pelgulinna.tln.edu.eepelgulinna.tln.edu.ee/failid/oppekava2013/pk/voorkeeled.docx · Web viewThe student can maintain communication with occasional slips, may ask for repetition

VõõrkeeledRiiklik õppekava: https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/1140/1201/1001/VV1_lisa2.pdf#

A-keelKlass: 3. Klass inglise keel1. Õppekirjandus: Ü. Kurm „ I Love English“ Students Book 1, Ü. Kurm „ I Love English“ Workook 1

2. Õppeaine ajaline maht: 3 ainetundi nädalas (105 ainetundi õppeaastas)

3. Õppeaine eesmärgid:

3.1. Õpilane huvitub võõrkeelte õppimisest ja nende kaudu silmaringi laiendamisest

3.2. Arendada kuulamis- ja lugemisstrateegiaid

3.3. Julgustada omandatud oskusi praktikas kasutama

3.4. Õpetada kasutama erinevaid töömeetodeid

3.5. Õpetada kirjutama lihtsat seotud teksti

3.6. Õpetada lugema ja mõistma lihtsat võõrkeelset teksti ja selle sisu edasi andma

https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/1140/1201/1001/VV1_lisa2.pdf

4. Õppeaine sisu:

Käsitletavad teemad Käsitletavad alateemad

Põhioskused ja mõisted

Arendatavad oskused Lõiming teiste ainevaldkondadega

Läbivate teemade käsitlus

Mina ja teised Enese ja kaaslaste tutvustamine

Kehaosad

Riietus

Tervitamine, hüvastijätmine, tutvustamineIsikulised asesõnadTeab ja oskab kasutada üldlevinud viisakusväljendeid, tänada, paludaOskab nimetada erinevaid kehaosasidAnda käsklusi erineva kehaosa puudutamiseksModaaltegusõna „can“ – küsimuste esitamine, vastamine

Oskab nimetada erinevaid värve ja riideesemeidTeab eessõnu „next to“ ja „between“Oskab kirjeldada inimese riietust

paaristöörühmatöökuulamisoskussuhtlusoskusviisakusväljendite kasutamine erinevates suhtlussituatsioonideskirjeldamisoskus

loodusõpetus –kehaosad, inimenekunst –inimese kujutamine

kunst –värvidmajandus –restoranis lõunastamine

Perekond ja kodu PereliikmedSugulased

Kodu

Oskab nimetada perekonnaliikmeidOsab moodustada sõnade mitmuse vormeTegusõna „BE“ erinevad vormid

Oskab kirjeldada oma koduümbrustEessõnad „next to“, „between“, „in front of“, „behind“

paaristöökuulamisoskussuhtlusoskus

tööõpetus –kodundusmatemaatika –tekstülesanded

Sõbrad Tähestik

Numbrid

Oskab peast lugeda tähestikkuOskab nimesid lugeda tähthaaval

Oskab nimetada numbrid 1-10Oskab nimetada mitmendas klassis käibOskab lugeda ja nimetada telefoninumbreidTeab arve 1-20

paaristöörühmatöökuulamisoskussuhtlusoskus

eesti keel –tähestik

matemaatika –tekstülesanded

Keskkond, Kellaaeg Oskab küsida kella paaristöö matemaatika –

kodukoht, Eesti

Aastaajad

Kuude nimetused

Nädalapäevad

Oskab kellaaegu nimetadaTeab arve 11 ja 12

Oskab nimetada aastaajadTeab aastaaegu iseloomustavaid omadussõnu

Oskab nimetada kõik kuud

Oskab nimetada kõik nädalapäevad

kuulamisoskussuhtlusoskuskirjeldusoskus

tekstülesanded

loodusõpetus –aastaajadkunst –aastaajad

eesti keel –kuude ja nädalapäevade nimetused

Õppimine ja töö Tegevused kodus ja koolis, nende tegevustega seotud vahendid

Poes

Mänguasjad

Küsisõnad, küsimuste moodustamineOmastavad asesõnadOskab nimetada erinevaid kooliasjuPoes tarvilik sõnavara

Oskab nimetada

kirjeldamisoskuspaaristööviisakusväljendite kasutamine erinevates suhtlussituatsioonides

eesti keel -küsimuste moodustamine

loodusõpetus – erinevad toiduainedmatemaatika –arvud ja mõõtühikudmajandusõpe – restoranis lõunastamine,Raha ja pangandus

erinevaid mänguasjuTegusõna omama – „have got“ vormid

Vaba aeg HuvidErinevad vaba aja veetmise viisid

Oskab rääkida hobidest, erinevatest vaba aja veetmise viisidest

kirjeldamisoskus

Omandatavad keeleteadmised:

Nimisõna:ainsus ja mitmus, aluse ja öeldise ühildumine, omastav kääne

Artikkel: umbmäärane ja määrav artikkel

Omadussõna: omadussõna ühildumine nimisõnaga

Arvsõnad ja mõõtühikud: põhiarvud, kellaaeg(täistund)

Asesõnad: isikulised (I, you, he/she, we, they) ja omastavad asesõnad(my, your, his/her, their, our), näitavad asesõnad this,that, those; küsivad asesõnad

Tegusõna: põhitegusõna ja abitegusõna(be), modaaltegusõna (can)

Tegusõna vormistik: kestev olevik

Sidesõna: and

Eessõnad : enamkasutatavad eessõnad ( in, on, at, in front of, with, under, to, from, next to), eesõnalised väljendid ( between, next to, in front of, behind )

Lauseõpetus: lihtlaused, sõnajärg jaatavas, eitavas, küsivas lauses, lühivastused

Sõnatuletus: liitsõna, arvsõna tuletusliited -teen –ty

Õigekiri: suur ja väike algustäht, nimisõna mitmuse lõpud, verbi vormid, kirjavahemärgid: punkt, küsimärk, hüüumärk, ülekoma

5. Õpitulemused:

Kuulamisel 3. klassi lõpetaja:

● tunneb õpitava keele teiste hulgast ära

● saab aru õpetaja antud korraldustest ja reageerib nendele adekvaatselt

● saab aru lihtsatest, temale tuttavatest sõnadest, lühitekstidest ja lauludest

Kõnelemisel oskab 3. klassi lõpetaja:

● tervitada ja hüvasti jätta

● ennast ja oma kaaslast tutvustada, küsida kaaslase nime

● paluda ja tänada

● soovida õnne sünnipäevaks

● ütelda oma vanust ja numbreid 1-20

● ütelda oma ja küsida sõbra aadressi ning telefoninumbrit

● nimetada päevaaegu, nädalapäevi, kuude nimetusi ja kellaaega(täistunde)

● häälida oma nime

● õpitud sõnavara piires rääkida kodust, perekonnast, sõbrast, oskustest, koolitarvetest

● õpitud keelendeid kasutades end igapäevastes olukordades arusaadavaks teha

Lugemisel 3. klassi lõpetaja:

● saab aru kirjalikest lühitööjuhenditest

● saab aru tuttava sõnavaraga lühitekstidest

● oskab õige intonatsiooni, rõhu ja rütmiga lugeda õpitud dialooge, lühijutte ja luuletusi

Kirjutamisel oskab 3. klassi lõpetaja:

● kirjutada enda ja oma lähimate kaaslaste nime

● juhendamisel lõpetada lauseid ja fraase

● teha veatut ärakirja õpikust ja tahvlilt

● õigesti kirjutada harjutuste, mõistatuste, ristsõnade jt ülesannete lahendamiseks vajalikke sõnu

6. Hindamine:

Hindamine toimub Pelgulinna Gümnaasiumi hindamisjuhendi järgi.

Hinnatakse õpilase teadmisi ja oskusi suuliste vastuste (esituste), kirjalike ja/või praktiliste tööde ning praktiliste tegevuste alusel, arvestades õpilase teadmiste ja oskuste vastavust ainekavas taotletavatele õpitulemustele. Õpitulemusi hinnatakse sõnaliste hinnangutega.

7. Füüsiline õpikeskkond, õppevara: klassiruum, raamatukogu, internet, smart tahvel, õppekirjandus, kuulamise CD, pildid

Klass: 4. Klass inglise keel 8. Õppekirjandus: Ü. Kurm „ I Love English“ Students Book 2, Ü. Kurm „ I Love English“ Workook 2



10.1. Õpilane huvitub võõrkeelte õppimisest ja nende kaudu silmaringi laiendamisest

10.2. Arendada kuulamis- ja lugemisstrateegiaid

10.3. Julgustada omandatud oskusi praktikas kasutama

10.4. Õpetada kasutama erinevaid töömeetodeid

10.5. Õpetada kirjutama lihtsat seotud teksti

10.6. Õpetada lugema ja mõistma lihtsat võõrkeelset teksti ja selle sisu edasi andma

11. Õppeaine sisu:





Mina ja teised Enese ja kaaslaste tutvustamine

Välimus

Tervitamine, hüvastijätmine, tutvustamineIsikulised asesõnad

Enese ja teiste välimuse kirjeldamine

Paaristöösuhtlusoskusviisakusväljendite kasutamine erinevates suhtlussituatsioonides

kirjeldamisoskus

Eesti keel – tervitamine, enese ja teiste tutvustamineEnese ja teiste välimuse kirjeldamine, võrdlusastmed, keskvõrre,Lihtolevik, jaatavate,

Enesetunne ja tervis

Suhted sõpradega ja lähikondsetega

Ühised tegevused

Viisakas käitumine

Omadussõna võrdlusastmed (keskvõrre)

oskab anda informatsiooni oma enesetunde kohtateab mõningate haiguste nimetusi

Lihtolevik, jaatavate ja eitavate lausete moodustaminenädalapäevad

Kellaaeg

Teab ja oskab kasutada üldlevinud viisakusväljendeid, tänada, paluda

Kella tundmine

eitavate lausete moodustamine

Majandusõpe – intervjuu

Loodusõpetus – tervis, haiguste nimetused

Matemaatika - kellaaeg

Kodu ja lähiümbrus Kodu ja kodu asukoht

Oskab kirjeldada oma kodu, oma tuba.Teab oma kodu aadressi, oskab juhatada teedKirja, postkaardi kirjutamine,

Paaristöörühmatöökirjeldamisoskus

Eesti keel – aadress, aadressi kirjutamineKirja, postkaardi kirjutamine

Majandusõpe – erinevad ametid

Pereliikmed, nende ametidIgapäevased kodused tööd ja tegemised

Eesõnad

Teab erinevaid ameteidOskab rääkida oma igapäevastest toimingutestLihtolevikSagedusmäärsõnad- usually, often, sometimes jms

Kodukoht Eesti Eesti loodus, ilm, aastaajadLinn ja maa, loomad, linnud

Aastaajad, nädalapäevad, kuupäevadArvsõnad – põhi-ja järgarvudTeab levinud kodu- ja farmiloomade nimetusi

kirjeldamisoskus Loodusõpetus – aastaajad, koduloomadMatemaatika – kuupäevad, põhi – ja järgarvud

Riigid ja nende kultuur

Inglise keelt kõnelevate riikide tutvustus

LondonTähtsamad pühad (jõulud, Valentinipäev)

kirjeldamisoskus Tööõpetus, kunstiõpetus – Valentinipäeva kaartMuusika – jõululauludEesti keel - jõululuuletused

Igapäevaelu, õppimine ja töö

Tegevused kodus ja koolis, nende tegevustega seotud vahendid

Küsisõnad, küsimuste moodustamineOmastavad asesõnad

Erinevate

Kirjeldamisoskuspaaristööviisakusväljendite kasutamine erinevates suhtlussituatsioonides

Eesti keel - omastavad asesõnad,küsisõnad, küsimuste moodustamine

Söögikorrad

Tee küsimine ja juhatamineAbi kutsuminePoes

Arsti juuresKool ja klass

Koolipäev

toiduainete nimetused

Oska teed küsida ja juhatadaoskab abi kutsudapoes tarvilik sõnavarategusõna vormistik - lihtolevik

oskab kirjeldada oma koolipäeva

lihtolevik

Loodusõpetus – erinevad toiduained

Majandusõpe - kaubandus

Vaba aeg HuvidErinevad vaba aja veetmise viisid

Oskab rääkida hobidest, erinevatest vaba aja veetmise viisidest

kirjeldamisoskus Eesti keel – funktsionaalne lugemine

Omandatavad keeleteadmised:

Nimisõna:ainsus ja mitmus, erandlik mitmus, omastav kääne

Artikkel: umbmäärane ja määrav, artikkli puudumine, enamkasutatavad väljendid artikliga ja ilma

Omadussõna: võrdlusastmed (keskvõrre)

Arvsõna: põhi – ja järgarvud, kuupäev, aasta, kellaaeg

Asesõna:isikulised ja omastavad, näitavad ja küsivad

Tegusõna: põhi – ja abitegusõna(do, does), modaaltegusõna ( can )

Tegusõna vormistik: kestev olevik, lihtolevik

Määrsõna:sagedusmäärsõnad ( always, never, sometimes, usually, often), järjestavad määrsõnad ( next, before, after, then)

Sidesõna: and, but, or

Eessõnad : enamkasutatavad eessõnad ( in, on, at, in front of, with, under, to, by, from, up, down, after, next to), eesõnalised väljendid ( in the middle of, next to, good at, bad at )

Lauseõpetus: lihtlaused, sõnajärg jaatavas, eitavas, küsivas lauses, lühivastused

Sõnatuletus: liitsõna, arvsõna tuletusliited -teen -ty

12. Õpitulemused:

12.1. Saab õpitud temaatika piires aru lausetest ja sageli kasutavatest väljenditest

12.2. Mõistab olulist õpitud temaatika piirides

12.3. Rakendab õpetaja juhendamisel varem omandatud õpioskusi ja -strateegiaid

12.4. Töötab õpetaja juhendamisel iseseisvalt, paaris, rühmas

12.5. Oskab kirjutada lihtsat seotud teksti

12.6. Oskab lugeda ja mõista lihtsat võõrkeelset teksti ja selle sisu edasi anda

13. Hindamine:


Hinnatakse õpilase teadmisi ja oskusi suuliste vastuste (esituste), kirjalike ja/või praktiliste tööde ning praktiliste tegevuste alusel, arvestades õpilase teadmiste ja oskuste vastavust ainekavas taotletavatele õpitulemustele. Õpitulemusi hinnatakse sõnaliste hinnangute ja numbriliste hinnetega.

14. Füüsiline õpikeskkond, õppevara: klassiruum, raamatukogu, internet, smart tahvel, õppekirjandus, kuulamise CD, pildid

Klass: 5. Klass inglise keel1. Õppekirjandus

Kurm, Ü. „I Love English“ Student Book 3

Kurm, Ü. „I Love English“ Workbook 3


Tutvuda erinevate õpistrateegiatega

Kuulamisstrateegia arendamine

Lugemisstrateegia arendamine

Sõnavara suurendamine, sõnaraamatuga töötamise oskuse arendamine

Mälu – ja kognitiivsete strateegiate tundmaõppimine

Õige häälduse ja intoneerimise kujundamine

3. Õppeaine ajaline maht 4x 35=140

4. Õppeaine sisu:


Põhioskused ja mõisted Arendatavad oskused Lõiming teiste ainevaldkondadega


MINA Sünniaeg, vanus, välimus, kehaosad, riietus, lemmiktegevused

1996-nineteen ninetysix. Aastaarvude lugemisoskusI like/I´m like...

Kirjeldus – ja võrdlusoskuse arendamine

Emakeel: lihtolevik; lihtminevik

Suulise eneseväljenduse arendamine: oskab kirjeldada enda ja teiste tegevust. Oskab küsida

´s=is, has om. KäänePut on, take off, to wear, to suit, to dress,Mineviku ajamäärused: yesterday, last.., two days ago

Kuulamis ja intoneerimisoskus.

Tähelepanuarendamine, kõnearendusLugemisoskuse arendamine,

Kirjutamisoskuse arendamine

abi ning kasutada teemakohast sõnavara elulistes dialoogides. Oskab pidada lühidialooge endale elulistel teemadel.

Õpilane arendab sõnavara kuulates ja lugedes teemakohaseid tekste. Harjub tekstist informatsiooni otsima.

Õpilane omandab grammatika põhialuseid läbi praktilise kasutuse. Oskab kirjutada enda ja teiste kohta lühijutte, kirjeldusi.

Õpilane tutvub võõrkeelse meediaga (nii video kui audiomaterjaliga ning oskab tekstist informatsiooni otsida.

Õpilane väärtustab oma riiki ning kultuuri, oskab oma riiki nii suuliselt kui kirjalikult tutvustada.

Õpilane tutvub inglise keelt kõnelevate maade goegraafia ning ajalooga.

PEREKOND JA KODU Pereliikmed, sugulased, aadress, ehitised, elukutsed

Kirjeldust vajav sõnavara, omadussõnade, aadressi kirjutamine, kodu, - ja välismaised puuviljad, aedviljad, marjad

Emakeel: aadressi kirjutamine

SÕBRAD Elukoht, välimus, ühised tegevused

Tall, taller, tallest, colorful, more..., the most ..., good at..., why don´t we/you...

