TARTU ÜLIKOOLI VILJANDI KULTUURIAKADEEMIA

Rahvusliku käsitöö osakond

Rahvuslik ehituse eriala

Viljar Pihus

MÄE-HINNI TALU ERAMU RENOVEERIMISPROJEKTI

KOOSTAMINE

Loov-praktiline lõputöö

Teemajuhendaja: Mart Keskküla

Volitatud arhitekt – ekspert, tase 8

....................................

Koolipoolne juhendaja: MSc Priit-Kalev Parts

...................................

Viljandi 2015

2

SISUKORD

SISUKORD .......................................................................................................................................... 2

SISSEJUHATUS .................................................................................................................................. 4

METOODIKA ...................................................................................................................................... 6

1. OLEMASOLEV OLUKORD ...................................................................................................... 7

1.1 Mäe-Hinni talu ajalugu .......................................................................................................... 7

1.2 Mäe-Hinni talu elumaja tarindite tehnilise seisundi hindamine ............................................ 9

1.2.1 Vundament .......................................................................................................................... 9

1.2.2 Palkkehand .......................................................................................................................... 9

1.2.3 Laetalad ............................................................................................................................... 9

1.2.4 Voodrilaud ........................................................................................................................... 9

1.2.5 Aknad .................................................................................................................................. 9

1.2.6 Välisuksed ......................................................................................................................... 10

1.2.7 Siseuksed ........................................................................................................................... 10

1.2.8 Küttesüsteem ..................................................................................................................... 10

1.2.9 Põrandad ............................................................................................................................ 11

1.3 Hoone väärtuslikud arhitektuursed detailid .................................................................................. 12

2. EELPROJEKTIGA KAASNEVATE TÖÖDE JA TEGEVUSTE ANALÜÜS ........................ 13

2.1 Asendiplaan .............................................................................................................................. 13

2.2 Arhitektuurne osa ..................................................................................................................... 14

2.3 Ehituskonstruktsioonide osa ..................................................................................................... 15

3

2.4 Ruumiplaneerimine .................................................................................................................. 16

2.5 Vesi ja kanalisatsioon ............................................................................................................... 16

2.6 Küte ja ventilatsioon ................................................................................................................. 18

KOKKUVÕTE ................................................................................................................................... 20

KASUTATUD ALLIKAD ................................................................................................................. 21

LISAD ................................................................................................................................................ 22

Lisa 1. Vaade Mäe-Hinni elamule edelast ..................................................................................... 22

Lisa 2. Foto Mäe-Hinni talu elamust aastast 1994. ........................................................................ 23

Lisa 3. Vaade Mäe-Hinni elamule idanurgast. ............................................................................... 24

Lisa 4. Pragu maakivisoklis ........................................................................................................... 25

Lisa 5. Laelaudade kahjustus ......................................................................................................... 26

Lisa 6. Rõhtvoodri ja veelaua kahjustus ......................................................................................... 27

Lisa 7. Akna raami kahjustus ......................................................................................................... 28

Lisa 8. Akna lengi kahjustus .......................................................................................................... 29

Lisa 9. Ehitusjärgsed veranda aknad .............................................................................................. 30

Lisa 10. Veranda ukse ja selle ümbruse kahjustus ......................................................................... 31

Lisa 11. Ehitusjärgne tahveluks ..................................................................................................... 32

Lisa 12. Vaade elutoa leivaahjule .................................................................................................. 33

Lisa 13. Leivaahju pöördsiibri ümbrus .......................................................................................... 34

Lisa 14. Vaade külma toa leivaahjule ............................................................................................ 35

Lisa 15. Külma toa leivaahi on halvas seisukorras ........................................................................ 36

Lisa 16. Heas seisukorras põrandlauad .......................................................................................... 37

Lisa 17. Vaade Mäe-Hinni talule lõunast ....................................................................................... 38

SUMMARY ....................................................................................................................................... 39

4

SISSEJUHATUS

Antud loov-praktilise lõputöö eesmärk on koostada autori perekonnale kuuluva Mäe-Hinni talu

eramu renoveerimiseks eelprojekt, et muuta vana taluhäärber kaasaegsete mugavustega elumajaks.

Seda kõike sihiga säilitada vana maja arhitektuur, arvestades samaaegselt muutunud elustandardeid.

Oluliseks argumendiks teema valikul oli autori soov kinnistada laiapõhjaliselt kultuuriakadeemias

nelja aasta vältel omandatud teadmisi.

Mäe-Hinni talu asub Võrumaal Haanja vallas Hulaku külas. Elumaja on ehitatud 1933. aastal, kuid

talu ajalugu ulatub 19. sajandisse. Majapidamine paikneb Haanjamaa kuppelmaastikul, kunagistel

Rogosi mõisa maadel, hajaasustatud piirkonnas – lähima naabrini on linnulennult 500 meetrit.

Vaatamata maja vanusele on hoone tänaseni säilinud võrdlemisi algupärasena. Kandetarindid ning

küttekolded on säilinud muutusteta, avatäited on enamasti originaalid. Kõige suurem muutus on

vana laastukatuse asendamine plekk-katusega.

Vana maja renoveerimisel tuleb teha palju raskeid valikuid: mida säilitada, millest loobuda? Eesti

talumaastikul esineb väga palju olukordi, kus vanad elumajad on teinud läbi uuenduskuuri, kuid

paraku koos uuendusega kaotanud ajastutruu ilme. Vana palkkehandi ümber on ehitatud sisuliselt

uus maja ning hoone vanust võib aimata vaid taamal kasvavate õuepuude järgi.

Renoveerimisprojektiga soovitakse maja kohandada aastaringselt elatavaks ühepereelamuks, kus on

köök, vannituba, elutuba, rahulik koht kirjatöödeks ja vähemalt kolm magamistuba. Kuna selline

ruumiplaneering nõuab hoone teise korruse kasutusele võtmist, siis kaasneb muudatustega mitmeid

probleeme. Praegune trepilahendus ei võimalda teist korrust igapäevaselt kasutusele võtta – trepi

kaldenurk on liiga suur, laeava liiga väike ja trepp on suunatud vastu korstent. Olemasolev

küttesüsteem ei ole piisav, et tagada sobilik temperatuur kogu hoone ulatuses ja puudub soojustus,

mistõttu maja ei ole soojapidav.

Töö koostamiseks teostati hoone ülesmõõdistamine, mille põhjal valmisid hoone joonised ning

hinnati tarindite seisukorda. Koostati hoone eelprojekt, võttes aluseks Haanja valla ehitusmääruse,

projekteerimistingimused, energiatõhususe miinimumnõuded ning nõuded ehitusprojektile.

5

Lõputöö on üles ehitatud kahes osas, millest esimeses tutvustatakse talu ajalugu, kirjeldatakse

seisukorda ning tuuakse tähelepanu väärtuslikele detailidele. Teises osas analüüsitakse eelprojektiga

kaasnevaid muudatusi. Töö terviklikkuse mõistmisel on soovitatav peale esimese osa lugemist

tutvuda projektiga ning seejärel jätkata teise osa lugemisega.

