Vastemõisa kultuuriloo päev21. oktoobril 2012. aastal

Vastemõisa kultuuriloostI osa

Ettekande Vastemõisa piirkonna ajaloost esitasPikkar Joandi

1

Vastemõisa ja ümbruskonna külad

Suure-Jaani valla Vastemõisa piirkonnas elab 1092 inimest.

Vastemõisa külas elab 428 ,Metskülas 192, Kobruveres 173, Kildul 98, Ivaskis 72 , Lemma-kõnnus 44, Ilbakul 40,Paelamaal 17 ja Sandras 28 elanikku.

Vastemõisa küla tekkis 19. sajandil, mil mõisamaale hakati rajama kandi- ja soldatikohti.

Külad kuulusid enne 2005. aastat Vastemõisa valda

2

Vastemõisas asub

sotsiaal- ja arstiabi teenistus,rahvamaja, raamatukogu, lasteaed, kauplus ning muud ettevõtted.

Vastemõisast viis kilomeetrit eemal paikneb Kildu Põhikool

3

Vastemõisa 1922. ja1923. aastal

Vastemõisa vallas elas 1922. aastal 4115 inimest

1923. aastal oliVastemõisa vallas kooseisus Aaviku, Aleksandri, Epra, Ilbaku, Ivaski,

Järavere, Kaansoo, Kabila, Ketu, Kibaru, Kobruvere, Leetva,

Lemmakõnnu, Lepakose, Lesti, Maasika, Paelamaa, Paistu, Poolaka, Toonoja küla.

Põhjaka küla oli juba ühinenud Taevere vallaga.

Vastemõisa piirkond 110 aastat tagasiVastemõisa vallapiirkonda on varem kuulunud ka

Epra (85), Kibaru (7), Põhjaka (83), Rääka (17), Karjasoo (6), Kootsi (61), Kabila (69), Mäeküla (50), ning Vändra valla Kaansoo (114), Leetva (15) ja Tori valla Riisa (33) küla alad.

Praegu elab neis külades kokku 536 elanikku

Elanike arv 110 aastat tagasi

110 aastat tagasi elas Vastemõisa vallas ca 4500 elanikku

Vastemõisas  (293), Järaveres (550), Kobruveres (245),  Sandral (152) ja Ketus (599) kokku 1643;

Epras( 290), Kibarul ( 200), Põhjakal  (573), Toonojal (56), Kabilas (247), Kaansoo- ja Pärassaares (450), Leetval (200) kokku 1816 luteriusulist elanikku.

Neile lisaks elas vallas 401  veneusulist ja Mäeküla ca 345 elanikku.

Käesolevala ajal elab samal alal umbes 1400 elaniku

6

Vastemõisa Viljandi Lossiala läänina ordu ajal

Vastemõisa kohta leiame vanemaid kirjasõnalisi andmeid 1554. ja 1559. aastast.

Viljandi komtuurile alluva Vastemõisa ordumõisa valduses olid Viljandi Lossi läänepoolsed alad, s.h kogu Suure-Jaani kihelkond.

7

Vastemõisas tegutses

Viljandi Lossiala ametkond eesotsas landknecht Johann Horstiga.

Vastemõisa oli eelviimase Liivi ordumeistri Vilhem von Fürstenbergi residentsiks.

8

Ordumõisa hooned

asusid Vastemõisa paisjärve vasakpoolsel kaldal, kus praegu on väikeelamud.

1560. aastal hävitati orduaegne kivist mõisahooned venelaste poolt.

9

Vastemõisa folvark

Poola ajal kuulus Viljandi starostkonna

Vastemõisa folvarki ehk riigimõisa alla Mudiste, Kuiavere, Sürgavere ja Kobruvere

vardjaskonnad. Hiljem kolme esimese asemel Lõhavere-Igali

ja Kobruvere ning Kanaküla vardjaskonnad.

10

Kobruvere vardjaskond

Kobruvere ehk Vardja Jurgi (Raudsepp) vardjaskonda kuulus:

Kobruvere, Kabila, Epra, Põhjaka, Mähküla, Lahmuse, Ängi,

Taevere, Valula, Käliste, Uudeküla, Jälevere, Tamme,Metsaküla, Surva, Randvere, Järavere, Kööbra küla.

Kokku 18 küla 67 taluga.

11

Igali e. Lõhavere vardjaskond

Lõhavere, Reegoldi, Navesti, Mendiküla, Sürgavere, Kärevere, Tällevere, Olustvere, Alaküla, Kuiavere, Kurnuvere, Tääksi, Ülde- ja Kuhjavere küla. Kokku 14 küla 50 taluga.

12

Kanaküla vardjaskond 1588. aastal Vastemõisaga liidetud Kanaküla

vardjaskond ulatus Häädemeestest lõuna poole, mereni välja.

Vardjaskonda kuulusid külad: Kanaküla, Seruküla, Papida, Lagisara, Urisaare,

Teuste,Sigaste, Kilusti, Haliste ja Kikepere küla. Kokku 10 küla 36 taluga.

13

Vastemõisa Jakob De la Gardie valduses

Rootsi ajal, 1624. aastal olid Vastemõisa alad Viljandi lossi läänialana Jakob De la Gardie (30.06.1583-12.08.1652) valduses.

Vastemõisa vakuses olid järgmised külad: Alaküla, Kuhjavere, Kuiavere, Kurnuvere, Tääksi,

Üldeküla, Olustvere, Reegoldi, Taevere, Jälevere, Tammeküla, Randeküla, Enge, Valula, Uudeküla, Kärevere, Tällevere, Kerita, Mudiste, Sürgavere, Vanamöisa, Epra, Kobruvere, Kabila,Metsaküla, Järavere, Kõõbra, Riisa, Leetva

Kokku 29 küla. 14

Vastemõisast eraldatud mõisad1638. aastaks oli krahv Jakob de la

Gardie läänistanud Vastemõisast omakorda

Jaska, Olustvere, Reegoldi, Taevere, Lahmuse,

Lõhavere, Sürgavere jt. mõisade alad.

1680. aastal riigistati mõisad, mille tulemusena Vastemõisa jäigi riigimõisaks, mis oli kuni

tsaari aja lõpuni maade poolest suurim mõisa piirkond Suure-Jaani kihelkonnas.

15

Vastemõisa külad ja talud 1722. aastal1722. aastal oli10 küla 79 vakutalu ja 187 töövõimelise inimesega.

