SISEKAITSEAKADEEMIA AJALEHT

Tänapäeval on üsna selge, et iga kooli tugevust näitab te-ma vilistlaste edukus tööturul ja seeläbi ka nende rahulolu koolis omandatuga. Kaasaja kõrgkool ei anna juba ammu ainult ametioskusi, mis moo-dustavad küll kindlasti olulise osa tänapäevase väljundipõhi-se õppe tuumast. Kool kujun-dab inimest olema väärikas ja usaldusväärne ameti kandja. Õpetame ju ka meie akadee-mias vaid neid ameteid, mil-le kandjaist sõltuvad kaasko-danike elud ja saatused või vä-hemalt elatava elu kvaliteet. Väärikus ja usaldusväärsus on nende ametite juures aga voo-rused, mille väärtust oskame me hinnata alles siis, kui kus-kil on midagi läinud valesti ja kõrgeaulised uurimisrühmad asunud süüdlasi otsima.

Hiljutised juhtumid Ees-ti jõustruktuurides, kus õn-nestus välja selgitada päris mi-tu väärikuse ja seeläbi ka palju enam kui vaid usaldusväärsuse minetanud ametnikku, pane-vad meid kõiki vaatama endas-se ja küsima, milline on meie kui õpetajate roll väärtusruu-mi kujundamisel nendel ini-mestel, kes peavad meid kaits-ma ümbritseva kurjuse eest? Kas lihtsalt etteantud formaa-dis teadmiste edasi andmine suunab meie juures õppivad noored ka uusi väärtusi kand-vaiks ametnikeks või peame me senisest enam oma õppe-töös ja õpikeskkonna arenda-misel arvestama sellega, et nii nagu kultuuri, nii ka inimlik-ke väärtusi ei ole võimalik kel-legi sisse loetud tundidega te-kitada? Väärtused vajavad ae-ga ja ruumi, et kasvada. Kas-vada kodust ja lapsepõlvesõb-raga ühistest kangelastegudest kuni akadeemia eduka lõpe-tamiseni ja meie riigi kõrgei-mat võimu – rahvast teenima asumiseni. Kõrgkoolina ei saa me seda enda rolli selles kas-vamise protsessis kindlasti üle väärtustada. Küll aga saame me kindlasti olla suunanäita-jad, kelle teadmised ja osku-sed võimaldavad akadeemia õppureile koolist väljudes an-da kätte õige suund ning loo-ta, et see suund püsib. Vaata-mata tuultele ja tormidele, mis meie elu- ja töökeskkonda üs-na sageli räsivad.

Jõudu ja meelekindlust mei-le selle suuna hoidmisel, ku-niks lähikuudel väljub akadee-mia seinte vahelt järjekordne lend väärikaid ja usaldusväär-seid ametnikke!

(Järg 2. lk)

VÄÄRIKUSEST JA USALDUS-VÄÄRSUSEST

Tähtpäev on läbi, juubeliaasta jätkubSisekaitseakadeemia 20. aas-tapäeva tähistamine algas ju-ba märtsis, mil keelekeskus kor-raldas rahvusvahelise keelekon-verentsi, ja lõpeb 21. novembril peetava rahvusvahelise konve-rentsiga.

4 päeva juubelipäevast varem, 11. aprillil avasime raamatukogus aastate jooksul akadeemias koos-tatud ja publitseeritud teaduskir-janduse väljapaneku ning raama-tuhoidla 2. korrusel Euroopa jul-geoleku infosaali seda teemat ava-va ja kajastava kirjandusega. Õppe-hoone galeriis on vilistlastele, õp-pejõududele ja töötajatele meenu-tamiseks fotonäitus 20 aasta jook-sul akadeemias aset leidnud sünd-mustest, aga meie õppuritele tead-

misi akadeemia mitmekesisest si-seelust, külalistest ja rahvusvahelis-test suhetest.

Järgmisel päeval, 12. aprillil oli innovaatiliste haridustehnoloogia-te keskuse juhi Marek Lingi eest-võttel ja juhtimisel tudengikorpu-ses innovatsioonipäev. Külaliste ja oma inimeste kõrval osales sel-les ka arvukalt kadette ning just õp-purite muljeid ja arvamusi kuul-dust-nähtust vahendab tudengi-küljel päästekolledži 2. kursuse ka-dett Martin Kreek.

Juubelinädala viimane töine päev algas koostöös Tartu Ülikoo-liga korraldatud Balti kriminoloo-gia konverentsiga, mis peeti õp-pehoones Raska nimelises audi-tooriumis. Akadeemia lipuväljaku

ümber ja spordisaalides aga peeti spordivõistlusi nii kadettide vahel kui vilistlaste vastu.

Sama päeva õhtul aga olid nii omad inimesed kui külalised kut-sutud rektor Lauri Taburi aas-tapäeva-vastuvõtule Õpetajate Majja.

Kõiki neid sündmusi kajastame selles ajalehenumbris. Aastapäeva õhtuaktusest ja rektori vastuvõtust kirjutavad tudengileheküljel selle õhtu juhid, finantskolledži 2. kur-suse kadett Anni Aim ja justiits-kolledži samuti 2. kursuse kadett Erki Uus.

Allakirjutanu tahaks aga eelni-metatute kirjutatut veidi täienda-da oma muljetega õhtu esinejatest. Esimene üllatusesineja oli akadee-

mia naisansambel, lauldes nii ük-si kui koos Türnpu meeskoori an-sambliga. Naisansambli esinemi-ne lõppes lisaüllatusega, kui 2 laul-jat – päästekolledži praktikakuraa-tor Kairi Pruul ja finantskolledži1. kursuse kadett Kristiina Malm – täiendasid oma viiulivahesoologa naisansambli esitatud Mihkel Raua helindit „Kus kulgeb kuu“. Nagu selgus, on Kairi Pruul enne SKAsse astumist lõpetanud G. Otsa nimeli-se muusikakooli ning tegeleb prae-gugi pärast SKA lõpetamist ja siin-set igapäevatööd viiulimänguga ansamblis Diskreetne Mango Trio. Kui muidu on sel ansamblil pide-valt esinemisi, siis hetkel on kes-kendutud oma plaadi valmistami-sele. Tema duetikaaslanna Kristii-

nagi on viiulimängu õppinud, ni-melt lõpetanud Nõmme muusi-kakooli. Nii et meie küllalt mehe-likus akadeemias on naislauluan-sambli kõrval olemas ka naisviiul-dajate duett.

Naisansambli järel sammus kuu-lajate ette meile juba tuttav Türnpu meeskoor, kes ka varem akadee-mia ballil esinenud. Dirigendi Tõ-nu Kangroni juhatusel lauldi rüt-mikaid meloodiaid filmist „Viim-ne reliikvia“, mis kuulajaidki kaasa laulma kutsusid.

Autasustamisi-rubriigis too-me lugejani kõik need, kes pälvisid õhtuaktusel tunnustusena kas aka-deemia teeneteriste, au- ja tänukir-ju või hinnalisi kingitusi.

Rein Vaher (VaR)

Rektor Lauri Tabur tunnustab aukirjaga päästekolledži inseneriainete ja matemaati-ka õppetooli professorit Feliks Angelstokki.

Viiuldajate Kairi Pruuli (vasakul) ja Kristiina Malmi vahesoolo naisansambli esinemise aegu.Juubelitordi lõikavad lahti õhtujuhid Anni Aim ja Erki Uus.

Akadeemia KULDRISTI kestva laitmatu töö ja silmapaistvate tee-nete eest akadeemia strateegiliste eesmärkide saavutamise toetamisel olid ära teeninud:

justiitskolledži tasemeõppe va-nemspetsialist Hannes Liivak, ma-jandus- ja remondiosakonna ju-hataja Sergei Filin, õppeprorektor Krista Haak

ning Eesti ja välisriikide ko-danikest silmapaistva panuse eest akadeemia õppetöö arendami-sel Matti Waitinen Helsingi Pääs-tekoolist, Vytautas Strolia Leedu Vabariigi Piirivalvekoolist, Andris Ābolinš Läti Vabariigi Riiklikust Piirivalvekolledžist, Margo Klaos Lääne-Eesti Päästekeskusest, Tõnu

Hunt ja Tarmo Miilits Politsei- ja Piirivalveametist ning Erkki Koort Siseministeeriumist.