6

METOODIKA

Töö eesmärk on energiasäästliku ja hea sisekliimaga elukeskkonna loomine vanasse palkhoonesse,

säilitades hoone arhitektuuriline väärtus. Eesmärgi saavutamiseks viidi läbi välitööd, mille käigus

tutvuti hoone ajalooga, toimus mõõdistamine ning koostati hoone tarindite ekspertiis. Teise osana

teostati projekteerimine – lahendati hoone õueala planeering, arhitektuurne ning konstruktsiooniline

lahendus, küte, ventilatsioon, vesi ning kanalisatsioon.

Ülesmõõdistamise esimene etapp oli hoone nullpunkti määramine. Esialgu soovis autor selleks

kasutada vesiloodi, kuid töö käigus selgus, et oluliselt lihtsam on kasutada ristloodlaserit, mis

võimaldas töötada iseseisvalt. Lisaks ristloodlaserile kasutas autor mõõdistamisel

laserkaugusmõõtjat, mõõdulinti ning nihikut väiksemate detailide mõõtmiseks. Ülesmõõtmise

tulemuste põhjal koostas autor hoone 3D mudeli, milleks kasutas programmi Google SketchUp.

Mõõtmine ja joonestamine viidi läbi paralleelselt, kuna sedasi polnud vaja käsitsi visandatud

joonistele erilist rõhku panna, sest vajadusel sai mõõtmist koheselt korrata. Välitöid alustati 2014.

aasta novembrikuus.

Mõõdistamise järel tehti hoonele ekspertiis, kus määratleti hoone arhitektuuriliselt väärtuslikud

detailid ning hinnati erinevate hoone osade seisukorda. Tarindite paremaks hindamiseks tuli

vajadusel neid avada. Näiteks eemaldati palkide seisukorra hindamiseks akna piirdelauad.

Kahjustused ning väärtuslikud detailid jäädvustati fotodele ning kanti joonistele. Ekspertiisi põhjal

koostati tarindite seisukorra aruanne.

Projekteerimisel tekkivate probleemide ja küsimuste lahendamisel tutvus autor erialase

kirjandusega. Töö eelprojekti koostamisel lähtuti ehitusseadusest ning -määrustest. Tulenevalt

ehitusseadusest taotleti kohalikust omavalitsusest hoone projekteerimistingimused. Projekti

koostamise aluseks võeti EVS 811:2012 standard „Hoone ehitusprojekt“.Hoone energiaarvutused

tegi autor Exceli põhises programmis Passive House Planning Package 2007 (Passiivmaja

planeerimise programm). Programmiga sai arvutada erinevate tarindite soojajuhtivust ja hoone

energiaklassi. Lisaks võimaldas antud programm välja arvutada projekteeritava hoone

küttevajaduse, mida oli vaja kütteseadme optimaalse võmsuse määramiseks.

7

1. OLEMASOLEV OLUKORD

1.1 Mäe-Hinni talu ajalugu

1908. aasta kevadel saabus Vastseliina vallast Pari külast pärinev Peeter Heero koos naise ja nelja

lapsega tööle Rogosi mõisasse. Perekonnale anti maalapp koos hoonetega, mis asus Rogosi mõisa

asundusest idas. Varasemalt oli seal elanud perekond Linnas ning hiljem Peeter Kägo, kes oli läinud

Siberisse paremat elu otsima. Peeter asus koos oma vanima poja Oskariga tööle mõisa puutöökotta.

Mõisast nad palka ei saanud – tehtud töö arvestati ümber elukoha päriseks saamise kuludeks.

Heerode sissekolimise ajal oli Mäe-Hinni talu elumaja ehitus pooleli. Rogosi mõisasse elama

asudes pidi perekond leppima esialgu rehetoaga. Olemas olid laudad (sealaut, lehmalaut), hobusetall

ja kaks küüni – kõik ühe katuse all oleva ühtse hoonena. Peremees sai mõisast palke, et pooleliolev

maja lõpuni ehitada. 1910. aastal koliti uude majja sisse.

Perepoeg Oskar abiellus 1918. aastal Emma Tubbiga. Perepoeg ning abikaasa Emma asusid elama

Mäe-Hinni tallu. Nende perre sündis kolm poega ning kaks tütart. Pärast abiellumist käis Oskar

Heero I maailmasõjas ning sealt naastes taotles ta mõisalt 1922. aastal maad, mille peal olid ka

taluhooned. Oskar maksis maa eest kokku 4048 krooni. 1922. aastal maaostu taotlusega kaasas

olnud dokumentidest võib talu tolleaegsete hoonete ning nende seisukorra kohta lugeda järgmist

(kirjapilt muutmata):

„Minu käes pidada oleva krundi peal on järgmised hooned, mida ka ostu teelomandada soovin:

a) Elu maja vanaldane. Ehituse jaoks mõisa poolt puumaterjal antud, omal kululehitatud.

b) Laut: mõisa materjalist mõisa kulul ehitatud.

d) Ait: mõisa kulul ja mõisa materjalist ehitatud.

e) Rehetuba: kõlbmata, kokku varisemas. Omal ajal mõisa kulul ehitatud.

g) Saun: mõisa materjalist omal kulul ehitatud.“

Üks osa juurde osta soovitud maast oli juba varem kuulunud Mäe-Hinni talule, kuid omal ajal oli

see mõisale antud. Isa Peeter kinkis 1933. aastal talu vanimale pojale Oskarile. Talu suuruseks oli

sel ajal 47,17 hektarit, millest 14 oli põllumaa. Enamus maast oli mets, mida Oskar müüs ning

saadud raha kasutati uue maja ehitamisel, kuna vana maja jäi kahele perele kitsaks.

8

Palgid lõigati metsast ise – vanaperemees Peeter Heero, tema poeg Oskar Heero ning pojapoeg

Ernst-Evald. Maja ehitamisega tehti algust 1933. aasta kevadel ning see valmis juba sama aasta

sügisel. Maja ehitamisel olid abiks kohalikud ehitusmehed Lilloja Peeter ja Kangru Sass. Pärast

maja valmimist ehitati heinaküünid, hobusetall, sealaut ja rehetare koos rehealusega. Pärast uue

maja valmimist müüdi vana maja Aleksander Konsapile ning see viidi Lüütseppa külla. Teisaldatud

vanas majas elatakse veel praegugi.

Kolhooside moodustamisega anti taluhooned Stalingradi kolhoosile, mis loodi 1949. aastal. Vanast

laudast sai sigala, millest saigi Stalingradi kolhoosi seafarm. Neli aastat hiljem viidi sead laudast

minema ja hoone lammutati kolhoosi korraldusel. 1968. aastal tuli majapidamisse elekter. 70-ndade

algul ehitati tallu uus laut. 1985. aastal ehitati talule soome kerisega saun. Pärast pikemat pausi

ehitustegevuses ehitati Mäe-Hinni talule 2008. aastal uus puukuur. 2010. aastal alustati uue garaaži

ehitamist.