1. Järaveres 9 talu, s.h Lellepi, Varrise, 2 Sossi, Kurro, Prohsso ja 3 Paistu

2. Kõõbras 5 talu s.h Kohoper, Lehni, Iwaschi, Pohlaka ja Osjo. 3. Hilpakal 9 talu s.h Thoma, Lehtva, Herma, Kildo, Sossi,

Õhato, Lesti. Kiwahro, Thoba, 4. Epras 6 talu s.h Pylli, 2 Maddise , Epra, Anni ja Kurro, 5. Kobruveres 9 talu s. Warriese, Lille, Herman, 2 Marti, Pingu,

Martin, Tuiso, Tumma. 6. Kabilas 5 talu s.h 2 Pallittzo, Kimasto, Rehe ja Diedrrich. 7. Mäekülas 8 talu s.h 4 Pingo, Toffri, 2 Thariga ja Kabbuna. 8. Kurnuveres 6 talu s.h Nikko, Willum, Kurro, 2 Kohderi ja

Thamafer. 9. Põhjakal 9 talu s.h Leppick, Kertu, Perto, Kebbja, Nomme,

Reino, Marko, Pohajako, Saggessahre

16

Vastemõisa vakused, külad 1805. aastal1805. aastal oli Vastemõisas 138 vakutalu, milles oli 882 tööjõulist

inimest. Talud olid jaotatud nelja vakuse järgi:Järavere vakus 27 talu: 2 Rooso, 2 Lellepe, 2 Varesse, 2 Sossy, 2

Kurre, 4 Paisto, 2 Ivaski, Kovre, 2 Poolako, Murro, 2 Sandra ja 5 Riisa.Epra vakus 37 talu: Sigaro, Lause, Kildo, 2 Lesty, 2 Ohato,

Lesmendi, Toba, Ilbako,Vihasaare, 2 Kibare, Ärma, Vesso, Veljaotsa, 2 Madise, Adamy, 2 Kotzi, 2 Pulli, Hanni, Kalmeto, Tietzo,

Tuiso, 2 Kurre, 2.Warrese, Erma, Lilly, 2 Märdi,Pingo, Seppa. Kabila vakus 35 talu: Kodre, Tammesaare, 2 Nano, 4 Auli, Reino, 7

Pingo, 3 Tarina, 2 Kabone, 6 Pallitza, 2 Leuske, 2 Polli, 2 Kabila, Parduse, Kimasto

Põhjaka vakus 39 talu: 3 Põhjaka, Kebja, 2 Ransso, Tiedo, 2 Reino, 2 Leppiko, 2 Kerdi, 2 Nemme, 2 Ranso, Kolga-Oja, Ire, 3

Tamme, Vanna Aue, 2 Kotzi, 2 Sarisse, Juri Aue, 2Sagesarre, 2 Perresarre, 5 Letwa, 2 Kanso

17

Vakuste järgi olid ka koolipiirkonnad

1777. aasta kirikuvisitatsioonil on ära märgitud neli koolmeistrit: Varrese Jurri,Titsi Jurri

Pallitsa Mardi Peeter jaToennise Nemmo

Nende nimed annavad alust väita, et õppetöö võis olla korraldatud kõigis ulatuslike maavaldustega kroonumõisa osades, s.o Järavere, Epra, Kabila ja Põhjaka vakuse külades.

18

Vastemõisaga liideti 1835-1837. aastal

Reegoldi mõisa Lemmakõnnu küla 2 Lemmakõnnu, Kääri ja

Käri Arro, Aukamäh, Waiasaare talu; Taevere mõisaLepakose küla 2 Lepakose talu;Ketu küla 2 Hindreko, 2 Volmre ja 2 Mardi talu.Mõnda aega oli Vastemõisa all Tääksi

läheduses asunud neli Õnnista talu

19

Vastemõisast viidi 1835.-1837. aastalReegoldi mõisa allaKurnuvere küla Nano (2), Kodre (4), Mikko,

Villema, Pikkajätti talud.

Taevere mõisa allaTamme küla kolm Tamme talu.

20

Karjamõisad ja kõrtsid

Kroonumõisa aladel tegutses 19. sajandil kolm karjamõisa – Ilbaku, Kaansoo ja Rääka.

Ilbaku karjamõisa valitsemise alla kuulusid Vastemõisa metsamassiivid

Mõisamaadel asusid 1885. aastal Vastemõisa, Pärissilla, Osjo, Epra, Vanaõue ja Kaansoo kõrtsid.

21

Hingeloenduse revisjonide andmetel oliVastemõisa mõisapiirkonna elanike arv aastal 1688. – 775,1712. – 315, katku surnuid 782,1816. – 2966, 1826. – 3370,1834. – 3812 ,1850. – 4166,1858. - 4363 inimest.

22

Erakorraline hingederevisjon 1826.aastal Perekonna nimede panekuga viidi Vastemõisas

läbi era-korraline hingederevisjon ühtekokku 165 majapidamises, s.h.139 talu,-7 vabadiku-, 17 metsavahi ja 2 postivedaja kohas.

Kokku loendati 3380 hinge, s.h. 1687 mees- ja 1693 nais-hinge.

Talude järgi oli kirja panud 3012 hinge Hone-asseme, Kingato, Kõrgesella, Masika, Rauametsa,

Pusare, Soendarro vabadiku kohtadel oli kokku 81 hinge.Ruseoja ja Kiwwisare postivedaja kohtadel 19 hinge Awiko, Ilbako, Jakussaare, Kargossare, Karuskose, Kivissare,

Kurristiku, Kusekära, Märaaua, Pikasöödi, Paelamaa, Oksa, Rätsa, Sosare, Üpasaare metsavahi kohtadel 216 hinge.

Mõisarahva hulgas oli kirjas 52 hinge

23

Mõisarahvas1826. aastalErakorralise hingederevisjoni järgi arvati mõisarahva hulka:

mõisavalitseja Mart Sander, aidamees Andres Sander, kiltrid Jaan Klug ja Märt Warm,aednikud Jüri Mein ja Märt Peterson, kangur Juhan Reinart, rätsep Juhan Peterson, mõisapoisid Mats Jürisson ja Jüri Elbing, kõrtsmikud Tõnis Kraner ja Jaan Nanelson, teenrid Johan Berthelson ja Jaan Kiver, karjamees Mart Luid ja kirurg Hans Wilkens. Mõisarahava hulka kuulusid ka nimetatud isikute

pereliikmed (kokku 52 hinge).

