Embed Size (px)
Citation preview
Seminaris uurimiseks pakutud teemad
Eesti keele uurimisteemad
Teema Kirjeldus JuhendajaTransitiivsed possessiivkonstruktsioonid 20.–21. sajandi kirjakeeles
Laused verbidega omama ja evima eri kümnenditel / eri registrites Helle Metslang, [email protected]
Tulemuslause ja tulemust väljendav normaallause 20.–21. sajandi kirjakeeles
Sihti markeeriva (Konn sai printsiks) ja lähet markeeriva (Konnast sai prints) lausetüübi kasutus eri kümnenditel / eri registrites
Helle Metslang
-gi-/ki-lõpuliste asesõnade käänamine: normingud ja kasutus
Liite -gi/-ki kohta ütleb kirjakeeles reegel, et ta koht on alati sõna lõpus. -gi/-ki on siiski kahte tüüpi: 1) vabalt liituv kliitik (laualegi), 2) asesõnade nagu keegi, miski, ükski, kumbki puhul pigem tuletusliide, mille loomulik koht on enne käändelõppu. Praegune kasutus näiteks korpuses etTenTen näitab parajat segadust: millelegi 0 (normingukohane)millegile 1millelegile 3
Peale eelmisel aastal tehtud teemale polegi nagu eriti millelegile viidata.
kellestki 0 (normingukohane)kellegist 20kellestkist 1
Nii mõnus on kellegist üle olla. Ei arva ma kellestkist midagi halba lihtsate postituste järel
Töö uuriks paralleelselt õigekeelsussoovitusi / -norminguid (ÕSid, käsiraamatud, õpikud, vormieksimuste ülevaated jm) ja gi-/-ki-lõpuliste asesõnade kasutust kirjutatud keele korpustes 19.−21. sajandil: kuidas norming on kujunenud ja millega põhjendatud, kas ja kuidas normingud ja kasutus eri perioodidel teineteist on mõjutanud?
Helle Metslang,
Külli Habicht
Samalaadseid uurimusi saaks teha ka muude grammatika- või ortograafiasoovituste kohta – eesmärgiks kirjeldada normingute kujunemist ja põhjendatust tegeliku kasutuse taustal ja kasutuse varieerumist normingute taustal.
Ühendverbilist predikaati laiendava sihitise vormivaheldus
Uurida tänapäeva kirjutatud keele korpusematerjali põhjal eri tüüpi abimäärsõnadega ühendverbe laiendavate eri kvantitatiivset tüüpi sihitiste vormi (nt ostis suhkru / *suhkrut ära, müüs majad / ?maju maha, viis lapsed / ?lapsi ära, viskas kotid / kotte sisse, tegi uksed / uksi lahti).
Helle Metslang,
David Ogren
des-vormi (vm infiniitset verbivormi) laiendava objekti vormivaheldus
Mis tegurid tingivad sihitise vormi valikut, vrd lahkus sõpra hätta jättes / lahkus, jättes sõbra hätta
Helle Metslang,
David Ogrenda-infinitiivse öeldisverbiga kõrvallaused
Eesti keeles võib teatud kõrvallausete öeldisverb olla da-infinitiivi vormis.
Samas pole see ühegi kõrvallause puhul ainuvõimalik verbivorm, vrd
– Lähen poodi, et osta piima vs Lähen poodi, et võiksin osta piima
– Kui siit üle tee minna, jõuame kiiremini vs Kui siit üle tee läheme, jõuame kiiremini
– Mul on sõber, kellele südant puistata vs Mul on sõber, kellele saan südant puistata.
Millistes kõrvallausetes võib öeldisverb esineda da-infinitiivi vormis?
Mis tingimustel võib da-infinitiivset öeldist kasutada (geneerilisus? samaviitelisus pealausega?)
– Kas tingimused erinevad eri kõrvallausetes?
Mille poolest erineb da-infinitiivse öeldisverbiga kõrvallause finiitse öeldisverbiga kõrvallausest?
Helle Metslang, [email protected]
Helen Plado, [email protected]
vat-tarindi tegevussubjekti tähistava objekti vormivaheldus
vat-tarindi tegevussubjekt, mis on ühtlasi põhilause objektiks, võib olla nii omastavas (või ka nimetavas) kui ka osastavas käändes.
– Teadsin venna/venda kodus olevat.
– Üksijäänud naised aga arvati harjuvat kooseluga vallutajatest võõrastega.
– Arvasin enesetunde ~ ?enesetunnet piisavalt hea olevat.
Helle Metslang, Helen Plado
Eesmärgiks vaadata korpuse põhjal, millest vat-tarindi tegevussubjekti / põhilause objekti käändevalik sõltub.
