Viidalepp, Richard 1970. ERA-nimelise rahvaluulekogu kujunemisest

8/13/2019 Viidalepp, Richard 1970. ERA-nimelise rahvaluulekogu kujunemisest

1/6

1 A R 1 M U ~ f ~..... _________ ~~ ' J {


2/6

ERA NIMELISE RAHVALUULEKOGUKUJUNEMISEST

R. VIID LEPP

Eesti Rahvaluule Ar hiiv alustas tegevust 1927. a. sgisel. Kasutamiseks av ati kogud 1 septembril ning esimenekolleegiumi koosolek pE:eti 24. septembril. Viimast daatumit on nimeta turi ametlikuks as utamispevak s (Vt.RpS = Rahvap rimuste Selgita ja 3, 19 37, lk. 58).Arhiivi esimesed tkuud kulusid seniste rahvaluule kogude koondamiseks ja nende esialgseks korra ldamiseksning s i ~ u ~ e g i s ~ r i t e koostamiseks , osalt ka koopiate tegemiseks ongmaahdest. Uute materja lide kogumine kohe algulu ~ a ~ u l i k u m ~ l t pevakor rale ei tulnud, kuigi mningaidk i ~ a p a n m saadi. Kuid juba 17. III 1928 on kolleegium i ~ o t s u s t a t u ~ : Luuakse uus rahva luulekogu ERA, kuhupaigutatakse JUurdetulevad materjalid. Kogu korraldatakse Hurda kogu printsiipide jrgi (RpS 3, lk . 72).Alates sama aasta kevadest hakkas Rahva luule Arhiivkogumistle suunama oma ttajaid ning lipilasi, kesselleks olid saanud vajalikku ettevalmistust; reisiraha

m ~ ~ s t i neist summadest, mis saadi kogumistks EestiKirJ anduse Seltsilt ja Eesti Rahva Muuseumilt. Ra hvaluule Arhiivi enda ee la rvesse ilmusid suromad jrelkorjanduse toetamiseks alles alates 1933/34. aastast {RpS 3,lk . 61).Kevadel 1928 lks Hiiumaale kogumismatkale ERA-sa _ b i n ~ t t a ~ Paul Ar iste ning saadeti v lj a kahulk uhopllasi - V. Erm, Th . Kalju, K E. Ka se, M. Meiusi,V. Noot, M. Tooms (= Toomse), H. Tampere, E. Treu

( = L a : l ~ ~ s t e , R. Viide baum (= Viidalepp) ning viimasegakoos vuside kogujana Aliide Saat. lipilasi suunati mitn _ : ~ s p a i k ~ nii m andrile kui ka sa artele. Peaaegu kiktmd ka asa sisuk a korjanduse. Kes saavutas iseseisva kite54

