VDNH ja talvise pööripäeva päikesetõus
Moskvas, kesklinnast kümmekond kilomeetrit põhja pool asub koht,
mis kannab nime VDNH - Vystavka Dostizheniy Narodnogo Khozyaystva.
Tegemist on hiiglaslikul territooriumil asuva näitusekompleksiga,
kus algselt oli põhirõhk põllumajandusel, kuid hiljem hakati
demonstreerima ka muid rahvamajanduse saavutusi. VDNH rajati 1930.
aastate teisel poolel ja ehitati ümber 1950. aastate alguses.
Siiani on seda paika teatud eelkõige näitusekeskusena, kuid
nüüdseks on selgunud, et kompleksi rajajad on projekti sisse
kirjutanud veel midagi, mis esmapilgul üsna üllatavalt võib mõjuda.
Nimelt näitavad uuringud, et VDNH kaks peamist alleed ja nende
alleede telgedel asuvad kaks peamist paviljoni on orienteeritud
talvise pööripäeva päikesetõusule.
Kaart 1 (Aerofoto, Google Maps)
Alleed
Aerofoto põhjal tehtud mõõtmised näitavad, et 1930. aastatel
paika pandud peaallee asimuut on ligikaudu 137° 17′. Objekt asub
laiuskraadil 55° 50′ 07″, päikese kääne talvisel pööripäeval on
-23° 26′ ning kui horisondi kõrguseks võtta 0°, siis tõuseb päike
asimuudil 133° 53′ 25′′. See on teoreetiline arvutus, mis näitab
päikese suunda juhul, kui meil on tegemist matemaatilise
horisondiga, kusjuures horisondil asub siis päikese keskpunkt –
pool päikesekettast on sellest kõrgemal ja pool madalamal. Et
peaallee asimuut on 137° 17′, siis antud suunda jõudes on päike
juba pisut kõrgemale tõusnud ning päikeseketta keskpunkt on
matemaatilisest horisondist 1° 23′ kõrgemal. Seega peaks tasase
maastiku korral tegeliku horisondi ja päikeseketta alumise serva
vahel olema väike vahe.
Arvutuste õigsust kinnitasid kohapeal läbi viidud vaatlused ning
seda on näha ka 2016. aasta 20. detsembri hommikul tehtud
fotodel.
Foto 1, Foto 2 (Vaade Suure Paviljoni eest talvise pööripäeva
päikesetõusu suunas.)
Peaallee kõrval asub veel teinegi allee, mis saab alguse 1950.
aastate esimesel poolel rajatud uue peasissepääsu juurest ning viib
samal ajal ehitatud uue Peapaviljonini. Kuivõrd see allee on
peaalleega paralleelne, siis kehtivad eespool toodud arvutused ka
selle puhul ning talvise pööripäeva hommikul tõusev päike paistab
Peapaviljoni suunas läbi triumfikaare kujulise peasissepääsu
kaaravade.
Kaks paviljoni
VDNH kompleksi dominantideks on kahtlemata kaks kõige suuremat
ja olulisemat paviljoni – 1930. aastatel rajatud ja hiljem
rekonstrueeritud Suur Paviljon (Paviljon Kosmos, Paviljon
Mehanizatsija) ja 1950. aastate alguses valminud uus Peapaviljon
(Paviljon nr. 1, Paviljon Tsentralny). Need paviljonid asuvad
eespool kirjeldatud alleede telgjoontel – Suur Paviljon peaallee
loode poolses otsas ja Peapaviljon kõrval oleva allee lõpus, samuti
loode suunas - ning nende esiküljed on samuti orienteeritud talvise
pööripäeva päikesetõusule.
Suure Paviljoni esifassaadi moodustab peaaegu kogu ulatuses
kaarjas klaasportaal ning selle tagumises osas asus algselt
skulptor Jevgeni Vutšetitši poolt loodud hiiglaslike mõõtmetega
skulptuurigrupp. Et paviljoni esisein on peaaegu täielikult
klaasist, siis valgustasid talvise pööripäeva hommikul tõusva
päikese kiired skulptuurigruppi ning tekkinud vaatepilt oli ilmselt
üsna imposantne.