Murdekursuse iseseisva töö laiendamine bakalaureusetööks
Karl Pajusalu, [email protected]
Ühe eesti keele häälikunähtuse või grammatilise kategooria ajaloolise kujunemise analüüs (bakalaureusetöö mahus)
Nt vokaalharmoonia kadu, allatiivi- ja adessiivivormide kujunemine jne Karl Pajusalu
õ-sõnade märkimine vanas kirjakeeles
Miks kõik kirjutati vanas kirjakeeles just keik jne? Karl Pajusalu
19. sajandi kohtumaterjalide keele analüüs ühes vabalt valitud kihelkonnas
Peetri kihelkonnast Kristiine Kurema bakalaureusetöö juba tehtud. Võrdluseks oleks hea ka mõnest teisest kihelkonnast samasugune töö
Karl Pajusalu
Mitmekeelsed töökeskkonnad
Birute Klaas-Lang, [email protected]
Tüpoloogia Balti areaalis Eeldab mõne balti keele oskust Birute Klaas-Lang
Vana kirjakeele tekstide liiteta verbituletus (nulltuletus)
16.–18. sajandi tekstide läbilõige
Võrdlev ülevaade nulltuletiste ja pöördtuletiste dünaamikast kirjakeelt kujunemist enim mõjutanud autorite tekstides
Võimaluse korral saksa vastete jälgimine
Nt kebjama, naelama, piitsama
Külli Habicht, [email protected]
Algusfaasi märkiva kaassõnafraasi
Algusfaasi väljendavate kaassõnade alul, hakul, künnisel, lävel, koidikul näitel Külli Habicht, [email protected]
grammatiseerumine Nt Peotuli süttib pühapäeva koidikul.
Kasutuskontekst, faasitähenduse kujunemine
Materjal korpusest etTenTen
Anni Jürine, [email protected]
Pragmatiseerumine ja uute liitpartiklite kujunemine
Nt ei noh > einoh > eino; vat siis > vatsiis; ah et > ahet; ehk siis, ehk et, et nagu
Materjal uue meedia korpusest etTenTen.
Külli Habicht, [email protected]
Anni Jürine, [email protected]
laskma-verbi kasutus 16.–18. sajandi kirjakeeles
Leksikaalne kasutus ja konstruktsioonid; laskma + -ma; laskma + -da.
Saksa keele mõju.
Materjal vana kirjakeele korpusest
Külli Habicht, [email protected];
Helle Metslang, [email protected]
Nimetamiskonstruktsiooni varieerumine
Murdekorpuse (http://www.murre.ut.ee/murdekorpus/) tekstides kasutatakse palju lauseid, mis annavad edasi, kuidas mingit asja või isikut nimetatakse, nt Seda kutsuti porgandiks. Seda hüüti porgand. Nagu neist näidetestki näha, varieerub siin kääne: kas porgand või porgandiks? Kas siin on piirkondlikke erinevusi, kumba varianti eelistatakse?
Töö käigus on võimalik tutvust teha kvantitatiivsete meetoditega keele uurimisel.
Liina Lindström, [email protected]
Suhtumine keelevigadesse Digiajastul kirjutatakse üha rohkem: blogides, kodulehtedel, kommentaariumides, sotsiaalmeedias jne. Kirjutavad ka need, kes võibolla 20 a tagasi praktiliselt üldse end kirjalikult ei väljendanud. Seepärast seisame üha rohkem silmitsi tekstidega, mis on täis keelevigu. Töö eesmärk oleks uurida, kuidas me suhtume keelevigadesse ja vigaste tekstide autorisse. Töö võib lahendada katsena, kus lastakse inimestel hinnata suhtumist erinevate vigadega tekstidesse ja nende autoritesse.
Liina Lindström
Küsisõna kes ja kes see Eesmärk on kaardistada küsisõnade kes ja kes see (~kesse) kasutamist eesti keeles üldiselt või eesti murretes, kasutades kas eesti murrete korpust (http://www.murre.ut.ee/murdekorpus/) või mõnd suulise kõne korpust. Millest kes ja kes see kasutus sõltub? Töö käigus on võimalik tutvust teha
Liina Lindström, Kristel Uiboaed, [email protected]
kvantitatiivsete meetoditega keele uurimisel.
Küsisõna mis objektina (mis ja mida varieerumine)
Küsisõnad mis ja mida sihitisena varieeruvad eesti keeles laialt, nii kõne- kui kirjakeeles, samuti murretes. (Nt Mis sa ütlesid? või Mida sa ütlesid?) Töö eesmärk on leida, millest varieerumine sõltub. Töö käigus on võimalik tutvust teha kvantitatiivsete meetoditega keele uurimisel.
Liina Lindström, Kristel Uiboaed
Erinevate verbiühendite varieerumine (tahtis teha, peab tegema, on teinud)
Murdekorpuse põhjal (http://www.murre.ut.ee/murdekorpus/). Selliste tegusõnaühendite kasutus varieerub murrete lõikes üsna palju. Teemat on võimalik kitsendada ja uurida konkreetseid ühendeid ja nende vormi ja/või funktsiooni varieerumist eesti murretes. Töö käigus on võimalik tutvust teha kvantitatiivsete meetoditega keele uurimisel.