Isakoju oli elama jäänud Oskari ja Emma tütar Salme, kes jäi kodutallu tööle. Hiljem asus ta tööle

Ruusmäe kauplusesse ning sealt edasi teravilja vastuvõtupunkti arvestajaks. 1950. aastal kolis ta ligi

kümneks aastaks elama Valgamaale ning 60-ndate aastate alguses tuli isatallu tagasi. Salme oli

vabaabielus Hillar Soonega. 1963. ja 1967.aastal sündisid Salme ja Hillari kaks last – Janno ja

Kersti. Pärast Ruusmäele tagasi kolimist ei läinud Salme invaliidsusgrupi tõttu tööle ning jäi isatallu

loomi pidama.Talus peeti tol ajal enda tarbeks lehmi, lambaid ja sigu ning kodulinde. Talus elasid

endiselt ka vanaperemees ja vanaperenaine.

Oskar suri 1969. aastal ning Emma 1991. aastal. Salme ja Hillari lapsed Kersti ja Janno lõpetasid

Ruusmäe Põhikooli, peale mida Janno jäi kodukolhoosi traktoristiks ning Kersti asus õppima

Tartusse kutsekooli. 1988. aastal sündis Kersti Pihuse esimene laps Kätlin, sel ajal elati veel Mäe-

Hinni talus. 1991. aastal sündis teine laps Viljar ning aasta hiljem kolis pere elama Misso. 1995.

aastal sai Salme riigilt tagasi talu juurde kuuluva maa. 1998. aasta lõpus kirjutati Mäe-Hinni talu

Salme tütre Kersti Pihuse nimele. (Käesolev peatükk põhineb intervjuudel talus elanud inimetega.

Intervjuu memo asub autori valduses.)

9

1.2 Mäe-Hinni talu elumaja tarindite tehnilise seisundi hindamine

1.2.1 Vundament

Hoone on ehitatud kõrgele maakivivundamendile, sokli ülemine äär asub hoone nulljoonel, sokli

alumine äär on vahemikus -30 kuni -120cm. Väga halvas seisukorras on veranda vundament.

Viimane ei ole eriti sügavale rajatud, mis selgitab selle ebaühtlast vajumist. Hoone põhivundament

on seevastu väga heas seisukorras, kahjustustena esineb vaid üks kitsas mõra hoone idanurgas (vt

lisa 4), mille sesundit peaks edaspidi jälgima.

1.2.2 Palkkehand

Hoone palkkehand on ehitatud tahutud kuusepalgist, välisseinad on 20 cm ja siseseinad 12 cm

paksused. Palgid on mõlemalt poolt kaetud: väljast voodrilaua, seest papi ja saepuruplaadiga,

seetõttu ei ole võimalik selle seisukorda täies mahus hinnata. Läbiviidud vaatluse põhjal võib

oletada, et palkkehand on heas seisukorras, sest palgid olid tavapärastest kriitilistest kohtadest

(esimene palgirida, veranda trepi kõrvalt (vt lisa 10), keldri eeskoja kohalt, ning kahe vaadeldud

akna lengi alt) kahjustusteta.

1.2.3 Laetalad

Hoone laetalad on 20x20 cm tahutud palgid, mis paiknevad risti hoonet umbes 110 cm sammuga.

Talasid on kokku kümme tükki. Laetalade rolli täidavad ka kaks majaga risti paiknevat siseseina

palki. Kunagise katuselekke tõttu on neelu piirkonnas üks laetala tugevasti pruunmädaniku poolt

kahjustatud. See laetala tuleb esmajärjekorras proteesida. Lisaks on kahjustada saanud 12 laelauda

(vt lisa 5), mis paiknevad piki hoonet.

1.2.4 Voodrilaud

Hoone rõhtvooder on paigaldatud 50-ndatel aastatel. Laudu ei ole töödeldud

puidukaitsevahenditega. Tugevasti on kahjustada saanud veelaud (vt lisa 6), veranda trepi ja keldri

eeskoja vahetusläheduses olevad voodrilauad. Kohati esineb kahjustusi ka esimesel laua real.

Üldiselt on vooder siiski hästi säilinud ja suures osas taaskasutatav.

1.2.5 Aknad

Enamus maja aknad on ehitusjärgsed, erandiks on 6 veranda akent, mis on välja vahetatud 90-ndate

keskpaigas. Kõikide köetavate ruumide aknad on topeltraamiga, nende sisemist raami ei saa avada,

10

mistõttu paigaldatakse need ainult kütteperioodiks. Teise korruse aknad on üheraamilised ja veidi

madalamad. Säilinud on kolm liigendatud raamijaotusega algupärast veranda akent (vt lisa 10).

Aknad on halvas seisukorras: paljudel klaasidel on mõrad, kitt pudenenud, raamid pehkinud (vt lisa

6) ning mõrades. Kahel vaadeldud akna alumisel lengil olid pruunmädaniku kahjustused (vt lisa 7).

1.2.6 Välisuksed

Maja välisuks on asendatud 90-ndatel. Välisuksel puudub eeskoda, mistõttu on uks aastatega

kõvasti kannatada saanud ja vajab väljavahetust.

Algupärane veranda välisuks on väga halvas seisukorras. Põhjuseks võib pidada ukse asukohta –

katuselt langevad sademed ukse ette trepile, mistõttu on uks pidevalt liigniisketes tingimustes (vt

lisa 9). Uks on sedavõrd suurte kahjustustega, et seda ei ole mõistlik remontida.

1.2.7 Siseuksed

Majas on kaheksa sarnast siseust (vt lisa 10), millest kahel esineb väike erinevus. Nimelt on nende

uste ühe külje tahvlid eenduvad ning nende servadel puuduvad faasid. Need kaks ust on paigutatud

vähemkäidavatesse kohtadesse.

Uste põhiliseks probleemiks on see, et need on ülevalt servast ära vajunud, mis siiski ei takista

nende avanemist. Kõige rohkem on kannatada saanud koridori ja köögi vaheline uks, millel on

hulgaliselt jälgi selle intensiivsest kasutamisest – täkked küttepuude transpordist, koera poolt

tekitatud kahjustused. Teised uksed on tunduvalt paremas seisukorras ja vajavad ainult

pisiremonti.Uste piirdelauad on akende piirdelaudadega samasuguse profiiliga.

1.2.8 Küttesüsteem

Hoone kütmiseks on majas leso ja soojamüüriga pliit ning kaks eelduva sokli ja karniisidega

leivaahju, mis on ehitatud punastest tellisest. Ahjuvooder on üles laotud serviti asetsevatest

tellistest.

Pliidil on kaks küttekollet, esimene neist toidu valmistamiseks ja teine pajas vee soojendamiseks.