24

Järavere küla taludes elanikke1826. aastal oli Järavere külas 10 talu kokku 224

hingega, s.h Roso Juhkami – 30, Roso Jürri – 25, Kurre Ado – 25, Kurre Tõnnise – 23, Sossy Matzi – 11, Sossy Toomase – 20, Varesse Jaani – 16, Varesse Tomase –30, Lellepe Andrese – 30, Lellepe Peedi – 14 hinge. Talumaade mõisastamisega oli Järaveres 1834.

aasta seisuga vaid neli talu kokku 78 hingega s.hRoso Micheli – 33, Roso Jürri – 27, Kurre Ado,

Kurre Seppa Jaak – 6, Kurre Tõnnise, Päri Silla – 12 hinge

25

Järavere külast mujale viidud talud Järaverest mujale viidi 6 talu ja see peegeldub

1834. aasta hingederevisjoni andmetest. Uues kohas sai Varesse Jaani talu nimeks iAwiko Märt – 7, Varesse Tomase talu nimeks Awiko Gotltlieb –

11, Lellepe Andrese talu nimeks Käriarro Peet – 16, Lellepe Peedi talu nimeks Lubjassaare Jaan – 7

hingega26

200 aastat omavalitsustVastemõisa piirkonna talurahva omavalitsuslik korraldus algas

1804 aasta talurahvaseaduse alusel vallakohtu asutamisega ja jätkus järgnevate talurahva seaduste alusel.

Vastemõisa piirkonna omavalitsuslik korraldus kestis kuni 2005. aastani, mil Suure-Jaani kihelkonna omavalitsused ühinesid.

Vald alustas tegevust koolikorraldusega 1819. aasta talurahvaseaduse alusel.

Sama seaduse kohaselt valiti kogukonna eestseisjateks – valla-vöörmündriteks, kolmeaastase tähtajaga üksnes taluperemehi.

27

Teated vallakohtunike kohta Hingederevisjoni kokkuvõtted on allkirjastanud 1826. aastal kohtu eesistujad Hans Hansen ja Jüri Grünberg,

kaasistujad Toomas Sander, Rein Polmann, Moritz Aleksius ning protokollija Jakob Johnson.

1834. aastal eesistuja Andres Sander, kaasistujad Tomas Rabe, Jaak Pärtel, Jaan Vaga ja Moritz Aleksius.

1850. aastal eesistuja Peet Gras, kaasistujad Mart Elbing, Hans Jaeski, Michel Ehrenpreis ja Tõnis Valter.

1858. aastal eesistuja Ado Stiem, kaasistujad Kusto Täär ja Jaak Mäggi.

Lisaks neile on teada 1826, 1827 ja 1828 aasta kohtuprotokollide alusel, et kohtunikeks on olnud Jüri Kinnast, Peet Köler, Ado Kalmus, Tõnis Riis, Jaan Sulg, Ado Lesdorf, hiljem Jürri Feldmann, Madis Terien jt.

28

1866. a vallaseadus

1866. a vallaseaduse järgi valis valla üldkogu volikogu, vallavanema, tema abid ja kohtunikud.

Volikogu valis vallakirjutaja. Volikogu valikul hakati häälte enamusega ka

koolmeistreid valima. Kogukonna volikogu liikmetest poole

moodustasid maaga, teise maata talupojad. Vallavanem oli kogukonna administratiiv- ja

politseivõimu ainuisikuline kandja, kellele kuulus ka õigus kogukonna liikmeid karistada.

29

Vallavanemad varajasemast ajastTeada on, et aastatel 1867-1868 oli vallavanemaks

Jaan Hansen, järgnevad:A. Kinast (1869-1869), J. Moritz (1871-1872),Tõnis

Warm (1873-1876)Tõnis Rabe (1876-1879), Kusto Polmann (1879-1882), Hans Jaeski (1882-

1885), Jaak Terien (1885-1888), Hans Jaeski (1889),

A. Bakhoff (1892), J. Adamson (1900-1902), Jüri Kraut (1902-1904),

M. Martinson (1905-1907), P. Krebs (1905), Jüri Köhler (1908-1910).

30

Vallakirjutajad

Jakob Johnson (1822-1828), A. Leppik (1855),Schönberg (1866), J. Losmann (1872-1876), P. P. Köhler (1876), Jüri Kuldkepp (1877),Kusta Talmann (1879), Jaan Mill (1881), M. Kuuskler (1885-1892), Gustav Terien

(1909), Jaan Meiner (1918 )

31

Vallamaja..

Vastemõisa vallamaja ehitati 1860-ndate teisel poolel, selles asus ka vallakohus ja vanglaruumid.

Hanno Talvingu kogutud info kohaselt hävis see hoone valla täitevkomitee esimehe Rohtla süü tõttu, kes tõmbas tikust tuld selleks, et paremini näha kui palju on vaadis bensiini, aga elav tuli põhjustas hoopis plahvatuse, mille tagajärjel vallamaja põles maha. See juhtus ühtedel andmetel 31.oktoobril1947. aastal.

Mälestustahvel avati vallamaja esimeses asukohas sinna 1962. aastal ehitatud kolhoosi kontorihoone seinal.

32

Vastemõisa vald riigimõisa piirides

Vastemõisa vald kujunes ja tegutses riigimõisa piirides kuni 1920-ndate aastateni.

•Enne seda, 1907. aastal, eraldati Vastemõisa vallast Riisa küla, mis nüüd kuulub Tori valla koosseisu ja 1912.aastal liideti Mäeküla Olustvere vallaga

Viljavarude hoidmise kohustusArhitekt Raivo Mändmaa järgi andis tsaar Peeter I 1718. aastal

mõisnikele korralduse tagada kogukonna vaestele toiduvili ja ikalduse korral talupoegadele vajalik seemnevilja varu

Liivimaa kindralkuberner G. G. von Browne kohustas Liivimaa kroonu ja eramõisaid, oma määrusega, alates 29. aprillist 1763. aastast, säilitama alaliselt 20 vakka rukkeid iga adramaa kohta elanikkonna tarbeks, kuni järgmise rahuldava saagini

Aastatel 1763-1800 andis Liivimaa kubermanguvalitsus välja 17 määrust (patenti) mõisnikele, kohustades neid hoidma talupoegade jaoks teatavat viljatagavara, mida neile nälja ajal seemne- ja toiduvilja laenuks anda.