Liina Lindström, Kristel Uiboaed
Erinevate käändeliste verbivormide kasutusfunktsioonide varieerumine (ma/da-infinitiiv, kesksõnad jne)
Murdekorpuse põhjal (http://www.murre.ut.ee/murdekorpus/). Teemale võib läheneda mitmeti. Näiteks võiks vaadata konkreetset käändelist vormi ning selle kombineerumisvõimalusi pöördeliste verbivormidega (läks põlema, hakkame õppima, ajab haigutama), võib lihtsalt analüüsida ühe vormi funktsioone eri murretes jne. Töö käigus on võimalik tutvust teha kvantitatiivsete meetoditega keele uurimisel.
Liina Lindström, Kristel Uiboaed
Käändekasutuse varieerumine, erinevate käänete funktsioonid murretes
Võib valida ühe käände ning vaadelda selle kasutust eri murretes. Võib võrrelda ka kirjakeelega. Murdekorpuse põhjal (http://www.murre.ut.ee/murdekorpus/). Töö käigus on võimalik tutvust teha kvantitatiivsete meetoditega keele uurimisel.
Liina Lindström, Kristel Uiboaed
Sidesõnad või diskursusepartiklid murretes
Kas sidesõnade ja diskursuspartiklite kasutuses on murrete vahel erinevusi? Murdekorpuse põhjal (http://www.murre.ut.ee/murdekorpus/). Töö käigus on võimalik tutvust teha kvantitatiivsete meetoditega keele uurimisel.
Liina Lindström, Kristel Uiboaed
Sagedus ja selle roll grammatilises süsteemis (sõnaklassidega seotu, sõnaliigi mitmikud, sõnade mitmikud)
Murdekorpuse põhjal (http://www.murre.ut.ee/murdekorpus/). Töö käigus on võimalik tutvust teha kvantitatiivsete meetoditega keele uurimisel. Näiteks on korpusmaterjali põhjal võimalik moodustada sõnaliigi kolmikuid (substantiiv;verb;substantiiv, verb;adjektiiv;substantiiv jne), mis võivad moodustuda näiteks lausetest tudengid haigutasid auditooriumis, ostsin uued püksid vmt. Üks võimalik uurimisteema oleks näiteks, kas selliste sõnaliigi kolmikut põhjal on võimalik tuvastada murretevahelist varieerumist, milliseid võimalikke konstruktsioone sellised sõnaliigi mitmikud enda taga peidavad
Liina Lindström, Kristel Uiboaed
ning kui edukalt on nende põhjal võimalik tuvastada konkreetseid konstruktsioone ja murretevahelist varieerumist.
Tingiva kõneviisi vormistiku varieerumine ja selle seosed isikukategooriaga
Kas tingivat kõneviisi kasutatakse tegelikus keelekasutuses isikulõppudega (räägiksin) või ilma (räägiks)? Kas murrete vahel on selles osas erinevusi? Murdekorpuse põhjal. Töö käigus on võimalik tutvust teha kvantitatiivsete meetoditega keele uurimisel.
Liina Lindström, Kristel Uiboaed, Helen Plado
Tundeverbide objekti käände varieerumine (ma mäletasin tema/teda; ma teadsin seda/sellest)
Murdekorpuse põhjal (http://www.murre.ut.ee/murdekorpus/) või mõne muu eesti keele korpuse põhjal. Töö käigus on võimalik tutvust teha kvantitatiivsete meetoditega keele uurimisel.
Liina Lindström, Kristel Uiboaed
Meeste ja naiste keelekasutuse erinevused
Meeste ja naiste keelekasutuse erinevusi pole eesti keeles uuritud, ent on ilmne, et mingeid erinevusi leidub. Selle teema lahendamisel tuleks tutvuda, mida teiste keelte põhjal on leitud, ning korpusmaterjali põhjal vaadata mõnd keelejoont, mis ka eesti keeles võiks meeste ja naiste vahel süstemaatilsielt erineda.
Teemat võib lahendada ka küsitluse vormis: kas keelekasutajad arvavad, et erinevused on, ja kui, siis millised?
Liina Lindström, Kristel Uiboaed
Vokaalide palatalisatsioon eesti keeles
Kõnekeeles kalduvad j-i järel tagavokaalid a, u, o (?) häälduma eespoolsemalt, nii et näiteks just kõlab nagu jüst, janu nagu jänu, rändaja nagu rändäjä. Kui sageli selline nähtus kõnekeeles esineb? Kui palju eespoolsemalt tagavokaal hääldub? Häälikujärjendite ju-, ja-, jo-, -ju-, -ja- hääldust saab uurida spontaanse kõne foneetilise korpuse põhjal
Pire Teras, [email protected]
Konsonantide palatalisatsioon lühikeste vokaalide vahel
Eesti keele palatalisatsioon puudutab selliseid konsonante nagu l, n, s, t, d. On teada, et konsonantide palatalisatsioon on eesti keeles nõrk ja sellest ehk olulisemgi on i-line siire konsonandile eelneva vokaali lõpuosas. Kui tugev on palatalisatsioon lühikeste vokaalide vahel oleva konsonandi puhul (nt nali, pani, koli, koni, tädi, sodi, käsi, pesi)? Milliste vokaalidega koos on olemas i-line siire?