Emakeel : omadussõnade võrdlusastmed;Nimisõnad;omadussõnad

KESKKOND, KODUKOHT, EESTI

Aastajajad, ilm, kellaajad, taimed (köögiviljad, puuviljad), Eesti asukoht, pealinn, sümbolid

A quarter, it´s half past to...; too many, too few; I like, I hate, I prefer..Lots of, many; few; a lot of...;It´s sunny, It´s going to rain,As..asWhat´s the weather like – aastaaegu kirjeldav sõnavara

Geograafia AjaluguLoodusõpetus

INGLISE KEELT KÕNELEVAD MAAD

Keel, keeled, pealinnad, sümbolid, tähtsamad pühad

GB, the UK, England, Northen Ireland, the USA (Finnish, Swedish, Russian, French, German) north/south/east/west of..;Capital of..;Symbol of..;There is, there are..Halloween, Christmas, Easter, Fool´s day, The

Geograafia, ajalugu

Fourth of JulyIGAPÄEVASED TEGEVUSED

Söögikorrad, tee küsimine ja juhatamine, tervis

To have breakfast/ dinner/lunch, go through.. at the store turn..., between the.., get offCould you...Dialoogi koostamine

ÕPPIMINE JA TÖÖ Koolipäev, õpetajad, õppeained, kooliruumid, õppevahendid

Usually, sometimes, always, every.., oftenMineviku ajamäärused,My favourite subject is..I quite likeI´m goot atWe don´t study..yetNext year we ´re going to study..Järgarvud: the first, the second..Had/have/has to, must, want to..

HARRASTUSED, KULTUUR

Mängud, pühad Halloween, Christmas, Easter, April Fool´s day, Midsummer Eve, New Year´s Eve

Muusikaõpetus

5. Õpitulemused

Oskab kõnes kasutada õpitud fraase õige intonatsiooniga.

Oskab kirjeldada pilte.

Oskab hääldada kõiki võõrhäälikuid korrektselt.

Oskab tekstist leida olulist.

Lugemisel saab aru kuni 20% tundmatuid sõnu sisaldavatest lühenditest, kasutades pilte, konteksti või sõnaraamatu abi.

On tuttav erinevate lugemisstrateegiatega

Oskab kirjalikult täita aadresssi ja isiklikke andmeid nõudvat ankeeti.

Oskab kirjutada eeskuju järgi küllakutset, õnnitluskaarti kasutatud õpitud keelendeid.

Oskab kirjutada lühijutukesi.

Oskab lõpetada lauseid ja fraase.

Oskab kirjutada õpitud teksti põhjal etteütlust ja seda parandada.

6. Kontroll ja Hindamine:Projektid (Viis projekti):

Minu sõber (UNIT 7 wb. 6/27) Ema või isa kirjeldus (UNIT 7) Nõia kirjeldus (UNIT 14) Lemmik aastaaeg (UNIT 17) Kooli plaan (UNIT 19)

Testid (Seitse sõnavara testi):

Sõnavara omandamine: UNIT 1,6,7,11,12 (Puu-ja köögiviljad), UNIT 13 (mängud); UNIT 16 (Ilmastik); UNIT 18 (Kooliga seonduv)

Lünktekstid (Üheksa lünkteksti):

Lihtminevik, ebareeglipärased verbid: UNIT 8,9,10; UNIT 17 (Kuupäevad); Kesk,.-ülivõrde moodustamine UNIT 2,7; UNIT 6 (Kellaajad); UNIT 2,4,5 (Inglise keelt kõnelevad maad)

Etteütlus (Neli etteütlust):

UNIT 3, 15, 20 (USA, Birthday, Bobby.., tasemetöö etteütlus).

Luuletused ja dialoogid pähe

UNIT 1 (konnad koolis); UNIT 5 ( I can speak..); UNIT 11 (Mary had a little lamb..), (Amanda Isabella dialoog); UNIT 13 (Liisusalm); UNIT 14 (Two Witches..); UNIT 17 (aastaaegade dialoog); UNIT 19 (Bed in summer).

25 kontrollitavat kirjalikku tööd

7. Keeleteadmised Nimisõnad : ainsus ja mitmus (boy boys; berry berries) erandlik mitmus (man men; wolf wolves, tooth teeth), aluse ja öeldise ühildumine,

omastav kääne. Artikkel: enamkasutatavad väljendid artiklitega ja ilma, ülivõrde puhul, järgarvude ees, Omadussõna: võrdlusastmed (tall, taller, the tallesr, - friendly, more friendly, the most friendly); omadussõnade võrdlemine (as..as, not as..as,

more.. than) Arvsõnad: järgarvud, lihtmurrud (pool ja veerand), kellaaeg, kuupäev, aasta Asesõnad: omastavad asesõnad (omadussünadlised vormid – my, your, his, her, its, our, their), umbmäärased asesõnad some any Tegusõnad: põhitegusõna ja abitegusõna (be, have, do), modaaltegusõna (can, must=have to), enamkasutatavad reegli ja ebareeglipärased

tegusõnad. Tegusõna vormistik: üldajad(Present Simple), kestvad ajad (Present continous), tarindid going to+infinitive, want to + verb. Määrsõna: sagedusmäärsõnad: always, never, sometimes, again, once, twice, three times.., järjestatavad määrsõnad: first, next, then, before,

after, so; määrsõnad liitega –ly (quickly, suddenly)

Sidesõna: and, but, that, or, when. Eessõna; Enamkasutatavad eessõnad (in, on, at, in, front of, behind, with, over, under, to, by, up, down, from, past, after, before, next to, in the

middle) Lauseõpetus: lihtlause, sõnajärg jaatavas, eitavas, küsivas lauses, lühivastused Sõnatuletus: liitsõnad, arvsõnad, arvsõna tuletusliited-teen ja ty Õigekiri: suur ja võike täht, nimisõna mitmuse lõpud, omadussõna võrdlusastmed, verbi vormid, ülakoma.

8. Füüsiline õpikeskkond, õppevara

Klassiruum,raamatukogu, internetikeskkond, välitunnid.

Õppekirjandus, kuulamise CD, pildid

Suurbritannia, iirimaa,USA osariikide, Kanada, Austraalia kaart, maailmakaart

Klass: 6. Klass inglise keel15. Õppekirjandus: Ü. Kurm „ I Love English“ Students Book 4, Ü. Kurm „ I Love English“ Worbook 4



Viia õpilased õppeaste lõpuks keeletasemele A2.2

Julgustada õpilast võõrkeeles suhtlema ka väljaspool keeletundi

Motiveerida õppijat ning kujundada temas positiivset hoiakut keeleõppe osas.

Tekitada õpilases huvi võõrkeelte õppimisese vastu ja selle kaudu õpilaste silmaringi laiendada

18. Õppeaine sisu:



Arendatavad oskused Lõimumine teiste ainevaldkondadega


Mina ja teised Suhtlemine pereliikmete ja kaaslastega; viisakusväljendid

Nimisõnad- mitmus, erandlik mitmus

Artikkel: umbmäärane ja määrav artikkel, artikli puudumine

Omadussõna -omadussõnade võrdlemine,

Kuulamine: Suudab jälgida enda jaokstuttava valdkonnamõttevahetust ning eristadaolulist infot.Saab aru olmesfääriskuuldud üldkeelse suhtlusesisust (nt poes, bussis,hotellis, piletilevis).Vajab sageli kuuldu

Eesti keel :sõnaliigid, õigekiri, lauseõpetus, kirjalik väljendusoskus, ajavormid, otse- ja kaudkõnekirjandus: kirjanikud, kultuurisündmusedAjalugu: riikide

Ühe temaatika käsitlmine läbi erinevate teemade laiendab õpilase silmaringi ning paneb teda mõistma ning nägema seoseid.

Näiteks:1) „Õppimine ja töö” – elukestev õpe ja karjääri planeerimine,

Kodu ja lähiümbrus

Elu linnas ja maal; kodu kirjeldamine; avalikud kohad; lemmikloomad;töövahendid ja kohustused kodus; rõõmsad ja kurvad sündmused peres

erandlikud võrdlusastmed; tarindidnot + adjective +enough

Arvsõnad ja mõõtühikud -osa tervikust(2 out of 10), kaal, kaugus

Asesõna -isikulised asesõnad, umbmäärased asesõnadsome, any, noja nende liitvormid

Tegusõna -modaaltegusõnamay;enamkasutatavad reeglipärased ja ebareeglipärased tegusõnad

Tegusõna vormistik -üldajad(future simple),kestvad ajad(past progressive),täisminevik(present perfect);tingiv kõneviis(first conditional);kaudne kõneviis(saatelause on olevikus)

täpsustamist.Lugemine: Loeb lihtsaid tavatekste (nt reklaamid, menüüd,ajakavad, ohuhoiatused)tuttavatel teemadel ja saabaru neis sisalduvast infost.Suudab mõnikord aimatasõnade tähendust kontekstitoel.Rääkimine:Oskab rääkida oma huvidestja tegevustest. Tuleb toimeolmesfääris suhtlemisega.Oskab väljendada omasuhtumist ja eelistusi.Suudab alustada, jätkata jalõpetada vestlust tuttavalteemal, kuid võib vajada abi.Kasutab õpitud põhisõnavaraja lausemalle valdavaltõigesti; spontaanses kõnes onvigu. Kõne on arusaadav,

ajalugu, sümbolid, lipud, faktid, ajaloosündmused inimesed

Muusika: laulud, mida tundides lauldakse. Heliloojad, muusikud, muusikastiilidInfotehnoloogia: Iseseisvate tööde käigus info otsimine Internetist; koduste tööde vormistamine tekstitöötlus programmidegaKunstiõpetus: muuseumid, ühiskondlikud teemad

aitab õpilasel mõelda enese arendamisele ning sellele, kuhu ta soovib jõuda;

2) „Kodukoht Eesti” – aitab õpilasel väärtustada keskkonda ning selle arengut.;

3) „Kodukoht Eesti”, „Riigid ja nende kultuur” – kultuuriline identiteet. Paneb õpilasi märkama oma kultuuri ning samas aitab mõista kultuuride paljusust.

4) „Igapäevaelu. Õppimine ja töö”, „Riigid ja nende kultuur”, „Vaba aeg” – teabekeskkond,tehnoloogia ja innovatsioon; õpilane mõistab tehnoloogiat, selle olulisust ning omandab selle kasutamise oskuseid.

5) „Mina ja teised”, „Kodu ja lähiümbrus”, „Igapäevaelu. Õppimine ja töö” – tõstab õpilaste teadlikust tervisest ja

Kodukoht Eesti Eesti geograafiline asukoht; ilm; riigi- ja rahvussümboolika; riigipühad jariiklikud tähtpäevad; üldrahvalikud sündmused


Euroopa riigid; pealinnad, põhirahvused, keel, kultuuritavad,huvipakkuvad paigad, muuseumid; eakohased aktuaalsed ühiskondlikud teemad.

Igapäevaelu; õppimine ja töö

Avalikud asutused; turvaline liiklemine; tee küsimine jajuhatamine; päeva planeerimine; ametid ja töökohad.

Vaba aeg Kooliväline tegevus; huvid; laagrid; lugemiseelistused; perepuhkus; aastaajad japuhkus; spordialad ja sportlikud tegevused.

Määrsõna -sagedusmäärsõnadever, again,järjestavad määrsõnadfirst, finally,ebareeglipärased määrsõnad (fast)

Sidesõna -that, when

Eessõna -enamkasutatavad eessõnad, eessõnalised väljendiddepend on, at the top/bottom

kuigi esineb hääldusvigu ja

sõnade otsimist.Kirjutamine:Oskab kirjutada lühikesikirjeldavat laadi jutukesioma kogemustest jaümbritsevast. Koostablihtsaid isiklikke kirju.Oskab kasutada sidesõnuaga, sest, et jt. Rakendabõpitud õigekirjareegleid(nt algustähe

ohutusest;

6) „Mina ja teised”, „Kodu ja lähiümbrus”, „Kodukoht Eesti”, „Igapäevaelu. Õppimine jatöö”, „Riigid ja nende kultuur”, „Vaba aeg” – arendavad õpilase arusaama kultuurist, väärtustest ja sellest, mis on kõlblik.

19. Õpitulemused:

Õpilane saab õpitud temaatika piires aru lausetest ja sageli kasutatavatest väljenditest;

Õpilane mõistab olulist õpitud temaatika piires;

Õpilane kirjutab lühikesi tekste õpitud temaatika piires;

Õpilane tuleb toime teda puudutavates igapäevastes suhtlusolukordades õpitavat keelt emakeelena kõnelejaga;

Õpilane teadvustab eakohaselt õpitava maa ja oma maa kultuuri sarnasusi ja erinevusi ning oskab neid arvestada;

Õpilane rakendab õpetaja juhendamisel varem omandatud õpioskusi ja -strateegiaid;

Õpilane töötab õpetaja juhendamisel iseseisvalt, paaris ja rühmas;

Õpilane seab endale õpieesmärke ning hindab koostöös kaaslaste ja õpetajaga oma saavutusi

7. Hindamine

Hindamine toimub Pelgulinna Gümnaasiumi hindamisjuhendi järgi

Hinnatakse õpilase teadmisi ja oskusi suuliste vastuste, kirjalike tööde ning praktiliste tegevuste alusel, arvestades õpilase teadmiste ja oskuste vastavust

ainekavas taotletavatele õpitulemustele. Tunnustatakse ka tulemuse saavutamiseks tehtud jõupingutusi. Vigu käsitletakse normaalse keeleõppe osana,

nende analüüsimine soodustab õpitava mõistmist ning võimaldab õpilasel oma keelekasutust korrigeerida Igal õppeveerandil saab õpilane tagasisidet kas

suulise või kirjaliku sõnalise hinnangu või hinde vormis kõigi osaoskuste kohta.

8. Füüsiline õpikeskkond, õppevara:

Õpe toimub klassis, kus on mööbli ümberpaigutamise võimalus rühmatööks ning õppetööd toetavad demonstratsioonivahendid (projektor videote

vaatamiseks, arvuti CD-de kuulamiseks). Õppetöö võib toimuda ka raamatukogus, õppereisi või välitunni kujul. Töövahendina on kasutuses õpik ja klassis

olevad sõnaraamatud.

Klass: 7. Klass inglise keel

1. Õppekirjandus: I Love English 5 õpik + töövihik

2. Õppeaine ajaline maht: 3 tundi nädalas

3. Õppeaine eesmärgid: Viia õpilased õppeastme lõpuks B1.2 keeletasemele.

7. klassi lõpuks oskab õpilane: Rääkimine: Õpilane oskab koostada lühkest teksti enda kohta või huvi pakkuvate tegevuste kohta. Oskab kirjeldada enda tegevust või ette antud pilte ning anda vastuseid lihtsamatele küsimustele. Kirjutamine: Õpilane kirjutab lihtsaid tekste endast, oma perest ja oma huvidest. Kasutab peamiselt lihtlauseid ja võib esineda grammatikavigu. Kuulamine: Õpilane mõistab lihtsamate tekstide sisu ja oskab leida sealt küsimustele vastuseid. Lugemine: Loeb lihtsamaid kuni paarileheküljelisi tekste. Vajab sõnavaralist abi keerulisemate sõnade puhul. 4. Õppeaine sisu: Käsitletavad teemad Käsitletavad alateemad Põhioskused ja mõisted Arendatavad oskused Lõiming teiste

ainevaldkondadegaLäbivate teemade käsitlus

1. Mina ja teised 1. Suvi – Kus õpilane suvel käis, mida ta tegi, kellega ta aega veetis

Grammatika: Present Simple, Present Continuous, Past Simple, Past Continuous, sõnade järjekord lauses, asesõnad, eitamineSõnavara: 1. harrastused, pere, aastaajad, tegusõnad, kohanimed, reisimine2. õppeained, kellaajad/numbrid, kooliga seonduv sõnavara (ruumid,

1. Õpilane kirjeldab oma suviseid tegevusi. Õpilane kasutab lühijutu koostamisel korrektseid ajavorme

1. Geograafia – külastatud maad/piirkonnad, nende asukohad ja võõrkeelsed nimetusedEesti keel – seoste loomine eesti ja inglise keele grammatika vahel

Suulise eneseväljenduse arendamine – õpilane kirjeldab enda tegevust ning oskab kirjeldada teiste tegevust. Arendab sõnavara kuulates ja lugedes teemakohaseid tekste. Kirjutab enda/teiste kohta lühijutte/kirjeldusi.Õpilane omandab grammatika põhialuseid läbi praktilise kasutuse.

isikud)3. pereliikmed, sugulusastmed, tähtpäevade nimetused, õnnesoovid

2. Kool – Õppeained, koolikorraldus, kooliaasta algus, kiusamine, tunniplaani lugemine

2. Õpilane kirjeldab oma koolis olemist (tunniplaan, tundides toimuv, suhted kaasõpilastega)

2. Inimeseõpetus – kiusamine ja selle vältimineMatemaatika – kellajad ja numbrid

3. Perekond ja tähtpäevad 3. Õpilane kirjeldab perega koos aja veetmist, teab kuidas tähistatakse erinevaid tähtpäevi

3. Inimeseõpetus ja ühiskonnaõpetus – pere, pere roll ühiskonnas,

tähtpäevade tähistamine2.Igapäeva -elu 1. Poed ja ostlemine –

asjade küsimine, hinnad, etikett

Grammatika: Küsimuste moodustamine, küsisõnad, sõnade järjekord lauses, ebareeglipärased tegusõnad, eessõnad, artiklid, ainsus ja mitmusPresent Simple ja Continuous, Past Simple ja Continuous, Future Simple, võrdlemine, asesõnadSõnavara: 1. hinnad (numbrid + rahaühikud), riided, esmatarbekaubad, poenimetused, poetöötajad2. toiduained (juur-, puuviljad, liha, magustoidud), road, lauanõud, väljas

1. Õpilane omandab igapäevaeluks (reisides) vajalikud oskused poodide külastamiseks

1. Matemaatika – hinnad/numbrid

Suulise eneseväljenduse arendamine – õpilane oskab küsida abi ning kasutada teemakohast sõnavara elulistes dialoogides.Oskab korrektses keeles pidada lühidialooge endale elulistel teemadel.Õpilane tutvub võõrkeelse meediaga (nii video kui audiomaterjaliga) ning harjub tekstist informatsiooni otsima.Õpilane omandab grammatika põhialuseid läbi praktilise kasutuse.

käimine (restoranid, töötajad), toiduga seonduvad tegusõnad (valmistamine, serveerimine, tellimine), tervislik toitumine3. tehnoloogia kohased tegusõnad, arvuti ja telefoni osad, internetiga seonduv sõnavara4. hobid, spordialad, tegusõnad, lugemine/raamatud, kunst (alad + tegusõnad), televisioon, internet, mängud5. erialad, ametid, töö ja õppimisega seonduvad tegusõnad

2. Toit ja söömine – toidu valmistamine, toidu ostmine, toidu tellimine

2. Õpilane oskab nimetada peamiseid toiduained, oskab toitu tellida.