selle nimi trkiti kite se ljale. Esimene nimeline kide,mis on htlasi thelepandav nii sisult kui ka mahult , kuulub H. Tamperele: ERA II 2. Esimeses kites (ERA Ion 500 lk . P . Aristelt, ku id peale selle leidub seal ka OQ.Ilaste, l ipilaste ja korresponde ntide kirjapanekuid.Ees ti Rahvaluule Arhiivi esimese kogumisaasta tulemuseks oli 11 336 lk. r ah va l uule-ksikirju (RpS 3, lk. 66),millest m oodustati kited ERA II 1 13. Philiselt oli seeee lnimetatud lipilaste saavutuseks. Arhiivi mberkas kll koonduma ka korrespondente, kuid es ialgu ohne id veel vhe ning ne nde korjand usedki olid vrd lemisivikesed.Kogum ismatkadel kimine oli tookord v aevarikas_jav sitav ettevte. Enamasti tuli liikuda jalgsi, pamp selJaSv i ke otsas, bida iga pev eri paigas. Ja ni iviisi um_besne li ndalat. Td raskendas ksitluskavade puudumme:Sa av utused olenec;id peamiselt sellest, kuidas suudetikohaneda vrai s oludes, leida kontakt kohaliku rahvaganing ta bada ja ksitieda sobivaid jutustajaid. _Kirj apanekud te hti kuuldeliseit ja ksitsi, mingisuguseid aparaateei olnud . Hiljem nud is palju aega kogunenud mrkmetemberkirjut ami ne. Siiski leidus lipilaste h u l ~ ~ s . en tu siaste kes kisid rohke m kui hel m atk al. Arhnv1 endattaj aile kujunes igakevadi ne kogumismatk e na m-vhemkohu stu slikuks.On iseloomulik ia m rkimisvrne, et nende hu lgast,kes Eesti Rah val uU le Arhiivi ju hendamisel 19 28 . a. kogumismatkale lksid, kujunes kolm elukutselist fo_kloristi- H. Tampere , R. Viidalepp ja E. L a ~ ~ a Neist ~ ~ ~ sesimest asusid ju ba j rgm ise l aastal arhuv1 pidevale toolen ing jid sinna paljudeks aastateks.ERA-nimeline fond hakkas kujunema mitmesugustestma terj a lides t: 1) oma ttajate k orjandustest, 2) arhiivipoolt kogumistle saadetud lipila_ste. . ~ r ; ? u . s t e s t ,3) mnevrra ka likoolis rahvaluulet oppiva te p l l akohustuslikest kirjapaneku test, 4) korrespondentide saadetistest 5) koolipilaste kirj apanekute st ja kor jandu stest,6) ksikirjaliste laulikute ja sa lm ialbumite s e ~ t .J rgnevas riivam0 k iki ne id tlike pisut lhem alt , kmdpiira tud ru umi t tt u siisk i kokkusurutult.0 m a t t a j a fe k o r j an d u s e d andsid esimesteltegevusaastatel kllaltki olulise ja kaaluka osa selle kogukasvatam ise l. Kui P. Ariste kogumiskigud piirdusid ko l-55


3/6

me aastaga (1928--1930, hiljem ta lahkus ERA teenistusest), siis H. Tampere ja R Viidalepa kigud jtkusidpidevalt aastast-aastasse. Nendega liitus veel R. Pldme(alates a. 1929) ning tusis erakordse saavutusega kohe esiritta - kogus esimese suvega k olm kidet R. Pldmet itis ERA-s algul ajutisi tlesandeid, alalisele tle tulita sinna 1935. a. Kogumiskike tegi Pldme igal suvel.Mnikord kis kogumismatkal ka ERA juhataja 0. Loorits1931, 1935 ja hiljem) ning teisedki ametn ikud- M. Eren

b ~ r g 1933, .1934), S .. Kutti-Ltt 1935 ja hiljem). Kigepidevamalt Ja ~ u s h k u m l t tiendasid ERA kogu siiskiH . Tampe. re, R ~ o l d m e ja R Viidalepp. Kui ERA kogusoh. 40 k?Idet,. olid nemad sellest kogunud ligemale 20.~ e i s t k ~ u n e s i d ka korrespondentide ja lipilaskogujateJUhendaJad. 1 i p i 1as i saadeti arvukamalt kogumistle 1928-1929 ning 1936-1938, teistel aastatel vhem. Enamastite h ti igahele lesa YJ deks ks kihelkond (vi rohkem) hoolikalt lbi kia. Har i likult piirdusid nende kigud heainsakorraga , mned siiski kisid paaril aastal vi enamgiE. I:-augaste, V Noot, P. Voolaine, A Raadla, E Ennist,E. Kirss, L. Takk , L Kgardal jt.).