Pire Teras
Mõne spontaanse kõne hääldusnähtuse uurimine
Nt on uuritud eesti keele täishäälikutevaheliste lühikeste sulghäälikute häälduse varieerumist (Liis Raasik) ning leitud, et spontaankõnes kalduvad need helilisena häälduma. Kas sama tendents puudutab ka lühikese vokaalidevahelise s-i hääldust. Materjalina saab kasutada eesti keele spontaanse
Pire Teras
kõne foneetilist korpust.
Kas Muhu murdes on triftonge?
Uurimus Kihnu vokaalidest (Asu jt 2012) on kinnitanud pikkade vokaalide a ja o triftongilist hääldust sellistes sõnades nagu puaet, kuõel. Muhu pikkade vokaalide transkribeerimine osutab samuti nende triftongilistele hääldusvariantidele, nt puoed, puaet, tuaet.
Pire Teras, Ellen Niit
Poliitiliste sündmuste võrdlev kajastamine eesti meedias
Nt Ukraina sõda või Šoti valimised Kersti Lepajõe, [email protected]
Uudiste geograafia (kohalik versus rahvusvaheline)
Kersti Lepajõe
Spordiajakirjanduse keelevaatlusi
Kersti Lepajõe
Naiste representeerimine meedias
Kersti Lepajõe
Reklaam – sõna ja visuaali koostoime
Kersti Lepajõe
Koolide kodulehtede võrdlev analüüs
Kersti Lepajõe
Tööd koolitekstide korpuse EMMA põhjal
Kersti Lepajõe
Lähisünonüümide kitsi, kide, kade, ihne tähenduserinevused ja kasutuskontekstid
Ann Veismann, [email protected]
ääretu, määratu, ilmatu ja päratu määraadjektiivist (täiendina) määramääruseks (adjektiivi laiendiks)
Ann Veismann
Kaassõnafraasid kaassõnadega koos, ühes ja tükkis –
Ann Veismann
esinemiskontekstid Murre ilukirjanduses Teema saab täpsustada vastavalt üliõpilase huvidele ja soovidele (nt Madis
Kõivu teosed). Võimalik on uurida näiteks sõnavara (ühes teoses või ühe autori keelekasutuses), proosas murdekasutust tegelaskõnes (analüüsida murdejooni erinevate tegelaste kõnes, murde kasutamise eesmärke jne)
Eva Velsker, [email protected]
Akadeemilise teksti / teadusteksti uurimine
Võimalikud teemad: Iseendale viitamine, sidendite kasutus ja funktsioon, tuumlause paigutus ja lõik, akadeemiliste tekstide kirjutamise ja õpetamise praktikad, tagasiside mõju teksti kvaliteedile jms.
Djuddah Leijen, [email protected] Jürine, [email protected]
Võro keele asesõnade kiä ja miä kasutus
Võro keeles võib neid pronoomeneid käänata kahtmoodi:All. kinkalõkelleAde. kinkal kelAbl. kinkalt kelt
Tänapäeval kasutatakse ka eestipäraseid kes : kelle, mis : mille.
Uurimistöö eesmärgiks oleks vaadata vormide piirkondlikku ja ehk ka ajalist varieerumist.
Kas tänapäevases kasutuses võib näha eesti ühiskeele mõju?
Helen Plado, [email protected]
Verbide omandamine Laste esimeste verbide semantiline ja süntaktiline analüüs Virve-Anneli Vihman, [email protected]
Sihitise omandamine Käänete ja semantiliste omaduste analüüs Virve-Anneli VihmanKakskeelsete laste teadmised eesti keele käänetest
Psühholingvistiline katse Virve-Anneli Vihman
Kaheaastaste laste mitmuse mõistmine
Psühholingvistiline katse Virve-Anneli Vihman
Komplekslausete kasutus väikeste lastega
Korpusuuring 2- ja 3-aastaste sisendkeelest. Eelkõige laused sõnadega enne, pärast, sellepärast et ja kuna.
Virve-Anneli Vihman
Sõnarõhutaju See on osa Anders Erikssoni juhitud sõnarõhu projektist (http://wordstress.ling.gu.se), mille eesmärgiks on välja töötada keelteülene sõnarõhu kirjeldamise mudel. Projekti käigus on ette valmistatud tajukatse, kus katseisikud peavad kuulama erinevate keelte sõnu ja hindama nende silpide
Pärtel Lippus, [email protected]
rõhulisust. Sinu ülesanne oleks viia katse läbi eesti emakeelega kuulajatega ja analüüsida nende tulemusi.
Sagedus ja redutseerumine
Üldiselt on teada, et keeles redutseeruvad sagedamini esinevad ja grammatilisemad sõnad. Tihti eristatakse foneetilistes töödes verbe ja noomeneid, kuna nende funktsioon on erinev, nad kannavad erinevat infot, mistõttu nad võivad sama häälikulise struktuuri temporaalselt erinevalt realiseerida. Foneetikakorpusest saaks otsida näiteks kahesilbilisi esmavältelisi sõnu (sest neid on üldiselt kõige rohkem) ning vaadata, kas nende üldine/häälikute/silpide kestus sõltub nende esinemissagedusest korpuses ning nende sõnaliigist. Samuti saaks vaadata, kas mõne pikema/keerukama struktuuriga sõnad, mis sagedamini esinevad, kaotavad häälikuid/silpe (nt kelle > kele, midagi > tagi jms).