Akadeemia HÕBERISTI kest-va laitmatu töö ja silmapaistva tee-ne eest akadeemia strateegiliste eesmärkide saavutamise toetami-sel pälvisid:

innovaatiliste haridustehnoloo-giate keskuse juht Marek Link, keelekeskuse lektor Kai Veispak-Rawlings, majandus- ja remon-diosakonna majutusadministraa-tor Elna Saarniit, politsei- ja pii-rivalvekolledži korrakaitse õppe-tooli juhataja-lektor Ülle Vanaisak ning assistendid Raimo Kiveste ja Rein Mõnnakmäe, politsei- ja pii-rivalvekolledži Paikuse kooli söök-lajuhataja Eve Abel, päästekolled-ži direktor Margus Möldri, pääste-kolledži päästekooli haldustalituse

peaspetsialist Avo Kiik ja vanem-spetsialist Urmas Kruve, õigus- ja sotsiaalteaduste keskuse juhataja-lektor Anne Valk ning üldosakon-na sekretär-asjaajaja Sirli Hamer.

Akadeemia PRONKSRIST ak-tiivsuse eest Sisekaitseakadeemia kui organisatsiooni arendamisel anti üliõpilasesinduse juhile Laura Nõmmsalule.

AUKIRJA pikaajalise laitmatu töötamise eest akadeemias said:

avaliku teenistuse arendus- ja koolituskeskuse juhiabi Mia Lokk, justiitskolledži vangistuskorralduse õppetooli juhataja-lektor Sander Põllumäe, keelekeskuse lektorid Külli Saluste ja Merle Tammela, majandus- ja remondiosakonna autojuht Lembit Lind, majandus-juhataja Hildegard Klaus, maju-

tusadministraatorid Hilja Kask ja Helve Sirge, koristajad Es-ter Kasch, Antonina Klooster ja Leondiina Ruus ning sanitaar-tehnik Peteris Zommer, politsei- ja piirivalvekolledži haldustalituse köögitööline Larissa Skriptšenko ja tehnilise halduse spetsialist Mai-do Rajang, politsei- ja piirivalve-kolledži korrakaitse õppetooli as-sistent Germo Kukk ja õpetaja Le-ho Tummeleht, politsei- ja piiri-valvekolledži Paikuse kooli koris-taja Aili Nirk, meditsiiniõde Irina Golub, raamatukoguhoidja Ülle Loopre ja õppereferent Heli Enns, politsei- ja piirivalvekolledži raa-matukoguhoidja Heli Raudnagel, päästekolledži inseneriainete ja matemaatika õppetooli juhataja-professor Helmo Käerdi ja profes-sor Feliks Angelstok, päästekol-

ledži päästekooli päästekorraldu-se õppetooli kutseõpetaja Marko Evert, päästekolledži päästekoo-li õppekorralduskeskuse kutseõpe-taja Ants Rikberg, raamatukogu-hoidja Jaana Kulbin, spordikesku-se juhataja-õpetaja Epp Jalakas, õi-gus- ja sotsiaalteaduste keskuse as-sistent Katrin Pajunurm ning lek-tor Mairit Kratovitš.

HINNALISE KINGITUSE päl-visid:

finantskolledži maksundu-se ja tolli õppetooli lektor Indrek Saar, keelekeskuse lektor Epp Lei-bur, majandus- ja remondiosa-konna autojuht Enn Vikkisk, per-sonaliarendusosakonna kvalitee-dijuht Sigrit Lilleste, politsei- ja piirivalvekolledži nõunik Elmar Nurmela, päästekolledži pääste-

A U T A S U S T A M I S I

R E K T O R I V E E R G

Lauri Tabur, rektor

Nr 4 (216) APRILL 2012

V e r b i s a u t R e 2 APRILL 2012

kooli päästetööde õppetooli ju-hataja-kutseõpetaja Heiki Sood-la, rahandusosakonna peaökono-mist Mari-Liis Kullasaar, raama-tukoguhoidja Edna-Helen Verev, spordikeskuse õpetaja Jüri Kulbin, turundus- ja kommunikatsiooni-osakonna vanemspetsialist Anne-li Leinemann, õigus- ja sotsiaaltea-duste keskuse lektorid Inga Karton ja Triin Roosve, õppeosakonna ha-ridustehnoloog Vaiko Mäe ja üld-osakonna jurist Sirje Asu.

TÄNUKIRJAGA tunnustati:justiitskolledži õppereferen-

te Tiina Kuljust ja Kristi Päevat, majandus- ja remondiosakonna logistikut Taivo Talvikut, politsei- ja piirivalvekolledži haldustalituse autojuhti Anders Kalvet, politsei- ja piirivalvekolledži Paikuse kooli sekretär-asjaajajat Sirle Kodasmad, politsei- ja piirivalvekolledži õppe-referenti Maarja Bachmanni, ra-handusosakonna raamatupidajat

Maarika Sotnikut ja õppeosakon-na haridusprojektide koordinaato-rit Triin Krünbergi.

TÄNUKIRJA koostööpartne-ritele pälvisid:

Maiki Udam Eesti Kõrgharidu-se Kvaliteediagentuurist, Kaimar Karuauk Harku ja Murru vang-last, Kaire Lang ja Marek Tükk Justiitsministeeriumist, külalisõp-pejõud Margot Olesk ja Ebe Põ-der, Raul Savimaa ning Tiia Sirel-puu Politsei- ja Piirivalveametist, Anneli Lorenz SAst Arhimedes, Ivo Kruusamäe ja Vahur Sari Si-seministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskusest, Maija Rich-ter Soome vanglaametnike kooli-tuskeskusest, Jarno Jakobson Tal-linna vanglast, Merlys Toom Tartu vanglast, Anu Möldri ja Konstan-tin Nikiforov Viru vanglast, aiaku-jundaja Anne Pärenson ja Kersti Pärn Eesti Kvaliteediühingust.

A U T A S U S T A M I S I

(Algus 1. lk)

Akadeemia 20. aastapäeva raames võõrustasime koos-

töös Tartu Ülikooli õigusteadus-konna ja Justiitsministeeriumiga 25. juubelit tähistavat rahvusva-helist Balti kriminoloogiakonve-rentsi “The Challenge of Crime inthe Globalized World”.

Konverents oli pühendatud akadeemia esimese rektori pro-fessor E. Raska akadeemilisele mälestusele, sest just tema eestve-damisel hakkasid regiooni juhti-vad kriminoloogid juba veerand-sada aastat tagasi TÜ õigusteadus-konna ja hiljem akadeemia juures seminare pidama. Seda enam oli meil hea meel, et võisime konve-rentsi võõrustada prof E. Raska nimelises auditooriumis.

Tartu Ülikooli õigusteadus-konna poolt tervitas teadlasi de-kaan Jaan Ginter ja Justiitsminis-teeriumi poolt asekantsler Kristel Siitam-Nyiri. Päeva teise avaette-kande kriminoloogia olulisusest kriminaal- ja sisejulgeolekupoliiti-ka kujundamisel pidas siseminister

Ken-Marti Vaher. Osavõtjaid ter-vitasid samuti rektor Lauri Tabur ja allakirjutanu.

Suurim tänu kordaläinud kon-verentsi eest kuulub akadee-mia taustaga TÜ kriminoloogia professorile Jüri Saarele ja An-na Markinale, kelle abil vääri-kas teadlaskond Tallinnasse tee leidis. Allakirjutanu eriline tänu kuulub ka välissuhete juhile Kris-ti Kulule tõhusa abi eest külaliste võõrustamisel akadeemias! Aasta lõpuks loodame konverentsi ette-kanded ka akadeemia “Toimetis-te” rahvusvahelise erinumbrina publitseerida.

Kohtumiseni järgmisel Balti kri-minoloogiakonverentsil!

Konverentsiteemad ja esinejad

The Fourth Period of SocialControl – Jüri Saar (TÜ),

Prohibition as Criminogenic Factor – Yakov Gilinsky (Herzeni-nimeline Venemaa Riiklik Peda-googikaülikool),

Crisis of Law, Including

Criminology – Ando LepsConfidenceandTrust inCriminal

Justice Institutions: Lithuanian Case – Aleksandras Dobryninas ja Lai-ma Zilinskiene (Vilniuse Ülikool),

Why do Estonians trust the Police? – Jako Salla (Justiitsminis-teerium),

Trust in criminal justice system: Policy versus politics – Evaldas Visockas (Leedu Õigusinstituut),

Correlation between offendingand trust in Justice System – Jaan Ginter (TÜ),

Some issues of the feeling of safety and fear of crime – Ilona Michailovic (Vilniuse Ülikool),

Punitive attitudes in Estonia – Anna Markina (TÜ),

Victimization in prisons – Uno Traat (SKA),

The Development Issue-attentionCycle of Drug problem in Estonian Mass Media – Marianne Paimre (TÜ),

(Under-)standings of Law Enforcement in Lithuania – Algimantas Cepas (Leedu Õigus-

instituut),Programs for release from prison:

A comparative Scandinavian study – Anette Storgaard (Aarhusi Üli-kool),

Sentences for sexual offencesagainst children: An analysis from Iceland – Ragnheidur Bragadottir (Islandi Ülikool),

Youth at risk: Achieving change through development of early intervention and diversion tools – Ilona Kronberga (Läti Avaliku Po-liitika Keskus “Providus”),

Juridical and social perspectives of domestic violence: specialists` narratives – Judit Strömpl (TÜ),

The concept of privacy inpenitentiary facilities – Marya Supa (Vilniuse Ülikool),

Prisoners` Health – Kristina Joost (MTÜ Convictus),

Graying prisoners – Avo Üprus (Kriminaalpreventsiooni ja Sot-siaalse Rehabilitatsiooni Balti Ins-tituut),

Estonian criminals in Finland – Andri Ahven ja Pilleriin Lindsa-lu (Justiitsministeerium),

From the Vodka Sea to Mare Narcoticum: Criminal Networks in the Baltic Sea Region – Risto Pullat (PPA),

Transnational OC and corruption – Jon Spencer (Manchesteri Üli-kool) ja Aleksandras Dobryninas (Vilniuse Ülikool),

Countering Cross Border Crime in the Baltic Sea Region – Research and Law Enforcement Perspectives – Erik Leijonmarck (Stockholmi Julgeoleku- ja Arengupoliitika Ins-tituut).