ERA k ogu ei kasvanud ainult snalise ainestiku varalvaid juba a lgusest pea le pandi rhku ka muusikalise f o l k ~loori kogumisele. Se lleks rakendati muusikakoolide pilasija heliloojaid. Ta va liselt kidi kahekesi - muusikameheloli saatjaks snade leskirjutaja.Viise noodistasid 1928. a. A Saat (Raplas ja Mrjamaal)ja Joosep Aavik (Saa remaal), 1929. a. V Koch (Mulgi

maal), 1929. ja 1930. a. E. Oja ning 1930. ja 1931. a.K. Leichter - mlemad ige mitmes paigas. Alates 1929. a.hakati laulude ja pillilugude jdvustamisel kasutamafonograafi. Alates 19:32 a. hakkas H. Tampere ise vi isenoodis tama ja fonografeerima ning vttis sellest pealemuusikalise folkloori kogumist tiesti enda juhtida.ERA kogus on noodistatud viisimaterjal koondatudomaette seeriaks, mis kannab signatuuri ERA III.

l ~ p i l a s t e kohustuslikud kirjapanekud, mis vastasidk ~ ? t i _ v a l e ppeprogrammile, koondati ERA kogus omaettek ? ~ t e ~ k s Need nuded polnud suured ja niisuguseid erikoiteid on v he.

o r r e s p o n d en t e hakkas ERA-le kogunema niipe a, kui sai te atavaks srase asutuse olemasolu, k es tege-56

R. Viidalepe fo to 1936.F onograa f i m l n Se tu s, Me v. 19J6.

1eb rahvaluule kogumisega. Juba esimeste saadetiste hulgas leidus kaastd ka m n ingailt Jakob Hurda kaastli stelt, n agu T. Vie demann = Vimula), J. P . Sggel,0. Kallas jt. Sa abus kirjapanekuid petajatelt, lipilasteit E. Pss, R. Nurkse , 0. Ojassan jt.), likooli ppejududelt F. Leinbock, J. Mgiste) ja teistelt tuntud isikutelt G. Vilberg, K. E. St, R Pts, J Mndmets jt.). Hiljem tusid korrespondentide hulgas thtsale kohale maakoolide petajad ja maatlised. Esimestel aa statel j idkorrespondentide saadetised siiski tagasihoidlikeks, se stpuudusid veel ksitlusk avad j a tjuhised.Alates 1928. aastast hakkas ERA aj akirjanduses ava ldama rahvaluulealaseid ksimusi. Kolme aasta jooksulilmus 12 vikest ksimuslehte, igahes kmmekond k si must (laulude, juttude, kommete jne. kohta). Kirjavahetust hakati pida ma nendega, kes ksimustele ko rra likul tvastasid. Neile anti veel lisalesandeidki. Niiviisi hakkaskorrespondent ide vrk kasvama. Oluliselt soodustasidko rre sp ondentide td ulatuslikumad k sitluskavad, mis.)7


4/6

ilmusid 1934. a. (H. Tamperelt uuemate rahvalaulude,R ViidalepaU rahvamngude kohta). Kavad nitasid korresponden tidele ktte juba avaramad tvimalused. Eritisuure mju ja thtsusega oli aga 1936. a. ilmunud brosrJuhiseid rahvaluulekogujatele. Mida ja kuidas koguda? (koostaja R Viidalepp). Alles prast nende ksitluskavadeilmumist hakkas korrespondentide t andma rikkalikketulemusi. Stimuleerivalt mjus ka paremate saavutustepremeerimine alates 1935. a.) ning Rahvaprimuste Selgitaja ilmumine 1936-1940, kokku 9 numbrit). Seeblletn ilmus kaks korda aastas ning sisaldas pealeksitluskavade ja muude kirjutiste veel aruandeid korrespondentide saavutuste kohta. 1940. a. avaldati ra hvaluulekogujatele ldjuhiste teine, tunduvalt tiendatud ja parandatud trkk. Kik nimetatud abinud aitasid muuta korrespondentide t pidevaks ja tulemusrikkamaks ninghoida seda heal tasemel. Paljud korrespondendid judsidthelepandavalt suurte ja hinnatavate saavutusteni.Tublisid korrespondente oli palju. Nende nimed on.kuldthtedega trkitud arvukatele ERA kogu kidetele.Niisugused kogujad nagu J. A Rehberg, Theodor Saar,Marta Martinson-Mesalu , Emilie Poom, Marie Sarv, J oh.Raidla , A Toomessalu, P. Tammepuu, Vello Eenveer, Joh.Nurme, J oosep Eplik ja paljud teised on hsti tuntud kigile, kes eesti rahvaluulega kokku puutuvad .Eri kategooria korrespondentide hulgas moodustasidkool i p i l s e d. Enamasti ttati nendega petajavahendusel, kuid oli ka niisuguseid pilaskorrespondente,eriti vanematest keskkooliklassidest, kes ttasid omaetteja olid arhiiviga otseselt henduses.Opilaste kaasatmbamine rahvaluule kogumisele eiolnud uudne algatus: juba varemalt oli prof. Andersonkogunud lastelaule pilaste kaudu, samuti leidub kaM. J . Eiseni kogus p ilaste kirjapanekuid peamiseltp hade kombeid).Rahva luule Arhiiv tegi kolm katset pilaste ulatusliku-maks rakendamiseks. 1931/32. a. koguti maa-algkoolidekaudu teateid lastehirmutistest. Opetajatele saadeti trkitud ksimusleht. Osavttu ei piiratud. Tulemuseks oli 16e ri kidet, mis sisaldavad ainult lastehirmutisi, kirjeldatudlaste endi poolt.Esimene kogumisaktsioon vistluse korras toimus1934/35. a. See oli va likuline: igast koolist sooviti osavt-