Pärtel Lippus
Uvulaarne r eesti keeles Sotsiolingvistiline uurimus uvulaarse ehk rahvapäraselt kurgu-r-i esinemisest eestlaste häälduses. Uvulaarset r-i on eesti keeles peetud hääldusveaks, millega lapsi logopeedi juurde saadetakse. Samas ei ole tegemist mingi patoloogilise nähtusega, on keeli, kus standardhäälduses on uvulaarne r (nt prantsuse, saksa). Eesti keele puhul ei ole meil täpset ülevaadet, kui laialt uvulaarne r on levinud ja mis seda mõjutavad (sugu, haridus, murdetaust, uvulaarse r-i kasutajad perekonnas või sõpruskonnas jne). Uurimuse võiks läbi viia küsitlusena.
Pärtel Lippus
Väldete sagedus Diana Krull (Traunmüller & Krull 2003) on oma tajukatse stiimulitena kasutanud minimaalseitsmikku Q1 sade - Q2 saade - Q3 saade - Q2 sate - Q3 satte - Q2 saate - Q3 saate ja võttes appi Saareste mõistelise sõnaraamatu, väidab, et need on kõik täistähenduslikud sõnad. Kui palju on eesti keeles minimaalpaare, -kolmikuid, -nelikuid, -viisikuid ja seitsmikuid, kus sama häälikujärjendi puhul eristab sõnu ainult välde? Kui palju on sama sõna eri vormidest koosnevaid paare, kui palju on selliseid, kus oleksid erinevad sõnad ja erinevad sõnaliigid? Kas mõni sõnaliik eelistab mingit väldet? Kas sõnad jagunevad väldete vahel võrdselt?
Pärtel Lippus
Süntaktiliselt mitmetähenduslike lausete prosoodiline ühestamine
1) Ma võtsin kolmteist kaarti vs. 2) Ma võtsin kolm teist kaarti.
Suulises kõnes ei ole tühikut nagu kirjakeeles ning küsimuseks on, et kuidas kõnelejad analoogseid lauseid hääldavad, kui nad on teadlikud, et need laused on tähenduse poolest ambivalentsed.
Uurimuse lähteartikkel: Snedeker, J., & Trueswell, J. (2003). Using prosody to avoid ambiguity: Effects of speaker awareness and referential context. Journal
Nele Salveste, [email protected]
of Memory and Language, 48, 103-130.Kas süntaktilised fraasipiirid on markeeritud prosoodiliselt (pausiga, viimase hääliku pikenemisega, kärinaga jne.)
1) Taavi maalib Leenat vs. 2) Nurgas maalib Leena.
Esimeses lauses on Leena integreeritud verbifraasi, sest on objekt, kuid teises näitelauses ei ole Leena integreeritud verbifraasi, sest on subjekt. (See süntaktiline analüüs vajab aga kontrollimist). Küsimus on, kas Leena teises lauses on fraseeritud eraldi “intonatsioonifraasina” või mitte.
Hüpoteesi lähteallikas: Truckenbrodt, Hubert. 1995. Phonological Phrases: Their Relation to Syntax, Focus, and Prominence, Ph.D. Dissertation, Department of Linguistics and Philosophy, Massachusetts Institute of Technology, Cambridge, Mass.
Nele Salveste
Pausid ja pauside pikkuse taju
Pausid ja pauside pikkuse taju: mis on lühike paus ja mis on pikk paus. Tajukatse, kus kuulajad peaksid ütlema, kas kahe sõna vahel on nende arvates paus või mitte.
Nele Salveste
Põhitoonitaju Kui tundlik on eesti keele kõneleja erineva ulatusega kõnemeloodia liikumistele?
Meetod: AX disaini, kus kuulajad võrdlevad omavahel kahte kontuuri. A on kolm kindlat kategooriat: tõusev, langev või lame ning X varieerub kontiinumina langusest tõusuni. Igat X-i kõrvutatakse kas tõusva, langeva või lamedaga ning katseisik peab ütlema, kas kaks meloodiakontuuri on sarnased või mitte.
Nele Salveste
Kirjavead ja nendest sündivad uued sõnad netikeeles
Tiit Hennoste, [email protected]
Küsimärk Küsimärk eri allkeeltes, eri tüüpi tekstides.Küsimärgi seos küsimusega.
Tiit Hennoste
Vooru ehitus Millest voor koosneb: fraas / lause / mitu lauset / mitu fraasi / fraas + lause /…?Analüüsimaterjal suulise keele korpusest.
Tiit Hennoste
Võru suulised dialoogid Teema täpsustub töö käigus. Tiit Hennoste
Kirjakeelest erinevad sõnad suulises keeles
Tekstid üle kuulata, märkida ära mittekirjakeelsed sõnad, lühenenud sõnad, üneemid, häälitsused, hääldusvariandid, argituletus.Mille poolest erinevad kirjakeelest?Millistel tingimustel kasutatakse?Argi/institutsionaalse suhtluse võrdlus. Analüüsimaterjal suulise keele korpusest.
