Vormsi Lasteaed-Põhikool
FällernaUurimistöö
Koostaja: Raimond Sarapuu VII klassJuhendaja: õp. Age
Kõiveer
Vormsi 2012Sisukord
Sissejuhatus2Fällarna küla3Huitberg4Legend
Huitbergist5Tänapäevased ettevõtted5Fällarna küla kaardid6Külarahva
tegemised7Kasutatud kirjandus9
Sissejuhatus
Alljärgnev uurimistöö on tutvustus Fällarna külast ja tema
ajaloost. See räägib ka seal lähedal asuvast Huitbergi paekühmust,
mis on üks paljudest Vormsi vaatamisväärsustest. Veel on selle
uurimistöö lõpus ka väike pildiseeria vanadest piltidest, mis
kajastab külarahva tegemisi.
Fällarna küla
Küla asub saare keskel. Vanasti jagati Vormsi kaheks:
läänevakuseks ja idavakuseks. Fällarna asus läänevakuse poolel.
Küla lähedal asuvad kõrgem mägi- Huitberg (Valgemägi). Fällerna on
hiljem asustatud küla, mis esineb dokumentides alles alates 1700.
aastast. Küla on kandnud järgmisi nimesid: Fellen, Fäll-Engen,
Faellengien, Fellingh, Filling, Fellijn, Feling, Fellana ja
Runafell. Küla nimi olevat tuletatud sõnast „fälla“ (raiesmik,
eesti k.), otsetõlkes siis raiesmaaküla. Ka praegu asuvad Vormsi
parimad metsad Fällarna lähedal. Küla oli suhteliselt jõukas ja
kuulus, seda peeti Vormsi „peenemate“ külade hulka. Et ta asus
saare keskel, nimetati teda pilamisi ka „Äggolan“ (munakollaseks,
eesti k.).
Külas tegeldi rehepeksuga, kuhu oli vaja kümmet meest. Seda tööd
tehti masinaga.
Külas asuva Simse talu vanaperemees jagas oma maad pooleks andes
pool vanemale pojale ja pool nooremale pojale. See oli
ennekuulmatu, sest varem päris vanem poeg kõik isa vara.
Fällarna külas Andersi talus asus paar aastat ajutine koolimaja,
mis toodi üle Förbyst. Kooliõpetaja oli Konstantin Kreek.
1939. aastal elas Fällarna külas 28 inimest kõigest kuues talus.
Küla suurimas talus, Hansase talus elas ligi 50% küla
elanikkonnast. Seal elas 13 inimest.
Mitmete allikate väitel olevat Fällarnasse rajanud Jaan Spuhl
Rotalia ja Konstantin Kreek 3000 istikuga puukooli. Sealt levisid
puud edasi teistesse küladesse üle kogu Vormsi.
Huitberg
Huitbergi paekühm on üks vanim rifistruktuur Eesti aluspõhjas.
500 m2 suurune ovaalse põhiplaaniga paekühm on täis rikkalike 400
miljoni aasta taguste elanud troopiliste merede loomade kivistisi.
Näiteks: koralle, stromatoporaate, trilobiite ja brahhiopoode.
Kivistunud korall
Stromatoporaat
Trilobiit
Brahhiopood
Huitbergi paekühm - foto autor Heiko Kruus.
Legend Huitbergist
Muistend Hoitbergi Gobbenist – Valgemäe vanamehest ja tema
trollidest on järgmine: Üks poiss läks kord Huitbergist mööda ja
kuulis kõva pidu. Ta läks asja uurima ja nägi kivi all trolle ja
vanameest pidutsemas. Nad tulid kivi alt välja kaasas neiu, kes
eelmine aasta seal kaduma oli näinud. Neiu ulatas talle veiniklaasi
ja sosistas talle:“ Ära joo! Põgene ruttu üle põllu!“ Poiss viskas
veiniklaasi käest ja pistis liduma. Trollid hakkasid teda jälitama.
Nad jälitasid teda kuni põldudeni, sest kaugemale ei saanud nad
enam tulla. Poiss pääses ja sellest ajast peale pole keegi enam
Vanameest ja tema trolle näinud.
Tänapäevased ettevõtted
Alates 2005. aastast töötab Fällarnas ka saekaater. Saekaater
kuulub eraettevõtjatele Ivo Sarapuule ja Arvo Allikule. Kahe
töökohaga kaatrisse toovad vormsilased oma palgid, mis seal
teenustööna vastavalt tellija soovile materjaliks saetakse.
Fällarna küla kaardid
Fällarna küla tänapäeval (www.maaamet.ee).
Ortofoto Fällarna küla põhjaosast ( www.maaamet.ee).
Külarahva tegemised
Aurukatlal töötav Fällarna saekaater. 1930-ndad, SOV-arhiiv.
Viljapeksumaja ehitamine. 1930-ndad, SOV-arhiiv.
Viljapeks. 1930-ndad, SOV-arhiiv.
Õhtune kogunemine tööde tegemiseks fotogeenlambi valgusel Larasa
talus. 1930-ndad, SOV-arhiiv.
Kasutatud kirjandus
A.Lindström. Ormsö, Vormsist ja vormsilastest. Käsikiri,
1973.
E. Puurmann, A. Kalda, Vormsi kiviraamat. MTÜ Läänerannik,
2007.
J.S.Rotalia. Wormsi saar. Käsikiri 19. saj. lõpp.
E.J.Dahl. Vormsi ajalugu. Eesti Rootsise asustuse ja selle
tekkeprobleemide osana. Käsikiri, Tallinn, 1973.
E. Puurmann, jt. Vormsi. Omanäoline saar Läänemeres. MTÜ
Läänerannik, Vormsi, 2012.
0