Viimast pole kasutatud 90-ndate algusest saadik, kuna loomapidamise lõpetamise tõttu on sooja vee

tarbimine oluliselt vähenenud. Pliidi põhiliseks probleemiks on nõrk tõmme kütmise alustamisel,

mis on ilmselt tingitud mitme teguri koosmõjust. Esiteks puudub pliidil suvine siiber, mistõttu

peavad suitsugaasid liikuma alati läbi leso ning soojamüüri. Teiseks asub küttekolde tasapind leso

tasapinnast kõrgemal, mistõttu peavad suitsugaasid liikuma kolde lõpus alla poole. Kolmandaks

11

põhjustab halba tõmmet liialt pikk korstnaosa, mis läbib kõrget kütmata pööningut. Suitsugaasid

jahtuvad sellises korstnas kiiresti ja selle asemel, et üles tõusta kipuvad gaasid hoopis alla tagasi.

(Veski, A. 2005,lk 195)

Suitsugaaside liiga madalast temperatuurist annab tunnistust seegi, et pööningu osas on korsten

pigitunud. Pigi tekib suitsugaaside kondenseerumisel lõõri külmale sisepinnale. Pliidi sisse ajamise

vältimiseks on soovitatav teha tuli elutoa leivaahju, mis on ühendatud pliidiga samasse ühe lõõriga

korstnasse. Pliidi kohal on suur kubu, mille puidust korsten ulatus varasemalt läbi katuse, ent

katusevahtuse käigus on see lõigatud lühemaks, ning ulatub nüüd teise korruse pennideni.

Elutoa ahi on kütteperioodil kasutusel igapäevaselt ja erinevalt pliidist töötab see probleemideta.

Samas vajaks see siiski remonti. Ahju põhiliseks probleemiks on lahtised kivid, mida leidub nii

pöördsiibri ümbruses (vt lisa 13) kui ka ahjusuu ees. Parandamist vajab ka ahju tagakülg, mis on

kunagi lahti võetud, ent uus vuugisegu on hakanud lagunema. Ahjul puuduvad tahmauksed,

mistõttu pole seda võimalik ilma kive eemaldamata puhastada.

Külma toa ahju on viimase 20 aasta jooksul kasutatud vaid mõned korrad kütteperioodi jooksul.

Selline ebaregulaarne kütmine on ahju seisukorrale väga halvasti mõjunud – esineb palju lahtiseid

kive ning ahjuvõlv on surunud ahju ühest kohast „laiali“ (vt foto 15). Nagu elutoa ahjul, puuduvad

ka sellel tuhaluugid.

1.2.9 Põrandad

Hoone eluruumide osas on tuulutatav laudpõrand. Põrandatalad kulgevad hoonega risti ja toetuvad

hoone vundamendile ning kividele. Põrandlauad on punnita ca 20 cm laiad ja värvitud pruuni

põrandavärviga. Põrandad on enamasti heas seisukorras, kuid ahjude vahetus läheduses esineb

hulgaliselt küttepuude ladustamisest tekkinuid täkkeid. Maja põhjapoolses küljes paiknevate

ruumide põrandad on ilmselt tuulepidavuse parandamiseks kaetud „soome papiga“. Põranda

tasapind on hoone nullist nelja ruumi ulatuses -5 kuni -7,5 cm

Hoone majapidamisruumide (köök, koridor, sahver) põrandad on valatud betoonist. Nende ruumide

all asub kelder, mille lae ehitamisel on armatuuriks kasutatud meetrise sammuga raudteerelsse,

mille vahele on valatud betoon. Ülejäänud põrand on valatud ilma armatuurita, mistõttu esineb

hulgaliselt vajumisi ning mõrasid. Pliidi ette on puude lõhkumisest tekkinud süvend. Põrand on

kõige ebaühtlasem köögis, mille tasapind on hoone nullist +5 kuni -2,5 cm.

12

1.3 Hoone väärtuslikud arhitektuursed detailid

Veranda originaalaknad. Veranda akende puhul on tegemist väga kvaliteetse ning oskusliku

puusepatööga. Aknad vajavad küll mõningast remonti, kuid nende säilitamine on maja arhitektuuri

poolest vajalik. Kuna verandat pole plaanis soojustada, siis pole nende akende soojapidavus

probleem.

Veranda. Tegemist on selle ajastu majadele omase elemendiga, mida peaks kindlasti säilitama.

Antud juhul on veranda seisukord sedavõrd halb, et mõistlik on olemasolev veranda lammutada

ning ehitada uus, kuid seda tehes peaks uus veranda olema võimalikult ajastutruu.

Akende raamijaotus. Akende raamijaotuse muutmisega võib rikkuda kogu hoone ilme. Seetõttu on

akende asendamisel väga oluline, et säiliks nende algupärane väljanägemine.

Voodrilauad. Voodrilaudade head seisukorda arvestades tasub neid taaskasutada.

Põrandlauad. Põrandalaudade hea seisukorra puhul ei ole põhjust, miks ei võiks neid taaskasutada.

Laiad põrandalauad on omased talupidamistele ning sobivad konteksti.

Leivaahjud. Ahjude puhul võib esile tuua serviti laotud kivid. Ahjud kannavad edasi maja ajalugu

ning on ainulaadsed.

Siseuksed. Uksed on heas seisukorras ning väärivad säilitamist. Uute uste tegemisel tuleks kindlasti

aluseks võtta olemasolevad uksed.

Maakivivundament. Kõrge, heas seisukorras, seda tasub eksponeerda.

13

2. EELPROJEKTIGA KAASNEVATE TÖÖDE JA TEGEVUSTE ANALÜÜS

2.1 Asendiplaan

Meie maamajade juurde on aiad ikka kuulunud. Kuid aedadel, nagu ka teistel inimese loodud

süsteemidel, on omadus aja jooksul muutuda. (Banner, A. 2013, lk 45) Talumaja renoveerimist ette

võttes tasuks üle vaadata ja läbi mõelda õueala planeering ning küsida endalt, kas taluhoov arvestab

muutunud elustandarditega ja töötab ühtse tervikuna.

Lähtudes olemasolevast olukorrast tuleb hinnata kinnistul paiknevate objektide seisukorda ja

paiknemist (juurdepääsutee, abihooned, piirded, kõrghaljastus, kaev, tiik, vilja- ning iluaed),

kohandades neid soovidega vastavalt ning leides kohad uutele objektidele (omapuhasti, parkimisala,

suveköök, prügikonteiner). Seejuures tuleb arvestada ka seadusandlust, sest näiteks salvkaevu ja

omapuhasti paiknemine kinnistul on seadustega reglementeeritud. Omapuhasti peab paiknema

joogiveekaevude suhtes allanõlva ning põhjavee liikumissuuna suhtes allavoolu.

