Veiseliha spetsiaaltoetus EL määrused 1254/99, 2342/99

30. aprill 2003

Meetmete seotus maaelu arengu kavaga

Tagada veiseliha tootjate sissetulekute suurendamise läbi järgmiste maaelu arengu eesmärkide täitmine:

• Tõsta ja ühtlustada eri tüüpi põllumajandustootjate majanduslikku jätkusuutlikkust

• Tagada elanikkonna varustamine kvaliteetse, traditsioonilise, ohutu ja mitmekesise ning tervisliku toidukaubaga

Spetsiaaltoetuse maksmise tingimused

• Üle 9 kuu vanuste pullide eest 1 x pulli eluea jooksul.

• Üle 9 kuu vanuste härgade eest 2 x härja eluea jooksul: 9-21 kuu vanuses

üle 21 kuu vanuses• Pulle ja härgu tuleb pidada karjas 2 kuu jooksul• 90 looma piirmäär tootja kohta • Toetusõiguste riikliku piirmäära ületamisel

taotlejate õiguste proportsionaalne vähendamine

LoomkoormusAmmlehma ja spetsiaaltoetuse saamiseks kõlbulike loomade arvu piiratakse loomkoormuse abil, mis on kuni 1,8 loomühikut (LÜ) 1 hektari söödamaa kohta, kui majapidamises on üle 15 LÜ. Loomkoormust ületavate loomade eest ei maksta toetust. Söödamaa - ettevõttes kogu kalendriaasta jooksul veise- ja lamba/kitsekasvatuseks kasutatav ala, mille hulka ei arvata

–hoonete, metsade, tiikide ja teede alust maad–EL pindalatoetust saavate põllukultuuride pinda või püsi- või aiakultuurida alust pinda (va püsikarjamaad, mille eest makstakse toetust 1254/99 art 17 ja 1255/99 art 19 alusel)–kuivsööda toetuskava alusel või siseriikliku või EL maa tootmisest kõrvaldamise toetust saavad aladSöödamaa hulka kuuluvad segakasutus- ja segakultuurialad.

Loomühikuteks - need pullid, ammlehmad, mullikad ja uted, kelle kohta on taotletud toetust ning arvutuslikud kvoodi täitmiseks vajaminevad piimalehmad

Meetme finants- ja füüsiline maht

• Spetsiaaltoetuse riiklik ülempiir 18 800 113 000 lehma korral sündivaid pulle aastas ~48 000

• Toetuse ühikumäär, kr 100% pull - 3286 kr

härg - 2 x 2347 kr

55% - pull - 1807 kr

härg - 2 x 1291 kr

Spetsiaaltoetuse taotlemine

• Looma vanus taotlemisel:

pull - 7 kuud

härg: I vanuseklass - 7-19 kuud

II vanuseklass - 20 kuud• Taotlusega peab kaasas olema veise pass• Liikmesriik võib määrata taotluste esitamise tähtajad

ja kuupäevad ning taotluste arvu, mida tootjad võivad ühel kalendriaastal esitada.

• Maade deklareerimine pindalatoetuse taotlusel.

Liikmesriigi õigused• Maksta toetust juba tapetud looma eest • Muuta või mitte kasutada 90 looma

piirmäära tootja kohta - objektiivsete kriteeriumite alusel, mis on maaelu poliitika üheks osaks, ainult tingimusel, et need võtavad arvesse keskkonna- ja tööhõive aspekte.

• 90 looma piirimäärast loobumisel kehtestada piir, millest väiksema arvu loomade eest toetuse taotlemisel proportsionaalset vähendamist ei kohaldata, kui riiklik piirmäär ületatakse

Erinevate piiride mõju

Pulle loomapidaja kohta

Loomapidajate arv

Pullide arv

Ilma 90 pulli piirita

Toetusi tootja kohta

90 pulli piiriga

Toetusi tootja kohta

Ilma 90, kuid 20 min

Toetusi tootja kohta

Ilma 90, kuid 5 min

Toetusi tootja kohta

1-5 4113 8656 3607 0,9 4406 1,1 8656 2 8656 26-10 602 4467 1861 3,1 2274 3,8 4467 7 1243 211-20 314 4490 1871 6,0 2286 7,3 4490 14 1249 421-30 105 2604 1085 10,3 1326 12,6 112 1 724 731-40 54 1887 786 14,6 961 17,8 81 2 525 1041-50 35 1597 665 19,0 813 23,2 69 2 444 1351-60 32 1773 739 23,1 903 28,2 77 2 493 1561-70 16 1111 463 28,9 566 35,3 48 3 309 1971-80 16 1138 474 29,6 579 36,2 49 3 317 2081-90 14 1199 500 35,7 610 43,6 52 4 334 2491-100 11 1037 432 39,3 504 45,8 45 4 288 26>100 78 15163 6318 81,0 3573 45,8 654 8 4218 54

10419 45122 18800 18800 18800 18800

Toetuse administreerimine • Kohapealne kontroll vähemalt 5% veisetoetuse taotlejate juures, loomade karjas hoidmise perioodi jooksul (miinimumnõue peab olema täidetud vähemalt 1 veisetoetuse kava osas 1 toetusperioodi jooksul).

• Kohapeal kontrollitakse loomade kohta käivaid dokumente ka kuni 12 kuud enne kohapealset kontrolli esitatud taotluste osas. Kõigil taotleja veistel kontrollitakse kõrvamärkide olemasolu.

• Kui kohapealse kontrolli käigus selgub erinevus veiste tegeliku ja taotluses toodud arvu vahel, toimub toetuse vähendamine. Kui erinevused üle 20% või põhjustatud tahtlikult, siis jäetakse toetusest ilma.

Toetuse väljamaksmine

60% mitte enne 16. oktoobrit

100% järgmise aasta 30. juuniks

LIIKMESRIIGI ÕIGUS:Vähendada ettemakse suurust 40%-ni.

ETTEPANEK: kasutada seda õigust juhul kui me ei rakenda muid piiravaid vahendeid, sest 18 800 on 38% kogu pullide arvust

Veiseliha lisatoetus EL määrused 1254/99, 2342/99

30. aprill 2003

Lisatoetus

• Eestile määratud summa 17 755 000 krooni

• Makstakse viisil, et oleks tagatud tootjate võrdne kohtlemine ning välistatud turu- ja konkurentsi-moonutused

• Lisatoetust võib maksta: loomade kohtaja/või pindalatoetusena

- Lisana täiskasvanud veiste tapatoetusele 264-314 kr

- Pullide ja härgade eest (> 8 k)spetsiaaltoetuse riikliku ülemmäära piires

944 kr

2001-2003 keskmise tapaarvu piires 444 kr

- Ammlehmatoetuse lisana 1323 kr

- Piimalehmadele kvoodi tonni kohta 28 kr

- Lehmmullikate eest (va ammlehmatoetuse saajad)2001-2003 keskmise tapaarvu piires 1400 kr

NB! Igal juhul (va tapatoetuse lisana maksmisel) on vaja määrata ka loomkoormuse erinõuded.

Liikemesriigi õigused - toetus looma kohta

Makstakse püsikarjamaa ha kohtaNõuded püsikarjamaale:- tootja kasutuses kalendriaasta jooksul- ei kasutata loomade kohta makstava lisatoetuse

loomkoormusnõuete täitmiseks- ei taotleta samal aastal põllukultuuride või

aiasaaduste toetust.

Makstakse 2000-2002 keskmise püsikarjamaade pinna piires

Liikemesriigi õigused - pindalatoetus