34

Maakivist aitu hakati ehitama

1840-ndate aastate paiku. Magasiaidal oli kolm lukku, ühe võti asus

mõisas, teise võti kohtuvanema ja kolmanda luku võti ühe kogukonna vöörmündri käes.

Samamoodi oli lukustatud vallalaegas. Pärast vallaseadust haldas magasiaita

vallakohus koos vallavalitsusega.

35

Viljavarude maht

Seisuga 13. septembril 1851. aastal, oli Vastemõisa magasiaidas kokku 3317 setverti ja 80 karnitsat teravilja, millest oli rukist 1737/7, otra 636/24, kaera 943/80. Ümberarvestatuna saame viljakoguseks ligemale 700 m³ (3318 × 0,21 = 696,78 m³).

6. detsembri 1865. aasta aruande järgi oli Vastemõisa magasiaidas tali- ja suvivilja kokku 4358 setverti, mis ümberarvestatuna annab vilja koguseks ligikaudu 924 m³ (4358x 0,21= 924 m³).

Nii suurte viljakoguste hoiustamiseks pidi suuremahuline kivist aidahoone olema juba ehitatud enne 1851. aastat.

36

Magasiaida kohandamine seltsimajaks

Magasiaida kohandas seltsimajaks kohaliku karskuseseltsi esimees Hans Johanson.

Hans Johanson üüris vallavalitsuselt magasiaida ruumid hinnaga 30 rubla aastas.

Tema lasi teha oma kulul ümberehitused ja muretses ruumide sisustuse , tellis kunstnik Hans Laipmann’ilt (Ants Laikmaa) lavaeesriide maalingu

37

Seltsimaja avamine

Magasiaidas avati Suure-Jaani Karskuse Seltsi maja 22. mail 1908. aastal ja see tegutses seal kuni 1922. aastani.

Seni oli peetud seltsi pidusid koos laulu- ja pillikooride ning näite-mängude esinemistega talumajades, suviti heina-küünides jm.

Vastemõisa seltsi- ja kultuurielu edendajateks olid 1892. aastal asutatud Suure-Jaani Karskuse Selts ja 1909. aastal asutatud Vastemõisa Noorsoo Selts.

38

Vallavanemad esimesel iseseisvuse perioodil .

Andres Stern (1918,1920,1921-1922,1924-1927, 1928),

Jüri Vaader (1920-1921),

August Vomm (1922-1923,1924),

Jüri Kimmel (1923),

August Terien (1928-1934),

Jüri Tääker (1934-1939),

August Stiim (1939-1940) .

39

Saksa okupatsiooni ajal

oli vallavanemaks Martin Elbing, tema abideks J. Saks ja H. Halgmaa, sekretäriks Johannes Mõtus ja vallanõunikeks: Jüri Soolo, Madis Raabe, August Jõemaa, Andres Stern, Tõnis Kivikas, August Reimann, Peeter Kuum, Richard Müürisepp

40

Vallavanema abid

Jüri Terien, Jaan Ventsel, Mihkel Moorats, Jüri Kimmel, Jaan Nõmmik, Johan Paltsmar, Hans Land, Andres Krieger, Hans Rosenblatt, August Terien, Tõnis Adamson, Mihkel Prink, Johannes Mein, Jüri Köbler, Jüri Saks,August

Stiim, August Vomm, Woldemar Mardi, Martin Elbing

ja Hans Halgmaa.Mitmed neist olid vallavanema abideks korduvalt

41

Vallasekretärid Jaan Meiner, valla sekretär alates 1919. aastast

August Stern, 1933. aasta märtsis vallasekretäri k.t, siis taas Jaan Meiner,

Jüri Ramjalg, oli vahepeal 1934. aastal, vallasekretäri ajutine k.t.

Johannes Mõtus, valiti vallasekretäriks 21. veebruaril 1935. aastal ja astus ametisse 17 aprill 1935. aastal

42

Vallapiiride muutused 1920-ndatel aastatel

1920-ndatel aastatel liitusid Põhjaka-Kaansoo piirkonna külad Taevere vallaga.

1938. aasta Vallapiiride reformi tulemusel liideti Taevere vallaga veel Vastemõisa valla Epra, Kabila, Kaunissaare ja Kibaru küla.

Samal ajal ühendati Vastemõisa valla allesjäänud osadega Taevere valla Liiduvere küla ja Sürgavere valla Uudeküla alasid ning Suure-Kõpu valla Metsküla  ja Puiatu valla lahusala.

43

Vastemõisa valla külanõukogud

13. septembril 1945. aastal moodustati Vastemõisa vallas kolm külanõukogu:

Vastemõisa külanõukogu ,hõlmas Vastemõisa, Järavere ja Kobruvere küla.

Ketu külanõukogu, hõlmas Juurika, Liiduvere, Ketu, Sandra, Paelamaa, Ärma ja Raudna küla.

Metsküla külanõukogu, hõlmas Ivaski, Lemmakõnnu, Männiku, Metsküla ja Paistu küla

44

Valla külanõukogude esimehed ja sekretärid

Vastemõisa külanõukogu täitevkomitee esimeheks oli määratud Jüri Must ja sekretäriks Meeta Olev.

Ketu külanõukogu täitevkomitee esimeheks oli määratud Kaarel Tali ja sekretäriks Naima Roosna Metsküla

Metsküla külanõukogu täitevkomitee esimeheks oli Meeta Iidla ja sekretäriks Anita Taaramäe.

Igas külanõukogus oli raamatukogu, rahvamaja, sideagentuur ja neile lisandusid kolhoosid

45

Vastemõisa külanõukogu esimehed

1954. aastal liideti Ketu ja Metsküla nõukogu Vastemõisa külanõukoguga.

Vastemõisa külanõukogu täitevkomitee esimehe ametis on olnud ühtekokku 18 inimest:

Jüri Must, Mihkel Pink, Oskar Kobin, Boriss Keller, Mart ja Valentina Rae, Martin Vaine, Heino Olev, Peeter Kolts, Aadu Ots, Liina Pärnits, Aadu Joandi, Sirje Ratasepp, Lehte Trump, Voldemar Vaine, Leonhard Pruus, Sirje Tamm ja Ivo Kralle.

46

Vastemõisa külanõukogu sekretärid

Meeta Olev töötas Vastemõisa külanõukogu sekretärina 30 aastat.