Keelekonverents Keelekeskuse

õppejõudKeelekeskus tähistas akadeemia 20. aastapäeva rahvusvahelise keelekonverentsiga „Innovative Methods for Teaching Languages“.

15. märtsil kogunes akadeemia esimese rektori Eduard Raska ni-melisse auditooriumisse ligi 50 keeleõpetajat kõrgkoolidest Ees-tist ja väljaspoolt Eestit, et jagada kogemusi erialakeele õpetamisest, tutvuda innovaatiliste lahenduste-ga keeleõppes ning aruteludes leida uusi võimalusi koostööks.

Esindatud olid Soome Piiri- ja Rannavalveakadeemia, Lätist Rezekne kõrgkool, Tartu Ülikool, Tallinna Tehnikaülikool, IT Kol-ledž, Tallinna Tehnikakõrgkool, TTÜ Virumaa Kolledž, TÜ Pärnu Kolledž, Kaitseväe Ühendatud Õp-peasutus, Tallinna Pedagoogiline Seminar, Lääne-Viru Rakendus-kõrgkool, endised keelekeskuse õp-pejõud Eesti Kaitseväest ja Pääste-ametist ning meie akadeemia kee-leõpetajad ja töötajad.

Konverentsi avatud ja sõbra-likku õhkkonda hoidis mode-raatorina entusiastlik ja toetav Kai Veispak-Rawlings. Külalis-esinejaid oli konverentsil kolm. Madalina Neata Rumeenia piiri-politseist rääkis loo sellest, kuidas nad koostöös Frontexiga koosta-sid piirivalvealase inglise keele õp-pevahendi DVD-l ja millised ras-kused tekkisid selle kasutamisega Euroopa lennujaamades. Viimasel ajal on projekt siiski edukalt raken-dunud ja üle 700 lennujaamas töö-tava piirivalvuri on tööalast vajalik-ku erialast keelt omandanud. Judit Borszeki Ungari politseikolledžist tegi ülevaate multimeedia võima-lustest erialakeele õpetamisel Un-gari Politseikolledžis ja andis häid näpunäiteid erialakeele õpetami-seks. Reet Soosaar Tartu Ülikoo-li Pärnu kolledžist jagas kogemust, kuidas on võimalik integreerida keeleõpet erialaõppega.

Meie keelekeskuse arendustege-vusest rääkisid Epp Leibur ja Kül-li Saluste, kes andsid ülevaate po-litsei ja pääste on-line sõnastikust, mille koostamist alustasime aastal 2006 koostöös Läti Politseiakadee-miaga. Hetkel on sõnastikus umbes 1500 sissekannet ja see on elekt-rooniliselt kättesaadav, tulevikus

peaks sõnastik sisaldama 3000 sõ-na. Kai Veispak-Rawlings ja Ma-rek Link tutvustasid keeleroboti-projekti, mis möödunud aastal või-tis Archimedese keeleteo peapree-mia. Auahnelt „robotiks“ nimeta-tud tarkvara näol on tegemist veel ühe katsega pakkuda atraktiivsem ja tõhusam viis erialakeele oman-damiseks, toetudes hääldustuvas-tuse funktsioonile. Keelerobotit kuulajatele kahjuks näidata ei õn-nestunud, kuna serveri osas sõltu-me suurel määral SMITi armust ja töövõimest. Suur tänu Marek Lin-gile, kes enne lõunasöögile mine-kut andis kõikidele konverentsist osavõtjatele võimaluse näha oma silmaga simulatsiooniklassi võima-lusi ja tegi neile virtuaalse tuuri po-litseijaoskonnas.

Päeva teises pooles eraldusime töötubadesse, kus teemaks oli kee-leõppe integreerimise võimalused erialaõppega, sh õppijate tagasiside arvestamine õppeprotsessis. Jõud-sime järeldusele, et eriala- ja kee-leõppejõudude koostöö on üheks võimalikuks lahenduseks õppurite suulise ja kirjaliku eneseväljendus-oskuse arendamisel.

Järgnevalt mõned kommentaa-rid ja mõtted konverentsiosalejate tagasisidest:

- Igast ettekandest sai praktili-si nõuandeid – ole loominguline, ole innovatiivne.

- Keelerobot ja virtuaalne töö-ruum, midagi uut – innovaatilised meetodid.

- Wow-efekt – teen ka midagi sarnast!

- Tekkis soov kasutada termi-noloogiasõnastikku ka oma loen-gus.

- Vaatamata Google’ile on õpetajad ikkagi vajali-kud!

Parimaks tänuks meile oli lause tagasi-sidelehelt: Toetav, in-nustav ja sõbralik õhk-kond – suurepärane näide meeskonnast! Jätkake samas vaimus!

Täname kõiki akadeemia tööta-jaid, kes meile konverentsi korral-damisel abiks olid!

InnovatsioonipäevMarek Link,InHTK juht

Akadeemia 20. aastapäeva ürituste raames peetud in-

novatsioonipäev oli nii mõnes-ki aspektis justkui ajamasin, mis pakkus osalejaile mineviku koge-musi, oleviku reaalsust ja tulevi-ku unistusi.

Tuntud Briti ulmekirjanik Her-bert George Wells avaldas 1895. aastal oma tuntuma novelli „TheTime Machine“ („Ajamasin“), mis on paljudele selle žanri austajatele siiani eeskujuks. Meile teadaolevalt ei ole see unistus kahjuks või õn-neks realiseerunud. Võiks ju het-keks unistada, kui palju võiks selli-sest aparaadist ülemaailmse sisejul-geoleku tagamisel kasu olla – meil oleks võimalik näha sündmusi ette, saaksime võimalikeks katastroofi-deks olla paremini valmis või neid isegi ära hoida.

Akadeemia innovatsioonipäe-vale oli häid mõtteid kogunenud vahetama ligi 80 osavõtjat: kade-tist rektorini, ametnikust ettevõtja-ni, Tallinnast Tartuni. Ilmselgelt on selline osalejate lai spekter tunnus-tus meie akadeemiale, mis näitab selgelt, et innovaatiline mõtlemine ja koostegutsemine võiks olla just rakenduskõrghariduse üks võtme-kompetentsidest, mille järgi kogu-da tuntust nii siseriiklikult kui miks ka mitte rahvusvaheliselt.

SKA 20 aastat varem ja 20 aastat hiljem

„Akadeemia olemine või mitte olemine on võrreldav Eesti riikluse olemise või mitteolemisega, kui kva-liteetselt me oma teenust osutame, sedavõrd hakatakse meid aktseptee-rima kui õigusriiki. Tee Euroopasse ja Euroopa tee Eestisse – sõltub kui hästi akadeemia täidab neid funkt-sioone, mida ta peaks täitma,“ nen-de sõnadega tegi 20 aasta taguse vi-

deo toel innovatsioo-nipäevale sissejuhatu-se akadeemia esime-ne rektor prof Eduard Raska. Kvaliteetne tee-nus ja rahvusvaheli-ne mõõde on kindlas-

Balti kriminoloogiakonverentsRamon Loik,teadus- ja arendusprorektor

Kõnepuldis on Algimantas Cepas Leedu Õigusinstituudist.

Konverentsi moderaator Kai Veispak-Rawlings on andnud sõna keelekeskuse ju-hatajale Elen Laanemaale.

ti paljuski tänapäeval realiseeru-mas, kuid samas paralleelselt aas-tate taguste unistustega on endiselt akadeemiat kummitamas paljus-ki samad probleemid, millega pidi E. Raska 20 aastat tagasi tegelema.

