Embed Size (px)
Citation preview
Viljandi koostööpiirkonna ettevõtlusuuring
Projektijuht: SA Viljandi Ettevõtluskeskus EAS Lõuna-Eesti Agentuur
Koostööpartnerid: Viljandi Linnavalitsus
Paistu Vallavalitsus Pärsti Vallavalitsus
Saarepeedi Vallavalitsus Viiratsi Vallavalitsus
Anu Laas OÜ Laas & Laas
Viljandi 2002
2
SISUKORD SAATEKS.................................................................................................................................... 3 SISSEJUHATUS.......................................................................................................................... 3 UURINGU EESMÄRK ............................................................................................................... 4 UURINGU METODOLOOGIA.................................................................................................. 4 PIIRKONNA ÜLDISELOOMUSTUS ........................................................................................ 4
Sissetulekud ja piirkonna konkurentsivõime............................................................................ 5 VARASEMAD UURINGUD ...................................................................................................... 6
Tööjõu ja tööturu uuring 2001 ................................................................................................. 6 Ecos Ouverture 1997................................................................................................................ 6 Eksportööride uuring 2001....................................................................................................... 7
VILJANDI JA KOOSTÖÖPIIRKONNA ETTEVÕTLUS ......................................................... 7 KÜSITLUSTULEMUSTE ANALÜÜS..................................................................................... 10
Ettevõtete tegevusala.............................................................................................................. 10 Viljandi koostööpiirkonna ettevõtja koondportree................................................................. 11 Ettevõtja tervis........................................................................................................................ 16 Viljandi koostööpiirkonna ettevõtlus ..................................................................................... 18 Ettevõte ja tööjõud ................................................................................................................. 19
Tööbüroo ............................................................................................................................ 21 Visioon ................................................................................................................................... 21 Ettevõtluse tugisüsteem ja informeeritus ............................................................................... 22 Ettevõtte käekäik .................................................................................................................... 22 Teostuse ehk suutlikkuse mõõtmine ...................................................................................... 24 Käive ja investeeringud.......................................................................................................... 25 Euroopa Liit............................................................................................................................ 26 Ootused omavalitsusele.......................................................................................................... 27
PÕHITULEMUSED .................................................................................................................. 30 Vastuolud tegelikkuse ja soovitud olukorra vahel ................................................................. 30 Uuringutevaheline diskussioon .............................................................................................. 31
SOOVITUSED JA ETTEPANEKUD ....................................................................................... 31 LISA 1. ARENGUKAVA ELLUVIIMISE MEHHANISM...................................................... 33 LISA 2. MAJANDUSKLASTER EHK ETTEVÕTTEKOBAR ............................................... 34 LISA 3. PORTERI KONKURENTSISTRATEEGIA MUDEL VILJANDI KOOSTÖÖPIIRKONNAS ........................................................................................................ 35 MÕISTED JA SELGITUSED ................................................................................................... 37
Klastri ehk ettevõttekobara või majanduskobara mõiste........................................................ 37 Klastriuuringu põhimõtted ..................................................................................................... 38
KASUTATUD KIRJANDUS .................................................................................................... 39
3
SAATEKS Viljandi koostööpiirkond kujutab endast Viljandi linna koos ümbritsevate valdadega. Kuigi ettevõtete arv on Viljandi linnas kümneid kordi suurem kui valdades, käib inimesi tööle nii maalt linna kui ka linnast maale. Sotsioloogilised uuringud on näidanud, et Eesti puhul algavad linnalised hoiakud umbes 10 tuhande elanikuga väikelinnast. Niisiis võib uuritavas piirkonnas teha vahet linnal ja maal, samas muudab kaaseagne maailm vahemaad väiksemaks. Intevjuudes rõhutati mitmel korral mõtet, et piirkondlikuks arendustööks on olemasolevad vallad liiga väiksed ning Viljandi linnaga peaks koostöö olema igati tihedam. Ettevõtlusuuringu kaudu saadud uute teadmiste alusel tahetakse edasi minna. Juba üle aasta on koostööpiirkonnas planeeritud ettevõtete koostöövõrgu ning inkubatsioonikeskuse (nn Ärimaja) projekti. Intervjuudest tuli väga selgelt välja ootus, et omavalitsused võtaksid arendustöös suurema initsiatiivi või hakkaks ettevõtluskeskus aktiivsemalt tööle. Antud uuringu ankeet ja sagedustabelid ettevõttetüübi lõikes on esitatud eraldi vihikuna (Viljandi koostööpiirkonna ettevõtlusuuringu statistiline ülevaade). Igasugune uuring saab valmida koostöös ja see nõuab uuritavatelt lisaaega ja energiat. Käesolev uuring on valminud ennekõike tänu ettevõtjate koostöövalmidusele. Uuringu läbiviijad tänavad kõiki, kes võtsid vaevaks täita küllaltki mahukas ankeet. Eriti tänulikud on uuringu läbiviijad kõigile neile, kes leidsid aega ettevõtlusprobleemide üle mõtlemiseks ja sellest intervjueerijale rääkisid. SISSEJUHATUS 1990tel aastatel on tuntust võitnud regionaalsed innovatsioonisüsteemid, mis toovad välja kohalike ja piirkondlike ettevõtete vahelised erinevused ning konkurentsivõime. Piirkonna klastripõhine arendustegevus (nn kobarareng) põhineb ideel, et kohalik omavalitsus koos riiklike toetusmeetmetega toetab igati võrgustumis- ning koostöötegevusi, loob soodsat ettevõtluskeskkonda, teadvustab antud piirkonna olulisi majandusharusid. Klastripõhine arendustegevus on sageli kasutatavaks piirkonna majandusarenduse meetodiks. Majandusklaster ehk ettevõtetekobar tähendab omavahel majanduslikult seotud, kauplevaid ettevõtteid ning ettevõtlust mõjutavate organisatsioonide ja institutsioonide võrgustikku. Selleks, et piirkond langetaks oma arendustegevuseks vajalikke otsustusi, on oluline võimalikult hästi tunda kohalikku ettevõtlust ning võimalikke majandusklastreid – ettevõtete ja insitutsioonide koostöökobaraid. Selle jaoks viidi Viljandis ja koostööpiirkonnas läbi nii tööjõu- kui ka ettevõtete uuring. Ettevõtlusuuring analüüsib innovatsioonisüsteemi osi (tegutsevaid st ettevõtteid, võrgustikku ja kultuuri), ettevõtete konkurentsivõimet, ettevõtete arengutrende, ettevõtjaid. Mõistete seletused on viidud lugemise hõlbustamiseks eraldi ossa aruande lõpus, kasutatud on mõistete tähestukulises järjekorras esitamist. Klastri ehk ettevõtete kobara mõistet on samuti selgitatud mõistete ja selgituste osas.
4
UURINGU EESMÄRK Saada ülevaade Viljandi piirkonna ettevõtluse olukorrast ja olemasolevast arendustöö alasest kompetentsibaasist.
Kõige olulisemaks uuringu eesmärgiks on arendada Viljandi piirkonnas majandust kobararengu (klastripõhine arendustegevus) põhimõttel, mille eelduseks on uued ning usaldusväärsed andmed ettevõtetest ning ettevõtjatest ning ettevõtjate arvamustest, hoiakutest ning ootustest kohalikule omavalitsusele.
Selle projekti initsiaatoriteks on olnud Viljandi LV, koostööpiirkondade vallavalitsused koostöös Viljandimaa Ettevõtluskeskusega.
UURINGU METODOLOOGIA Antud uuringu läbiviimisel kasutati mitut uurimismeetodit – kvantitatiivset, kvalitatiivset ja lisaks kasutati statistika andmeid ning teiste uuringute tulemusi. Koostati ankeet ettevõtte juhi või omaniku küsitlemiseks. Ankeet on struktureeritud küsimustik, mida vastaja täidab ise (vastupidiselt suulisele intervjuule). Ankeedi täitis 113 juhuvalimisse sattunud ettevõtte omanikku või tippjuhti. Lisaks kvantitatiivsele meetodile kasutati ka kvalitatiivset uuringumeetodit süvaintervjuu näol, kus toimus vaba vestlus ettevõtte, ettevõtluse ja Viljandi koostööpiirkonna arenguvõimalustest. Kokku tehti 15 süvaintervjuud. Enamik vestlusi salvestati diktofoni abil. Valdav osa küsitlusest viidi läbi ettevõtjate juures. Lisaks kasutati ettevõtja soovi korral ka küsitluspunkti, milleks oli Viljandi Ettevõtluskeskus. Ettevõtete ning ettevõttejuhtide kohta koguti andmed tegevjuhtide ja/või omanike intervjueerimise abil. Kogutud andmeid töödeldi andmetöötlusprogrammi SPSS abil. Uuringu küsimuste koostamisel võeti arvesse seniseid ettevõtlusalaseid uuringuid ning püüti vältida varasemaid vigu (nt FIEde valimist väljajätmine). Ankeet koostati koostöös tellijaga ning eksperdina kasutati ettevõtja Jaak Sule abi. PIIRKONNA ÜLDISELOOMUSTUS Uuringus kasutatakse mõistet koostööpiirkond, mille käesoleva uuringu mõistes moodustavad Viljandi linn, Paistu vald, Saarepeedi vald, Pärsti vald ja Viiratsi vald. Seda mõistet on kasutatud ka Viljandi sama piirkonna tööjõu ning tööturu uuringus. Kuna Viljandi linn on suurim omavalitsusüksus koostööpiirkonnas, siis tuuakse Viljandi linna selles uuringu aruandes tihti eraldi välja ning kasutatakse rõhuasetuste selguse mõttes ka Viljandi ja koostööpiirkonna mõistet, mis siis rõhutab Viljandi linna koos nelja vallaga.
5
Sissetulekud ja piirkonna konkurentsivõime Üksikisiku tulumaksu maksmise poolest on Viljandi negatiivse trendiga ja alla Eesti keskmise, kuid paremas olukorras kui Valgamaa, Võrumaa ja Jõgevamaa (tabel 1). Pärnu on üsna Eesti keskmine oma näitajate poolest selles valdkonnas. Tabel 1. Üksikisiku tulumaks elaniku kohta – võrdlus Eesti keskmisega
Negatiivne trend
Positiivne trend
Üle Eesti keskmise
Tallinn (1999 võrdlus 1998)
Tallinn (2000 võrdlus 1999) Harjumaa va Tallinn Hiiumaa Tartumaa Raplamaa Pärnumaa (keskmine, aga 0% kasv)
Alla Eesti keskmise
Läänemaa Ida-Virumaa (tugev negat langus) Järvamaa Lääne-Virumaa Viljandimaa Võrumaa Valgamaa Põlvamaa Jõgevamaa
Saaremaa
Keskmine leibkonnaliikme sissetulek moodustas 1999-2000 Viljandimaal Eesti keskmisest 80% (joonis 1). Aastal 1998 oli see isegi veidi suurem (85%), niisiis näitab statistika keskmise sissetuleku vähenemist Viljandimaal. Ühelt poolt on see tingitud väikestest palkadest, teiselt poolt töötuse määra kasvust (kuigi mitte väga suurest), töötuse määr oli 2000 aastal 11,6% (9,4% 1998 aastal).
