti K
ultu
urkap
italilt kon
kursi
preem
iarahad
e taotlem
isel. Juh
ul, ku
iEA
L on
nõ
us K
oh
tla-Järve Linn
avalitsu-
sega ko
nku
rsi läbiviim
isel koo
stöö
d te-
gem
a, palu
b A
. Matso
n EA
Lilt hin
nap
ak-ku
mist ko
nku
rsiting
imu
ste väljatöö
tami-
seks. Kavan
datava arh
itektuu
rikon
kur-
siga seo
nd
uv kiri o
tsustatakse su
un
ataed
asi E. Urb
elile.Eestseisu
s, vaadan
ud
läbi Paavo
Kaisi
EA
Li liikm
ek
s astu
mise
ava
ldu
se n
ing
tutvu
nu
d tem
a töö
de m
apig
a, otsu
stabP. K
aisi EALi liikm
eks vastu võ
tta.
EAL EESTSEISU
SES
12
EAL TEA
TAJA
2/2005
12
. ma
i 20
05
Wien
erberg
er AS kavan
dab
2005. aas-tal sp
on
soreerid
a nn
teenekam
atele tel-lisearm
astaja- arhitektid
ele tutvu
misrei-
si Mad
almaad
esse. EALilt o
od
atakse et-tep
aneku
id, kes Eesti arh
itektidest võ
ik-sid
sellel reisil osaled
a.Eestseisu
se arvates võiksid
olla kan
di-
daad
id, kelle seast valid
a reisile min
e-jad
, E. Urb
el, T. Trum
mal, R
. Karp
, M.
Shein
, AB
Mu
ru &
Pere ja Kavakava O
Ü.
E. Hirveso
o an
nab
eestseisusele ü
le-vaate 5. m
ail 2005 EKA
s toim
un
ud
semi-
narist In
tellektuaalo
man
d ja selle kait-
se, k
us ta
ka
ise e
ttek
an
de
ga
tee
ma
lA
rhitekti õ
igu
ste kaitse esines. (M
ärku-
seks: E. Hirveso
o o
n EA
Li auto
riõig
uste
kom
isjon
i esinain
e.) Om
a ettekand
es tõi
E. Hirveso
o välja p
õh
ilised arh
itektide
auto
riõig
uste rikku
mised
, nag
u n
äiteksk
inn
isvara
ku
ulu
tuste
s arh
itek
ti nim
em
ainim
ata jätmin
e jms.
E. Hirveso
o ettekan
dest ko
oru
nu
d p
rob
-leem
idest ajen
datu
na teg
i Eesti Au
tori-
te Üh
ing
u ju
rist An
ne-Ly H
ussar E. H
irve-so
ole so
ovitu
sliku ettep
aneku
korrald
a-d
a arhitekti au
toriõ
igu
si käsitlev koh
tu-
min
e, kus o
saleksid EA
Li, Eesti Ajakirja-
nike Liid
u ja Eesti K
inn
isvara Hald
ajateja H
oo
ldajate Liid
u esin
dajad
.Eestseisu
s peab
A. H
ussari ettep
aneku
taktu
aalseks ja sellel teemal ü
marlau
ako
kku ku
tsum
ist vajalikuks. K
oo
soleku
lo
salejad leiavad
, et lisaks Eesti Ajakirja-
nike Liid
u ja Eesti K
inn
isvara Hald
ajateja H
oo
ldajate Liid
u esin
dajatele p
eaksü
marlau
ale palu
ma ka ETV
juh
i I. Raag
in
ing
Ku
ltuu
rimin
istee
rium
i juristi T.
Sepp
eli. Üm
arlaual p
eaks vastu võ
eta-m
a seisuko
ht, et ig
ast kon
kreetsetesth
oo
nest rääkid
es peab
alati main
itama
ka ho
on
e pro
jekteerinu
d arh
itekti nim
i.M
. Mu
tso o
n seisu
koh
al, et ka pro
jektle-p
ing
utesse tu
leks sisse kirjutad
a nõ
ue,
et kui ju
ttu o
n ko
nkreetsest p
rojektist
(ob
jektist), tuleb
nim
etatud
pro
jektiga
(ob
jektiga) kaasu
valt alati nim
etada ka
ho
on
e pro
jekteerinu
d arh
itekti nim
i.M
. Mu
tso: 26. ap
rillil 2005 toim
un
ud
Tallinn
a Arh
itektuu
rinõ
uko
gu
koo
sole-
kul o
li üh
e küsim
usen
a arutlu
se all kakavan
datava Eesti R
ing
häälin
gu
te ho
o-
neg
a seon
du
v. Eesti Rin
gäälin
gu
te ho
o-
ne m
ahu
lised eskiisid
telliti arhitektu
u-
ribü
roo
lt 3+1 arh
itektid ja ka A
do
Eigilt.
Ku
na A
. Eigi ei o
salenu
d arh
itektuu
rinõ
u-
kog
u ko
oso
lekul, et tu
tvustad
a end
a pro
-je
kte
eritu
d e
skiisp
roje
kti, k
esk
en
du
sarh
itektuu
rinõ
uko
gu
teisele, 3+1 arh
i-tektid
e po
olt p
rojekteeritu
d eskiisp
ro-
jektile, mid
a koh
aloln
ud
auto
rid ka ise
lahti rääkisid
. Arh
itektuu
rinõ
uko
gu
lei-d
is, et 3
+1
arh
itek
tide
esk
iispro
jek
tiskavan
datu
d h
oo
ne asu
koh
ale lisaks võiks
kaalud
a ho
on
ele ka teisi, alternatiivseid
asuko
hti. 3+
1 arhitektid
e po
olt p
rojek-
teeritud
ho
on
e mah
tud
e osas d
om
inee-
ris arhitektu
urin
õu
kog
u liikm
ete seisu-
koh
t, et ho
on
e mah
ud
on
liiga su
ured
.EA
Li eestseisus o
n seisu
koh
al, et suu
re-m
ahu
listele riigi fin
antseerin
gu
ga eh
itis-tele, m
ida kah
tlemata o
n ka eh
itamise-
le tulev, p
raegu
kavand
amisstaad
ium
iso
lev Eesti Rin
gh
ääling
ute h
oo
ne, tu
lebp
roje
kti sa
am
isek
s ko
rrald
ad
a a
valik
arhitektu
uriko
nku
rss. Tallinn
a Linn
apla-
EAL EESTSEISU
SES
13
EAL TEA
TAJA
2/2005
ne
erim
ise A
me
tile ja
Rin
gh
ää
ling
ute
Nõ
uko
gu
le otsu
statakse saata selleko-
han
e märg
ukiri. M
ärgu
kirjas peaks sisal-
du
ma ka ettep
anek kaalu
da kavan
da-
tava ho
on
e asuko
ha o
sas lisaks väljapa-
kutu
le ka teisi, alternatiivseid
asuko
hti.
M. Sh
ein tu
tvustab
eestseisusele lü
hi-
dalt Tartu
sse plan
eeritavatele korru
sma-
jadele p
rojekti saam
iseks kavand
atavaavaliku
arhitektu
urivõ
istluse tin
gim
usi.
Võ
istlustin
gim
used
on
koo
skõlastatu
dka Tartu
Linn
avalitsuse lin
nap
laneerim
i-se
ja m
aa
ko
rrald
use
osa
ko
nn
a p
oo
lt.Põ
him
õtteliselt su
htu
b eestseisu
s kõn
es-o
leva arhitektu
urivõ
istluse ko
rraldam
is-se so
osivalt. Põ
hjaliku
m tu
tvum
ine võ
ist-lu
sting
imu
stega jääb
E. Urb
eli ülesan
-d
eks.M
. Shein
osales 10. m
ail 2005 Majan
-d
us- ja K
om
mu
nikatsio
on
imin
isteerium
isto
imu
nu
d n
õu
pid
amisel, ku
s arutlu
se allo
lid järg
mised
do
kum
end
id:
“Ehitu
se alltöö
võtu
lepin
gu
te üld
ting
imu
-sed
(EATÜ
2005)”, “Ehitu
se töö
võtu
le-p
ing
ute ü
ldtin
gim
used
(ETÜ 2005)” ja
“Om
aniku
järelvalve töö
võtu
lepin
gu
üld
-tin
gim
used
(OTÜ
)”. Nõ
up
idam
ise viis läbi
T. Laesson
. Nõ
up
idam
isel vaadati p
õh
ja-liku
lt läbi “O
man
ikujärelvalve tö
övõ
tu-
lepin
gu
üld
ting
imu
sed (O
TÜ)”, m
ille alg-
teksti oli sisse viid
ud
mõ
nin
gaid
täiend
u-
si ja lisand
usi. M
. Shein
i arvates on
nim
e-tatu
d d
oku
men
di tekst ü
ldjo
on
tes vas-tu
võetav. N
õu
pid
amisel so
oviti, et en
ne,
kui O
TÜ jõ
ustu
b, kiid
aks selle heaks ka
EAL, m
is eestseisuse p
oo
lt ka heaks kii-
detakse. M
ajand
us- ja K
om
mu
nikatsio
o-
nim
inisteeriu
mis to
imu
val järgm
isel kõ-
neso
leva teemag
a seon
du
val nõ
up
ida-
misel võ
etakse arutlu
se all „Ehitu
se all-tö
övõ
tulep
ing
ute ü
ldtin
gim
used
(EATÜ
2005)” ja “Ehitu
se töö
võtu
lepin
gu
te üld
-tin
gim
used
(ETÜ 2005)”.
M. M
utso
teeb ettep
aneku
, et need
eest-seisu
se liikmed
, kes lisaks om
a otsestele
töö
koh
ustu
stele osalevad
nö
üh
iskon
d-
likus ko
rras arhitektu
urig
a seon
du
vatek
üsim
uste
lah
en
da
mise
l, saa
ksid
selle
eest ka tasu. Selleks p
eaksid n
eed in
i-m
esed kirja p
anem
a töö
le kulu
tatud
aja,m
ille alusel EA
L nen
de tö
öd
tasustab
.Eestseisu
s kiidab
M. M
utso
ettepan
ekuh
eaks.EA
Li ja RIA
Si (Šoti K
un
ing
lik Arh
itek-tu
uri In
stituu
t) vahel sõ
lmiti 2004. aasta
süg
isel nö
hea tah
te ja koo
stöö
lepin
g.