Tiit Hennoste
Naer suulises dialoogis Konkreetne vaatenurk täpsustub töö käigus. Analüüsimaterjal suulise keele korpusest.
Tiit Hennoste
Muud suulise keele ja netikeele teemad, släng
Slängi uurimiseks vajalik materjal tuleb ise koguda. Tiit Hennoste
Kurtmisjärjendid eesti suulises suhtluses
Kurtmisjärjend on mitte just kõige elegantsem nimetus olukorrale, kus üks osapool räägib teisele mingisugusest probleemist. Nimetus probleemjärjend ei ole arusaadav, kasutan oma väitekirjas nimetus kurtmine. Tööprotsess võiks välja näha järgmiselt: 1. Leida maksimaalselt 5 kurtmisjärjendit TÜ suulise suhtluse korpusest. 2. Teha referaat kurtmisjärjendi struktuurist ingliskeelse kirjanduse põhjal. 3. Analüüsida järjendeid vestlusanalüütiliselt. 4. Teha kokkuvõtlikud järeldused refereeritud kurtmisjärjendi struktuuri ja eestikeelse materjali põhjal. Kas ja kuidas sarnaneb või erineb eestikeelne probleemidest kõnelemine ingliskeelse probleemidest kõnelemisega võrreldes.
Riina Kasterpalu, [email protected]
Võõrkeelte õpe põhikooliealiste laste vanemate diskursuses: valikud ja põhjendused
Võimalikud muud fookused: kaks- või mitmekeelsus, keele kestlikkus, trükimeedia diskursuses, erinevate
Meetod: diskursuse (anonüümne, individuaalne, pool-avalik, avalik, akadeemiline vms) analüüs, küsitlus.
Empiirilised andmed tuleb tudengil ise koguda, võimalikud allikad: tekstid, (fookusrühma) intervjuude transkriptsioonid, välitöö märkmed
Analüüs: kvalitatiivne (või kvantitatiivne sõltuvalt vajadusest ja tudengi oskustest)
NB! Vastav erialakirjandus (nt CDA) on valdavalt ingliskeelne.
Kadri Koreinik, [email protected]
(kollektiivsete) identiteetide konstrueerimine
Keelepoliitika kujundamine, avaldumine ja interpreteerimine meedias, mitmekeelses ruumis, ühiskonnas, kogukonnas, perekonnas, töökohal, koolis, klassiruumis jms.
Meetod: keelepoliitika analüüsi erinevad meetodid: tekstid, (fookusrühma) intervjuud, osalusvaatlus, etnograafiline uurimus, küsitlus
Empiirilised andmed tuleb tudengil ise koguda, võimalikud allikad: kodulehed, intervjuude transkriptsioonid, nn schoolscapes, jms
Analüüs: kvalitatiivne (või kvantitatiivne sõltuvalt vajadusest ja tudengi oskustest)
NB! Vastav erialakirjandus (nt CDA) on valdavalt ingliskeelne.
Kadri Koreinik, [email protected]
Identiteet
Etnolingvistiline vitaalsus
Keelemaastik
Teemad, mis seotud (mitmekeelse pere, mitmekeelse isiku) identiteediga, etnolingvistilise vitaalsusega ja keelemaastiku küsimustega (nt meid ümbritsevate siltide keelsus)
Anastassia Zabrodskaja, [email protected]
Tulemuskonstruktsioonide varieerumine ja levik
Puder tuli/sai magus.
*Poiss tuli/sai mees.
Pudrust tuli/sai magus.
Poisist tuli/sai mees.
Puder läks/sai magusaks.
Poiss *läks/sai meheks.
Maarja-Liisa Pilvik, [email protected]
Sõnaseletusmängu Alias (vt http://keeleressursid.ee/alias/) logifailide analüüs.
Vajalik (leksikaal)semantiliste suhete ja Eesti Wordneti põhimõtete tundmine. Töö tulemusena paraneks Eesti Wordneti kvaliteet.
Heili Orav [email protected]
Regulaarne polüseemia Eesti Wordnetis
Nt klass ASUTUS-HOONE väga ebaühtlane. Kuidas on teistega? Heili Orav
Mingi valdkonna sõnavara uurimine
Ülesanne on mõne valdkonna sõnavara kogumine ja selle sõnavara struktureerimine läbi semantiliste suhete Eesti Wordneti põhimõtete järgi.
Heili Orav
Hüperonüümia suhe Eesti Wordnetis
On kritiseeritud, et ei eristata liiki ja rolli (funktsiooni). Nt kass on üks liik koduloomast, samal ajal võib olla ka lemmikloom, kuid mitte kõik kassid pole lemmikloomad. Kassi ja lemmiklooma vahel peaks olema rollisuhe. Kas ja milliseid näiteid saab veel tuua Eesti Wordnetist?