0
40
80
120
160
Ida-Viru
Valga
Viljandi
Saare Hiiu
Rapla
Tartu
Tallinn
Harju va
Tallinn
1998 1999 2000
Joonis 1. Keskmine netosissetulek leibkonnaliikme kohta kuus maakonna järgi ja võrdlus Eesti keskmisega (100%) Allikas: Statistikaamet
6
VARASEMAD UURINGUD Tööjõu ja tööturu uuring 2001 Viljandi koostööpiirkonna tööjõu ja tööturu uuring 2001 lõpul näitas (Servinski 2002):
1) enamuse koostööpiirkonna tööandjate koostöövõimet; 2) paranenud suhteid ettevõtjate ja kohalike omavalitsuste vahel; 3) tööandjate enesekindluse tõusu; 4) tõsiasja, et koostööpiirkonna tööturult on võimalik saada tööandjate ootustele
vastavat tööjõudu; 5) tööandjate positiivset suhtumist täiendkoolitusse ja selle kaudu arengueelduste
loomisse. ! Uuring näitas probleemeprobleemide olemasolu, millest üks tõsisemaid on
tööotsijate halb motiveeritus tööd teha.
! Samas näitas küsitlus ka seda, et küsimuste lahendamisel ollakse õigel teel.
Ecos Ouverture 1997 Aastal 1997 küsitleti Viljandimaal 172 ettevõtte tippjuhti, kellest 80% olid ettevõttes ka osanikud. Iga teine ettevõtte tippjuht oli kõrgharidusega, iga kolmas kesk-eriharidusega ning ülejäänud keskharidusega. Iga teine ettevõte või tippjuht kuulus mingisse äri- või kutseliitu. Küsitletud ettevõtetest oli sadakond asutatud aastatel 1991-1993. Kaks kolmadikku ettevõtettest olid nullist alustanud ettevõtted. Kaks kolmandikku ettevõtte asutajatest on seda teinud isiklikest säästudest. Kolmveerand olid aktsiaseltsid, sest küsitluse ajal lubas seadus akstiakapitali alates 300 kroonist. Pärast 1997 aasta septembrit vähenes aktsiaseltside arv tuntaval ning enamikest neist said osaühingud. Eesti noor ettevõtlus on väikeettevõtlus, kus antud küsitlus näitas, et 56% ettevõtetest töötas alla 15 töötaja. Ettevõtte tippjuhid andsid töötajate kompetentsusele tootmisalal küllaltki hea hinnangu. Ecos Ouverture projekti, mis oli suunatud ettevõtete rahvusvahelistumise suurendamisele, mäletavad vaid vähesed kaasahaaratud ning Longfordi pubiga seostab seda projekti vaid mõni üksik asjasse mittepühendatu. Võrdlus aastaga 2002 Ka aastal 2002 on paljudele ettevõtetele tõsiseks probleemiks välisturule minek, vähene kogemustepagas, kesine keeleoskus ja eri kultuuride mittetundmine. Olulisim arenguhüpe nende aastate jooksul on toimunud tänu internetile ja globaliseeruvale maailmale. Teiselt poolt on oluline muutus võrreldes viie aasta taguse ajaga see, et aastal 2002 on paljudel tarnijatel oma esindused Eestis ning kohalik ettevõtja saab hakkama eesti keelega ja Eestis suheldes.
7
Eksportööride uuring 2001 Küsitleti 338 ettevõtte ekspordi- või ettevõtte tippjuhti. Uuring näitas, et
1) regulaareksportijal moodustab eksport peamise osa äriideest, sest eksport moodustab kogukäibest 56-64% (sh kergetööstuse eksportijal 72% ja puidutööstuse eksportijal 69%);
2) ootus ekspordivõimaluste kasvule EL liitumise järgselt ei ole kuigi kõrge; 3) ekspordi peamisteks sihtriikideks olid Soome, Rootsi ja Läti; 4) 63% eksportijatest ei kasuta oma ettevõttes ühtki kvaliteedisüsteemi; 5) omatoodangu osakaal küsitletud ettevõtete ekspordis oli 56%.
VILJANDI JA KOOSTÖÖPIIRKONNA ETTEVÕTLUS Kokku on ettevõtete arvu hinnata raske, sest Eestis ei koguta ettevõtete andmeid piirkondlikul ning kõiki ettevõtte juriidilisi vorme arvestavalt. Piirkondlik ettevõttestatistika piirdub vaid Äriregistris registreeritud ettevõtete arvuga, kuid sealt puudub suur osa füüsilisest isikust ettevõtjaid (FIEsid), kes on arvel ainult Maksuametis. Eestis on paljude ettevõtlust analüüsivate materjalide puuduseks FIEdest kui ettevõtjatest möödavaatamine või vaid osaline arvessevõtt. Ettevõtlusest kauged inimesed ei saa aru, et:
1) FIEd on väiksemates linnades ning maapiirkondades oluliseks ettevõtluse osaks;
2) FIE, kelle aastakäive on alla 250 tuhande eesti krooni, ei pea end arvele võtma Äriregistris;
3) Maksuametis on arvel suurem arv FIEsid kui Äriregistris.
Äriregistri andmed ei kajasta Maksuametis arvel olevaid füüsilisest isikust ettevõtjaid (FIEsid). Äriregistris arvelolevad FIEd võiksid moodustada umbes kolmandiku FIEde üldarvust piirkonnas, mis tähendab, et kokku võiks piirkonnas olla pooltuhat FIEd. Tabelis 2 on toodud Äriregistris arvelolevate ettevõtete arv ning jaotus ettevõtlusvormi järgi. Tabel 2. Ettevõtete arv ja jaotus ettevõtlusvormi järgi Viljandimaal ja Viljandis Arv Viljandimaal,
01.01.01 Arv
Viljandis, 01.01.01 Arv
Viljandis, 01.01.02 Aktsiaselts (AS) 189 123 117 Füüsilisest isikust ettevōtja (FIE)
1406
110 146
Osaühing (OÜ) 774 425 483 Tulundusühistu (TÜ) 36 2 2 Täisühing 5 1 1 Usaldusühing (UÜ) 8 4 5 Määramata 2 1 Kokku 2420 666 754 Äriregistri andmetel oli Viljandi linnas 2002. aasta alguses Äriregistrisse kantud 754 ettevõtet. Äriregistrisse kantud ettevõtted peavad tegema ka aastaaruande ja neid andmeid saab ettevõtlusregistrist küsida. Viljandi Linnavalitsuse käsutuses olid Äriregistri andmed koos ettevõtte käibega. Nende ettevõtete kohta, kus töötajate arv on üks, andmeid ei avaldata. Tabel 3 näitab seda, kui suur osa registreeritud ettevõtetest on tegelikult kas ühe inimese leibkonna toitmiseks või lihtsalt riiulil. Formaalselt ei ole FIEd tööandjateks, kuid ka suur hulk osaühinguid (ligi kolmandik), mis on loodud iseendale tööandjaks, ning kus ei jõuta ametlikult töötajaid palgata. Samas on teada FIEsid ja osaühinguid, kes kasutavad küll võõrast tööjõudu,
8
kuid seda tehakse lepingulisel alusel, kus tööde täitja on ise FIE või äriühing. Seetõttu tuleb ettevõtete arvu ning suuruse põhjal ettevõtlusele antavate hinnangute osas olla väga tähelepanelik ning ettevaatlik. Lisaks veel asjaolu, et riiklikud andmebaasid ei ole täpsed või on täpselt esitatud umbmääraseid algandmeid. Tabel 3. Viljandi linna ettevõtete tööandmisvõime
Ettevõtlusvorm Koguarv Ettevõtted, kus antakse tööd rohkem kui ühele inimesele
Ettevõtted, kus vaid üks töötaja
Aktsiaselts 117 105 12 Osaühing 483 353 130 Tulundusühistu 2 1 1 Täisühing 1 0 1 Usaldusühing 5 0 5 Füüsilisest isikust ettevōtja 146
0 146
Kokku 754 459 295 Andmete allikas: Äriregistri andmed Viljandi linna kohta seisuga 01.01.2002.a. Joonisel 2 on näidatud ettevõtete arvu piirkonnas ja Viljandimaal, joonistel 3-5 saab jälgida, et nn ‘Äriregistri’ FIEde arv on omavalitsuste lõikes püsinud küllaltki stabiilsena, mis näitab seda, et FIEd ei ole varmad oma käivet üle 250 tuhande kasvatama (sellest alates Äriregistris registreerimise kohustus). Vaatamata FIE täisvastutusele on see inimestele oluliseks ettevõtlusega alustamise vormiks, sest äri alustamise registreerimine on odav ning paljude jaoks on oluline ka lihtsustatud raamatupidamise viis. Osaühinguid ja aktsiaseltse on rohkem Viljandi linnas, kus ettevõtluskliima on võrreldes maapiirkonnaga parem:
1) olemas ettevõtjate kriitiline mass; 2) linnas on sotsiaalne kontroll väiksem ja seda on kergem taluda.
0
200
400
600
800
1000
1200
1400
1600
FIE OÜ AS Muu FIE OÜ AS Muu FIE OÜ AS Muu
1999 2000 2001
Viljandi Paistu Pärsti Saarepeedi Viiratsi Koostööpiirkond Viljandimaa
Joonis 2. Viljandimaa ja Viljandi koostööpiirkonna ettevõtete arv 1999-2000 (01.01)
9
85
107
110
49
71
71
87
107
112
51
67
66
98
134
131
0% 20% 40% 60% 80% 100%
1999
2000
2001
Viljandi Paistu Pärsti Saarepeedi Viiratsi
Joonis 3. Äriregistris registreeritud FIE-de arv koostööpiirkonnas 1999-2001
393
446
425
0% 20% 40% 60% 80% 100%
1999
2000
2001
Viljandi Paistu Pärsti Saarepeedi Viiratsi
Joonis 4. Äriregistris registreeritud OÜ-de arv koostööpiirkonnas 1999-2001
129
125
123
7
7
8
4
4
4
13
12
10
0% 20% 40% 60% 80% 100%
1999
2000
2001
Viljandi Paistu Pärsti Saarepeedi Viiratsi
Joonis 5. Äriregistris registreeritud AS-de arv koostööpiirkonnas 1999-2001
10
KÜSITLUSTULEMUSTE ANALÜÜS Ettevõtete tegevusala Küsitluses osalenud peegeldasid ettevõtluse struktuuri, kus olulisel kohal on tertsiaarsektor (tabel 4 ja joonis 6). Eriti suur on jae- ja hulgikaubanduse osakaal, mis on iga neljanda ettevõtte põhitegevusala. Viljandi koostööpiirkonnas ei ole veel nähtavalt kasvanud kindlustus, kinnisvara-, üürimis- ja äriteenused, mis muidu on kaasaegse majanduse kasvavaks valdkonnaks. Tertsiaarsektoris on palju mikroettevõtteid (tabel 5). Viljandimaal on arenud metsamajanduse ja puidutöötlemisega tegelevad ettevõtted. Need ettevõtted teevad ka koostööd ning on potentsiaalseteks töökohtade loojateks tulevikus. Viljandi koostööpiirkonnas tuleks kindlasti kaaluda puiduklastri põhist piirkonna arendamist. Tabel 4. Küsitletud ettevõtete tegevusvaldkond (EMTAK 2000 järgi*) Tegevusvaldkond Arv Osakaal, %
A Põllumajandus, jahindus ja metsamajandus 15 13,3 D Töötlev tööstus 19 16,8 F Ehitus 5 4,4 G Hulgi- ja jaemüük 29 25,7 H Hotellid ja restoranid 7 6,2 I Veondus, laondus ja side 5 4,4 J Finantsvahendus 1 0,9 K Kinnisvara-, üürimis- ja äritegevus 3 2,7 M Haridus 1 0,9 N Tervishoid ja sotsiaalhooldus 3 2,7 O Muu ühiskonna-, sotsiaal- ja isikuteenindus 19 16,8
Vastamata 6 5,3 Kokku 113 100,0 *Eesti majanduse tegevusalade klassifikaator (EMTAK 2000) Ankeedi täitja poolt nimetatud põhitegevusala
63%23%
14%
tertsiaars.
sekundaars.
primaars.