Lepin
gu
sõlm
imisele o
n järg
nen
ud
mit-
melaad
ne ü
histö
ö, n
äiteks om
avahelin
ein
fovah
end
amin
e, arhitektu
uriajakirja-
de vah
end
amin
e jms. K
ui šo
tlastelt tuli
EALile ku
tse osaled
a RIA
Si iga-aastasel
arhitektu
uriü
ritusel, o
tsustati sellele lä-
hetad
a EALi ju
hatu
s. T. Laigu
ann
ab eest-
seisusele väg
a hu
vitava ülevaate Šo
ti-m
aal näh
tust ja ko
getu
st, millest allp
oo
lm
õn
ing
ad m
om
end
id:
RIA
Si iga-aastan
e arhitektu
uriü
ritus o
nvõ
rreld
av
pro
fessio
na
alse
arhitektu
urisü
mb
oo
sium
iga. Ü
ritusele,
mis kesken
du
b eelkõ
ige arh
itektuu
rile,m
itte niivõ
rd arh
itektuu
ripo
liitikale, kut-
sutakse ka väliskü
lalisi. Seekord
ne arh
i-tektu
uriü
ritus to
imu
s Glasg
ow
äärelin-
nas asu
vas end
ises kirikus, ku
s nü
üd
te-g
utseb
kultu
uriin
stituu
t. Arh
itektuu
ri-alased
ettekand
ed esitati kan
tslist, mis
EAL EESTSEISU
SES
14
EAL TEA
TAJA
2/2005
oli väg
a mõ
jus.
RIA
Si näo
l on
tegem
ist klub
ilise seltsiga,
mille liikm
ed o
n o
mavah
elises tihed
assu
htlem
ises ja läbikäim
ises. Šotim
aal, kus
arh
itek
tuu
ripo
liitika
ga
on
teg
ele
tud
sama kau
a kui Eestiski, o
n su
ud
etud
ar-h
itektuu
ri valdko
nd
osku
slikult ü
hisko
n-
na tervikstru
ktuu
ri sulan
dad
a. Selles on
om
a kind
el roll kin
dlasti ka Lig
hth
ou
se-n
imelisel arh
itektuu
riinstitu
ud
il, mis ar-
hitektu
uri o
lemu
st ka tavakod
aniku
leväg
a kenasti tead
vustab
nin
g n
eis sellevastu
hu
vi tekitab. N
oo
red arh
itektid o
nn
ö kau
a no
ored
, sest neile ei an
ta otsest
vastutu
st. Loo
mu
likult o
n ka n
oo
rtelesu
un
atu
d a
rhite
ktu
uria
last te
ge
vust,
nag
u n
äiteks arhitektu
urivõ
istlused
, kus
no
ored
saavad o
ma id
eid ü
ldsu
seni tu
ua.
T. Laigu
arvates tuleks selleks, et Eesti
arhitektu
uri n
ö kilb
ile saada ja saavu
ta-d
a, et see oleks kõ
nekas ka m
uu
s maail-
ma
s, ha
ka
ta tih
ed
alt su
htle
ma
teiste
välisa
rhite
ku
urio
rga
nisa
tsioo
nid
eg
a,
seda ju
st erialalisel, mitte n
iivõrd
arhi-
tek
tuu
ripo
liitilisel ta
san
dil. M
. Mu
tsoleiab
, et EAL p
eaks tihen
dam
a koo
stöö
dEK
Ag
a, nt ko
rraldam
a arhitektu
uriala-
seid w
orksh
op
pe, lo
eng
uid
jms.
Tõ
statu
b k
üsim
us, m
iks e
i valitu
dR
and
vere algko
oli h
oo
ne arh
itektuu
ri-võ
istlusele laeku
nu
d tö
öd
e hu
lgast välja
esikoh
a töö
d. K
õn
esoleva arh
itektuu
ri-võ
istluse þü
rii töö
s osalen
ud
M. Sh
eini
sõn
ul ei o
lnu
d võ
istlusele laeku
nu
d tö
ö-
de tase p
iisavalt kõrg
e. M. M
utso
on
sei-su
koh
al, et kui võ
istlusele laeku
b ü
le 10tö
ö, tu
leks 1. koh
t siiski välja and
a. K.
Vellevo
og
leiab, et ku
i võistlu
sele esita-
tud
töö
de seast ei eristu
piisavalt selg
eltesim
ene, tein
e ja kolm
as koh
t, oleks eh
ko
tsarbekas ko
rraldad
a nö
sõelale jään
ud
töö
de o
sas võistlu
se 2. etapp
, kus selg
i-tatakse välja teg
elik parem
usjärjestu
s.T. Tallin
n an
nab
eestseisusele ü
levaa-te, ku
i kaug
el ollakse Tallin
na Lo
om
aaiako
mp
leksi arhitektu
urse id
eekon
kursi
ting
imu
ste koo
stamiseg
a ja missu
gu
seidkü
simu
si ja pro
bleem
e ting
imu
ste koo
s-tam
isega seo
nd
uvalt o
n ü
les kerkinu
d.
TSM Pro
jektijuh
timise O
Ü ju
hatu
se liik-m
e S. Klaassen
i palvel n
imetati kõ
nes-
oleva arh
itektuu
rivõistlu
se ting
imu
sedü
mb
er arhitektu
uri võ
istlustin
gim
usteks.
Ku
i esialgsete p
laanid
e koh
aselt soo
vitik
on
ku
rsi läb
i saa
ad
a p
roje
kt Ta
llinn
aLo
om
aaia lääneväravale, siis n
üü
d so
o-
vitakse ideeko
nku
rsi läbi saad
a pro
jekttervele lo
od
ush
aridu
skeskuse ko
mp
lek-sile.T. Tallin
na sõ
nu
l kirjutatakse ko
ostava-
tesse võistlu
sting
imu
stesse sisse, et võist-
lustö
ög
a kaasuvalt tu
leb ko
os teiste n
õu
-tavate d
oku
men
tideg
a esitada ka ko
o-
pia V
olitatu
d arh
itekt V ku
tsetun
nistu
-sest (lo
om
uliku
lt vaid siis, ku
i see on
ar-h
itektile om
istatud
) – seda eelkõ
ige sel-
leks, et tähtsu
stada vajad
ust tao
tleda
om
ale Vo
litatud
arhitekt V
kutset.
Eestseisuse o
tsuseg
a määratakse Tallin
-n
a Loo
maaia ko
nku
rsi þüriisse EA
Li po
olt
M. M
utso
. Varu
liikmeteks m
ääratakse Ü.
Mark ja I. A
llman
n, kelle käest tu
leb ka
sellekoh
ane n
õu
solek saad
a. Loo
maaia
kon
kursile esitatavate tö
öd
e läbivaata-
miseks m
oo
du
statakse 2 eraldi tö
ötavat
þüriid
: üks, kes teg
eleb riig
ihan
kedo
ku-
EAL EESTSEISU
SES
15
EAL TEA
TAJA
2/2005
me
ntid
e lä
biva
ata
mise
ga
, nin
g te
ine
,kes teg
eleb ko
nku
rsile esitatud
töö
de
hin
dam
isega arh
itektuu
rilisest aspektist.
T. Tallinn
a sõn
ul ku
ulu
tatakse kon
kurss
välja 15. aug
ustil 2005. V
õistlu
stöö
de
esitamise täh
tajaks määratakse 1. d
et-sem
ber 2005.
Ee
sti Ma
an
tee
mu
use
um
i juh
ata
jaM
arge R
enn
it pö
örd
us EA
Li po
ole p
alve-g
a, e
t EA
L teo
stak
s ek
spe
rtiisi Ee
stiM
aanteem
uu
seum
i (Kag
u Teed
evalitsu-
se Varb
use o
sakon
d) välialad
e väljaehi-
tamise eskiisp
rojektile. Eksp
ertiispro
jektite
osta
jak
s on
OÜ
Salto
AB
vasta
valt
Ka
gu
Tee
de
valitsu
se (e
sind
aja
Tõ
nis
Pleksepp
) ja OÜ
Salto A
B (esin
daja R
alfLõ
oke) vah
el 3. märtsil 2005 sõ
lmitu
dp
rojekteerim
islepin
gu
le. EALi-p
oo
lsekse
ksp
ertiisi k
oo
staja
ks m
ää
rata
kse
M.
Mu
tso.
26
. ma
i 20
05
Ee
sti Ma
an
tee
mu
use
um
i välia
lad
eväljaeh
itamise eskiisp
rojekti teo
stajadM
. Kask ja R
. Lõo
ke tutvu
stavad eestsei-
susele o
ma eskiisp
rojekti. Eskiisp
rojekti
koo
stamisel läh
tusid
nad
2004. aastal läbi
viidu
d avaliku
maastiku
arhitektu
urilise
ideeko
nku
rsi Eesti Maan
teemu
useu
mi
välialad id
eekon
kursi tin
gim
ustest ja sa-
mal ko
nku
rsil 1. ja 2. koh
a saanu
d võ
ist-lu
stöö
dest. Ju
ba n
imetatu
d M
. Kask ja R
.Lõ
oke n
ing
ka K. Lu
ik, kes teostavad
kõ-
neso
levat eskiispro
jekti, on
üh
tlasi kaid
eekon
kursi Eesti M
aanteem
uu
seum
ivälialad
II koh
a saanu
d tö
ö au
torid
.M
. Mu
tso an
nab
pid
uliku
lt üle ku
tse-tu
nn
istused
neile 10 arh
itektile, kellele
EALi ku
tsekom
isjon
om
istas 27. aprillil
2005 toim
un
ud
otsu
staval istun
gil V
oli-
tatud
arhitekt V
kutse: Eero
Palm, R
eetV
alk, Lemb
it An
dres To
rk, Eva Hirveso
o,
Torm
i Soo
väli, Lud
milla R
aun
, Tõn
is Palm.
Vo
litatud
arhitekt V
kutsekvalifikatsio
on
om
istati k
a M
ee
lis Nu
rme
le, T
iina
Skolim
ow
skile ja Heli Ern
esaksale, kesag
a kutsetu
nn
istuste p
idu
likul kättean
d-
misel ei o
sale.17. m
ail 2005 toim
us Lin
nap
laneeri-
mise Fo
oru
m. K
õig
e enam
kõn
eainet te-
kitas M. M
utso
sõn
ul Tallin
na lin
nap
ea T.Paltsi ettep
anek saata laiali Tallin
na A
r-h
itektuu
rinõ
uko
gu
nin
g lu
ua selle ase-
me
le u
us (a
rhite
ktu
uria
lal) n
õu
an
de
vo
rgan
koo
sseisus M
. Kalm
, H. K
esküla, K
.K
od
res ja Ü. M
ark. T. Palts avaldas arva-
mu
st, et senisest ro
hkem
peaks o
lema
mõ
juvõ
imu
linn
aarhitektil (I. V
olko
vil).18. m
ail 2005 toim
un
ud
Tallinn
a Linn
a-valitsu
se korralisel istu
ng
il võetig
i vastum
äärus, m
is lõp
etab Tallin
na A
rhitektu
u-
rinõ
uko
gu
tegevu
se senisel ku
jul. M
ää-ru
ses sisaldu
b m
uu
hu
lgas so
ovitu
slik et-tep
anek kaasata u
ud
e struktu
uriü
ksu-
sesse ka EALi esin
daja.