(Kanalisatsiooniehitiste veekaitsenõuded)

Peale seaduste tuleks tähelepanu pöörata ka rahvapärimusele. Põlistel õuepuudel on kultuurilooline

tähtsus – puid istutati tähtsündmuste puhul nagu maja valmimine, pulmad või lapse sünd (Tarang, L

jt. 2007, lk 72). Puudel on meie rahvapärimuses suur roll, näiteks pihlakas oli üks esimesi puid, mis

taluhoovi istutati, kuna pihlapuu kaitseb maja halva eest. Mäe-Hinni talus kasvab õuepuuna suur

tamm. Tamme tuntakse kui jõu ja tugevuse võrdkuju (Viires, A. 2000, lk 130). Talude õuepuuna on

tamm üks lugupeetavamaid ning seni kuni puu ei ohusta hooneid, tasub teda säilitada.

Mäe-Hinni talu renoveerimisprojektiga on planeeritud taluõuele hulk muudatusi. Neist olulisim on

juurdepääsutee asukoha muutmine, mis muudab suuresti ka õueala üldist loogikat. Uus tee kulgeb

majast kaugemalt, võimaldab luua parkimisala, laseb veokitel (prügiauto) ohutult manööverdada

ning loob paremad võimalused talviseks teehoolduseks. Maja ja juurdepääsutee vahele on

planeeritud lipuväljakuga iluaed.

14

2.2 Arhitektuurne osa

Eesti ajakirjandus hakkas rehest lahus elumaju propageerima 1870.–1880. aastail, mitte lihtsalt

uuest, vaid kindlasti ka suurest ja moodsast linnalikust elumajast sai iga tõsise eesti talumehe

unistus. Peale praktilise otstarbe omandas esinduslik taluelamu suure sümboolse tähenduse – maja

kaudu väljendasid peremehed oma jõukust ning seisundit ühiskonnas. (Pärdi, H. 2013, lk 5)

20. sajandi algul hakati elamule juurde ehitama klaasverandasid ehk palkoneid, mis muutusid

kiiresti tolleagsel Liivi- ja Eestimaal maamajades peaaegu kohusustlikuks osaks.

Sajandivahetusel toimus talumajade juures veel üks tähtis muutus: senised maalähedased majad

hakkasid pürgima ülespoole – eluruumina võeti kasutusele ka pööning. Nii ilmusid sirgetele

talukatustele ärklid ja uugid, ent väga sageli jäi ärklikorruse väljaehitamine „pärastiseks“.

Täiskahekorruselisi elamuid ehitati Eesti taludes üliharva – praegu on neid teada kümne ringis.

(Pärdi, H. 2012, lk 17)

Hoone remont, restaureerimine või renoveerimine on alati hõlpsam, kui säilib selle algne maht ja

vorm. Suuremad juurdeehitused moonutavad algset mahtu ning uue ja vana kokkuviimine on

kulukas. (Keskküla, M. 2013, lk 71) Nüüdisaegsete mugavuste delikaatne põimine traditsioonilise

maamaja olustikku on alati põnev väljakutse.

Mäe-Hinni talu renoveerimisprojekti teostamise käigus võetakse talumaja katusekorrus kasutusse

elamispinnana. Tihtipeale tekib probleem, kuidas seda teha vana maja väärtust kahjustamata.

Parima lahendusena ei mõjuta ümberehitused maja välisilmet ega üldkuju (Elvisto, T & Pere, R.

2006, lk 46). Antud projekti puhul muudab teise korruse väljaehitamine maja välisilmet ainult

katuseakende näol. Valikus oli ka uukide ehitamine, mis on küll ajastu mõttes antud majale

sobilikum, kuid see muudaks oluliselt maja välisimelt ning hakkaks klaasverandaga konkureerima.

Renoveerimistööde käigus on planeeritud välja vahetada kõik olemasolevad aknad v.a kolm

veranda akent, mis restaureeritakse. Uute akende tellimisel tuleks püüda maksimaalselt säilitada

vanadega sarnane ilme. Maja renoveerimisel peab Tarmo Elvisto (2006, lk 86) üheks sobimatuks

jooneks akende jäämist seina sügavikku uue välissoojustuse võrra.

15

2.3 Ehituskonstruktsioonide osa

Eluruumide põranda soojustamiseks uuris autor “Maaelamute sisekliima, ehitusfüüsika ja

energiasääst I” uuringu esimese etapi lõpparuandes toodud põranda sõlmelahendusi ning arvutas

välja nende U-väärtuse ehk soojajuhtivuse (vt tabel 1). Arvutuste käigus selgus, et pakutavatest

lahendustest on kõige energiasäästlikum betoonpõrand (0,156 W/(m²K)), millele järgnes sarnase

tulemusega tuulutatav põrand (0,158 W/(m²K)). Kõige kehvem oli kergkruusaga soojustatud

põrand(0,359 W/(m²K), mis oli kahe eelnevalt nimetatuga võrreldes üle kahe korra kehvem.

Valituks osutus siiski tuulutatav põrand, kuna selle rajamise kulud on betoonpõrandaga võrreldes

väiksemad.

Tabel 1. Erinevate põrandatarindite soojajuhtivuse võrdlus

Betoonpõrand

W/(m²K) mm

Põrandalaud 0.140 40

Rb-plaat 1.300 70

EPS 0.033 200

Täitepinnas 250

0.156 56 cm

Tuulutatav

põrand

W/(m²K) mm

Põrandlaud 0.140 40

Talad/soojustus 0.14/0.040 250

Tuuletõke 0.040 30

Õhuvahe 300

0.158 62 cm

Kergkruusaga

põrand

W/(m²K) mm

Põrandalaud 0.140 40

Laagid//õhuvahe 0.140/- 100

Kergkruus 0.120 300

0.359 44 cm

Allikas: autori koostatud PHPP programmi abil

Konstruktsioonide osas on teine suur muudatus pööningu kohandamine eluruumideks, mis on

töömahukas ja suuri ümberehitusi nõudev tegevus – kõik katusetarindid tuleb uuendada.

Olemasolevate sarikate probleemiks on liiga suur samm (180 cm) ning väike sarika ristlõige, mis on

katuseharjas ca 12 sentimeetrit. Lisaks jäävad olemasolevad sarikad lisasoojustust välisseina

paigaldades liiga lühikeseks. Uued sarikad ehitatakse saematerjalist, mida pikendatakse räästa osas

vanade sarikate otstega. Sedasi säilib ka vanale hoonele omane ilme.

16

2.4 Ruumiplaneerimine

Uue maja puhul saab kujundada ruumid vastavalt oma nägemusele, vana maja planeerimisel tuleb

teha kompromisse ning kohandada oma soovid vastavalt maja võimalustega. Ruume planeerides

tuleb arvestada nende funktsioone, et leida nende parim vastastikune asend. Lähtuda tuleks ka

ilmakaartest – eluruumide ja köögi paigutamisel arvestakse sooja lõunakaarega, põhjaküljele

sobivad olmeruumid ja magamistoad (Keskküla, M. 2013, lk 71).

Vanade majade ruumiplaneeringu põhiliseks probleemiks on läbikäidavad toad, pesuruumide

puudumine ja teisele korrusele viivate treppide paiknemine/suurus. Enamasti saab pesuruume

ehitada oma tähtsuse kaotanud sahvritesse, rehemajade puhul aganikku või rehealusesse. Treppide

ja tubade planeeringu muutmine on oluliselt keerulisem – need nõuavad enamasti suuremaid

ehitustöid.