Unistuste ja karmi reaalsuse ba-lansseerimisest rääkis järgnenud rektorite väitlus, kus mõtteid vahe-tasid endised rektorid Peeter Jär-

velaid ja Priit Männik ning prae-gune rektor Lauri Tabur. Milli-ne on tasakaal õppeasutuse kon-servatiivsuse ja innovaatilisuse va-hel, oli väitluse keskpunktiks. Mui-dugi ei saadud mööda ka hetkeolu-korra probleemkohtadest ja tulevi-ku nägemuste väljendamisel jäädi pisut ettevaatlikuks, kuid kindlalt oldi üksmeelel, et kinnisvara geo-graafia ei ole see, millele peaks si-sejulgeolekuhariduse edendamine peamiselt keskenduma. Rektori-te väitlus kulmineerus aga akadee-mia üliõpilasesinduse loodud fil-miga „Õppimine Sisekaitseakadee-mias 20 aastat hiljem“. Soovitan se-da kõigile ja peagi saabki seda vaa-data ka akadeemia kodulehel.

Innovatsioon ja uued tehno-loogiad Eest kõrghariduses

Ääretult hea meel oli seekord-sel seminaril näha ja kuulata Ees-ti kõrgharidusruumi innovatsioo-ni ja innovaatiliste haridustehno-loogiate tipptegijaid. Otse Silicon Valleyst saabunud TTÜ prorek-tor Alar Kolk tõi osalejateni nn püramiiditipu vaate: kuidas ja ku-hu innovatsioon ja uued tehno-loogiad on arenemas ning milline on ühe tasemel kõrgkooli roll sel-

les protsessis. Lauri Laasik Ees-ti Lennuakadeemiast näitas ja tut-vustas, milline roll on simulatsioo-nitehnoloogiail tänapäeva pilooti-de väljaõppes. Ülevaade merehari-dusest ja innovaatilistest tehnoloo-giatest jõudis osalejateni Roomet Leigeri kaudu, kes muuhulgas avas ka kaarte uuest loodavast kapteni-silla simulaatorist, mis on üks kaas-

aegsemaid omas valdkonnas. Kait-seväe Ühendatud Õppeastutus-te Matkekeskus oli seekord esin-datud kahe mehega – major Mar-tin Avamere ja kapten Meelis Sõu-kandiga. Kõik mainitud koolid on teinud märkimisväärseid edusam-me uute tehnoloogiate rakendami-ses, kuid siiani puudub koolideva-heline koostöö, mis oleks kindlasti järgmine tipp, mida vallutada.

Uued tehnoloogiad meie akadeemias

SKA on oma innovaatiliste hari-dustehnoloogiate kasutamisel jõud-mas uuele tasemele. Ilmselge märk sellest on, et nutikaid lahendusi ei tutvusta enam ainult projektijuhid ja õppejõud, vaid sellega saavad ju-ba suurepäraselt hakkama meie endi kasvandikud. Ivo Piir ja Ka-lev Mõttus päästekolledži 4. kur-suse kadettidena demonstreerisid, kuidas ja mismoodi on innovaati-lised tehnoloogiad mõlema mehe lõputöös kasutust leidnud. Semi-naribloki juhtis sisse aga PÄKi kut-seõpetaja Andres Mumma, kes an-dis ülevaate tarkvaraprogrammide XVR ja ISEE hetke rakendusalast, millele lisas tulevikuperspektiivi akadeemiale hästi tuntud ekspert ja

arendaja Steve Lohman Hollandi tarkvarafirmast e-Semble.

Suurprojektid Sise-ministeeriumi haldusalas

Uute tehnoloogiate kasutuse-levõtt muudab meie sisejulgeole-ku toime kiiremaks, täpsemaks, paindlikumaks ja efektiivsemaks. SMITi strateegiadivisjoni juhata-

ja Agu Leinfeld tõi osalejateni hea ülevaate, kuidas innovatsioon SJ valdkonnas on hetkel toimimas: „Me ei suuda uute tehnoloogiate arengu kiirusega sammu pidada, meie prioriteet on hetkel toimima panna olemasolev – ka see on inno-vatsioon“. Rivo Salong Häirekesku-sest tutvustas projekti GIS112, mis on jõudmas lõpusirgele. Rakendus GIS112 toob kaasa muudatusi iga-päeva operatiivtöös. Kuid kindlas-ti avaldab rakendus ka mõju meie järgnevate aastate väljaõppele. Se-minari viimane ettekanne Jaanus Tammelt (OÜ Defendec) kesken-dus elektroonilistele sensorvõr-kudele, mis hea näitena demonst-reerib, kuidas nutikas tehnoloogia võib oluliselt tõhustada sisejulge-oleku teenuse pakkumist piiril.

Paljud osalejad olid lakoonilised ürituse tagasisidega – tõstsid vaid pöidlad üles, öeldes väga hea, hu-vitav ja hästi korraldatud. Ka mi-na tõstan pöidlad üles kõigile nei-le, kes aitasid seda päeva korral-dada. Ettekannetega saab tutvuda InHTK kodulehel.

Kohtumiseni innovatsiooni ra-dadel!

V e r b i s a u t R e 3APRILL 2012

KADETID küsivad,

Erasmus-programmi koordinaator

KAISA ELLANDI

vastab

3 K Ü S I M U S T

Jaga meiega oma mõtteid, ideid ja ettepanekuid: SKA ÜE, esindus@list.sisekaitse.ee, www.sisekaitse.ee/tudengid; ruum B-314

T u d e n g i l e h e k ü l g

Järgmises Verbis aut Re’s vas-tab tudengite küsimustele SKA info- ja kommunikatsiooniteh-noloogia juht Hanno Hantson. Esita talle küsimusi meie kodu-lehe kaudu www.sisekaitse.ee/tudengid/kysi-meilt/. Küsimusi saab esitada 13. maini.

13. aprillil tähistas meie akadee-mia oma 20. aastapäeva Tallinna vanalinnas Õpetajate majas rek-tori vastuvõtuga.

Õhtu algas aktusega, kus tun-nustati akadeemia paremaid ja tublimaid töötajaid ning koostöö-partnereid. Pidulik vastuvõtt jätkus tantsuga Politsei- ja Piirivalveor-kestri (PPO) Big Bandi ja ansambli Traffic solisti Silver Laasi saatel.

Aastapäevapeo avas juubeliter-vitustega rektor Lauri Tabur. Oma õnnesoove akadeemiale edastasid ka siseminister Ken-Marti Vaher, justiitsminister Kristen Michal ning koostööpartnerid ja külalised. Pidulikku aktust modereeris Han-nes Hermaküla.

Pärast rohkeid sõnavõtte ja tun-nustusi oli aeg klaasid kokku lüüa ning kinnitada kõhtu rikkalikus furšettlauas. Samal ajal seadis end

lavale PPO Big Band ja aastapäeva-peo vähem ametlik osa võis avaval-si saatel alata.

Esimesteks üllatusesineja-teks olid akadeemia ansambel ja Türnpu meeskoor, kes kand-sid ette tuntud palasid lähimine-vikust, abiks viiulimäng ja kitar-risaade. Õhtu edenedes astus veel üles politsei- ja piirivalvekolledži kadett Alvar Paali, kes esitas ki-tarril kaks pala rokiklassikast.

Õhtu jooksul paisati suurele ek-raanile filmikonkursile „Sisekait-seakadeemia – 20 aastat parima-te nimel“ esitatud kolm paremat filmi, mis õhtu lõppedes väärili-selt autasustatud said. Esikoht an-ti Vaiko Mäe lühifilmile pealkirja-ga „A-rühm“.

Meeleoluka õhtu jooksul võis näha ainult rahulolevaid külalisi. Pidu lõppes kaasahaarava disko-muusika saatel, mis kutsus kadet-

te, töötajaid ja külalisi tantsuplat-sil veel viimast võtma. Möödunud sünnipäevapidu saab pidada Sise-kaitseakadeemia 20. aastapäevale igati vääriliseks!

Head 20. juubeliaastat kõigile ja kohtumiseni järgmisel aastal!

Meie akadeemiat võib kirjeldada kui üht innovaatilist ja edumeel-set asutust. Seega, mis võiks pa-remini sobida juubelitähistamis-se kui üks korralik innovatsioo-nipäev.

Avapaugu päevale andsid meele-oluka debatiga meie praegune rek-tor Lauri Tabur ning kaks endist rektorit – nõunik Priit Männik ja professor Peeter Järvelaid. Tee-maks oli, kas Sisekaitseakadeemia on piisavalt innovatiivne või mitte? Kõik rektorid vastasid sellele küsi-musele eitavalt. See on ka mõiste-tav, sest ruumi arenguks on alati. Väitluse käigus jäi kõlama lootus sujuvamale koostööle ja terviklik-kusele kogu sisekaitse valdkonnas. Tohutut potentsiaali nähti akadee-mia vilistlastes.