Heili Orav
Suulise keele kohanimed (slänginimed, vähemusrahvuste nimed vms)
Uurimisalaks sobib kõige paremini üks linn või muu väiksem piirkond, uurija peab seda ise tundma. Kohanimed kõige väiksemate kohtadeni, nagu asutused, koolid, kohvikud, pargid, kohtumispaigad jne.Kogumismeetodiks on välitöö, põhiliselt intervjuu, slängiuurimise meetodid. Võib piirduda ühe vanusegrupiga, kuid erinevad vanuse- ja sotsiaalsed grupid annavad rohkem võimalusi analüüsiks.Töö keeleteaduslik analüüs võiks uurida inglise, vene ja eesti keele interferentsi suulistes kohanimedes. Töö võib sisaldada sotsiolingvistilist analüüsi, võib analüüsida ka ühe või teise nimekasutusega seostuvaid hoiakuid ja emotsioone.Teoreetiline kirjandus on valdavalt soomekeelne. Nt Ainiala, Terhi (toim.) 2005. Kaupungin nimet. SKS, Helsinki. Inglise keeles leidub artikleid ja ülevaateid
Evar Saar, [email protected]
Subjektieelistuse uuring eesti keeles
Korpusuuring, mille eesmärgiks on vaadelda eesti keele andmeid psühholingvistikas leviva subjektieelistuse hüpoteesi valguses (nt. Demiral et al. 2008, Bickel et al. 2015). Kas sagedusuuringud kinnitavad seda eelistust või lükkavad ümber?
Projekti sisu: Grammatiliste käänete ja nende funktsioonide sagedusuuring. Põhitähelepanu oleks lause alguses esineval nimisõnal, mis on kas nimetavas, omastavas või osastavas käändes. Vaadeldaks järgmisi aspekte:
Mis on selle nimisõna süntaktiline roll? Mis on selle nimisõna semantiline funktsioon? ainsus, mitmus elusus aine või asjasõna
Merilin Miljan, [email protected];Virve-Anneli Vihman, [email protected]
Eesti keele sufiksoidid Jaana Kotilainen on uurinud eesti keele prefiksoide. Sufiksoidide all peetakse silmas keeleelemente nagu nt -rikas, -vaene, -võitu ehk sõnu, mis käituvad sufiksilaadselt, aga eksisteerivad keeles ka iseseisvate sõnadena.
Jaana Kotilainen, [email protected]
Liitsõnad. Tuletised Järgnevaid teemasid ühendab üks meetod: kasutada tekstikorpuste peal tehtavat statistikat, s.h. üldistatud kategooriate (nt. moodustusmalli, häälikulise malli, sõnaliigi vms.) tekstisageduse ja sõnastikusageduse erinevust, et vastata lingvistilistele küsimustele. Küsimus võiks olla nt. selle kohta, et millistel tingimustel kasutatakse teatud väljendusviisi (liitmisviisi, tuletusviisi) või millised tingimused välistavad mingi väljendusviisi.
Liitsõnad
Liitsõnamoodustus on eesti keeles vaba ja produktiivne; aga esineb muidugi ka leksikaliseerunud liitsõnu (eriti vana näide: maantee). Töö peaks vastama küsimusele, millised on liitsõnade moodustamise produktiivsed mallid, kas on mingeid selgeid või kergesti leitavaid sõnagruppe, mis osalevad/ei osale liitsõnamoodustuses? Oluline on siinkohal produktiivsuse mõiste ja produktiivsuse käsitlemine mõõdetava nähtusena.
Tuletised
Tuletamine on eesti keeles vaba ja produktiivne; aga esineb ka tuletisi, mis on juba leksikaliseerunud (nt maastik). Millised on tuletiste moodustamise produktiivsed mallid, nt kas s-i lisamine (vaatajaskond) on produktiivne või mitte? Millised on tingimused, mis määravad valiku samatähenduslike tuletusviiside vahel, nt -nna ja -tar liite puhul (fännitar, kolhoositar, ehitajanna) või välistavad tuletamise üldse, nt mootorrattur – mootorrattutar? mootorratturinna? naismootorrattur?
Tegelikus tekstis luuakse tuletisi väga loovalt, nt linnaplane – Peeter Linnapi järgija. Paneme tähele, et linnaplane on mõistetav ainult juhul, kui Linnap on lugejal teadvuses olemas, nt sellest, et sõna on lähedases kontekstis varem esinenud. Kas õnnestub luua algoritm, mis oskab öelda, millest linnaplase-taoline uus sõna on loodud?
Heiki-Jaan Kaalep, [email protected]
Tööd tavakeele loogilise modelleerimise vallast (nt formaalsest semantikast,
Taustakirjandus:
Logical Aspects of Computational Linguistics 2014 (LACL 2014), edited by
Erkki Luuk, [email protected]
aga mitte ainult)Nicholas Asher and Sergei Soloviev. LNCS 8535. Berlin, Heidelberg: Springer, 2014.
Van Benthem, Johan, and Alice ter Meulen, eds. Handbook of Logic and Language. Elsevier Insights. London: Elsevier, 2011.
Tööd sõnaliikide tüpoloogiast
Taustakirjandus:
Language Typology and Language Universals. An International Handbook, edited by Martin Haspelmath, Ekkehardt König, Wulf Oesterreicher, and Wolfgang Raible, Berlin, New York: Walter De Gruyter, 2001.