Mäe-Hinni talu renoveerimisprojektiga tehti hoone esimesel korrusel võrdlemisi vähe muudatusi,

kuna hoones olevad ahjud sälitati nende esialgsel kujul. Põhiliste muudatustena planeeriti maja

põhjaküljel asuvasse sahvrisse pesuruum ning lähtudes trepi valemist projekteeriti teise korruse

trepp, mis paigutati eluruumidesse.

2.5 Vesi ja kanalisatsioon

Vana maja tervikkorrastamisel tuleb varakult tähelepanu pöörata uue veevõrgu väljaehitusele,

võimalusel vana uuendamisele (Hääl, K & Mieler E. 2013 lk 257). Uue süsteemi ehitusel peab

omanik valima, kas rajada salv- või puurkaev. Kaevuliigi valikul on määravaks kinnistu

paiknemine, geoloogilised olud ning ka majanduslikud võimalused. Salvkaevu eeliseks on

väiksemad ehituskulud, kuid nad on reostustundlikumad ning salvkaevude sagedaseks probleemiks

on nn „vee kadumine“.

Enne kaevu kasutuselevõtmist tuleb teha veeproovid. Vee kvaliteedi langetajateks on sageli

rauasisaldus ja happelisus, mere läheduses võib vees leiduda ka soola. (Suurkask, V. 2012, lk 43).

Mäe-Hinni talus on olemas vana salvkaev, mille vesi ei vasta nõuetele. Terviseameti laboris läbi

viidud vee analüüs näitas, et kaevuvee rauasisaldus on ligikaudu 22 korda suurem lubadust (4500

µg/l). Sellisele veele on iseloomulik punakas sade. Nimetatud probleemi saab lahendada

17

rauaeraldusfiltriga, nii et see vastaks kehtivatele joogivee kvaliteedinõuetele. (Suurkask, V. 2012, lk

43)

Mäe-Hinni talu kaevu teiseks probleemiks on kaevu tungiv pinnavesi, mis võib olla tingitud kaevu

asukohast. Nimelt on kaev rajatud tiigi vahetusse lähedusse, nii et kevadine suurvesi ulatub

kaevuni. Olukorra lahendamiseks tuleks kaevu ümber rajada veelukk, kaevates salvkaevu ümber 2

meetri sügavuse ja 0,7 meetri laiuse augu, täites selle saviga ning tampides tugevalt kinni. Nõnda ei

pääse pinnavesi kaevu.

Vaatamata asjaolule, et olemasoleva kaevuvee kvaliteeti oleks võimalik parandada, on tallu plaanis

rajada uus salvkaev. Praeguse kaevu asukoha tõttu on raskendatud kõrvalolevate tiikide

süvendamine ning kanalisatsioonisüsteemi paigutamine kinnistule. Kaevutüübi valikul langes ära

puurkaev, kuna naabertalus tehtud uuringute põhjal peaks olema selles piirkonnas kaevu

minimaalseks sügavuseks 180 meetrit ning ka see vesi on suure rauasisaldusega.

Hoone kanalisatsiooni eesmärgiks on hoones tekkiva reovee kogumine ning selle võimalikult kiire

ja ohutu hoonest välja juhtimine kanalisatsioonitorustiku abil. Kui äravool ühiskanalisatsiooni ei ole

võimalik, tuleb reovesi juhtida loodusesse. Enne loodusesse juhtimist peab reovesi läbima

puhastuse kohapeal, kohtpuhastis. Heitvee kvaliteet, mida võib juhtida loodusesse, on rangelt

piiratud vabariigi valitsuse määrusega „Veekogusse või pinnasesse juhitava heitvee kohta esitatavad

nõuded“. Kohtpuhasti ülesandeks on alandada hoonest välja juhtiava olmereovee reostusnäitajaid

normidega ettenähtud piirini ja juhtida heitvesi seejärel loodusesse, vette või pinnasesse.(Suurkask,

V. 2012, lk 95)

Reoveepuhastuses eristatakse kolme põhilist meetodit: mehhaaniline, bioloogiline- ja keemiline

puhastus. Nimetatud puhastusmeetodeid kasutatakse ühel või teisel viisil omakanalisatsioonis.

Omakanalisatsioon on üldkasutatava hoone, eramu või talumaja kanalisatsioon, mille reovett

puhastatakse kohapeal, näiteks hoone kinnistul. Reovee puhasti valitakse seatava eesmärgi,

piirangute, majanduslike võimaluste ning geoloogiliste ja hüdroloogiliste olude järgi. (Suurkask, V.

2012, lk 117)

Mäe-Hinni talus puudub kanalisatsioon. Uue kanalisatsioonisüsteemi ehitamine on planeeritud

üheskoos salvkaevu ehitamisega läbi hajaasustuse veeprogrammi. Valitud reovee puhastusviisiks on

mehhaaniline ja bioloogiline puhastus septiku ja imbväljaku näol. Reovee pinnasesse immutamine

on üks ökoloogilisemaid ja lihtsamaid reoveekäitlusmeetodeid, sest põhimõtteliselt kasutatakse ära

18

looduse isepuhastusvõimet (Suurkask, V. 2012, lk 119). Septikute ja imbväljakute asukoha

määramisel on arvestatud VV määrust „Kanalisatsiooniehitiste veekaitsenõuded“.

2.6 Küte ja ventilatsioon

Ventilatsiooni ehk õhuvahetuse teel tuuakse ruumidesse puhas õhk ning eemaldatakse saastunud

õhk ja niiskus (Abel, E. & Voll, H. 2007, lk 175). Ehitusjärgselt pole vanades taluhoonetes

ventilatsioonisüsteemi välja ehitatud. Sellel puudus ka vajadus, kuna piisav õhuvool majas toimus

läbi tarindite. Renoveerimstööde käigus tehakse mitmeid muudatusi, millega vähendatakse senist

õhuvoolu ja võib tekkida olukord, kus ruumid on alaventileeritud. Sellised muutused on peamiselt

tingitud tarindite tihendamisest, kuid mõju võib avaldada ka senise ahikütte asendamine mõne

alternatiivse küttelahendusega. Lisaks tekib vanemate elamute renoveerimisel vajadus märgniiskeid

ruume laiendada või juurde ehitada, mis suurendab elamu niiskuskoormust. Suurem koormus seab

kõrgemad nõudmised märgades ruumides kasutatavatele materjalidele, lahendustele ja

ehituskvaliteedile, sealhulgas ka ventilatsioonile.

Hoone ventileerimisel on mitmeid võimalusi, sh ka loomulikul ventilatsioonil põhinevaid lahendusi,

viimase probleemiks on aga süsteemi kontrollimatus: talvisel ajal võib esineda hoone üle- ning

suvisel ajal alaventileerimist. Parema ja energiasäästlikuma lahenduse saab luua sundventilatsiooni

abil, mis töötab stabiilselt olenemata välisõhu temperatuurist. VV määruses „Energiatõhususe

miinimumnõuded“ on kehtestatud arvutuslikuks välisõhu vooluhulgaks väikeelamutes 0,42 l/s.