jaiks ainult mned vanemate k l a s s ~ d e p i l a ~ e d . Ne l ~ ~ ~ a -deti ktte trkitud ksi tluskava 1llustreentud b r o ~ u u rOsavtt kujunes elavaks ning ti kokku 15 000 J?ang_u-kirjeldust (RpS 2, k. 27). See o _ ~ i vg_a. vajalik amestlk,sest meie vanemates kogudes manguklrJeldused peaaegupuudusid. Korraldatult oli selle vistluskogumise tulemuseks 22 kidet. .Teine kogumist-alane vistlus koolide kaudu, jlleg:piiratud arvuga osavtjaile, toimus 1939. a. _Seekord .o:1lesandeks kohamuistendite kogumine. Spetsiaalne kuslmusleht saadeti igale osavtjale. ldse oli osavtjaid 1096ning koguti le 16 000 muistendi (RpS 6, lk. 5 1 9 9Vistluskogumine andis ERA k o g u s ~ e 37 ko1det , . ssisaldavad palju vrtuslikku muistendlte alalt, sest kirJa-panekuid tehti vanadelt kohalikelt elanikelt. . .Kolme kogumisaktsiooni tulemuseks on seega 75 ko1?et,mis moodustab kllaltki suure osa ERA kogu II seenastkokku 309 kidet). Vistluskorjanduste n n e ~ t u m i e ~ eaitasid oluliselt kaasa paljud peta jad , kes koolides opl-laste osavttu organiseerisid ja juhend asid B. St,K Mihkla , Th. Kalju, A Vaigla , J Meerits, J Kivila ,E. Koemets jt.).he suurema al lksuse ERA kogus moodustab veel nn .a 1b u mit kogu (AK). See kujunes phikogu krva leneist lau lukladedest ja salmialbumitest, mis arhiivile kin-

R. Rah1 >ja ioto 1969.ERA kogu.

59


5/6

giti rahva poolt. Neid tid kogumismatkade lt kaasa omadttajad, kuid saatsid ka paljud kohalikud ko rrespondendid. Kogusummas kuulub sinna 330 hikut (ERA, AK330). Nende sisuks on peamise lt riimilised laulud jasalmikud, vhesel m ral muudki a inestikk u.

ERA kogu koosseisu kuuluvad veel nn . mu u laste (mitteeestlaste) rahvaluulekogud, fonograafirullid , h eliplaa didja fotokogud. Kigist ne ist siin lhe malt rkida pole vimalik. Mitte-eestiiiste materjalide kogumise algatajad japeamised organiseerijad olid 0 . Loorits j a P . Ariste. Needmuukeelsed materja lid on ERA kogu heks erijooneks,ku id sisaldavad pa lju vaja likku ja arvestatavat ka eestirahvaluule uurimisel. K ig suurem neist on Eestis elavateit venelas te lt kogutud rahvaluuleainestik (ERA, Vene),mida on 17 kidet. Sakslaste, rootslaste, juutide, mustlaste, ltlaste, leedulaste, ingerlaste j t. ainestikku on vikestes kogus tes.