Analoogiliselt on asjad ka Peapaviljoni puhul, kuigi mõningate
eripäradega. Nimelt ei ole Peapaviljoni esiküljel aknaid ning seal
on ainult kolm kõrget ust. Aga ka selle paviljoni tagaosas asub
skulptor Jevgeni Vutšetitši teos – mõned aastad tagasi uuesti
avastatud ja praeguseks restaureeritud suuremõõtmeline
skulptuurpannoo ehk goreljeef. Kui paviljoni peauks lahti teha,
siis paistab talvise pööripäeva hommikul päike paviljoni ja
valgustab skulptuurpannoo keskosa, kus on mees ja naine, kes
algselt hoidsid enda ees kõrgele tõstetud Nõukogude Liidu
vappi.
Niisugust vaatepilti võib Peapaviljonis jälgida talvisel
pööripäeval ning ilmselt ka mõned päevad varem ja hiljem. (Tuleb
siiski lisada, et tõenäoliselt tõkestab päikesevalguse pääsu
paviljoni praegusel ajal vähemalt osaliselt 1960. aastatel
Peapaviljoni esisele platsile paigutatud Lenini monument.) Kui kaua
täpselt, seda on võimalik muidugi kindlaks teha kohapealsete
vaatlustega ning samuti saab seda välja arvutada, kui on teada
vajalikud mõõtmed. Aga tõenäoliselt ei ole see aeg pikem kui mõned
nädalad. Mida rohkem sügise ja kevade poole, seda kõrgemalt käib
päike ning päikeselaik langeb pigem põrandale ega ulatu
skulptuurpannood valgustama. Ja kuna Suures Paviljonis
skulptuurigruppi enam ei ole, siis selle puhul saab praegu
situatsiooni ainult arvutustega modelleerida.
Plaan 1 (Suur Paviljon. Sinine ovaal tähistab skulptuurigrupi
kunagist asukohta),
Plaan 2 (Peapaviljon. Sinine ovaal tähistab skulptuurpannoo
asukohta.)
Foto 3 (Suures Paviljonis asunud skulptuurigrupp.),
Foto 4 (Peapaviljonis asuv skulptuurpannoo.)
Kollase joonega piidatud ala näitab päikeselaigu ligikaudset
ulatust talvise pööripäeva hommikul.)
Skulptuurid
Lisaks võib nende paviljonide juures näha skulptuure, mis on
samamoodi orienteeritud ehk siis konkreetselt öeldes vaatavad
talvise pööripäeva hommikul tõusva päikese suunas. Suure Paviljoni
karniisi nurkades on mees ja naine ning ka peasissepääsu
triumfikaarel on mees ja naine, kes hoiavad pea kohal viljavihku.
Samuti seisid Peapaviljoni ees, selle kahel pool külgedel Lenini ja
Stalini kujud, mis on sealt küll praeguseks ajaks minema
viidud.
Kokkuvõtteks
Kõiki eespool ära toodud asjaolusid arvesse võttes võib öelda,
et ilmselt valisid VDNH rajajad niisuguse projektlahenduse
kavatsuslikult ning et nad olid oma tegevusest ja selle tulemustest
teadlikud. Alleede suund, kahe olulisema paviljoni orientatsioon,
paviljonide interjööris dominantideks olevad kunstiteosed ja nende
paigutus, Suure Paviljoni klaasportaal ja Peapaviljoni kõrge
välisuks ning kompositsiooni juurde kuuluvad skulptuurid – kõike
seda ei ole võimalik seletada pelgalt juhuste kokku langemisega,
kuna see oleks äärmiselt ebatõenäoline. Seega saab öelda, et mingis
aspektis on VDNH kompleks sarnane selliste tuntud
ajaloomälestistega nagu Newgrange Iirimaal ja Karnaki tempel
Egiptuses.
Kogu küsimuse üheks kõige huvitavamaks aspektiks on ilmselt see,
et ehkki VDNH on olnud aastakümneid kuulus turismiobjekt, ei ole
praeguseks teada, et kompleksi spetsiifilisele orienteeritusele
oleks kunagi tähelepanu juhitud ja sellest kusagil kirjutatud.
*
Foto 8
*
Photo 1, Photo 6
Winter solstice sunrise: VDNH Temple – Moscow, Russia &
Karnak Temple – Luxor, Egypt