Seejärel said sõna külalisesine-jad. TTÜ prorektor Alar Kolk tut-vustas uusi tehnoloogiaid haridus-maastikul, viidates asjaolule, et kui-gi peamine suund on kontakttun-dide vähenemine, ei tohiks neid täiesti ära kaotada. Kõike peab te-

gema mõistlikult. Seega peab ka suure arengu juures jälgima, et ei kaoks see meile kõige vajalikum – inimeste vahetu suhtlemine. Vasta-sel juhul võib kunagi kauges tule-vikus saada innovatsioonisuunaks inimeste silmast-silma suhtlemise taastamine.

Oma tehnoloogiaid tutvustasid ka Eesti Lennuakadeemia, Ees-ti Mereakadeemia ja Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused. Kõigis neis koolides on reaalsündmuste matkimiseks erinevad simulatsioo-niprogrammid ja isegi simulaator-masinad. Näiteks saavad lennuaka-deemia õppurid arvutite ja sead-mete abil matkida lennukite õh-kutõusmist ja virtuaalreaalseid len-numanöövreid. Päeva teises poo-les tutvustas päästekolledži pääs-tetööde õppetooli õpetaja Andres Mumma meie enda simulaatorit, mis põhineb peamiselt päästetöö-de matkimisel.

Kogu päeva jooksul oli huvitav tutvuda eri programmidega, mis lihtsustavad inimese tööd. Selli-sed simulaatorid ja eri program-mid saavad luua reaalsusele või-malikult lähedase keskkonna, te-kitamata riski inimestele ja loo-dusele – kui midagi sassi lähebki, saab harjutust alati uuesti alusta-da, ilma tagajärgedeta.

Simulaatorite kasutamisel peab aga alati jälgima, et säiliks reaal-sustaju. Selle puudumisel võivad virtuaalselt “võitmatud” tudengid olla oma tööd tehes liiga innukad ja võib tekkida oht, et kõiki taga-järgi ei suudeta ette näha. Simu-latsiooniprogrammis ju ei tun-ne, kui kõrvetavalt kuum on tuli või kui tervistkahjustavad on ke-mikaaliaurud keemiaõnnetustel. Seepärast pooldan, et virtuaal-ne õppus käiks jätkuvalt käsikäes reaalõppustega – nii mõistlikkuse kui otstarbekuse piires.

Kui üliõpilasesindus palus mul vastata ülaltoodud küsimusele, siis esimese hooga hakkasin mõt-lema, kas me õppejõududena ole-me endale seda selgelt teadvusta-nud.

Akadeemia on pidevas liikumi-ses ja sellega seoses muudame ka regulaarselt õppekavasid. Kas me ikka peame meeles, kuhu me liigu-me ja milliseid noori inimesi koo-litame? Võin kindlalt väita, et fi-nantskolledžis on meil selge siht silme ees, kuhu me liigume ja mil-lised peaksid olema meie kolledži-lõpetajad. Küll aga ei saa me unus-tada, et meie mängime seda muu-sikat, mida tellib meilt Maksu- ja Tolliamet.

Alles mõni kuu tagasi vali-ti Maksu- ja Tolliametile uueks peadirektoriks Marek Helm, kes on kunagi meie akadeemia tol-li eriala lõpetanud. Ilmselt ka sel-lest johtuvalt on ta siiralt huvita-tud, kuidas käib akadeemia ja ka finantskolledži käsi. Juba esime-

sest põgusast kohtumisest uue peadirektoriga selgus, et tegemist on teistmoodi juhiga, kui sel-les ametis enne olnud mees. Ma-rek Helmil on lennukad ideed ja ta soovib, et tal oleksid asjalikud inimesed neid ideid ellu viimas. Teda vihastab vingumine ja viri-semine. Ta soovib, et alluvad tu-leksid tema juurde mõtete ja et-tepanekutega, kuidas olukorda paremaks muuta. Samuti eeldab ta, et ametnikud näeksid seoseid põhjuste ja tagajärgede vahel ehk siis lühidalt öeldes, et nad oleksid analüüsivõimelised.

Päris täpselt ei osanud ka peadi-rektor pärast ainult kuu aega ame-tis olemist öelda, millist valmistoo-dangut ta finantskolledžilt ootab, kuid üldise suuna näitas ta meile juba alguses kätte – Maksu- ja Tol-liamet (MTA) ootab finantskolled-žilt mõtlevaid inimesi. Õnneks on see sama vagu, mida me seni oleme kündnud. MTA-l pole vaja käsitöö-lisi – neid saab kutse- ja ametikoo-

lidestki. Meie oleme akadeemia ja see eeldab laiemat silmaringi. Õp-pekavas peavad olema mitte ainult kitsalt erialased, vaid ka üldained. Finantskolledži lõpetajad peavad olema suutelised mõtlema ja ana-lüüsima ning aru saama, mismoo-di maailm toimib. Me püüamegi tudengitele süstida huvi ise palju lugeda, uurida ja uut avastada. Me rõhutame, et oluline on kirjutamis-oskus. Kõrgkooli lõpetanud inime-se tunnus on see, et ta oskab teksti koostada ja tal on lai silmaring. Se-da viimast on peadirektor eriti rõ-hutanud – ta ei soovi enda kõrvale rumalaid käsutäitjaid ja hoidku ju-mal selle eest, kui nad ei julge oma arvamust avaldada.

Ükskõik kui uus või kogene-matu ametnik ka poleks, peab tal olema oma arvamus ja ka julgus seda välja öelda. MTA ei vaja ar-gasid ja otsustusvõimetuid amet-nikke. Meie lõpetajatest oodatak-se, et nad pürgivad ametiredelil üles, et neist saaksid juhid. Pole

hullemat juhist, kes ei julge enda ja oma alluvate eest seista.

Finantskolledži lõpetaja üks ees-märk edaspidises elus peaks ole-ma edasiõppimine magistriõp-pes. Minnes MTAsse tööle, ei to-hiks jääda poolel haridusteel pida-ma. See on ka üks põhjustest, miks finantskolledžis ei mõelda lõpuek-sami õppekavasse toomise peale. Kui lõputöö jääb kirjutamata, on hiljem magistritööd esimese tööna kirjutada keeruline. Meie lõpetajad teevad oma esimesi samme teadus-maailmas ja kirjutavad ka edaspidi kõigile nõuetele vastavaid lõputöid. Ainult nii saame me rahuliku süda-mega saata oma lõpetajad MTAsse igapäevatööle, teades, et nad saavad hakkama ja on igati meie kooli ni-me väärilised.

5. aprillil peeti Paldiski pool-saarel järjekordne kiirmatk Scoutsrännak.

Stardipaugu kõlades, milleks olid lõhkepakett ja signaalrakett, alustasid sajad sõjaväelased ja tei-sed jõustruktuuride esindajad 30 kilomeetri pikkust kõnnakut üm-ber Paldiski poolsaare, seljas 15 ki-lo raskust.

Esimesel kilomeetril tuhisesid minust innukalt mööda kohe 2 pii-rivalvurit teenistuskoertega. Veel hetk enne matka esimese kolman-dik lõppu sain näha nii enda ees kui taga matkajate pikka ja katkema-tut rivi. Pärast esimest joogipunkti aga matkajate read aina hõrenesid. Asfalt läks üle metsateeks ja saime Paldiski suurte laoalade vahelt väl-ja loodusesse.

Kilomeetreid kulutades sai nau-tida ilusaid pankrannikuvaateid: neid pakkusid nii poolsaare pan-gad kui kaks venda meres – Pakri saared. Igatahes oli värskendav ja mõnus nii sooja ja päikesepaistelise ilmaga metsas rännata. Siin ja seal oli kaitseväelastele lisaks näha tub-lisid politseinikke, Maksu- ja Tolli-ameti vapraid kõndijaid ning teisigi sisekaitse valdkonna esindajaid.

Soovitan kõigil kevadet just sel-lise retkega vastu võtta. Ja kellel jul-gust on, võib järgmisel aastal meie akadeemia magistrandi Steven Rehelemi aja 3 tundi ja 10 minutit ning sellega kaasnenud 8. koha üle-tamist proovida.

Akadeemia sünnipäevapiduRektori piduliku vastuvõtu õhtujuhid,

finantskolledži 2. kursuse kadett Anni Aimja justiitskolledži 2. kursuse kadett Erki Uus

Üliõpilasesindus tunnustas väärikaid tudengimütsiga. Pildil paneb ÜE teabe- ja majandusvaldkonna aseesimees, päästekolledži 2. kursuse kadett Martin Kreek mütsi pähe inseneriainete ja matemaatika õppetooli juhatajale-professor Helmo Käerdile.