2. Kokandus – toiduained, toidu valmistamineInimeseõpetus – viisakus ja etikett

3. Telefonid ja internet – tehnoloogia kasutamine, 3. Õpilane kirjeldab telefoni ja interneti kasutamist, oskab välja tuua olulised kasutamisreeglid (ohutusreeglid interneti puhul, etikett telefoni kasutamise puhul)

3. Arvutiõpetus – internetikasutamise ohutusInimeseõpetus – viisakus ja etikettAjalugu/füüsika – tehnoloogia areng

4. Huvialad, hobid, sport, lugemine, kunst, tv – õpilased tutvuvad vaba aja veetmise võimalustega ning tutvustavad enda hobisid

4. Õpilane oskab rääkida oma huvialadest ja neid kirjeldada. Õpilane vestleb oma vaba ala tegevustest ja oskab teistelt nende kohta küsida

4. Kunstiõpetus – kunstiga seonduvad hobidKehaline kasvatus – spordialadEesti keel – kirjandus ja lugemine

5. Töö, kool, ülikool – kooli ning ameti valmine5. Õpilane mõtleb läbi edasiseid eluvalikuid, tunneb erinevaid ameteid ja teab, millega nad tegelevad

5. Karjääriõpetus – kooli/ülikooli ning ameti validAjalugu – ametite areng

3. Kodukoht Eesti 1. Looma ja linnuriik, Grammatika: Lausete 1. Õpilane teab ja 1. Geograafia – Eesti Õpilane väärtustab oma

taimed, looduskaitse moodustamine, võrdlemineSõnavara: 1. loomad, linnud, omadussõnad, elupaigad, tegusõnad, häälitsused, taimed, eluringlus, looduskaitse (saastamine)2. riigipühad, riigiga seonduv sõnavara, rahvaga seonduv sõnavara

tunneb Eestis levinumaid looma ja linnuriike, oskab neid nimetada ja kirjeldada, õpilane väärtustab loodust

loodusBioloogia – looma ja linnuriik, taimed, looduskaitse

riiki ning kultuuri. Õpilane oskab oma riiki nii suuliselt kui kirjalikult tuvustada.Õpilane omandab grammatika põhialuseid läbi praktilise kasutuse.

2. Vaatamisväärsused, kultuur, riigipühad, rahvaüritused

2. Õpilane tutvub Eesti ajaloo ning kultuuriga, on teadlik suurematest rahvuspühadest ja rahvaüritustest

2. Ajalugu – Eesti riigi teke ja arengEesti keel – eesti kultuuri areng, rahvaüritused

4. Inglise keelt kõnelevad maad

1. Ühendkuningriigid (Šotimaa, Iirimaa, Inglismaa, Wales)

Õpilasel tekib lihtne ülevaade eelpool nimetatud riikide ajaloost.Sõnavara: riikide nimetused, riikidega seonduv sõnavara (hümn, rahvuslind jne)

1,2,3 Õpilane tutvub võõrkeelse kultuuriruumiga ja harjub kasutama võõrkeelset meediat, kirjandust jms

Geograafia – riikide asukohadAjalugu – riikide teke ja areng

Õpilane huvitub võõrkeelsest kultuuriruumist. Õpilane on harjunud kuulma erinevaid aktsente.

2. Ameerika Ühendriigid3. Austraalia

6. Õpitulemused: Õpilane mõistab tuttavatel (aasta jooksul läbitud teemadel) kõike olulist. Oskab koostada lühiteksti tuttavatel teemadel. Saab igapäevases suhtluses hakkama (suuline keel rohkem arenenud kui täpne kirjalik eneseväljendus). Tunneb huvi võõrkeelsete maade kohta, loeb/vaatab võõrkeelset kirjandus/meediat. Töötab iseseisvalt, paaris ja rühmas. Analüüsib õpetaja abiga oma tugevusi ja nõrkusi.

7. Hindamine

Hinnatakse kõiki osaoskusi – suuline eneseväljendus, kirjalik eneseväljendus, kuulamisoskus, grammatika. Hindamisel kasutatakse tunnikontrolle (üldiselt sõnavara ja grammatikateadmiste kontrollimiseks), kontrolltöid (mitme osaoskuse sh kirjutamise ja kuulamise kontrollimiseks) ning suuliseid vastamisi või kodutöid (annavad pildi õpitava materjali kinnistumisest). Võib kasutada ka töid, mis sisaldavad kõigi osaoskuste kontrolli (nn tasemetööd). 8. Füüsiline õpikeskkond, õppevara:

Õppetöö toimub üldiselt klassiruumis, kuid on võimalik kasutada ka õppereise või õppeväljakäike. Lisaks õpikule ja töövihikule kasutatakse kuulamismaterjali ning projektori abil nii foto kui ka videomaterjale.

Klass: 8. Klass inglise keel1. Õppekirjandus: M. Harris, D. Mower, A. Sikorzynska “Opportunities Pre- Intermediate“ Students´Book

P. Reilly, M. Dean, A. Sikorzynska, H. Mrozowska “Opportunities Pre- Intermediate“ Language Powerbook



viia õpilased õppeastme lõpuks B 1.2 keeletasemele huvi hoidmine ja tekitamine võõrkeele õppimise ning õpitavat keelt kõnelevate maade ning nende kultuuri vastu erinevate õpistrateegiate ning töömeetodite kasutamise oskus omandatud teadmiste- oskuste praktikas kasutamisele julgustamine

4. Õppeaine sisu:

Käsitletavad teemad

Käsitletavad alateemad Põhioskused ja mõisted Arendatavad oskused Lõiming teiste ainevaldkondadega


Keskkond ja säästev areng:väärtustab looduslikku mitmekesisust, toimib keskkonda säästvalt, väärtustab säästvat tarbimisviisi, mõistab inimese ja keskkonna vahelisi seoseid

Tööalane karjäär:mõistab teadmiste ja hariduse seost elukutsetega,mõistab suhtlemise –ja koostööoskuse vajalikkust,tegeleb oma võimete ja huvide uurimise ja arendamisega

Infotehnoloogia:kasutab infotehnoloogiat informatsiooni hankimiseks ja õppimisega seotud eesmärkidel suhtlemiseks,võimalusel loob ja kavandab esteetiliselt kujundatud tekste

Meedia:oskab kasutada kunstivahendeid loominguliseks eneseväljenduseks,suudab keele vahendusel mõista, vahendada, tõlgendada ja luua tekste

Kodukant:oskab kirjeldada oma koduümbrust ja rääkida huvitavamatest vaatamisväärsustest,oskab juhatada teed,

Mina ja teised


Kodukoht Eesti


IgapäevaeluÕppimine ja töö

Võimed, tugevused ja nõrkusedInimestevahelised suhtedViisakusreeglidKoostöö ja teistega arvestamine

Perekondlikud sündmused ja tähtpäevadKodukoha vaatamisväärsused ja nende tutvustamine

Loodus ja looduskaitseKeskkonnahoidlik- ja säästlik käitumineElu linnas ja maalEesti vaatamisväärsused

Õpitava keele kultuuriruumi kuuluvad riigid ja nende lühiiseloomustusTuntumate riikide nimed, rahvad, keeled

Tervislik eluviis ja toitumineSuhtlemine teenindusesTurvalisusÕpioskused ja- harjumusedEdasiõppimine ja kutsevalik

Nimisõna : omastav kääne, erandlik mitmus, ainsuslikud ja mitmuslikud sõnad, aluse ja öeldise ühildumine

Artikkel. Umbmäärane ja määrav artikkel, artikli puudumine, enam-kasutatavad väljendid artiklitega ja ilma, artiklite kasutamine isikunimede ja geograafiliste nimedaega

Omadussõna: võrdlusast-med, tarindid not...enough to, too...to; omadussõnade kasutamine rahvusest ja kodakondsusest rääkides, omadussõna ühildumine nimisõnaga

Arvsõna: põhi- ja järgarvud, kuupäevad, aastaarvud, telefoninumbrid, protsent; arvsõna 0 erinev lugemine; sidesõna and arvsõnades

Asesõna: enesekohased asesõnad, siduvad asesõnad (who, what, where, that); omastavate asesõnade abso-luutvormid (mine, yours...). Much, many, little, few; asesõnad one, each other, none of them, all of them, some of them; rõhutavad ja siduvad asesõnad

Tegusõna: reeglipärased ja

Lugemine:Õpib teksti mõistma, kasutades vastavalt vajadusele globaalset, selektiivset või detailset kuulamist. leida sealt vajaminevat infot, välja tuua teksti mõtet, teha kokkuvõtet.Õpib kasutama sõnastikke ja kasutama konteksti võõraste sõnade ja teksti mõistmiseks. Õpib kasutama erinevaid lugemisstrateegiaid.

Kirjutamine:Õpib kirjutama lühikesi jutustavat laadi tekste (isiklik kiri, e-mail), tarbetekste (teade, kuulutus, kaart,), lühiesseed, lõhireferaati. Oskab sõnastada olulise info või asja tuuma ning selle kirja panna. Õpib kasutama erinevaid teksti sidumise võtteid. Õpib kirjutama kokkuvõtet ja kirjeldust. Õpib kirjutama oma mõtetest õpitud teema kohta. Õpib kirjutama õpitud sõnavara.

Kuulamine:Õpib kuulama kõnet, tekste, videot ning leima

Eesti keel: sõnaliigid, õigekiri, lauseõpetus, kirjalik väljendusoskus

Kirjandus: õpitavad kirjanikud

Matemaatika: tabelid, graafikud, %, arvsõnad

Loodusained: ilm, keskkond, loodus, looduskaitse, õpitavate maade asukoht, sümbolid, lipud

Kunstiained: erinevate maade kultuur, vaba aeg, kirjandus, teater, filmid,

Ajalugu: õpitavate maade ajalugu, sümbolid, lipud, faktid, tähtsamad sündmused

Infotehnoloogia: arvuti kasutamine info otsimiseks, tööde vormistamiseks ja esitluste tegemiseks

Muusikaõpetus:erinevate maade lauljad,

Vaba aeg

Töökohad

Kultuuriline mitmekesisusKirjandus, kunstSportLemmiktegevusedErinevad meediavahendid ja reklaam

ebareeglipärased tegusõnad; Present Simple, Past Simple, Future Simple, Present Prog-ressive, Past Progressive, Present Perfect,Past Perfect;käskiv kõneviis, kaudne kõne, aegade ühildumine; passiiv: Present Simple, Past Simple; Modaalverbid- can, may, must= have to, should, could, would; To + infinitiiv, - ing vorm (Gerund)

Sidesõnad: and, that, or, but, if, because, after, before, until, both, either, (n)either... (n)or, if, therefore

Eessõnad: ajamäärustes kasutatavad eessõnad at, after, before, between, in...; kohamäärustes esinevad eessõnad in at, on, behind, opposite...; viisimäärustes esinevad asesõnad by, on, in, with, without...; enamkasu-tatavad eessõnalised väljendid look at, wait for...

Lauseõpetus: sõnajärg jaatavas,eitavas ja küsivas lauses; aja- ja sagedusmäär-sõnade ning viisi- ja koha-määruste asetus lauses; it ja there lause algulSõnatuletus: ees- järelliited -less; -ly, -able, -(t)ion, -ly, iful, -less, un-, dis-, re-, im-

sealt vajalikku infot.Mõistab kuuldu sisu kasutades vastavalt vajadusele globaalset, selektiivset või detailset kuulamist.

Kõnelemine:Õpib esitama küsimusi, üle küsima arusaamatut ning vestlust alustama.Õpib oma arvamust ja kavatsusi selgitama, põhjendama. Õpib osalema vestluses ja dialoogis, rühmas ja paaristöös ning suudab teisi kuulata ning mõista.

oskab kirjeldada koduümbrust kirjalikult

Kirjalik väljendusoskus: lühiessee, isiklik kiri, teade, õnnitluskaart, lühireferaat, küllakutse

Õigekiri: suur ja väike algustäht; nimisõna mitmuse lõpud, omadussõna võrdlus-astmed; arvsõnad; määr-sõnad; kirjavahemärgid

5. Õpitulemused:

Kuulamine: mõistab tuttaval materjalil põhinevat vestlust, oskab eristada otsitavat olulist infot Kõnelemine: oskab korrektse häälduse ja intonatsiooniga väljendada oma suhtumist, arvamust, soove; vestelda, küsida küsimusi ja küsimustele

vastata ainekava temaatika piires; edasi anda kirjaliku teksti sisu; kirjeldada pilte Lugemine: oskab lugeda ja mõistab lihtsat teksti, leida sellest vajaminevat olulist infot; oskab kasutada sõnaraamatuid ja teatmeteoseid Kirjutamine: oskab ainekava temaatika piires kirjutada lühiesseed, isiklikku kirja, kutset, teadet, kokkuvõtet, postkaarti, omaloomingulist

ilukirjanduslikku teksti Töötab iseseisvalt, paaris ja rühmas. Koos õpetajaga analüüsib oma tugevusi ja nõrkusi.

6. Hindamine:


Hinnatakse õpilase teadmisi ja oskuseid kõikides osaoskustes suuliste vastuste, kirjalike tööde ning praktiliste tegevuste alusel, arvestades tulemuste vastavust ainekavas taotletavatele õpitulemustele. Õpitulemusi hinnatakse sõnaliste hinnangute ja numbriliste hinnetega.

Vaata lõpus olevaid lisasid.


Enamus õppest toimub klassis, kus on mööbli ümberpaigutamise võimalus rühmatööks ning õppetööd toetavad demonstratsioonivahendid. Õppetöö võib toimuda ka raamatukogus, õppereisi või välitunni kujul. Lisaks õpikule ja töövihikule kasutatakse töövihikuga kaasas olevat õpilase interaktiivset CD-d, kuulamismaterjaliks CD-sid ning võimaluse korral projektorit videote vaatamaiseks.

LISA 1

Numbrilistel hinnetel kasutatav viiepalliskaala.

Hinne Protsentskaala Hinde selgitus5 ehk „väga hea” 90 –100% Õpitulemused vastavad õpilase õppe aluseks olevatele taotletavatele õpitulemustele täiel määral ja

ületavad neid. Õpilase töö on õige ja täielik, loogiline ja mõtestatud, praktilises tegevuses ilmneb omandatu iseseisev ja loov rakendamine.

4 ehk „hea” 70 – 89% Õpitulemused vastavad üldiselt õpilase õppe aluseks olevatele taotletavatele õpitulemustele. Õpilase töö on üldiselt õige, loogiline ja mõtestatud, kuid pole täielik või esineb väiksemaid eksimusi, praktilises tegevuses jääb mõnel määral puudu iseseisvusest.

3 ehk „rahuldav” 45 – 69% Saavutatud õpitulemused võimaldavad õpilasel edasi õppida ilma, et tal tekiks olulisi raskusi hakkamasaamisel edasisel õppimisel. Õpilase praktiline tegevus või selle tulemus on põhiosas õige, põhioskused omandatud, kuid praktilises tegevuses, teadmiste rakendamisel võib esineda raskusi. Õpilane vajab juhendamist ja suunamist.

2 ehk „puudulik” 20 – 44% Õpitulemuste saavutatus, kui õpilase areng nende õpitulemuste osas on toimunud, aga ei võimalda oluliste raskusteta hakkamasaamist edasisel õppimisel. Õpilse töö tulemuses on olulisi puudusi ja eksimusi. Õpilane teeb rohkesti sisulisi vigu, ei suuda teadmisi rakendada ka suunamise ja juhendamise korral.