Joonis 6. Vastanud ettevõtete jaotus majandussektori järgi, %
Primaarsektori ettevõtted ei ekspordi, sekundaarsektorist ekspordib ligi kolmveerand (71%) ja tertsiaarsektorist iga kümnes (11%).
11
Tabel 5. Vastanud keskmise töötajate arvu ja tegevusvaldkonna järgi (2001)
1 2-3 4-5 6-10 11-20 21-50 51-100 101+ Arv A 3 3 1 1 3 3 14 D 2 3 4 3 5 17 F 1 4 5 G 2 3 5 7 3 2 22 H 3 1 1 1 6 I 1 1 1 3 K 1 1 1 3 M 1 1 N 2 2 O 3 4 2 1 1 1 12
Vastamata 1 1 1 3 Kokku 16 11 11 12 14 16 3 5 88
Viljandi koostööpiirkonna ettevõtja koondportree
71%7%
8%
7%
7%
ViljandiViiratsi
Saarepeedi
Pärsti
Paistu
Joonis 7. Vastanud ettevõtjate jaotus omavalitsuste lõikes, % N=113
Ankeedile vastas 113 ettevõtjat ning ettevõtete tegevjuhti (joonis 7):
1) 80 Viljandi linnast; 2) 8 Paistu vallast; 3) 8 Pärsti vallast; 4) 9 Saarepeedi vallast ja 5) 8 Viiratsi vallast.
Kaks kolmandikku vastanutest olid mehed ja üks kolmandik naised. 37 naisvastajast on 33 Viljandi linnast ning Paistu vallast ei vastanud ükski naisettevõtja.
OÜ
AS
FIE
UÜ
TÜ
Arv
3020100
mees
naine
Joonis 8. Vastanute arv ettevõtte tüübi ja soo järgi, %
Küsitleti kas ettevõtete omanikke või tippjuhte. 113 vastanut jaotusid ettevõtte tüübi järgi järgnevalt (joonis 8):
1) 41 osaühingu (OÜ) juhti; 2) 33 aktsiaseltsi (AS) juhti; 3) 35 füüsilisest isikust ettevõtjat
(FIE); 4) 3 usaldusühingu (UÜ) juhti ja 5) 1 tulundusühistu (TÜ) juht.
12
jah
ei
Protsent
100806040200
mees
naine
23
77
12
88
Joonis 9. vastanute jaotus omanikuksolemise ja soo järgi, %
Vastanutest oli 85% ettevõtte omanikud ning 15% tegevjuhid või juhtkonna liikmed. 70% vastanutest on seotud ühe ettevõttega, 16% kahe ettevõttega, 5% kolme kuni viie ettevõttega. Ettevõtetega ei olnud omanikuna seotud 9% vastanutest. Vastanud ettevõtte omanikest on iga teine 100% omanik ja 23% on 50% omanik ja 11% on 51-99% omanik. Meesvastajad on rohkem kui naised ettevõtte omanikud. Vastanutest oli iga kolmas naine ja kolmveerand neist on ka ettevõtte omanikud (joonis 9).
Joonis 10. Vastajate jaotus vanusgrupiti, % N=112
Joonis 10 näitab, et vastanutest on ligi neljandik 26-35 aastasi ja veidi üle neljandiku 45-55 aastasi. 36-35 aastasi on üle kolmandiku ja veidi üle kuuendiku on üle 55 aasta vana. Viljandi koostööpiirkonnas napib alla 26-aastasi ettevõtjaid nii nagu mujalgi Eestis. Haridusasutused ei anna piisavalt teadmisi ettevõtlusest ja oma ettevõttega alustamise julgust. Üleminekuühiskonnas, kus ettevõtjakogemust ei saadud seni kaasa kodust, ei ole noortel ettevõtluskogemusi ja eeskuju ettevõtluses. Samas on noorte tööhõive probleemid ja vähene ettevõtlusvalmidus probleemiks terves maailmas.
Valdav enamik vastanutest olid perekonnainimesed: 90% olid abielus või kooselus, 2% vallalised ja 10% lahuselavad või lahutatud. 58% oli kaks last ja 14% üks laps ja samuti 14% oli kolm last, 9% oli rohkem kui 3 last ning vaid 6% ei olnud lapsi. Kuigi paljudel on lapsed juba iseseisvunud, on siiski igal viiendal majanduslik vastutus kolme ja enama pereliikme eest. Lisaks lastele lisandub veel hool oma pere vanade eest. Igal neljandal ettevõtjal ja aettevõtte juhil ei olnud peres ülalpeetavaid.
2%
13%
27%
37%
22%
üle 65
56-65
46-55
36-45
26-35
13
Joonis 11. Vastanud ettevõtjate jaotus soo ja vanusgrupi lõikes, % N=111
Juhuvalim Viljandi koostööpiirkonnas kinnitab seda, et mehed alustavad ettevõtluses nooremalt kui naised ning et naistel üle 45 on tööturul raskem kui meestel, mistõttu see vanusrühm on aldis looma oma ettevõtet (joonis 11). Kuna Eesti elu, erinevate uurimisandmete tulemused ja rahvusvaheline kogemus näitavad üle 45-aastaste naiste kõrget ettevõtlusvalmidust, siis tuleks sellest teha positiivsed ja konstruktiivsed järeldused. Tuleks vältida negatiivset stereotüüpset mõtlemist ‘vanadest naistest’ kui probleemist ja seetõttu erinevatesse programmidesse mittesobilikust sihtrühmast.
26-35
36-45
46-55
56-65
üle 65
Protsent
403020100
mees
naine
8
32
38
19
15
24
35
24
14
50%
33%
17%
kõrg
keskeri,kutse
kesk
Joonis 12. Vastanute jaotus kõrgeima haridusastme järgi, %
Joonis 12 näitab, et ettevõtjad ja ettevõtete juhid on väga hea haridustasemega, kuid tihti on kõrg- ja kutseharidus saadud hoopis teistes valdkondades kui praegune ettevõtte tegevusala. Mitmetel vastanutel oli mitu haridust, oli ka mitut kõrgharidust. Haridustaseme ja viimase 36 kuu jooksul saadud täiendkoolituse vahel oli oluline side (r=,217) – kõrgharidusega inimestest oli end täiendanud 84%, keskeriharidusega inimestest 75% ja keskharidusega inimestest 42%. Kõrgem haridustase soosib elukestvat õpet.
Valdkonnad ja erialad, millelt vastanud olid ettevõtlusesse siirdunud 52 vastanut ehk ligi iga teine pärineb kolmest kõrgkoolist: Tallinna Tehnikaülikooli (endise TPI) lõpetanuid oli vastanute seas 19, Eesti Põllumajandusülikooli (endise EPA) lõpetanuid oli 18, Tartu Ülikooli (endise TRÜ) lõpetanuid oli 15. maaparandus 3 agronoom 4 mesinik zootehnik 2 veterinaar zootehnik, vetvelsker metsatööstus metsandus põllumajandusinsener 4 mehhanisaator mehhaniseerimine mehhaanik 2 tehnik-mehhaanik tehnik elektromehaanik tehnik-elektromehaanik tehnik-mehaanik tehnik tehnik-mehhaanik, ökonomist autondus, mehaanika autode hooldus ja remont autod ja automajandus autotransport majandus 4 juhtimine, ökonoomika
tööstuslik ökonoomika ja juhtimine ökonomist töö ökonoomika ehitusökonoomika tootmise juhtimine informaatika-ökonomist finantsist ehitustehnik ehitusinsener tööstus- ja tsiviilehitus põllumajandus- ja tsiviilehitus ehitusinsener tsiviilehitus hüdrotehnika insener 4 energeetika elektrik 2 tööstuselektroonika elektriajamid ja automatiseerimine majandusküberneetika matemaatik-pedagoog psühhiaatria farmaatsia
meditsiin meditsiiniõde 2 nõelravi, ravimassaaž bioloog, rahvusvaheline ärijuhtimine pedagoogika, psühholoogia psühholoogia konserveerimise tehnoloog mööbli tehnoloog tehnik-tehnoloog sisearhitekt arhitektuur majandusgeograafia kultuurimetoodik kunstiline tekstiil ansambli- ja kooriartist kehakultuur õpetaja kaubatundja kosmeetik juuksur 2 saksa filoloog õigusteadus 2
15
3%
63%
34%
vähe tulu
juhuslik
süsteemne
Joonis 13. Vastanute jaotus hinnangu järgi täiendõppe kvaliteedile, %
34% vastanutest arvab, et on viimaste aastate jooksul saanud süsteemse täiendõppe, 63% arvab, et on saanud küllatki juhuslikke uusi teadmisi ning 3% peab oma täiendõpet vähetulukaks (joonis 13).
Mis valdkonades soovitakse end veel täiendada? Üldjuhtimine, ärijuhtimine, finantsjuhtimine: juhtimine 7 majandus 6 ärijuhtimine 3 rahvusvaheline ärijuhtimine finantsjuhtimine 8 majandusanalüüs rahavoogude liikumine turukonjunktuur äriettevõtlus ökonoomika raamatupidamine 3 strateegia Ettevõtlusega otseselt seotud valdkonnad: turundus 2 kaubandus 2 psühholoogia 2 keeleõpe 7 (sh Inglismaal) arvutikasutus 6 infotehnoloogia
Oma tegevusala ja erialaga seotud valdkonnad: oma eriala 5 (juuksur, ehitus, psühhiaatria jne) loomade söötmine talvel ja suveperioodil loomakasvatus ehitus autondus aiandus kinnisvarahaldus uus põllumajandustehnika nõelravi, massaaž toitlustus majutus turism 2 meditsiin 2 Seadusandlus: asjaõigus, võlaõigus maksuseadus seadusandlus tollieeskirjad, autorikaitse tööseadusandlus Raha saamise võimalused Mitmesugustes valdkondades 2
16
Ettevõtja tervis
hea, sama nagu -5
hea, halvem kui -5
keskmine
probleemne
Protsent
50403020100
29
24
47
8
34
27
30
Joonis 14. Nais- ja meesvastanute jaotus hinnangu järgi oma tervisele, %
Meeste tervis on kehvem kui naiste oma. Rohkem vastutust ja pinget – vähem tervist. Vastanutest hindas oma tervist sama heaks kui viis aastat tagasi iga teine naine ja ligi iga kolmas mees (joonis 14). Veidi üle neljandiku meestest peab oma tervist küll heaks, kuid kehvemaks kui viis aastat tagasi, samal seisukohal on oma tervise suhtes ligi neljandik naistest. Oma tervist peab keskmiseks kolmandik meesvastanutest ja 29% naisvastanutest. Oma tervist ei hinnanud probleemseks mitte ükski naine , kuid meeste seas on neid 8% - liga iga kümnes mees tunneb probleeme oma tervisega.
Mikroettevõtete omanikud ja juhid on oma tervisega rohkem kimpus kui teised. Probleemseks peavad oma tervist mõned FIEd ja OÜ juhid, AS juhte nende seas ei olnud. Neli viiest ettevõtte omanikust ja tippjuhist hindas oma uneaega vastamisele eelnenud ööl piisavaks. Naistel jäi uneaega väheseks igal neljandal, meestest igal kuuendal.