Innovatsioon käsikäes mõistlikkusegaMartin Kreek,

päästekolledži 2. kursuse kadett

Milline võiks olla finantskolledži lõpetaja?Tõnis Elling,

finantskolledži maksunduseja tolli õppetooli juhataja-lektor

1. Kui kauaks on võimalik vä-lismaale õppima minna? (Taavi, PPK)

ERASMUS programmi raames on välismaale võimalik minna õp-pima kuni 12 kuuks. Samuti on võimalik välismaal teha praktikat – samuti 12 kuud. Seega ühtekokku saab välismaal viibida kuni 2 aastat. Miinimumperiood on ERASMUS programmi raames 3 kuud.

2. Millistesse riikidesse on võimalik välistudengina õppima minna? (Tanel, PPK)

Programmi ERASMUS raames saavad Eesti kõrgkoolide üliõpi-lased õppida kõigis Euroopa Lii-du liikmesriikides, lisaks Islandil, Norras, Liechtensteinis ja Türgis. Õppima minemiseks on vajalik te-ha konkreetse kooliga partnerlus-leping. Hetkel on Sisekaitseaka-deemial partnerluslepinguid 22eri kõrgkooliga. Nimekirja koolidest leiad akadeemia kodulehelt rub-riigist „Õppurid“, „Välismaale õp-pima“.

3. Kas välismaal õpitud aasta tuleb hiljem koolis järele õppida? (Egon, PPK)

Jah, välismaal õpitud aasta tuleb kodukõrgkoolis järele teha. Õppe-kavas olevad ained tuleb igal juhul läbida. Siiski ei tähenda semester välismaal ilmtingimata õpingute pikenemist. Võimalus on teha Sise-kaitseakadeemia aineid ka distant-silt. See tähendab, et kadett oman-dab aine iseseisvalt ja õppejõud an-nab kadetile eraldiseisvaid ülesan-deid aine läbimiseks. Distantsõpe toimub kokkuleppel õppejõudude-ga. Lisaks saab välismaal omanda-tud aineid asendada oma õppeka-vas olevate ainetega, kui õpiväljun-did on samad.

4. Kas välismaal õpitud ai-neid on võimalik ka üle kanda? (Tago, PPK)

Jah, kõik välismaal õpitud ai-ned kantakse kadeti akadeemilisele

õiendile. Juhul, kui mingis osas ai-ned kattuvad, on võimalik neid ka asendada. See tähendab, et välis-maal sooritatud aine asendab ko-dukõrgkooli õppekavas olevat ai-net. Seda, kas ainet on võimalik asendada, otsustab juba konkreet-se aine õppejõud.

5. Kui palju umbes maksab välismaal õppimine? (Joosep, PPK)

Välismaal õppimine ei mak-sa kadetile midagi. Hoopis talle makstakse ERASMUS programmi igakuist stipendiumi, mis on um-bes 400 eurot kuus ja millele lisan-dub ühekordne reisitoetus vastavalt sihtriigi kaugusele. Näiteks Soome sõiduks on reisitoetus 80 eurot, Hispaaniasse sõiduks 500 eurot.

Kodukõrgkoolis stipendiumi maksmine jätkub ehk kadett saab lisaks tavapärasele stipendiumile ka ERASMUS-stipendiumi. Juhul, kui kadett on riigieelarvevälisel õp-pekohal, ei pea ta välismaal viibitud ajal õppemaksu tasuma.

6. Elamine välismaal. Kus? Kes maksab? (Ronald, PPK)

Kus välismaal elada, oleneb siht-riigist. Väga paljudel ülikoolidel on oma ühiselamud. Paljudel juhtu-del peavad kadetid aga üürikorte-ri näol ise majutuse otsima. Konk-reetset hinda on raske öelda. Lää-ne-Euroopas on majutus kindlas-ti kallim kui näiteks Ida-Euroopas. Samuti on odavam elada ühikas kui üürikorteris. Majutuse mak-sab kadett ise, kuna saab igakuist ERASMUS-stipendiumi välismaal elamiseks.

Värskendav ScoutsrännakMartin Kreek,

päästekolledži 2. kursuse kadett

M A I K U U S Ü N D M U S

24. mail kell 16 algavad Paikusel Grillfest-olüm-piamängud, millest on oodatud osa võtma kõik akadeemia kadetid ja töötajad. Kavas on lõbus gril-limine ja veelgi lõbusamad võistlused, kus mõõtu võtavad kadettidest ja akadeemia töötajatest moo-dustatud segavõistkonnad. Registreerumine ja täp-sem info tudengite kodulehel www.sisekaitse.ee/tu-dengid. Osalustasu on 5 eurot.

N A L J A N U R K

Õigusteaduste tudeng on eksamil. Professor küsib talt: “Mis on pettus?”“Pettus on see, kui te mind eksamil läbi kukutate,” vastab üliõpilane, “sest seaduse-

raamatu paragrahv 265 ütleb: kes teise teadmatust ära kasutab, et temale kahju teha, on petmises ise süüdi.”

***Rõhutagem, et unustamine on enamasti meeldetuletamise ebaõnnestumine. See, et

asi meile ei meenu, ei tähenda tingimata, et see on mälust lõplikult kadunud. Lihtsalt an-tud kontekstis ja antud küsitlusviisi korral ei ole see kättesaadav. (Psühholoogia õpikust)

Seega kui eksamil õppejõud midagi küsivad ja see meile ei meenu, siis järelikult ei so-binud meile nende küsimisviis, mitte et me vastust ei teaks!

Kirjutise autor Martin Kreek innovat-sioonipäeval.

Toimetus: Peatoimetaja Rein Vaher tel 696 5519 / rein.vaher@sisekaitse.ee Toimetaja Epp Jalakas tel 696 5481 / epp.jalakas@sisekaitse.ee

SisekaitseakadeemiaKase 61, Tallinn 12012

Trükk: AS Spin Press / Regati pst. 1

www.spinpress.ee

V e r b i s a u t R e 4 APRILL 2012

M E I E J U U B I L A R E 5. mail tähistab majandus- ja remondiosakonna majutusadministraa-

tor Helve Sirge 70. ja 7. mail spordikeskuse õpetaja Jüri Kulbin 50. juubelit, 23. mail saab haldusdirektor Aivo Viilol 45. aastaseks ja 30. mail peab päästekooli haldustalituse tehnik Toomas Lehtme 55. sünnipäeva.

T Ö Ö J U U B I L A R E A P R I L L I S J A M A I S10 tööaastat akadeemias täitus Paikuse politseikooli elektrikul Ju-

han Orasmäel 14. aprillil ja sama kooli koristajal Maie Vridolinil 1. mail.

5 aastat tööd sai täis raamatukoguhoidjal Edna-Helen Verevil 8. ap-rillil, teadus- ja arendusprorektoril Ramon Loigil 15. aprillil ning pii-rivalve teooria ja juhtimise õppetooli lektoril Heiki Suomalainenil 1. mail.

2.05 – algab dokumentide vastuvõtt sisejulgeoleku magistriõppesse. Dokumente saab SAISi kaudu esitada kuni 5. juulini. 2.05 algav “Väikelaevajuhtide koolitus” kestab iga päev kl 13–21 Murastes. Kursus lõpeb orienteeruvalt 11.05. 2.05–4.05 – kutseõppe piirikontrolli pädevuseksamid Murastes.3.05 – sisejulgeoleku päev Orissaare gümnaasiumis. 3.05 kl 10–15.30 – projekti “Teadmistemahukas turvalisus” toel kestab sisejulgeoleku instituudi korraldatud Avatud Akadeemia raames loeng „Inimõigused ja julgeolek“, lektor Mart Nutt.3.05 kl 13–16 – sisekoolitus: inglise keele grammatika. Järgmised koo-litused peetakse 17.05, 24.05, 31.05 ja 7.06. Koolitusele saab registree-ruda Intranetis. 8.05 sõidavad PPK kadetid Paikuselt Võrru tutvuma piirivalvurite tööga.10.05 – õppejõudude sooviavalduste esitamise tähtaeg vabaainete läbi-viimiseks. 11.05 viibivad Paikuse koolis väliskülalised, keda saadab Paikuse põ-hikooli direktor Aare Külaots. Tutvustatakse kooli ja e-politseid, näida-takse videoülekannet e-õppest.15.–18.05 kestab Paikusel inglise keele koolitus (B2 tase), kuhu saabu-vad esindjad Poola, Läti ja Leedu piirivalve õppeasutustest (igast riigist 2). PPKst osaleb 6 töötajat.16.05 kl 15–16.30 – vestlusring raamatukogu kodulehe ja teenuste tut-vustuse ning kirjastamistegevuse teemal.17.05 – köidetud lõputööde kolledžisse esitamise tähtaeg. 17.05 – algavad lõputööde kaitsmised ja lõpueksamite sooritamised.17.–20.05 – SELLi mängud Soomes Espoos.21.05 – magistritööde sisejulgeoleku instituuti esitamise tähtaeg. 21.05–23.05 – CEPOLi halduskogu Kopenhaagenis, kus osalevad Ramon Loik ja Elmar Nurmela.22.05 kl 9–16 kohtuvad PAO ja ÕO Murastes politsei- ja piirivalvekol-ledžiga. 22.–23.05 tutvuvad Paikuse kooliga 6 politseikadetti Rheinland-Pfal-zi liidumaalt.23.05 toimub Kase tänaval koolitus “Ajajuhtimisega stressi vastu”. Koo-litusele saab end kirja panna Intranetis. 24.05 kl 14 algab akadeemias Eesti Akadeemilise Spordiliidu üldkoos-olek.24.05 korraldab SKA üliõpilasesindus Paikusel Grillfest-olümpiamän-gud.25.05 – alates kella 12st sisseastujaile kehaliste katsete eelsooritamine Kase 61 spordikeskuses.29.05 algab Murastes 2 päeva kestev KEAT.29.05 algab sisekoolitusena vene keele intensiivkursus. Paralleelselt peetakse 2 kursust: A1/A2 ja B1/B2. Mõlema kursuse teema on “SKA ja oma töö tutvustamine vene keeles”. Kursuse viivad läbi keelekeskuse lektorid Jelena Trahtman ja Natalja Netšunajeva.