1 ehk „nõrk” 0 – 19% Õpitulemuste saavutatus, kui saavutatud õpitulemused ei võimalda oluliste raskusteta hakkamasaamist edasisel õppimisel ning kui õpilase areng nende õpitulemuste osas puudub. Õpilase tööst, praktilisest tegevusest või selle tulemusest järeldub nõutavate teadmiste ja oskuste puudumine

LISA 2

Kirja hindamine

Points Organization Vocabulary Grammar/ Spelling Tast achiement3 Reads like a letter (both Vocabulary appropriate to the Only a few minor grammar and All three aspects thoroughly

beginning and ending appropriate); well organised; paragraphs logical.Appropriate beginning: salutation (given) + an opening sentence (thanking for the letter, for example).Appropriate ending: a closing sentence (I’m looking forward to your letter, for example) + Yours, / Best wishes / Love, …

task spelling mistakes (slips). discussed.The three aspects that need to be discussed are given in the task. Discussion means that the aspect is not only mentioned but some additional information about it is given, at least two sentences per aspect (sentence = simple sentence; one complex or compound sentence = two simple sentences).

2 Beginning OR ending not appropriate OR paragraphs not logical

Vocabulary quite basic though conveys the meaning.

Several grammar and spelling mistakes OR some systematic grammar and spelling mistakes.Several mistakes: 5-10 mistakes.Systematic mistakes: the same mistake occurs more than once.

Two aspects discussed (one just mentioned).

1 Beginning AND ending not appropriate OR no paragraphs.

Many words used inappropriately and inaccurately.

Grammar and spelling problems in almost all sentences.

Only one aspect discussed OR all three aspects mentioned.

0 Separate sentences, NOT a connected (cohesive and coherent) text.

Problems with vocabulary make communication impossible.

Completely ungrammatical. Has misunderstood the task.

LISA 3

Lühikesed- ja tarbetekstid (50 words ± 10%)

Points E- mail Apology Postcard3 Reads like an e-mail. Reads like an apology. Reads like an invitation.

Both beginning and ending appropriateAll aspects (aspects are in the task) discussedUp to 2 grammar or spelling mistakes (slips)40 - 55 words

2 Either beginning or ending inappropriate or missing.One aspect missing or unclear.3 to 6 grammar or spelling mistakes.Less than 40 words.

1 Both beginning and ending inappropriate or missing.Only 1 of the aspect used.More than 7 grammar or spelling mistakes.Less than 30 words.

0 Has misunderstood the task.Less than 25 words.

LISA 4

Enda arvamuse, ideede, õpitava teema kirjeldamine suuliselt, jutustamine:

Hinne Hinde selgitus5 Õpilane väljendab oma arvamust või ideid käsitletavast teemast selgelt, kindlalt ja põhjalikult. Analüüsib ja selgitab teemat väga

põhjalikult (näiteks 5st alateemast käsitleb kõiki) , kasutades teemakohast sõnavara.4 Õpilane väljendab oma arvamust teema kohta mõningal määral (näitekst 5st alateemast käsitleb 4), kuid arusaadavalt, esineb

väiksemaid eksimusi. Analüüsib teemat ja põhjendab oma arvamust, kasutades küllaldast teemakohast sõnavara.3 Õpilane väljendab oma arvamust teema kohta vähesel määral (näiteks 5st teemast käsitleb 3), esineb puudusi ja vigu. Alalüüsib ja

põhjendab, kasutades vähest teemakohast sõnavara.2 Õpilane väljendab oma arvamust teema kohta ebapiisavalt (Käsitleb vähem kui pooli alateemasid), esineb olulisi puudusi ja vigu.

Analüüsib ja põhjendab, kasutades vaid üksikuid teemakohaseid sõnu.1 Õpilane ei ole täitnud ühtegi ülal kirjeldatud õpitulemustest.

LISA 5

Suuline vastus: pildi kirjeldamine, vestlus

Points TASK ACHIEVEMENT COMMUNICATION VOCABULARY GRAMMAR PRONUNCIATION AND FLUENCY

3 The student successfully copes with the tasks.

The student successfully maintains communication: can begin, develop and end conversation, express his/her opinion and feelings, ask specifying questions if necessary.

Vocabulary is appropriate to the topic and varied, occasional inaccuracies may occur.

Speech is grammatically correct with minor slips. The student uses varied language constructions.

Pronunciation, intonation, word and sentence stress are correct. Speech is fluent in spite of occasional hesitation and pauses of thought.

2 The student generally copes with the tasks but occasionally needs the interviewer’s assistance.

The student can maintain communication with occasional slips, may ask for repetition of a word, question or sentence that he/she has not exactly understood.

Vocabulary is limited but sufficient for dealing with the topic.

Speech is generally grammatically correct, the occurring mistakes do not interfere with understanding.The student uses simple language constructions.

Pronunciation, intonation, word and sentence stress are generally correct. Some pronunciation mistakes and/ or unnatural intonation do not interfere with understanding.

Speech is not sufficiently fluent; there are pauses while searching for words and grammatical forms.

1 The student can cope with the tasks only with the interviewer’s assistance.

Maintaining communication is difficult for the student, he/she cannot ask specifying questions.

Limited vocabulary, inaccurate and inappropriate use of words make it hard to understand the student.

Many grammar mistakes inspeech make it hard to understand the student.

Numerous mistakes in pronunciation, intonation and/or stress make it hard to understand the student. There are many long pauses in the student’s speech.

0 The student does not cope with the tasks.

The student cannot maintaincommunication and understand the interviewer.

Extremely limited vocabulary makes communication impossible

Numerous grammar mistakes make the speech unintelligible.

Completely faulty pronunciation, intonation, word and sentence stress make student’s speech unintelligible.

Klass: 9. Klass inglise keelÕppekirjandus: M. Harris, D. Mower, A. Sikorzynska “Opportunities Intermediate“ Student´s Book või S. Haines, B. Stewart “First Certificate Masterclass“

Student´s Book



viia õpilased õppeastme lõpuks B 1.2 keeletasemele huvi hoidmine ja tekitamine võõrkeele õppimise vastu tunneb huvi, teab ja väärtustab inglise keelt kasutavate riikide kultuuri erinevate õpistrateegiate ning töömeetodite kasutamise oskus omandatud teadmiste- oskuste praktikas kasutamise oskus

4. Õppeaine sisu:


Käsitletavad alateemad Põhioskused ja mõisted Arendatavad oskused Lõiming teiste ainevaldkondadega


Keskkond ja säästev areng:väärtustab looduslikku mitmekesisust, toimib keskkonda säästvalt, väärtustab säästvat tarbimisviisi, mõistab inimese ja keskkonna vahelisi seoseid

Tööalane karjäär:mõistab teadmiste ja hariduse seost

Mina ja teised


Võimed, tugevused ja nõrkusedInimestevahelised suhtedViisakusreeglidKoostöö ja teistega arvestamine

Perekondlikud sündmused ja tähtpäevadKodukoha vaatamisväärsused ja nende tutvustamine

Nimisõna: omastav kääne, mitmus ja erandlik mitmus, ainsuslikud ja mitmuslikud sõnad

Artikkel: umbmäärane ja määrav artikkel, artikli puudumine, enamkasutatavad väljendid artiklitega ja ilma

Omadussõna: võrdlusastmed, tarindid, omadussõnade kasutamine rahvusest ja kodakondsusest

Lugemine:Saab aru lihtsamast faktiteabest, kirjavahetusest, lihtsamatest kasutusjuhenditest. Suudab pikemast tekstist, erinevatest tekstidest või teksti eri osadest leida vajalik info. Saab aru selge arutluskäiguga teksti põhijäreldusest, mõistab käsitletava

Eesti keel: sõnaliigid, õigekiri, lauseõpetus, kirjalik väljendusoskus, ajavormid, otse- ja kaudkõne

Kirjandus: õpitavad kirjanikud, kultuurisündmused

Matemaatika: tabelid, graafikud, %, arvsõnad

Loodusained: ilm,

Kodukoht Eesti



Vaba aeg

Loodus ja looduskaitseKeskkonnahoidlik- ja säästlik käitumineElu linnas ja maalEesti vaatamisväärsused

Õpitava keele kultuuriruumi kuuluvad riigid ja nende lühiiseloomustusTuntumate riikide nimed, rahvad, keeled

Tervislik eluviis ja toitumineSuhtlemine teenindusesTurvalisusÕpioskused ja- harjumusedEdasiõppimine ja kutsevalikTöökohad

Kultuuriline mitmekesisusKirjandus, kunstSportLemmiktegevusedErinevad meediavahendid ja reklaam

rääkides, omadussõna ühildumine nimisõnaga

Arvsõna: põhi- ja järgarvud, kuupäevad, aastaarvud, telefoninumbrid, protsent; 0 erinev lugemine;

Asesõna: enesekohased asesõnad, siduvad asesõnad (who, what...); omastavate asesõnade abso-luutvormid (mine, yours...). Much, many...; asesõnad one, each other, none...; rõhutavad ja siduvad asesõnad

Tegusõna: reeglipärased ja ebareeglipärased tegusõnad; Present Simple, Past Simple, Future Simple, Present Prog-ressive, Past Progressive, Present Perfect,Present Perfect Continuous, Past Perfect;käskiv kõneviis, otse- ja kaudne kõne, aegade ühildumine; passiiv: Present ja Past Simple, Present ja Past Continuous, Present ja Past Perfect, Future Simple etc.; Modaalverbid- can, may, must= have to, should, could, would ja modaalverbid minevikus; To + infinitiiv, - ing vorm (Gerund)

Sidesõnad: and, that...

teema arutluskäiku, kuid ei pea aru saama üksikasjadest.

Kirjutamine:Oskab tuttaval teemal kirjutada seotud tekste, üksikasjalikke kirjeldusi, vahendada kogemusi, lugusid, ettekandeid. Oskab oma arvamust esitada, selgitada ja kokku võtta; teksti lihtsustada ja tuua välja asja tuuma. Oskab kirjeldada tunnuste kaudu, katsetab uusi sõnastusviise ja väljendeid, oskab parandada oma vigu. Oskab kirjutada isiklikke kirju, teateid.

Kuulamine:Saab aru igapäevastest teemadest, leiab nii asja tuuma kui spetsiifilised üksikasjad. Suudab jälgida loengut või pikka mõttevahetust. Mõistab enamikku salvestatud või ringhäälingus levivat materjali ning lihtsamat tehnilist või suunavat infot.

Kõnelemine: Oskab õpitud teemade piires

keskkond, loodus, looduskaitse, õpitavate maade asukoht, sümbolid, lipud, rahvad, kultuur

Kunstiained: erinevate maade kultuur, vaba aeg, kirjandus, teater, filmid

Ajalugu: õpitavate maade ajalugu, sümbolid, lipud, faktid, tähtsamad sündmused ja inimesed

Infotehnoloogia: arvuti kasutamine info otsimiseks, tööde vormistamiseks ja esitluste tegemiseks, iseseisvaks õppimiseks

Muusikaõpetus:erinevate maade lauljad ja muusikastiilid

Kehaline kasvatus:tervis, spordialad, spordi ajalugu, võistlused

elukutsetega,mõistab suhtlemise –ja koostööoskuse vajalikkust,tegeleb oma võimete ja huvide uurimise ja arendamisega

Infotehnoloogia:kasutab infotehnoloogiat informatsiooni hankimiseks ja õppimisega seotud eesmärkidel suhtlemiseks,võimalusel loob ja kavandab esteetiliselt kujundatud tekste

Meedia:oskab kasutada kunstivahendeid loominguliseks eneseväljenduseks,suudab keele vahendusel mõista, vahendada, tõlgendada ja luua tekste

Kodukant:oskab kirjeldada oma koduümbrust ja rääkida huvitavamatest vaatamisväärsustest,oskab juhatada teed,oskab kirjeldada

Eessõnad: aja-, koha-, viisimäärustes esinevad asesõnad, enamkasutatavad eessõnalised väljendid (look at, wait for...)

Lauseõpetus: sõnajärg jaatavas,eitavas ja küsivas lauses, lühivastuses; aja- ja määrsõnade ja määruste asukoht lauses, it ja there lause algul

Sõnatuletus: ees- järelliited (-less; -ly, re-, im-...)

Õigekiri: suur ja väike algustäht; nimisõna mitmuse lõpud, -ed, -ing, -s liite lõpud, arvsõnad; määr-sõnad; omadussõnade võrdlusastmed, kirjavahemärgid

soravalt kuid üldsõnaliselt jutustada ja kirjeldada, oma mõtteid ja tundeid väljendada. Suudab öeldut põhjendada, välja tuua asja tuuma. Oskab vastata küsimustele. Tuleb toime tundmatus olukorras: oskab selgitada, milles on probleem, üle küsida, vahetada ja kinnitada infot.

koduümbrust kirjalikult

5. Õpitulemused:

Kuulamine: mõistab selget ja üldkeelset kõnet, leiab sealt vajaliku info, suudab teha kokkuvõtet. Kõnelemine: oskab kirjeldada pilti, ümber jutustada raamatut, filmi vms, kirjeldada oma mõtteid ja arvamust, saab hakkama tüüpilistes

suhtlusolukordades. Lugemine: oskab kasutada sõnaraamatuid ja teatmeteoseid, lugeda pikemaid tekste erinevatel teemadel ning nendest aru saada, suudab leida

tekstist vajalikku infot kasutades erinevaid lugemisstrateegiaid. Kirjutamine: oskab ainekava temaatika piires kirjutada isiklikku kirja, lühikirjandit, kokkuvõtet, kirjeldada sündmust ning lühikesi tarbetekste (e- kiri,

kuulutus vms.)

Keelestruktuurid: oskab üsna õigesti kasutada standardnäidiseid, kuigi emakeele mõju on märgatav. Esinevad vead ei sega arusaamist. Töötab iseseisvalt, paaris ja rühmas. Koos õpetajaga analüüsib oma tugevusi ja nõrkusi.

6. Hindamine:


Hinnatakse õpilase teadmisi ja oskuseid kõikides osaoskustes suuliste vastuste, kirjalike tööde ning praktiliste tegevuste alusel, arvestades tulemuste vastavust ainekavas taotletavatele õpitulemustele. Õpitulemusi hinnatakse sõnaliste hinnangute ja numbriliste hinnetega.

Vaata lisasid 8. klassi ainekava lõpus.


Õpe toimub klassis, kus on mööbli ümberpaigutamise võimalus rühmatööks ning õppetööd toetavad demonstratsioonivahendid (projektor videote vaatamiseks, arvuti CD-de kuulamiseks). Õppetöö võib toimuda ka raamatukogus, õppereisi või välitunni kujul. Töövahendina on kasutuses õpik ja klassis olevad sõnaraamatud.

B-keelKlass: 6. Klass saksa keel1. Õppekirjandus:

* Hiie Allvee, Marika Kangro, Reet Taimsoo

Lehrbuch, Deutsch, Kein Problem. 1/1; 1/2, Koolibri 2005


Arbeitsheft, 1/1; 1/2 Koolibri 2005

2. Õppeaine ajaline maht: 105 tundi, 3 tundi nädalas


Saksa keele kui B-võõrkeele õpetusega taotletakse, et õpilane:

3.1 Huvitub saksa keele õppimisest ning selle kaudu silmaringi laiendamisest saksa keelt kõnelevate maade vastu.

3.2 Tuleb toime lihtsa lauseehituse ja sõnavaraga kuulamis-, suhtlemis-, lugemis- ja kirjutamisülesannetega.

3.3 Arendab oskust väljendada oma seisukohti saksa keeles.

3.4 Hakkab kasutama kakskeelseid sõnastikke ja teatmeteoseid.

3.5 Kasutab keele õppimisel moodsaid meediaid: arvutit, internetti, televisiooni.

3.6 Õpib kasutama erinevaid õpitehnikaid kuulamis-, kõnelemis-, lugemis- ja kirjutamisoskuse omandamiseks.

4. Õppeaine sisu:


Käsitletavad alateemad

Põhioskused ja mõisted Arendatavad oskused Lõiming teiste ainevaldkond

adega


Mina ja teised.

Kodu ja lähiümbrus.

Kodukoht Eesti.

Enese ja kaaslaste tutvustus, välimuse kirjeldus, enesetunne, ühised tegevused, viisakusväljendid.

Pereliikmete ja lähisugulaste tutvustus ning iseloomustus; kodu asukoha lühikirjeldus; mõni iseloomustav omadussõna.

Eesti riigi nimi, asukoht, pealinn, oma rahvus, keel; linna ja maa iseloomustav põhisõnavara; aastaaegade nimetused ja põhilised ilma kirjeldavad

Sõnajärg lihtlauses:Satzklammer.

Isikuline asesõna: käänamine: Nominativ, Akkusativ

Omastav asesõna (mein, dein).Küsiv asesõna Wer? Was? Wieviel?Näitav asesõna (der/die/das).Umbisikuline asesõna es püsiväljendites Wie geht es?Püsiväljendid:Am Montag, in der ersten Stunde…in Estland, nach Berlin, ans Deutschland.Eessõnad mit, für.Põhiarvsõna 1-1000Järgarvsõna: kuupäevRinnastavad sidesõnad: und, und auch, oder, aber.

Siduvad määrsõnad: zuerst, dann

Kuulamisoskus¤ õpib sihipäraselt kuulama.¤ õpib teksti mõistmisel ära kasutama kõnelejate hääletooni ja intonatsiooni.¤ õpib sõnade tähendust tuletama kontekstist.¤ õpib eristama kuulatavast tekstist vajalikku informatsiooni.

Kõnelemisoskus¤ õpib kõiki võõrhäälikuid korrektselt hääldama.¤ õpib küsima ja vastama küsimustele õpitud temaatika piires.¤ õpib suhtlema õpitud temaatika piires.