90
69
66
61
41
26
6
19
23
28
36
37
4
12
11
11
23
37
0% 20% 40% 60% 80% 100%
Hirmutunne
Unetus
Peavalu
Masendus
Närvipinge
Väsimus
üldse mitte üks kord mitu korda
Joonis 15. Vastanute jaotus hinnangu järgi viimase 7 päeva jooksul esinenud terviseprobleemile, %
Kõige suuremaks vaevuseks pidasid vastajad väsimust ja närvipinget (joonis 15, tabel 6). Viimase 7 päeva jooksul oli väsimuse all kannatanud iga kolmas vastanu mitu korda ja iga kolmas oli kannatanud selle tõttu vähemalt ühe korra nädalas. Vaid üks neljandik vastanutest ei kurtnud väsimuse üle. Mitu korda nädalas tunneb närvipinget iga neljas vastanu ja iga kolmas on tundnud seda korra viimase nädala jooksul.
Masendust, peavalu ja uneprobleeme oli tundnud mitmel korral viimase 7 päeva jooksul iga kümnes vastanu ning iga neljas tundis seda vähemalt korra. Liigsest ülepingest tekkinud masendus ei ole siiski kasvanud hirmutundeks, kuid iga kümnes vastanu peaks olema oma tervise ja tööjaotuse suhtes väga tähelepanek.
17
Tabel 6. Vastanute poolt järjestatud terviseprobleemid Jrk Vaevus N Min* Max* Keskmine SD 1 Väsimus 100 1 3 2,11 0,79 2 Närvipinge 97 1 3 1,81 0,78 3 Masendus 93 1 3 1,49 0,69 4 Peavalu 92 1 3 1,45 0,69 5 Unetus 93 1 3 1,43 0,70 6 Hirmutunne 92 1 3 1,14 0,46
1 – üldse mitte; 2 – jah, üks kord; 3 – jah, mitu korda Kas Teil on viimase 7 päeva jooksul esinenud mõni allpool loetletud vaevus (kaasa arvatud täna)?
Miks valitakse ettevõtjaks olemise või tippjuhi raske ning närvesööv elu? Oma ettevõte annab ennekõike võimaluse ise otsuseid vastu võtta, näha oma töö tulemusi ja ettevõtlus annab võimaluse eneseteostuseks (joonis 16).
17
28
28
37
45
53
38
49
55
36
40
51
44
24
4
3
11
6
42
36
51
41
36
56
54
45
53
74
0 10 20 30 40 50 60 70 80 90 100
võimalus väliskomandeeringuteks
tuntuse saavutamine
pikk puhkus
võimalus juhtida organisatsiooni
töö loominguline iseloom
võimalused enesetäiendamiseks
püsiv, kindel töökoht
keskmisest kõrgem sissetulek
mitmekülgne, vaheldusrikas töö
sõbralik kollektiiv
võimalus planeerida oma aega
võimalus eneseteostuseks
võimalus näha oma töö tulemusi
võimalus otsustada enda elu üle
tähtis väga tähtis
Joonis 16. Vastanute poolt tähtsaks ja väga tähtsaks peetavate tööga seotud erinevad aspektid, %
• Tuleb meeles pidada, et inimeste heaolu on väikeettevõtte ressurss. See käib nii juhtide, omanike kui ka kõigi töötajate kohta.
• Tuleb vältida kutsealase läbipõlemise sündroomi ja õppida sellega toimetulekut. • Vastavalt uuringutele võivad kuni 24% naistest ja 15% meestest eluea jooksul
põdeda depressiooni. Depressiooni sümptoomideks on nõrkus, ängistus, unepuudus, stress. Depressiooni tuleb kindlasti ravida! See ei lähe ise mööda.
18
Tulevikus loodab 10 osaühinguga seotud vastanut tegeleda millegi muuga, sama loodab kolm aktsiaseltsidega seotut ja viis FIEd. Muust tegevusest unistajaid on igas vanuses 38-64 vahel, vanemaealised loodavad ehk pidada pensionipõlve. Intervjuudest tuli välja see, et mitmed praegu ettevõtlusega seotud inimesed mõtlevad ka oma vanaduspõlvele ning usuvad vajadusse seda kindlustada, nad ei pane erilisi lootusi riigi toetusele ja riiklikele pensionisammastele. Ettevõtjad on enamasti seisukohal, et Eesti riigis tuleb loota ennekõike iseenda toimetulekule ning erilisi ootusi mingitele riiklikele tugi- ja abiprogrammidele nad ei pane. Oli ka pessimistlikke arvamusi ettevõtjatest Paljud ettevõtted teevad mingit teenust ehituse jm alal. Hinna allalöömiseks jäetakse maksud maksmata. Peaks propageerima maksude maksmist. Suured maksavad, väikesed ei maksa. Makse ei maksa ühe- ja kaheinimesefirmad ning FIEd. Nad ei liitu ka pensionisambaga. Suuremalt jaolt on see lihtsalt teadmatus. Oma halbadesse päevadesse ja vanaduspõlve tuleks panustada, tuleb ennast tuleb kindlustada ebaõnne vastu. Viljandi koostööpiirkonna ettevõtlus Ettevõtete kohta andmete saamine on küllaltki keeruline, sest:
1) andmed muutuvad; 2) olemasolevad riiklikud andmebaasid (Äriregister, Maksuamet) ei ole ühitatud; 3) erinevad on arusaamised ettevõtlusest (tihti ei loeta füüsilisest isikust ettevõtjat,
FIEd, ettevõtjaks, antud uuringus on FIE kui oluline ettevõtlusvorm uuringusse hõlmatud.
1%
3%
31%
29% 36%
TÜ
UÜFIE
AS OÜ
Joonis 17. Ettevõtete jaotus ettevõtte tüübi järgi, %
Küsitletud ettevõtete seas on aktsiaseltside osakaal veidi ülepaisutatud, kuid see on nii nende maine ja olulisuse tõttu piirkonnas (joonis 17). Eelpool toodud andmed näitasid, et ligi kolmandik osaühingutest on ühe inimese ettevõtted, mille käive on väike ja võrreldav FIEde staatusega. Samas ei saa kindlasti FIEsid alahinnata. Nad on väga olulised nii majanduslikus kui sotsiaalses mõttes. Samas on rahvusvaheliselt tuntud uuringud analüüsinud kõrget tööpuudust ja endale töökoha loojate trendi, ning näinud selles ka ohumärki, sest väikeettevõte on tihti sündinud kui viimane eluspüsimuse võimalus, samas on baas sellele väga nõrk.
Riigile ja omavalitsusele peab väga selge olema, kuidas töökohti luuakse ning mis on selle baas ja võimalused. Kuidas motiveerida suurte kasvamist, sest juba toimival ettevõttel on kergem luua mitu(kümmend) uut töökohta, samas kui uus ja väike õpib algul endaga toimetulekut? See on väga oluline küsimus arendustöös ja erinevate osapoolte dialoogis. Viljandi piirkonnas nagu mujalgi Eestis on probleemiks jae- ja hulgikaubandusfirmade suur osakaal.
19
Metsamajanduse ja puidutöötlemise valdkonna koostööd võiks pidada perspektiivseks ja sellele peaks piirkondlike arenduspojektidega kaasa aitama. Ettevõte ja tööjõud
Töötajate arv 2001
101+51-100
21-5011-20
6-104-5
2-31
Vastamata
Arv
30
20
10
0
53
1614
121111
16
25
Joonis 18. Küsitletud ettevõtete arv töötajate arvu järgi 2001. aastal
Küsitletud ettevõtetest on kolmandik kuni 5 töötajaga ettveõte, iga neljas 6-20 töötajaga ning iga viies enam kui 20 töötajaga aastal 2001 (joonis 18 ja 19). Võrreldes 1997. aastal läbiviidud uuringuga on kasvanud ühele inimesele tööd andvate ettevõtete arv, sh ka iseendale tööpakkujad ehk FIEd.
Mikroettevõtete käive on olulises seoses tegevusvaldkonnaga. Tihti asutatakse üheinimese firma tegevusalale, mida tuntakse ning lähtub ettevõtjast endast, mitte turu nõudlusest. Inimestele tuleks rohkem selgitada äriidee tähtsust ja õpetada ettevõtte arendamist, sest kui esimesed ettevõtluskogemused on valdkonnas, mis oli seotud huvide ja oskustega, siis edaspidi võiks liikuda valdkondadesse, kus on olems turu nõudlus ja tegeleda hoopis tõsisemalt toote arendusega.
6%
3%
18%
16%
14%
13%
13%
18%
101+
51-10021-50
11-20
6-10
4-5
2-3
1
Joonis 19. Vastanud ettevõtete jaotus töötajate arvu järgi 2001. aastal
Kas olete teistele piirkonna ettevõtetele tööandjaks? 93st vastanust osutus teistele piirkonna ettevõtetele tööandjaks 13 ettevõtet (14%). Ettevõtete koos kasvamise idee, mis intervjuudest tugevalt kõlama jäi, on väga ilus ja igati positiivne.
20
Vastuseks töötajate hariduse kohta, ütles kaks viiest piirkonna tööandjast, et nende meelest on töötajate haridustase piisav ja iga teine ütles, et see on hea (tabel 7). Iga neljas ettevõtte juht vastas, et töötajate haridus ei ole ettevõtte seisukohalt oluline, olulised on teised tegurid. Tabel 7. Vastanute hinnang töötajate haridustasemele Missuguse hinnangu annate töötajate haridustasemele?
‘Jah’ vastanute osakaal, %
N
Töötajate haridustase on piisav 83 73 Töötajate haridus ei ole ettevõtte seisukohalt oluline, olulised on teised tegurid
71 41
Töötajate haridustase on hea 55 49 Uued töökohad tulekul Kas kavatsete luua lähiaastail (2002-2003) uusi töökohti? 91st vastanust lubas lähiaastail (2002-2003) uusi töökohti luua 55% ehk iga teine (tabel 8). Tabel 8. Kavatsevate töökohtade tegevusvaldkond Kui kavatsete lähiaastatel luua uusi töökohti, siis millises valdkonnas eelkõige…
‘Jah’ vastanute osakaal, %
N
Tootmine 68 44 Teenindus, müük 66 50 Administratiivpersonal 21 33 Arendustegevus (tootearendus, turunduse, organisastiooni jne arendus)
32 31
Mingis muus valdkonnas 21 24 83% vastanutest (91) vastas, et ettevõtte jaoks vajalik tööjõud on Viljandi piirkonnas olemas. Kuigi valdav enamus arvas, et tööjõud on piirkonans olemas, olid päris paljud ettevõtjad ka arvamusel, et tööjõuprobleem on suur probleem. Avaldati ka arvamust, et tööjõudu ei peaks niivõrd ekspluateerima, kuivõrd on aeg minna üle tööjõu ostmisele (maksta töö eest õiglast tsau). Noore töötajate kollektiiviga ettevõtja tööjõuprobleemid: Kaadri voolavus on suhteliselt suur. Selle sees on ka praktikandid ja see teeb numbri suuremaks. Oleme katseaja käigus välja selekteerinud inimesi, kes ei ole sobinud. Välja oleme praakinud need, kes on tööst kui niisugusest valesti aru saanud. Me ei ole läinud selle peale, et teistest firmadest töötajaid üle lüüa, vaid me oleme üritanud noori inimesi koolitada algusest saadik. Töötajate keskmine vanus on meie ettevõttes küllaltki madal. Oleme püüdnud võtta endale noori spetsialiste tööle, käivitunud on laialdane stipendiumite programm. Tegeleme sellga. Tööjõudu tõesti ei ole ja see probleem läheb veel teravamaks. Kõige paremini töötab tuttavate kaudu ja oma töötajate tutvusringkonnast töötajate leidmine.