S Ü N D M U S I M A I S Hea koostöö õppekvaliteedi tagamiseksKrista Haak ja

Tiina KaruTavakohaselt külastasid õppepro-rektor ja õppeosakonna juhataja märtsis-aprillis kõiki akadeemia õppeüksusi, et kohtuda õppejõu-dudega ja üheskoos arutleda iga-päevast õppetööd puudutavatel teemadel.

Tänavu oli põhirõhk suuna-tud kalenderplaanide, õppevõlg-nevuste ja õppekirjanduse teema-dele lähtuvalt sügissemestri kalen-derplaanidest ning koos kaardista-ti muudatuste vajadused uueks õp-peaastaks.

Vestluste üks sisendeid oli õp-peosakonna läbi viidud kalender-plaanide analüüs, mille käigus hin-nati kõiki sügissemestri ainete ka-lenderplaane (umbes 300 tükki) 21 kriteeriumi alusel. Kokkuvõtvalt võib rõõmustada, et olukord on hea nii kalenderplaanide olemas-olu protsendi kui ka sisu poolest. Õppejõud on juba kohanenud väl-jundipõhise hindamisega. Vestlus-tel toodi välja, et kuigi näiteks hin-damiskriteeriumite paikapanek ja lahtikirjutamine on esialgu keeruli-ne ja aeganõudev töö, lihtsustab see oluliselt hilisemat soorituse hinda-mist ning ka ootuste ja sooritus-tulemuse selgitamine õppurile on arusaadavam. Õppejõud rõhuta-sid, et vajavad siiski lisatuge väljun-

dipõhise õppe temaatikas ja seetõt-tu planeerib õppeosakond veel en-ne uue õppeaasta algust korralda-da kaks väljundipõhise hindami-se koolitust – nii algajaile kui eda-sijõudnuile.

Mõnes kolledžis on õppeainete teoreetilised ja praktilised kontakt-tunnid jaotatud mitme, isegi ku-ni kümne õppejõu vahel ning sel-lest lähtuvalt hinnati ka nende ai-nete kalenderplaanide terviklik-kust. Hetkeolukord on ainete lõi-kes erinev – on väga hästi põimitud ja õppejõudude sümbioosis toimi-vaid aineid kui ka kunstlikult kok-ku pandud kooslusi, kus iga õppe-jõud näib ajavat oma rida eesmär-giga vaid oma õpiväljundid katta. Viimane on probleem ennekõike koosseisuvälistele õppejõududele, kel jääb mõningal juhul ainesse pa-nustamisel vajaka nii ajast kui tead-mistest. Algajate abistamiseks pa-neb õppeosakond akadeemia pari-mad kalenderplaanid näidisena si-seveebi üles.

Kui mõni eriarvamus välja arva-ta, jõuti ühisele seisukohale, et ka-lenderplaan on vajalik töödoku-ment nii õppejõule kui õppurile. Tudengite seas on kalenderplaani tähtsuse osakaal kindlasti suurem kaug- ja magistriõppes, seevastu

kutse- ja päevaõppurid, kel kon-takttunde õppejõuga tihedamalt, nii palju paberi peal infot ei va-ja. Kalenderplaan peab küll õppu-rile kättesaadav olema nädal enne õppetöö algust, kuid tegu on siis-ki muutuva dokumendiga ja aine lõppemisel peaks kalenderplaani sisu kajastama tegelikult õppetöös toimunut. Nii lepitigi õppejõudu-dega ühiselt kokku, et suuremate muudatuste puhul kalenderplaa-nis peab kindlasti uue dokumendi versiooni esialgse kõrvale ÕISi üles laadima.

Kalenderplaanis peab olema kir-jas ka õppevõlgnevuste likvideeri-misega seotud info. Valdav enamus õppejõududest on kalenderplaani märkinud, et võlgnevusi likvidee-ritakse jooksvalt nendega kokku-leppel. Kuid sageli juhtub olukordi, kus mõnes aines ei tule kuni pool kursust põhieksamile kohal, lootes kohe ühel või teisel põhjusel järel-eksamile. Nii võib individuaalse-te kokkulepete rakendamine muu-tuda õppejõule koormaks ja järel-eksamite tegemine jääb venima, mistõttu ei ole referendil võimalik eksamiprotokolle kinnitada. Kui konkreetne eksamiaeg ei ole eelne-valt ühtselt kokku lepitud võib tu-deng pidevalt oma kokkuleppeid

tühistada ja negatiivsed sooritused või ilmumatajätmised tema õppe-kaardil ei kajastugi. Eelnevat arves-tades lepiti kokku, et järgmisest õp-peaastast märgivad õppejõud ka-lenderplaani konkreetse kuupäeva ja tingimused õppevõlgnevuste lik-videerimiseks ning õppereferenti-del on võimalik järeleksami aeg li-sada ka tunniplaani. Otsus raken-dub siiski ainult kõrgharidusõppe-le, sest kutseõppes on kontakt õp-puriga tihe ja tunniplaan pingeli-ne ning võlgnevuste likvideerimi-ne õppejõuga koostöös probleem-ne ei ole.

Õppetöö korraldusliku poo-le pealt leppisime kokku, et uuest õppeaastast on kolmapäeviti alates kella kolmest koosseisulistel õppe-jõududel tunniplaanis vaba aeg, et osaleda töötajate vestlusringis, aka-deemia koolitustel või pidada va-jalikke koosolekuid. Lisaks pla-neeritakse üks päev semestris va-baks spordivõistluste tarbeks. Ela-vat arutelu ja palju olulist sisendit edaspidisteks tegevusteks saime õppekirjanduse teemadel, aga sel-lest juba põhjalikumalt järgmises lehenumbris.

Uus magistrikursus Hea lõpukursuse tudeng, kes Sa oled kohe-kohe kooli lõpetamas ning valmis asuma valitud erialal tööle. Meil on hea meel, et vaa-tamata katsumustele pidasid Sa vastu ja oled lähiajal pälvimas au-ga välja teenitud diplomit.

Soovime Sulle öelda, et raken-duskõrghariduse omandamisega ei ole õpingud meie akadeemias kau-geltki sinu jaoks läbi. Oled oodatud jätkama õpet, kuid nüüd juba ma-gistriõppe tasandil.

Nagu Sinu valitud eriala on ainu-laadne, sest seda saab õppida vaid meie akadeemias, on ka omanda-tav magistrikraad unikaalne. Nüüd juba neljandat aastat pakub SKA võimalust õppida nii Eestis kui Eu-roopas ainulaadse magistriprog-rammi järgi ja omandada sotsiaal-teaduste magistri kraad (Master of Arts in Social Sciences) sisejulgeole-ku valdkonnas.

Meie magistriõppekava maht on 120 EAPd, nominaalne õppeaeg 2 aastat. Õpitakse nii eesti kui ingli-se keeles. Magistriõppekava koos-neb 5 moodulist: juhtimise (20 EAPd), sisekaitsevaldkonna üld- (30 EAPd) ja teadustöö moodulist (45 EAPd), mille ained on üliõpila-sele kohustuslikud. Lisaks neile tu-leb tudengil valikainete mooduli 61

EAPst valida vähemalt 20 ja õpiaja jooksul läbida 5 EAP mahus ka va-baaineid. Valik- ja vabaainete raa-mes saab õppur täiendada oma eri-alateadmisi või laiendada silmarin-gi valdkonnas, millest ta rohkem huvitub.

Lähemalt tutvustame magist-riõppekava infopäevadel 16. mail kl 16–17 ja 14. juunil kl 15–16.