Eestseisus su
htu
b Tallin
na A
rhitektu
uri-
nõ
uko
gu
laialisaatmisesse äärm
iselt tau-
nivalt. M
. Mu
tso n
end
ib, et A
rhitektu
u-
rinõ
uko
gu
jõu
dis aru
telud
e käigu
s üld
ju-
hu
l kiiresti kon
sensu
seni n
ing
tänu
Arh
i-tektu
urin
õu
kog
u ko
oskäim
isele õn
nes-
tus n
ii mõ
ned
ki võim
alikud
linn
aehitu
sli-ku
d vead
ära ho
ida. M
. Mu
tso sõ
nu
l ole-
vat T. Palts raadio
saates antu
d in
terv-ju
us m
ainin
ud
, et arhitektid
tuleks lin
-n
aplan
eerimisest kõ
rvale jätta ja et lin-
EAL EESTSEISU
SES
16
EAL TEA
TAJA
2/2005
nap
laneerim
isega p
eaks tegelem
a Tal-lin
na Lin
nap
laneerim
ise Am
et.V
astavatele instan
tsidele o
tsustatakse
saa
ta
EA
Li p
oo
lt Ta
llinn
aA
rhtektu
urin
õu
kog
u teg
evuse lõ
peta-
mist h
ukkam
õistev kiri. En
ne kirja ko
os-
tamist p
eetakse otstarb
ekaks kutsu
da
I. Vo
lkov järg
misele eestseisu
se koo
sole-
kule Tallin
na A
rhitektu
urin
õu
kog
u laia-
lisaatmise o
tsust ko
mm
enteerim
a. Lei-takse, et T. Paltsig
a võiks keeg
i ajakirja-n
ikest teha in
tervjuu
linn
aplan
eerimise
teemal, ku
s käsitletaks ka Tallinn
a Arh
i-tektu
urin
õu
kog
u laialisaatm
ist. Vastav
ettepan
ek otsu
statakse teha K
arin Pau
-lu
sele.A
. No
ol: 2005. aasta o
ktoo
bris kavan
-d
atavate Eesti arhitektu
uri p
äevade raa-
mes tah
etakse välja and
a 3 EALi teen
e-tem
edalit: p
arim eratellija, p
arim riiklik
(KO
V) tellija, p
arim eh
itaja. Otsu
se, kel-lele an
da p
reemia, lan
getavad
arhitek-
tid. Praeg
usel h
etkel on
med
ali väljaand
-m
ine
ka
van
da
missta
ad
ium
is. Otsu
sta-
mist vajab
, mid
a EALi teen
etemed
alite-le p
eale graveerid
a. Sob
ivaima ja n
ö kõ
-n
eleva teenetem
edali teksti saam
isekso
tsusta
tak
se p
öö
rdu
da
EA
Li liikm
ete
po
ole p
alvega, et n
ad saad
aksid EA
Lio
malt p
oo
lt meilitsi tekste, m
is võiksid
sob
ida
tee
ne
tem
ed
alite
le g
rave
erim
i-seks.
Arh
itekt Ü. Stö
ör saatis eestseisu
selekirja, ku
s ta teeb seen
iorid
e sektsioo
ni
nim
el ettepan
eku ko
rraldad
a 2005. aas-ta sep
temb
ris Viljan
dis lin
naeh
itusalan
eteab
epäev ko
ostö
ös EA
Li ja Viljan
di Lin
-n
avalitsuseg
a. Lisaks ettekann
etele ka-
EAL EESTSEISU
SES
vand
atakse teabep
äeva raames ko
rral-d
ada ka tu
tvum
ine V
iljand
iga. Ü
. Stöö
rp
akub
välja järgm
ised ettekan
nete tee-
mad
:- “Lin
naeh
itusliku
d id
eed V
iljand
i linn
ag
eneraalp
laanis aastast 1974 ja n
end
eraken
dam
ine”
- Üld
plan
eering
un
a kehtivast V
iljand
i Lin-
na G
eneraalp
laanist (M
. Port)
- Viljan
di lin
na g
eneraalp
laanid
es ja lin-
nao
sade p
laneerin
gu
tes avaldatu
d lin
na-
ehitu
slikest ideed
est alates 1790-nd
asta
asta
stÜ
. Stöö
r soo
vib saad
a eestseisuselt ta-
gasisid
et kavand
atava teabep
äeva osas
ja välja paku
tud
ettekann
ete teemad
eso
bivu
se osas. Eestseisu
s kiidab
Ü. Stö
öri
ettepan
eku h
eaks.EA
L saatis 30.09.2004 tollasele Tallin
-n
a linn
apeale h
r E. Savisaarele järelpäri-
mise K
op
li Kau
bajaam
a tehn
ilise seisu-
korra ja sealse võ
imaliku
katastroo
fioh
uasju
s. Kah
juks ei o
le EAL sen
ini saan
ud
vastust kõ
neso
levas kirjas esitatud
küsi-
mu
stele. Ku
na see p
rob
leem o
n en
diselt
ak
tua
aln
e, p
ee
tak
se va
jalik
uk
s saa
taTallin
na Lin
navalitsu
sele kord
uv järelp
ä-rim
ine K
op
li Kau
bajaam
a tehn
ilise sei-su
korra ja sealse võ
imaliku
katastroo
fi-o
hu
asjus.
09
. juu
ni 2
00
5In
fo 2 eestseisu
se koo
soleku
vaheli-
sel perio
od
il (arhitektu
urivallas) to
imu
-n
ust (M
. Mu
tso):
- Lõp
pes tu
den
gitele su
un
atud
EALi kõ
-n
epu
ldi id
eevõistlu
s. Ko
ostö
ös EA
Li jaG
laverbelig
a korrald
atud
võistlu
se ees-
17
EAL TEA
TAJA
2/2005
EAL EESTSEISU
SES
märg
iks oli saad
a eskiislahen
du
s, mille
alusel firm
a Glaverb
el (klaasi too
tja jam
aa
leto
oja
) valm
istab
EA
Lile k
laa
sistp
orta
tiivse k
õn
ep
uld
i. Ide
evõ
istluse
lelaeku
s 4 töö
d, võ
itjaks osu
tus tö
ö m
är-g
usõ
na all „Po
rtu”, sed
a kõig
e veenva-
ma d
isaini ja klaasiliku
ma lah
end
use p
oo
-lest. V
õid
utö
ö p
uh
ul vääris täh
elepan
u,
et k
õn
ep
uld
i esip
an
ee
l on
vah
eta
tav.
Eestseisuse arvates võ
iks kõn
epu
ldi ü
ks,n
ö akad
eemilin
e esipan
eel olla EA
Li lo-
go
ga.
- 20. mail 2005 to
imu
s EALi in
itsiatiivilEK
As A
ustria (V
orarlb
ergi) kaasaeg
setarh
itektuu
ri tutvu
stav slaidiõ
htu
. Slaidi-
õh
tu kü
lalisesinejaks o
li arhitektu
urim
a-g
ister, arhitektu
urikriitik ja SA
FA liig
eTarja N
urm
i. Kah
juks o
li slaidiõ
htu
l väga
vähe o
salejaid. Lisaks ettekan
dele tu
t-vu
s T. Nu
rmi ka Tallin
na u
ue arh
itektuu
-rig
a. V
aa
tam
isvää
rsusi tu
tvusta
s talle
EALi esim
ees M. M
utso
. Ku
na T. N
urm
ikirju
tab ka arh
itektuu
rialaseid artikleid
,siis lo
od
etavasti insp
ireerib ted
a Tallin-
nas n
ähtu
ka Soo
me lu
gejale eesti arh
i-te
ktu
urist
kirju
tam
a.
Järg
mise
sA
rkkitektiuu
tiset nu
mb
ris peaks T. N
ur-
mi su
lest ilmu
ma artikkel Eesti p
uitarh
i-tektu
urist.
- 23. mail 2005 lõ
pp
es Metsakalm
istuarh
itektide kalm
eala ideep
rojekti ava-
lik a
rhite
ktu
urivõ
istlus. A
rhite
ktu
uri-
võistlu
sele laekus 3 tö
öd
, võitjaks o
sutu
stö
ö m
ärgu
sõn
a all „Serpen
tiin“.
- 9
.-11
. ju
un
il 2
00
5
toim
us
Ko
pen
haag
enis Eu
roo
pa lin
nad
e ja lin-
nap
laneerijate 6. b
ienn
aal. EALi p
oo
lto
salesid b
ienn
aalil T. Laigu
ja Ü. M
ark.
- 27.-28. juu
nil 2005 to
imu
b Lu
ksemb
ur-
gis arh
itektuu
ripo
liitikate semin
ar. EALi
esind
ajana esin
eb sem
inaril ettekan
de-
ga J. So
olep
.- EA
Li külastas SA
FA p
easekretär Tuo
mo
Sirika, kellega lep
iti kokku
, et 4-5 SAFA
liiget o
salevad ka N
arva-Jõesu
us to
imu
-vatel EA
Li suvep
äevadel. K
ülaliste vas-
tuvõ
ttu fin
antseerib
EAL. K
ülalised
osa-
levad ka su
vepäevad
e raames to
imu
valaru
telul teem
al litsenseerim
ine ja ku
t-sestan
dard
id.
- Lõp
pjärg
us o
n ER
Mi rah
vusvah
elise ar-h
itektuu
rivõistlu
se ting
imu
ste väljatöö
-tam
ine.
- Toim
us sise
ku
jun
da
jate
lõp
utö
öd
ekaitsm
ine, h
ind
amisko
misjo
ni esim
ees oli
M. M
utso
. M. M
utso
sõn
ul o
li mõ
neti ü
l-latav see, et n
iivõrd
palju
d siseku
jun
da-
jad o
n h
akanu
d arh
itektuu
rse pro
jek-teerim
isega teg
elema.
Vastavalt Eu
roo
pa A
rhitektid
e Nõ
u-
kog
u u
uele p
õh
imääru
sele nim
etatakseo
sa EAN
i juh
atuse (Execu
tive Bo
ard) liik-
meid
rotatsio
on
i korras, o
sa aga valim
is-teg
a 2 aasta pikku
seks perio
od
iks. Ettag
ada ju
hatu
se järjepid
evus, h
akkavadvalim
ised ja n
imetam
ised tu
levikus to
i-m
um
a vaheld
um
isi eri aastatel. 2006.aasta o
n seeg
a ülem
ineku
aasta ja selajal o
leks EALil võ
imalik o
lla rotatsio
on
ikau
du
1 aasta EAN
i juh
atuses. 26. au
gu
s-tik
s ta
he
tak
se
saa
da
liikmeso
rgan
isatsioo
nid
elt kand
idaatid
en
imesid
koo
s kand
idaad
i tegevu
spro
g-
ramm
i esitamiseg
a. See võim
aldaks ka-
hel in
imesel Eestist o
saleda 2006. aastal
EAN
i tegevu
ses. EAN
i juh
atus käib
koo
s
18
EAL TEA
TAJA
2/2005
EAL EESTSEISU
SES
6 kord
a aastas (sh 2 ü
ldko
gu
deg
a seo-
tud
koo
skäimist), en
amasti B
rüsselis.