Tulenevalt vajalikust sissepuhkeõhust jaotatakse väljatõmbe õhuvooluhulgad järgnevalt: köök 20

l/s, pesuruum 15 l/s, WC 10 l/s. (Kalamees, T. jt 2011, lk 107)

Ventilatsioon mõjutab oluliselt hoone energiatõhusust. Kui väljapuhkeõhu soojust kasutada ära

näiteks sissepuhkeõhu või tarbevee soojendamiseks, on võimalik hoone energiatõhusust oluliselt

parandada. Eelistada tuleks lahendusi, kus on võimalik taaskasutada väljapuhkeõhu soojussisaldust.

Sellised võimalused on soojustagastiga sisspuhke-väljatõmbe ventilatsioonil. Soojustagastiga

ventilatsiooni alginvesteering on suurem, kuid arvestades lisaks ka pikaajalisi kulusid hoone

kütmiseks ja ventilatsiooniõhu soojendamiseks, on soojatagastiga lahendus siiski odavam.

Soojustagastuse mõju tuleb rohkem esile, kui hoone piirded on õhupidavad ja enamus õhku vahetub

soojustagasti kaudu. (Kalamees, T. jt 2011, lk 107)

Mäe-Hinni talu eramu renoveerimisprojektis on lahendatud hoone ventilatsioonisüsteem selliselt, et

esialgu oleks võimalik kasutusele võtta ainult hoone esimene korrus ning hiljem teine korrus.

19

Lisaks on sissepuhketorustik ehitatud selliselt, et selle reguleerimine mõju on ühtlane.

Soojatagastusega ventilatsioonisüsteem, paikneb sahvris.

Enamikes vanades talumajades on ehitusjärgselt küttekoldeks puuküttel põhinev ahi ja/või

soojamüüriga pliit. Lõuna-Eestis on lisaks soojamüürile paljudes taludes kasutusel leso.

Eelnimetatud küttekolded võivad töötada küll laitmatult, aga renoveerimise käigus tekib tihti

vajadus maja köetavat pinda suurendada, mida pole olemasolevate küttseadmetega võimalik teha –

olgu selleks siis pesuruumide laiendamine sahvri arvelt või pööningukorruse kasutuselevõtt.

Väiksemate pindade korral võib lahenduseks olla elektriküte, kuid suuremate ruumide puhul on

majanduslikult mõistlikum ehitada välja uus küttesüsteem. Käesoleva renoveerimisprojekti raames

on mõistlik ehitada keskküttel põhinev süsteem, sest olemasolevate ahjude kütmine on niigi

ajakulukas ning uute ahjude ehitamine hoone teisele korrusele on seeläbi välistatud. Lisaks kaasneb

ahiküttega üle- ja alakütmise probleem, mida on keskkütte süsteemiga võimalik vältida (Kalamees,

T. jt 2011, lk 89)

Antud projektis pakub autor hoone kütteallikana välja maasoojuspumba. Selle eeliseks on süsteemi

automaatsus ja stabiilsus. Küttekehana on majapidamisruumides põrandaküte ja eluruumides

radiaatorid, kuna sedasi on võimalik jätta alles olemasolevad põrandlauad. Tallinna Tehnikaülikooli

ehitiste projekteerimise instituudi poolt läbi viidud uuringus „Maaelamute sisekliima, ehitusfüüsika

ja energiasääst I“ vaadeldud majades oli kõige stabiilsem sisetemperatuur ja siseniiskus soojustatud

ja tihendatud elamutes, mida köeti maasoojuspumbaga.(Kalamees, T. jt 2011, lk 48)

Maasoojuspump paigaldatakase koos veemahutiga keldrisse.

Renoveeritavas majas paiknevad ahjud, soojamüür ja leso võiksid tulenevalt nende arhitektuurilisest

väärtusest säilida. Nimetatud küttekolded on heaks alternatiiviks maapiirkonnas esinevate

elektrikatkestuste korral, mil maasoojuspump ei tööta.

Köögis olev pliit, millega köetakse soojamüüri ja leso, on plaanis asendada uue ja väiksemaga.

Varasemad tõmbeprobleemid lahendatakse suvise siibri paigaldamisega ning korstna

soojustamisega pööningul, kuniks teine korrus täielikult välja ehitatakse.

20

KOKKUVÕTE

Käesoleva loov-praktilise lõputöö „Mäe-Hinni talu eramu renoveerimisprojekti koostamine”

eesmärk oli energiasäästliku ja hea sisekliimaga elukeskkonna loomine vanasse palkhoonesse,

säilitades hoone arhitektuurilist väärtust. Teema valikul sai määravaks autori soov kinnistada

laiapõhjaliselt kultuuriakadeemias nelja aasta vältel omandatud teadmisi. Töö teostamiseks uuris

autor hoone ajalugu, toimus ülesmõõdistamine ning ekpertiis. Saadud tulemused olid aluseks hoone

eelprojekti koostamisel.

Eelprojektiga lahendati kinnistu õueala planeering – muudeti juurdepääsutee asukohta, määrati

kanalisatsioonisüsteemi ja salvkaevu paiknemine, planeeriti potentsiaalse abihoone paiknemine.

Projektiga lahendati hoone arhitektuurne lahendus – hoone jaoks ajaloolised ahjud säilitatakse,

veranda taastatakse sarnasel kujul, teise korruse valgustamiseks paigaldatakse katuseaknad,

väljavahetatavad aknad asendatakse sarnase ilmega akendega.

Alumise korruse ruumiplaneerimine jäi suuresti samaks – põhiline muudatus on pesuruumide

paigutamine sahvrisse ning teisele korrusele viiva trepi paigutamine eluruumidesse.

Konstruktsioonide osas lahendati hoone olulised tarindite sõlmed, suurendades nende kandevõimet

ja soojapidavust. Piisava õhuvahetuse tagamiseks planeeriti hoonesse soojustagastiga

ventilatsiooniseade. Hoone olemasolevale puuküttele planeeriti juurde maasoojuspump – puuküte

jääb varukütteallikaks.

Loov-praktiline lõputöö on väga hea teoreetiline alus Mäe-Hinni talu eramu renoveerimiseks. Töös

välja toodud hinnangud võimaldavad vanast talust luua tänapäevaste mugavustega ühepereelamu.

Käesoleva lõputöö raames sai autor laiapõhjaliselt korrata nelja akadeemias veedetud aasta jooksul

õpitut ning omandas uusi teadmisi, mida edaspidises erialases töös kasutada.

21

KASUTATUD ALLIKAD

Abel, E & Voll, H. 2010, Hoonete energiatarve ja sisekliima, Presshouse

Elvisto, T& Pere, R.2006. Kodu vanas majas. Tallinn:Tallinna Raamatutrükikoda.