Sekretäri ametis olid seejärel Aili Järvsoo, Lii Kink ja Mare Andrei

47

Vastemõisa valla taastamine

Vastemõisa vald taastati 1991.aastal.

Valla taastamise järel on olnud vallavanema ametis

Ivo Kralle (1991-1993), Rünno Johanson (1993-2001),Lembit Kruuse (2001-2005).

Vastemõisa kivi avamine

Marguvälja poole suunduva teelahkmel, kunagise Järavere vakuse, vallamaja krundi ja laadaplatsi piiril asuvale suurele kivile on pandud Vastemõisa piirkonna ajalugu käsitlev mälestustahvel avati 21.oktoobril 2012.

Sinna toodi see kivi juba 1975. aastal Vello Truu alluvuses olnud maaparanduse brigaadi meeste poolt.

49

Vallakoolide tähistamineKabila vallakooli ja seal aastatel 1902-1907

asunud Vastemõisa 2-klassilise ministeeriumi kooli asukohas avati mälestuskivi 21.augustil 2011.aastal.

Rääka kooli vilistlaste poolt pandud mälestuskivi Rääka koolimaja õuel avati 15.oktoobril 2011.

Mälestuskivi Epra koolimaja asukohas avati 21.novembril 2011.

Metsküla rahvas avas oma, 1968. aastal suletud koolimaja õuel mälestuskivi juba üsna hulk aastaid tagasi

50

Mälestusplaat Kaansoo koolileKaansoo koolile panid vilistlased mälestusplaadi

28.juulil 2012 aastal.Tänavu möödub 130 aastat kooli kasvandiku,eesti

rahvusliku muusika rajaja helilooja Mart Saare (1882-1963) sünnist.

1891. aastal ehitatud Kaansoo koolimajas on töötanud Vastemõisa- Kaansoo vallakool kuni 1919. aastani, seejärel algkool kuni 1922. aastani, edasi Kaansoo 6-, 7- ja 8- klassilised koolid.Kaansoo 8-klassiline Kool lõpetas tegevuse 1970. aastal, seejärel töötas Kaansoo algkool,mis suleti 1972. aastal.

Aastatel 1992-2000 töötas selles koolimajas taas Kaansoo algkool

51

Kaansoo õigeusu koolide asukoha tähistamine

Sel suvel pani Kaansoos tegutsenud kahe veneõigeusu abikooli ja kihelkonna kooli ning Kaansoo II algkooli asukohta Rehe kinnistule mälestuskivi kinnistu omanik Toomas Aavasalu.

52

Sürgavere Paju kooli tähistamine

Kuu aega tagasi 21. septembril, avati mälestuskivi Sürgavere kooli eelkäija, endise Paju kooli asukohas

Vallakoolide rajamise algus

18. sajandil algas kihelkonna luteriusu kiriku järgi

koolide rajamine Epra, Järavere, Kabila , Põhjaka vakustes. Järavere vakuses jäi kooli rajamine

pikaks ajaks soiku.

54

Vallakoolide kestvusVastemõisa 2-klassilise ministeeriumi kooli uue

maja valmimisega Kildul 1909. aastal suleti Epra kool.

Kabila kool suleti 1923. aastal ja 1879. aastast

tegutsenud Järavere kool 1924. aastal. Põhjaka-Rääka kool suleti 1959. aastal ja

õppetöö jätkus Lahmuse koolis.

55

Sandra koolLemmjõelt Kuusekäära poole Raudna jõe

kaldal töötas 1946. – 1958. aastani Sandra algkool, mis asus 20. sajandi algul ehitatud Sandra talumajas

Vene õigeusukoolidVastemõisa vallas tegutsesid järgmised

õigeusu abikoolid:Epra abikool (1851-1913), Põhjaka abikool (1851-1919), Riisa abikool (1853) ;Kaansoo õigeusu abikool (1890 – 1910),Kaansoo-Pärassaare abikool (1915 – 1919), Kaansoo õigeusu kihelkonnakool (1904 – 1919), Kaansoo II algkool (1919 – 1920), mis ühendati

Kaansoo I algkooliga. 57

Vene õigeusukoolide liitmised ja muutmised

1913. aastal ühendati Epra abikool Mõõrja abikooliga.

Varem Mõõrjas asunud abikool oli toodud Jäleverest 1872. aastal tagasi Mõõrjasse endisele asukohale. Põhjaka abikool liideti 1919. aastal Rääka kooligaRiisa abikool muudeti 1920. aastal 4- klassiliseks

algkooliks ja 1921. a alates jätkas tegevust Kangrul kuni sulgemiseni 1935. aastal.

Vene-õigeusu abikoolides kestis kolmeaastane koolikursus nn. kolmes jaos

58

Kodukoolid

Kodukoolid on töötanud Põhjakal,Pärassaares, Sandral, Karuskosesja mujalgi

Kasari koolimaja mälestusstend

Siiani säilinud maakivist Kasari koolimaja avati 21. oktoobril 1880. aastal.

132 aastat hiljem avati kooli asukohas mälestustend.

Kool asutati üks aasta varem 1879. aastal Nikolai I aegse soldatite kasarmus ja seetõttu rahvasuus hüütigi seda kooli Kasari kooliks.

Koolmeistriks sai Andres Krieger (1858 – 1944), kes oli lõpetanud Suure-Jaani kihelkonnakooli ja sooritanud õpetaja kutseeksami Tartus.

60

Õppetöö algus Kasaris

Õppetööga alustati Kasaris 25. novembril, kuid see kestis kuni 15. jaanuarini 1890. aastal, mil maja põles maha.

Lapsed ja koolmeistrid pääsesid eluga. Umbes pooled lapsed jaotati valla kolme kooli

peale . 40 last ning koolmeistri võttis lähedal asuv

Lemmakõnnu talu peremees Hans Jaeski tasuta oma talusse, kus ühes valges ja heas toas talve otsa kooli peeti.

61

Kasari uus koolimajaMaakivist uus koolimaja ehitati mõõtmetega

18 sülda ja 7 jalga pikk ning 7 sülda lai. Uus koolimaja läks maksma ligi 6000 rubla,

millest töömeistrile tasuti 4000 rubla ja üejäänud 1951 rubla eest tegi vald tööpäevi.

Kasari koolis õppis 1882/83 õppeaastal 82 ja 1911. aastal 55 õpilast.