Sob
ivat kand
idaati, kes o
leks nõ
us ku
u-
lum
a EAN
i (tegev)ju
hatu
sse ja seal ak-tiivselt kaasa lö
öm
a, ei leita, mistõ
ttuo
tsustatakse Eestile võ
imald
atud
koh
add
elegeerid
a soo
mlastele. A
. Levald lu
bab
alustad
a Soo
me o
sapo
oleg
a sellekoh
a-se
id lä
birä
äk
imisi. K
a p
rae
gu
ku
ulu
bPau
la Hu
otelin
SAFA
esind
ajana EA
Ni
juh
atusse, kes võ
iks sel juh
ul lih
tsalt jät-kata veel ü
he aasta, sealju
ures esin
da-
des ka EA
Li.M
. Mu
tso an
nab
teada, et 8. ju
un
il2005 to
imu
nu
d Tallin
na Lin
navalitsu
seko
rralisel istun
gil o
lid lin
nap
ea T.Palts jaab
ilinn
apea T. A
as EALi ja Tallin
na K
esk-lin
na V
alitsuse vah
el suu
sõn
aliselt sõlm
i-tu
d ren
dilep
ing
u am
etliku vo
rmistam
i-se vastu
, tuu
es põ
hju
seks liiga m
adala
üü
rihin
na. (21. m
ärtsil 2005 Kesklin
na
Valitsu
sega sõ
lmitu
d esialg
se üü
rilepin
-g
u täh
tajaks oli 3 ku
ud
ja üü
rihin
naks 7.-
kr/m² ko
hta ku
us. En
ne lep
ing
u täh
tajalõ
pp
emist sõ
lmiti su
usõ
naliselt u
us, täh
t-ajatu
üü
rilepin
g, n
ing
üü
rihin
naks m
ää-rati 15.- kr/m
² koh
ta kuu
s.) T. Aas o
li nõ
us
aadressil V
anatu
ru kael 8 II ja III ko
rrusel
asuvad
ruu
mid
and
ma EA
Li kasutu
ssetin
gim
usel, et ü
ürih
inn
aks määratakse
vähem
alt 50.- kr/m² ko
hta ku
us.
M. M
utso
peab
suu
sõn
aliselt sõlm
itud
tähtajatu
rend
ilepin
gu
mitteaktsep
tee-rim
ist lub
amatu
ks. Tähtajatu
rend
ilepin
-g
u p
uh
ul o
n alati o
ht, et 2-n
ädalase et-
teteatamiseg
a võid
akse lepin
g lõ
peta-
da. Pealeg
i, võttes arvesse EA
Li rahalisi
vahen
deid
ja uu
te ruu
mid
e remo
ntim
i-
sega, in
terneti ja telefo
ni p
aigald
ami-
sega seo
nd
uvaid
kulu
sid, ei o
le nii kõ
r-g
e ruu
mid
e üü
rihin
d EA
Lile kui m
itte-tu
lun
du
süh
ing
ule
vastu
võe
tav. M
.M
utso
loo
dab
, et see pro
bleem
on
siiskilah
end
atav.Eesti lo
om
eliidu
d p
öö
rdu
sid Tallin
na
linn
a po
ole ettep
aneku
ga ko
ostad
a või-
maliku
lt kiiresti reglem
enteeritu
d d
o-
kum
ent, ku
s oleks fikseeritu
d Tallin
na
linn
ale
ku
juta
va- ja
de
ko
ratiivk
un
stivo
rmid
e a
valik
ku
ruu
mi p
üstita
mise
kord
. Vastu
seks loo
meliitu
de ü
hiskirja-
le teatas TLPA, et jag
ab lo
om
eliitud
eseisu
koh
ta, et linn
aruu
mi p
aigald
atava-te ja lin
na p
oo
lt finan
tseeritavate ku-
jun
du
selemen
tide p
uh
ul tu
leb tin
gim
a-ta ko
rraldad
a avalikud
ideevõ
istlused
.Praeg
useks o
n TLPA
-s ette valmistam
i-sel d
oku
men
t, mis h
akkab reg
uleerim
aku
jutava- ja d
ekoratiivku
nsti vo
rmid
ep
üstita
mist Ta
llinn
a a
valik
ku
ruu
mi.
Loo
meliitu
delt o
od
atakse ettepan
ekuid
kõn
esoleva vald
kon
na reg
uleerim
iseks.Eestseisu
s leiab, et kõ
ik loo
meliid
ud
võik-
sid m
äärata om
apo
olse esin
daja kõ
nes-
olevat ko
rda väljatö
ötavasse tö
ög
rup
-p
i. TLPA-le o
tsustatakse saata lo
om
e-liitu
de p
oo
lt sellekoh
ane kiri.
TLPA ü
ldp
laneerin
gu
te teenistu
se di-
rektor En
drik M
änd
tutvu
stab eestsei-
susele valm
imisjärg
us o
levat Kesklin
na
eh
itusm
ää
rust ja
tee
ma
pla
ne
erin
gu
tK
õrg
ho
on
ete paikn
emin
e Tallinn
as. All-
järgn
evalt mõ
nin
gaid
olu
lisemaid
mo
-m
ente E. M
änn
i tutvu
stusest:
Arh
itektuu
ribü
roo
Urb
an M
ark koo
s-tö
ös TÜ
Geo
graafia In
stituu
dig
a ja kesk-
19
EAL TEA
TAJA
2/2005
EAL EESTSEISU
SES
kon
nafirm
aga H
end
rikson
& K
o o
n tei-
nu
d u
urin
gu
id ja
ko
osta
nu
d a
na
lüü
sikesklin
na ko
hta, sed
a küm
ne vastastik-
ku
täie
nd
ava
te k
esk
linn
a a
ren
gu
stse-
naariu
mite n
äol. Teh
tud
uu
ring
ute ja
koo
statud
analü
üsi alu
sel koo
stab Tal-
linn
a linn
avalitsus K
esklinn
a ehitu
smää-
rust. M
aa
-ala
, mid
a k
esk
linn
a e
hitu
s-m
äärus h
õlm
ab, o
n tu
nd
uvalt su
urem
,ku
i teiste ehitu
smääru
stega (n
t Nõ
mm
ee
hitu
smä
äru
s, Asta
ng
u e
hitu
smä
äru
s,lõ
pu
sirgele jõ
ud
nu
d K
adrio
ru eh
itusm
ää-ru
s, valmim
isjärgu
s olev K
alamaja eh
i-tu
smääru
s jne) h
õlm
atud
maa-alad
nin
gse
ep
ära
st kirje
lda
tak
se k
esk
linn
a a
lakvartalite kau
pa. K
esklinn
a ehitu
smää-
ruse eesm
ärke: tihen
dad
a linn
a kesklin-
na o
sas; tagad
a linn
as pid
ev aktiivne te-
gevu
s; ho
ida liiklu
s kesklinn
ale koh
aseltm
adalal n
ivoo
l ja suu
rend
ada jalakäija-
te inten
siivsusn
äitajaid; in
tensiivistad
aliiklu
st sadam
a-alal; pö
örata täh
elepa-
nu
turism
ile – vanalin
n jääb
niiku
inii tu
-rism
imag
netiks jn
e.K
uid
as ehitu
smääru
st praktikas raken
-d
ada? Tab
elis, mis o
n o
sa ehitu
smääru
-sest, o
n ära to
od
ud
keskmised
näitajad
kesklinn
a kvartalite kaup
a, nag
u n
äiteksh
oo
nestu
se lub
atud
üld
tihed
us, h
oo
nes-
tuse kõ
rgu
s, korru
selisus, p
arkimisko
h-
tade arv jn
e. Ku
i ehitu
sõig
use tao
tlus
jääb n
ö tab
elis ära too
du
d keskm
ise näi-
taja piiresse, saab
ehitu
sõig
use m
äära-ta d
etailplan
eering
ug
a, vastasel juh
ul
tuleb
võtta d
etailplan
eering
u alaks ko
gu
kvartal. Arh
itektuu
rsed eran
did
on
ehi-
tusm
ääruses ära to
od
ud
miljö
öalati. V
al-m
imisjärg
us o
lev Kesklin
na eh
itusm
ää-
rus esitatakse 2005. aasta au
gu
stis tut-
vum
iseks avalikkusele.
Teemap
laneerin
g K
õrg
ho
on
ete paikn
e-m
ine Tallin
nas alg
atati 4. märtsil 2004,
kun
a Tallinn
as pu
ud
usid
sellel hetkel ü
he-
selt sätestatud
reeglid
, mis m
ääranu
k-sid
kuh
u, ku
i tihed
alt ja kui kõ
rgeid
maju
plan
eerida ja eh
itada. Esm
alt tehti sel-
geks kõ
rgh
oo
nete m
õiste Tallin
na jao
ks:kõ
rgh
oo
neks lo
etakse ehitist alates 50
meetrist (m
õõ
detu
na m
aapin
nast) e 16
kun
i 35-korru
selist ehitist; p
ilvelõh
kujaks
loetakse eh
itist alates 124 meetist.
Teemap
laneerin
gu
üh
eks põ
hieesm
är-g
iks on
määrata kin
dlaks Tallin
nas kõ
rg-
ho
on
ete paikn
emise võ
imaliku
d asu
ko-
had
nin
g n
end
e pü
stitamise keelu
alad,
arvestades vajad
ust võ
tta nii Tallin
na lin
-n
aru
um
iline
are
ng
üld
iselt k
ui k
aU
NESC
O M
aailmap
ärand
i nim
ekirja ar-vatu
d van
alinn
a silueti vaad
eldavu
se jakõ
rgu
sliku d
om
inan
tsuse kü
simu
s sihip
ä-rase ko
ntro
lli alla. Kõ
rgh
oo
nete teem
a-p
laneerin
gu
teiseks põ
hieesm
ärgiks o
nvalg
linn
astum
ise pid
urd
amin
e läbi kesk-
linn
a ja linn
akeskuste tih
end
amise. A
na-
lüü
si tegem
isel on
arvesse võetu
d järg
-m
ist:1. Tallin
na van
alinn
a vaadeld
avuse ta-
gam
ine
2. Tallinn
a siluetis van
alinn
a do
min
ee-riva ro
lli säilitamin
e3. M
iljöö
väärtuslike alad
e paikn
emi-
ne
4. Üh
tse ho
on
estuslaad
iga p
iirkon
da-
de
s vä
ljak
uju
ne
nu
d
ho
on
estu
s-stu
ktuu
ri ja ho
on
estuse o
mavah
eline
sob
ivus
20
EAL TEA
TAJA
2/2005
EAL EESTSEISU
SES
5. Kõ
rgh
oo
nete p
aiknem
ine g
rup
pid
e-n
a6. K
õrg
ho
on
ete teenin
dam
iseks vaja-liku
infrastru
ktuu
ri olem
asolu
7. Täiend
avate kõrg
ho
on
ete pü
stita-m
ise vajadu
s elu- ja ärip
ind
adeks
Tee
ma
pla
ne
erin
gu
s mä
ära
tak
se ä
rakõ
rgh
oo
nete klassifikatsio
on
ja mõ
iste,k
õrg
ho
on
ete
võim
alik
ud
pa
ikn
em
isealad
ja piiran
gu
tega alad
, kuh
u kõ
rgh
oo
-n
eid kin
dlasti p
üstitad
a ei toh
i.E. M
änd
tutvu
stab eestseisu
sele teema-
plan
eering
u kaarti, an
alüü
s on
alles koo
s-tam
isel. Lisaks kavand
atakse teha kõ
rg-
ho
on
ete piirko
nn
as elavate/töö
tavatein
imeste rah
ulo
lu u
urin
g. K
om
paktseks
kõrg
ho
on
ete alaks kuju
neb
Maakri kvar-
tal, mu
ud
esse Tallinn
a piirko
nd
adesse
pla
ne
erita
kse
kõ
rgh
oo
ne
id g
rup
pid
ekau
pa. Su
urem
kõrg
ho
on
ete gru
pp
ku-
jun
eb n
äiteks Järve Kesku
se juu
rde. TLPA
juh
ataja I. Vo
lkovi ettep
anek o
n sead
a 8a
asta
ks e
hitu
ske
eld
ne
nd
ele
ala
de
le,
milled
ele on
alustatu
d d
etailplan
eerin-
gu
koo
stamist, ku
id ku
hu
teemap
lanee-
ring
ei näe ette kõ
rgh
oo
nete rajam
ist.E. M
änd
peab
vajalikuks kaasta EA
Li esin-
dajad
üld
iste TLPA-s ko
ostatavate alu
s-d
oku
men
tide väljatö
ötam
ispro
tsessi.K
-Projekt o
n h
uvitatu
d ku
tsutu
d arh
i-te
ktu
urik
on
ku
rsi ko
rrald
am
isest lä
bi
EALi o
bjektile, m
ille aadressiks o
n M
aakritn
34 ja 34a kinn
istud
, et leida sin
na p
ers-p
ektiivselt ho
on
estuse p
arim lah
end
us.