Lugemisoskus¤ õpib selgeks tähestiku.¤ õpib õpiku tekste ja dialooge lugema õige intonatsiooniga.

Emakeel: sõnaliigid, lause, erinevad tekstisordid.

Matemaatika: põhiarvud, järgarvud, matemaatilised tehted.

Muusika kui hobi, laulud.

Loodusõpetus: loodus-kaitsealad meil ja Saksamaal, Greenpeace ja Greenteamí

Laulud, rütmisalmid.

Süstemaatiline kordamine ja eelnenud materjaliga seostamine.

Rõhuasetus kuulamisel ja rääkimisel.Kuulamisel lühidialoogid ja monoloogid.Sobitusülesannete lahendamine (pildi vastavus kirjeldusele).Mudeli järgi dialoogi esitamine.Häälega lugemine.Luuletuste ja laulude esitamine.Lihtsa faktilise info leidmine tekstist.

Igapäevane elu. Õppimine ja töö.

Vaba aeg.

väljendid (hea/halb ilm, päikeseline, vihmane jne).

Päevakavajärgsed tegevused kodus, koolis; peamiste söögikordade nimed; olulisemad söögid-joogid.

Lihtsamad tegevused ja eelistused (lugemine, muusika, rattasõit, lemmikloom, lemmiktoit jne).

Modaaltegusõnad: mögen, dürfen, können, müssen, wollen.

Nimisõna sugu, käänamineNominativ, Akkusativ, Dativ.Umbmäärane artikkel, artikli puudumine, eitussõna kein.

Präsens, Perfekt (kasutatavamad tegusõnad).Präteritum: sein, haben, modaaltegusõnad.

Liitsõnade moodustamine.Hellblau, Schneemann, mitspielen.

¤ õpib tekstist leidma vajalikku teavet¤ õpib teksti lugema ja mõistma detailselt.

Kirjutamisoskus¤ õpib kirjutama saksa tähti.¤ õpib kirjutama õpitavaid sõnu ja keelendeid.¤ õpib sõnavara temaatilist korrastamist.¤ õpib vajaliku sõna leidmist (sõnade vihik, sõnastik).¤ õpib kirjutama õnnitluskaarti, sünnipäevaõnnitlust, küllakutset.

liikumised.

Sport: kuulsad sportlased, spordialad.

Teised võõrkeeled: võrdlev grammatika.

Mudeli järgi kirjutamine.

Õpikusõnastiku kasutamine.Internetis www.edlv.ee – õppematerjalid õpiku kohta – lünkharjutused, sobitusülesanded, kuulamine jne.

5. Õpitulemused

5.1 Kuulamine

¤ Tunneb väga aeglases ja selges sidusas kõnes ära õpitud sõnad ja fraasid, arusaamist toetab pildimaterjal.

¤ Reageerib pöördumistele adekvaatselt (tervitused, tööjuhised).

¤ Tunneb rahvusvaheliselt kasutatavaid lähedase hääldusega sõnu (hamburger, film, takso, kohv jne).

¤ Saab aru selgelt hääldatud fraasidest, lausetest ja tuttava situatsiooniga dialoogidest.

http://www.edlv.ee/

¤ Vajab kordamist, osutamist, piltlikustamist vms.

5.2 Rääkimine

¤ Oskab vastata lihtsatele küsimustele ning esitada samalaadseid küsimusi õpitud sõnavara ja lausemallide piires.

¤ Oskab lühidalt tutvustada iseennast, oma perekonda ja ümbrust, jutustada kooli ja vaba aja veetmise teemal.

5.3 Lugemine

¤ Tunneb õpitava keele tähemärke.

¤ Tunneb tekstis ära tuttavad nimed, sõnad (sh rahvusvaheliselt kasutatavad) ja fraasid.

¤ Loeb sõnu, fraase ja lauseid õpitud sõnavara ulatuses.

¤ Arusaamist võib toetada pildimaterjal.

¤ Loeb lühikesi lihtsaid tekste (postkaardid, meilid, kuulutused, teated, sõnumid, küsimustikud) ja leiab neist vajaliku info.

¤ Saab aru lihtsatest kirjalikest tööjuhistest.

¤ Tekstist arusaamiseks oskab kasutada õpiku sõnastikku.

5.4 Kirjutamine

¤ Tunneb õpitava keele kirjatähti, oskab õpitud fraase ja lauseid ümber kirjutada (ärakiri).

¤ Oskab lühidalt kirjutada iseendast ja teisest inimesest.

¤ Oskab täita lihtsat küsimustikku.

¤ Tunneb õpitud sõnavara õigekirja.

¤ Oskab korrastada õpitud sõnavara temaatiliselt.

6. Hindamine

¤ Hindamine toimub protsessihindamise ja arvestusliku hindamise kaudu. Hindamisel kasutusel ka suulised või kirjalikud hinnangud, mis

toovad esile õpilase tugevused ja edusammud.

¤ Arvestuslik hindamine toimub teema käsitluse lõpus suulises või kirjalikus vormis ja on aluseks veerandihinde panekul.

¤ Protsessihindamine või hinnangud toimuvad igapäevase töö käigus.

¤ Kokkuvõtva hinde sisu kajastab õpilase osaoskuste omandamise taset 50% - 74% - hinne „3“.


Lehrbuch, Deutsch, Kein Problem. 1/1; 1/2, H. Allvee, M. Kangro, R. Taimsoo, Koolibri 2005

Arbeitsheft, 1/1; 1/2, H. Allvee, M. Kangro, R. Taimsoo, Koolibri 2005

Tests, Koolibri, 2006

CD – 1

www.edlv.ee/Unterrichtsmaterialen/Lehrbuch, Deutsch Kein probleem, 1/1; 1/2

Eesti-Saksa ja Saksa-Eesti koolisõnaraamatud

http://www.edlv.ee/Unterrichtsmaterialen/Lehrbuch

Klass: 7.klass / B-võõrkeel saksa keel

1. Õppekirjandus:


Lehrbuch, Deutsch, Kein Problem. 1/2; 2/1, Koolibri, Tallinn 2005, Koolibri, Tallinn 2006


Arbeitsheft, Deutsch, Kein Problem. 1/2 Koolibri, Tallinn 2005, 2/1 Koolibri, Tallinn 2006

2. Õppeaine ajaline maht: 105 tundi



3.1 Säilitab huvi saksa keele õppimise ja saksa keelt kõnelevate maade kultuuri vastu.

3.2 Kinnistab ja laiendab 6.klassis omandatud teadmisi ja oskusi saksa keelest.

3.3 Õpib tundma erinevaid õpistrateegiaid kuulamisoskuse, kõnelemisoskuse, lugemisoskuse ja kirjutamisoskuse omandamiseks.

3.4 Arendab oskust väljendada oma seisukohti.

3.5 Hakkab kasutama enesekindlamalt kakskeelseid sõnastikke, teatmeteoseid.

3.6 Kasutab keele õppimisel moodsaid meediaid: televisiooni, videotehnikat, internetti.

3.7 Tuleb toime lihtsa sõnavara ja lauseehitusega kuulamis-, suhtlemis-, lugemis- ja kirjutamisülesannetega.

3.8 Kasutab saksa keelt võimalikes situatsioonides väljaspool õppetundi.

4. Õppeaine sisu:





Mina ja teised Nimi, vanus, välimus, riietus, lemmiktegevused, iseloom, suhted sõpradega ja lähikondsetega; tervis.

Omastav asesõnaKäskiv kõneviis

KuulamisoskusSüvendab 6.klassis õpitud oskusi.Õpib sihipäraselt kuulama.Õpib ära kasutama mitteverbaalsete elementide olemasolu.Õpib sõnade/keelendite tähendust tuletama kontekstist/situatsioonist.Õpib eristama kuulatavast tekstist vajalikku informatsiooni.Õpib kuulamisel tegema märkmeid.

Emakeel: sõnaliigid (nimisõna, tegusõna, asesõna, omadussõna), lause, erinevad tekstisordid.


Pereliikmed, lähemad sugulased, ühistegevused, oma tuba, mööbli asukoht, toitumistavad, koduloomad, majapidamistööd.

Kohaeessõnad akusatiivi- ja daativiga.Võrdlemine:gut – besser…gern – …

KõnelemisoskusSüvendab ja laiendab 6.klassis õpitut.Õpib kasutama suhtlemiskeelendeid õige tunderõhuga/intonatsiooniga.Õpib kasutama kompensatoorseid strateegiaid: üleküsimine, uuesti alustamine.Õpib suhtlema õpitud temaatika piires, kui vestluspartner räägib aeglaselt, vajadusel öeldut kordab või ümber sõnastab.Õpib lihtsate sõnade ja fraasidega kirjeldama pilte endast, oma perekonnast, kooli ja vabaaja veetmise teemal, elust ja tööst maal, keskkonnakaitsealasest tegevusest.

Matemaatika: põhiarvud, järgarvud, matemaatilised tehted.

Kodukoht Eesti Eesti asukoht, keel, pealinn, kodukoht, Eesti vaatamisväärsused.

Omadussõna lõpp nimetavas ja akusatiivis.

LugemisoskusÕpib sõnade või keelendite mõistmiseks kasutama piltide konteksti või sõnaraamatu abi.Õpib tekstist olulist leidma (globaalne).

Geograafia: riigid Euroopas, Eesti, riikide suurus, Euroopas räägitavad

Õpib tekstist leidma endale vajalikku teavet (selektiivne lugemine).Õpib teksti lugema ja mõistma detailselt.

keeled.

Igapäevaelu. Õppimine ja töö

Koolielu.Hügieeni- ja toitumisharjumused. Arsti juures, haiglas.Koolipäev, koolivaheajad.

Nimisõna ja isikuline asesõna daativi käändes. Küsisõnad: Wohin? Wie? Pööramine lihtminevikus ja täisminevikus.

KirjutamisoskusÕpib kirjutama õpitavad sõnu/keelendeid ja vajadusel kontrollima (õpiku sõnastiku abil).Õpib sõnavara temaatilist korrastamist.Õpib vajaliku sõna leidmist (sõnadevihik, kartoteek sõnastik).Õpib kirjutama lühikokkuvõtteid kuuldust ja loetust, isiklikku kirja ja õnnitluskaarti, küllakutset.

Muusika kui hobi, laulud.

Loodusõpetus – looduskaitsealad meil, Greenpeace- Greenteamí liikumised

Vaba aeg Huvid, reisimine, tegelemine lemmikloomadega, sport, muusika, üritused/peod.

Liitnimisõnade moodustamine.Enesekohaste tegusõnade pööramine.Modaal-tegusõnade „sollen, dürfen“ pööramine.Sõnade järjekord kõrvallauses

Sport: spordialad, kuulsad sportlased, jalgrattasport kui vabaajategevus.

Teised võõrkeeled: traditsiooniline võrdlus.

5. Õpitulemused

5.1 Kuulamisoskus

Saab aru selgelt hääldatud fraasidest, lausetest ja tuttava situatsiooniga seotud dialoogidest. Mõistab selgelt ja aeglaselt antud juhiseid

ning pöördumisi. Vajab kordamist, osutamist, piltlikustamist vms.

5.2 Lugemisoskus

Loeb lühikesi lihtsaid tekste (ürituste kavad, postkaardid, meilid, kuulutused, küsimustikud, teated, sõnumid) ja leiab neist vajaliku

faktiinfo. Saab aru lihtsatest kirjalikest tööjuhistest. Teksti mõistmiseks võib vaja minna korduvat lugemist. Oskab kasutada õpiku

sõnastikku.

5.3 Kõnelemisoskus

Oskab tutvustada iseennast ja oma ümbrust. Saab hakkama õpitud sõnavara ja lausemallide piires dialoogidega. Õpib küsima ja vastama

lihtsatele küsimustele õpitud temaatika piires. Õpib kasutama kompensatoorseid strateegiaid: üleküsimine, uuesti alustamine.

5.4 Kirjutamisoskus

Oskab lühidalt kirjutada iseendast ja teisest inimesest. Oskab täita lihtsat küsimustikku. Tunneb sõnavara õigekirja. Kasutab lause alguses

suurtähte ja lause lõpus õiget kirjavahemärki.

6. Hindamine

Osaoskusi hinnatakse nii eraldi kui ka lõimitult. Igal õppeveerandil saab õpilane tagasisidet hinde vormis.

Hindamine toimub protsessihindamise ja arvestusliku hindamise kaudu.

Kokkuvõtva hinde sisu kajastab õpilase osaoskuste omandamise taset.

Õpilane õpib ise oma tööle hinnangut andma: oskused ja teadmised, mida ta on enda arvates hästi omandanud ja mille omandamiseks

peab veel tööd tegema.


Klassiruum 109

Tehnilistest vahenditest on klassis magnetofon ja kompuuter.

Klassis on 14 õpilaskohta.

H. Allvee, M. Kangro, R. Taimsoo CD – Kein Problem

H. Allvee, M. Kangro, R. Taimsoo Tests

Internetis: www.edlv.ee; www.goethe.de

8. Läbivate teemade käsitlus

Kuulamine. Rääkimine.

Õpilane kasutab õpitud väljendeid ja lühilauseid kontekstis.

Loetakse ja kirjutatakse seda, mis on suuliselt juba õpitud.

Peamine õpistrateegia – pähe õppimine, meelde jätmine, õpitu kordamine ja seostamine.

Teatud sõnade ja fraasile reageerimine.

Laulude ja luuletuste kuulamine ja nende põhjal ülesande täitmine.

Mudeli järgi kirjutamine.

Viktoriinid EDLV koduleheküljel.

http://www.goethe.de/

http://www.edlv.ee/

Klass: 8. klass / B-võõrkeel saksa keel

1. Õppekirjandus

# H. Allvee, M. Kangro, R. Taimsoo

Lehrbuch, Deutsch, Kein Problem 3/1; 3/2, Koolibri

# H. Allvee, M. Kangro, R. Taimsoo

Arbeitsheft, Deutsch, Kein Problem 3/1; 3/2, Koolibri




3.1. huvitub võõrkeele õppimisest ning selle kaudu silmaringi laiendamisest;

3.2. huvitub Saksamaast ja teistest saksa keelt kõnelevatest maadest ja nende kultuurist;

3.3. oskab kasutada eakohaseid teatmeallikaid (teatmeteosed, sõnaraamatud, internet);

3.4. kasutab saksa keelt võimalikes situatsioonides väljaspool õppetunde;

3.5. kinnistab ja laiendab 7. klassis omandatud teadmisi ja oskusi saksa keelest;

3.6. arendab oskust väljendada oma seisukohta.

4. Õppeaine sisu:



Põhioskused ja mõisted Arendatavad oskused Lõiming teiste ainevaldkondadega


Mina ja teised


Kodukoht Eesti


Huvid, võimed, iseloom; tervis; suhted sõpradega

Kodu, koduümbrus, kodukoha vaatamis-väärsused; igapäevased tööd ja tegemised

Eesti asukoht ja sümboolika; tähtpäevad; elu linnas ja maal; looduskaitse; keskkonna-sõbralik eluviis

Saksa keelt kõnelevad riigid, nende riikide sümboolika; nendega seotud

Sõnajärg kõrvallausesAja- ja kohamääruste järjestus lauses:Ich fahre morgen nach Berlin.Kõrvallause alistavate sidesõnadega weil, dass, wenn

Perfekt, Präteritum.Abi- ja modaaltegusõnad: Konjunktiv II: habenIch hätte gern…

Modaaltegusõna: sollen Kasutatavamad enesekohased tegusõnadKasutatavamate tegusõnade rektsioon

Käänamine: DativDemonstrativartikel: dieser

Indefinitartikel: jeder, viele, etwas, was.

Omadussõna täiendina käänamine määrava ja umbmäärase artikliga: Nominativ, Akkusativ

LugemisoskusÕpib sõnade või keelendite mõistmiseks kasutama konteksti või sõnaraamatu abi.Õpib tekstist olulist leidma (globaalne).Õpib tekstist leidma endale vajalikku teavet (selektiivne lugemine).Õpib teksti lugema ja mõistma detailselt.

KirjutamisoskusÕpib kirjutama õpitavaid sõnu/keelendeid ja vajadusel kontrollima (sõnastiku abil).Õpib sõnavara temaatilist korrastamist.Õpib kirjutama isiklikku kirja, küllakutset, õnnitluskaarti.

KuulamisoskusSüvendab 7. klassis õpitud oskusi.Õpib sihipäraselt

EmakeelEmakeeles ja saksa keeles kattuvad teemavaldkonnad; õppe-kasvatustöö eesmärgid; õppesisu ja –tegevus

MatemaatikaMatemaatikatunnis saadud teadmiste põhjal võivad õpilased õpitud teemade kohta graafikuid koostada, mitu % õpilastest loeb, käib sporditrennis jne.