Approaches to the Typology of Word Classes, edited by Petra M. Vogel and Bernard Comrie. Berlin, New York: Mouton de Gruyter, 2000.
Erkki Luuk, [email protected]
Tööd keele evolutsioonist
Taustakirjandus:
The Evolution of Language: Proceedings of the 10th International Conference (EVOLANG X), edited by Erica A. Cartmill, Seán Roberts, Heidi Lyn, and Hannah Cornish. Singapore: World Scientific, 2014.
The Evolution of Language. Proceedings of the 9th International Conference (EVOLANG9), edited by Thomas C. Scott-Phillips, Monica Tamariz, Erica A. Cartmill, and J R Hurford. New Jersey etc.: World Scientific, 2012.
Erkki Luuk, [email protected]
Soome-ugri keelte uurimisteemad
Teema Kirjeldus JuhendajaSõnajärg X keeles Mõne soome-ugri keele uurimine Gerson Klumpp,
[email protected] kasutamine X keeles
Mõne soome-ugri keele uurimine Gerson Klumpp
Referendi jälitamine (ingl reference-tracking) X keeles
Mõne soome-ugri keele uurimine Gerson Klumpp
Mitmed vadja keelega seotud teemad
1. Paul Ariste ja vaipoole vadja keel- kuidas Ariste erinevatel aegadel pani kirja Jõgõperä ja Liivtšülä-Luutsa murret. Millised olid erinevused
Heinike Heinsoo, [email protected]
keelejuhiti, erinevatel aegadel. Vaipoole murretele iseloomulikud jooned.2. Vadja keele noomenituletus3. Vadja keele verbituletus4. Vadja keele adjektiivituletus
2.–4. teema allikaks Vadja keele sõnaraamat, mis EELexi kujul võimaldab kasutada kogu olemasolevat materjali sufiksite välja filtreerimiseks ja tuletussüsteemi seaduspärasuste kirjeldamiseks. Vadja tuletussüsteemi on vähe uuritud, aga see tuleks läbi uurida ja nomeerida, et luua uusi sõnu.
5. Aegade kasutamine vadja keeles6. Infinitiivide kasutamine vadja keeles
e
Mitmed soome keelega seotud teemad
1. Eesti Kirjandusmuuseum on internetti paigutanud 1920-1930ndate „Tartu Postimehe“ – võiks vaadelda Soomega seonduvate teemade käsitlemist ajalehes. Diskursus- ja kontentanalüüs .
2. Reduplikatsiooniliide eesti, soome, vadja , isuri keeles: upiuusi, uhiuus; täpötäysi, aga puupüsti täis. Kas ühes keeles või mitmes.
3. Ajaleheartiklite pealkirjade võrdlus Eesti ja Soome meedias. Võib valida mingi valdkonna. Pealkirjas võib uurida läbipaistvust, kujundlikkust, pikkust jne.
4. Sõnavara: Ülikooliõpetusega seotud sõnavara soome ja eesti keeles.5. Aktuaalsete teemade käsitlemine meedias (Soome, Eesti), nt
pagulasteema. Diskursus- ja kontentanalüüs.6. Läänemeresoome teemade kajastamine Eesti ja/või Soome meedias.
Heinike Heinsoo
Mitmed soome keele ja kultuuriga seotud teemad
1. Uusinta rock-lyriikkaa. Maija Vilkkumaa 2015 : Aja! -cd. Teemat, puhekielisyydet, rakenteet (Uuemat rockluulet. Maija Vilkkumaa 2015 : Aja! -cd .Teemad, kõnekeelsused, konstruktsioonid)
2. Tartonsuomi. Tarton suomalaisten lasten puhuma suomi. Mihin viro vaikuttaa? (Tartusoome keel. Tartu soome laste kõnekeel. Mida eesti keel mõjutab?)
3. Maahanmuuttajien kielenopetuksen kokemukset Suomessa. (Immigrantide keeleõpetuse kogemused Soomes)
4. Kääntäjän ratkaisut Katja Ketun Kätilössä, Ämmäemand (Kadri Jaanits + filmi) (Tõlkija valikud Katja Kettu ”Ämmaemandas”)
5. Vierassanojen merkityseroja suomessa ja virossa (etyydi vs. etüüd;
Margit Kuusk, [email protected]; Juha-Matti Aronen, [email protected]
demagogia vs. demagoogia) (Võõrsõnade tähenduserinevused soome ja eesti keeles)
6. Lausetyyppien käyttö Agricola-olympiaadin kirjoitelmissa. Korreloiko monipuoliset lauseet pisteiden kanssa vai arvostetaanko yksinkertaisia ja virheettömiä enemmän? (Lausetüübid Agricola olümpiaadi kirjutistes. Keerulisemad laused vs lihtsamad ja veatud laused punktide arvestuses)
Isuri ja eesti kohakäänete funktsioonide võrdlus
Näiteks võib uurida kas sise- või väliskohakäändeid, miks mitte ka mõlemaid Eva [email protected]