Seoses selleg
a pö
örd
us K
-Projekt A
S EALi
po
ole p
alvega, et EA
L esitaks om
apo
ol-
se seisuko
ha n
imetatu
d ko
nku
rsi korral-
dam
ise suh
tes. Üh
tlasi avaldas K
-Projekt
soo
vi töö
tada id
eekon
kursi tin
gim
used
välja koo
stöö
s EALig
a. Ku
na lin
n o
n o
l-n
ud
seni m
aa-ala suh
tes, kus m
ainitu
dkin
nistu
d p
aiknevad
, äraoo
taval seisuko
-h
al, ja kun
a koo
stamisel o
n kõ
rgh
oo
ne-
te teemap
laneerin
g, o
tsustas EA
L enn
e,ku
i võtta seisu
koh
t K-Pro
jekti po
ol ka-
vand
atava ideeko
nku
rsi suh
tes, pö
örd
u-
da M
aakri tn 34 ja 34a asu
vate kinn
istu-
te koh
ta taustin
form
atsioo
ni saam
iseksTallin
na Lin
nap
laneerim
ise Am
eti po
ole.
Samu
ti soo
vis EAL tead
a, millisel seisu
-ko
hal o
n TLPA
kõn
esolevale alale h
oo
-n
estuse saam
iseks arhitektu
uriko
nku
r-si ko
rraldam
ise suh
tes.V
astamaks EA
Li pö
örd
um
ises esitatud
kü
simu
stele
(ja k
om
me
nte
erim
ak
s ka
Tallinn
a Arh
itektuu
rinõ
uko
gu
laialisaat-m
ist), osaleb
EALi eestseisu
se koo
sole-
kul I. V
olko
v. I. Vo
lkov, kelle sõ
nu
l linn
akõ
rgh
oo
nete teem
aplan
eering
on
valmi-
misjärg
us, o
n seisu
koh
al, et terviklahen
-d
use leid
miseks kvartalile, ku
s paikn
e-vad
ka kõn
e all olevad
Maakri 34 ja 34a
kinn
istud
, tuleks ko
rraldad
a arhitektu
u-
rikon
kurss. K
on
kursitin
gim
uste väljatö
ö-
tamisel tu
leb teh
a koo
stöö
d EA
Liga.
Eestseisus o
n p
äri K-Pro
jekt ASi p
oo
ltp
akutu
d ettep
aneku
ga ja m
äärab EA
Li-p
oo
lseks kon
taktisikuks ko
nku
rsiting
i-m
uste väljatö
ötam
isel ja kon
kursi ko
r-rald
amisel EA
Li pro
jektijuh
i A. N
oo
le.I. V
olko
vi sõn
ul o
n TLPA
-l valmis saa-
nu
d sad
ama-ala (Lin
nah
all ja Loo
dekai
nin
g n
end
e vahelin
e ala) detailp
lanee-
ring
u eskiis sellisel ku
jul, et o
n õ
ige aeg
küsid
a arvamu
si ja ettepan
ekuid
teistelt
21
EAL TEA
TAJA
2/2005
EAL EESTSEISU
SES
spetsialistid
elt nin
g arh
itektidelt. TLPA
oo
tab ka EA
Li-po
olset seisu
koh
ta kõn
es-o
leva detailp
laneerin
gu
eskiisi koh
ta.Teatavasti o
n Tallin
na A
rhitektu
uri-
nõ
uko
gu
laiali saadetu
d. Tallin
na lin
na-
pea T. Palts m
oo
du
stas uu
e arhitektu
u-
rialal nõ
uan
dva n
õu
koja. K
üsim
usele –
kuid
as suh
estub
uu
s org
an TLPA
-iga – sai
I. Vo
lkov lin
nap
ealt vastuseks, et lin
na-
pea võ
ib kü
sida n
õu
kellelt tahes, ja sed
akin
nitab
ka T. Paltsi soo
v kaasata uu
de
org
anisse väg
a erinevate erialad
e esin-
dajaid
, nt lu
uletajaid
, usu
tegelasi jt.
I. Vo
lkovi sõ
nu
l käib TLPA
-s 2 kord
a nä-
dalas ko
os p
rojektiko
misjo
n. I. V
olko
vn
äe
ks m
ee
leld
i, et p
roje
ktik
om
isjon
iko
oso
lekutel o
saleks ka mõ
ni EA
Li liige -
olu
line o
n m
itte kaotad
a sidet arh
itekti-d
ega.
Järgn
eb aru
telu aktu
aalsetel pro
jektee-rim
ist ja ehitam
ist pu
ud
utavatel teem
a-d
el. Käsitletakse Tallin
na lin
nale n
iivõrd
olu
lise krun
di n
agu
Narva m
nt 67 kin
nis-
tu (EU
RO
PAN
i võistlu
sala) mah
a mü
ü-
mist, u
ue Sakala kesku
se ehitam
ist jm. I.
Vo
lkovi sõ
nu
l on
pro
jektikom
isjon
ile esi-ta
tud
R. P
uu
sep
a Sa
ka
la k
esk
use
uu
sp
rojekteerm
isvariant. I. V
olko
vi sõn
ul
peaks Sakala kesku
s om
a praeg
usel ku
-ju
l kehtiva d
etailplan
eering
u ja seatu
dh
oo
nestu
sõig
use järg
i säilum
a, kuid
kah-
juks ei käi asjad
alati seadu
späraselt. I.
Vo
lkov teeb
ettepan
eku, et EA
L koo
s-taks eksp
ertiisi R. Pu
usep
a pro
jekteeri-tu
d Sakala kesku
se pro
jektile. Ku
na ar-
hitektu
urin
õu
kog
u o
n laiali saad
etud
,lu
bab
I. Vo
lkov võ
tta R. Pu
usep
aga ü
hen
-d
ust ja p
alud
a tal tuu
a EALi m
aterjalid
Sakala keskuse p
rojekti ko
hta, m
ille alu-
sel EAL saaks teh
a ekspertiisi. H
ea tavako
haselt tu
leb eeln
evalt kutsu
da R
. Puu
-sep
p eestseisu
se koo
soleku
le om
a pro
-jekti esitlem
a.M
. Mu
tso leiab
, et kun
a lähiajal läh
evadEA
Li esind
ajad arh
itektuu
rinõ
un
iku ko
ha
loo
mise asju
s kultu
urim
inistri visiid
ile,võ
iks seal küsid
a ka min
istri seisuko
hta
Sakala keskuse su
htes.
A. K
õresaar (K
OK
O arh
itektid) tu
tvus-
tab ko
halo
lijatele nn
Fahle m
aja rekon
st-ru
eerimisp
rojekti. Fah
le maja reko
nst-
rueerim
ispro
jektile ekspertiisi ko
osta-
jaks määratakse V
. Tom
iste.Eestseisu
s, vaadan
ud
läbi H
arry Klaa-
ri EALi liikm
eks astum
ise avaldu
se nin
gtu
tvun
ud
tema tö
öd
e map
iga, o
tsustab
H. K
laari EALi liikm
eks vastu võ
tta.Eestseisu
s, vaadan
ud
läbi R
aivo Tab
riE
ALi liik
me
ks a
stum
ise a
vald
use
nin
gtu
tvun
ud
tema tö
öd
e map
iga, o
tsustab
R. Tab
ri EALi liikm
eks vastu võ
tta.E
estse
isus k
oo
skõ
lasta
b M
. Mu
tsoko
ostatu
d eksp
erthin
nan
gu
Maan
tee-m
uu
seum
i välialade eskiisp
rojektile.
22
EAL TEA
TAJA
2/2005
AR
HITEK
TUU
RIK
ON
KU
RSID
EESTIS
gu
min
e, säilitamin
e, uu
rimin
e ja tutvu
s-tam
ine. Praeg
u asu
b Eesti R
ahva M
uu
-seu
m Tartu
kesklinn
a erinevates h
oo
ne-
tes. Uu
est, kavand
atavast Eesti Rah
vaM
uu
seum
i ho
on
est peaks tu
levikus ku
-ju
nem
a külastajasõ
bralik ja atraktiivn
e,ig
ati kaasaegn
e mu
useu
mi- ja ku
ltuu
ri-ko
mp
leks. Selle mõ
juala p
eaks väljum
aTartu
raamid
est, ulatu
des ko
gu
Eestilen
ing
tema elan
ikkon
nale.
Þü
rii:Esim
ees Raivo
Palmaru
(Eesti Vab
ariigi
Ku
ltuu
rimin
ister); liikmed
: Do
min
iqu
ePerrau
lt (arhitekt, Pran
tsusm
aa), Win
yM
aas (arhitekt, H
ollan
d), A
nd
res Alver
(arhitekt, Eesti), R
ein M
uru
la (arhitekt,
Eesti), Jaanu
s Plaat (Eesti Rah
va Mu
u-
seum
i direkto
r), Tiit Sild (Tartu
linn
aar-h
itekt, Eesti), Peeter Mau
er (mu
useu
mi-
de n
õu
nik, Eesti).