Õpilaste arvu vähenemine oli tingitud sellest,et Kildul avati Vastemõisa 2-klssilise ministeeriumi kooli uus koolimaja

62

Kasari 4-klassiline algkool

1919. a muudeti 3-klassiline Vastemõisa-Järavere vallakool Kasari 4-klassiliseks algkooliks.

Kooli tegevus lõpetati 1924. aasta sügisel. Õpilased asusid üle Kildule.

63

Kasari kooli vilistlasedKoolis on õppinud Vastemõisa muusikaelu edendajad Andres, Jaan ja Toomas

Stern , kunstnik Peet Moorats,skulptor Lydia Laas, näitleja Ants Vomm, põllutöö instruktor Ado Johanson, kohaliku karskuse- ja seltsielu edendaja ning

seltsimaja asutaja Hans Johanson64

Koolimajast sai kultuurimaja

Kasari koolimajast sai peo ja puhkekoht ning vaimuvalguse kolle järgneva pool-sajandi jooksul

1924. aastal tühjaks jäänud Kasari koolihoones avas Noorsoo Selts sama aasta sügisel Kasari seltsimaja, mis tegutses kuni 1940. a riigipöördeni.

Alates 1940. kuni 1974. aastani tegutses seltsimajas Vastemõisa rahvamaja.

65

Vastemõisa kultuuriasutuste juhidVastemõisa kultuuriasutusi on juhtinud August

Jaeski, Jaan Raidmaa, Helga Oru, Loreida Kaur, Mati Lepik jt.

Kasaris tegutsnud kultuurimaja jätkas aastatel 1974-1993 oma tegevust Vastemõisa vallamaja asukohta 1962 .aastal ehitatud kolhoosi keskuse hoones.

Vastemõisa Rahvamaja avati praeguses asukohas 1996. aastal. Uue rahvamaja hoone ehitamist alustas Kalju kolhoos.

Rahvamaja juhib Rein Luup

Endiste seltsi-ja rahvamajade tähistamine

Vallamaja, magasiaida ja Kasari koolimaja asukohtade tähistamisega on silmas peetud, et saaks tähistatud ka Karskuse Seltsi ja Noorsoo Seltsi seltsimajad ja hilisemad rahvamajad.

2011. aastal pani Metsküla rahvas mälestuskivi oma rahvamajale, mis asutati 1940. aastal ja lõpetas tegevuse 1977. aaastal.

.

Ministeeriumikooli asutamise 110-nda aastapäeva tähistamine

Kultuuripäevast osavõtjaid võõrustasid Siiri ja Lembit Kruuse Kasarimõisas endises koolimajas.

Koosviibimisega tähistati Vastemõisa 2-klassilise ministeeriumikooli asutamise 110-ndat aastapäeva.

Ministeeriumikool

alustas tegevust 15. novembril 1902 Kabila koolimajas kahe õpetajaga.

Paari aastaga tõusis õpilaste arv üle saja!

1903/1904 õppeaastal õppis koolis 118 õpilast, neist 81 poissi ja 37 tüdrukut.

Andres Vanaus

Kooli juhatajaks sai Andres Vanaus, kes oli eelnevalt siinses vallakoolis kolm aastat õpetanud.

Ta oli lõpetanud Viljandi linna elementaar-kooli ja sooritanud kutseeksami ning tema pedagoogiline töö oli alanud 1892. aastal.

70

August Marfeldt ( Maramaa)Teine õpetaja, August

Marfeldt (eestistatud Maramaa) lõpetas tööleasumise aastal Tartu Õpetajate Seminari.

Temast sai August Vanause üleviimise järel 1904. aastal kooli juhataja.

1903. a. sügisest asus koolis tööle kolmas õpetaja Anton Muri.

71

Vastemõisa ajaloo uurijad

Lembit Kulbini uurimused

Suure-Jaani kihelkonna ajalugu, Käsikiri 1939. aastast

jaTaevere valla

ajalugu,käsikiri, 1938. aastast

73

Karl Kranich(14.12.1923 – 08.03.2001)

Järgmisel aastal möödub 90 aastat Karl Kranichi sünnist.

Tema on koostanud meile lugemiseks 10

köitelise käsikirja Andmeid

Vastemõisa minevikust

74

.Karl Kranichi uurimustest on võimalik saada põhjalikum ja mitmekülgsem ülevaade Vastemõisa kui administratiivse ja majandusliku piirkonna ulatusest ja muutustest alates orduajast kuni tsaariaja lõpuni.

Tema käsikirjad asuvad Vastemõisa ja Koigi raamatukogudes.

75

Jaan Joandi (1. juuli 1910 – 15. veebruar 1986)

on uurinud Vastemõisa seltsitegevust, muusikaelu ja selle arendajaid s.o Suure-Jaani (hilisema Vastemõisa) Karskuse Seltsi ja sellest välja kasvanud Vastemõisa Noorsoo Seltsi tegevust.

Temalt on ilmunud lugusid, milles on käsitletud Kasari kooli ja seltsimaja, hilisema rahva- ja kultuurimaja tegevust.

76

Jaan Joandi bibliograafia

Eesti Kirjandusmuuseumi bibliograaf Annemaria Onoper on koostanud Jaan Joandi bibliograafia, milles on üle paarisaja nimetuse

Temalt on kirjatöid:Johann Kölerist, Mart Saarest ,Peet

Mooratsist ,Vargamäe Krõõda prototüübist Ann Bakhofist

Juhan Meinist,Jaan ja Andres ning Toomas Sternist,August Vommist ja Ants Vommist,

Paula Palmeosest,Lydia Laasist jt.

Jaan Lepajõe

Jaan Lepajõe on Suure-Jaani – Vastemõisa – Kaansoo paikkonnas 19. sajandil eesti vaimukultuuri suurkujude Johann Köleri, Mart Saare, Anton Hansen Tammsaare, Lydia Koidula, Kappide ja teiste sirgumist või põlvnemist nimetanud

Suure-Jaani fenomeniks.

78

Põhjavaimu looduse ja kultuuriloo kaitseala loomise idee

Jaan Lepajõe on pidanud oluliseks looduskeskkonna mõju kultuuri-loomele ja esitanud idee :

Põhjavaimu looduse ja kultuuriloo kaitseala loomiseks.