Aga praktikas väljakujunenud moodus on tutvusringkond. Olemasolevate töötajate tutvusringkond. No oleme ka paaril juhul kuulutanud lehes, aga, aga..., no ütleme niimoodi, et töölesoovijatest on nagu tutvusringkonnast pidevalt juba järjekord, nimekiri juba
21
olemas. No ütleme, niisuguse lihttöö peale ei ole vaja kuulutada. On küll meil siin paar spetsialisti, keda me otsime juba aasta aega, aga ei ole siiamaani leidnud.
Tööbüroo
Oleme püüdnud tööbüroo kaudu inimesi saada, kuid tegelikult ei ole sealt head kogemust.
Me ei ole tööbürooga suhelnud, ei oska nendesse kuidagi suhelda. Ei ole nagu selle peale mõelnud, et sealt töötajaid otsida.
Mina ei saa aru, mida see tööbüroo üldse teeb. Meie sealt küll midagi ei ole saanud. Neil ei ole andmebaasi. Ise on nad ju tegelikult riiklik personaliotsingu firma. Tööbüroost küll kedagi ei ole saanud. Ikka tuutavate kaudu leiame töötajaid. Kõige olulisemaks Viljandi probleemiks on tasuvate töökohtade puudus. Väikesed sissetulekud on suur probleem. Lihtsa töö eest makstakse madalat palka, inimene ei jõua toime tulla oma maksukoormusega. Ta peab midagi muud otsima ja leidma. Aeg on käes tööjõu ekspluateerimiselt tööjõu ostmisele minna. Praeguse elukalliduse juures peaks keskharidusega oskustööline teenima kindlasti vähemalt 5000 krooni. Need ettevõtted, kes oma äri odavale tööjõule on üles ehitanud, täna enam kaugele ei jõua. Kogu aeg räägitakse vajadusest optimeerida ettevõtte kulusid, aga tegelikult on probleemiks ettevõtete väikesed sissetulekud. Visioon Konkurentsivõime kasvu üheks oluliseks eelduseks on visiooni olemasolu ja teadvustamine töötajatele. Vastanutest 80% on olemas visioon sellest, missugune on nende ettevõttest viie aasta pärast ja 83% on lähiaastateks püstitatud eesmärgid, mis ei ole kusagil kirjas (tabel 9). Iga kümnes vastanu loodab ettevõtte tegevuse laienemist Lõuna-Eestis ja samuti loodeab iga kümnes vastanu laiendada tulevikud tegevust ka tallinnasse. Tabel 9. Visiooni olemasolu ja selle teadvustamine töötajatele Kuidas olete teadvustanud endale ja teistele visiooni ettevõtte tulevikust?
‘Jah’ vastanute osakaal, %
N
Lähiaastateks on püstitatud eesmärgid, mis ei ole kusagil kirjas
83 79
Lähiaastateks on püstitatud eesmärgid, mis on vormistatud ettevõtte äriplaanis
35 65
On olemas visioon, missugune peaks olema meie ettevõte 5 aasta pärast
80 74
Kas seda visiooni on teadvustatud ettevõtte töötajatele? 48 69 Puuduvad oskused ettevõtte arendamiseks või puudub visioon 9 59
22
Ettevõtluse tugisüsteem ja informeeritus Ikka ei ole suur osa ettevõtjatest midagi kuulnud ei EAS-st ega riiklikest toetusmeetmetest. Samas arvatakse, et ilmselt ei ole siis olnud vaja, sest vajaduse korral saab vajaliku info siiski leida. Antud uuring ei kajasta piisavalt alustava ettevõtja probleeme. Alustav ettevõtja peab liiga palju uksi ja kingi kulutama enne kui saab teada kus-mida-kellele vaja. Alustaval ettevõtjal pigem negatiivsed kui positiivsed kogemused kohalikust tööhõivetalitusest, kes peaks olema esimene abiandja ja julgustaja ettevõtlusega alustamisel. Ärimaja Ärimaja kui koondatud ärinõuande ja algaja ettevõtja jaoks infrastruktuuri pakkuja võiks olemas olla. Seda peaks teostama etapiviisiliselt. Praegune ettevõtluskeskus on halvas kohas. Algaja sinna ei lähe. Praeguseks on ettevõtluskeskusel oma klientuur välja kujunenud, uued ettevõtjad ei oska seda otsidagi. Muidugi on hea, kui keegi aitab äriplaani koostada, kuid kõige parem on ikka see, kui äriplaan on ettevõtja enda tehtud, sest siis on ta asjad korralikult läbi mõelnud. Omavalituse rida on ettevõtete inkubatsiooni toetamine. Kes siis veel? Seetõttu peaks selle Viljnadi Ärimaja ikkagi käivitama. Omavalitsus peaks võtma rohke initsiatiivi ja olema eestvedajaks. Ettevõtluse alustamise toetusmeetmed ebaadekvaatsed. Liiga väike toetusraha (nt töötu grant) on ahvatlev hädasolijale, kuid samas ei võimalda tihti luua elujõulist ettevõtet. Asjata oodatakse vaid uutel tehnoloogiatel põhineva ettevõtluse sündi. Tuleb toetada ka traditsioonilisi ettevõtluse valdkondi. Ettevõtluse edu ei saa mõõta ainult rahalises väärtuses. Paremat elukeskkonda loov ettevõtlus ei ole tihti rahaliselt tulus, kuid on olulisel kohal elanikele pakutavate toodete ja teenuste struktuuris. Toetusmeetmete loojad ja hindajad annavad liiga kitsa sisu innovatsiooni mõistele. Innovaatiline saab olla ka sotsiaalvaldkonnas, tihti ei tunta innovaatilist ideed ära, sest seda takistab traditsiooniline mõtlemine. Alustava ettevõtja põrkumine riiklike järelvalveorganitega (tervisekaitse, ehitusjärelvalve, tuleohutusvalve jne) on suur probleem, kus peaks olema rohkem dialoogi ja paindlikkust. Ettevõtte käekäik Küsiti, kas ettevõttel läheb hästi, samas ei olnud küsimuses seletatud, mida tähendab ‘hästi’ minemine. Niisiis küsiti subjektiivset ja üldist hinnangut ettevõtte toimimisele. Oma ettevõtte käekäiguga on päris rahul üle neljandiku (27%), enam-vähem jääb rahule kaks kolmandikku ning 8% ei ole ettevõtte asjadega rahul.
23
Ettevõtete juhid ja omanikud pidasid olulisteks eduteguriteks olulise info kättesaadavust, ettevõtte positiivset imagot, õigel ajal õiges kohas olekut ja liitlaste ning koostööpartnerite loomise võimet (joonis 20). Aktsiaseltsidega seotud vastanud hindasid ettevõtte käekäiku positiivsemalt kui FIEd. Osaühingutega seotud inimesed jäid hinnangutes nende kahe vahepeale.
1
1
2
1
2
2
9
12
4
18
35
23
19
18
11
26
27
36
35
40
40
49
60
60
47
59
65
69
88
72
71
63
62
58
51
39
36
22
19
18
16
13
0% 10% 20% 30% 40% 50% 60% 70% 80% 90% 100%
Sidemed keskvalitsusasutustega
Sidemed teadus- ja uurimisasutustega
Sidemed maavalitsusega
Sidemed omavalitsusega
On tunda omavalitsuse toetust
Erinevad rahastamisallikad
Õnnelik juhus
Ettevõtlikud inimesed ümbruskonnas
Teised edukad ettevõtted innustavad
Olete kohalike firmajuhtide poolt aktsepteeritud
Liitlaste loomine/partnerlus ja koostöö teiste ettevõtetega
Olete olnud õigel ajas õiges kohas
Tuntakse teie ettevõtte potentsiaali
Olulise informatsiooni kättesaadavus
Just see Ka see See mitte
Joonis 20. Vastanute hinnang ettevõtte eduteguritele, %
24
Teostuse ehk suutlikkuse mõõtmine Ettevõtte tegutsemist on mõõdetud pikka aega. Teiloristlik lähenemine (1920-1960) pidas oluliseks ajajuhtimise mõõtmist, 1960test alates peeti oluliseks lühiajaliste finantskriteeriumite mõõtmist (näiteks kvartalipõhine arvestus). 1980tel ja 1990tel muutusid ettevõtete hindamise kriteeriumid oluliselt: enesehindamine, kvaliteediauhinnad, benchmarking (mõõduvõtmine konkurendilt), kvaliteedisüsteem nt ISO 9000, tegevusel põhinev kulude arvestus, võimekuse küpsuse mudel, tasakaalustatud mõõtelaud (BSC), juhtimise juhtimine ehk töövool põhinev controlling (workflow based controlling). Tootearenduse ja tehnoloogiaarendusega viimase 24 kuu jooksul tegelenud nii tootmis- kui teenindusettevõtted, mõlemas sektoris on ka nõustaja ja/või konsultandi abi kasutatud (tabel 10). Eraldi arendusosakond või projektijuht on vaid igas kümnendas ettevõttes, kuigi kolmandikul ettevõtetest oli töötajaid 2001. aastal üle 11 ja igal viiendal oli neid üle 20. Tabel 10. Vastanute arv viimase 24 kuu jooksul toimunud arendustegvus sektorite kaupa Kas teie ettevõttes on viimase 24 kuu jooksul... Primaar-
sektor Sekundaar-sektor
Tertsiaar-sektor
N
... toimunud tootearendust? 3 17 23 75
... toimunud tehnoloogiaarendust? 5 18 23 75
... olnud arendusosakond või arendusprojekti juht (juhid)
- 5 5 75
.... tehtud aktiivset koostööd teadus- ja/või haridusasutusega?