Pre
em
iafo
nd
:Preem
iateks ja ostu
deks o
n ette n
ähtu
d1 700 000.- kro
on
i, mis jao
tub
järgm
i-selt:I p
reemia – 700 000 EEK
II preem
ia – 500 000 EEKIII p
reemia – 300 000 EEK
2 ostu
preem
iat á – 100 000 EEK
Võ
istlus ku
ulu
tati välja 22
. juu
nil 2
00
5;
võistlu
stöö
de esitam
ise tähtaeg
on
10
.n
ov
em
be
r 20
05
. Võ
istluse tu
lemu
sedselg
uvad
2006. aasta jaanu
aris.
Arh
itektuu
rivõistlu
sest võivad
osa võ
ttaEu
roo
pa Liid
u liikm
esriigi arh
itektide lii-
du
või va
stava
eria
lase
liidu
liikm
ed
.
AR
HITE
KTU
UR
IKO
NK
UR
SID
EE
STIS
Ee
sti Ra
hv
a M
uu
seu
mi u
ue
ho
on
era
hvu
svah
elin
e a
vatu
d a
rhite
ktu
uri-
võ
istlus
Ko
rrald
aja
: EAL ko
ostö
ös Eesti R
ahva
Mu
useu
mi ja K
ultu
urim
inisteeriu
mig
a.Eesm
ärk
: saada p
arim arh
itektuu
rne la-
he
nd
us E
esti R
ah
va M
uu
seu
mi u
ue
leh
oo
neko
mp
leksile, leida ko
gu
territoo
-riu
mialale p
arim p
laneerin
gu
line lah
en-
du
s.V
õistlu
sala
asu
ko
ht o
n Ta
rtu lä
he
da
lasu
v Raad
i mõ
is ja mõ
isa lähiala terri-
too
rium
.V
õistlu
sala hõ
lmab
pikliku
kuju
ga R
aadi
järve, millest p
õh
ja ja kirdesse jääb
Raa-
di m
õisa
ko
mp
lek
s. Va
rem
ete
s Ra
ad
im
õisa
pe
ah
oo
ne
on
ko
nse
rvee
ritud
.V
õistlu
sala piiravad
läänest aed
linlik era-
mu
te rajoo
n, id
ast ja kirdest R
aadi len
-n
uvälja territo
oriu
m, p
õh
jast põ
llum
ajan-
du
slik maa ja kasu
tuseta m
aa-alad. R
aa-d
i park o
n lo
od
uskaitse all n
ing
sellestalast p
eab ku
jun
ema vab
a juu
rdep
ääsu-
ga aktiivn
e haljasala. Ettep
aneku
id tu
-leb
teha ka h
oo
nestu
sest vaba ala p
la-n
eerimiseks. M
uu
seum
il on
plaan
is ho
o-
netest vab
a territoo
rium
võtta aktiivses-
se kasutu
sse Alan
a, kus to
imu
vad erin
e-vad
vabaõ
hu
-üritu
sed.
Eesti Rah
va Mu
useu
m o
n asu
tatud
1909.aastal n
ing
selle missio
on
iks on
eesti jate
iste so
om
e-u
gri ra
hva
ste n
ing
Ee
stiväh
emu
srahvaste ku
ltuu
ri ja ajaloo
ko-
23
EAL TEA
TAJA
2/2005
AR
HITEK
TUU
RIK
ON
KU
RSID
EESTIS
Võ
istluse tö
ökeeled
on
eesti ja ing
lisekeel.
Info
t arhitektu
urivõ
istluse ja võ
istlustin
-g
imu
ste koh
ta saab ko
nku
rsi kod
uleh
eltw
ww
.mu
seum
com
petitio
n.o
rg. V
õistlu
-sele reg
istreerimin
e on
tasulin
e.
Tallin
na
Lo
om
aa
ia lä
än
ev
ära
va
ko
mp
leksi a
valik
arh
itektu
uriv
õistlu
sK
orra
ldaja
d:
Tallinn
a Ku
ltuu
riväärtuste A
met
TSM Pro
jektijuh
timise O
ÜTallin
na Lo
om
aaedEesti A
rhitektid
e LiitLa
ad
ja e
esm
ärk
:V
õistlu
s on
arhitektu
urse id
eekavand
ivõ
istlus eskiisi staad
ium
is, mis vastab
rii-g
ihan
ke avatud
pakku
mism
enetlu
sega
ideeko
nku
rsi ting
imu
stele.V
õistlu
se eesmärk o
n saad
a parim
lahen
-d
us Ta
llinn
a Lo
om
aa
ia lä
än
evä
rava
ko
mp
lek
sile a
suk
oh
ag
a E
hita
jate
tee
150/Paldiski m
nt 145 Tallin
n Eh
itajatetee p
oo
lses pääslas.
Võ
istluse tu
lemu
sena leitakse tö
ö (ka-
vand
), mis o
n ed
aspid
ise pro
jekteerimi-
se ja sellega seo
ses olevate vajalike o
t-su
ste tegem
ise aluseks.
Vo
rm:
Võ
istlus o
n an
on
üü
mn
e ja üh
eetapilin
e.O
savõ
tuõ
igu
s:V
õistlu
sest võivad
osa võ
tta kõik arh
i-tektid
, kes on
EALi liikm
ed, võ
i gru
pid
,k
elle
esita
tud
võistlu
stöö
väh
em
alt
üh
eks kaasauto
riks on
EALi liig
e või ar-
hitekt, kellele o
n o
mistatu
d vo
litatud
arh
itek
t V k
utse
tun
nistu
s. Võ
istluse
st
osavõ
tja(d) p
eab(vad
) olem
a välja võt-
nu
d p
akkum
ise kutse d
oku
men
did
.V
õistlu
sest osavõ
tjatel peab
olem
a õig
us
teostad
a Eestis arhitektu
urset p
rojek-
teerimist eh
k nad
peavad
olem
a regist-
reeritud
Majan
du
s- ja Ko
mm
un
ikatsioo
-n
imin
isteerium
i vastavas registris (M
TR).
Þü
rii:V
õistlu
se läbiviim
iseks, võistlu
stöö
de h
in-
dam
iseks ja võitjate väljaselg
itamiseks
on
mo
od
ustatu
d kaks ko
misjo
ni: p
õh
i- jaeriko
misjo
n.
An
on
üü
msu
se ta
ga
mise
ks k
on
trollib
võistlu
sel osalejate kvalifikatsio
on
i eri-ko
misjo
ni p
oo
lt enn
e ano
nü
üm
selt esi-tatu
d võ
istlustö
öd
e hin
dam
ist. Erikom
is-jo
n h
ind
ab
mä
rgu
sõn
ag
a va
rusta
tud
üm
briku
„Kvalifitseerim
isdo
kum
end
id”
sisu vastavu
st riigih
anke n
õu
etele.E
riko
misjo
n o
n ko
lmeliikm
eline:
esimees: TSM
Projektiju
htim
ise OÜ
ehi-
tusd
irektor Siim
Klaassen
; liikmed
Tal-lin
na K
ultu
uriväärtu
ste Am
eti peasp
et-sialist A
ivar No
orm
a, Tallinn
a Ku
ltuu
ri-väärtu
ste Am
eti kultu
urio
sakon
na ju
ha-
taja Ene V
oh
u.
Põ
hik
om
isjon
, kes hin
dab
töö
de arh
i-tektu
urset kvaliteeti ja selg
itab välja p
a-rem
usjärjestu
se, töö
tab järg
mises ko
os-
seisus:
esimees: Tallin
na Lo
om
aaia direkto
r Mati
Kaal; liikm
ed: arh
itektid A
in Pad
rik, An
d-
res Põim
e ja Marg
it Mu
tso, Tallin
na lo
o-
maaia p
eaarhitekt R
ein K
ersten (EA
L),Tallin
na K
ultu
uriväärtu
ste Am
eti miljö
ö-
ala
de
osa
ko
nn
a ju
ha
taja
Lee
le V
älja
.V
aruliig
e on
arhitekt Ü
lar Mark. Põ
hiko
-m
isjon
i sekretär on
MTÜ
EAL p
rojekti-
24
EAL TEA
TAJA
2/2005
AR
HITEK
TUU
RIK
ON
KU
RSID
EESTIS / EESTI AR
HITEK
TUU
RIK
ON
KU
RSSID
E TULEM
USED
juh
t An
ni N
oo
l. Võ
istluse
töö
ke
el o
neesti keel.
Au
hin
na
fon
d:
Pre
em
iate
ks o
n e
tte n
äh
tud
18
0 0
00
kroo
ni, m
is jaotu
b järg
miselt:
I preem
ia – 75 000.- krII p
reemia – 50 000.- kr
III preem
ia – 25 000.- kr2 erg
utu
spreem
iat – á 15 000.- kr
Võ
istlus alg
ab 1
5. a
ug
ustil 2
00
5. V
õist-
lustin
gim
usi väljastatakse EA
List. Võ
ist-lu
sting
imu
ste kom
plekt m
aksab 300.- kr.
Täpsem
info
võistlu
se koh
ta avaldatak-
se EALi ko
du
lehekü
ljel ww
w.arh
liit.ee.
EESTI A
RH
ITEK
TUU
RI-
KO
NK
UR
SSID
E TU
LEM
USED
Ra
nd
ve
re a
lgk
oo
li ho
on
e id
ee
-v
õistlu
s Tö
öd
e esitamise täh
taeg o
li 28.02.2005.V
iimsi V
allavalitsuse p
oo
lt korrald
atud
ideevõ
istlusele laeku
s 11 töö
d.
Võ
istluse tu
lemu
sed:
I pre
em
ia (80 000.-kr) - jäi välja an
dm
a-taII p
ree
mia
(50 000.- kr) – töö
märg
usõ
-n
a all „PÕÕ
SAS”, au
tor In
ga
Ra
uk
as
(Arh
itektuu
riagen
tuu
r OÜ
).III p
ree
mia
(30 000.- kr) – töö
märg
usõ
-n
a a
ll „R
AT
TATA
AD
AA
DA
TT
ATA
A“
,au
tor A
nd
ri Kirsim
a (A
rhitektu
uristu
u-
dio
K
irsima
ja
N
iine
väli
OÜ
).O
stup
ree
mia
d (á 15 000.- kr) – tö
öd
märg
usõ
nad
e „ZOR
RO
“ ja „RA
KU
LKA
“a
ll, au
torid
vasta
valt a
rhite
ktid
Ra
ul
Järg
, Priit P
en
t (Ag
ab
us, E
nd
järv &
Truve
rk A
rhite
ktid
OÜ
), sisea
rhite
kt
Too
mas K
orb
(OÜ
Pink) n
ing Liin
a Lin
kja A
hti Te
eä
är (A
rhiru
um
).