Trükisena on ilmunud Jaan Lepajõe “Põhjavaimu kultuurilooline ja looduse õpperada. Teejuht”

80

Vastemõisa kultuurilugu ja identiteet

Inimeste enese- ja ühtekuuluvuse määratlemiseks on oluline  nende vastastikune seotus ja ühendavate tunnuste olemasolu.

Identiteeti saab käsitleda kui teadmist endast sotsiaalsetes olukordades ja suhetes.

See avaldub  omaduste hulgana, mis loob teatud erisuse ja unikaalsuse.

Minevikus on olnud enese- ja ühtekuuluvuse määratlejaks Vastemõisa mõis, kogukond, vald, külanõukogu,

kolhoos. Need on kadunud.

Mis võiks olla identiteedi ja   ühtekuuluvuse määratlejaks? Selleks on paikkonna looduskeskkonna ja kultuuriloo

omapära. Siin on sirgunud ja põlvnenud vaimukultuuri suurkujusid. Oleme osa unikaalsest Soomaast, kuulume Suure-Jaani

valda ja kihelkonda Kindlasti saame luua identiteeti ja  enesemääratlust oma

paikkonna valitsemise-,  kultuuri- ja koolihariduse  ajaloo tundmise teel.

Vastemõisa kivile, vallamaja, magasiaida ja endiste koolide asupaikadesse paigaldatud mälestustahvlitega   me oleme väätustanud Vastemõisa paikkonna ajalugu

Suure-Jaani valla piirkondadest

Suure-Jaani vald hõlmab põhiliselt Suure-Jaani ja pisut Kõpu ning Pilistvere kihelkondade alasid.

Vallas on 46 küla, Suure-Jaani linn, Olustvere alevik.

82

Mõisad ja vallakogukonnad Suure-Jaani vallas saame rääkida Aimla, Jaska, Olustvere,

Reegoldi, Navesti, Taevere, Lahmuse, Ängi, Lõhavere,Sürgavere, Vastemõisa ja Suure-Jaani kirikumõisa mõisapiirkondadest ja neis tegutsenud talurahva kogukondadest.

1866. aasta kogukonna seaduse alusel oli Suure-Jaani kihelkonnas järgmised talurahva omavalitsuslikud kogukonnad :

Lahmuse-Ängi, Lõhavere, Reegoldi, Navesti, Olustvere, Sürgavere, Taevere ja Vastemõisa valdade näol

1892. aastal ühines Lõhavere vald Sürgavere vallaga, 1897. aastal Lahmuse-Ängi vald Taevere vallaga ja

Reegoldi vald Olustvere vallaga, 1899. aastal ühines veel Navesti vald Olustvere vallaga

1938.aasta vallapiiride reformPärast 1938. aasta reformi jäi praeguse Suur-Jaani

valla aladel alles Olustvere, Taevere ja Vastemõisa vald ning Suure-Jaani linn

Ajakatsumustele vaatamata on tänini säilinud kohanimed, mis on olnud kasutusel ka kihelkonna mõisade ja valdade nimedena: Taevere, Lahmuse, Ängi; Aimla, Jaska, Navesti, Reegoldi, Olustvere; Lõhavere, Sürgavere, Vastemõisa, Suur-Jaani

84

Endiste mõisade ja valdade piirkondade teadvustamine

Kas me peaksime endale teadvustama selliste vallasiseste piirkondade olemasolu ja tähtsust., millele pandi alus Rootsi ajal?

Suure-Jaani linna, Suure-Jaani valla, Olustvere valla ja Vastemõisa valla ühinemise aluslepingu järgi on põhjust rääkida Suure-Jaani ja Suure-Jaani ümbruse, Olustvere ja Vastemõisa piirkonnast

Vaatame valla kodulehelt,mis toimub rohujuure tasandil valla nendes piirkondades.

85

Suure-Jaani ja selle ümbruse piirkondSuure-Jaani ja selle ümbruse piirkonnas on

koostatud viis arengukava:1-2.Lahmuse küla arengukava aastateks 2009 –

2013 , Lahmuse(76),Päraküla (117) ning Põhjaka(89) arengukava aastateks 2010-2014

(MTÜ Altveski ja MTÜ Lachmese Haridusselts 5. septembril 2009. aastal toimus MTÜ Lahmuse, Päraküla ja Põhjaka külaseltsi asutamiskoosolek)

3. Vihi (56), Rääka (17) ning Jälevere(33) külade arengukava aastateks 2009-2014.

(Initsiatiivgrupp, kes korraldab erinevaid üritusi ning ettevõtmisi. Memmeklubi „Krõõt”, Külatuba.i. Vanaõue puhkekeskus. Energia talu.)

86

Suure-Jaani ja selle ümbruse piirkond järg4.Kootsi (62) ja Karjasoo ( 6 ) küla arengukava

aastateks 2010-2015. Koostaja MTÜ Kootsi Külaselts Varem Vastemõisa piirkonnas tegutsenud Põhjaka küla arendab

koostegevust Lahmuse ja Pärakülaga; Rääka küla tegutseb koos Vihi ja Jälevere külaga, Kootsi ja Karjasoo külad on otsustanud edasi liikuda kahekesi koos.

5. Sürgavere külade arengukava aastateks 2007-2017 .Arengukava on koostanud Sürgavere külaselts.

Arengukava hõlmab Sürgavere (387) , Kerita(61), Munsi (46) ja kunagise Vastemõisa valla Epra (85), Kabila (69) külasid

87

Muud Suure-Jaani ümbruse külad Kellega astub ühist sammu Taevere (27) küla ?Ängi (98,) Arjadi – (31), Võlli – (57) ja Kibaru küla( 7)? Lõhavere (179), Kärevere (52), Köidamaa (198), Nuutre

(78) ja Tällevere (66) küla ? Navesti (97), Reegoldi(232) ja Võhmasaare(36) küla?

Ja lõpuks võime küsida kuidas kehtestab ennast Suure-Jaani linn (1112)? Enne külanõukogude asutamist oli Navesti ja Reegoldi

küla Olustvere piirkonnaga seotud ja Võhmasaare Kõo vallaga

88

Olustvere piirkond

Tääksi (119) küla arengukava aastateks 2006-2015Ülde (190) küla arengukava 2009-2019

Kuhjavere( 70) küla arengukava 2008-2015Pole teda, kas Olustvere (448) alevikul, Jaska (95),

Mudiste (52), Kuiavere (26,) Kurnuvere (20), Võivaku (106) ja Mäeküla (50) küladel on arengukava.Aimla (89) ja Riiasaare (28) arengukavad on leidnud koha arhiivis

Olustevere piirkonnas tegutsevad Tääksi, Kuhjavere, Ülde külaseltsid,Ühtne Võhmaküla selts (Mudiste, Võivaku, Riiasaare?), Aimla ja Olustvere Maanaiste Seltsid.