Elvisto, T. 2007.Vanade puitakende vahetust kaalu hoolega. – RMT: Oma maja 6. Tallinna

Raamatutrükikoda lk 86. Tammeraamat, lk 70-80.

Energiatõhususe miinimumnõuded. RT I, 05.09.2012, 4

https://www.riigiteataja.ee/akt/105092012004 (01.04.2015)

Hääl, K & Mieler, E.2013. Veevarustus. – RMT: Vana maamaja käsiraamat. Tammeraamat, lk 257-

260.

Kanalisatsiooniehitiste veekaitsenõuded. RT I 2001, 47, 261

https://www.riigiteataja.ee/akt/13305356(01.04.2015)

Keskküla, M. 2013. Projekteerimine. – RMT: Vana maamaja käsiraamat. Tammeraamat, lk 70-80.

Lembitu, T jt. 2007. Väike pärandkultuuri käsiraamat. Eesti Loodusfoto Tartu

Maaelamute sisekliima, ehitusfüüsika ja energiasääst I, Uuringu I etapi lõpparuanne. 2011.

Kalamees, T., Alev, Ü., Arumägi, E., Ilomets, S., Just, A., Kallavus, U. Tallinna Tehnikaülikool.

Pärdi, H. 2012. Eesti talumaja lugu, Ehituskunst ja elu 1840-1940. Tallinn: Tänapäev

Pärdi, H. 2013. Eesti taluhäärberid II. Tallinn: Tänapäev

Päärni, K. 2014. Tehnosüsteemid väikeelamus. Ehitame kirjastus. Tallinn

Suurkask, V. 2012. Hoonete veevärk ja kanalisatsioon, TTÜ kirjastus Tallinn

Veski, A. 2005. Ahjud, pliidid, kaminad. Tallinn: Tormikiri OÜ

Viires, A. 2000. Puud ja inimesed. Tartu: Ilmamaa

22

LISAD

Lisa 1. Vaade Mäe-Hinni elamule edelast

(Foto: Pihus. V, juuni 2014)

23

Lisa 2. Foto Mäe-Hinni talu elamust aastast 1994.

Hillar Soone matustel tehtud fotodel on näha veel väljavahetamata laastukatust ja veranda

originaalaknad. (Foto: Heerode perekonna fotoalbum)

24

Lisa 3. Vaade Mäe-Hinni elamule idanurgast.

Hoonel on kõrge maakivivundament, mistõttu on palgid heas seisukorras.

(Foto: Pihus. V, aprill 2015)

25

Lisa 4. Pragu maakivisoklis

Hoone idanurgas on tekkinud vundamenti pragu, mis vajab edasist jälgimist.

(Foto: Pihus. V, jaanuar 2014)

26

Lisa 5. Laelaudade kahjustus

Kunagise katuselekke tõttu neelu piirkonnas on laelauad pruunmädaniku poolt kajustatud, ning lagi

looka vajunud. Lekke tõttu on ka laetalal suured pruunmädaniku kahjusutsed.

(Foto: Pihus. V, detsember 2014)

27

Lisa 6. Rõhtvoodri ja veelaua kahjustus

Rõhtvoodri veelaud on tugevati kahjustunud, samuti voodri esimene laud

(Foto: Pihus. V, jaanuar 2014)

28

Lisa 7. Akna raami kahjustus

Hoone idaküljel paikeva akna raam on pehkinud ja puitnaaglid välja kukkunud.

(Foto: Pihus. V, jaanuar 2014)

29

Lisa 8. Akna lengi kahjustus

Akna leng on pruunmädaniku poolt tugevasti kahjustatud. (Foto: Pihus. V, jaanuar 2014)

30

Lisa 9. Ehitusjärgsed veranda aknad

Ehitusjärgsed veranda aknad on halvas seisukorras, kuid väärivad taastamist.

(Foto: Pihus. V, aprill 2015)

31

Lisa 10. Veranda ukse ja selle ümbruse kahjustus

Veranda uks ja selle ümbrus on katuselt langeva vee tõttu pidevalt niisketes oludes.

(Foto: Pihus. V, detsember 2014)

32

Lisa 11. Ehitusjärgne tahveluks

Siseustena kasutuses olevad tahveluksed on üldiselt heas seisukorras.

(Foto: Pihus. V, detsember 2014)

33

Lisa 12. Vaade elutoa leivaahjule

Ahi ja soemüüri vooder on laotud serviti asetsevatest tellistest. Ahju korsten on pigitunud.

(Foto: Pihus. V, aprll 2015)

34

Lisa 13. Leivaahju pöördsiibri ümbrus

Elutoa leivaahju pöördsiibri ümbrus on lagunenud. (Foto: Pihus. V, detsember 2014)

35

Lisa 14. Vaade külma toa leivaahjule

(Foto: Pihus. V, aprill 2014)

36

Lisa 15. Külma toa leivaahi on halvas seisukorras

Ahjuvõlv on surunud ahju külje välja. (Foto: Pihus. V, detsember 2014)

37

Lisa 16. Heas seisukorras põrandlauad

Eluruumides on põrandad tehtud laiadest punnita laudadest, mis on väga heas seisukorras.

(Foto: Pihus. V, detsember 2014)

38

Lisa 17. Vaade Mäe-Hinni talule lõunast

Vaade Mäe-Hinni talule lõunast, antud suunal on projekteeritud uus sissesõidutee.

(Foto: Pihus. V, aprill 2015)

39

SUMMARY

The aim of given creative-practical thesis „Composing the renovation project for the dwelling house

of Mäe-Hinni farmstead“ was to bring the energy-saving living environment with good inner

climate into old log house, steting the architectural value of the building. The decisive point by

selecting the topic was the author’s desire to embed comprehensively the knowledge that was

acquired in culture academy during four years. To complete the work, the author investigated the

history of building, measured its dimensions and made the expertise. The resultant data was the

base for settling the main detail drawing.

In the detail drawing, there was first settled the estate’s coutyard planning: the location of the access

road was changed, the sewerage and well were located, the location of potential ancillary building

was planned. Also, the architectural solution of the building was drawn up in detail drawing: the

historical ovens will be conserved, the veranda will be restored similarily to original; to lighten up

the second floor, there will be installed the skylight windows; the other (old) windows will be

replaced with the windows that are similar to originals.

The ground-floor’s planning remained mostly the same – the essential changes were that the

lavatories were brought to old pantry and the staircase to second floor was drawn into living room.

About the constructions: the important architectural connections were improved by increasing their

carrying capacity and heat retention. To provide the sufficient ventilation, the heat exchanger unit

was planned. In addition to existing log heating, the ground heat pumps were planned to heat the

building – in the future, the log wood heating will be used as reserve.

That creative-practical thesis is a very good theoretical basis for renovating the Mäe-Hinni dwelling

house. The assessments allow to rebuild the old farmbuild to a modern and convenient single-

family house.

By drawing up that work, the author could reacquaint compherensively all that was learnt during four

years and also acquired new knowledge that can be effectively used in his future professional work.