EA
Li kõ
ne
pu
ldi id
ee
võ
istlus tu
-d
en
gite
leTö
öd
e esitamise täh
taeg o
li 09.05.2005.K
laasifirma G
laverbeli p
oo
lt korrald
atud
ideevõ
istlusele laeku
s 4 töö
d. V
õistlu
sevõ
itjaks osu
tus ja p
eapreem
ia (10 000.-kr) sai tö
ö m
ärgu
sõn
a all „POR
TU”,
auto
r Lau
ri Va
ime
l.
Arh
itektid
e k
alm
eala
ideep
roje
kti
arh
itektu
uriv
õistlu
sTö
öd
e esitamise täh
taeg o
li 23.05.2005.EA
Li po
olt ko
rraldatu
d võ
istlusele lae-
kus 3 tö
öd
. Võ
istluse tu
lemu
sed:
I pre
em
ia (30 000.- kr) – tö
ö m
ärgu
sõn
aall „SER
PENTIIN
”, auto
rid M
aa
rja K
ask
ja Ra
lf Lõo
ke
(AB
Salto).
II pre
em
ia o
tsustati jätta välja an
dm
a-ta jätta tö
öd
e vähesu
se ja taseme p
uu
-d
um
ise tõttu
.III p
ree
mia
(10 000.-kr) –töö
märg
usõ
-n
a all „ERE”,au
torid
Vio
lette
De
cau
x,
Sa
brin
a G
ilet, K
atrin
Ko
ov, K
aire
Nõ
mm
, He
idi U
rb ja S
iiri Va
llne
r (Ka-
vakava arhitektid
).E
rgu
tusp
ree
mia
(5000.- kr) – töö
mär-
gu
sõn
a all „VÄ
RA
VA
KA
AR
”, auto
r Kad
iTu
ul.
Mah
tra ta
lura
hvam
uu
seu
mi p
iira-
tud
osa
luse
ga
arh
itek
tuu
rivõ
istlus
25
EAL TEA
TAJA
2/2005
Töö
de esitam
ise tähtaeg
oli 17.06.2005.
Mah
tra Talurah
vamu
useu
mi, Eesti K
ul-
tuu
rimin
isteerium
i ja EALi ko
ostö
ös ko
r-ra
lda
tava
arh
itek
tuu
rivõistlu
se, m
illee
esm
ärg
iks o
n sa
ad
a p
arim
lah
en
du
sM
ahtra Talu
rahvam
uu
seum
i ho
on
e kaas-ajastam
iseks ja laiend
amiseks, I vo
oru
tähtajaks laeku
s 7 pakku
mist.
Ko
misjo
ni o
tsusel ku
tsuti võ
istluse II vo
o-
ru järg
mised
pakku
jad:
-Schu
lts ja Partnerid
OÜ
-Loo
b Pro
jekt OÜ
-OÜ
HG
Arh
itektuu
r-M
ale Arh
itektid O
Ü
II voo
ru võ
istlustö
öd
e esitamise täh
taego
n 6
. sep
tem
be
r 20
05
. a.
TOIM
UB
EESTIS
RO
TER
MA
NN
I SO
OLA
LAD
U(Tallin
n, A
htri 2)
Arh
itektuu
rimu
useu
mi su
ures saalis
kun
i 18.09.2005S
oo
me
ja E
esti a
rhite
ktu
urisu
hte
dlä
bi sa
jan
dite
24.09.2005 – 23.10.2005U
rba
nistlik
an
tolo
og
ia: S
tock
ho
lmi
po
rtreed
okt.-n
ov. 2005
Toiv
o R
aid
me
ts – ba
rok
i ja d
ad
a v
a-
hel
Galeriil
kun
i 18.09.2005S
oo
me
ja E
esti a
rhite
ktu
urisu
hte
dlä
bi sa
jan
dite
Avatu
d: 19. m
ai – 30. sept.
K-R
12
.00
-20
.00
, L-P 1
1.0
0–1
8.0
0Ta
suta
kü
lastu
spä
ev ig
a k
uu
viima
ne
reede.
http
://ww
w.arh
itektuu
rimu
useu
m.ee
TOIM
UB
VÄ
LISM
AA
L
RO
OTS
I AR
HITE
KTU
UR
IMU
US
EU
M(Sto
kho
lm, Fred
sgatan
12)
Pe
r Fribe
rg ku
ni 26. au
gu
st 2005N
äitus an
nab
ülevaate P. Frib
ergi (sü
nd
.1920), Skån
e silmap
aistva maastiku
ar-h
itekti pro
jekteeritud
töö
dest. P. Frib
ergi
loo
min
g o
n o
lnu
d väg
a mitm
ekülg
ne: ta
on
kuju
nd
anu
d väg
a eripalg
elisi suu
rim
aastikualasid
, aedu
, kuju
nd
anu
d elu
-rajo
on
ide lo
od
uskeskko
nd
a; ta on
tege-
lenu
d ka kalm
istute ku
jun
dam
isega. H
in-
natav o
n o
lnu
d tem
a töö
maastiku
arhi-
tektuu
ri õp
pejõ
un
a Aln
arpis. N
äitusel
esitletakse ka raamatu
t P. Friberg
i loo
-m
ing
ust.
Cla
esso
n K
oiv
isto R
un
e – m
ak
etid
kun
i 09. septem
ber 2005
Arh
itektuu
rimu
useu
mi seeko
rdn
e suvi-
ne n
äitus o
n arh
itektuu
ribü
roo
s Claesso
nK
oivisto
Ru
ne, m
ille avamisest m
öö
du
b2005. aastal 10 aastat. C
laesson
Ko
ivisto
EESTI AR
HITEK
TUU
RIK
ON
KU
RSSID
E TULEM
USED
/ TOIM
UB
EESTIS / TOIM
UB
VÄ
LISMA
AL
26
EAL TEA
TAJA
2/2005
Ru
ne arh
itektuu
ribü
roo
tegeleb
lisaksarh
itektuu
rsele pro
jekteerimisele ka d
i-sain
i valdko
nd
a kuu
luvate kü
simu
stega
– seda eskiisvisan
ditest ku
ni p
erfektseteo
stuseg
a pu
ust ja akrü
ülklaasist p
re-se
nta
tsioo
nim
ak
ettid
e va
lmista
mise
ni
välja. Nen
de p
rojektid
e loetelu
st võib
leida n
ii ham
bah
arja disain
i, aga ka n
äi-teks 100 000 m
² Tokio
elamu
kom
pleksi
pro
jekteerimist.
http
://ww
w.arkitektu
rmu
seet.se
SO
OM
E A
RH
ITEK
TUU
RIM
UU
SE
UM
(Helsin
gi, K
asarmikatu
24 )
Pu
itarh
itek
tuu
r ku
ni 0
4. se
pte
mb
er
20
05
Arh
itektuu
rimu
useu
mis n
äha o
lev näi-
tus to
ob
vaa
taja
ni 9
. rah
vusva
he
lisel
Ven
eetsia arhitektu
urib
ienn
aalil Põh
ja-m
aid esin
dan
ud
näitu
se laiend
atud
ver-sio
on
i. Välja o
n p
and
ud
17 mo
dern
setp
uiteh
itist suvem
ajadest kiriku
te ja kon
t-sertsaalid
eni välja.
Rän
naku
telt k
oju
– (Sib
eliu
se) A
ino
laku
ni 04. sep
temb
er 2005
http
://ww
w.m
fa.fi.
Soo
me, Jyväskylä
Arh
itek
tuu
r + k
un
st =u
ue
d v
isioo
nid
, uu
ed
strate
eg
iad
12.08.2005 – 14.08.2005II rah
vusvah
eline A
lvar Aalto
nim
eline
kaasaegse arh
itektuu
ri kon
verents.
Täpsem
info
Alvar A
alto A
kadeem
iast
academ
y@alvaraalto
.fih
ttp://w
ww
.alva
raa
lto.fi/co
nfe
ren
ces/
architectu
reart2005/
Soo
me, Jyväskylä, A
lvar Aalto
mu
useu
m-
stuu
dio
Tuh
at ja
ük
s öö
d ku
ni 07. au
gu
st 2005w
ww
.alvaraalto.fi
AR
HITE
KTU
UR
INÄ
ITUS
TEK
ESK
USEID
EU
RO
OPA
S:
Ho
llan
di
Arh
itek
tuu
riinstitu
ut
(Ne
the
rlan
ds A
rchite
cure
Institu
te)
Mu
seum
park 25, R
otterd
am.
Info
: http
://ww
w.n
ai.nl
Viin
i Arh
itek
tuu
rike
sku
s (Arch
itektur
Zentru
m W
ien) M
useu
mp
latz 1.In
fo: h
ttp://w
ww
.azw.at
So
om
e
Arh
itek
tuu
rimu
use
um
Kasarm
ikatu 24, H
elsing
i.In
fo: h
ttp://w
ww
.mfa.fi
Ro
otsi
Arh
itek
tuu
rimu
use
um
Fredsg
atan 12 ja Skep
psh
olm
en C
hu
rch,
Stockh
olm
.In
fo: h
ttp://w
ww
.arkitekturm
useet.se
TOIM
UB
VÄ
LISMA
AL / A
RH
ITEKTU
UR
INÄ
ITUSTE K
ESKU
SED EU
RO
OPA
S
27
EAL TEA
TAJA
2/2005
TEA
TED
Tule
mas o
n E
ESTI A
RH
ITEK
TIDE LII-
DU
IV S
UV
EP
ÄE
VA
DEesti A
rhitektid
e Liidu
l on
kuju
nen
ud
meeld
ivaks tavaks korrald
ada ko
rd aas-
tas suviti ko
kkusaam
ine liid
u liikm
etele,n
end
e pered
ele jt. arhitektu
urisõ
prad
e-le. Su
vepäevad
e raames to
imu
b sem
i-n
ar, kus p
eaesinejaks tu
ntu
d välisarh
i-tekt ja teisteks kõ
nelejateks Eesti ju
hti-
vad arh
itektid n
ing
arhitektu
uriteo
ree-tiku
d.
Sel a
asta
l jätk
ub
suve
pä
eva
de
trad
it-sio
on
20.-21. aug
ustil p
õn
evas Narva-Jõ
e-su
us, ö
öb
imiseg
a Narva-Jõ
esuu
sanato
o-
rium
is (N. K
usm
in ja
M. N
oo
r, 19
54
–1961). K
aheks p
äevaks on
kog
u m
ajaEA
L ja tema kü
laliste päralt.
Semin
ari teemaks o
n “A
rhitektu
uri tu
-levik – teh
no
loo
giad
ja pro
tsessid”, p
ea-esin
ejaks Jan
Ka
plick
y Lo
nd
on
is tegu
t-se
vast
arh
itek
tuu
ribü
roo
st Fu
ture
Systems, kes m
uu
hu
lgas o
n ka M
ies vand
er Ro
he kaasaeg
se arhitektu
uri p
ree-m
ia 2005. aasta no
min
ent. Jan
Kap
lickyo
n p
ea
lkirja
stan
ud
om
a lo
en
gu
“3
20
Slides”. (Läh
emalt J. K
aplicky ko
hta h
ttp:/
/ww
w.fu
ture-system
s.com
/)Eestip
oo
lsed esin
ejad o
n In
ga
Ra
uk
as
(Arh
itektuu
riagen
tuu
r) ja He
iki M
eo
s(EstK
on
sult). M
eenu
tusteg
a esineb
Tal-lin
na lin
na kau
aaegn
e peaarh
itekt Dm
it-ri B
run
s. Kah
epäevase ü
rituse lõ
õg
asta-vaks o
saks on
män
gu
line sp
ortlik teg
e-vu
s. Ma
rt Ka
lmu
ja Ep
i Toh
vri ju
htim
i- TEATEDsel viiakse läb
i loen
g-eksku
rsioo
n N
ar-va-Jõ
esuu
arhitektu
urist.