LoodusainedKeskkonna teemaLooduskaitsealad

SotsiaalainedSaksamaa ajaluguTallinna ajalugu

InimeseõpetusMina ja teisedIgapäevaeluVaba aeg

Kuulamine RääkimineAutentsete tekstide kuulamine ja lugemine

Mudel-kirjutamineLoovtöödInfo otsimine erinevatest saksakeelsetest allikatest (teatmeteosed, internet), sõnaraamatu kasutamine

Viktoriinid EDLV koduleheküljel

Keelekeskkonna õppeülesanded (liikumine juhiste järgi; Saksamaal,


Vaba aeg

nimed ajaloo ja kultuurivallast.Tuntumate maailmariikide nimed, rahvad, keeled

Koolitee; koolielu; tee küsimine ja juhatamine; suhtlemine teeninduses ja arsti juures

Huvid, vaba aja veetmise viisid; meedia-vahendid; sport

Kasutatavamate omadussõnade kesk- ja ülivõrre

Isikuline asesõna: käänamineDativOmastav asesõna; umbmäärane asesõna: welcher/es/e, was für ein/e (Nominativ; Akkusativ); umbisikuline asesõna es; näitav asesõna: dieser/es/e; siduv asesõna der/das/die (Nominativ, Akkusativ)

Aega väljendavad eessõnad ja eessõnalised väljendid: ab Montag, seit drei Jahren, an/zu Osten.

Eessõnad akusatiivi ja daativiga (Wechsel-präpositionen)

Põhi- ja järgarvsõnad, lihtmurrud, kellaaegAlistavad sidesõnad: weil, dass, wenn

Siduvad määrsõnad: zuerst, deshalb

Enam kasutatavate nimi-, omadus- ja tegusõnade tuletusliited

kuulama.Õpib sõnade/keelendite tähendust tuletama kontekstist/situatsioonist.Õpib eristama kuulatavast tekstist vajalikku informatsiooni.

KõnelemisoskusSüvendab ja laiendab 7. klassis õpitut.Õpib kasutama kompensatoorseid strateegiaid: üleküsimine, uuesti alustamine.Õpib suhtlema õpitud temaatika piires.Õpib kasutama suhtlemiskeelendeid õige tunderõhuga/into-natsiooniga.Õpib kirjeldama pilte endast, oma perekonnast, koolielust, elust ja tööst maal, keskkonnakaitsest.

Üldinimlikud väärtused – ausus, hoolivus, vastutustunne, õiglus. Seos õppekava üldpädevustega

KunstiainedTeemavaldkonnad: Riigid ja nende kultuur.Vaba aeg: kirjandus, kunst, kultuuriline mitmekesisus.

MuusikaõpetusGrammatika õppimine muusika kauduSaksakeelsetest maadest pärit muusikud (Bach, Beethoven, Mozart)

TehnoloogiaKattuvad teemavaldkonnadOskab kasutada võõrkeelseid teabeallikaid vajaliku teabe leidmiseks teistes õppeainetes.

Austrias, Šveitsis toodetud kaubad poes, autod linnas, firmanimetused)

5. Õpitulemused

Euroopa keeleõppe raamdokument A2, 1 tase

5.1. Kuulamine

Mõistab lihtsaid vestlusi ning lühikeste jutustuste, teadete, sõnumite sisu, kui need on tuttaval teemal, seotud igapäevaste tegevustega ning

esitatud aeglaselt ja selgelt. Vajab kordamist ja selget hääldust.

5.2. Lugemine

Loeb üldkasutatava sõnavaraga lühikesi tavatekste (isiklikud kirjad, kuulutused, uudised, juhised, kasutusvahendid); leiab tekstis

sisalduvat infot ja saab aru teksti mõttest.

5.3. Rääkimine

Oskab lühidalt kirjeldada lähiümbrust, igapäevaseid toiminguid ja inimesi. Kasutab põhisõnavara, käibefraase, lihtsamaid grammatilisi

konstruktsioone ning lausemalle. Suudab alustada ja lõpetada lühivestlust, kuid ei suuda seda juhtida.

5.4. Kirjutamine

Koostab õpitud sõnavara piires lähiümbruse ja inimeste kirjeldusi.

Kirjutab lihtsaid teateid igapäevaeluga seotud tegevustest (postkaart, kutse). Oskab kasutada sidesõnu. Oskab näidise järgi koostada

lühikesi tekste, abivahendina kasutab sõnastikku.

6. Hindamine

Osaoskusi hinnatakse nii eraldi kui ka lõimitult. Hindamine toimub protsessihindamise ja arvestusliku hindamise kaudu.

Kokkuvõtva hinde sisu kajastab õpilase osaoskuste omandamise taset.

Õpilane õpib ise oma tööle hinnangut andma: oskused ja teadmised, mida ta enda arvates on hästi omandanud ja mille omandamiseks

peab veel tööd tegema.

7. Füüsiline õpikeskkond, õppevara

Tehnilistest vahenditest on klassis arvuti ja CD-mängija. Klassis on 14 õpilaskohta.

Lehrbuch, Deutsch, Kein Problem 3/1; 3/2, H. Allvee jt, Koolibri

Arbeitsheft, Deutsch, Kein Problem 3/1; 3/2, H. Allvee jt, Koolibri

CD Deutsch 3, H. Allvee jt

Tests Deutsch 3


http://www.goethe.de/

http://www.edlv.ee/

Klass: 9. Klass saksa keel1. Õppekirjandus:

* Marika Kangro, Reet Taimsoo

Lehrbuch, Deutsch, Kein Problem 4, Koolibri 2009

* Marika Kangro, Reet Taimsoo

Arbeitsheft, Deutsch, Kein Problem 4/1, 4/2, Koolibri 2009

2. Õppeaine ajaline maht: 105 tundi, 3 tundi nädalas



3.1 Säilitab huvi saksa keele õppimise ja saksa keelt kõnelevate maade kultuuri vastu.

3.2 Kinnistab ja laiendab 6., 7. ja 8. klassis omandatud teadmisi ja oskusi.

3.3 Süvendab teadmisi saksa keelt kõnelevate maade maiskonnaloost.

3.4 Õpib tundma erinevaid õpistrateegiaid kuulamisoskuse, kõnelemisoskuse, lugemisoskuse ja kirjutamisoskuse omandamiseks.

3.5 Õpib hankima vajalikku teavet saksakeelsetest teatmeteostest, internetist ja muudest infoallikatest.

3.6 Õpib tundma erinevaid lugemisoskuse kontrollimise ülesandeid (ja/ei vastustega ülesanded, sobitusülesanded, tekstiosade

korrastamine sisu järgi, piltide ja teksti kokkusobitamine jm).

4. Õppeaine sisu:



Põhioskused ja mõisted/9.klassis

süstematiseeritakse 6.-9.kl õpitu/

Arendatavad oskusedLõiming teiste ainevaldkond

adega


Õppimine ja töö

Kodukoht Eesti

Igapäevaelu

Mina ja teised

Harrastused ja kultuur

Elukestev õpe ja karjääri planeerimine.

Keskkond ja jätkusuutlik areng.Kultuuriline identiteet.

Vaba aeg – teabe-keskkond.Igapäevased tegevused.

Kodu ja lähiümbrus.Tervis. Ohutus.Minu tulevane elukutse

Huvialad, arvuti –

Nimisõnade moodustamine omadussõnadest, tegusõnadest.

Nimisõnade sufiksid.

Siduv asesõna.

Konjunktiv IIKonjunktiv II der Modalverben.

Würde-Form

Präsens Passiv.

KuulamisoskusÕpilane¤ Süvendab eelnevates klassides õpitud oskusi.¤ Õpib sihipäraselt (teatud eesmärgi või ülesandega) kuulama.¤ Õpib kuulama, eristama ja mõistma kõike olulist tuttaval teemal.¤ Õpib tundma erinevaid kuulamisoskuse kontrollimise ülesandeid (ja/ei-vastustega, multiple-choice ülesanded jm).

Kõnelemisoskus¤ Süvendab 6., 7., 8. klassis õpitut.¤ Õpib kasutama suhtlemiskeelendeid õige tunderõhu ja intonatsiooniga.¤ Õpib kasutama kompensatoorseid strateegiaid: üleküsimine, uuesti alustamine jm.¤ Õpib suhtlema õpitud temaatika piires.¤ Õpib küsima ja vastama küsimustele õpitud temaatika piires.¤ õpib jutustama skeemi järgi.¤ omandab vajalikud keelendid vestluse alustamiseks, jätkamiseks, lõpetamiseks; nõusoleku, mittenõusoleku väljendamine jm.

Emakeel: erinevad tekstisordid, käänamine, kõneviisid jne.

Matemaatika: põhiarvud, järgarvud, matemaatilised tehted, protsent, murdarvud.

Geograafia: Euroopas räägitavad keeled, kliima, keskkonna-kaitse.

Muusika: Viini klassikud.

Loodusõpetus: Greenpeace,

Iseseisev lugemine ja kuulamine – ajaleht „Presse und Sprache“.Loovtööde kirjutamine (kokkuvõtted, elulugu).

Rolli- ja suhtlusmängud.

Keele-keskkonnas täidetavad ülesanded – Rahvus-raamatukogus Saksa, Šveitsi ja Austria lugemissaalid.

Info otsimine erinevatest


internet, reisimine, vaatamis-väärsused, televisioon, ajakirjandus.

Õpitavat keelt kõnelevad maad: sümbolid, majandus, suhtumine keskkonna-probleemi-desse (õhusaastus, auto, jäätme-käitlus).

Präteritum Passiv.Deminutiv mit –chen

LiitnimisõnadAjavormidEessõnad – Akkusativ, Dativ, Genitiv.

Tegusõnade rektsioonVerb+Präposition+DativVerb+Präposition+Akkusativ

Lugemisoskus¤ Õpilane süvendab 6., 7., 8. klassis õpitut.¤ Õpib õpiku tekste, dialooge lugema õige intonatsiooni, rõhu ja rütmiga.¤ Õpib tekstist leidma olulist (globaalne lugemine).¤ Õpib tekstist leidma endale vajalikku teavet (selektiivne lugemine).¤ Õpib teksti lugema ja mõistma detailselt.¤ Õpib lugemise käigus tegema sisukokkuvõtet.¤ Õpib tundma erinevaid lugemisoskuse kontrollimise ülesandeid (sobitusülesanded, tekstiosade korrastamine sisu järgi jm).

Kirjutamisoskus¤ Õpilane süvendab 6., 7., 8. klassis õpitut.¤ Õpib sõnavara temaatilist korrastamist.¤ Õpib kirjutama teateid, isiklikku kirja ja õnnitluskaarti, küllakutset, ankeeti, lühiesseed.¤ Õpib teksti paigutamist paberile vastavalt tekstisordile (isiklik kiri, kaart).Õpib kasutama konnektoreid (siduselemente).

Greenteamí liikumised, biotoop, looduskaitse.

Ajaloos ja saksa keeles kattuvad teema-valdkonnad.EestiRiigid ja nende kultuur.Kodukoha vaatamis-väärsused.

saksakeelsetest teatmeallikatest, internetist.

Töö eksami näidis-materjalidega.

5. Õpitulemused

5.1 Kuulamisoskus

Õpilane

¤ Mõistab selget ja aeglast seotud kõnet.

¤ Suudab tabada mõttevahetuse teemat, kui räägitakse aeglaselt ja selgelt.

¤ Mõistab lihtsaid juhiseid, nt kuidas minna punktist A punkti B.

¤ Mõistab selgelt esitatud salvestiste põhisisu, mis puudutab igapäevased asju.

¤ Saab aru põhilisest infost selges tavakõnes tuttaval teemal: töö, kool, vaba aeg jne.

¤ Suudab jälgida enda jaoks tuttava valdkonna mõttevahetust ning eristada olulist infot.

¤ Saab aru olmesfääris kuuldud üldkeelse suhtluse sisust. Vajab sageli kuuldu täpsustamist.

5.2 Kõnelemisoskus

Õpilane

¤ Oskab lihtsal viisil kirjeldada ja tutvustada inimesi, elu- ja töötingimusi ning igapäevatoiminguid; sõnastada, mis meeldib, mis mitte.

¤ Oskab esitada lühikese päheõpitud teksti endale tuttaval igapäevateemal.

¤ Oskab lühidalt põhjendada ja selgitada arvamusi, kavatsusi ja toiminguid.

¤ Tuleb toime lihtsate esinemisjärgsete küsimustega.

5.3 Lugemisoskus

Õpilane

¤ Loeb üldkasutatava sõnavaraga tavatekste, leiab tekstis sisalduvat infot ja saab aru teksti mõttest.

¤ Tekstist arusaamiseks oskab kasutada sõnastikku.

¤ Suudab aimata sõnade tähendust konteksti toel.

¤ Oskab leida eeldatavat spetsiifilist informatsiooni lihtsatest igapäevatekstidest (reklaamid, tööpakkumised, menüüd, sõiduplaanid).

¤ Oskab loetud teksti lihtsustada, liigendada.

5.4 Kirjutamisoskus

Õpilane

¤ Oskab kirjutada õpitavaid sõnu ja keelendeid ja vajadusel kontrollida (õpiku, sõnastiku abil).

¤ Oskab kirjutada lühikirjandit õpitud teemal.

¤ Oskab kirjutada lihtsat isiklikku kirja või e-maili.

¤ Oskab täita formulari, kus küsitakse isikuandmeid.

Rakendab õpitud õigekirjareegleid.

6. Hindamine

¤ Hindamine toimub protsessihindamise ja arvestusliku hindamise kaudu

¤ Arvestuslik hindamine toimub teema käsitluse lõpus suulises või kirjalikus vormis ja on aluseks veerandihinde panekul.

¤ Protsessihindamine või hinnangud toimuvad igapäevase töö käigus ja aitab tasakaalustada koondhinnet.

¤ Kokkuvõtva hinde sisu kajastab õpilase osaoskuste omandamise taset 50% - 74% - hinne „3“.


Tehnilistest vahenditest on klassis arvuti ja CD-mängija, kõlarid.

Klassis on 14 õpilaskohta.

Lehrbuch, Deutsch, Kein Problem 4, M. Kangro, R. Taimsoo, Koolibri 2009

Arbeitsheft, Deutsch, Kein Problem 4/1, 4/2, M. Kangro, R. Taimsoo, Koolibri 2009

CD – 4, M. Kangro

Eesti-Saksa ja Saksa-Eesti koolisõnaraamatud

Põhikooli lõpueksami harjutusmaterjalid, Koolibri, 2003


Tests, Koolibri, 2012

http://www.edlv.ee/

Klass: 6. Klass vene keelTase: A 1-1

1. Õppekirjandus: И.Мангус «Быстро и весело»2. Õppeaine ajaline maht: 105 tundi 3. Õppeaine eesmärgid:

Omandab vene keele tähestikku, õpib kirjutama tähti Omandab õige häälduse, intonatsiooni ja rütmi Omandab sõnavara ja vestleb temaatika piires Õpib kuulama, lugema, mõistma, koostama ja kirjutama võõrkeelseid lihtsaid tekste ja edasi andma sisu Õpib kasutama sõnastikku Julgeb omandatud teadmiseid praktikas kasutada Õpib kasutama erinevaid võtteid ja viise(iseseisvalt, paaris ja rühmas õpetaja abiga), mis hõlbustab võõrkeele omandamist

4. Õppeaine sisu:Käsitlevad teemad

Käsitlevad alateemad

Põhioskused ja mõisted Arendatavad oskused Lõiming tesite ainevaldkondadega


Tähes

tik

Kirjalik ja trükitud tähestik;

Hääldus; intonat

sioon; rütm

Oskab õpitud kirjaliklikku ja trükitud tähestikku

praktikas kasutada

Kuju- ja vormitaju:

tunneb õpitava keele tähemärke

Võõrkeele õppes rakendatakse väga palju emakeeles omandatud oskusi ja teadmisi ja kantakse seda üle teise kultuurikonteksti (lause ehitus, teksti ümberjutustus, kirjandi struktuur,

Läbivate ja käsitlevate teemade vastavus:

(läbivat teemat „Tehnoloogia ja innovatsioon“ käsitletakse iga teemas

ilmekas lugemine)

Kodu ja lähiüm

brus

Perekond Perekonna kirjeldus

Õpib kasutama vajalikku sõnavara antud teema õppimiseks;

Õpib lugema väikseid tekste, kirjeldada temaatiliseid pilte;

Õpib töötama erinevate tekstiliikidega (dialoogid, audiotekstid)

Kuulamine:

õpib tundma selgelt häälatud fraasidest, lausetest ja tuttava situatsiooniga seotud lühikestest dialoogidest; mõistab selgelt ja aeglaselt antud pöördumisi

Lugemine:

õpib lugema ja mõistma lühikesi lihtsaid tekste; tekstist arusaamiseks õpib kasutama sõnastikku

Rääkimine:

õpib lühidalt tutvustama iseennast ja oma ümbrust; saab hakkama õpitud sõnavara piires lihtsate dialoogidega; õpib kasutama vestluskaaslaste abi

Kirjutamine:

õpib lühidalt kirjutama iseendast ja teisest inimestest; õpib kasutama õpitud sõnava õigekirja

Grammatika:

püüab kasutama äraõpitud

Psuhholoogia, inimeseõpetus

Mina ja teised

Perekond ja lähiümbrus

Kodukoht Eesti

Linn Linna kirjeldus

Õpib kasutama vajalikku grammatikat antud teema õppimiseks;

Õpib suuliselt ja kirjalikult nimetama linnaobjekte;

Õpib töötama erinevate tekstiliikidega(lugemine, tõlkimine, ümberkirjutamine, oma teksti koostamine, töö audiotekstiga)

Aja mõisted: päev, nädal, aastaaeg

Õpib kasutama vajalikku grammatikat antud teema õppimiseks ja õpitud sõnavara (omadussõna + nimisõna/ järgarvsõna + nimisõna);

Õpib töötama erinevate tekstiliikidega(lugemine, tõlkimine, ümberjutustamine, oma teksti koostamine, töö audiotekstiga)

Geograafia

Kodu Kodu asukoht ja korteri/kodu kirjeldus


Õpib suuliselt ja kirjalikult jutustama oma kodust;


lausemalle


Igapäe

vaelu

Kool Kooli tegevuste kirjeldamine

Õpib kasutama vajalikku grammatikat antud teema õppimiseks ja õpitud sõnavara (nimisõna + tegusõna/ omadussõna/ värvid);


Inimeseõpetus

Psühholoogia

Igapäeva-elu, õppimine ja töö.