Nagu eelpool kirjeldatud, ole-me püüdnud õppekava arendada nii, et see toetaks nii sisejulgeoleku valdkonnas hariduse omandamist kui rahvusvahelise koostöövõr-gustiku edendamist. Samuti soovi-me magistriõpingute raames pak-kuda teadmisi ja arendada oskusi valdkonna organisatsioonide juhti-miseks nii strateegilisel kui opera-tiivtasandil ning kujundada õppi-jas valmisolekut teadustegevuseks, tõsta teadlikkust ja motivatsioo-ni osalemaks elukestvas õppes, sh doktoriõppes.

Magistriõppesse astuda soovi-jal peab olema bakalaureusekraad, rakenduslik kõrgharidus või sellele vastav kvalifikatsioon. Kui Sa lõpe-tad sel aastal ja Su keskmine hinne on 4,3, oled oodatud magistriõp-pesse juba sel sügisel. Kui Su kesk-mine hinne on madalam, ka siis pole magistriõpe Sulle suletud. Ku-

Aastapäeva spordivõistlused13. aprillil osales akadeemia tra-ditsioonilisel aastapäeva teate-jooksul 7 võistkonda, lisaks meie neljale kolledžile ka vilistlased, töötajad ja K. Pätsi nimelise vaba-õhukooli noored.

10 ringi ümber lipuväljaku lä-bis kõige kiiremini PPK teatekuuik (Killu Kaasik, Alina Petuhhova, Ervin Stüf, Riho Saponenko, Eduard Sarap ja Silver Hanikat), järgnes justiitskolledž, kes osales vaid 5 võistlejaga, ja kolmandaks tuli finantskolledž. Vilistlased läbi-sid seekord kogu raja distantse ka-he võistleja (Anneli Kolgo-Makki ja Rainis Tiits) vahel jagades. Töö-tajate võistkonna, kuhu ka neljan-dat meest ei jätkunud, viimased ringid läbis lennukalt meie maskott Kaarel Kotkas.

Akadeemia ja vilistlasvõistkon-dade korvpalli sõpruskohtumi-se võitis pärast mitmeaastast vahet tulemusega 69:68 kadettide mees-kond koosseisus Ivo Kitsing, Ri-ho Saponenko, Silver Hanikat, Nikita Golovin, Rait Mölder ja Laur Vahe. Vilistlastest mängisid Margus Oinitš, Kermo Päll, Priit Post, Janek Pedask, Risto Lepp ja Kristo Konks. Põneva mängu lõpus võis tõdeda, et vilistlastele oli meie vana kaarhall isegi rohkem kodu-saaliks kui PPK ja JK kadettide-le, kes enamjaolt mujal mänginud, kuid mängu lõpus suutsid noore-mad siiski paremini vastu pidada ja vahepealsest kaotusseisust väl-ja tulla. Vabaviskevõistluse võitsid Margus Oinitš ja Anneli Kolgo-Makki.

Võrkpallis kuulus tasavägises mängus 2:1 võit vilistlastele (Ka-di Veervald, Triin Vilman, Kristo Konks, Priit Post, Urmas Pai, Ju-ri Frischer). Akadeemia segavõist-konda kuulusid päästekolledži päe-va- ja kaugõppe kadetid ning töö-tajad.

Vilistlasi oli tulnud kohale pea kõigilt erialadelt ja mitmest len-nust. Kohalolijad lootsid, et tradit-sioon jätkub ja arvasid, et järgmis-

tel aastatel võiks kas võistluspäe-vaks või -õhtuks vilistlastele suu-remat kokkusaamisvõimalust pak-kuda ning sellest neile juba aegsas-ti teada anda, et osalemist planee-rida.

Õppeaasta spordivõistluste üldvõit PPK-le

Aastapäeval anti üle rändkari-kas käesoleva õppeaasta meistri-võistluste üldvõitjale, kelleks osutus politsei- ja piirivalvekolledž. Teise koha sai justiitskolledž ja kolman-da päästekolledž. Kokku peeti õp-peaasta jooksul 8 kolledžitevahelist võistlust, millest kõige rahvarohke-maks osutus ergomeetrisõudmine 94 osalejaga.

Jõustruktuuride 3. spordimän-gud

2008. aastal algatatud jõustruk-tuuride võistlused korraldatakse sel aastal Kuperjanovi pataljonis, Võ-rus ja selle ümbruskonnas 16. ja 17. juunil. Akadeemia eest saavad osa-leda nii kadetid kui töötajad.

Mängude kavas on: suvebiatlon, orienteerumine, teenistuspüstolist laskmine, sangpommi kahevõist-lus meestele ja lamades surumi-ne naistele, rannavõrkpall, tänava-korvpall, jalgpall, kergejõustik (100 m, kuul, kaugus, 800 m/1500m) ja rahvatriatlon. Kergejõustikus, rah-vatriatlonis ja orienteerumises on tulemuste arvestamisel kaks va-nuseklassi, oodatud on seega ka kõik 40+ vanuses spordiveteranid.

Suvebiatlonis ja orienteerumises korraldatakse ka teatevõistlused.

MärtsimedalisaduMeie sportlastele oli märts võist-

lusterohke. Akadeemia võistlus-telt ja akadeemiat esindades võitis kõige rohkem kuldmedaleid uju-ja Mark Lutsevitš, kes tuli SKA meistriks 5 alal ja politseimeistriks 2 alal. Ujumises järgnes talle mõle-ma võistluse peaaegu sama rohke medalisaagiga Jakob Tarkpea.

xxxSten Kasela võitis Eesti üliõpi-

laste male meistrivõistlused. Üli-õpilaste sisekergejõustiku meistri-võistlustel said pronksi nii Meelis Välk kuulitõukes kui Killu Kaa-sik 800 m jooksus. Tartu Ülikooli suusaässade paljude võistkondade vahele trügisid teise koha poodiu-mile üliõpilaste suusatamise MV-l teatesõidus Taavi Veelmaa, Argo Kruusmaa ja Kairi Schmidt.

xxxEnriko Laanemäe sai vanglatee-

nistuse lamades surumises –100 kg kehakaalus 2. koha.

xxx8. märtsil Väike-Maarjas peetud

akadeemia võrkpalli meistrivõist-lustel said 2 paremat kohta pääs-tekolledži meeskonnad ja 3. ko-ha PPK. Võitjameeskonnas män-gisid Rein Kontus, Keit Jõgisalu, Germo Kalpus, Aivar Kukk, And-rus Pikas, Martin Seetur, Andres Sulg ja Tõnis Kiis.

na akadeemia väärtustab töökoge-must, siis vähemalt aastase tööta-mise järel sisejulgeoleku alal on ka Sinul võimalik kandideerida ma-gistriõppesse.

Sisseastumiseks tuleb põhido-kumendid esitada läbi infosüstee-mi SAIS: täita avaldus, lisada selle-le oma CV ja planeeritava magistri-töö kava pdf-formaadis.

Nõutud dokumentide esitami-se järel tuleb kandidaatidel vastu-võtul läbida inglise keele taseme-test, mille toimumisajad on 5. ja 12. juulil. Neist valitud sobivaim kuu-päev tuleb märkida sisseastumis-avaldusele. Inglise keele testi näidi-sega saab tutvuda meie kodulehel http://www.sisekaitse.ee/ska/sisse-astujale/vastuvott/magistriope-2/.

Planeeritava magistritöö kava ja inglise keele testi alusel moodustub pingerida, mille 60 paremat kutsu-takse vestlusele. Need leiavad aset 16.–20. juulini, kus komisjon hin-dab sisseastuja õpimotivatsiooni ja planeeritava magistritöö kava. Uue pingerea 40 paremat immatriku-leeritakse sisejulgeoleku magistri-õppe riigieelarvevälistele õppekoh-tadele.

Sügisel kooli tulles tuleb sisse-saanutel esitada isikutunnistus või pass (originaal ja isikukoodiga le-hekülje koopia), nime muutmise järel seda tõendav dokument (ori-ginaal ja koopia) ning eelmise õp-peastme diplom ja akadeemiline õiend (originaal ja koopia).

Alates 2012.–2013. õa-st on õp-peteenustasu suurus 1155 eurot aastas, kuid korraga tasudes veidi soodsam – 1110 eurot. Magistran-tidel on võimalik võtta õppelaenu ja õppeteenustasu lepingu sõlmi-misel koostada endale sobiv mak-segraafik.

Õppetöö sisejulgeoleku magist-riõppes algab sel sügisel, 6. sep-tembril. Õpitakse paarisnädalatel iga kahe nädala järel.

Ootame kõiki sisejulgeoleku ma-gistriõppesse!

Diana Lüütsepp, magistriõppe õppereferent,

Ulvi Uulimaa-Margus, magistriõppe programmijuht ja

Shvea Järvet, sisejulgeoleku instituudi juhataja

Toimetuselt: täielikku infot ma-gistriõppe kohta saate lugeda aka-deemia kodulehel.