Suvep
äevadest o
savõtu
soo
vist palu
me
teatada 1
2. a
ug
ustin
i telefon
il 6411737võ
i info
@arh
liit.ee1. au
gu
stiks osalu
stasu m
aksnu
d saavad
50
.- alla
hin
dlu
st!R
egistreerim
ine to
imu
b o
salustasu
jõu
d-
misel EA
L arveldu
sarvele SEB Ü
hisp
an-
gas 100 220 117 20004, ko
od
401.R
egistreerim
isel palu
me teatad
a trans-
po
rdiso
ovist.
KO
HTA
DE A
RV
ON
PIIRA
TUD
!
Osa
lusta
sud
:EA
Li liikmed
350.-EA
Li liikme ab
ikaasa350.-
Üliõ
pilased
350.-EA
Li seenio
rid150.-
Mitteliikm
ed700.-
Lapsed
150.-Lap
sed alla 12 a.
tasuta
Lisatasu eest o
n võ
imalik tellid
a ravi- jailu
pro
tsedu
ure. Pro
tsedu
urid
e ettetelli-m
ine N
arva-Jõesu
u san
atoo
rium
i telefo-
nil 35 99 529 võ
i info
@n
arvajoesu
u.ee.
Vt. ka h
ttp://w
ww
.narvajo
esuu
.ee
Ko
htu
mise
ni N
arv
a-Jõ
esu
us!
28
EAL TEA
TAJA
2/2005
TEA
TED
SEEN
IOR
IDELE
Seoses õ
pp
ereisiga San
kt Peterbu
rgi
on
korrald
ajatel edastad
a reisile regist-
reerinu
tele mõ
ned
reisiga seo
nd
uvad
täpsu
stused
:1. Õ
pp
ereis Sankt Peterb
urg
i toim
ub
aja-vah
emiku
s 11.-14. aug
ust 2005.
2. Sankt Peterb
urg
i sõid
etakse Silja Line’i
parvlaevag
a Finn
jet ja sealt tagasi Tal-
linn
a mu
gavu
stega b
ussis.
3. Ko
gu
nem
ine o
n Tallin
na Sad
ama D
-term
inalis 11. au
gu
stil kell 18.00. Laevvälju
b kell 19.00 n
ing
Tallinn
a tagasi jõ
u-
takse 14. aug
ustil kell 22.00.
4. Õp
pereisist o
savõtu
eest tasud
a EALi
raa
ma
tup
ida
jale
hilje
ma
lt 15
. juu
liks.
Tasum
äärad o
n:
EALi seen
ior-liikm
ed – 1500.- kr
EALi m
itteseenio
r-liikmed
– 2200.- krEA
Li mitteku
ulu
jad – 2910.- kr
5. Passid viisa tao
tluseks tu
leb esitad
atu
rismifirm
asse Tiit Re
isid O
Ü Tallin
nas
Tartu m
nt 6 p
eale osalu
smaksu
tasum
ist(h
iljemalt 18. ju
uliks). Passile lisad
a juu
r-d
e sõitja fo
to (p
assipilt), ära tu
leb m
är-kid
a ka kod
un
e aadress, tö
öko
ha (firm
a)n
imi ja aad
ress nin
g am
etinim
etus tö
ö-
koh
as.6. Pass p
eab p
eale Ven
emaalt lah
kum
ist
(14. aug
ust 2005) keh
tima veel 6 ku
ud
.Passis p
eab o
lema vab
u leh
ekülg
i viisavo
rmistam
iseks.7. Sõ
idu
kulu
on
arvestatud
keskmise ast-
me m
ug
avustele – laevas kaju
t kolm
ele,h
otellis „K
arelia“ reno
veeritud
tub
a ka-h
ele koo
s ho
mm
ikusö
ög
iga. Sõ
itjate ka-su
tuses o
n m
ug
avusteg
a (WC
, aud
io-vi-
deo
, kuu
mad
joo
gid
) bu
ss. EALi seen
ior-
liikmeid
toetab
rahaliselt K
ultu
urkap
i-tal.8. K
un
i viisade lõ
pliku
vorm
istamisen
ivõ
ivad EA
Li liikmed
preten
deerid
a nel-
jale varuko
hale.
Info
: fredi.to
mp
s@m
ail.ee või tel. 55 28
63
3EALi ju
hatu
s ja seenio
ride sektsio
on
korrald
avad sep
temb
ri algu
ses EALi p
äe-va V
iljand
is. Täpsem
info
rmatsio
on
üri-
tuse ko
hta avald
atakse EALi ko
du
lehe-
küljel w
ww
.arhliit.ee.
Seenio
rarhitektid
e järgm
ised ko
kku-
tuleku
d to
imu
vad 4. o
ktoo
bril, 1. n
o-
vemb
ril ja 6. detsem
bril 2005 alg
useg
akell 14.00 EA
Lis.
Ilusa
t suv
ep
uh
ku
st kõ
igile
!
TÄH
ELE
PAN
U!
EA
Li liikm
em
aksu
(1000.- kroo
ni aastas; seen
iorid
el kun
i 70. eluaastan
i 120.- kroo
ni)
saab tasu
da p
ang
aülekan
deg
a EALi arveld
usarvele 100 220 117 20004, ko
od
401 SEBÜ
hisp
ang
as. Makseko
rraldu
sel näid
ata kind
lasti ära maksja n
imi. Liikm
emaksu
on
või-
malik tasu
da ka su
larahas Eesti A
rhitektid
e Liidu
s, Lai 31.
TEATED
SEENIO
RITELE
29
EAL TEA
TAJA
2/2005
JUU
BILA
RID
Juu
li14.07.2005 – Tiin
a Skolim
ow
ski5
016.07.2005 – M
aris Rem
i5
519.07.2005 – A
ate-Heli Õ
un
65
25.07.2005 – Tõn
u K
ull
65
27.07.1950 – Raivo
Män
dm
aa5
529.07.2005 – Irin
a Rau
d6
0
Au
gu
st01.08.2005 – R
aul-Levro
it Kivi
85
18.08.2005 – Tõn
is Palm5
019.08.2005 – R
ein V
eber
65
20.08.2005 – Karin
Lüü
s6
521.08.2005 – R
ein R
aie5
525.08.2005 – K
ersti Aru
laid5
026.08.2005 – Jü
ri Okas
55
Sep
tem
ber
15.09.2005 – Kalle R
õõ
mu
s5
023.09.2005 – G
alina Step
anjan
75
30.09.2005 – Hen
no
Ad
rikorn
65
Palju õ
nn
e ka Tedd
y Bö
cklerile, kes sai17. ju
un
il 75-aastaseks.
JUU
BILA
RID
30
EAL TEA
TAJA
2/2005
20
02
(850.-, seenio
rid 120.-)
Merzin
, Ilon
aM
äesalu, A
nts
Mäll, Ferd
inan
dPäh
n, A
go
Veb
er, Rein
20
03
(1000.-, seenio
rid 120.-)
Kaasik, M
arkus
Lub
jak, IvarLu
hse, R
aLu
up
, Rein
Merþin
, Ilon
aM
äesalu, A
nts
Mäll, Ferd
inan
dN
iisuke, M
aajaO
llik, JaanPäh
n, A
go
Pähn
, Kairi
Pü
ssim, P
ee
ter
Tom
berg
, Katrin
Tuh
al, Tanel
Veb
er, Rein
Vo
lkov, Ike
20
04
(1000.-, seenio
rid 120.-)
Aru
laid, K
erstiEljan
d, Ü
leviEtverk, K
atrinH
ansb
erg, R
einH
einso
o, Ilm
arH
uim
erind
, JaakH
ürd
en, R
iho
Hü
tt, Mari-A
nn
(120.-)K
aarep, A
nn
eK
aasik, Marku
sK
aasik, Veljo
(120.-)K
ad
arik
, An
dre
sK
adarik, M
artK
ase
me
ts, SiiriK
irsima, A
nd
riK
op
pel, K
alleK
ulb
ach, A
nu
Ku
ldsep
p, H
arriK
ull, R
aul
Kõ
ll, Han
sK
õo
, Martin
Kü
nn
apu
, LiiviLaan
, Malle
Laanem
aa, Kirsti (120.-)
Laanso
o, En
nLass, Jü
riK
ama, A
ikiLep
ik, Kalev
Lepp
, Loo
na
Liigan
d, En
e (700.-)Lu
bjak, Ivar
Luh
se, Ra
Lukk, M
aritsaLu
kk, Too
mas
Lum
e, Mai
Lun
ge, A
nd
resLu
up
, Rein
Merzin
, Ilon
aM
äesalu, A
nts
Mäll, Ferd
inan
dM
änd
maa, R
aivoN
igu
l, Tiina (500.-)
Niisu
ke, Maja
Niitla, In
drek
Nõ
mm
ik, Olavi
Ojari, A
nd
resO
llik, JaanPalm
, Ülo
Põld
me, Jan
no
Pähn
, Ag
oPäh
n, K
airiP
üssim
, Pe
ete
rR
ass, Rein
oR
aud
sepp
, Maie (120.-)
Rau
kas, Ing
aR
emi, M
arisR
enter, Jü
riR
ikkinen
, Arvo
Risto
ja, ErkiR
oh
tla, Villu
Schu
lts, Aivo
Siim, A
nd
resSm
irno
v, Kristi
Smu
škin, R
om
anSo
olep
, Jüri
Soo
saar, Kiira
Tamm
, Ralf
Tamm
aru, Liin
aTam
mis, To
om
asTaras, H
eikiTarb
e, Tõn
isTe
ed
um
äe
, Tarm
oT
iide
ma
nn
, Jaa
nTo
mb
erg, K
atrinTo
min
gas, R
einTru
u, M
eeliTu
hal, Tan
elU
dras, M
aiU
rb, Peep
Urb
el, Emil
Ušn
itškova, Larissa
Vald
ur, Ilm
arV
allner, Siiri
Veb
er, Rein
Vo
lkov, Ike
Kre
vald
, Kristja
n
EA
L LIIKM
EM
AK
SU
VÕ
LGLA
SED
SE
ISU
GA
29
.06
.20
05
EAL LIIK
MEM
AK
SU V
ÕLG
LASED
31
EAL TEA
TAJA
2/2005
32
EAL TEA
TAJA
2/2005