1 4 6 74
... kasutatud nõustaja, konsultandi või eksperdi abi
8 11 20 82
Toote- ja tehnoloogiaaarenduse valdkonnas peavad ettevõtjad suurimateks takistusteks kapitali puudumist, madalat kasumlikkust ja väikesi turuvõimalusi (tabel 11). Tabel 11. Vastajate hinnang toote- ja tehnoloogiaarengut takistavate asjaolude olulisusele N Keskmine Standardhälve Vajaliku raha puudumine 54 3,57 1,42 Madal kasumiprotsent 51 3,08 1,34 Väikesed turuvõimalused 49 3,06 1,25 Seadusandlus ja regulatsioonid 49 2,43 1,22 Toote- ja tehnoloogiaarenduse riskantsus 47 2,23 1,13 Ettevõttesisesed hoiakud 50 2,08 1,12 Koostööpartnerite puudumine 48 1,98 1,04 Puudub tehnoloogiaalane informatsioon 47 1,87 1,21 Ettevõttel puudub tehnoloogiaalane kompetents 46 1,74 1,04 Ettevõttel puudub juhtimisalane kompetents 47 1,70 1,00 Kui olulised on olnud allpoolloetletud asjaolud, mis on takistanud teie ettevõttel toote- ja tehnoloogiaarendust? 1 – mitteoluline; 2 – väheoluline; 3 – küllaltki oluline; 4 – oluline; 5 – väga oluline
25
Küsimustele tehnoloogiast ja kvaliteedisüsteemist vastas iga kolmas ettevõtte juht (tabel 12). Üksikutel Viljandi koostööpiirkonna ettevõtetel on ISO sertifikaat ja osa ettevõtteid tegeleb selle taotlemisega. Jaapanist pärinevat kvaliteedisüsteemi TQM, mis eeldab lamedat organisatsiooni ja kõrgemat organisatsiooni kultuuri, vastanud ei tundnud. Palju küsiti, mis see üldse on. Kuigi küsitletute ja intervjueeritavate seas oli ka suuremate ettevõtete juhte, ei teatud eriti ka juhtimise juhtimisest (controlling) ja selle ühest meetodist – tasakaalustatud mõõtelaua meetodist (BSC). Viljandi koostööpiirkonna ettevõtetes rakendab ettevõttesisest kvaliteedi juhtimist iga kuues küsitletu. Eesti eksportööride uuring näitas seda, et ligi kaks kolmandikku eksportööridest ei oma ühtki kvaliteedisüsteemi (Eksportöör 2001). Koostööpiirkonnas küsitletud ettevõtetest oli sekundaarsektori ettevõtteid ligi neljandik (23%) ja neist ekspordib ligi kolmveerand (71%). Ettevõttesisest kvaliteedijuhtimist ei rakenda veidi üle kolmandiku (37%) koostööpiirkonna eksportööridest, vastanutest on ISO sertifikaat vaid ühel eksportööril. Tabel 12. Vastanute arv tehnoloogia ja kvaliteedisüsteemi kasutamise järgi Jah, juurutati aastatel ...
(ka siis, kui vaid osaliselt) Missugust tehnoloogiat ning kvaliteedisüsteemi kasutab teie ettevõte? Millal hakati kasutama?
Ei 1995-ks 1996-1998 1999-2001
N
Tootmine automatiseeritud 25 4 5 3 41 Raalprojekteerimine – CAD vm 34 1 1 5 41 Tootmise tehnoloogilise protsessi juhtimine arvuti abil
33 2 2 4 41
Finantsjuhtimine ja analüüs arvuti abil 19 8 10 13 50 Ettevõttesisesene kvaliteedi juhtimine 27 4 5 10 46 Mõni ISO sertifikaat 39 0 0 2 41 Muu kvaliteedijuhtimise sertifikaat 42 1 0 3 46 Täielik kvaliteedi juhtimine - TQM 43 0 0 0 43 Täppisajastatud tootmine (JIT) 41 0 0 2 43 Käive ja investeeringud Ettevõtete majandusseisu ja samuti investeeringute andmeid tuleb võtta väikese reservatsiooniga, sest neile küsimustele jätsid nii mõnedki vastamat ning vastanute puhul tekib mõni kord kahtlusi andmete paikapidavuses. Kõige suurem on ettevõtete käive, kus on töötajaid on 21-30, kus käibe suurus töötaja kohta on 900 tuhat krooni. Ettevõtete tegevusala ja käibe suuruse vahel puudub otsene seos, antud juhuvalim kinnitab arvamust väga erinevast ettevõtete tasemest ja nende organisatsiooni kultuurist. Antud uuringu andmed näitasid seda, et:
1) aastal 2001 investeerisid ettevõtted töötaja kohta keskmiselt 96 tuhat krooni (N=75);
2) netokäibest pool investeeriti, kusjuures ligi kümme vastanut kasutas investeeringuks ilmselt laenu, sest investeeriti rohkem kui käibenumber võimaldaks.
Valdkonniti on näha, et primaarsektorisse on tehtud suuri investeeringuid, tertsiaarsektorisse on investeeritud vähe.
26
Arvamused investeerimisest on vastakad Viljandis on vaid 5-10 ettevõtjat, kes investeerivad. Väikesed ei investeeri, heal juhul liisivad auto
Viljandis on juba oma ettevõtjad, kes investeerivad ka väljapoole oma ettevõtet.
Euroopa Liit Euroopa Liitu minek tähendab ettevõettele ühelt poolt suuri lisaväljaminekuid, teiselt poolt annab see uusi võimalusi. Euroopa Liitu minek mõjutab iga teist ettevõtet ning nad on sunnitud tegema suuri investeeringuid (tabel 13). Iga kolmas ettevõte on juba teinud suuri investeernguid. Tabel 13. Vastanute jaotus EL mõjust nende ettevõttele Kuidas mõjutab Eesti EL liikmeks saamine teie ettevõtet?
‘ Jah’ vastanute osakaal, %
N
Oluliselt ei mõjuta 60 68 Mõjutab oluliselt, see annab meile lisavõimalusi 49 73 Mõjutab oluliselt, peame tegema suuri investeeringuid 45 77 Mõjutab oluliselt, oleme juba teinud suuri investeeringuid
32 68
Ettevõtete omanikelt ja tippjuhtidelt küsiti, kui kursis nad on ettevõtte tegevusvaldkonda puudutavate euronõuetega. Selgus, et kolmveerand on enda hinnangul üsna hästi kursis (joonised 21-22). Siin on oluline ettevõtte tegevusala, ettevõtte suurusel ei ole siin olulist tähtsust.
Joonis 21. Vastanute väidetav kursisolek euronõuetega, %
päris hästi
tean üht-teist
ei ole kursis
Protsent
706050403020100
OÜ
AS
FIE16
26
58
15
58
27
11
40
49
Joonis 22. Vastanute väidetav kursisolek euronõuetega ettevõttetüübi järgi, %
13%
43%
43%
ei ole kursis
tean üht-teist
päris hästi
27
Ootused omavalitsusele Kõige olulisemaks omavalitsustöö eesmärgiks peavad vastanud kohalike elanike elukvaliteedi tõstmist (joonis 23). Kuigi omavalitsuse kohustuste hulka ei kuulu töökohtade loomine otseselt, peavad vastanud omavalitsuse kaasaaitamist uute töökohtade tekkele väga oluliseks (57%). See ei ole ainult selle uuringu tulem, seda on näidanud ka varasemad ettevõtlusuuringud Eestis (Tartu 1998, Tartu 2000, Lääne-Virumaa 2001).
21
24
26
27
33
34
38
39
40
41
41
49
57
62
65
51
61
51
47
63
51
57
57
48
50
47
29
38
14
24
13
23
21
2
11
4
2
11
9
3
14
0
0% 20% 40% 60% 80% 100%
Olemasolevate ettevõtete toetamine
Ettevõtlike eksviljandimaalaste tagasimeelitamine
Äridelegatsioonide kontaktürituste korraldamine
Välismaiste ettevõtete meelitamine piirkonda
Alustavate ettevõtete toetamine soodsa hinnagaäripinna pakkumise kaudu (ärimaja)
Ettevõtete kaasahaaramine piirkonnaarendustegevusse
Osalemine rahvusvahelistes projektides
Tutvustama Viljandimaad välismaal
Kodumaiste investorite meelitamine piirkonda
Viljandimaa turundus Eestis ja välismaal
Välismaiste investorite meelitamine piirkonda
Alustavate ettevõtete toetamine info andmiseosas
Uute töökohtade loomine
Tõstma kohalike elanike elukvaliteeti
Eriti oluline Oluline Väheoluline
Joonis 23. Ootused kohaliku omavalitsuse tegevusele, % Iga neljas-viies vastanu peab omalitsusele väheoluliseks tegevuseks ettevõtlike eksviljandimaalaste tagasimeelitamist, välismaiste ettevõtete meelitamist piirkonda, samuti alustavate ettevõtete toetamist soodsa hinnaga äripinna pakkumise kaudu (ärimaja). Kas teie omavalitsus tegeleb praegu allpool nimetatud tegevusega?
28
7
8
25
29
29
31
40
42
48
50
63
65
65
80
0 10 20 30 40 50 60 70 80 90
Kodumaiste investorite meelitamine piirkonda
Osalemine rahvusvahelistes projektides
Joonis 23. Vastanute osakaal arvamuse järgi, millega omavalitsus tegeleb, % Pooled küsitletutest avaldasid arvamust selle kohta, missuguseid eelpool nimetatud ootusi ja tegevusi omavalitsused juba praegu täidavad ning mis puudub. Omavalitsused said kõige rohkem tunnustust Viljandimaa välismaal tutvustamise eest (joonis 24). Kaks kolmandikku vastanutest kinnitab, et omavaltsus haarab piirkonna ettevõtteid piirkonna arendustegevusse, korraldab kontaktüritusi äridelegatsioonidele, osaleb rahvusvahelistes projektides. Pooled vastanutest (neljandik kõigist küsitletutest) vastab, et omavalitsused tegelevad Viljandimaa turundusega Eestis ja välismaal, aitavad alustavaid ettevõtteid vajaliku informatsiooni edastamisega. Omavalitsused on liiga väikesed, neid on liiga palju. Väikestel omavalitsustel ei jätkugi arendustööks jõudu. Riik ei usalda omavalitsust, ei anna raha. Vallad ai ole nõus liituma. Sama tegelikult ju on Viljandi linn ümbruskonna tõmbekeskuseks. Omavalitsuse poolt väljanäidatud suhtumine on kõige olulisem. Väikeettevõtlus ei ole veel välja kujunenud, seetõttu saab omavalitsus ka propageerida ettevõtlikkust. Ettevõtja arvab omavalitusest halvasti. Omavalituse juhid juhivad omavalitsust kui oma äriettevõtet.
Ettevõtjad ei oota omavalituselt muud, et ei segaks ettevõtjaid. Õnneks on meie linnapea ise ka ettevõtlusest pärit ja saavad seetõttu ettevõtjatest paremini aru.
Omavalitusel oluline: - Ettevõtjate mittesegamine, takistuste mitteloomine - Ettevõtluskliima mittepidurdamine - Telligu teenused kohalikult ettevõtjatelt. - Omavalitsusel on juhtiv roll keskkonnaga seotud tegevustes
29
Eriti tõstab elukvaliteeti infrastruktuur ja heakord. Mida peaks kohalik omavalitsus tegema ettevõtluse arendamiseks piirkonnas? Tabelist 14 saab jälgida ettevõtjate endi osalemist arendustöös. Ümarlaua kohta öeldakse, et see on ‘kindel seltskond’. Väikses kohas oodatakse ka kutsumist rohkem kui suurlinnas. Ettevõtjad ei leia aega. Ajapuudus on üks olulisi takistusi, miks alati ei minda ka kutsumise peale. Tabel 14. Vastanute eneste kokkupuude ja osavõtt piirkonna arendustööst ‘Jah’ vastanute
osakaal, % N
Käinud Viljandi piirkonna suurüritusel 81 104 Tundnud tunnet, et omavalitsus hoolib Teie ettevõttest
36 99
Külastanud ettevõtluskeskust 35 98 Otsinud kontakti teadus- või arendusasutusega 24 98 Võtnud osa ettevõtjate ümarlauast Viljandis 20 100 Ettevõtjate ümarlauda tean ja olen käinud. Minu arvates on vajalik asi. Ümarlauda tean kohulehe kaudu, kust olen lugenud protokolle. Ei motiveeri osalema. Teiselt poolt on enda ettevõttes väga kiire olnud. Alles nüüd leian aega otsida uusi väljundeid kohaliku kogukonna jaoks midagi teha. Välja on kujunenud eraldi ümarlaua seltskond. Põhjused, miks seal käiakse on erinevad. Lihtsalt suhtlemas, ennast näitamas. Kindlasti on see signaal koostöövalmidusest. Vastanud peavad oluliseks piirkonda tutvustavaks vahendiks omavalitsuse poolt hallatavat pidevalt täiendatavat kodulehekülge internetis (tabel 15). See on igati hea ja kaasaegne enese nähtavaks tegemise ja tutvustamise vahend, kuid oluline on siinkohal kõigile kasusaajatele pidevalt meenutada, et kodulehele jõuab informatsioon, kui on esitatud algandmed. Seetõttu on ettevõtjate ja ettevõtete juhtide jaoks oluline meeles pidada, et andmeid enda kohta tuleb pidevalt anda ning andmete muutusest tuleb omavalitsuse infospetsilisti informeerida. Tabel 15. Ootused omavalitsuse piirkonna turunduse tegevusprioriteetidele ja vahenditele Vastanute arv tegevusprioriteetide järjestamise järgi Missuguste vahendite abil peaks kohalik omavalitsus tutvustama oma piirkonda?