ERA-nimeline fond hakk as ju ba algusest peale kogunema mitmesugustest allikatest. Kigepealt oma ttajateni ng reisirahadega varustatud l ipilaste korjamiskikudetu lemustest, hiljem tusid aga domineerivale kohale korrespondentide saavutused. Korrespondentide hulka tu leblugeda ka pilaskogujaid, kes kahe vistluskogumisegatiendasid ERA kogu koosseisu pa lju de uute kidetega.Eriti hinnatavalt t u leb aga suhtuda nende korrespondentide tsse, kes pidevalt ning mitme aasta jooksul saatsidhoolikalt koostatud teaduse viljavihud Eesti RahvaluuleArhiivile. Vrtuslikke kirjapanekuid leidub ka ksikutesvi v ikesteski korjandustes . Kogusummas on ERA fondmitme tuhande ksikisiku h issaavutus.Emilie Poom, kes tegi kogumistd suure entusiasmiga,

tleb hes kirjas (7. III 1941): Tule b meele mu lapseplve unistu s, kui noorema ega lugesime jutukesi jalaule. Mina tlesin ele: Ku i ma suu reks sa an , siis mahakkan ka juttusi kirjutama. Ode tles: Kui ma su urekssaan, siis ma hakkan laulusi tegema. Vanem de oli meiejuttu krva lt kuulnud ja r k is ema le: Meie Miili tah abk irjanikuks saada ja Neti tahab luuletajaks hakata Siisnad naersid m lemad meid, et me ei teadnud, mis hbiprast teha . . . Ega olegi minust kirj anikku ega est luuletajat saanud. Aga lapsena on elu ja tulevikuplaanid niiilusad ja kerged va lmis teha, kuid tita neid ei saa. Te liselt on E. Poomi jutukirj utamise unist us rikkali-

60

r- - ' (::)0::.

'cst1 RahvaJu,JIPArhiiVI:> 'kor;JU kasv?.mme ::,gzs - 194o .. '::2 '

T l? 1140 S I J Q ~ 1Nl J.J 1946 - _ 1 II"'8 I

Il5...---._.... .

i0::t

0

,....-;::_

.........

r-;;-';? I---

r- -

[[ ??' I ta9? l1930 31 32 1933 IJJ4 193.5 7[JJ6 7[JJ 38 79J9 lg,tO )42 )43 1944 g,; ; 7 )46

() I


6/6

kult tide linud: ta on rahvaluule kogujana kirjutanudles umbes 1500 rahvajuttu, le 3000 vanasna ja kneknu, arvukalt laule uskumusi ning kombeid ja veelpalju muud kokku 6200 lk. Rpk 2, 100-101 . Kik needkirjapanekurl kuuluvad ERA kogu kullarfondi nagu paljude teistegi korrespondentide vrtuslikud saadetised.Neid kasutades uurijad meenutavad ja mrgivad ra alatika leskirjutaja nime.ERA kogu suurenemist aasta te viisi nitab diagrammlk. 61. Neme, et see ainekogu on judsasti kasvanud justneil aastatel, kui toimus mni eriline aktsioon: 1931/32. a.koguti lastehirmutisi, 1934/35. a. oli mngude kogumisevistlus 1938/39. a. koguti kohamuistendeid. Lisaks neileoli ka vhemaid kogumisaktsioone koolide kaudu petajate kaasabil. Kogusummas on ERA II seerias pilastekaastst koosnevaid kiteid 87 muudeit korr esponden tideit - 149 oma ttajailt - 40 lipilasteit - 33. Seeannab ettekujutuse sellest kelle tvaevast see kogu peamiselt koosneb. ksikasjalisem statis tika knea luse kogukui terviku kohta seni puudub.

Documents

Viidalepp, Richard 1970. ERA-nimelise rahvaluulekogu kujunemisest