Vaba aeg

Eelistused: söök ja tegevused

Vaba aja veetmise viis


Õpib nimetama toiduaineid(söögid ja joogid) ja lemmiktegevusi;


Vaba aeg, väärtused ja kõlblus

Kultuur Kõneetikett Kõneetikett

Tutvub õpitava maa kultuuriga läbivate teemade alusel

Psühholoogia, inimeseõpetus geograafia, ajalugu, kultuurilugu

Riigid ja nende kultuur, väärtused ja kõlblus

5. Õpitulemused: Tunneb õpitava keele kirja- ja trükkitähti, valdab kirjatehnikat, oskab ümberkirjutada Kuulab, loeb, mõistab, koostab ja kirjutab võõrkeelseid lihtsaid tekste ja edasi annab sisu

6. Hindamine:

vastavalt kooli hindamisjuhendile ja Euroopa keeleoskustetasemetele

(1) Hinde «5» («väga hea») saab õpilane, kelle suuline vastus (esitus), kirjalik töö, praktiline tegevus või selle tulemus on täiel määral õppekava nõuetele vastav (95-100%). Hinde „5-„ saab õpilane tulemusega 90-94%.

(2) Hinde «4» («hea») saab õpilane, kelle suuline vastus (esitus), kirjalik töö, praktiline tegevus või selle tulemus on üldiselt õppekava nõuetele vastav, kuid pole täielik või esineb väiksemaid eksimusi (80-84%). Hinde „4+“ saab õpilane tulemusega 85-89%. Hinde „4-„ saab õpilane tulemusega 75-79%.

(3) Hinde «3» («rahuldav») saab õpilane, kelle suuline vastus (esitus), kirjalik töö, praktiline tegevus või selle tulemus on üldiselt õppekava nõuetele vastav, kuid esineb puudusi ja vigu (56-69%). Hinde „3+“ saab õpilane tulemusega 70-74%. Hinde „3-„ saab õpilane tulemusega 50-55%.

(4) Hinde «2» («puudulik») saab õpilane, kelle suuline vastus (esitus), kirjalik töö, praktiline tegevus või selle tulemus on osaliselt õppekava nõuetele vastav, esineb olulisi puudusi ja vigu (20-49%).

(5) Hinde «1» («nõrk») saab õpilane, kelle suuline vastus (esitus), kirjalik töö, praktiline tegevus või selle tulemus ei vasta õppekava nõuetele (0-19%).

A1 A2 B1 B2 C1 C2

MХ

ISTM

INE

Saan aru tuttavatest sхnadest ja fraasidest, mis puudutavad mind, minu perekonda ja minu vahetut ьmbrust, kui inimesed rддgivad aeglaselt ja selgelt.

Saan aru fraasidest ja sageli kдsutatavatest sхnadest, mis on vahetult seotud mulle oluliste valdkondadega (nдiteks info minu ja mu perekonna kohta, sisseostude tegemine, kodukoht, tцц). Saan aru lьhikeste, lihtsate ja selgelt vдlja-hддldatud ьtluste pхhisisust.

Saan aru pхhilisest infost selges tavakхnes tuttaval teemal: tцц, kool, vaba aeg jne. Saan aru aeglaselt ja selgelt edastatud raadio- vхi telesaadete pхhisisust, kui need kдsitlevad pдevateemasid vхi mulle huvitavaid teemasid.

Saan aru pikematest kхnedest ja ettekannetest ning tuttava teema puhul isegi nende keerukamatest nьanssidest. Saan aru enamiku teleuudiste, publitsistikasaadete ja filmide sisust.

Saan aru pikemast tekstist isegi siis, kui see pole selgelt liigendatud ja seosed on esitatud kas kaudselt vхi vihjamisi. Saan suurema vaevata aru tele-programmidest ja filmidest.

Saan vaevata aru igasugusest kхnest, olenemata sellest, kus seda esitatakse. Saan aru ka kiirkхnest, kui mulle antakse pisut aega hддldusviisiga harjumiseks.

KU

ULA

MIN

E

Saan aru tuttavatest nimedest, sхnadest ja vдga lihtsatest lausetest nдiteks siltidel, plakatitel vхi kataloogides.

Saan aru vдga lьhikestest lihtsatest tekstidest. Oskan leida eeldatavat spetsiifilist informatsiooni lihtsatest igapдevatekstidest (nдiteks reklaamid, tццpakkumised, prospektid, menььd, " sхiduplaanid), samuti saan aru lьhikestest lihtsatest isiklikest kirjadest.

Saan aru tekstidest, mis koosnevad sagedamini esinevatest vхi minu tццga seotud sхnadest. Saan aru sьndmuste, mхtete ja soovide kirjeldusest isiklikes kirjades.

Saan aru aktuaalsetel teemadel kirjutatud artiklitest, kus autorid vдljendavad mingeid kindlaid seisukohti vхi vaatenurki. Saan aru tдnapдevasest proosast.

Saan aru pikkadest ja keerulistest tekstidest, nii olustikulistest kui ka kirjanduslikest, tajudes nende stilistilist eripдra. Saan aru erialastest artiklitest ja pikematest tehnilistest juhenditest isegi siis, kui need vahetult ei puuduta minu eriala.

Saan vaevata aru kхigist kirjaliku teksti liikidest, sealhulgas abstraktsetest, struktuurilt ja/vхi keeleliselt keerulistest tekstidest, nдiteks kдsiraamatutest, erialastest artiklitest ja ilukirjandusest.

LUG

EM

INE

RД

ДK

IMIN

E

Oskan lihtsal viisil suhelda tingimusel, et vestluspartner aeglaselt rддgib, vajadusel цeldut kordab vхi ьmber sхnastab ning mind vestlemisel aitab. Oskan kьsida lihtsaid kьsimusi ja neile vastata.

Saan hakkama igapдevastes suhtlusolukordades, mis nхuavad otsest ja lihtsat infovahetust tuttavatel teemadel. Oskan kaasa rддkida, ehkki ma ei oska veel ise vestlust juhtida.

Saan enamasti keelega hakkama maal, kus see on kдsutusel. Oskan ettevalmistuseta vestelda tuttaval, huvitaval vхi olulisel teemal: pere, hobid, tцц, reisimine ja pдevasьndmused.

Oskan vestelda piisavalt spontaanselt ja ladusalt, nii et suhtlemine keelt emakeelena kхnelevate inimestega on tдiesti vхimalik. Saan aktiivselt osaleda aruteludes tuttaval teemal, oskan oma seisukohti vдljendada ja pхhjendada.

Oskan end mхistetavaks teha ladusalt ja spontaanselt, vдljendeid eriti otsimata. Oskan kдsutada keelt paindlikult ja tulemuslikult nii ьhiskondlikel kui ka tццalastel eesmдrkidel. Oskan avaldada mхtteid ja arvamusi ning vestluses teemat arendada.

Saan vaevata osaleda igas vestluses ja diskussioonis ning oskan idioome ja kхnekeelseid vдljendeid. Oskan tдpselt edasi anda tдhendusvarjundeid. Vajadusel oskan lausungi ьmber sхnastada, nii et vestluses osalejad seda vaevalt mдrkavad. S

UU

LIN

E

SU

HTL

US

Oskan kдsutada lihtsaid fraase ja lauseid kirjeldamaks kohta, kus elan, ja inimesi, keda tunnen.

Oskan kдsutada mitmeid fraase ja lauseid, et kirjeldada oma perekonda ja teisi inimesi, elutingimusi, hariduslikku tagapхhja, praegust vхi eelmist tццd.

Oskan lihtsate seostatud lausetega kirjeldada kogemusi, sьndmusi, unistusi ja kavatsusi. Oskan lьhidalt pхhjendada ning selgitada oma seisukohti ja plaane. Oskan edasi anda jutu, raamatu ja filmi sisu ning kirjeldada oma muljeid.

Oskan selgelt ja ьksikasjalikult kдsitleda ainest laias teemaderingis, mis puudutab minu huvialasid. Oskan selgitada oma seisukohti aktuaalsetel teemadel, tuues vдlja erinevate arvamuste poolt-ja vastuargumendid.

Oskan keerulisi teemasid tдpselt ja ьksikasjalikult kirjeldada, vдlja tuua alateemad ja olulisemad punktid ning teha kokkuvхtet.

Oskan esitada selge ja ladusa, kontekstile vastavas stiilis kirjelduse vхi pхhjenduse, millel on loogiline ьlesehitus, mis aitab kuulajal mдrgata ja meelde jдtta kхige olulisemat.

SU

ULI

NE

E

SIT

LUS

KIR

JUTA

MIOskan kirjutada lьhikest ja

lihtsat teadet (nдiteks postkaarti puhkuse-tervitustega) ning tдita formulare (nдiteks hotelli registreerimislehte, kus kьsitakse isikuandmeid: nime, aadressi, rahvust/

Oskan teha mдrkmeid ja koostada vдga lihtsat isiklikku kirja, nдiteks kellegi tдnamiseks.

Oskan koostada lihtsat seostatud teksti tuttaval vхi mulle huvi pakkuval teemal. Oskan kirjutada isiklikku kirja, milles kirjeldan oma kogemusi ja muljeid.

Oskan kirjutada selgeid ja detailseid tekste mulle huvi pakkuvas teemaderingis. Oskan kirjutada esseed, aruannet vхi referaati, edastamaks infot ning kommenteerides ja pхhjendades oma seisukohti.

Oskan ennast vдljendada selges, hдsti liigendatud tekstis, avaldades oma arvamust vajaliku pхhjalikkusega. Oskan kirjutada kirja, esseed vхi aruannet keerukal teemal ja esile tхsta olulisemat. Oskan

Oskan kirjutada ladusalt ja selgelt vajalikus stiilis. Oskan koostada keerulisi kirju, aruandeid vхi artikleid, esitada ainest loogiliselt liigendatuna nii, et lugeja suudab eristada olulist. Oskan koostada erialaseid

KIR

JUTA

MI

NE

Tabel. Euroopa Nхukogu keeleoskustasemete sьsteem: enesehindamise skaala

võimalikud arvestusliktööd(suulised ja kirjalikud vormid): lugemisoskused, dialoog, etteütlus, ümberjutustus, maha kirjutamine 7. Füüsiline keskkond, õppevara: Võõrkeele õppe korraldatakse (võimalusel) rühmades ja/või klassides Võõrkeele eesmärkide saavutamiseks on olemas vajalikud õppematerjalid, tehnilised abivahendid ja ruumid

Klass: 7. Klass vene keelTase: A 1-2

1. Õppekirjandus: И.Мангус «Быстро и весело»2. Õppeaine ajaline maht: 105 tundi 3. Õppeaine eesmärgid:

Õpib lugema ja mõistma võõrkeelseid tekste ja edasi andma sisu Õpib kirjutama lihtsaid tekste Julgeb omandatud teadmiseid praktikas kasutada Omandab erinevaid võtteid ja viise, mis hõlbustab võõrkeele omandamist Õpib iseseisvalt, paaris ja rühmas õpetaja abiga Omandab esmasedteadmised õpitava keele maa kultuuriloost





Mina ja teised

Välimus Välimuse kirjeldus

Oskab kasutada vajalikku grammatikat antud teema õppimiseks;

Oskab kirjeldada oma ja teiste välimust; Oskab töötada erinevate

tekstiliikidega(lugemine, tõlkimine, ümberjutustamine, oma teksti koostamine, töö audiotekstiga)

Kuulamine:

saab aru selgelt hääldatud fraasidest, lausetest ja tuttava situatsiooniga seotud lühikestest dialoogidest; mõistab selgelt ja aeglaselt antud pöördumisi

Võõrkeele õppes rakendatakse väga palju emakeeles omandatud oskusi ja teadmisi ja kantakse seda üle teise kultuurikonteksti (lause ehitus, teksti ümberjutustus, kirjandi struktuur,



Lugemine:

loeb lühikesi lihtsaid tekste ja leiab neist vajaliku faktiinfo; saab aru lihtsatest kirjalikest tööjuhistest; tekstist arusaamiseks oskab kasutada sõnastikku

Rääkimine:

Oskab lühidalt tutvustada iseennast ja oma ümbrust; saab hakkama õpitud sõnavara piires lihtsate dialoogidega; oskab kasutada vestluskaaslaste abi

Kirjutamine:

Oskab lühidalt kirjutada iseendast ja teisest inimestest; tunneb õpitud sõnava õigekirja

Grammatika:

Kasutab äraõpitud lausemalle

ilmekas lugemine)


Mina ja teised

Iseloom Iseloomu kirjeldus


Oskab kirjeldada oma ja teiste iseloomu; Oskab töötada erinevate



Perekond Perekonna kirjeldus


Oskab suuliselt ja kirjalikult jutustada oma perekonnast ja sugulastest;

Oskab nimetada oma pereliikmete elukutsed;

Oskab töötada erinevate tekstiliikidega(lugemine, tõlkimine, ümberjutustamine, oma teksti koostamine, töö audiotekstiga)


Perekond ja lähiümbrus

Kodu Kodu asukoht ja korteri/kodu kirjeldus


Oskab suuliselt ja kirjalikult jutustada oma kodust;

Oskab nimetada oma pereliikmete elukutsed;



Kodukoht

Pealinn Linna kirjeldus


Oskab suuliselt ja kirjalikult nimetada linnaobjekte ja täpsustada tee;


Geograafia, ajalugu

Kodukoht Eesti

Igapäevaelu

Koolielu Kooli tegevuste kirjeldamine


Oskab kirjeldada kooli ja kooli tegevusi; Saab aru olulistest juhistest; Oskab töötada erinevate



Igapäeva-elu, õppimine ja töö.

Vaba aeg

Kauplus ja kohvik

Vaba aja veetmise viis


Oskab nimetada toiduaineid(söögid ja joogid) ja riietust;

Õpib teha tellimus kohvikus, pöörata kaupluses müüjale;


Inimeseõpetus Vaba aeg, väärtused ja kõlblus

Kultuur Kombed Kombed, traditsioonid ja kõneetikett


Psühholoogia, inimeseõpetus, geograafia, ajalugu, kultuurilugu


5. Õpitulemused: Oskab mõista, lugeda, kirjutada lihtsaid võõrkeelseid tekste ja edasi andma selle sisu Oskab töötada iseseisvalt, paaris ja rühmas õpetaja abiga On omandanud esmased teadmised õpiatava keele maa kultuuriloost Proovib omandatud teadmised praktikas kasutada

8. Hindamine: vastavalt kooli hindamisjuhendile ja Euroopa keeleoskustetasemetele






A1 A2 B1 B2 C1 C2

MХ

ISTM

INE







KU

ULA

MIN

E







LUG

EM

INE

RД

ДK

IMIN

E







UU

LIN

E

SU

HTL

US







SU

ULI

NE

E

SIT

LUS

KIR

JUTA








KIR

JUTA

MI

NE


võimalikud arvestusliktööd(suulised ja kirjalikud vormid): lugemisoskused, dialoog, etteütlus, ümberjutustus, väike kiri/ kirjand

Lühikirjandi (50 sõna) ja kirja (30 sõna) hindamine

Lühikirjandi eest on võimalik saada kuni 12 punkti. Lühikirjandis hinnatakse nelja aspekti: sisu, õigekirja, sõnavara ja ülesehitust. Lõplik punktisumma saadakse osatulemuste liitmisel. Näiteks: kui kirjandi sisu on hinnatud 3 punktiga, õigekirja 2 punktiga, sõnavara 2 punktiga ning ülesehitust ja struktuur 2 punktiga, siis on õpilase lõpptulemus 3 + 2 + 2 + 2 = 9 punkti.

12 punkti – 100%

9 punkti – 75% vastavalt riikliku õppekava hindamisjuhendile õpilane saab hinne “4” (hea)

Punk-tid

Sisu Õigekiri Sõnavara Ülesehitus ja struktuur

3 Tekst vastab teemale, on

üldistusjõuline ja isikupärane,

Tekstis on 0 – 6 õigekirjaviga.

Sõnavara on ulatuslik

ja lausestus mitmekülgne

Tekst on liigendatud tervik,

ülesehitus on loogiline ja sidus

mõtted on esitatud selgelt ja

veenvalt

2 Tekst vastab teemale, kuid

on üldsõnaline, mõtted on

esitatud arusaadavalt.


Sõnavara ja lausestus

on kohati ühekülgsed

Tekst on tervik, ülesehitus on

loogiline, kuid lõigu piiridel

esineb liigendusvigu

1 Tekst vastab üldjoontes

teemale, kuid mõtted on

kohati seosetud ebaselged



on algelised

Teksti ülesehituses on

vastuolud, teksti osades esineb

liigendusvigu.