Tegevus- prioriteetides
esikohal
Tegevus- prioriteetides teisel kohal
Tegevus- prioriteetides viiendal kohal
Pidevalt täiendatav koduleht internetis
34 11 17
Piirkonna ülevaade erinevate majandussektorite kaupa
21 19 12
Üldine piirkonda tutvustav materjal
13 22 15
Investori infoabi 9 21 26 Piirkonnale imagot loovad brošüürid
6 16 25
30
PÕHITULEMUSED Vastuolud tegelikkuse ja soovitud olukorra vahel Tegelikkus Soovitud olukord Olemasolev intellektuaalne kapital vajab pidevat hoolt, kasutamist ja tunnustust
Kasutada inimeste oskusi, teadmisi, kogemusi ettevõtluse ja piirkonna arendamisel
Suur traditsiooniliste ehk teadusel mittepõhinevate ettevõtete osakaal
Soov arendada teadusmahukat ettevõtlust
Ettevõtete ja teadus- ning haridusasutuste koostöö on nõrk
Klastripõhiseks arenguks on tarvis ettevõtete koostööd ja samuti koostööd erinevate institutsioonidega.
Ettevõtetted ei kasuta teadustulemusi ja neil ei ole vabu ressursse arendustööks
Innovaatilised ettevõtted
Vähe vabu ressursse riiklikuks innovaatilise ettevõtluse arendamiseks
Innovaatiliste ettevõtete kasv
Ettevõtetevaheline koostöö on nõrk Innovatsioon eeldab koostööd, oodatakse eestvedamist
Miks Viljandist ära minnakse? 1. Vähe töökohavalikuid 2. Väikesed sissetulekud 3. Noorte ja aktiivsete inimeste
elukvaliteedi saavutamiseks on vaja raha
4. Noortel on raske Viljandis või selle lähiümbruses oma iseseisvat elu alustada
5. Noorte tulevikku vaja kindlustada 6. Sotsiaalse infrastruktuuri
puudujäägid
Viljandi on kõrge elukvaliteediga väikelinn 1. Tasutavad töökohad 2. Head elamistingimused 3. Head vaba aja veetmise võimalused 4. Noortel head haridus- ja arenguvõimalused
Ootused kohalikule omavalitsusele on küllalki realistlikud. Piirkonna arengule takistavaks peetakse väikesi omavalitsusi ja omavalitsuste liitumist peetakse piirkonna konkurentsivõime tõstmisel oluliseks. Kohalikult omavalitsuselt oodatakse kõige enam elanike elukvaliteedi tõstmist, investeeringuid tehnilisse ja sotsiaalsesse infrastruktuuri ning eestvõtmist ettevõtluse arendamise regionaalsete projektide läbiviimisel. Intervjuudest jäi küsimusele Kas omavalitsuse poliitikud teevad õigeid otsuseid hea mulje. Tegelikult olen rahul, eriti kui muu taustaga võrrelda. Minu arvates areneb Viljandi õiges suunas ja rahuldavas tempos.
31
Uuringutevaheline diskussioon Erinevate uuringute tulemuste põhjal võiks koostööpiirkonnas alustada avalikku diskussiooni. Tööjõu ja tööturu uuring 2001
Ettevõtlusuuring 2002
Tööjõu ja tööturu uuring 2001 lõpul näitas (Servinski 2002):
1) enamuse koostööpiirkonna tööandjate koostöövõimet;
2) on paranenud suhteid ettevõtjate ja kohalike omavalitsuste vahel;
3) tööandjate enesekindluse tõusu;
4) tõsiasja, et koostööpiirkonna tööturult on võimalik saada tööandjate ootustele vastavat tööjõudu;
5) tööandjate positiivset suhtumist täiendkoolitusse ja selle kaudu arengueelduste loomisse.
Uuring näitas ka probleemide olemasolu, millest üks tõsisemaid on tööotsijate halb motiveeritus tööd teha. Samas näitas küsitlus ka seda, et küsimuste lahendamisel ollakse õigel teel.
Ettevõtlusuuring 2002 näitab, et:
1) koostööd peetakse oluliseks ettevõtte eduteguriks, samas ütlevad edukamate/tugevamate ettevõtete esindajad, et ‘meil ei ole tegelikult Viljandist kedagi vaja, sest meie turg on väljaspool Eestit’;
2) ettevõtjad on loobunud kohalikult omavalitsuselt abi ootamast, oodatakse, et omavalitsus ei looks takistusi;
3) tööandjatel on üha selgemaks saanud, et loota saab vaid enda, mitte toetavate struktuuride ja institutsioonide peale; paljud ettevõtted ei suuda legaalselt tööd anda ehk ei suuda osta tööjõudu;
4) neli viiest usub, et kohapeal tööjõud olemas; samas on olemas põhjendatud rahulolematus tööandjatega, eriti ettevõtetes, kus on suur tööjõu voolavus, sageli võetakse inimesed tööle vaid katseajaga (neli kuud madalt töötasu) – kõrge tööjõu pakkumine tööjõuturul loob võimalused madalaks palgaks ja tööjõu ekspluateerimiseks, annab tööandjatele enesekindlust;
5) tööandjate ootus on lisaks oskustöölistele ka ‘loll ja aus tööinimene, kes ei poleemitseks ja teeks oma tööd kohusetundlikult’; ei oodata mitte niivõrd haridust, kuivõrd töövõimet.
Tööotsijad on hädas suurettevõtetega, kes loodavad turul püsida odavast tööjõust loodud konkurentsieelisega ning väikeste ettevõtetega, kes on ebastabiilsed ning nende ellujäämist on tihti raske ettevõtjal endalgi prognoosida. Tööotsijal on suur võimalus saada uus halb kogemus. Motiveeritus töötada miinimumpalgaga on praeguse elukalliduse juures väike. Kui tööjõu-uuring leidis õigeid lahendusi ja rakendusi, siis tuleb neid meetmeid, lahendusi, arenguid toetada erinevate institutsioonide poolt.
SOOVITUSED JA ETTEPANEKUD Kaaluda koostööpiirkonna kohalike omavalitsuste liitumise mõju hindamist elanike heaolu, ettevõtluse ja piirkonna konkurentsivõime seisukohalt. Majanduse ja ettevõtete arendamisel on innovaatilisus kuulutatud üheks majanduse arendamise prioriteediks ning soovitud suunaks, samas on suur traditsiooniliste majandusharude osakaal.
32
Ettevõtete uuringu tulemused annavad selgelt mõista, et kui kavandatakse innovatsioonipoliitikat, siis:
1) on eksitav vaadelda innovatsiooni liiga kitsalt; 2) tuleb tunda erinevaid innovatsiooni kontseptsioone; 3) tuleb arvestada ettevõtete praeguse innovatsioonivõimelisusega (see on madal).
Ettevõtete suutlikkus teha tehnoloogilist arendustööd, tagada käibe kasv ja viia läbi radikaalseid uuendusi sõltub investeerimisvõimalustest, nii seesmistest kui välistest ressurssidest ning panusest. Tihti tundub arendustöö tegijate ja poliitikute poolt püstitatud ja loodetud omapanuse suurus ettevõtetelt liiga utoopiline, peaks siiski arvestama ettevõtete võimalusi. Kui ettevõtetelt oodatakse ‘innovatsioonihüpet’ toote- ja tehnoloogiararenduses, suuremat teadus- ja arendustöö saavutuste kasutamist, siis tuleks välja töötada teadus- ja arendustöö ja ettevõtete vahelise suurema koostöö (näidis)projekte, haarata kaasa edukate ettevõtete liidreid ja kasutada nende kogemusi. Kogemused maailma eri paigust on näidanud, et ettevõtetevahelise koostöö algatamine ja arendamine ostja- ja müüjafirmade vahel toob otseselt või kaudselt esile ettevõtete innovaatilisust. Tarvis on riigi otsest toetust alusuuringutele teaduses. Teadusasutustega koostööd mitteteinud ettevõtete ja teadusasutuste koostöö ärgitamiseks on tarvis eestvedajaid ja projekte. Luua koolitushuvi ja -võimalused alla kõrghariduse omandanud omanike ja juhtide seas. Riigile ja omavalitsusele peab väga selge olema, kuidas töökohti luuakse ning mis on selle baas ja võimalused. Kuidas motiveerida suurte kasvamist, sest juba toimival ettevõttel on kergem luua mitu uut töökohta, samas kui uus ja väike õpib algul endaga toimetulekut. See on väga oluline küsimus arendustöös ja erinevate osapoolte dialoogis vastata. Metsamajanduse ja puidutöötlemise valdkonna koostööd Viljandi koostööpiirkonnas võiks pidada perspektiivseks ja sellele peaks piirkondlike arenduspojektidega kaasa aitama. Turismi perspektiivikust piirkonna majandusharude esinumbrina uuringutulemused ei toeta. Suurtes õmblusettevõtetes on uuringu andmetel probleemiks madal palk, mis on palju tõsisem probleem kui seda arvatakse. Väikesed sissetulekud on mitmete teistegi ettevõtete probleemiks – ja see on omavalitsuse probleemiks. Omavalitsus saaks ja peaks olema palju paremaks äripartneriks oma piirkonna ettevõtetele. Koos kasvamine loob võidan-võidan olukorda. Koostööst on huvitatud väiksemad ettevõtted. Suuremad ja tugevamad väidavad, et tegelikult ei ole neil kedagi oma heaks toimimiseks vaja. Teiselt poolt on vanematel ja ettevõtluses karastunud inimestel tekkinud valmisolek jagada oma kogemusi ja teadmisi, kuid selle edasiandmiseks peaks olema eestvõtja ning korraldaja – kas ettevõtluskeskus või omavalitsus. Lisa 1 näitab arengukava elluviimise mehhanismi, mis aitab ehk paremini mõista, kuidas tegevuskava rakendada. Ärimaja projekti elluviimiseks on tarvis määrata tegijad ja vastutajad. Lisa 2 ja lisa 3 selgitavad majandusklastri mõistet ja Viljandi piirkonna konkurentsistrateegia mudelit.