89

Vastemõisa piirkondMetsküla (192 ) küla arengukava aastateks

2008-2018.

Piirkonnas tegutseb külaselts Metsküla Kodupaik,

Ivaski – Lemmakõnnu külaselts, Kildu külade ühendus, mis ühendab Kildu, Ilbaku ,

Paelamaa ja Sandra– küla.

Piirkonnas tegutseb Vastemõisa naiste ühendus, Eesti Haabjaselts, Lubjassaare muuseumi ühing.

90

Suure-Jaani valla piirkondlikud asutusedLasteaiad on Suure-Jaanis, Köidamaal,

Olustveres, Sürgaveres ja Vastemõisas.

Koolid asuvad Lahmusel, Suure-Jaanis, Olustveres, Tääksis, Sürgaveres ja Kildul.

Kultuuri-või rahvamajad Suure-Jaanis, Paalas, Sürgaveres ja Vastemõisas,

Raamatukogud Suure-Jaanis, Sürgaveres, Paalas, Olustveres, Tääksis ja Vastemõisas

91

Külamajad ja platsidKülamajad tegutsevad Olustveres,

Kuhjaveres, Tääksis, Ülde külas. Külatoad Sürgavere ja Kildu külas.

Külaplatsid on Lahmusel, Taeveres, Kootsis,

Navestis, Reegoldis, Olustveres (2 platsi), Aimlas, Kuhjaveres, Üldes, Vastemõisas, Lemmakõnnus, Kildul, Kobruveres.

92

Külavanemad ja ühingudValla arengukavast nähtub, et 29 külal on

kokku 14 külavanemat.Vallas tegutseb 15 külaseltsi ja 1 seltsing.Lisaks neile tegutsevad kultuuri, hariduse ja

spordivaldkonnas 16 MTÜ-d. Vallas tegutseb kodanike ühendusi koondav

Suure-Jaani valla külade ümarlaud ja see koondab lisaks külaseltsidele ka teisi vallas tegutsevaid ühinguid.

93

Küsimused, millede üle tuleks mõelda

Kas piisab ühest põhikoolist vallas? Mitut algkooli me vajame igas piirkonnas? Kas näeme ette igas piirkonnas algkooli või

põhikooli filiaali algõpetuse läbiviimiseks? Milline on nõudlus raamatukogude ja

kultuurimajade ning spordirajatiste järele? Sellisena võivad tõstatuda meie ette

küsimused, mis vajavad läbimõtlemist. Kas me oleme jõudnud asja tuumani?.

94

Seaduse järgi on omavalitsuse ülesandeks korraldadasotsiaalabi ja -teenuseid, vanurite hoolekannet, elamu- ja kommunaalmajandust, veevarustust ja kanalisatsiooni, 

heakorda, territoriaalplaneerimist, vallasisest ühistransporti, valla teede ja linnatänavate korrashoidu

juhul kui need ülesanded ei ole seadusega antud kellegi teise täita;

koolieelsete lasteasutuste, põhikoolide, gümnaasiumide ja huvikoolide,

raamatukogude, rahvamajade, muuseumide, spordibaaside, turva- ja hooldekodude, tervishoiuasutuste ning teiste kohalike

asutuste ülalpidamist juhul kui need on omavalitsuse omanduses.  Lisaks otsutab ja korraldab kohalik omavalitsus neid kohaliku

elu küsimusi, mis on talle pandud teiste seadustega ja/või mis ei ole seadusega antud kellegi teise otsustada ja korraldada.

Regionaalministri mudelid Minister on huvitatud, et meie erakonnad ja ka avalikkus arutaks alljärfnevaid võimalikke

variante omavalitsusmaastiku korraldamisel. Minivaldade Eesti, kus säilib tänane olukord;

Omavalitsusliitude Eesti, kus omavalitsusmaastik ei muutu, kuid osa ülesandeid delegeeritakse maakondlikule avalik-õiguslikule omavalitsusliidule;

 Kahetasandiline Eesti, kus luuakse juurde täiendav maakonnapõhine omavalitsustasand;Kihelkondade Eesti, kus toimuvad omavalitsuste ühinemised vähemalt 3000 elanikuga üksusteks ning tekib 70-100 omavalitsust;

 Tõmbekeskuste Eesti, kus liitumised toimuvad ümber suuremate keskuste ja tekib 30-50 omavalitsust;

 Maakondade Eesti, kus liitumised toimuvad üldjoontes tänaste maakondade põhiselt.

96

Kas omavalitsustel on mõtekas

tegelda kõigi seniste ülesannetega piiratud ressursside ja üha halvenevas demograafilises situatsioonis?

Selle asemel,et kulutada aega omavalitsuste liitmiste temaatikale, tuleks kaaluda ettepanekuid, mis suurendaksid seniste maakonnavalitsuste rolli regionaalarengu korraldamisel ja planeerimisel .

Valdade liitmistega või kahetasandiliste omavalitsustega jm. mudelite juurutamisega vaevalt õnnestub meil lahendada efektiivsemalt regionaalrenguga seonduvaid küsimusi.

Vajalik on analüüsida riiklikku halduskorraldust tervikuna, täpsustada riigi ja maakondade ülesandeid regioonaalarenu korraldam, vajadusel muuta maakondade piire jms..

Käesoleval ajal ei ole märgata innovaatilisust ei maakonna- ega omavalitsuste poolt.

Piirdutakse vaid pedantliku seaduskuulekusega seadustest tulenevate ülesaannete täitmisel.

Maakonnavalitsuste rolli suurendamine regionaalarengu korraldamisel ja planeerimiselMaakonnavalitsuste või riigi ülesandeks võiks olla

kõigi valdade ühistranspordi, teede ja tänavate korrashoiu, lasteasutuste, põhikoolide, gümnaa-siumide valitsemine.

Maavalitsused peaksid kujunema reaalselt regionaalarengu küsimustega ja kohalike omavalitsustega koostööd tegelevateks asutusteks.

See oleks üheks võimalikuks teeks ka omavalitsusmaastiku säilitamisel ja muutmisel.