0 Tekst ei vasta teemale

Tekstis on rohkem kui 12

õigekirjaviga

Sõnavara ja lausestus on

sobimatu

Tekst on vormitu, ülesehitus

ebaloogiline

9. Füüsiline keskkond, õppevara: Võõrkeele õppe korraldatakse (võimalusel) rühmades ja/või klassides Võõrkeele eesmärkide saavutamiseks on olemas vajalikud õppematerjalid, tehnilised abivahendid ja ruumid

Klass: 8. Klass vene keel1. Õppekirjandus: И.Мангус «Быстро и весело»2. Õppeaine ajaline maht: 105 tundi 3. Õppeaine eesmärgid:

Valdab põhioskustega ja rakendab neid:1. laiendab temaatilist sõnavara2. tugevdab omandatud oskusi ja vilumusi

Kasutab omandatud võtteid ja viise, mis hõlbustab võõrkeele omandamist Oskab töötama iseseisvalt, paaris ja rühmas õpetaja juhendamisel





Vaba aeg

Päevare

ziim

Huvid

Puhkus

Aja veetmise viis:

Oskab kasutada vajalikku grammatikat(liikumisverbid ja kohakääned) antud teema õppimiseks;

Oskab kirjeldada oma päeva, koolivaheaja ja huvisid;


Võõrkeele õppes rakendatakse väga palju emakeeles omandatud oskusi ja teadmisi ja kantakse seda üle teise kultuurikonteksti (lause ehitus, teksti ümberjutustus, kirjandi struktuur, ilmekas lugemine)



Mina ja teised

Välimus ja

Iseloom

Välimuse ja iseloomu kirjeldus


Oskab kirjeldada oma ja teiste välimust; Oskab töötada erinevate


Oskab kirjeldada oma ja teiste iseloomu

Kuulamine:

saab aru selgelt häälatud fraasidest, lausetest ja tuttava situatsiooniga seotud lühikestest dialoogidest

Lugemine:

loeb lühikesi lihtsaid tekste ja leiab neist vajaliku faktiinfo; saab aru lihtsatest kirjalikest tööjuhistest; tekstist arusaamiseks oskab kasutada sõnastikku

Rääkimine:

Oskab lühidalt tutvustada iseennast ja oma ümbrust; saab hakkama õpitud sõnavara piires lihtsate dialoogidega; oskab kasutada vestluskaaslaste abi; kõne on takerduv, esineb hääldusvigu

Kirjutamine:

Oskab näidise järgi lühidalt kirjutada iseendast, teisest inimestest ja lähiümbrustest; oskab kasutada õpiku ja sõnastikku

Grammatika:

Kasutab õigesti mõningaid lihtsaid tarindeid , kuid teeb sageli vigu


Kodused tööd ja tegevused

Koduste tööde kirjeldus, raha teenimine


Oskab suuliselt ja kirjalikult jutustada oma perekonna igapäevaseid koduseid töid ja raha teenimisvõimaluste;

Oskab nimetada elukutsed; Oskab töötada erinevate



Haridus ja töö

grammatika põhivaras

Kodukoht

Eestimaa Riigi kirjeldus:

Õpib jutustama kodumaa geograafilisest asukohast, rahvustest, keeltest, riigi sümbolitest ja naabritest



Geograafia, ajalugu

Eesti ja maailm

Igapäevaelu

Poes käik Tegevuste kirjeldamine


Suudab alustada, jätkata ja lõpetada situatsioondialooge;

Saab aru olulistest juhistest; Oskab töötada erinevate


Inimeseõpetus Vaba aeg, väärtused ja kõlblus

Kultuur Kombed Kombed, traditsioonid ja kõneetikett


Psühholoogia, inimeseõpetusgeograafia, ajalugu, kultuurilugu


5. Õpitulemused: Oskab tuttavas situatsioonis grammatika- või hääldusveadega juttu ülal hoida Oskab põhioskuste laiendada

6. Hindamine:







A1 A2 B1 B2 C1 C2

MХ

ISTM

INE







KU

ULA

MIN

E







LUG

EM

INE

RД

ДK

IMIN

E







UU

LIN

E

SU

HTL

US







SU

ULI

NE

E

SIT

LUS

KIR

JUTA








KIR

JUTA

MI

NE

Tabel. Euroopa Nõukogu keeleoskustasemete süsteem: enesehindamise skaala




12 punkti – 100%


Punk-tid


3 Tekst vastab teemale, on

üldistusjõuline ja isikupärane,

mõtted on esitatud selgelt ja

veenvalt


Sõnavara on ulatuslik

ja lausestus mitmekülgne

Tekst on liigendatud tervik,

ülesehitus on loogiline ja sidus

2 Tekst vastab teemale, Tekstis on 0 – 10 õigekirjaviga.

Sõnavara ja lausestus Tekst on tervik, ülesehitus on

kuid

on üldsõnaline, mõtted on

esitatud arusaadavalt.

on kohati ühekülgsed loogiline, kuid lõigu piiridel

esineb liigendusvigu

1 Tekst vastab üldjoontes

teemale, kuid mõtted on

kohati seosetud ebaselged



on algelised

Teksti ülesehituses on

vastuolud, teksti osades esineb

liigendusvigu.

0 Tekst ei vasta teemale Tekstis on rohkem kui 12

õigekirjaviga

Sõnavara ja lausestus on

sobimatu

Tekst on vormitu, ülesehitus

ebaloogiline

10. Füüsiline keskkond, õppevara: Võõrkeele õppe korraldatakse (võimalusel) rühmades ja/või klassides Võõrkeele eesmärkide saavutamiseks on olemas vajalikud õppematerjalid, tehnilised abivahendid ja ruumid

Klass: 9. Klass vene keel6. Õppekirjandus: И.Мангус «Быстро и весело»



Valdab põhioskustega ja rakendab neid:

1. laiendab temaatilist sõnavara

2. tugevdab omandatud oskusi ja vilumusi varem õpitud materjali alusel

Kasutab omandatud võtteid ja viise, mis hõlbustab võõrkeele omandamist

Püüab aktiivselt kasutada keelt nii tunnis kui ka väljaspool tundi

Pöörab tähelepanu kultuuri tundmaõppimisele

• Jätkab töötama iseseisvalt, paaris ja rühmas õpetaja juhendamisel

9. Õppeaine sisu:

Käsitlevad teemad




Mina ja teised

KontaktandmedEnesetunneÜhistegevused

Oskab kasutada vajalikku grammatikat(liikumisverbid ja kohakääned) antud teema õppimiseks;

Oskab täida ankeeti, rääkida oma tervisest ja ühistegevusest;


Võõrkeele õppes rakendatakse väga palju emakeeles omandatud oskusi ja teadmisi ja kantakse seda üle teise kultuurikonteksti (lause ehitus, teksti ümberjutustus, kirjandi struktuur, ilmekas lugemine)

Läbivate ja käsitlevate teemade vastavus:(läbivat teemat „Tehnoloogia ja innovatsioon“ käsitletakse iga teemasVaba aeg, väärtused ja kõlblus


Perekond ja sugulased


Oskab jutustada oma perekonnast, sugulastest, perekonnaseisust;

Oskab jutustada perekondlikest sündmustest ja tähtpäevadest;

Kõneetiketti kordamine(külaliste vastuvõtmine) Oskab töötada erinevate tekstiliikidega(lugemine,

tõlkimine, ümberjutustamine, oma teksti koostamine, töö audiotekstiga)

Kuulamine:saab aru selgelt häälatud fraasidest, lausetest ja tuttava situatsiooniga seotud lühikestest dialoogidestLugemine:loeb lühikesi lihtsaid tekste ja leiab neist vajaliku faktiinfo; saab aru lihtsatest kirjalikest tööjuhistest; tekstist arusaamiseks oskab kasutada sõnastikkuRääkimine:Oskab lühidalt tutvustada iseennast ja oma ümbrust; saab hakkama õpitud sõnavara


piires lihtsate dialoogidega; oskab kasutada vestluskaaslaste abi; kõne on takerduv, esineb hääldusviguKirjutamine:Oskab näidise järgi lühidalt kirjutada iseendast, teisest inimestest ja lähiümbrustest; oskab kasutada õpiku ja sõnastikkuGrammatika:Kasutab õigesti mõningaid lihtsaid tarindeid , kuid teeb sageli vigu grammatika põhivaras

Kodukoht Eesti

Eestimaa Riigi kirjeldus: Oskab jutustada kodumaa geograafilisest asukohast,

rahvustest, keeltest, riigi sümbolitest ja naabritest; Oskab rääkida tähtpäevadest, kultuuritavadest ja

vaatamisväärsustest; Oskab kasutada vajalikku grammatikat antud teema

õppimiseks;Oskab töötada erinevate tekstiliikidega(lugemine, tõlkimine, ümberjutustamine, oma teksti koostamine, töö audiotekstiga)

Geograafia, ajalugu Eesti ja maailm

Igapäeva-elu

Õppimine ja töö


Oskab rääkida oma kooliteest, haridusest, ametsi ja kutse valikust



Haridus ja töö

Igapäeva-elu

Igapäevane tegevus

Oskab kasutada vajalikku grammatikat antud teema Inimeseõpetus Vaba aeg, väärtused ja

õppimiseks;

Suudab alustada, jätkata ja lõpetada situatsioondialooge (tee küsimine ja juhatamine, suhtlemine teeninduses ja arsti juures);

Saab aru olulistest juhistest; Oskab töötada erinevate tekstiliikidega(lugemine,

tõlkimine, ümberjutustamine, oma teksti koostamine, töö audiotekstiga)

kõlblus

Vaba aeg Huvid Oskab kasutada vajalikku grammatikat antud teema õppimiseks;

Oskab jutustada erinevate vaba aja veetmise viisidest, meediavahendist.


Psuhholoogia, inimeseõpetus, kultuurilugu

Vaba aeg, väärtused ja kõlblus

Kultuur Kombed Kombed, traditsioonid ja kõneetikett Tutvub õpitava maa kultuuriga läbivate teemade

alusel

Psühholoogia, inimeseõpetus, geograafia, ajalugu, kultuurilugu


10. Õpitulemused:

Oskab põhioskuste laiendada;

Tuleb toime teda puudutavates igapäevastes suhtlusolukordades õpitavat keelt emakeelena rääkiva kõnelejaga;

Mõistab õpitud temaatika piires olulist;

Teadvustab eakohaselt õpitava maa ja oma maa kultuuri erinevusi;

Oskab töötama iseseisvalt, paaris ja rühmas õpetaja juhendamisel

6. Hindamine:







Enda arvamuse, ideede, õpitava teema kirjeldamine suuliselt, jutustamine:

Hinne Hinde selgitus

5 Õpilane väljendab oma arvamust või ideid käsitletavast teemast selgelt, kindlalt ja põhjalikult. Analüüsib ja selgitab teemat väga põhjalikult , kasutades teemakohast sõnavara.

4 Õpilane väljendab oma arvamust teema kohta mõningal määral, kuid arusaadavalt, esineb väiksemaid eksimusi. Analüüsib teemat ja põhjendab oma arvamust, kasutades küllaldast teemakohast sõnavara.

3 Õpilane väljendab oma arvamust teema kohta vähesel määral, esineb puudusi ja vigu. Alalüüsib ja põhjendab, kasutades vähest teemakohast sõnavara.

2 Õpilane väljendab oma arvamust teema kohta ebapiisavalt (Käsitleb vähem kui pooli alateemasid), esineb olulisi puudusi ja vigu. Analüüsib ja põhjendab, kasutades vaid üksikuid teemakohaseid sõnu.

1 Õpilane ei ole täitnud ühtegi ülal kirjeldatud õpitulemustest.

A1 A2 B1 B2 C1 C2

MХI

STM

INE


Saan aru fraasidest ja sageli kдsutatavatest sхnadest, mis on vahetult seotud mulle oluliste valdkondadega (nдiteks info minu ja mu perekonna kohta, sisseostude tegemine,

Saan aru pхhilisest infost selges tavakхnes tuttaval teemal: tцц, kool, vaba aeg jne. Saan aru aeglaselt ja selgelt edastatud raadio- vхi telesaadete pхhisisust,

Saan aru pikematest kхnedest ja ettekannetest ning tuttava teema puhul isegi nende keerukamatest nьanssidest. Saan aru enamiku teleuudiste, publitsistikasaadete ja

Saan aru pikemast tekstist isegi siis, kui see pole selgelt liigendatud ja seosed on esitatud kas kaudselt vхi vihjamisi. Saan suurema vaevata aru teleprogrammidest ja

Saan vaevata aru igasugusest kхnest, olenemata sellest, kus seda esitatakse. Saan aru ka kiirkхnest, kui mulle antakse pisut aega hддldusviisiga K

UU

LAM

INE


Saan aru vдga lьhikestest lihtsatest tekstidest. Oskan leida eeldatavat spetsiifilist informatsiooni lihtsatest igapдevatekstidest (nдiteks reklaamid, tццpakkumised, prospektid, menььd, " sхiduplaanid), samuti saan



Saan aru pikkadest ja keerulistest tekstidest, nii olustikulistest kui ka kirjanduslikest, tajudes nende stilistilist eripдra. Saan aru erialastest artiklitest ja pikematest tehnilistest juhenditest

Saan vaevata aru kхigist kirjaliku teksti liikidest, sealhulgas abstraktsetest, struktuurilt ja/vхi keeleliselt keerulistest tekstidest, nдiteks kдsiraamatutest,

LUG

EMIN

E

RДДK

IMIN

E

Oskan lihtsal viisil suhelda tingimusel, et vestluspartner aeglaselt rддgib, vajadusel цeldut kordab vхi ьmber sхnastab ning mind vestlemisel aitab. Oskan kьsida lihtsaid



Oskan vestelda piisavalt spontaanselt ja ladusalt, nii et suhtlemine keelt emakeelena kхnelevate inimestega on tдiesti vхimalik. Saan aktiivselt osaleda aruteludes tuttaval teemal, oskan oma

Oskan end mхistetavaks teha ladusalt ja spontaanselt, vдljendeid eriti otsimata. Oskan kдsutada keelt paindlikult ja tulemuslikult nii ьhiskondlikel kui ka

Saan vaevata osaleda igas vestluses ja diskussioonis ning oskan idioome ja kхnekeelseid vдljendeid. Oskan tдpselt edasi anda tдhendusvarjundeid. Vajadusel oskan

SUU

LIN

E SU

HTL

US



Oskan lihtsate seostatud lausetega kirjeldada kogemusi, sьndmusi, unistusi ja kavatsusi. Oskan lьhidalt pхhjendada ning selgitada oma seisukohti

Oskan selgelt ja ьksik-asjalikult kдsitleda ainest laias teemaderingis, mis puudutab minu huvialasid. Oskan selgitada oma seisukohti aktuaalsetel teemadel, tuues vдlja


Oskan esitada selge ja ladusa, kontekstile vastavas stiilis kirjelduse vхi pхhjenduse, millel on loogiline ьlesehitus, mis aitab kuulajal mдrgata ja meelde jдtta SU

ULI

NE

ESIT

LUS

KIR

JUTA

MIN

E

Oskan kirjutada lьhikest ja lihtsat teadet (nдiteks postkaarti puhkuse-tervitustega) ning tдita formulare


Oskan koostada lihtsat seostatud teksti tuttaval vхi mulle huvi pakkuval teemal. Oskan kirjutada isiklikku kirja, milles

Oskan kirjutada selgeid ja detailseid tekste mulle huvi pakkuvas teemaderingis. Oskan kirjutada esseed, aruannet

Oskan ennast vдljendada selges, hдsti liigendatud tekstis, avaldades oma arvamust vajaliku pхhjalikkusega. Oskan

Oskan kirjutada ladusalt ja selgelt vajalikus stiilis. Oskan koostada keerulisi kirju, aruandeid vхi artikleid, K

IRJU

TAM

INE





12 punkti – 100%


Punk-tid


3 Tekst vastab teemale, onüldistusjõuline ja isikupärane,mõtted on esitatud selgelt javeenvalt

Tekstis on 0 – 6 õigekirjaviga. Sõnavara on ulatuslikja lausestus mitmekülgne

Tekst on liigendatud tervik,ülesehitus on loogiline ja sidus

2 Tekst vastab teemale, kuidon üldsõnaline, mõtted onesitatud arusaadavalt.

Tekstis on 0 – 10 õigekirjaviga. Sõnavara ja lausestuson kohati ühekülgsed

Tekst on tervik, ülesehitus onloogiline, kuid lõigu piiridelesineb liigendusvigu

1 Tekst vastab üldjoontesteemale, kuid mõtted onkohati seosetud ebaselged

Tekstis on 0 – 12 õigekirjaviga. Sõnavara ja lausestuson algelised

Teksti ülesehituses onvastuolud, teksti osades esinebliigendusvigu.

0 Tekst ei vasta teemale Tekstis on rohkem kui 12 õigekirjaviga

Sõnavara ja lausestus onsobimatu

Tekst on vormitu, ülesehitusebaloogiline

7. Füüsiline keskkond, õppevara:

Võõrkeele õppe korraldatakse (võimalusel) rühmades ja/või klassides

Võõrkeele eesmärkide saavutamiseks on olemas vajalikud õppematerjalid, tehnilised abivahendid ja ruumid

Documents

pelgulinna.tln.edu.eepelgulinna.tln.edu.ee/failid/oppekava2013/pk/voorkeeled.docx · Web viewThe student can maintain communication with occasional slips, may ask for repetition