33
LISA 1. ARENGUKAVA ELLUVIIMISE MEHHANISM Kuidas viia arengukava ellu? Viljandi koostööpiirkond peab sõnastama soovitud arengustareegia ja tegevuskava, mida saab ellu viia vaid alljägnevat skeemi silmas pidades. Viljandi linna arengukavas on üheks eesmärgiks viia ellu Ärimaja projekt. Enamik küsitletuid arvas, et see tuleb ellu viia ja Ärimaja tuleb käivitada järk-järgult. Asjad ei käivitu, kui ei ole leitud selle projekti entusiasti ja eestvedajat. Omavahelised seosed kohalik –riiklik - ülemaailmne
Inim-ressurss
Poliitika
Infra-struktuur
Sisu ja rakendused
Ettevõte
MOTIVEERIMINE STRATEEGILINE SUUND
ELLUVIIMISPLAAN
Eestvedamine ja visooni loomine
Keskendumine eesmärkidele
Takistused ja võimalused
Propageerimine ja huvirühmade kampaaniad
Olukorra hindamine
Tervikust lähtuv lähenemine
Strateegilised kokkulepped
Riiklik arengukava ja strateegia
Ülemineku-mehhanismid
Käivitamise järjekord
Rollid ja vastutus
Rahastamine ja ressursid
34
LISA 2. MAJANDUSKLASTER EHK ETTEVÕTTEKOBAR
Majandusklaster moodustub omavahel sõltuvatest ettevõtetest ning selle majandusharuga seotud institutsioonidest
Vahetarnijad Kapitali pakkujad Tootmisteenused Konsultandid Lepingulised TA (R&D) töötajad
Sarnased tehnoloogiad Tööjõu osakaal Sarnased strateegiad
Haridus Koolitus TA (teadus- ja arendustöö, R&D) Arenguorganisatsioonid Reguleerivad institutsioonid
Toetavad institutsioonid
Kaubandussektor
Seotud sektorid
Majandusklaster
35
LISA 3. PORTERI KONKURENTSISTRATEEGIA MUDEL VILJANDI KOOSTÖÖPIIRKONNAS Porteri konkurentsistrateegia on ühe lähenemise aluseks, mida graafiliselt kujutatakse sektorirombina. Seotud ja toetavad majandusharud (Tingimused oluliste tegurite kaupa) bInimressursid: kvalifitseeritud tööju puudus bTeadus ja tehnoloogia: liiga väiksed investeeringud TA-sse (R & D) bEnergiakulud: energia kallinemine bKapitali olemasolu ja kättesaadavus: Vähe omakapitali, väikesed sissetulekud, laenud kallid, laenude tagamise probleem bInfrastruktuur: keskmise kvaliteediga teedevõrk, ootus omavalitsusele, arenenud IKT (kohati liinidevõrk nõrk)
STRATEEGIA, STRUKTUUR JA
RIVALITEET bOlemas visioon ja eesmärgid – ei ole selgust, ei ole teadvustatud töötajatele bToodete valik, sortiment – alustatakse tootest, mida teha osatakse, mitte turust ja nõudlusest bKvaliteedisüsteem – sageli puudub bInternetivõimaluste kasutamine
bSektorisisene integratsioon nõrk bKoostöö (samade) tarnijatega võiks olla parem bLiiga väike klastrisisene koostöö turunduses (reklaam, müük jne)
NÕUDLUSTEGURID bMure 1: Vähene nõudlus siseturul (Tartu 2001) bMure 2: Vähene nõudlus välisturul (Tartu 2001) b(Kodumaise) tarbija madal ostuvõime bTööhõivet annavad edukad ja kaasaegsed ettevõtted, kes jõuavad osta tööjõudu ja investeerida ka oma töötajatesse sissetulekut omav inimene nõuab teenindust areneb teenidus bKoos suuremate ja tugevamate ettevõtete arenguga arenevad mikro- ja väikeettevõtted
STRATEEGIA
NÕUDLUS TEGURID
Klaster e kobar
Valitsuse ja KOV poliitika Ärikliima Ettevõtete inkubatsioon: Ärimaja projekt tuleks linnas ellu viia Projektide algatamine ja eestvedamine KOV roll
ÜLDINE STABIILSUS
37
MÕISTED JA SELGITUSED Elukestva õppe indikaator (life-long learning indicator) – 25-64 aastaste elanike õppimine või kursustel osalemine küsitlusele eelneva nelja nädala jooksul. Ettevõtja - füüsiline isik, kes pakub oma nimel tasu eest kaupu või teenuseid ning kaupade ja teenuste müük on talle püsivaks tegevuseks, ning seaduses sätestatud äriühing (Äriseadustik) Innovatsioon – uute asjade tegemine või vanade asjade tegemine uut moodi. Riiklikul tasemel mõeldake innovatsiooni all ennekõike äriidee kommertsialiseerimist. Innovatsioonipoliitika - teadus- ja ettevõtluspoliitika Kõrgema kui keskharidusega inimeste osakaalu mõõtmine (populatsion with a tertiary education) – mõõdetakse osakaalu (%) 25-64 aastaste inimeste hulgast, Eestis kasutatakse tavaliselt mõõtmiseks vaid skaalasid keskharidus, kutseharidus ja kõrgharidus, mujal maailmas arvestatakse sinna sisse kõik pärast keskkooli midagi lisaks õppinud. Kõrvaltegevusala – moodustab alla 20% käibest
Majandussektorid – jagunevad tegevusvaldkonna alusel primaarsektoriks, sekundaarsektoriks ja tertsiaarsektoriks. Primaarsektor - põllumajandus, jahindus, metsamajandus, kalandus; · Sekundaarsektor - mäetööstus, töötlev tööstus, energeetika, gaasi- ja veevarustus, ehitus; Tertsiaarsektor - kaubandus, teenindus jms.
Suundumus ehk trend – muutus mingil alal või valdkonnas teatud perioodide vahel, mõõdetakse perioodide näitajate vahega.
Äriregister – äriühingute register, mida enne 1995 aastat tunti ka ettevõtteregistri nime all. Ettevõtteregistrisse kantud ettevõtteid hakati 1995 aastast alates ümber kujundama äriühinguteks (täisühingud, usaldusühingud, osaühingud, aktsiaseltsid, tulundusühistud) või füüsilisest isikust ettevõtjateks. Alustati ka uute ettevõtjate ja välismaa äriühingute filiaalide registreerimist äriregistrisse.
Klastri ehk ettevõttekobara või majanduskobara mõiste Regionaalne majanduklaster ehk äriklaster (business cluster) on sarnaste (isegi samade), seotud ja üksteist täiendavate ettevõtete kontsentratsioon samas piirkonnas, mis jagavad ärikanaleid, spetsialiseeritud infrastruktuuri, tööturgu ja teenuseid, on seotud samade ohtude ja võimalustega (Rosenfeld 1995). Äriklaster on seotud:
1) geograafiliselt; 2) majandusharu kaudu; 3) äritegevuse kaudu; 4) suhtlemise, dialoogi ja koostöö kaudu; 5) infrastruktuuri kaudu; 6) tööturu ja teenuste kaudu; 7) ühiste ohtude ja võimaluste kaudu.
38
Klastreid on defineeritud ka kui omavahel tugevalt vastastikuses olevate ettevõtete tootmisvõrgustikke (kaasa rvatud tarneketi osad), mis on omavahel seotud tootmise väärtusketi kaudu (Roelandt and den Hertog). Kui seda tahetakse uurida, siis kasutatakse sisend-väljund analüüsimeetodit Klastri definitsioon mikrotasemel on tegevusala (majandusharu) põhine definitsioon – klaster on ettevõtete grupp, mis toodavad sarnaseid tooteid (st tegutsevad ühes majandusharus), nende vahel on formaalsed ja informaalsed sidemed, nt tarnekett, väärtuskett. Klastri uuringus on oluline selle seotuse uurimine, et seda siis täpsemalt iseloomustada. Tööstuspiirkondade sotsiaalse tööjaotuse tõttu saavad väiksed ettevõtted suurt kasu sellest, kui piirknnas on tugevaid ja suuri ettevõtteid. Suure ja kasvava majandusharu töötajad on ostuvõimelised, mis loob eeldused uute teenindus- ja muude ettevõtete tekkimisele. 1997. aastal oli USAs majanduses rakendatud 17 erinevat klastriarenduse programmi (Gollub 1997). Suurt edu on majandusklastrite arendamisel saavutatud Põhja-Itaalias. Klastriuuringu põhimõtted Klastrianalüüsi teostatakse kolme tüüpi regioonides:
1) need, mis on teadlikud oma piirkonna juhtivatest majandusharudest, kuid soovivad teada saada, kuidas ettevõtetevahelisi sidemeid ja koostööd tugevdada, kuidas luua mingis majandusharus konkurentsieelist;
2) need, mis on teadlikud oma põhilistest majandusharudest, kuid tahavad kindlaks teha seni veel selgelt nähtamatuid suundi, potentsiaalseid klastreid (analüüsitakse ettevõtete strateegilisi liitlasi jne);
3) need, mis ei tunne oma piirkonna tugevusi ja potentsiaali, ei ole analüüsitud üksikute sektorite trende.
Mikrotaseme uuringumeetod sobib kõige enam esimesel juhul. Mesotaseme uuringumeetodit tuleks rakendada teise ja kolmanda kategooria piirkondade puhul. Viljandi koostööpiirkonna puhul tuleks kasutada ennekõike mesotaseme uurimismeetodit. Klastrite kindlakstegemisel, uurimisel ja arendamisel kasutatakse peamiselt viit teoreetilist kontseptsiooni (Bergman & Feser 2002):
• Majandusharu asukoha teooria. Aglomeratsiooniteooria (Industrial Location Theory, Weber (1929) väidab, et ettevõtete ühte piirkonda kuhjumine ja kontsentratsioon on majanduslikus mõttes kasulik).
• Innovatsiooniteooria rõhutab innovatiivse ärikeskkonna olulisust (The Innovation Environment).
• Konkureerimine koostööd tehes (Cooperative Competition). • Konkurentsiteooria ja rivaliteet (Rivarly, kus Porter kohandab traditsioonilise
neoklassikalise teooria seisukohta, et samas valdkonnas tegustevate ettevõtete tugev konkurents on innovatsiooni ja uute tehnoloogiate kasutuselevõtu üks promootoreid)
• Juhuslikkus, sõltuvus juhusest, õnnest; esimeseks osutumine (Path Dependence) Uus majanduskasvu teooria väidab, et konkurentsieelis mingis riigis või piirkonnas tekib sageli juhuslikult, võimalusel, loodusressursside olemasolul või mõnel muul mittekäitumusliku teguri tõttu Porteri konkurentsistarteegia kontseptsioon ja sektorirombi analüüs on üks olulisi meetodeid, mille järgi leitakse olulised indikaatorid, mis mõõdavad sektorite konkurentsivõimet.
39
KASUTATUD KIRJANDUS Bergman M E & Feser J E (2002) Industrial and Regional Clusters: Concepts and Comparative Applications. http://www.nutek.se/ www.rri.wvu.edu/WebBook/Bergman-Feser/appendix2.htm Eesti Vabariigi tööhõive tegevuskava 2002. Eksportööride uuring 2001 (2002). Ariko Marketing Tallinn Ettevõtlik Eesti. Eesti Vabariigi ettevõtluspoliitika. Kueng P (1998). Supporting BPR Through A Process Performance Measurement System. In: Banarjee P et al (Eds): Business Information Technology Management. Har-Anand Publications, New Dehli, pp. 422-434. Kaldaru ja Kruusmägi (2001). Tartu linna töötleva tööstuse hetkeolukord ja arengutrendid. ES Turu-uuringute AS, Tartu LV. Uuringu aruanne. Servinski M (2002). Viljandi linna ja koostööpiirkonna omavalitsuste tööjõu- ja tööturu uuring. http://www.viljandi.ee/ettevotlus/uuring.html
